| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/452-1 |
| Registreeritud | 17.02.2026 |
| Sünkroonitud | 18.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Õdede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õdede Liit |
| Vastutaja | Anniki Lai (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Parimate soovidega!
Margit Lenk-Adusoo
Asepresident ja juhatuseliige, rahvusvaheliste suhete ja haridusvaldkonna juht
Eesti Õdede Liit
_________________________________________________________________________
Best regards,
Margit Lenk-Adusoo
Vice President and Board Member, Head of International Relations and Education
Estonian Nurses Union
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Sotsiaalminister Karmen Jollerile
Sotsiaalministeerium
17.02.2026
Ühispöördumine seoses õendus- ja ämmaemandusvaldkonna strateegilise juhtimise ning
huvigruppide kaasamise korraldusega
Seoses 11.02.2026 allkirjastatud käskkirjaga, millega tunnistasite kehtetuks tervise- ja
tööministri 19. mai 2021. a käskkirja nr 55 „Õenduse arendusnõukogu moodustamine“, ning
tuginedes Sotsiaalministeeriumi tööjõupoliitika juhi Katrin Kivisilla 13.02.2026 kirjale,
pöördume Teie poole sooviga saada täiendavat selgust õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
edasise strateegilise juhtimise, koordineerimise ning huvigruppide süsteemse kaasamise
korralduse kohta.
Oleme sügavalt mures õendus- ja ämmaemandusvaldkonna juhtimise ning huvigruppide
kaasamise järjepidevuse pärast. Õendus ja ämmaemandus on tervishoiusüsteemi keskse
tähtsusega ning valdkonnaülese mõjuga kutsealad, mille tegevus hõlmab kõiki
tervishoiutasandeid. Riiklikes arengudokumentides ja tööjõuprognoosides on korduvalt
rõhutatud õdede ja ämmaemandate rolli teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ning esmatasandi
tervishoiu tugevdamisel ning vajadust süsteemse õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
arendamise järele, et tagada teenuste jätkusuutlikkus ja reageerida demograafilistele
muutustele.
Õenduse arendusnõukogu töö on tuginenud laiapõhjalisele koostööle ning märkimisväärses
mahus vabatahtlikule panusele. Arendusnõukogu eesmärk oli tagada, et kõik tervishoius
otsuseid kujundavad ja arenguid suunavad institutsioonid tegutseksid ühises infoväljas,
prioritiseeriksid tegevusi ning annaksid koordineeritud sisendi nii riigieelarve planeerimisse
kui ka tervishoiu juhtimisse tervikuna. Nõukogu kogunes regulaarselt, et hinnata tehtut, jälgida
käimasolevaid tegevusi, täpsustada prioriteete ning toetada vajalike uuenduste elluviimist.
Arendusnõukogu töö aluseks on olnud Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia
2021–2030 ning selle rakenduskavad. Nende raames on kokku lepitud mitmed süsteemse
mõjuga arendustegevused, mille katkestamine või määramatusse jätmine võib pidurdada kogu
tervishoiusüsteemi arengut.
Olulisemad kokkulepitud töösuunad hõlmavad muu hulgas:
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
• õendustegevuse regulatsioonide koondamist ja ajakohastamist, sealhulgas määruse
„Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ väljatöötamist;
• eriõe rolli rakendamist iseseisva spetsialistina kõigil tervishoiutasanditel ning
vastuvõtuteenuse tegevusjuhendite uuendamist;
• ämmaemandusteenuse regulatsioonide kaasajastamist, iseseisva ämmaemandusabi
selgema raamistiku kujundamist ning ämmaemandusabi süsteemset lõimimist
esmatasandi tervishoiuteenustega;
• eriõdede karjäärimudeli kujundamist koos ametijuhendite, vastutusulatuse ja
organisatsioonilise positsiooni ühtlustamisega;
• õdede ja eriõdede lisapädevuste kokkuleppimist, nende väljaõppe korraldamist ning
õiguslike eelduste loomist lisapädevuste kajastamiseks tervishoiutöötajate registris;
• retsepti- ja vaktsineerimisõiguse ning teiste laiendatud pädevustega seotud
regulatiivsete küsimuste lahendamist.
