Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruse nr 68 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/117

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks „Regionaal- ja

põllumajandusministri määruse 15. novembri 2024. a määruse nr 68 „Perioodi 2021–2027

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume

eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu (REM_EN_09_02_26.pdf)

2. Seletuskiri (REM_SK_05_02_26.pdf)

Laura Freivald-Heapost

625 6297, [email protected]

Karina Torop

625 6520, [email protected]

MÄÄRUS

Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a

määruse nr 68 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruses nr 68 „Perioodi 2021–

2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ja 8“ tekstiosaga „, 8 ja 9“;

2) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

„52) paragrahvi 4 lõike 6 punktis 9 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral

keskkonnasäästliku kalakonteineri nõuetekohasust tõendav dokument.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes

EELNÕU

09.02.2026

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 15.

novembri 2024. a määruse nr 68 ,,Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisinvesteeringute toetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõuga muudetakse regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a

määrust nr 68 ,,Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute

toetus“ (edaspidi määrus nr 68).

Määruse nr 68 muudatuste peamine eesmärk on täpsustada taotlejatele esitatavaid nõudeid.

Eelnõu jõustudes on kalapüügi- ja vesiviljelussektori töötlejatel võimalik soetada

keskkonnasäästlikumaid konteinereid auditit läbi viimata.

Meetme sihtrühmas ehk kala käitlemise valdkonnas tegutseb Põllumajandus- ja Toiduameti

riikliku toidu ja sööda käitlejate registri andmetel määruse eelnõu väljatöötamise hetkel 109

tegevusloaga ettevõtjat, kes erinevad nii suuruse, tegevussuundade, tegevuskoha, mahtude kui

ka ekspordivõimekuse poolest. Lisaks tavapärastele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisega tegelevatele ettevõtetele, on võimalik meetmest toetust taotleda ka kalapüügiga

või vesiviljelusega tegelevatel tunnustatud tootjaorganisatsioonidel (kokku viis) ning

tootjaorganisatsioonide liidul.

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtetes on vajalik parandada ressursi-, sh energiatõhusust

näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate

kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ning

sellele kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada

sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute

ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega.

Eelnõu valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna

kalandusturu valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost (625 6297,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop (625 6520,

[email protected])

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga punktiga 1 muudetakse § 4 lõike 5 sõnastust. Muudatusega täiendatakse sätet

selliselt, et § 4 lõike 6 punktis 9 nimetatud keskkonnasäästliku kalakonteineri ostmise kulu on

abikõlblik auditit esitamata. Antud investeeringu puhul ei loo auditi aruanne lisandväärtust,

kuna tootjapoolne kinnitatud sertifikaat annab ülevaate kasutatud materjalidest ja selle mõjust

keskkonnale.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 12 lõiget 1 punktiga 52. Muudatuse kohaselt tuleb kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete käitlemiseks mõeldud keskkonnasäästliku kalakonteineri ostmise kulu

puhul taotlejal esitada toetuse taotlusega PRIA e-teenuse keskkonna kaudu kalakonteineri

2

tootjapoolsed tehnilised andmed või sertifikaat, milles on kirjas konteineri valmistamise

materjal. Nimetatud dokumendi esitamine on vajalik, et tõendada kalakonteineri materjali

keskkonnasäästlikkus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.02.2021, lk 159), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49).

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene

ja PRIA töökoormus jääb samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste

menetlemisel. Toetuse taotleja vaates muutub toetatavate tegevuste ellu viimine paindlikumaks.

Eelnõus tehtavad muudatused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on

võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne

toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal, mis väljendub ettevõtete

müügitulus ja eksporditavate toodete koguväärtuses eurodes.

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa-

ja rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude

määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel on Eesti majanduses suur roll. Enamus Eestis

tegutsevatest ettevõtetest ongi sellise suurusega. Suurettevõtteid on Eestis vähe. Eestis on

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb

toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga

mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted,

kus on alla 10 töötaja.

Euroopa Liit võttis 2018. aasta jaanuaris vastu Euroopa plastistrateegia, mis on osa Euroopa

Liidu ringmajanduse tegevuskavast. Strateegia kohaselt peavad aastaks 2030 olema kõik

plastpakendid taaskasutatavad ja peab vähenema ühekordselt kasutatava plasti tarbimine.

Strateegia kohaselt muutub ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks, vähenevad plastijäätmed ja

mereprügi ning soodustatakse investeerimist ja innovatsiooni.1 Eelnõuga tehtavate

muudatustega avaldatakse positiivset mõju keskkonnale, sest plastiku kui taaskasutatava

materjali kasutamine soodustab sektoris ringmajanduse põhimõtete rakendumist igapäevastes

protsessides. Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile

(„tooda-tarbi-viska minema“), mille eesmärgiks on majanduskasvu lahtisidumine esmase

1 https://environment.ec.europa.eu/strategy/plastics-strategy_et#seotud-strateegiad

3

toorme kasutusest ning luua võimalikult väikeste kadudega ringne tootmis- ja tarbimissüsteem.

Ringmajanduse eesmärk on ressursse hallata efektiivselt kogu nende olelusringi vältel, alates

tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest

ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades sealjuures vähem jäätmeid. Lisaks keskkonnamõju

vähendamisele on ringmajanduse põhimõtet efektiivselt rakendades võimalik ettevõtetel

vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ning edendada ettevõtte mainet.2

Eelnõu muudatuste jõustumine annab kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega

tegelevatele ettevõtjatele võimaluse käesoleval EMKVF-i perioodil taotleda auditivabalt toetust

keskkonnasäästlike kalakonteinerite soetamiseks. Selline meede võimaldab sektoris läbi viia

struktuurset muutust, millega liigutakse keskkonnasäästlike materjalide kasutamise suunas,

rakendades ringmajanduse põhimõtteid. Samuti on plastkonteinerite tootjad liikumas suunas, et

sulgeda täielikult toodete elutsükkel - see tähendab, et tootmisprotsessis oleks võimalik täies

ulatuses kasutada vana toodet uue tootmiseks. Kuna hetkel on võimalik kasutada

kalakonteinerite tootmisel osaliselt taaskasutatud materjale, toetatakse ka kalakonteinerite

ostmist, mille koostises on vähemalt 5% ulatuses taaskasutatud plastikut.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile.

Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Riigi

välissuhted võivad mõningal määral mõjutada ekspordi sihtturgude valikut või edenemist

sihtturgudel. Kaks kolmandikku kalatoodete ekspordist suundub ELi välistesse riikidesse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga tehtavad muudatus puudutab varem väljatöötatud toetusmeedet, seega ei kaasne

sellega menetlusprotsessi, tööjõudu ega IT-arendustegevusi puudutavaid lisakulusid.

Meetmeid rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme

eelarvest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti

Vabariigi eelarvest. Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarve biomajanduse programmis.

Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetuse kogu

eelarve on määruse eelnõu väljatöötamise hetkel 19 843 542 eurot (Euroopa Liidu osa 13 890

479,40 eurot ja Eesti osa 5 953 062,60 eurot).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile ning saadetakse arvamuse esitamiseks PRIA-le.

2 https://ringmajandus.envir.ee/et/ringmajandus

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes