Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu autotööstuse lihtsustamise määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 561/2006, (EL) 2018/858, (EL) 2019/2144 ja (EL) 2024/1257 seoses mootorsõidukite tehniliste nõuete ja katsemenetluste lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 540/2014
ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 92/6/EMÜ, et vabastada teatud N2-kategooria elektrisõidukid kiiruspiiriku paigaldamise ja kasutamise nõudest
1. Sissejuhatus
Autotööstuse väärtusahel on Euroopa Liidu (EL) majanduse tugisammas, moodustades 589,3 miljardit eurot ja 3,7% Euroopa SKP kogulisandväärtusest ning pakkudes töökohti 10,6 miljonile inimesele1. Üha ettearvamatumas geopoliitilises keskkonnas on tugeva ja konkurentsivõimelise autotööstuse säilitamine ELi strateegilise autonoomia ja globaalse majandusliku positsiooni kaitsmiseks hädavajalik.
Oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2024–2029 prioriteetide2 jaoks esitas komisjoni president von der Leyen visiooni, mis keskendub kestlikule heaolule ja konkurentsivõime tugevdamisele kogu Euroopas. Selle visiooni keskmes on ettevõtluskeskkonna kiiremaks ja lihtsamaks muutmine. Selle saavutamiseks võeti 2025. aasta alguses vastu ka konkurentsivõime kompass3 , mis määrab poliitikameetmete põhisuuna jõuka ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse kujundamiseks. Üheks kompassis esile toodud juhtalgatuseks on regulatiivse keskkonna lihtsustamine, ettevõtete halduskoormuse vähendamine ning innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine, suurendades regulatiivsete ja haldusmenetluste kiirust ning paindlikkust. Kompassile järgnesid puhta tööstuse kokkulepe4 ning teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta (“Lihtsam ja kiirem Euroopa”)5.
Lihtsustamise eesmärkide saavutamiseks võeti 2025. aasta märtsis vastu Euroopa autotööstuse tegevuskava6, mis kinnitab, et praegu on käsil autotööstuse enneolematult kiire ja ulatuslik struktuurne ümberkujundamine. Üheks muutuseks on kiirenev üleminek keskkonnahoidlikule liikuvusele, mille tõttu peab olemasolev ja loodav ELi seadusraamistik arvestama elektri- ja vähese heitega sõidukite eripäradega. Samal ajal kujundavad autotööstust üha enam digitehnoloogiad - muuhulgas tehisintellekti integreerimine sõidukite tarkvarasse ning anduri- ja sideseadmetesse, samuti digiteenuste ja ühenduvuse kasvav tähtsus. Koostöös sidusrühmadega7 võttis komisjon eesmärgiks töötada välja autotööstuse regulatiivse lihtsustamise paketi, mille eesmärk oleks parandada erinevate regulatiivsete nõuete kooskõla ja järjepidevust.
Autotööstuse konkurentsivõime suurendamiseks, kestlikule liiklusele ülemineku kiirendamiseks ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks esitas komisjon 2025. aasta detsembris autotööstuse paketi8. Pakett koosneb kokku neljast algatusest.
Ühe osana sellest paketist esitas komisjon autotööstuse lihtsustamise määruse ettepaneku9 (autotööstuse lihtsustamise määrus). Ettepanekuga muudetakse järgmisi kehtivaid ELi määrusi:
1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/200610, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist;
2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/214411, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega;
3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/125712, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude vastupidavusega (Euro 7);
4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/85813, mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks:
1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) Nr 540/201414 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ.
Autotööstuse paketi osana esitas komisjon ka direktiivi ettepaneku15 , millega muudetakse direktiivi 92/6/EMÜ16 (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise direktiiv), et vabastada teatud N2-kategooria elektrisõidukid kiiruspiiriku paigaldamise ja kasutamise nõudest.
Ettepanekuga tehakse muudatus direktiivis 92/6/EMÜ artikkel 3 lõikes 1. Muudatuse jõustumisel ei pea elektrilised N2-kategooria kergveokid, mille lubatud täismass on 3,5–4,25 tonni, enam olema varustatud kiiruspiiriku paigaldamise ja kasutamise kohustuslike seadmetega.
Ettepanekute eesmärgid on:
a) elektriliste väikeste tarbesõidukite kasutuselevõttu takistavate regulatiivsete tõkete kõrvaldamine
Elektrilised väikesed tarbesõidukid on oma aku massi tõttu raskemad. Kuigi nende kandevõime ja kasutusotstarve on samad mis väikestel sisepõlemismootoriga tarbesõidukitel, mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni, kuuluvad need sõiduaegu ja puhkeperioode käsitlevate eeskirjade kohaldamisalasse, mis nõuavad sõidumeeriku paigaldamist ja kasutamist ning kiiruspiiriku paigaldamist tarbesõidukite puhul, mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni. Need nõuded muudavad sellised üle 3,5-tonnise massiga elektrilised kergsõidukid klientide jaoks, kellest paljud on VKEd ja mikroettevõtjad, sõidumeeriku ja kiiruspiiriku paigaldamise ja kasutamisega seotud kulude tõttu vähem atraktiivseks. Selline lisakoormus takistab elektrikaubikute kasutuselevõttu võrreldes sarnaste sisepõlemismootoriga kaubikutega, mistõttu võib ka sõidukitootjatel olla raskem saavutada väikeste tarbesõidukite CO2 heite sihttasemeid.