Lisaks eeltoodule on arendusnõukogu raames kujunenud mitmed toimivad koostöövormid ja
juhtrühmad, sealhulgas õendustegevusjuhendite nõukoda, õe ja eriõe vastuvõtuteenuse
arendamise töörühm, õendus- ja ämmaemandusterminoloogia töörühm ning 3N töögrupiga
seotud tegevused. Kõik nimetatud algatused vajavad selget juhtimiskorraldust, vastutuse
määratlemist ning poliitilist järjepidevust.
Palume Teie täpsustusi järgmistes küsimustes.
1. Õendus- ja ämmaemandusvaldkonna strateegiline juhtimine ning huvigruppide
süsteemne kaasamine
Palume selgitada, millisel viisil on kavandatud õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
strateegiline juhtimine, arendustegevuste koordineerimine ning huvigruppide süsteemne
kaasamine pärast arendusnõukogu tegevuse lõpetamist.
Sotsiaalministeeriumi 13.02.2026 kirjas on märgitud: „Edaspidi palume õendusega seotud
teemadel pöörduda ministeeriumisse lähtudes arutatava küsimuse sisust, pöördudes vastava
poliitikavaldkonna juhi poole.“ Palume täpsustada, kuidas on sellise korralduse puhul tagatud
valdkonnapõhine tervikvaade ja järjepidev kaasamismehhanism olukorras, kus ministeeriumis
ei ole määratletud ühtset õendus- ja ämmaemandusvaldkonna koordineerivat vastutajat.
2. Pooleliolevate arendustegevuste jätkumine
Sotsiaalministeeriumi 13.02.2026 kirjas on märgitud, et õenduse arendusnõukogu juhtrühmade
töö jätkumiseks otsitakse sobivaid lahendusi ning täiendav info edastatakse eraldi. Palume
täpsustada, milline on nende lahenduste kujundamise ajaraam, milline ajutine
juhtimiskorraldus kehtib üleminekuperioodil ning millisel tasandil kinnitatakse juhtrühmade
edasine töökorraldus ja vastutus. Samuti palume selgitada, kuidas tagatakse pooleliolevate
arendus- ja regulatiivsete protsesside järjepidevus.
Täiendavalt palume täpsustada, millise poliitikavaldkonna vastutusalasse kuuluvad edaspidi
õendustegevusjuhendite nõukoda, õe ja eriõe vastuvõtuteenuse arendamise töörühm, õendus-
ja ämmaemandusterminoloogia töörühm ning 3N töögrupiga seotud tegevused. Palume
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
3
selgitada nende töösuundade juhtimismudelit ning seda, kuidas määratletakse vastutus ja
tagatakse tegevuste katkematu jätkumine.
3. Eesti esindaja roll Chief Nursing Officer (CNO) / Chief Nurse Executive (CNE)
funktsioonis
Sotsiaalministeeriumi 13.02.2026 kirjas on märgitud, et rahvusvaheliste organisatsioonide
kontaktisikuks jääb Leena Kalle ning eraldi Chief Nursing Officer’i (CNO) funktsiooni ei
looda. Kontaktisiku olemasolu üksi ei pruugi siiski tagada õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
strateegiliste seisukohtade kujundamise järjepidevust ega piisavat otsustuspädevust
rahvusvahelises koostöös.
WHO Euroopa regioonis toimib riiklike õendusjuhtide (CNO) koostöövõrgustik ning WHO
strateegilistes dokumentides, sealhulgas „Global Strategic Directions for Nursing and
Midwifery“, rõhutatakse riikliku tasandi juhtimisvõimekuse ja selge vastutusstruktuuri
olulisust õendus- ja ämmaemandusvaldkonnas. CNO rolliga kaasnevad regulaarsed
kohtumised WHO tasandil, andmevahetus ning riigi seisukohtade kujundamine ja esitamine
rahvusvahelises koostöös.
Need kohustused on oma olemuselt riiklikud ning eeldavad ministeeriumi tasandi
korralduslikku ja rahalist vastutust. Rahvusvaheliste ülesannete täitmist ei ole põhjendatud
suunata kutseorganisatsioonide või erialaühenduste kanda.
Peame vajalikuks, et õendus- ja ämmaemandusvaldkonna arendamisel oleks selgelt
määratletud koordineeriv vastutus ning struktureeritud ja järjepidev huvigruppide
kaasamismehhanism, mis tagab valdkonna strateegilise sidususe ja järjepidevuse.
Teeme ettepaneku kohtumiseks, et arutada õendus- ja ämmaemandusvaldkonna edasist
korraldust ning kujundada lahendused koostöös ministeeriumiga.
