| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/25-016/2526-1 |
| Registreeritud | 13.02.2026 |
| Sünkroonitud | 18.02.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/25-016 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet, Saue Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, aktsiaselts Eesti Raudtee, Elering AS, Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet, Saue Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, aktsiaselts Eesti Raudtee, Elering AS, Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | Jörgen Vanamõisa (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 11384
Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning
bussipeatuse rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number …
Tee ehitusloa andmise kuupäev …
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Kuna ehitusala vahetus läheduses asub liigi (vareskaera-aasasilmik) elupaik, tuleb tagada,
et ehitustööde käigus ei kahjustataks elupaiga pinnast, vältimaks röövikute hukkumist (vt
täpsemalt eelhinnangu ptk 4.2).
3. Haljastuses on soovituslik kasutada kohalike murukõrreliste seemet (vt täpsemalt
eelhinnangu ptk 4.2).
4. Tagada tee maa-alal paikneval eesvoolul vee vaba vool vastavalt maaparandusseaduse § 5.
5. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
6. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi
läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.16 Kasutatav
EELNÕU
2
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
7. Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist
„Riigimaanteede valgustamise kavandamine“ (vt täpsemalt ptk 4.5).
8. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
9. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
10. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
12. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole
võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
13. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning
mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ja
bussipeatus
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi 78, 50410 Tartu
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 55671983
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7
parkla ning bussipeatuse rajamise
põhiprojekti koostamine
2.7 Tee ehitusprojekti number 25030
EELNÕU
3
(allkirjastatud digitaalselt)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 13.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11384 Kibuna jaama
tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101
lõike 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 paikneb riigi
transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 29704:001:0001) Harju maakonnas Saue vallas Kibuna
külas.
Transpordiameti 24.04.2025 korraldusega nr 1.1 3/25/297 on antud projekteerimistingimused
riigitee kõrvalmaantee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise
ehitusprojekti põhiprojekti koostamiseks.
Olemasoleva katte laius on varieeruv ning markeeritud ühise sõiduraja laius 4,60 m. Tuues lubatud
sõidukiiruse alla kiiruseni 30 km/h ja markeerides olemasoleva katte peale kitsama, normidele
vastava 3,0 m laiuse sõiduraja olemasoleva katte vasakusse, põhjapoolsesse serva, on sõidutee
lõunaserva tekitatud ruum liiklemiseks jalakäijatele. Eraldiseisva kergliiklustee rajamine ei olnud
tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas lahendus.
Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 25030 „Riigitee 11384
Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti koostamine“. Projekti
asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2027 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/nIhrRW9i8hGUZXn
Projekti eesmärk on Kibuna raudteepeatuse juurde „Pargi ja reisi“ parkla, bussipeatuse ja
taristuobjektide ühenduste kavandamine ühistranspordi kasutusvõimaluste avardamiseks ning
liiklusohutuse taseme tõstmiseks.
2. MENETLUSE KÄIK
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus
parkla ja osaliselt uut teed.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse
rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei
ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Saue
Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse
rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Kibuna jaama tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
4
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus
Töö nr: 25005267| 13.10.2025
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse
rajamise põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
Tallinn–Tartu 2025
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU .................................................................................. 9
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................................................................................................. 9 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 10 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 10 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 11 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 12 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 13 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 13
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 14
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 16
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 3
1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas (joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga september 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 01.10.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 5
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Projektiga kavandtavad tööd ei kuulu KeHJS § 6. lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH tuleb algatada selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (parkla, bussipeatuste ja liiklejate ohutust toetava teetaristu rajamine) ja määruse § 15. p 8 nimetatud tegevuste alla (ala piirneb kaitsealuse liigi leiukohaga). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 6
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas asub Kibuna raudteepeatus, millega on loodud sealsetele inimestele võimalus ühistranspordi kasutamiseks. Raudteepeatusesse minnakse jalgsi, samas paljud kasutavad liikumiseks ka jalgratast või autot. Käesoleval hetkel pargitakse auto haljasalale ja jalgratas lukustatakse perrooni metallkonstruktsioonide või valgustuspostide külge. Kibuna raudteepeatuse juures puudub kaasaja nõuetele vastav bussipeatus ja „Pargi ja reisi“ parkla ning selle ohutut toimivust toetav teetaristu.
Käesoleva projekti eesmärgiks on riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 Kibuna raudteepeatuse juurde „Pargi ja reisi“ parkla, bussipeatuse ja taristuobjektide ühenduste kavandamine ühistranspordi kasutusvõimaluste avardamiseks ning liiklusohutuse taseme tõstmiseks.
Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 8
Joonis 3 Tehnovõrkude koondplaan. Allikas: Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamine, joonis AA-4-02, 03.09.2025
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 9
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel parenevad ühistranspordi kasutusvõimalused ning liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas.
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/784. Harju maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised üldised tingimused maanteevõrgu ja kergliiklusteede arendamisel:
▪ Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, teeehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust.
▪ Kergliiklusteede planeerimisel on esmatähtsateks põhimõteteks võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus.
▪ Elanike igapäevane liikumine, sh keskuste vahelised liikumised ning vastavate sihtpunktide ja suundade olulisus (kasutustihedus, ohutuse tõstmise vajadus);
▪ Kergliiklusteede võrgustiku sidumine ühistranspordipeatuste, eelkõige rongipeatustega. Saue valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised suunised teedevõrgu arendamiseks: liikluskorralduse tähtsaimaks põhimõtteks reisijateveos on ühistransporditeenuse eelistamine, vallasisene ühistransport kavandatakse raudteele ettevedavana; etteveoskeemi kavandamine raudteepeatuste baasil, kuhu vajadusel rajatakse ümberistumisterminalid koos vajalike ehitiste ja rajatistega (ootepaviljonid, parklad, jalgrattaparklad jm).
4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
5 Saue valla üldplaneeringu seletuskiri
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 10
Saue valla üldplaneeringu kaardirakenduse6 kohaselt ei asu kavandatav tegevus väärtuslikul põllumajandusmaal ega ka rohelise võrgustiku alal.
Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas.
Projektlahendus paikneb kogu mahus riigi- ja munitsipaalomanduses transpordi- või maatulundusmaal. Kokkuvõttes projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää otseselt kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Aga kavandatavast tegevusest ca 5 m kaugusel asub III kaitsekategooria kaitsealuse liigi, vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero; KLO9201719), leiukoht (vt joonis 4.3). Vareskaera-aasasilmik on putukaliik, kes on Euroopa mastaabis väheneva arvukusega liik, välja arvatud Balti riigid, kus liigi seisund on stabiilne. Vareskaera-aasasilmik elab niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, soodes ja liigniisketel aladel.
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 27.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/5661-3 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused: ▪ Kuna ehitusala kõrval asub liigi elupaik, siis tähele panna, et elupaigas pinnast ei kahjustataks
ehituse käigus (ehitustarvikute/materjalide ladustamine, masinaga sõitmine), et välistada röövikute hukkumist.
▪ Soovituslik on haljastuses kasutada kohalike murukõrreliste seemet (rööviku toidutaimedeks on mitmesugused kõrrelised).
Arvestades ehitustööde planeerimisel ja teostamisel ülalnimetatud tingimusi, ei ole alust eeldada III kategooria kaitsealusele liigile, ega muudele looduskaitseväärtustele olulist ebasoodsat mõju.
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri7 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis (Vasalemma mõisa meierei, 19.-20. saj. (reg nr 2987)) jääb kavandatavast tegevusest ca 2,6 km kaugusele ehk projekti mõjualast välja.
Kavandatava tegevuse alale ei jää ka pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Raudteesild (868:RTR:004)) jääb kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusele ehk samuti mõjualast välja.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.
6 Saue valla üldplaneeringu kaardirakendus
7 https://register.muinas.ee/
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 11
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine lähima kaitsealuse liigi, pärandkultuuri objekti, vooluveekogude ning maaparandussüsteemi suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.
Lähimad vooluveekogud jäävad kavandatavast tegevusest ca 500-700 m kaugusele. Nendeks on Vasalemma jõgi (VEE1099200), Kibuna kraav (VEE1099217) ning Linnukraav (VEE1099218). Vasalemma jõgi on osaliselt avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Kavandatav tegevus jõe piiranguteni ei ulatu. Kibuna kraav ja Linnukraav ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad veekogud. Veekogudest ei tulene projekti realiseerimiseks kitsendusi. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis põhjustaksid veekogudele olulist ebasoodsat mõju.
Keskkonnaportaali8 andmete alusel jääb lähim puurkaev PRK0070738 kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele. Puurkaevudele on kehtestatud hooldusala 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevu hooldusalale ei ulatu.
Projektiala asub osaliselt maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610030090/001) maa-alal, millel paikneb eesvool. Maa- ja Ruumiamet on käesoleva projekti raames andnud oma 24.03.2025 kirjaga nr 6.2-2/13173 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused: ▪ Tagada tee maa-alal paikneval eesvoolul vee vaba vool vastavalt maaparandusseaduse § 5. ▪ Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Maa- ja Ruumiametile
kooskõlastamiseks.
8 https://keskkonnaportaal.ee/
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 12
Projekti elluviimisel tuleb eelpool nimetatud tingimustega arvestada.
Sademevesi on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas9. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024. aasta andmetel oli 102 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 98%, autorongid 0% ning veoautod ja autobussid 4%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Kavandatav tegevus asub kaitsmata põhjaveega alal. Projekti elluviimisel tuleb ka tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad müratundlikud objektid, kuna parklat ja bussipeatust ehitatakse külakeskuse lähialale. Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada kergliiklust ning ka tehniliste lahenduste kaudu soodustada ühistranspordi kasutamist, mistõttu on kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.10 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Projekteeritavasse parklasse ja teelõigule nähakse ette inimeste turvatunde tagamise eesmärgil tee valgustus. Tehnovõrkude, sh välisvalgustus, ehitusprojektid on koostatud ning esitatud eraldiseisvate töödena.
Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.
Valgustuse projekteerimisel lähtuda asjakohastest juhistest, standarditest ja normidest. Juhendis „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“11 on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse rajamiseks. Soovitatav on lähtuda juhendis toodust, et tagada riigiteedel ühetaoliste valgustuslahenduste kasutamine liiklusohutuse tagamisel.
9 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
10 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
11 Riigiteede valgustamise kavandamine
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 13
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest12 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“13 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas14 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/405012024008
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 14
5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3115 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:
▪ Kuna ehitusala vahetus läheduses asub liigi (vareskaera-aasasilmik) elupaik, tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks elupaiga pinnast, vältimaks röövikute hukkumist (vt täpsemalt ptk 4.2).
▪ Haljastuses on soovituslik kasutada kohalike murukõrreliste seemet (vt täpsemalt ptk 4.2). ▪ Tagada tee maa-alal paikneval eesvoolul vee vaba vool vastavalt maaparandusseaduse § 5. ▪ Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Maa- ja Ruumiametile
kooskõlastamiseks. ▪ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.16 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“ (vt täpsemalt ptk 4.5).
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 15
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 16
Lisa. Fotod projektialalt
Foto 1 Raudteepeatuse ja ümbritseva ala hetkeolukord
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 17
Foto 2 Käesolevad rataste parkimisvõimalused Kibuna raudteejaamas
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 18
Foto 3 Vaade Kibuna raudteejaamast riigitee 11384 suunas
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 19
Foto 4 Vaade III kaitsekategooria kaitsealuse liigi (vareskaera-aasasilmik) leiukoha suunas
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 20
Foto 5 Vaade olemasolevale maaparandusehitisele ja eesvoolule
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti KMH eelhinnang 21
Foto 6 Vaade lähimale elamule. Kinnistul asub ka puurkaev PRK0070738
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Keskkonnaamet
Saue Vallavalitsus
Maa- ja Ruumiamet
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
ühistranspordi osakond
AS Eesti Raudtee
Elering AS
Elektrilevi OÜ
Meie 13.02.2026 nr 8-1/25-016/2526-1
Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7
parkla ning bussipeatuse rekonstrueerimise
ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH
algatamata jätmise kohta seisukoha
küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning
bussipeatuse rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt projektile
„Riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rajamise põhiprojekti
koostamine“ (töö nr 25030).
Projekti eesmärk on Kibuna raudteepeatuse juurde „Pargi ja reisi“ parkla, bussipeatuse ja
taristuobjektide ühenduste kavandamine ühistranspordi kasutusvõimaluste avardamiseks ning
liiklusohutuse taseme tõstmiseks.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/nIhrRW9i8hGUZXn
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 23.02.2026 e-posti aadressile [email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Jörgen Vanamõisa poole (tel +372 58 1010 26, e-post
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jörgen Vanamõisa
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Kibuna jaama tee ehitusloa eelnõu
2. Kibuna jaama tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu
3. Kibuna jaama tee KMH eelhinnang
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Elering AS kooskõlastus riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rekonstrueerimise ehitusloa eelnõule | 17.02.2026 | 1 | 8-1/25-016/2526-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Elering AS |
| Saue VV kooskõlastus riigitee 11384 Kibuna jaama tee km 2,7 parkla ning bussipeatuse rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamise ja KMH algatamata jätmise kohta | 17.02.2026 | 1 | 8-1/25-016/2526-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saue Vallavalitsus |