Need nõuded muudavad üle 3,5 tonni kaaluvad elektrikaubikud potentsiaalsetele kasutajatele, kellest paljud on VKEd ja mikroettevõtted, vähem atraktiivseks kuna sõidumeeriku ja kiirusepiiriku kohustusega kaasnevad täiendavad kulud ja halduskoormus. Selline lisakoormus takistab elektrikaubikute kasutuselevõttu võrreldes sarnaste sisepõlemismootoriga kaubikutega, mistõttu võib ka sõidukitootjatel olla raskem saavutada väikeste tarbesõidukite CO2 heite sihttasemeid.
Probleemi on tunnistatud ka ELi juhilubade direktiivi hiljutises läbivaatamises17, mille kohaselt kehtib B-kategooria juhiluba kaks aastat pärast selle esmakordset väljastamist sõidukitele, mille lubatud täismass ületab 3,5 tonni, kuid ei ületa 4,25 tonni.
b) Euro 7 heitekatsetega seotud kohandamiskulude vähendamine
Euro 7 määrus (EL) 2024/1257 reguleerib sõidukite, mootorite ning nendega seotud süsteemide ja osade tüübikinnitust seoses heite ja akude vastupidavusega ning kehtestab heite ja energiatarbimise jälgimise pardamõõteseadmete abil kogu sõiduki kasutusea jooksul.
Artikli 14 lõike 7 kohaselt peavad heite mõõtmise meetodid järgima Euro 6 määruses (EL) 2017/1151 sätestatud meetodeid. Erinevalt Euro 6-st ei sisalda Euro 7 siiski konkreetseid heite piirnorme madalal temperatuuril laboratoorsete katsete jaoks, mis võib suurendada sõidukitootjate ja tüübikinnitusasutuste regulatiivset koormust ilma keskkonnakasuta.
Samuti nõuab Euro 7 raskeveokite mootorite tüübikinnituskatsete tegemist sõidukitüüpide kaupa, mis mitmekordistab katseid tarbetult, ning ei käsitle konkreetselt andmete töötlemise meetodeid pardaseiresüsteemidest ja kütuse- ning elektrikulu mõõteseadmetest. See võib viia ühtlustamata ja ebatõhusate praktikadeni, suurendades kulusid tootjatele ja ametiasutustele, ilma et see parandaks keskkonnatulemust.
c) sidususe suurendamine ja turu killustumise vältimine (müra; sõidukite ning laadimistaristu ja -võrgu koostalitlusvõime)
Määrus (EL) nr 540/2014 kehtestab kohustuslikud müra piirnormid erinevatele sõidukikategooriatele ning nõuab sõiduki helihoiatussüsteemide (AVAS) väljatöötamist elektrisõidukite jaoks. Samas tunnustab ELi mootorsõidukite tüübikinnituse määrus alternatiivina vastavust ÜRO eeskirjadele müra ja helihoiatussüsteemide osas. Kuna määrus nr 540/2014 ei sisalda mehhanismi nõuete ajakohastamiseks kooskõlas ÜRO muudatustega, tekib paralleelne eeskirjade kogum, mis võib põhjustada lünki ja ebakõlasid autotööstuse ning riiklike tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutuste jaoks.
Elektrisõidukite tehnoloogia kiire arengu ja turuosa suurenemise tõttu muutub üha olulisemaks sõidukite, laadimistaristu ja elektrivõrgu koostalitlusvõime. Ühtlustatud ELi-lähenemine koostalitlusvõimele aitab vältida killustatust ja liigset halduskoormust, eriti seoses läbivaadatud võrgueeskirjade (DDC 2.0 – määrus (EL) 2016/1388 ja RfG 2.0 – määrus (EL) 2016/631) rakendamisega.
Ühtlustatud tehnilised nõuded on vajalikud, et tagada elektrisõidukite suutlikkus ja võimaldada koostalitlusvõimelisi V2G-teenuseid. Selleks tuleks anda määrusega (EL) 2018/858 komisjonile volitused kehtestada ELi-laiused tehnilised eeskirjad ja menetlused sõidukite tüübikinnituse tagamiseks, tõstes samal ajal tüübikinnituse kvaliteeti ja sõltumatust.
d) väikeste taskukohaste elektrisõidukite kasutuselevõtu kiirendamine
Praegu on Euroopa turul puudus väikestest taskukohastest elektrisõidukitest. Väiksemate linnamaasturi- ja „mini”-autode (A-segment) ning kompaktsete „supermini” autode (B-segment) müük on 2019. aastaga võrreldes vähenenud 1,6 miljoni sõiduki võrra ning 2024. aastal moodustasid suuremad luksus- ja keskmise suurusega autod (E-segment) ning tippklassi luksusautod (F-segment) 70 % uute akutoitega elektrisõidukite müügist. See on tõstnud sõidukite hindu kogu ELis, muutes isikliku auto omamise paljude keskklassi leibkondade jaoks järjest raskemaks.
Komisjon on võtnud kasutusele meetmed, et soodustada väikeste taskukohaste elektrisõidukite turgu ja toetada nende CO₂-heite normide järgimist. Selleks on oluline lisada mootorsõidukeid käsitlevatesse õigusaktidesse väikese elektrisõiduki määratlus, mida saab kasutada nii ELi õigusaktides kui liikmesriikide meetmetes. See lihtsustaks ettevõtjate tegevust, tugevdaks väikeste taskukohaste elektrisõidukite kasumliku tootmise ärimudelit Euroopas ning aitaks tarbijatel saavutada soodsamaid hindu.
Vormi algus
Vormi lõpp
1.1 Ettepanekute õiguslik alus
Antud ettepanekute õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1, mis on ühiseks aluseks transpordipoliitikat puudutavate ELi õigusaktide vastuvõtmiseks.
1.2 Koostajad
Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna, peaspetsialist Martin Rumm (
[email protected]), veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld (
[email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab liikuvuse asekantsler Sander Salmu (
[email protected]).
2. Ettepanekute sätete selgitus
2.1 Autotööstuse lihtsustamise määrus
2.1.1 Artikkel 1- Muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 561/2006
Liikmesriikidele antakse võimalus vabastada N2 kategooria elektrikaubikud, mille täismass ei ületa 4,25t, nutika sõidumeeriku paigaldamise kohustusest (sarnaselt kuni 3,5-tonnistele ehk N1 kategooria diiselkaubikutele), kui tegu on siseriikliku veoga, mis toimub ettevõtte enda majandustegevuse raames.
N kategooria alla kuuluvad veoseveoks ettenähtud sõidukid (veoautod), mis omakorda jaotuvad täismassi järgi alamkategooriateks (N118,N219,N320). Akust tuleneva raskema täismassi tõttu loetakse rohkem kui 3,5t kaaluvaid elektrikaubikuid N2 kategooria sõidukiteks, millele kehtiva seadusandluse järgi kehtivad rangemad nõuded, kui N1 kategooriasse jäävatele diiselkaubikutele.
Ettepaneku peamine oodatav mõju on õigusselgus ning ettevõtete, eelkõige VKEde, kulude vähenemine, kuna just nemad on selliste kaubikute peamised kasutajad/ostjad ning neil ei tule enam selle konkreetse elektrikaubiku tüübi puhul nutitahhograafi paigaldada. Lisaks vähendab tahhograafi kohustuse kaotamine ka halduskoormust ja -kulusid ettevõtetele ja juhtidele, kes ei pea enam tahhograafiandmeid alla laadima (2–4 tundi kuus). Samuti aitab ettepanek ühtlustada N1 diiselkaubikute ja N2 e‑kaubikute konkurentsitingimusi, kuna eemaldab ettevõtete jaoks seni elektrikaubikute ostuga kaasnenud lisakulud ja halduskoormuse. See omakorda muudab elektrikaubikud ettevõtete jaoks atraktiivsemaks ning toetab nende laiemat kasutuselevõttu.
Üle 7,5-tonnised matkaautod või matkaautode kombinatsioonid kuuluvad samuti sõidu- ja puhkeaegade ning tahhograafi paigaldamise ja kasutamise reeglite kohaldamisalasse.
Selleks, et selgemalt määratleda üle 7,5-tonnise lubatud täismassiga erakasutuses olevate matkaautode õiguslikku käsitlust ning pakkuda õigusselgust nii tootjatele kui ka kasutajatele, tehakse teise muudatusena ettepanek lisada määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklisse 13 uus lõige (s).See võimaldaks liikmesriikidel vabastada matkaautod sõiduaega ja puhkeaega käsitlevate reeglite täitmise ning sõidumeeriku kasutamise kohustusest. Lisaks toob kavandatav meerikukohustuse vabastus kaasa kulude vähenemise ning suurendab nende juhtide kindlustunnet, kes kasutavad matkaautosid turismi eesmärgil.
2.1.2 Artikkel 2 - Muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele (EL) 2018/858
Esimene kavandatav meede selle määruse muutmiseks seisneb uue punkti 2.4 lisamises määruse (EL) 2018/858 I lisa A-ossa (punkt 2), millega määratletakse uus väikeste elektrisõidukite alamkategooria.
Kavandatav muudatus võimaldab ELi õigusaktides suunata regulatiivseid meetmeid just sellele konkreetsele alamkategooriale, et soodustada väikeelektrisõidukite tootmist ja kasutuselevõttu. Näiteks võtab komisjon tulevaste mootorsõidukeid käsitlevate õigusaktide kohaldamistähtaegu määrates arvesse uute nõuete proportsionaalselt suuremat mõju väikeelektrisõidukite arenduskuludele võrreldes raskemate ja kallimate sõidukitega.
Lisaks nähakse sõiduautode ja kaubikute CO2 standardite määruse muutmise ettepaneku raames ette sihipärane stiimulimehhanism nn superkrediidi vormis. See võimaldab sõidukitootjatel saada kasu väikeste elektrisõidukite panusest kogu sõidukiparki hõlmava üldise CO2 heite sihttaseme saavutamisse, mis annab sõidukitootjatele tugeva stiimuli suurendada väikeste elektrisõidukite tootmist ja turustamist.
Samuti on komisjon, nagu on ette nähtud ELi autotööstuse tööstuslikus tegevuskavas, kavandamas komisjoni soovitust, milles esitatakse riigiabi eeskirjadega kooskõlas olevad (kui see on asjakohane) toetusmeetmete variandid, mis on osutunud tõhusaks nullheitega sõidukite kasutuselevõtu edendamisel. Tõenäoliselt saavad sellest soovitusest kasu kõik elektrisõidukid, sealhulgas uues alamkategoorias määratletud väikeelektrisõidukid.
Selle muudatuse eeldatavat kasu peaksid ELi kodanikud tajuma suuremate eelistena väikese elektrisõiduki ostmisel või omamisel, kuid see sõltub käesolevate meetmete rakendamisest riiklikul tasandil.
Teise kavandatava muudatusega määruses (EL) 2018/858 lisatakse artiklisse 5 uus lõige 4.
Selle meetmega antakse komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on kehtestada täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tehnilised nõuded seoses nende sõidukite side- ja riistvaraliidesega, mida kasutatakse ühenduse loomiseks laadimistaristu, elektrivõrgu ja statsionaarsete energiasüsteemidega, mis on võimelised toetama aruka ja kahesuunalise laadimise funktsioone.
Kuna elektrisõidukite tehnoloogia areneb kiiresti ning sõidukite, laadimistaristu ja elektrivõrgu vahelist koostoimet reguleeritakse üha enam ka valdkonnaülese õigusega, on killustatuse ning tarbetu halduskoormuse ja kulude vältimiseks oluline kehtestada selles valdkonnas sõidukitega seotud tehniliste nõuete ühtlustatud lähenemine.
Tulevikus on ühtne koostalitlusvõime käsitlus hädavajalik, et kiirendada selliste uute teenuste arengut nagu sõiduk-võrku (V2G) lahendused. Need teenused võivad toetada elektrivõrgu stabiilsust, tasandada tipukoormust, vähendada elektrisõidukite omanike energiakulusid ning soodustada taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu.
2.1.3 Artikkel 3 - Muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele (EL) 2019/2144
Ettepanekuga vabastatakse üle 3,5‑tonnise ja alla 4,25‑tonnise lubatud täismassiga N2‑kategooria elektrikaubikud kiiruspiiriku paigaldamise kohustusest, mis loob neile võrdsemad konkurentsitingimused N1‑kategooria diiselkaubikutega.
Ettepaneku peamine oodatav mõju on kulude vähenemine ettevõtetele, eriti VKEdele, kes on selliste kaubikute peamised kasutajad ja ostjad. Kulude kokkuhoid tuleneb mitte ainult kiiruspiiriku mittepaigaldamisest, vaid ka suuremast tegevusvabadusest, mis võimaldab elektrikaubikutel kiirteedel pisut suuremat kiirust arendada. Lõpuks on oluline rõhutada, et selle erandi rakendamisega ei nähta ette negatiivset mõju keskkonna- ega sõiduohutusele.
2.1.4 Artikkel 4 - Muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2024/1257
Ettepaneku kohaselt kaotatakse senised eraldi läbiviidavad madala temperatuuri (–7 °C) katsed (nn Type 6 tests). Põhjuseks on asjaolu, et regulatsiooni V lisa tabelites 1 ja 2 määratletud „madala temperatuuriga heitkoguste laborikatse” temperatuuritingimused on juba hõlmatud samades tabelites ette nähtud „gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste arvu tegelikus sõidus tekkivate heitkoguste” (real driving emissions ehk RDE) katsetega.
Seega on heitkoguste nõuetele vastavuse tõendamine madala temperatuuri tingimustes (–7 °C) tagatud RDE nõuete täitmise kaudu, mis kehtivad temperatuurivahemikus –7 °C kuni 38 °C. Sellest tulenevalt peetakse eraldi madala temperatuuriga laborikatse säilitamist põhjendamatuks.
Teine muudatusettepanek näeb ette, et Euro 7 mootori tüübikinnituse puhul lähtutakse sõidukitüüpide asemel sõidukikategooriatest. See lihtsustab regulatiivset maastikku ning vähendab oluliselt halduskoormust, sest hoiab ära sama tehnoloogiaga mootorite korduvat testimist eri sõidukitüüpides. Meede aitab vähendada tüübikinnituse ja testimisega seotud kulusid, toetab turu stabiilsust ning võib kaasa tuua sõidukite hindade alanemise, kahjustamata seejuures keskkonnastandardeid.
Kolmanda kavandatud meetmega antakse komisjonile volitus töötada välja meetmed, millega tagatakse pardaseiresüsteemi ning kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmete andmete vastuvõtmine, kogumine, töötlemine ja säilitamine tõhusal ja ühtlustatud viisil, et jälgida Euro 7 sõidukitüüpide tööparameetreid tegelikus liikluses.
Pardaseiresüsteemi ning kütuse- ja elektrikulu pardamõõteseadmete andmeid koondav ühtlustatud ELi tasandi andmetaristu võib anda märkimisväärset kulude kokkuhoidu võrreldes olukorraga, kus iga liikmesriik arendab ja haldab oma süsteeme.
2.1.5 Artikkel 5- Muudatusettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele (EL) nr 540/2014
Kuna määrus (EL) nr 540/2014 on aegunud, tehakse ettepanek tunnistada see kehtetuks alates 1. juulist 2027. Samast kuupäevast tunnistatakse kehtetuks ka nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ, et vältida õiguskindlusetuse riski.
Viidete asendamiseks tehakse ettepanek muuta määruse (EL) 2018/858 II lisa, viidates nüüd ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) müraalastele eeskirjadele: eeskiri nr 5121 (M- ja N-kategooria sõidukite müra), nr 5922 (varusummutisüsteemid) ja nr 13823 (vaiksed maanteesõidukid ja helihoiatussüsteemid).
Kavandatud muudatus tagab autotööstusele võrdsed tingimused kogu maailmas, kõrvaldab võimalikud lüngad ning loob lihtsama ja ühtse raamistikku tootjatele, tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutustele. Lisaks laiendab see kohaldamisala, vähendades müra tulenevalt leegi tagasilöögist, helimodulaatoritest ja helivõimendussüsteemidest. Üleminekusätted tagavad tööstusharu sujuva ülemineku uuele raamistikule.
2.1.6 Artikkel 6 – Üleminekusäte
Pärast määruse jõustumise kuupäeva toodetud ja enne 1. juulit 2028 määruse (EL) nr 540/2014 kohaselt tüübikinnituse saanud uute sõidukite vastavussertifikaadid jäävad kehtima määruse (EL) 2018/858 artiklite 48 ja 49 kohaldamisel.
2.1.7 Artikkel 7 – Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates sama kuupäevast. Artiklit 3 kohaldatakse siiski alates kuupäevast, mis on määratud direktiivi 92/6/EMÜ muutmise ettepanekus ülevõtmise kuupäevaks.
2.2 Direktiivi 92/6/EMÜ muudatusettepanek
2.2.1 Artikkel 1 - Direktiivi 92/6/EMÜ muutmine
Direktiivi artikliga 1 asendatakse direktiivi 92/6/EMÜ artikli 3 lõige 1. Selle sätte kohaldamisalast on välja jäetud elektri jõul liikuvad N2-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on 3,5–4,25 tonni. Selguse huvides asendatakse kogu lõige.
2.2.2 Artikkel 2 - Ülevõtmine
Liikmesriikidel on kolm kuud pärast Autotööstuse lihtsustamise määrus jõustumist aega see uus säte oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1 Subsidiaarsus
3.1.1 Autotööstuse lihtsustamise määruse ettepanek
Muudetavad määrused on ELi õigusaktid. Seetõttu tuleb neid määruseid muuta ELi tasandil.
3.1.2 Direktiivi 92/6/EMÜ muudatusettepanek
EL ja liikmesriigid jagavad transpordivaldkonna reguleerimisel pädevust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkt g alusel. Kuna mootorsõidukeid kasutatakse üha enam piiriüleselt, aitab ühtne õigusraamistik vähendada nõuete täitmise ja jõustamise kulusid kogu liidus. Direktiivis 92/6/EMÜ on juba sätestatud teatud mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise ühine liidu raamistik, mida saab muuta üksnes liidu tasandil.
3.2 Proportsionaalsus
3.2.1 Autotööstuse lihtsustamise määruse ettepanek
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lihtsustamise ja koormuse vähendamise eesmärkide saavutamiseks ega vähenda seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset.
3.2.2 Direktiivi 92/6/EMÜ muudatusettepanek
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kooskõla tagamiseks paralleelselt kavandatavate määruse (EL) 2019/2144 muudatustega (vt COM(2025) 993 final).
Muutmisele kuuluvad määrused on ELi õigusaktid. Seetõttu tuleb nende määruste muudatused teha ELi tasandil.
4 Ettepanekute esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.2 Mõju riigi eelarvele
4.2.1 Mõjud seoses elektrikaubikute (N2 kuni 4,25t) kiiruspiiriku ja sõidumeeriku nõuete leevendamisega
Muudatuse rakendamine eeldab Transpordiameti liiklusregistri infosüsteemide kohandamist. Kuna luuakse tehniline erisus N2-kategooria elektrilistele kaubikutele (täismassiga kuni 4,25t), mis vabastatakse kiiruspiiriku ja sõidumeeriku nõudest, tuleb registrisse luua vastavad tehnilised koodid või märked. See on vajalik, et järelevalveorganitel oleks automaatne teave erisuse kehtivuse kohta. Hinnanguliselt on tegemist ühekordse väikesemahulise IT-arendusega.
Meetmega võib kaasneda kaudne positiivne mõju riigieelarve tuludele käibemaksu kujul. Väiksem halduskoormus võib muuta kallimad elektrilised tarbesõidukid ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks, mis suurendab nende müüki ja seeläbi käibemaksu laekumist.
4.2.2 Mõjud seoses uue “väike elektriauto” alamkategooria ja mõiste kasutuselevõtuga
Uue sõidukikategooria või alamkategooria lisandumine eeldab muudatusi sõidukite registreerimise protsessis ja andmebaasi klassifikatsioonides. Tegemist on tehnilise muudatusega registri seadistustes, mis ei too kaasa märkimisväärset kulu. Kuna eesmärk on tuua turule taskukohasemaid elektrisõidukeid, võib see pikemas perspektiivis elavdada elektriautode turgu, kuid otsene mõju riigieelarvele on hinnanguliselt neutraalne.
4.2.3 Üldine mõju
Tervikuna on paketi mõju riigieelarve kuludele vähene. Kuna algatuse peamine eesmärk on halduskoormuse vähendamine ja kehtivate nõuete lihtsustamine, ei kaasne sellega vajadust luua uusi järelevalvemehhanisme ega töökohti. Pikas perspektiivis võib transpordisektori halduskoormuse vähenemine ja elektrisõidukite laiem levik elavdada majandust, mis mõjub riigieelarvele positiivselt.
4.3 Mõju ettevõtetele ja majandusele
4.3.1 Mõjud seoses elektrikaubikute (N2 kuni 4,25t) nõuete leevendamisega
Muudatusest saavad kõige rohkem kasu ettevõtted, kes kasutavad elektrikaubikuid siseriiklikul kaubaveol (nii omavedu kui ka tasuline kullerteenus). Muudatuse tulemusena on liikmesriigil õigus vabastada need sõidukid kiiruspiiriku, sõidumeeriku ja töö- ja puhkeaja nõuete täitmisest.
See kaotab senise ebavõrdsuse, kus aku lisakaalu tõttu N2-kategooriasse liikunud elektriline kaubik pidi täitma raskeveoki nõudeid, samas kui identse kandevõimega diiselkaubik (N1) oli neist vaba. Ettevõtjate jaoks tähendab see, et elektrilise kaubiku kasutamisega ei kaasne suuremat halduskoormust kui tavalise diiselkaubikuga. Kaovad kulud seoses meeriku paigaldamise ja taatlemisega ning logistika planeerimisel ei pea arvestama veoautodele mõeldud piirangutega (nt sõidumeeriku kasutamine linnadevahelistel vedudel).
Kiiruspiiriku nõuete kaotamine võimaldab elektrikaubikutel sõita maanteeliikluses liiklusvooluga samas tempos, mis on kriitilise tähtsusega just pikematel siseriiklikel vedudel, muutes elektrisõiduki konkurentsivõimeliseks alternatiiviks ka väljaspool linnakeskkonda.
Samuti toetab muudatus võimalust kasutada N2 elektrikaubikuid siseriiklikel vedudel B-kategooria juhiloaga töötajatel(tuginedes EL direktiivi 2018/645 erisusele). Kui seni takistas B-kategooria juhtidel elektrikaubikute kasutamist praktikas sageli oskamatus käsitseda sõidumeerikut, siis kuni 4,25t kaaluvatele N2 elektrikaubikutele meerikukohustuse kadumine kõrvaldab selle takistuse.
4.3.2 Mõjud seoses matkaautode sõidumeeriku vabastusega
Rendi- ja turismisektori elavdamine. Seni on raskemate (üle 3,5t) matkaautode turgu pidurdanud õiguslik ebaselgus seoses sõidumeeriku kohustusega. Ebaselgus on peletanud eemale tarbijaid, kes ei oma kutselise autojuhi pädevust ega soovi puhkusereisil tegeleda töö- ja puhkeaja arvestusega. Selge ja ühene vabastus mitteärilise veo puhul muudab suuremate ja mugavamate matkaautode rentimise ja kasutamise tarbijasõbralikumaks.
Rendiettevõtete jaoks väheneb vajadus kliente instrueerida sõidumeeriku kasutamise osas ning kaob risk, et kliendid saavad välisriikides teadmatusest trahvi. See vähendab ettevõtlusriske ja soodustab investeeringuid kvaliteetsemasse matkaautode parki.
4.3.3 Mõjud seoses uue „väikeste elektrisõidukite“ alamkategooria loomisega
Muudatusel on potentsiaal elavdada teenusmajandust ja vähendada ettevõtete püsikulusid linnatranspordis. Uus kategooria täidab tühimiku praeguse L7e (raske neliratas) ja M1 sõiduauto vahel. See võimaldab ettevõtjatel soetada linnasõitudeks sobilikke elektrisõidukeid, mis on soetusmaksumuselt odavamad kui tavaautod, kuid pakuvad neliratasest paremat turvalisust ja kasutusmugavust. Positiivne mõju avaldub ka kullerteenustele, sotsiaalhoolekandele ja lühirendiplatvormidele. Nende jaoks on oluline sõiduki madal ostuhind, sõidu kilomeetri hind ja sõiduki kompaktsus linnakeskkonnas.
4.3.4 Üldine mõju autosektorile ja ettevõtlusele
Algatuse pakett vähendab autosektori ettevõtete halduskoormust ja aruandluskohustust, parandades seeläbi Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet.
Euro 7 heitmenormide testimise protseduuride lihtsustamine (külmkäivituse testi ärajätmine) vähendab autotootjate ja maaletoojate kulusid tüübikinnitusele. See on oluline meede, mis aitab pidurdada uute sõidukite hindade kasvu ning väldib olukorda, kus liigsed testimiskulud kanduvad edasi transpordiettevõtetele ja lõpptarbijatele
Üldine regulatiivse koormuse vähendamine ja tehniliste nõuete vastavusse viimine tegeliku tehnoloogia arenguga saadab ettevõtjatele positiivse signaali. See julgustab investeerima keskkonnasäästlikumasse tehnikasse teades, et riiklikud regulatsioonid toetavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, mitte ei takista seda vananenud bürokraatiaga.
4.4 Mõju keskkonnale
4.4.1 Välisõhu kvaliteet ja heitkogused
Muudatuste peamine positiivne keskkonnamõju tuleneb raskemate (kuni 4,25t) elektriliste tarbesõidukite laiemast kasutuselevõtust.
Praegused regulatsioonid on pärssinud ettevõtjate huvi asendada tavalisi diiselkaubikuid elektrilistega, kuna see tooks kaasa logistilise ebaefektiivsuse. Haldustõkete eemaldamine motiveerib ettevõtteid vahetama oma diiselmootoriga autoparki elektrisõidukite vastu.
Kuna kaubikud (eriti kullerteenus ja teenindus) opereerivad valdavas osas tiheasustusaladel, on nende elektrifitseerimisel otsene mõju linnade õhukvaliteedile. Seetõttu vähenevad lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitkogused rahvarohketes piirkondades.
4.4.2 Energiatarve ja müratase
Elektriliste kaubikute kiiruspiiriku nõude kaotamine suurendab konkreetsest sõidukist tulenevat energiatarbimist, kuna õhutakistus kasvab kiiruse tõustes märgatavalt. Siiski on summaarne keskkonnamõju positiivne, sest see võimaldab elektrisõidukil konkureerida sisepõlemismootoriga sõidukiga. Keskkonna seisukohalt on suurema energiakuluga elektrisõiduk maanteel jätkusuutlikum lahendus, kui fossiilkütust tarbiv sõiduk.
Linnakiirustel on elektrisõidukid oluliselt vaiksemad kui sisepõlemismootoriga kaubikud, aidates vähendada linnamüra. Maanteekiirustel domineerib sõidukite puhul rehvimüra, mistõttu on müratase võrreldav tavaliste sõiduautodega ning negatiivset mõju mürataseme kasvule ei prognoosita.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1 Eesti toetab ettepanekut anda liikmesriikidele võimalus vabastada siseriiklikel vedudel N2-kategooria elektrikaubikud (täismassiga kuni 4,25t) kiiruspiiriku ja sõidumeeriku paigaldamise kohustusest.
Selgitus: Eesti peab oluliseks vähendada transpordisektori halduskoormust ja kõrvaldada takistused heitevabadele sõidukitele üleminekul. Kehtiv regulatsioon asetab elektrilised kaubikud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Kui hoida elektrisõidukit N1-kategooria piirides (kuni 3,5t), on selle kasutatav kandevõime akude suure massi tõttu märkimisväärselt väiksem kui samaväärsel diiselkaubikul, mis muudab kaubaveo ebaefektiivseks. Kui aga suurendada sõiduki täismassi akude arvelt üle 3,5t piiri (N2-kategooria), kohalduvad neile automaatselt raskeveokitele mõeldud nõuded (kiiruspiirik 90 km/h ja sõidumeerik), kuigi sõiduki olemus vastab tavalisele kaubikule. Sellises olukorras on põhjendatud võimaldada liikmesriikidel rakendada leevendusi siseriiklikus liikluses võrdselt nii omaveol kui ka tasulisel veol. Kiiruspiiriku kohustus muudab elektrilised kaubikud logistikas põhjendamatult aeglaseks ning võib tekitada liiklusohtlikke olukordi kiiruste erinevuste tõttu. Kuna tehniliselt ja sõiduomadustelt on need sõidukid samaväärsed N1-kategooria kaubikutega, ei ole piiriku nõue asjakohane. Samuti tagab muudatus kooskõla juhilubade direktiiviga, mis lubab B-kategooria loaga juhtida kuni 4250 kg alternatiivkütusega sõidukit. Meeriku nõude kaotamine siseriiklikul veol on vajalik, et vabastada B-kategooria juhid kohustusest kasutada neile võõrast eritehnikat.
5.2 Eesti toetab ettepanekut vabastada matkaautod sõidumeeriku ning töö- ja puhkeaja nõuete täitmisest, kui sõidukit kasutatakse mitteäriliseks reisijateveoks, sõltumata sõiduki massist. Saame toetada matkaautode sõidumeerikust ning töö- ja puhkeaja nõuetest vabastamist ka piiriülestel vedudel.
Selgitus: Eesti peab oluliseks õigusselguse loomist matkaautode kasutamisel. Kehtiv regulatsioon ja hilisem kohtupraktika on tekitanud ebaselguse olukordades, kus raskemaid (üle 3,5t täismassiga) matkaautosid võidakse käsitleda veoseveo sõidukitena, mis toob kaasa kohustuse kasutada sõidumeerikut. Eesti hinnangul on sõidumeeriku ja professionaalsetele autojuhtidele mõeldud töö- ja puhkeaja reeglite laiendamine eraisikutele, kes kasutavad matkaautot puhkuse ja vaba aja veetmise eesmärgil, ebapropotsionaalne. Muudatus vähendab halduskoormust ning elavdab matkaautode rendi- ja turismisektorit, kõrvaldades hirmu bürokraatia ees suuremate ja mugavamate matkaautode kasutamisel. Eelnõu ettepaneku kohaselt võib kõnealuse erandi rakendada siseriiklikult ning piiriülesel veol kokkuleppel teiste liikmesriikidega. Eelnõu edasises menetluses saame toetada matkaautode üldist sõidumeeriku ning töö- ja puhkeaja kohustusest vabastamist nii siseriiklikel kui piiriülestel vedudel.