Lugupidamisega
Margit Lenk-Adusoo
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liit
Pöördumisega on liitunud:
Eesti Õendusjuhtide Ühing
Eesti Ämmaemandate Ühing
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Sotsiaalminister Karmen Jollerile
Sotsiaalministeerium
17.02.2026
Ühispöördumine seoses õendus- ja ämmaemandusvaldkonna strateegilise juhtimise ning
huvigruppide kaasamise korraldusega
Seoses 11.02.2026 allkirjastatud käskkirjaga, millega tunnistasite kehtetuks tervise- ja
tööministri 19. mai 2021. a käskkirja nr 55 „Õenduse arendusnõukogu moodustamine“, ning
tuginedes Sotsiaalministeeriumi tööjõupoliitika juhi Katrin Kivisilla 13.02.2026 kirjale,
pöördume Teie poole sooviga saada täiendavat selgust õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
edasise strateegilise juhtimise, koordineerimise ning huvigruppide süsteemse kaasamise
korralduse kohta.
Oleme sügavalt mures õendus- ja ämmaemandusvaldkonna juhtimise ning huvigruppide
kaasamise järjepidevuse pärast. Õendus ja ämmaemandus on tervishoiusüsteemi keskse
tähtsusega ning valdkonnaülese mõjuga kutsealad, mille tegevus hõlmab kõiki
tervishoiutasandeid. Riiklikes arengudokumentides ja tööjõuprognoosides on korduvalt
rõhutatud õdede ja ämmaemandate rolli teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ning esmatasandi
tervishoiu tugevdamisel ning vajadust süsteemse õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
arendamise järele, et tagada teenuste jätkusuutlikkus ja reageerida demograafilistele
muutustele.
Õenduse arendusnõukogu töö on tuginenud laiapõhjalisele koostööle ning märkimisväärses
mahus vabatahtlikule panusele. Arendusnõukogu eesmärk oli tagada, et kõik tervishoius
otsuseid kujundavad ja arenguid suunavad institutsioonid tegutseksid ühises infoväljas,
prioritiseeriksid tegevusi ning annaksid koordineeritud sisendi nii riigieelarve planeerimisse
kui ka tervishoiu juhtimisse tervikuna. Nõukogu kogunes regulaarselt, et hinnata tehtut, jälgida
käimasolevaid tegevusi, täpsustada prioriteete ning toetada vajalike uuenduste elluviimist.
Arendusnõukogu töö aluseks on olnud Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia
2021–2030 ning selle rakenduskavad. Nende raames on kokku lepitud mitmed süsteemse
mõjuga arendustegevused, mille katkestamine või määramatusse jätmine võib pidurdada kogu
tervishoiusüsteemi arengut.
Olulisemad kokkulepitud töösuunad hõlmavad muu hulgas:
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
• õendustegevuse regulatsioonide koondamist ja ajakohastamist, sealhulgas määruse
„Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ väljatöötamist;
• eriõe rolli rakendamist iseseisva spetsialistina kõigil tervishoiutasanditel ning
vastuvõtuteenuse tegevusjuhendite uuendamist;
• ämmaemandusteenuse regulatsioonide kaasajastamist, iseseisva ämmaemandusabi
selgema raamistiku kujundamist ning ämmaemandusabi süsteemset lõimimist
esmatasandi tervishoiuteenustega;
• eriõdede karjäärimudeli kujundamist koos ametijuhendite, vastutusulatuse ja
organisatsioonilise positsiooni ühtlustamisega;
• õdede ja eriõdede lisapädevuste kokkuleppimist, nende väljaõppe korraldamist ning
õiguslike eelduste loomist lisapädevuste kajastamiseks tervishoiutöötajate registris;
• retsepti- ja vaktsineerimisõiguse ning teiste laiendatud pädevustega seotud
regulatiivsete küsimuste lahendamist.
Lisaks eeltoodule on arendusnõukogu raames kujunenud mitmed toimivad koostöövormid ja
juhtrühmad, sealhulgas õendustegevusjuhendite nõukoda, õe ja eriõe vastuvõtuteenuse
arendamise töörühm, õendus- ja ämmaemandusterminoloogia töörühm ning 3N töögrupiga
seotud tegevused. Kõik nimetatud algatused vajavad selget juhtimiskorraldust, vastutuse
määratlemist ning poliitilist järjepidevust.
Palume Teie täpsustusi järgmistes küsimustes.
1. Õendus- ja ämmaemandusvaldkonna strateegiline juhtimine ning huvigruppide
süsteemne kaasamine
Palume selgitada, millisel viisil on kavandatud õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
strateegiline juhtimine, arendustegevuste koordineerimine ning huvigruppide süsteemne
kaasamine pärast arendusnõukogu tegevuse lõpetamist.
Sotsiaalministeeriumi 13.02.2026 kirjas on märgitud: „Edaspidi palume õendusega seotud
teemadel pöörduda ministeeriumisse lähtudes arutatava küsimuse sisust, pöördudes vastava
poliitikavaldkonna juhi poole.“ Palume täpsustada, kuidas on sellise korralduse puhul tagatud
valdkonnapõhine tervikvaade ja järjepidev kaasamismehhanism olukorras, kus ministeeriumis
ei ole määratletud ühtset õendus- ja ämmaemandusvaldkonna koordineerivat vastutajat.
2. Pooleliolevate arendustegevuste jätkumine
Sotsiaalministeeriumi 13.02.2026 kirjas on märgitud, et õenduse arendusnõukogu juhtrühmade
töö jätkumiseks otsitakse sobivaid lahendusi ning täiendav info edastatakse eraldi. Palume
täpsustada, milline on nende lahenduste kujundamise ajaraam, milline ajutine
juhtimiskorraldus kehtib üleminekuperioodil ning millisel tasandil kinnitatakse juhtrühmade
edasine töökorraldus ja vastutus. Samuti palume selgitada, kuidas tagatakse pooleliolevate
arendus- ja regulatiivsete protsesside järjepidevus.
Täiendavalt palume täpsustada, millise poliitikavaldkonna vastutusalasse kuuluvad edaspidi
õendustegevusjuhendite nõukoda, õe ja eriõe vastuvõtuteenuse arendamise töörühm, õendus-
ja ämmaemandusterminoloogia töörühm ning 3N töögrupiga seotud tegevused. Palume
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
3
selgitada nende töösuundade juhtimismudelit ning seda, kuidas määratletakse vastutus ja
tagatakse tegevuste katkematu jätkumine.
3. Eesti esindaja roll Chief Nursing Officer (CNO) / Chief Nurse Executive (CNE)
funktsioonis
Sotsiaalministeeriumi 13.02.2026 kirjas on märgitud, et rahvusvaheliste organisatsioonide
kontaktisikuks jääb Leena Kalle ning eraldi Chief Nursing Officer’i (CNO) funktsiooni ei
looda. Kontaktisiku olemasolu üksi ei pruugi siiski tagada õendus- ja ämmaemandusvaldkonna
strateegiliste seisukohtade kujundamise järjepidevust ega piisavat otsustuspädevust
rahvusvahelises koostöös.
WHO Euroopa regioonis toimib riiklike õendusjuhtide (CNO) koostöövõrgustik ning WHO
strateegilistes dokumentides, sealhulgas „Global Strategic Directions for Nursing and
Midwifery“, rõhutatakse riikliku tasandi juhtimisvõimekuse ja selge vastutusstruktuuri
olulisust õendus- ja ämmaemandusvaldkonnas. CNO rolliga kaasnevad regulaarsed
kohtumised WHO tasandil, andmevahetus ning riigi seisukohtade kujundamine ja esitamine
rahvusvahelises koostöös.
Need kohustused on oma olemuselt riiklikud ning eeldavad ministeeriumi tasandi
korralduslikku ja rahalist vastutust. Rahvusvaheliste ülesannete täitmist ei ole põhjendatud
suunata kutseorganisatsioonide või erialaühenduste kanda.
Peame vajalikuks, et õendus- ja ämmaemandusvaldkonna arendamisel oleks selgelt
määratletud koordineeriv vastutus ning struktureeritud ja järjepidev huvigruppide
kaasamismehhanism, mis tagab valdkonna strateegilise sidususe ja järjepidevuse.
Teeme ettepaneku kohtumiseks, et arutada õendus- ja ämmaemandusvaldkonna edasist
korraldust ning kujundada lahendused koostöös ministeeriumiga.
Lugupidamisega
Margit Lenk-Adusoo
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liit
Pöördumisega on liitunud:
Eesti Õendusjuhtide Ühing
Eesti Ämmaemandate Ühing
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool