Leping

Asutajate ootused Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus

 Sissejuhatus

Riigi kui ühe asutaja ootused Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus (edaspidi sihtasutus)

tulenevad strateegiast „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“, Kultuuriministeeriumi

spordiprogrammist ja spordiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Sihtasutuse tegevus toetab „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ üldeesmärki:

 Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel,

rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Sihtasutuse tegevus toetab Otepää valla (asutaja) arengukava 2025-2035 strateegilisi eesmärke:

 Otepää on tipptasemel spordimekana tuntud vald;

 Otepää on suupärase elukeskkonnaga ettevõtlussõbralik vald.

Sihtasutuse tegevus toetab Eesti Suusaliidu (asutaja) arengukava aastateks 2024-2027

visioonieesmärki:

 Suusaelu arengut toetavad ligipääs sportimisvõimalustele ja vajalikul tasemel taristu.

Samuti toetab sihtasutuse tegevus otseselt „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ prioriteetse

arengusuuna – Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud – eesmärgi

saavutamist:

 Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning

kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste,

spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu;

Sihtasutuse tegevus toetab eelkõige spordiprogrammi tegevuse „Organiseeritud

liikumisharrastuse edendamine“ eesmärgi saavutamist.

Eesti Vabariik, asutajate õiguste teostajana Kultuuriministeerium, Otepää Vallavalitsus ja

MTÜ Eesti Suusaliit seavad Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus järgmised eesmärgid:

 rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplekssete spordikeskuste (sh

olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja

vastavate teenuste pakkumine;

 suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning

riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja

vastavate teenuste pakkumine;

 kvaliteetsete liikumisharrastuse ning noortespordi tingimuste loomine ja

tagamine;

 organisatsiooni jätkusuutliku majandustegevuse tagamine ja vara

heaperemehelik kasutamine.

Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab kolme Lõuna-Eesti spordikeskust ning riigi ootused

keskustele on erinevad. Keskustel on järgmised peamised suunitlused:

 Tehvandi Spordikeskus – talialade tippspordi treening- ja võistluskeskus;

 Kääriku Spordikeskus – multisporditreening- ja spordilaagrikeskus;

 Tartumaa Tervisespordikeskus – laskespordi- ning harrastusspordikeskus.

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutajate ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar-märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutajate ootusi uuendatakse

vajaduse korral.

 Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik asutas Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse koos Otepää Vallavalitsuse ja MTÜ Eesti

Suusaliiduga 21.12.2004 tagamaks, et Eestis oleksid rahvusvahelistele nõuetele vastavad ja

rahvusvaheliselt tunnustatud spordikeskused, mis suudavad pakkuda sportlastele ja

spordiorganisatsioonidele kõige kaasaaegsemaid tingimusi tipp- ja harrastusspordi

edendamiseks ning treeningute ja võistluste läbiviimiseks. Samuti on riigi seisukohast oluline,

et Lõuna-Eestis oleksid võimalused treenida mitmekülgselt, oleks võimekus korraldada

kvaliteetseid spordilaagreid ja harrastada laskesporti. Eesti tipp- ja harrastussportlastele

konkurentsivõimeliste treening- ja võistlustingimuste loomine on avalikes huvides.

Missioon – Rahvusvaheliselt tunnustatud spordikeskustena pakkuda sportlastele ja

spordiorganisatsioonidele kõige kaasaegsemaid tingimusi spordihariduse edendamiseks,

treeningute ja võistluste läbiviimiseks ning spordisõpradele meelelahutust nii atraktiivsete

spordivõistluste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse veetmise paigana.

Visioon – Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse erinevad keskused on rahvusvaheliselt tuntud

spordi-, turismi- ja puhkekeskused, kus on olemas aastaringsed tingimused nii tipptasemel

treenimiseks, võistlemiseks kui ka rahvaspordiga tegelemiseks, mitmekesiseks aktiivseks vaba

aja veetmiseks ja puhkamiseks.

 Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatoreid hinnatakse iga spordikeskuse (Tehvandi Spordikeskus, Kääriku

Spordikeskus, Tartumaa Tervisespordikeskus) vaatest eraldi.

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1) külastajate rahulolu;

2) töötajate rahulolu;

3) majutuse täituvuse protsent;

4) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused).

Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus on järgmised:

1. Spordi- ja treeningkeskused on välja arendatud ja vastavad rahvusvahelistele nõuetele

Tartumaa Tervisespordikeskuse puhul ei hinnata rahvusvaheliste suurvõistlustele vastavuse

taset.

Tulemusindikaatorid:

1.1. rahvusvahelistele suurvõistlustele vastavuse tase;

1.2. rahvuslikele võistlustele vastavuse tase;

1.3. treeningkeskuse tase.

2. Spordikeskuste võimalikult suur täituvus

Tulemusindikaatorid:

2.1. spordirajatiste täituvuse %;

2.2. konverentsiruumide täituvuse %;

3. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga

inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid

nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või

suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas

on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid

investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

3.1. enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks

ja selle täitmine.

4. Vähendada spordikeskuse keskkonnajalajälge

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse

„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):

4.1. elektri- ja soojusenergia kasutus aastas ööbimiskorra kohta;

4.2. vee kasutus aastas ööbimiskorra kohta;

4.3. jäätmete liigiti kogumine;

4.4. keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas;

4.5. jätkusuutlikkuse/kestlikkuse põhimõtted on välja töötatud ja kodulehel avalikud.

5. Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele

on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste

vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;

2. kohaliku omavalitsuse toetuste osakaal kogutulust;

3. eraraha osakaal kogutulust;

4. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja;

5. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad

toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted.

5.1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita)

ületada tulude kasvu.

5.2. Investeerimispoliitika:

a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes

nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud

tulust ning avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad

riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil

lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte

suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete renoveerimist.

5.3. Eelarvete kavandamine:

Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi tegevustoetust kasutatakse

esmajärjekorras sporditeenuste ja viimastega otseselt seotud teenuste osutamiseks ja asutajate

ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks.

Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib,

aga ei pea neid pakkuma. Lisateenused ei tohi takistada põhiülesannete täitmist, need peavad

olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või

kasutada riigi tegevustoetust.

6. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

6.1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO

standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).

6.2. Selleks toimub muuhulgas:

6.2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

6.2.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle.

6.3. Sihtasutus tagab, et Otepää vald on kaasatud strateegiliste otsuste ettevalmistamisse ja

regulaarselt informeeritud sihtasutuse tulemustest.

6.4. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT

teenuste korraldamise põhimõtetest.

Tulemusindikaator:

6.4.1. küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

6.5. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on

sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

SIHTASUTUSE TEHVANDI SPORDIKESKUS

ASUTAJATE OTSUS

nr 3-4/1266-1

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga,

Otepää vald Otepää Vallavalitsuse kaudu, keda esindab vallavanem Jorma Riivald,

Eesti Suusaliit, keda esindab juhatuse liige/tegevjuht Kristjan Koll,

otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus (lisatud).

Asutajate ootused on riigi, Otepää valla ja Eesti Suusaliidu kui asutajate seatud strateegilised

suunised, et tagada asutuse tulemuslik juhtimine ning tegevuse vastavus valdkondlikele

arengukavadele. Asutajate ootuste täitmise aruanne on osa majandusaasta aruande

tegevusaruandest. See on sisend Kultuuriministeeriumile, Otepää Vallavalitsusele ja Eesti

Suusaliidule kui asutajate õiguste teostajatele, et hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide

täitmisel. Asutajate ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes

on nõukogus ministeeriumi esindaja.

(allkirjastatud digitaalselt)  (allkirjastatud digitaalselt) 

Heidy Purga Jorma Riivald 

minister vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt) 

Kristjan Koll

juhatuse liige