5.3 Eesti toetab uue sõidukite alamkategooria “väikese elektrisõiduki” loomist.
Selgitus: Eesti toetab meetmeid, mis soodustavad taskukohaste ja keskkonnasäästlike sõidukite kättesaadavust. Praegune turuolukord näitab puudust soodsa hinnaga linnaautodest, mis oleksid kättesaadavad laiemale tarbijaskonnale. Eesti hinnangul on eraldi alamkategooria loomine (M1-kategooria täiselektriline sõiduk pikkusega kuni 4,2m) vajalik, et võimaldada õiguslikult eristada lihtsamaid linnaautosid keerukamatest sõidukitest. Ettepanekus kavandatud uute tehniliste nõuete külmutamine 10 aastaks annab tootjatele vajaliku investeerimiskindluse odavamate mudelite arendamiseks, hoides ära sõiduki hinna kasvu pidevalt lisanduvate uute lisanõuete tõttu, säilitades samas M1-kategooria baasturvalisuse. Lisaks loob see eeldused CO2-heitmete vähendamise stiimuliks (super-krediidi süsteem), mis motiveerib tootjaid tooma turule rohkem väikesi heitevabu sõidukeid, aidates neil täita üldisi heitme-eesmärke. Samuti annab see liikmesriikidele võimaluse suunata just sellele segmendile täpsemaid toetusmeetmeid (nt ostutoetused või muud soodustused), et elavdada keskkonnasäästlike linnaautode kasutuselevõttu.
5.4 Eesti toetab ettepanekut muuta Euro 7 määrust24, kaotades eraldi laboratoorse madala temperatuuri testi nõude ning võimaldades raskeveokite mootorite testimist sõidukikategooriate, mitte üksikute sõidukitüüpide kaupa.
Selgitus: Eesti toetab meetmeid, mis vähendavad autotööstuse haldus- ja arenduskulusid ilma keskkonnaeesmärkides järeleandmisi tegemata. Kehtiv Euro 7 regulatsioon nõuab kulukat laboratoorset madala temperatuuri testi, kuigi heitmeid madalatel temperatuuridel (–7 °C) mõõdetakse juba reaalse liikluse (RDE – Real Driving Emissions) testide käigus. Topelttestimise kaotamine vähendab tootjate kulusid ja halduskoormust. Samuti on mõistlik raskeveokite puhul lubada mootorite sertifitseerimist sõidukikategooria põhiselt (mitte iga variatsiooni ehk sõidukitüübi kaupa eraldi). See väldib identsete tehnoloogiate korduvat testimist, hoides kokku nii tüübikinnitusasutuste kui ka tootjate ressurssi, mis aitab pidurdada uute veokite hinnatõusu.
5.5 Eesti toetab ettepanekut tunnistada kehtetuks mootorsõidukite ja varusummuti-süsteemide mürataseme määrus25 ja mootorsõidukite lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemi direktiiv26 ning minna sõidukite mürataseme reguleerimisel täielikult üle ÜRO (UNECE) eeskirjadele27.
Selgitus: Eesti pooldab tehniliste nõuete ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega. Praegune olukord, kus kehtivad paralleelselt nii EL-i sisene määrus kui ka ÜRO eeskirjad, tekitab õiguslikku segadust ja killustatust. Üleminek ainult ÜRO eeskirjadele tagab selguse, vähendab turu killustatust ja loob Euroopa tootjatele võrdsed konkurentsitingimused globaalsel turul. Samuti tagab see parema kontrolli uute müraallikate üle, mida vananenud EL regulatsioon ei kata.
5.6 Eesti toetab komisjonile volituse andmist, et kehtestada ühtsed tehnilised nõuded elektrisõidukite ja laadimistaristu vahelisele suhtlusele ning riistvarale, toetamaks nutikat ja kahesuunalist laadimist (V2G).
Selgitus: Eesti peab oluliseks innovatsiooni ja taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu transpordisektoris. Kuna elektrisõidukite roll elektrivõrgu tasakaalustajana kasvab (sõidukist-võrku ehk V2G – Vehicle to Grid lahendused), on kriitiliselt tähtis tagada sõidukite, laadijate ja elektrivõrgu vaheline koostalitusvõime. Praegu arendatakse tehnilisi lahendusi sageli väljaspool erinevaid raamistikke, mis võib viia tehnoloogilise killustatuseni. Ühtsete EL-i üleste standardite kehtestamine tagab, et tuleviku elektrisõidukid suudavad suhelda elektrivõrguga harmoniseeritult, aidates kaasa võrgu stabiilsusele ja vältides tarbetut halduskoormust.
6 Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Seisukohad on kooskõlastatud Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumiga. Lisaks on sisendit küsitud Politsei- ja Piirivalveametilt, Transpordiametilt, Tööinspektsioonilt, Autoettevõtete Liidult ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidult.