Eelnõu arvamuse avaldamiseks - "Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus"

1

EELNÕU

14.02.2024

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtlustulu maksu määr on 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast.

(2) Kui maksumaksja on kogumispensionide seaduse § 6 tähenduses kohustatud isik, suureneb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud maksumäär kogumispensionide seaduse §-s 9 sätestatud

määra võrra.”;

2) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud ettevõtlustulu maksu osa jagatakse järgmiselt:

1) tulumaksu osa on 22/55 ettevõtlustulu maksust;

2) sotsiaalmaksu osa on 33/55 ettevõtlustulu maksust.

(3) Kogumispensioni makse osa on § 4 lõikes 2 nimetatud ettevõtlustulu maksu osa.”.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötamine – töö tegemine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalik teenistus

avaliku teenistuse seaduse § 5 tähenduses ja äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja

majandushuvides töö tegemine tasu saamata;”;

2) paragrahvi 251 lõike 4 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) ettevõtlustulu maksu maksja nime, isikukoodi ja talle kuuluva ettevõtluskonto numbri.”.

§ 3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktides

1–4, 6 ja 9” tekstiosaga „punktides 1–4, 6, 9 ja 10”.

§ 4. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

2

„10) 50 protsendilt töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel makstud ja ettevõtluskontole kantud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1

punktis 21 sätestatud juhul.”;

2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) arvestama käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 8–10 sätestatud

sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ning

maksma §-s 7 toodud määras sotsiaalmaksu, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 21

sätestatut;”;

3) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ettevõtlustuluks” sõnadega „või kui

tasu on kantud ettevõtluskontole”;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 10 sätestatud sotsiaalmaksuga

maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline

isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, või mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat

tegevuskohta või töötajaid;”.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 51 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paragrahvi 34 punktides 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed;”.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, “….“ ………………2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisu kokkuvõte

2017. aastal oli ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse (edaspidi ELMS)

vastuvõtmise eesmärk haldus- ja maksukoormuse vähendamise teel parandada väikeettevõtjate

maksukäitumist ja suurendada vabatahtlikku maksukuulekust. Kehtestatud erikorraga

lihtsustati nii maksude tasumise protsessi kui ka vähendati maksukoormust. Ettevõtluskonto

kasutajate arv ja konto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud.

Samas on praktikas esile kerkinud mitmeid kitsaskohti, mida analüüsiti 2022. aastal koostatud

väljatöötamiskavatsuses. Selles anti ülevaade teemadest, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi

ajas järjest enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks

atraktiivne maksude maksmise viis.

Eelnõuga tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu

maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto

kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.

Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetakse juriidilisele isikule teenuse

osutamisel tekkivat maksukohustust. Senine täiendav tulumaksukohustus asendatakse

sotsiaalmaksukohustusega. Muudatusega väheneb nii äriühingu maksukoormus kui ka

suurenevad ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised.

Lisaks muudetakse ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reegleid. Muuhulgas

kaotatakse kõrgem maksumäär, muutub kohustusliku kogumispensioniga (II sambaga) liitunud

ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksu määr ja sellest tulenevalt ka maksu jagamise

skeem.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Kairi

Ani (e-mail [email protected], tel 5885 1373). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-

mail [email protected], tel 5885 1493). Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust (edaspidi ELMS) redaktsioonis RT I,

11.03.2023, 58;

- maksukorralduse seadust (edaspidi MKS) redaktsioonis RT I, 20.02.2024, 9;

- riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS) redaktsioonis RT I, 14.12.2023,

7;

- sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 21.11.2023, 4;

- tulumaksuseadust (edaspidi TuMS) redaktsioonis RT I, 21.11.2023, 8.

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus oli EIS-s

kooskõlastamisel 2022. aastal (eelnõu toimik nr 22-1313).

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2017. aastal oli ELMS vastuvõtmise eesmärk haldus- ja maksukoormuse vähendamise teel

parandada väikeettevõtjate maksukäitumist ja suurendada vabatahtlikku maksukuulekust.

Kehtestatud erikorraga lihtsustati nii maksude tasumise protsessi kui ka vähendati

maksukoormust.

Ettevõtluskonto avamise võimaluse lõi krediidiasutustest üksnes AS LHV Pank. Ainsaks

ettevõtluskonto pakkujaks on ta jäänud tänase päevani. Vaatamata sellele on kasutajate arv

kiirelt kasvanud. Kui 2019. aasta jooksul avas ettevõtluskonto 1 702 inimest ja 2020. aasta

lõpuks oli see arv kasvanud 3 740 inimeseni, siis 05.12.2023. a seisuga oli kasutuses juba 21

492 ettevõtluskontot. Eeskätt on see sobilik lahendus neile füüsilistele isikutele, kes oma

põhitegevuse kõrvalt osutavad väikeses mahus teenuseid või müüvad enda valmistatud kaupa.

2023. aastal tehti ettevõtluskontot kasutades igas kalendrikuus tehinguid kogusummas veidi

enam kui 3,2 miljoni euro eest. Kuigi esialgsed mõjuhinnangud olid tagasihoidlikumad, siis

juba 2023. aastal koguti ettevõtluskonto kaudu makse veidi enam kui 7,7 miljonit eurot.

Populaarsuse põhjuseid on tõenäoliselt mitu – alates madalast halduskoormusest maksude

maksmisel, maksustamisreeglite lihtsusest ja arusaadavusest ning lõpetades madalama

maksukoormusega.

Samas on viimasel ajal muutunud ka ettevõtluskeskkond. Covid-19 pandeemia mõjul on

harjumuspärased töö tegemise viisid märkimisväärselt ümber kujunenud – esile on kerkinud

platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale tööandjaks olemine ja iseseisvad

lepingupartnerid. 2021. aastal viis Arenguseire Keskus läbi küsitlusuuringu „Platvormitöö

Eestis 2021“1, mille raames uuriti muuhulgas ka platvormitöö tegijate kasutatavat

ettevõtlusvormi. Ettevõtluskonto oli uuringu teostamise hetkel valinud üksnes 2% vastanutest,

kuid tänu lihtsusele ja madalale maksukoormusele nähti selles suurt potentsiaali platvormitöö

tegijate hulgas. Uuringus prognoositi, et ettevõtluskonto laialdasem kasutamine võiks

riigieelarvesse tuua 68 miljonit maksutulu.

Viimastel aastatel ongi ettevõtluskonto kasutajate arv ja konto kaudu teenitud tulude summad

jõudsalt kasvanud. Eeskätt on see tingitud platvormide kehtestatud nõudest, mille kohaselt

peavad platvormil teenust osutavad isikud kas registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana

(edaspidi FIE), avama ettevõtluskonto või osutama teenust äriühingu kaudu. Vaatamata

jõudsale kasutaja arvu kasvule on praktikas esile kerkinud mitmeid kitsaskohti, mida analüüsiti

2022. aastal koostatud väljatöötamiskavatsuses. Selles anti ülevaade teemadest, mille tõttu

ettevõtluskonto ei pruugi ajas järjest enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest

enam maksumaksja jaoks atraktiivne maksude maksmise viis.

1https://arenguseire.ee/wpcontent/uploads/2021/08/2021_platvormitoo_uuring.pdf.

3

Eelnõuga tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu

maksustamisel.

2.1. Äriühingule teenuse osutamine

ELMS vastuvõtmisel kehtestati kuritarvituste vältimiseks ja konto eesmärgipäraseks

kasutamiseks mitmeid kitsendusi ettevõtluskonto maksustamisreeglites. Peamise ohuna nähti

töösuhte2 asendamist ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlussuhtega ja sedakaudu

tasu maksja maksukoormuse vähendamist. Sarnaseid kuritarvitusi esines hulgaliselt

mikroettevõtte maksu rakendavas Lätis ning eesmärk oli Eestis seda vältida. Kõige karmim

piirang oleks olnud äriühingutele teenuse osutamise keeld. Toona eelistati sellele lahendust,

mille kohaselt äriühingule teenuse osutamine on lubatud, kuid äriühingul3 tuleb tasuda sellelt

tulumaksu tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lõike 2 punkti 1 alusel kui ettevõtlusega

mitteseotud kulult. Selle tulemusel maksab lisaks ettevõtluskonto kasutaja makstavale

ettevõtlustulu maksule samalt summalt tulumaksu ka äriühing, mis tasandab ettevõtluskonto

kaudu teenitud tulu ja palgatulu maksukoormuse erinevust.

Täiendav tulumaksukohustus tähendab sisuliselt seda, et teenust osutaval väikeettevõtjal on

ettevõtluskontot otstarbekam kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühmaks on füüsilised

isikud, nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui ka

juriidilised isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto

kasutamine juriidilisel isikul tekkiva täiendava maksukohustuse tõttu hetkel pigem välistatud.

Seda ka juhul, kui konkreetne tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ja pole märke näilikust

ettevõtlusest ega sedakaudu maksudest kõrvalehoidmisest.

Seega võib äriühingu täiendav tulumaksukohustus piirata ettevõtluskonto kasutaja

tegevusvaldkonda. Niisamuti mõjutab see teenust ostva äriühingu otsuseid. Tõenäoliselt

eelistab äriühing tellida teenust isikult, kelle puhul ei lisandu talle täiendavat maksukohustust.

Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetakse eelnõuga äriühingule teenuse

osutamisel tekkivat maksukohustust. Väljatöötamiskavatsuses esitati äriühingu täiendava

tulumaksukohustuse muutmise alternatiividena selle osaline (kuni 500 euro ulatuses

kalendrikuus) või täielik kaotamine. Täiendava analüüsi ja väljatöötamiskavatsusele esitatud

tagasiside tulemusena neid alternatiive siiski töösse ei võetud, kuna kuritarvituste riske ei ole

võimalik piisavalt maandada. Kultuuriministeeriumi pakutud alternatiivlahendus asendada

tulumaks sotsiaalmaksuga maandab eelviidatud kuritarvituste riski ja aitab leevendada üht

ettevõtluskonto kasutaja suurimat probleemi ehk ravikindlustuse lünklikkust. Eeltoodud

põhjusel senine täiendav tulumaksukohustus kaotatakse ja selle asemele kehtestatakse kohustus

tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu. Muudatusega väheneb nii äriühingu

maksukoormus kui ka suurenevad ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised.

2.2. Madalama maksumäära rakendamise piirmäär

Kehtiva korra kohaselt on ettevõtlustulu maksul kaks määra – 20%-line maksumäär rakendub

tuludele, mis ei ületa kalendriaastas 25 000 eurot ja 40%-line määr 25 000 kuni 40 000 eurot

teenides. ELMS eelnõu menetlemisel oli keskmine brutokuupalk 1 201 eurot. Seega madalam

2 Kui kontekstist ei tulene teisiti, mõistetakse selles dokumendis töösuhtena ka füüsilise isiku poolt teenuse osutamist

võlaõigusliku lepingu alusel. 3 Kõnealune kohustus laieneb ka residendist mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele (TuMS § 51 lg 3) ning mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale (TuMS § 53 lg 5). Olemuslikult sarnane täiendav maksukohustus tekib ka füüsilisest isikust ettevõtjal, kes ostab teenust ettevõtluskonto kasutajalt (TuMS § 34 punkt 13). Lihtsuse huvides hõlmab käesolevas seletuskirjas mõiste „äriühingu“ kõiki eelnimetatud isikuid.

4

maksumäär kohaldus tulule, mis oli kuu kohta arvestatuna võrdne 1,7-kordse keskmise

töötasuga. 2023. aasta III kvartaliks on keskmine töötasu kasvanud 1 812 euroni, mis tähendab,

et ettevõtluskonto kasutajal, kes teenib rohkem kui 1,1-kordset keskmist töötasu, tuleb seda

ületavalt summalt tasuda maksu kõrgema määra alusel. Keskmine palk on nimetatud perioodil

kasvanud enam kui 56% ning lähiaastatel prognoositakse palgakasvu jätkumist.

Kuigi madalama maksumäära piirmäärale lähedast tulu (24 000 kuni 25 000 eurot) teenivaid

ettevõtluskonto kasutajaid ei ole palju, on nende arv siiski aastatega kasvanud kümnekordseks.

Veelgi enam on suurenenud nende ettevõtluskonto kasutajate arv, kes on teeninud enam kui 25

000 eurot aastas. Kui 2019. aastal oli neid 3, siis 2022. aastal juba 74. Ka keskmine aastatulu

on vaadeldaval perioodil oluliselt kasvanud – 36%. Seega on kõik eeltoodud näitajad viimastel

aastatel märkimisväärselt tõusnud.

Piirmäära tõstmata jätmine võib omada selgelt negatiivset mõju ettevõtluskonto

kasutusaktiivsusele. Lisaks võib see suurendada võimalust, et kõrgema maksumäära

vältimiseks jäetakse tulud ettevõtluskontole kandmata ja maksud tasumata. Selle ärahoidmiseks

on oluline ajakohastada madalama maksumäära rakendamise ülempiiri. Kuna kõrgema

maksumäära täiendav tõstmine oleks ebamõistlik4, siis eelnõuga kõrgem maksumäär kaotatakse

ja 20%-line maksumäär kohaldub kogu ettevõtluskontole kantud tulule.

2.3. Ettevõtlustulu maksumäär ja selle jagamise reeglid

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus tugineb reeglile, et kogutavast maksust

kaetakse kõik väikeettevõtja ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud maksud

ja maksed. Sotsiaal- ja tulumaksule lisandub II sambaga liitunute puhul ka sissemakse pensioni

II sambasse. Seaduse vastuvõtmise hetkel oli see kas tulenevalt vanusest või varasemalt esitatud

liitumisavaldusest II sambaga liitunule kohustuslik.

2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid kogumispensioni süsteemis muudatused, mis oluliselt muutsid

II sambaga liitumise aluspõhimõtteid. Muudatuste jõustumise järgselt ei ole enam tegemist

kohustusliku skeemiga. Samas ei ole ettevõtlustulu maksust olnud kunagi võimalik katta

erinevaid sotsiaalkaitse tagamiseks makstud vabatahtlikke makseid. Selle võimaldamine

vähendaks ettevõtlustulu maksu solidaarsuskomponenti ning ei oleks horisontaalse õigluse

vaates teiste maksumaksjate suhtes õiglane. Maksukuulekus on aga selges sõltuvuses

õiglustundega ning selle vähenemisel võib olla negatiivne mõju maksulaekumisele. Lisaks

jõustusid 2024. aasta 1. jaanuaril kogumispensionide seaduse muudatused, mille kohaselt on

alates 2025. aastast võimalik suurendada kogumispensioni makse määra vabatahtlikult, mis

võimendab probleemi veelgi. Hetkel moodustab tulu- ja sotsiaalmaksu katteks kantav osa

ettevõtlustulu maksust 97-100%. Muudatuse tegemata jätmisel langeks nimetatud osakaal 90%-

ni. Sisuliselt tähendaks see seda, et pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja

solidaarne panus tulu- ja sotsiaalmaksu näol oleks mitteliitunutega võrreldes juba arvestatavalt

väiksem.

Ettevõtlustulu maksu jagamisskeem mõjutab ka ettevõtluskonto kasutaja ravikindlustuskaitse

saamise tingimusi. Sama tulu suuruse juures on sotsiaalmaksu osa suurem II sambaga

mitteliitunud ettevõtluskonto kasutajal. Samas ravikindlustuskaitse saamiseks nõutav

minimaalne sotsiaalmaksu laekumine on neil sama (2024. aastal 239,25 eurot kuus). Selleks, et

ettevõtluskonto kasutaja eest laekuks nõutav minimaalne sotsiaalmaksu summa, tuleks

käesoleval aastal pensioni II sambaga mitteliitunud ettevõtluskonto kasutajal teenida 1 921,25

4 Seaduse vastuvõtmise hetkel olnud kõrgema maksumäära piiri ja keskmise palgaga proportsiooni säilitamiseks tuleks

tänasel päeval tõsta piirmäär 25 000 eurolt 38 200 eurole.

5

ja II sambaga liitunud kasutajal 1 993,75 eurot kuus. Kui juba hetkel oleks võimalik

vabatahtlikult suurendada kogumispensioni makse määra 6%-ni, peaks teenitav tulu küündima

ravikindlustuskaitse saamiseks juba 2 138,75 euroni kuus. Eeltoodust nähtub, et kohustusliku

kogumispensioni makse määra vabatahtlik suurendamine tõstaks ravikindlustuskaitse saamise

eelduseks olevat tulu suurust veelgi.

Eeltoodud põhjustel muudetakse eelnõuga nii ettevõtlustulu maksu määra kui ka laekunud

maksu jagamise reegleid. Muudatuste kohaselt on II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal

ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2, 4 või 6 protsendipunkti) võrra

suurem. Seega edaspidi on ettevõtlustulu maksu määr kas 20%, 22%, 24% või 26%. Kõigil

eelkirjeldatud juhtudel jagatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust vastavalt tulu- ja

sotsiaalmaksu reeglitele proportsionaalselt nende nominaalsetele maksumääradele. Kuna

tulumaksumäär tõuseb 2025. aasta alguses 22%-le5, jagatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu

maksust tulumaksu ja 33/55 sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud

ettevõtluskonto kasutaja puhul kantaks vastavalt kas 2, 4 või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu

maksust isiku valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.

Seega vaatamata asjaolule, et ettevõtlustulu maksu määr suureneb kogumispensioni makse

määra võrra, on ka selle osa puhul jätkuvalt tegemist ettevõtlustulu maksuga. Ka muudatuste

järgselt ei maksa ettevõtluskonto kasutaja eraldi kogumispensioni makset, vaid osa

ettevõtlustulu maksust kantakse II sambasse.

2.4. Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

Füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuse ostmisel ei tule väljamakse tegijal

teenustasult makse tasuda või kinni pidada üksnes juhul, kui nende tasumise kohustus on tasu

saajal. Üldjuhul on võimalusi selleks kaks – kas tasu saaja on registreeritud FIE-na või

makstakse tasu ettevõtluskontole. Esimesel juhul on tasu maksjal võimalik äriregistrist üle

kontrollida, kas teenuse osutaja väide FIE-na tegutsemise kohta vastab tõele. Samas

ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes puudub tellijal võimalus kontrollida, kas esitatud

arvelduskonto numbri puhul on tegemist ettevõtluskontoga. See omakorda sisaldab väljamakse

tegija jaoks teatavat maksuriski. Kui konto, kuhu ülekanne tehti, pole siiski ettevõtluskonto,

tuleks väljamakse tegijal kanda tasu saaja töötamise registrisse (edaspidi TÖR), esitada makstud

teenustasu kohta deklaratsioon (vorm TSD) ja tasuda sellelt tööjõumaksud.

Hetkel ei ole ettevõtluskonto andmed seaduste kohaselt avalikud, mistõttu ei ole maksuhalduril

ega krediidiasutusel võimalik nimetatud andmeid kolmandatele isikutele esitada, kuigi päringu

esitajal võib olla põhjendatud vajadus sellise info järele. Eelnõuga täiendatakse MKS-s toodud

maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avalikustatavate andmete loetelu. Sellesse

nimekirja lisatakse ettevõtlustulu maksu maksmiseks kasutatava konto number. Muudatus

välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse ostjale on näha ettevõtluskonto

omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse muule pangakontole. Seega vähendab

muudatus ka kuritarvituste võimalusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust (eelnõu § 1),

maksukorralduse seadust (eelnõu § 2), riikliku pensionikindlustuse seadust (eelnõu § 3),

sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 4) ja tulumaksuseadust (eelnõu § 5).

5 Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus, 20.06.2023

6

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus ETLS §-s 4, mis sätestab ettevõtlustulu maksu

määrad. Selle paragrahvi punkti 1 alusel on maksumäär 20%, kui kalendriaastas on teenitud

kuni 25 000 eurot. Tulult, mis ületab 25 000 eurot, on maksumäär 40% (§ 4 p 2). Eelnõuga

kõrgem maksumäär kaotatakse.

Lisaks tehakse maksumäära reguleerivas sättes muudatused, mis tulenevad pensioni II samba

muutmisest. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus tugineb reeglile, et kogutavast

maksust kaetakse kõik väikeettevõtja ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud

maksud ja maksed. Sotsiaal- ja tulumaksule lisandub II sambaga liitunute puhul ka sissemakse

pensioni II sambasse. Seaduse vastuvõtmise hetkel oli see kas tulenevalt vanusest või

varasemalt esitatud liitumisavaldusest II sambaga liitunule kohustuslik. 2021. aasta 1. jaanuaril

jõustusid kogumispensioni süsteemis muudatused, mis oluliselt muutsid II sambaga liitumise

aluspõhimõtteid. Muudatuste jõustumise järgselt ei ole enam tegemist kohustusliku skeemiga.

Lisaks jõustusid 2024. aasta 1. jaanuaril kogumispensionide seaduse muudatused, mille

kohaselt on alates 2025. aastast võimalik suurendada kogumispensioni makse määra

vabatahtlikult, mis võimendab probleemi veelgi.

Eelnimetatud põhjusel suurendatakse eelnõuga ELMS § 4 lõikes 1 toodud ettevõtlustulu maksu

määra kogumispensionide seaduse §-s 9 sätestatud makse määra võrra ja seda juhul, kui

ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga (ELMS § 4 lõige 2). Seega tavapärast

kogumispensioni makset (2%) tasuva ettevõtluskonto kasutaja lõplikuks ettevõtlustulu maksu

määraks jääb 22%. Kõrgendatud määraga kogumispensioni makset tasuva isiku puhul oleks see

vastavalt kas 24% või 26%.

Paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks ELMS § 7. Nimetatud sätte kohaselt tuleks

töötamise registrisse kanda ka ettevõtlustulu maksu maksja. Kuigi reeglina teeb töötamise

registri kandeid tööd võimaldav isik, siis antud isikute grupi puhul oli see ülesanne pandud

maksuhaldurile.

ELMS vastuvõtmise hetkel plaanitud ettevõtluskonto kasutaja töötamise registrisse kandmine

praktikas ei ole realiseerunud. Teistele asutustele info edastamiseks on maksuhaldur kasutanud

töötamise registri asemel teisi registreid. Ka maksumaksjale ei annaks taoline registreering

täielikku kindlust, et konkreetsel juhul lasub maksukohustus tasu saajal. Viimati nimetatud

probleemi lahendamiseks muudetakse käesoleva eelnõuga MKS § 27 ning maksuhaldurile

antakse õigus avalikustada ettevõtluskonto kasutaja andmed ja ettevõtluskonto number (vt

eelnõu § 2 punkti 3 selgitusi).

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse ELMS § 8, mis kehtestab ettevõtlustulu maksu jaotamise

põhimõtted. Muudatus on muuhulgas seotud ELMS §-s 4 tehtavate muudatusega, mille kohaselt

suureneb maksumäär, kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga.

Sarnaselt praegusega sõltuvad ka edaspidi ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid sellest, kas

ettevõtlustulu maksu maksja on II sambaga liitunud või mitte. Alates 2025. aastast lisaks ka

sellest, kas ta on oma kogumispensioni makse määra vabatahtlikult suurendanud. Ettevõtlustulu

maksu määr on ELMS §-s 4 tehtavate muudatuste järgselt kas 20%, 22%, 24% või 26%. Kõigil

eelkirjeldatud juhtudel jaotatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust proportsionaalselt

tulu- ja sotsiaalmaksu nominaalsetele maksumääradele. Kuna tulumaksumäär tõuseb 2025.

aasta alguses 22%-le, jaotatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu maksust tulumaksu ja 33/55

sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul

7

kantaks vastavalt kas 2, 4 või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust isiku valitud

pensionifondi või tema pensioni investeerimiskontole.

Eelnõuga kehtestatava maksu ja selle jaotamisreeglite korral kohalduks kõigile ettevõtluskonto

kasutajatele ravikindlustuskaitse saamiseks sama tulu piirmäär. Lisaks suureneksid oluliselt

ettevõtluskonto kasutaja sissemaksed II sambasse. Kui kehtiva seaduse kohaselt on 2 000 eurot

teeniva ettevõtluskonto kasutaja pensionifondi või -kontole kantava kogumispensioni makse

osa 14,55 eurot, siis uue maksude jagamisreegli kohaselt oleks see 120 eurot. Seda siis juhul,

kui kogumispensioni makse määra on vabatahtlikult suurendatud 6%-ni.

Paragrahvi 2 punktiga 1 võetakse MKS § 251 lõike 3 punktist 1 välja viide ettevõtlustulu maksu

maksjale ja § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks MKS § 251 lõike 4 punkt 17. Nimetatud

sätete kohaselt kantakse töötamise registrisse ka ettevõtlustulu maksu maksja. Taoline kohustus

tuleneb ELMS §-st 7. Kuigi reeglina teeb töötamise registri kandeid tööd võimaldav isik, siis

antud isikute grupi puhul oli see ülesanne pandud maksuhaldurile.

ELMS vastuvõtmise hetkel plaanitud ettevõtluskonto kasutaja töötamise registrisse kandmine

praktikas sellisel kujul ei ole realiseerunud. Teistele asutustele on info edastamiseks kasutatud

töötamise registri asemel teisi kanaleid, mistõttu muudetakse MKS § 251 lõike 3 punkti 1 ja

tunnistatakse kehtetuks MKS § 251 lõike 4 punkt 17.

Paragrahvi 2 punktiga 3 täiendatakse MKS § 27 lõiget 1 punktiga 12. Uue punktiga lisatakse

avalike andmete loetellu ettevõtlustulu maksu maksja andmed (nimi ja isikukood) ning

ettevõtluskonto number.

SMS § 2 lõike 9 ja TuMS § 1 lõike 5 kohaselt vabaneb väljamakse tegija võlaõigusliku lepingu

alusel füüsilisele isikule makstud teenustasult maksude tasumisest, kui tasu maksustatakse

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt ehk kantakse ettevõtluskontole.

Kuna nö tavalisele arvelduskontole tasu kandmine võib tasu maksjale kaasa tuua arvestatava

maksukohustuse, on tasu maksjal põhjendatud soov kontrollida esitatud andmete õigsust ehk

saada kinnitus, kas teenuse osutaja esitatud arvelduskonto vastab ELMS § 1 lõikes 2 sätestatud

tingimustele. Ettevõtluskonto kasutaja kontoandmete kontrollimise võimalus aitab maandada

teenust telliva isiku riski saada täiendav maksukohustus ettevõtluskonto kasutaja tahtlikult või

juhuslikult esitatud valeandmete tõttu.

ELMS § 5 lõike 3 kohaselt on krediidiasutusel kohustus esitada maksuhaldurile ettevõtluskonto

avamise lepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel andmed konto kasutaja kohta. Muuhulgas

esitatakse maksuhaldurile ettevõtluskonto number, mistõttu käesoleva muudatuse tõttu

krediidiasutuse ja maksuhalduri vahelist andmevahetust täiendada ei ole vaja.

Ettevõtluskonto puhul on tegemist kontoga, kuhu võib kanda üksnes ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse alusel maksustatavaid tulusid (ELMS § 1 lg 3) ehk kontoga, kuhu

kantakse üksnes ettevõtlustulu. Seega pole tegemist tundlike isikuandmetega ja nende avalikuks

tegemisele ei kohaldu erireeglid.

Paragrahviga 3 muudetakse RPKS § 12 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib isikustatud

sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana arvesse võtmise reegleid. Sätet täiendatakse

viitega SMS § 2 lõike 1 punktile 10. Nimetatud punkti alusel makstud sotsiaalmaks võetakse

pensionikindlustuse osana arvesse, kui see on deklareeritud. SMS § 2 lõike 1 punkti 10 puhul

8

on tegemist punktiga, mille alusel maksab sotsiaalmaksu juriidiline isik või FIE, kui ta ostab

teenust ettevõtluskonto kasutajalt. Muudatus on seotud eelnõu §-s 4 tehtavate muudatustega.

Paragrahvi 4 punktiga 1 täiendatakse SMS § 2 lõiget 1 punktiga 10. Tegemist on osaga

muudatusest, millega kaotatakse kuritarvituste vältimiseks kehtestatud täiendav

tulumaksukohustus ning selle asemel kehtestatakse täiendav sotsiaalmaksukohustus.

Kuritarvituse oht seisneb töösuhte asendamises ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku

ettevõtlussuhtega ja sedakaudu tasu maksja maksukoormuse vähendamises.

SMS § 2 lõikesse 1 lisatava uue punkti (p 10) kohaselt tuleb võlaõigusliku lepingu alusel teenust

osutavale isikule makstud tasult maksta sotsiaalmaksu, kui tasu makstakse ettevõtluskonto

kasutajale juriidilise isiku poolt. Maksukohustus lasub teenuse ostjal. Maksu ei tule tasuda kogu

teenustasult, vaid seaduses sätestatud osalt. Eelnõu kohaselt on selleks 50%. Teenustasust

sotsiaalmaksuga maksustatava osa määramisel on lähtutud mitmest näitajast. Esiteks

sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurusest, millest alates tekib õigus ravikindlustuskaitsele.

See ei oleks teiste maksumaksjate suhtes õiglane, kui ettevõtluskonto kasutaja saaks

ravikindlustuskaitse teistest aktiivselt tegutsevatest inimestest väiksema tulu teenimisel6. Lisaks

peaks teenustasu maksja sotsiaalmaksuga maksustatava osa määramisel arvestama

väljatöötamiskavatsuses tõstatatud probleemiga, et täiendav maksukohustus peaks takistama

töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega. Samas on jätkuvalt muudatuse üks eesmärkidest

vähendada teenuse ostja maksukoormust, kuid seda piirini, mis tagab kuritarvituste vältimise.

Teenustasu kogu ulatuses sotsiaalmaksuga maksustades oleks tulemus äraspidine ehk olukorra

soodsamaks muutmise asemel äriühingu maksukoormus suureneks. Eelnõus pakutava variandi

puhul väheneb äriühingu efektiivne maksumäär 25%-lt 16,5%-le.

Muudatuse puhul ei ole tegemist tavapärasel viisil aktiivse tulu sotsiaalmaksuga

maksustamisega. Sarnaselt tulumaksuga on ka sotsiaalmaksu puhul tegemist juriidilise isiku

täiendava maksukohustusega, mille peamiseks eesmärgiks on tasandada ettevõtluskonto

kasutaja ja tööjõu maksukoormuse erinevust. Vaatamata eelmainitud olemuslikule erinevusele

tasutakse sotsiaalmaksu uue punkti alusel maksutehniliselt siiski sarnaselt muu aktiivse tuluga

ehk igakuiselt ja isikustatult. Erinevalt muust aktiivsest tulust ettevõtluskonto kasutajale

makstud tasult töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset kinni ei peeta. Samas

võetakse makstud sotsiaalmaks tavapärasel viisil arvesse tagatiste määramisel. Selle tulemusel

võib ettevõtluskonto kasutaja saada ravikindlustuskaitse ning suurenevad tema ajutise

töövõimetuse hüvitis, tulevane pension ja vanemahüvitis. Kehtivate reeglite kohaselt peab

2025. aastal ravikindlustuskaitse saamiseks olema ettevõtluskonto kasutaja tulu vähemalt 2 255

eurot kuus. Muudatuse järgselt üksnes äriühingule ettevõtluskonto kaudu teenust osutades

langeks ravikindlustuskaitse saamiseks nõutav tulu piir 950 eurole kuus.

Seega kätkeb eelkirjeldatud viisil ühe maksu teisega asendamine endas mitut eelist. Esiteks

suurenevad ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised. Tagatiste puudumine ja lünklikkus

on täna ettevõtluskonto kasutaja üks peamistest probleemidest. Samas väheneb teataval määral

juriidilise isiku7 maksukoormus, mis omakorda suurendab ettevõtluskonto kasutaja võimalust

osutada teenust ka juriidilistele isikutele. Lisaks koheldakse sarnases olukorras olevaid

6 2025. aastal eeldab ravikindlustuskaitse saamine vähemalt 820 euro suuruse tulu teenimist ja sellelt sotsiaalmaksu tasumist. Käesoleva muudatuse jõustumisel on ettevõtluskonto kasutajal õigus ravikindlustuskaitsele, kui juriidilisele isikule on teenust osutatud vähemalt 950 euro eest. 7 Lihtsuse huvides hõlmab käesolevas seletuskirjas mõiste „juriidiline isik“ kõiki isikuid, kellel tekib SMS § 2 lõike 1 punkti 10

alusel sotsiaalmaksu tasumise kohustus ehk FIE-t, residendist äriühingut, mittetulundusühingut, sihtasutust, juriidilisest isikust usulist ühendust, mitteresidendist juriidilist isikut, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või töötajad, avalik-õiguslikku juriidilist isikut ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutust.

9

erinevaid juriidilisi isikuid sarnaselt. Hetkel laieneb täiendav tulumaksukohustus

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasult üksnes FIE-le, residendist äriühingule,

mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele (TuMS § 51 lg

3) ning mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale (TuMS § 53 lg 5). Samas ei teki

täiendavat tulumaksukohustust, kui teenuse saaja on avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või

kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mitteresidendist juriidiline isik, kellel ei ole Eestis

püsivat tegevuskohta, kuna nimetatud isikutele ei laiene kohustus tasuda tulumaksu TuMS § 51

alusel. Sotsiaalmaksukohustuse kehtestamisel taoline ebavõrdne kohtlemine kaob. Lisaks

eeltoodule on tagatud kõige olulisem ehk täiendav sotsiaalmaksukohustus piirab jätkuvalt

kuritarvituste võimalusi.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse SMS § 9 lõike 1 punkti 1. Paragrahvis 9 sätestatakse

sotsiaalmaksu maksmise kord. Nimetatud sättes muudetakse viidet maksuobjektile ja loetellu

lisatakse uus punkt, mille alusel juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu ettevõtluskonto

kasutajale makstud poolelt teenustasu summalt. Muudatuse kohaselt deklareeritakse

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasu igakuiselt ja isikustatult.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse SMS § 9 lõike 1 punkti 2. Nimetatud punkti kohaselt ei tule

võlaõigusliku lepingu alusel tasu maksval isikul tasuda sotsiaalmaksu, kui tasu saaja on

füüsilisest isikust ettevõtja. Sättes toodut laiendatakse ka olukorrale, kui tasu makstakse

ettevõtluskontole. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuna kirjeldatav vabastus on kehtiva

seaduse kohaselt tuletatav SMS § 2 lõikes 9 sätestatust. Pärast maksuobjekti laiendamist

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasule on õigusselguse huvides taoline täpsustus

siiski kohane.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse SMS § 9 lõiget 1 uue punktiga 21. Nimetatud punkti kohaselt

ei tule ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes tasuda täiendavalt sotsiaalmaksu füüsilisel isikul.

Ettevõtluskonto kasutamise kuritarvituste võimalus puudutab eeskätt ettevõtlusega tegelevaid

isikuid, mistõttu ei kohaldu kõnealune vabastus füüsilisest isikust ettevõtja puhul. Lisaks

füüsilisele isikule on sotsiaalmaksu tasumisest vabastatud mitteresidendid, kellel puudub Eestis

püsiv tegevuskoht või töötajad, kuna neil puudub püsivam side Eestiga. Füüsilise isiku ja

mitteresidendi puhul sotsiaalmaksu osa siiski laekumata ei jää. Seda tasub ettevõtluskonto

kasutaja, kellelt laekunud ettevõtlustulu maksust osa kantakse sotsiaalmaksu katteks.

Seega ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes hakkavad sotsiaalmaksu tasuma residendist

juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutused, mitteresidendid, kellel on

Eestis püsiv tegevuskoht või töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Tegemist on isikutega,

kelle puhul töösuhte asendamine näiliku ettevõtlusega avaldaks olulist mõju maksulaekumisele

ja teenuse osutajate sotsiaalsetele tagatistele.

Eelnõu § 5 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 34 punkt 13 ja eelnõu § 5 punktiga 2

muudetakse TuMS § 51 lõike 2 punkti 1 selliselt, et sellest võetakse välja viide kehtetuks

tunnistatavale TuMS § 34 punktile. Tegemist on sätetega, mille alusel tuleb FIE-l ja äriühingul

tasuda ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasult täiendavalt tulumaksu.

ELMS-i vastuvõtmisel kehtestati äriühingule ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasult

tulumaksu tasumise kohustus TuMS § 51 lõike 2 punkti 1 alusel. Selle tulemusel maksab lisaks

ettevõtluskonto kasutaja makstavale ettevõtlustulu maksule samalt summalt tulumaksu ka

äriühing, mis tasandab ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu ja palgatulu maksukoormuse

erinevust. Eelkirjeldatud sätete koosmõjul ühtlustub ettevõtluskonto ja tööjõu maksukoormus

10

– 20% ettevõtlustulu maksu tasub ettevõtluskonto kasutaja kontole laekunud summalt ja samas

ulatuses tulumaksu (maksumäär 20/80) teenuse saaja. Teenuse saajale täiendava

maksukohustuse kehtestamise eesmärk oli vältida töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega

ettevõtluskonto kasutamise kaudu.

Samas ei tekkinud täiendavat tulumaksukohustust, kui teenuse saaja oli avalik-õiguslik

juriidiline isik, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mitteresidendist juriidiline

isik, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, kuna nimetatud isikutele ei laiene kohustus tasuda

tulumaksu TuMS § 51 alusel.

Täiendav tulumaksukohustus tähendab sisuliselt seda, et teenust osutaval väikeettevõtjal on

ettevõtluskontot mõistlik kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühmaks on füüsilised isikud,

nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto kasutamine kõrgema

maksukoormuse tõttu hetkel pigem välistatud.

Käesoleva muudatusega kaotatakse FIE puhul kehtestatud keeld arvata ettevõtlustulust maha

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasu. Olemuslikult tähendab kulu mahaarvamise

keeld selle kulu tulumaksuga maksustamist. Samasisuline muudatus tehakse äriühingule, kelle

puhul loeti ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasu ettevõtlusega mitteseotud kuluks

(TuMS § 51 lõike 2 punkti 1 alusel) ja sellelt tuli tasuda tulumaksu. Käesoleva eelnõuga

asendatakse see tulumaksukohustus kohustusega tasuda 50%-lt teenustasu summalt

sotsiaalmaksu. FIEst teenuse ostja puhul on maks ka ettevõtlustulust maha arvatav.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse eelnõu jõustumine. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus

kuud. Sätestatu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. Samast kuupäevast hakkavad

kohalduma ka kogumispensioni makse määrad 4 ja 6%.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega muid otseseid või kaudseid mõjusid. Eelnõu rakendamine

omab mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

6.1 Kavandatav muudatus: ettevõtluskonto kasutajale teenustasu maksmisel juriidilisel isikul

tekkiva tulumaksukohustuse kaotamine ja sotsiaalmaksukohustuse kehtestamine

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatuse tulemusel suureneb

ettevõtluskonto kasutaja eest makstav sotsiaalmaksu summa, mis omakorda mõjutab tema

sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvaid sotsiaalseid tagatisi. Ettevõtluskonto kaudu juriidilisele

isikule teenust osutav isik võib täiendava sotsiaalmaksu tasumise tulemusel saada

ravikindlustuskaitse. Lisaks suurendab see tema ajutise töövõimetus hüvitist, vanemahüvitist ja

tulevast riiklikku pensioni.

11

Sihtrühm: Ettevõtluskonto kasutajaid oli 2023. aasta 5. detsembri seisuga 21 492. Muudatus

mõjutab otseselt üksnes neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes osutavad teenuseid järgmistele

isikutele: FIE-d, residendist äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, juriidilisest isikust

usulised ühendused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutused või mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või

töötajad. Hetkel ettevõtluskonto kasutajale eelloetletud isikute makstud teenustasusid

isikustatult ei deklareerita, mistõttu puudub selge ülevaade taolisi teenuseid osutavate isikute

arvust ja teenuste mahust. Kuna FIE-le, residendist äriühingule, mittetulundusühingule,

sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele või mitteresidendist juriidilise isiku

püsivale tegevuskohale teenuse osutamisel tekib teenuse saajal täiendav tulumaksu tasumise

kohustus, võib eeldada, et hetkel ostavad nad taolisi teenuseid üksnes piiratud mahus.

Kuigi muudatus mõjutab kõiki ettevõtluskonto kasutajaid, siis mõju ulatus sõltub sellest, kui

suure osa ettevõtluskonto kasutaja tuludest moodustavad juriidilistelt isikutelt saadud

teenustasud. Juhul kui täiendav sotsiaalmaksukohustus kehtiks täna ja ettevõtluskonto kasutaja

osutaks teenuseid üksnes juriidilisele isikule, tuleks tal ravikindlustuskaitse saamiseks teenida

tulu vähemalt 760 eurot kuus8. Sellises suuruses tulu teenijaid oli näiteks 2023. aasta septembri

andmete põhjal 1 255 ehk 21% sel kuul ettevõtluskonto kaudu tulu teenijatest. See oleks

ligikaudne suurim arv ettevõtluskonto kasutajaid, kes muudatuse järgselt saaks

ravikindlustuskaitse üksnes ettevõtluskonto kaudu tulude maksustamise alusel.

Mõju ulatus: Mõju ulatus ettevõtluskonto kasutaja tagatistele sõltub sellest, kui suure osa oma

pakutavatest teenustest osutatakse isikutele, kellel tekib kohustus tasuda ettevõtluskonto

kasutajale makstud tasult sotsiaalmaksu. See sõltub suuresti tegevuse valdkonnast

(lapsehoidmise teenus vs programmeerimine) ning võib oluliselt erineda.

Kui tegemist on suuresti juriidilisele isikule suunatud teenusega, võib mõju ulatus tagatistele

olla arvestatav. Näiteks kui 2025. aastal osutaks ettevõtluskonto kasutaja teenuseid üksnes

isikutele, kellel tekib eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu tasumise kohustus, langeks

ravikindlustuskaitse saamise eelduseks olev tulu piirmäär seniselt 2 255 eurolt 950 eurole.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju sagedus sõltub sellest, mil määral teenuse osutaja

sotsiaalseid tagatisi (nt ravikindlustust) kasutab.

Ebasoovitavate mõjude risk: Juriidiliste isikute maksukoormuse vähendamisel võib

suureneda risk, et võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid inimesi survestatakse avama

ettevõtluskontot. Ettevõtluskonto kasutamisele üleminekul vähenevad teenuse osutaja

töötuskindlustuse alased tagatised – ettevõtluskonto kasutaja ei tasu töötuskindlustusmakset ega

saa seetõttu selles osas teistega võrdväärseid tagatisi. Tegemist pole siiski erandliku olukorraga,

kuna samaväärne tagatiste vähenemine tekib ka juhul, kui teenuse osutaja registreerib end FIE-

na. Kõnealuse riski maadamise üks võimalus on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, et

ettevõtluskonto avamisega vähenevad tagatised töötuskindlustuse osas. See võimaldaks

inimesel teha kaalutletud ja teadlik otsus.

Lisaks töötuskindlustusele võib ettevõtluskonto kasutamisele üleminek mõjutada ka selle

kasutaja ravi- ja pensionikindlustust. Isikute arv, kelle ravikindlustustagatised võivad väheneda,

oleks 2023. aasta andmete põhjal 39 655 inimest9. Sihtgrupp on kindlasti väiksem, kuna

võlaõigusliku lepingu alusel saadav tulu võib olla teenitud töösuhte kõrvalt ning sellisel juhul

on ravikindlustuskaitse tagatud töösuhte alusel.

Samas juriidilisele isikule lisanduva sotsiaalmaksukohustuse tõttu vähenevad ettevõtluskonto

kasutaja ravi- või pensionikindlustuse tagatised võrreldes võlaõigusliku lepingu alusel teenuse

osutamisega siiski üksnes marginaalselt. Lisaks tasandab II sambaga liitunud ettevõtluskonto

kasutaja ettevõtlustulu maksu määra suurendamine tema tagatisi II samba osas. Seetõttu on

8 Muudatuse potentsiaalne sihtgrupp 2023.aastal oleks 760 kuni 1 800 eurot teenivad ettevõtluskonto kasutajad. 9 Isikud, kelle kuu sissetulek võlaõigusliku lepingu alusel on vahemikus 654 eurot kuni 1800 eurot.

12

erinevate muudatuste koosmõjus ebasoovitavate mõjude risk siiski väike ja vajadus selle

maandamiseks puudub.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavate mõjude risk väike.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale

ja eeskätt väikeettevõtjate tegevusele. Olulisim mõju seisneb selles, et muudatuse tulemusena

väheneb ettevõtluskonto kasutajale teenustasu maksva juriidilise isiku maksukoormus.

Hetkel kehtiv täiendav tulumaksukohustus tähendab sisuliselt seda, et teenust osutaval

väikeettevõtjal on ettevõtluskontot mõistlik kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühmaks on

füüsilised isikud, nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui

ka juriidilised isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto

kasutamine kõrge maksukoormuse tõttu hetkel pigem välistatud. Ettevõtluskonto kasutajalt

teenuse ostmisel tekkiva maksukohustuse vähendamine laiendaks nii ettevõtluskonto kasutaja

tegevusvaldkonda kui ka äriühingute võimalusi osta teenust ettevõtluskonto kasutajalt.

Sihtrühm: Sihtrühmaks on nii ettevõtluskonto kasutajad kui ka neilt teenuseid ostvad

juriidilised isikud. Ettevõtluskonto kasutajaid on 2023. aasta 5. detsembri seisuga 21 492.

Hetkel riik juriidilistest isikutest, kes ettevõtluskonto kasutajalt teenuseid ostavad, ülevaadet ei

oma. Tingitud on see sellest, et juriidilisel isikul ei ole kohustust isikustatult deklareerida

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasusid.

Konkreetseid ettevõtlusvaldkondi, mida muudatus puudutab, esile tuua ei ole võimalik, kuna

personaalselt osutatavaid teenuseid pakutakse väga erinevates tegevusvaldkondades.

Mõju ulatus: Muudatuse jõustumisel väheneb teenustasu maksja maksukoormus. Juriidilise

isiku täiendava tulumaksu osa moodustab ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes 20%

kogukuludest. Tulumaksu kohustuse asendamisel sotsiaalmaksu maksmise kohustusega

väheneb ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval juriidilisel isikul täiendav maksukulu 34% ja

kogukulud 6,8%.

Mõju ulatust ettevõtluskonto kasutajale on keeruline prognoosida, kuna võimatu on hinnata,

kui suur osa teenustest jääb hetkel ettevõtluskonto kasutajatel osutamata teenuse ostja täiendava

tulumaksukohustuse tõttu.

Mõju avaldamise sagedus: Kuigi juriidilised isikud tellivad ettevõtluse tarbeks erinevaid

füüsiliste isikute osutatavaid teenuseid, siis enamikul juhtudel esindab teenuse osutaja

äriühingut või tegutseb ise ettevõtjana (nt FIE-na). Seega võib eeldada, et mõju sagedus on

väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: Juriidilised isikud võivad maksukoormuse vähendamise

tulemusel hakata survestama võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavaid isikuid avama

ettevõtluskontot. Kui hetkel võivad selle tulemusel väheneda ettevõtluskonto kasutaja

sotsiaalsed tagatised, siis tulumaksukohustuse asendamisel sotsiaalmaksukohustusega on mõju

pigem väike. Lisaks tasandab maksukoormuse erinevust ka käesoleva eelnõuga tehtav

ettevõtlustulu maksu määra tõus II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajatel. Viimati

kirjeldatud juhul väheneks maksukoormus kõigest 5,5%, mis eelduslikult ei tohiks oluliselt

suurendada survet asendamaks töösuhe näiliku ettevõtlusega.

Lisaks võib eeldada, et taoline mõjutamine ei ole väga laiaulatuslik. Hetkel ei laiene täiendav

tulumaksukohustus avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutusele ega mitteresidendist juriidilisele isikule. Kuigi puuduvad andmed, kui suures

ulatuses on nimetatud isikud viimastel aastatel ettevõtluskonto kasutajatelt teenust ostnud, saab

teatavaid järeldusi teha võlaõigusliku lepingu tasude deklareerimisandmeid analüüsides. Kui

2018. aastal, mil ettevõtluskontot ei olnud võimalik veel avada, deklareerisid nimetatud isikud

võlaõigusliku lepingu alusel tasude maksmist 35 119 inimesele 35,8 miljoni euro ulatuses, siis

13

2020. aastaks oli inimeste arv vähenenud 11%, kuid tulud olid samas suurusjärgus. 2022. aastal,

aktiivsete tulude olulise kasvu perioodil, suurenesid ka nimetatud näitajad.

Andmeid detailsemalt analüüsides on mõneti suurem langus võlaõiguslike lepingute kasutamise

arvus ja tuludes olnud avalik-õiguslike ülikoolide puhul, kelle kohta kogunenud info põhjal

võib eeldada ettevõtluskontode aktiivsemat kasutamist. Võlaõiguslike lepingute arv vähenes

Eesti suurimates ülikoolides 2019. aastal 17,1% ja tulud vastavalt 8%. Järgnevatel aastatel tulud

taastusid, kuid inimeste arv langes veelgi ja pole tänaseni saavutanud 2018. aasta taset. Nende

andmete põhjal võib järeldada, et maksukoormuse vähendamine võib mõjutada ettevõtluskonto

kaudu teenuste osutamist äriühingutele, kuid see mõju ei ole eelduslikult suur.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavate mõjude riskid on pigem

väiksed ja vähetõenäolised ning suuresti maandatud.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Eelnõu jõustumisel tuleb teha muudatus

maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 ja 2, kus tuleb tululiikide loetelu täiendada uue tululiigiga,

millelt tasutakse üksnes sotsiaalmaksu. See omakorda tingib muudatuste tegemist maksuhalduri

infosüsteemides. Eeldada võib, et vähesel määral suureneb maksuhalduri koormus

maksumaksjate nõustamise osas.

Lisaks tuleb täiendada tulude ja sellelt tasutud sotsiaalmaksu osas toimuvat andmevahetust

Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassaga. Tegemist on isikustatud sotsiaalmaksuga, mis

võetakse arvesse tagatiste määramisel, mistõttu tuleb muuta ka vastavaid arvestussüsteeme.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja

Tervisekassale. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus mõjutab vaid kolme riigiasutust.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku

Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa töös.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

6.2 Kavandatav muudatus: Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Mõju valdkond: Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Kõrgema maksumäära kaotamine

ettevõtluskontole laekunud tulult suurendab ettevõtluskonto kasutaja sissetulekut, mis

omakorda parandab inimeste majanduslikku toimetulekut.

Sihtrühm: Sihtrühmaks on ettevõtluskonto kasutajad, kes on kalendriaasta jooksul teeninud

enam kui 25 000 eurot. Kui 2019. aastal oli selliseid isikuid 3, 2020. aastal 15 ja 2021. aastal

40, siis 2022. aastal oli neid juba 74.

Mõju ulatus: Mõju ulatus sõltub ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu suurusest. Iga teenitud

eurost, mis ületab 25 000 eurot, jääb muudatuse järgselt ettevõtluskonto kasutaja käsutusse 20

senti rohkem.

Mõju avaldumise sagedus: Kuna maksuarvestus toimub kumulatiivselt kalendriaasta kohta,

suurendab maksukoormuse vähenemine ettevõtluskonto kasutaja käsutusse jäävaid vabasid

vahendeid reeglina kalendriaasta lõpu poole, kui teenitud on vähemalt 25 000 eurot.

Ebasoovitavate mõjude risk: Ettevõtlustulu maksu määra langetamine mõjutab ka

ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalseid tagatisi. Need sõltuvad teatavas osas ettevõtlustulu maksu

sotsiaalmaksuks kantavast osast, mistõttu vähendab maksumäära langetamine ettevõtluskonto

14

kasutaja tagatisi. Kõnealune muudatus mõjutab siiski üksnes neid ettevõtluskonto kasutajaid,

kes teenivad suhteliselt suurt tulu. Negatiivne mõju seisneb rahaliste hüvitiste (pensioni, ajutise

töövõimetuse hüvitise, vanemahüvitise) mõningases vähenemises. Ravikindlustuskaitse on

kõnealusel sihtrühmal jätkuvalt olemas, kuna muudatus mõjutab isikud, kes teenivad oluliselt

enam kui ravikindlustuskaitse saamiseks kehtestatud kuumäär. Mõju riiklikule pensionile on

samuti pigem väike, kuna 2021. aastal jõustus muudatus, mille kohaselt vähenes pensioni

arvestusreeglites sõltuvus tasutud sotsiaalmaksust.

Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikseks, kuna

mõju ulatus, sihtrühm ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavate mõjude riskid pigem

väheolulised.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Kõrgema maksumäära kaotamine avaldab

mõju väikeettevõtjate tegevusele, kuna vähendab ettevõtluskonto kasutaja maksukulusid ning

sedakaudu suurendab motivatsiooni teenida täiendavat tulu. Lisaks vähendab see võimalust, et

kõrgema maksumäära vältimiseks jäetakse 25 000 eurot ületavad tulud ettevõtluskontole

kandmata.

Sihtrühm: Maksumäära langetamine tuludele, mis ületavad 25 000 eurot, vähendab

ettevõtluskonto kasutaja maksukoormust. 2022. aastal oli 74 ettevõtluskonto kasutajat, kelle

tulu ületas 25 000 eurot ja kelle tulu maksustati seda ületavalt osalt 40%-lise maksumääraga.

Kõrgema määraga maksustatud tulu suurus oli nimetatud aastal 2,2 miljonit eurot ning

ettevõtlustulu maksu tasuti sellelt 511 tuhat eurot. Kogu ettevõtluskonto raames teenitud tulust

moodustas see 12,1% ja tasutud ettevõtlustulu maksust 13,7%. Seega puudutab muudatus

väikest osa ettevõtluskonto kasutajatest.

Mõju ulatus: Kõrgema maksumäära kaotamisel vähenevad enam kui 25 000 eurot aastas

teeniva ettevõtluskonto kasutaja maksukulud.

Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikseks. Kõrgem

maksumäär rakendub üksnes siis, kui kalendriaasta algusest on teenitud vähemalt 25 000 eurot,

ning kõrgem määr rakendub pärast selle piirmäära täitumist.

Ebasoovitavate mõjude risk: Puudub

Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuste mõju võib pidada väikseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele - mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Ettevõtluskontolt broneeritava

maksusumma arvutab Maksu- ja Tolliamet pärast krediidiasutusest laekumise kohta andmete

saamist. Seega toob kõrgema maksumäära kaotamine maksuhaldurile kaasa maksusumma

arvutamise programmis muudatuste tegemise vajaduse.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: Oodata ei ole olulist mõju senisele töökorraldusele, kuna puudutab väikest

töölõiku maksuhalduri töös.

Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuste mõju võib pidada väikseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud.

6.3 Kavandatav muudatus: Ettevõtlustulu maksu määra ja selle jagamise reeglite muutmine

15

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: II sambaga liitunud ettevõtluskonto

kasutajate maksumäära suurendamine vähendab ettevõtluskonto kasutaja netotulu, kuid

suurendab sissemakseid pensioni II sambasse ja sedakaudu eelduslikult ettevõtluskonto

kasutaja tulevast pensioni. Kehtiva jagamisskeemiga võrreldes suureneks nt aastas 25 000 eurot

ettevõtluskonto kaudu teeniva inimese II sambasse standardmäära (2%) korral tehtavad

sissemaksed 181,82 eurolt 500 eurole, millele lisandub 4% sotsiaalmaksuks kantavast osast.

Kõrgeima kogumispensioni makse määra (6%) valimisel oleks sama tulutaseme juures

sissemakse oluliselt suurem ehk 1 500 eurot aastas. Muudatus võrdsustaks ettevõtluskonto

kasutaja sissemakse suuruse samasuurt palgatulu teeniva inimese panusega II sambasse ja

võimaldaks tulevikus saada suuremat pensioni.

Lisaks sellele vähendab eelkirjeldatud muudatus II sambaga liitunute jaoks ravikindlustuskaitse

saamise eelduseks olevat tulu suurust. Edaspidi ei sõltu see enam asjaolust, kas ettevõtluskonto

kasutaja on liitunud kogumispensioni II sambaga ning kõikide kasutajate jaoks on nõutav tulu

piirmäär sama. See suurendab maksustamise erikorra lihtsust ja arusaadavust.

Sihtrühm: Ettevõtlustulu maksu jagamise skeemist kogumispensioni makse välistamine

mõjutab neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes on liitunud II sambaga. 2023. aasta 7. detsembri

seisuga oli II sambaga liitunud 12 322 ettevõtluskonto kasutajat (s.o 57,8% kasutajatest) ja

mitteliitunuid oli 8 985 (s.o 42,2% kasutajatest).

Mõju ulatus: Ettevõtluskonto kasutaja maksukulud suurenevad 10%, 20% või 30% olenevalt

sellest, kas II samba puhul on isik otsustanud kogumispensioni makse määra vabatahtlikult

suurendada või mitte. Ettevõtluskonto kasutaja käsutusse jäävad vabad vahendid vähenevad

samal põhjusel vastavalt 2,5%, 5% või 7,5%.

Mõju avaldamise sagedus: Kõrgem maksumäär rakendub iga kord, kui tulud laekuvad

ettevõtluskontole.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm,

ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Maksumäär tõus võib avaldada mõju

väikeettevõtjate tegevusele. Maksukoormuse kasv võib vähendada nende soovi tegeleda

ettevõtlusega. Samas on II samba puhul tegemist vabatahtliku pensioniskeemiga.

Sihtrühm: Ettevõtlustulu maksu jagamise skeemist kogumispensioni makse välistamine

mõjutab neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes on liitunud II sambaga. 2023. aasta 7. detsembri

seisuga oli II sambaga liitunud 12 322 ettevõtluskonto kasutajat (s.o 57,8% kasutajatest) ja

mitteliitunuid oli 8 985 (s.o 42,2% kasutajatest).

Mõju ulatus: Maksumäära tõusu tulemusel suurenevad ettevõtluskonto kasutaja maksukulud

kuni 30%.

Mõju avaldamise sagedus: Krediidiasutus broneerib maksusumma iga kord, kui

ettevõtluskontole tasu laekub ning kannab selle seaduses ettenähtud tähtajal Maksu- ja

Tolliametile.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm , mõju

ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Ettevõtlustulu maksu suuruse arvutab

Maksu- ja Tolliamet ning seda vahetult pärast krediidiasutusest ettevõtluskontole raha

laekumise kohta info saamist. Hetkel tuleb ettevõtluskonto kasutaja II sambaga liitumist

16

arvestada üksnes kogutud ettevõtlustulu maksu jagamisel. Edaspidi tuleb maksuhalduril lisaks

maksu jagamisele arvestada isiku II sambast tulenevaid kohustusi juba maksusumma

määramisel ehk krediidiasutusele maksusumma broneerimiseks info edastamisel. II samba

muudatustest tingitud erinevate ettevõtlustulu maksu määrade ja jagamisskeemide rakendamine

eeldab Maksu- ja Tolliametilt täiendavaid IT-arendusi.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku

Maksu- ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

6.4 Kavandatav muudatus: Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Ettevõtluskonto andmete avalikustamine

mõjutab ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid isikuid. Võimalus kontrollida esitatud

andmete õigsust maandab teenuse ostja täiendava maksukohustuse tekkimise riski. Muudatus

välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse ostjale on näha ettevõtluskonto

omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse muule pangakontole. Seega vähendab

muudatus kuritarvituste võimalusi.

Sihtrühm: Ettevõtluskonto kasutajatelt teenuseid ostvad isikud, kellel teenustasu

ettevõtluskontole mittekandmisel tekiks tööjõumaksude tasumise kohustus. Seega hõlmab

sihtgrupp kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes ostavad teenuseid ettevõtluskonto kasutajalt.

Kuna juriidilisele isikule teenuse osutamisel tekib teenuse saajal täiendav maksukohustus, võib

eeldada, et hetkel ja ka tulevikus ostavad juriidilised isikud taolisi teenuseid üksnes piiratud

mahus.

Mõju ulatus: Kui teenustasu maksja kannab ettevõtluskonto kasutaja osutatud teenuse eest tasu

kontole, mis ei ole ettevõtluskonto, peaks ta taolise info selgumisel tasuma lisaks kontole

kantud summale täiendavalt tööjõumakse kuni 71,7% makstud teenustasult. Sellele võivad

lisanduda maksuintressid.

Mõju avaldamise sagedus: Risk maksuarvestuses eksida tekib igakordselt füüsilisele isikule

teenustasu makstes. Riskide maandamiseks tuleks ettevõtluskonto kontonumbrit kontrollida

enne ettevõtluskontole teenustasu maksmist.

Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatus võib suurendada teenust ostvate isikute

halduskoormust, kuna andmete olemasolul tuleks juriidilistel isikutel edaspidi enne

ettevõtluskontole ülekande tegemist kontrollida maksuhalduri veebilehelt ettevõtluskonto

kasutaja esitatud andmete õigsust. Kuna tegemist ei ole väga ajakuluka toiminguga, suurendab

see juriidiliste isikute halduskoormust marginaalselt.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid väheolulised.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Ettevõtlustulu maksu maksja ja

ettevõtluskonto numbri avalikustamine eeldab Maksu- ja Tolliametilt IT-arendust, mis

võimaldab kuvada oma kodulehel päringupõhiselt ettevõtluskonto andmeid.

17

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku

Maksu- ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Äriühingule teenuse osutamisel täiendava tulumaksukohustuse asendamine

sotsiaalmaksukohustusega tingib arvestussüsteemide ja andmevahetuse täiendamist nii Maksu-

ja Tolliametis, Tervisekassas kui ka Sotsiaalkindlustusametis.

Ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamisreeglite muutmine ning ettevõtluskonto andmete

avalikustamine eeldab maksuhalduril täiendavate IT-arenduste tegemist oma

arvestussüsteemides ja päringumootorites. Eeldatav kulu ettevõtlustulu maksu määraga seotud

muudatustele, deklaratsioonil uue väljamakse liigi tegemisele ja muudatustele

andmevahetusteenuses (muuta on vaja 11 teenust) on ca 85 000 eurot. Eelkirjeldatud kulutus

tehakse Rahandusministeeriumi haldusala ülekantavatest vahenditest.

Juriidilisel isikul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksukohustuse

kehtetuks tunnistamine ja sotsiaalmaksukohustuse kehtestamine

Juriidilise isiku maksukoormus vähesel määral langeb, mistõttu võib prognoosida mõningast

laekumise vähenemist. Eeldada võib, et mingi osa võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid

osutavaid isikuid avavad ettevõtluskonto ja nende tulud maksustatakse ELMS-i alusel. Samas

võib muudatuse tulemusel suureneda väikeettevõtjate tegevus, mistõttu pikemas vaates

maksude laekumine kasvab.

Tabel 1. Juriidilisel isikul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksu-

kohustuse kaotamise ja sotsiaalmaksukohustuse kehtestamise mõju riigieelarvele aastatel 2025-

2028

2025 2026 2027 2028

EVK-ga liituvate inimeste arv 8 540 12 810 17 081 17 081

Vähemlaekumine in kohta, € aastas -96 -100 -105 -109

Mõju VS positsioonile, mln € -0,8 -1,3 -1,8 -1,9

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine 40 000 euroni vähendab

ettevõtluskonto kasutaja maksukoormust ja ettevõtlustulu maksu laekumist.

18

Tabel 2. Ettevõtlustulu maksu määra (20%) rakendamise piirmäära tõstmise mõju riigieelarvele

aastatel 2025-2028

2025 2026 2027 2028

Inimeste arv 144 173 207 249

Mõju VS positsioonile, € -160 650 -192 780 -231 336 -277 603

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Tulevikus võib eeldada ettevõtluskonto kasutajate arvu ja teenitava tulu kasvu, mis omakorda

suurendab ettevõtlustulu maksu laekumisi, tasandades muudatusega tekkivat vähemlaekumist.

Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmine

Ettevõtlustulu maksu ja selle jagamise reeglite muutmine selliselt, et kohustusliku

kogumispensioni maksed lisanduvad ettevõtlustulu maksu standardmäärale (20%), suurendab

nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu laekumist. Lisaks suurendab muudatus makseid II sambasse.

Mõju erinevate maksude lõikes on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmise mõju maksulaekumisele aastatel

2025-2028

2025 2026 2027 2028

Maksubaas 43 971 441 46 104 056 48 178 738 50 219 466

Ettevõtlustulu maks, 20% 9 673 717 10 142 892 10 599 322 11 048 283

Mõju tulumaksu laekumisele, € 259 454 272 038 284 279 296 321

Mõju sotsiaalmaksu laekumisele, € -99 558 -104 387 -109 084 -113 704

Laekumine II sambasse10, € 378 754 397 124 414 994 432 572

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

8. Rakendusaktid

Eelnõu ei sisalda volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata. Muuta on vaja

rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest

tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise

korrad“ kehtestatud lisa 2 ja 3, kus tuleb tululiikide loetelu täiendada uue tululiigiga, millelt

tasutakse üksnes sotsiaalmaksu.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

10 Arvutuste aluseks on prognoositud keskmine kogumispensioni makse määr ehk 2,44%.

19

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Pangaliidule, Ametiühingute Keskliidule, EVEA-le, Maksu- ja

Tolliametile ning LHV Pank AS-le.

14.02.2024

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on

kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel

http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. EVK_EE_2.01

2. EVK_SK_2.01

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Maksu- ja Tolliamet

LHV Pank AS

Tervisekassa

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Meie 22.02.2024 nr 1.1-10.1/936-1