Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/26/10

Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse

andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruses nr 64 „Transpordi infrastruktuuri

arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „(sh Rail Balticu liini Tallinn–Ikla

kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid)“;

2) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi mõlemad koos ühenduste prioriteet)“ tekstiosaga „ning erieesmärgi nr 3 „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning

tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetme „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud“ sekkumisega nr 21.3.3.1 „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja

rekonstrueerimine)“ (edaspidi sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteet)“; 3) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine vähendada maanteedel

hukkunute arvu ning saavutada uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajaid.

(8) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine saavutada järgmised väljundnäitajad:

1) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused; 2) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T;

3) sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu.“; 5) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitamine ning projekti käigus asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja

raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 2) Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõigus depoo ala arendamine;

3) TEN-T kahese kasutusega maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine

maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed kaasnevate negatiivsete

keskkonnamõjude leevendamiseks.“; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatava projekti abikõlblikkuse periood on 19. detsember 2025. a kuni 31. oktoober 2029. a.

(12) Projektile, mis on rakenduskava muudatusega tõstetud ühenduste prioriteedist sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteeti, rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse

periood.“;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 99,42 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta, ületamata kõigi projektide peale

kokku 89,77 protsenti rakenduskavas kinnitatud erieesmärgi toetuse määrast.“;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav

riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on riigieelarve koostamise protsessi käigus otsustatud rahastada.“;

10) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga „1, 2 ja 21“;

11) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ettemakse kasutamise periood on kuni 180 päeva ettemakse laekumisest.“;

12) paragrahv 29 sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 8 lõiget 3 kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetides rakendatakse 9.

märtsist 2022. a ning sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis 2. detsembrist 2025. a.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk kantsler

29.01.2026

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr

64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil

2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse1 § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega täiendatakse kehtiva määruse sätteid sekkumisega, mis on seotud erieesmärgiga 3 „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse,

sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka ReArm), ajakohastatakse ühenduste prioriteedi sekkumise

sõnastust ning ajakohastatakse rakendussätteid. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute

osakonna ekspert Ursula Sarnet (715 3404, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi KliMi finantsosakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals ([email protected]) ja KliMi õigusosakonna õigusnõunik Marko Lelov ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist. Määruse § 1 lõikes 2 uuendatakse ühenduste prioriteedis raudteede sekkumise sõnastust, jättes

sättest välja tekstiosa „(sh Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid)“, kuna need eesmärgid liiguvad sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi alla.

Määruse § 2 lõikesse 2 lisatakse uus sekkumine „ning erieesmärgi nr 3 „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise

liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetme „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud“ sekkumisega nr 21.3.3.1 „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud

(TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)“ (edaspidi sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteet)“, mis on seotud Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks perioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskava muudatusega nr 4, millega

lisatakse rakenduskavasse järgmised uued tegevused: kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud, sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja

tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia testimisvõime loomine ning riigikaitset toetava tehisaru arendamine. Poliitikaeesmärki „Ühendatum Eesti“ lisatakse uus erieesmärk „(iii)

kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise

liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ ning selle alla sõjalise liikuvuse investeeringud.

1 RT I, 11.03.2022, 1.

Meetmes kavandatakse mh maantee- ja raudteetaristu investeeringuid. Näiteks saab kriisi- või sõjaolukorras investeeringute toel loodava kahese liikuvuse taristul evakueerida elanikkonda idapiirialadelt lääne poole (nagu kriisikava ette näeb) suurtes kogustes ja kiiremini mööda Rail

Balticut ja parendatud/tugevdatud TEN-T teede kaudu. Niisamuti saab nt väeosi liigutada Kikepera harjutusväljale. Tulevikuvaates on tugevamad teed ja sillad vajalikud Pärnu lähedale

loodavale sõjaväelinnakule, kus hakkavad paiknema ka liitlasväed. Niisamuti on (raud)teid vaja Tõstamaa lähedale loodava kaitsetööstuspargi toodangu liigutamiseks jne.

Määruse § 2 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna ühenduste prioriteedist liigub Rail Balticu peatuste ja terminalide projekt uue sõjalise liikuvuse prioriteedi alla, siis sellest

tulenevalt ei ole väljundnäitaja RCO53 „Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ enam ühenduste prioriteedis asjakohane.

Määruse § 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8, milles sätestatakse sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi tulemus- ja väljundnäitajad. Kuna senisest ühenduste prioriteedi projektist

„Tallinna–Pärnu–Ikla ja Libatse–Nurme teelõigu rekonstrueerimine“ saab ReArmi projekt, siis rakenduskavas väljundnäitaja RCO452 sihtväärtus väheneb, uus sihtväärtus on 17 ning tulemusnäitajate RCR563 ja PSR154 sihtväärtust vähendatakse. Kuna ka projekt „Rail Balticu

Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalikud peatused“ suunatakse ReArmi, siis muudatusega seotud tekst ja näitaja RCO535 jäetakse ühenduste prioriteedist välja.

Niisamuti lisatakse uude erieesmärki „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ väljundnäitaja RCO45 (sihtväärtus 35 km, uute projektide

panus 14 km); RCO53 (sihtväärtus 13 jaama/peatust ehk sama, mis varem PO3 erieesmärgis (i)). Kliimaministeerium viib ellu kuus projekti, mis on seotud uue erieesmärgi ReArmi

väljundnäitajaga RCO1296. Uue erieesmärgi tulemusnäitajad on RCR56 ja PSR15. Kahese kasutusega projektide rahastamine on võimalik selliste rahastamiskõlblike kulude

puhul, mis vastavad kahesuguse kasutuse nõuetes sätestatud standarditele ja TEN-T määruses määratud tehnilistele standarditele. Näiteks määrus (EU) 2021/13287 sätestab, et ReArmi

kahese kasutuse projektid peavad täitma teatud taristu standardeid: teede, raudteede, sildade piisav kandevõime, raudteetunnelid/ülesõidud, logistikataristu (terminalid, lasti laadimise ja tühjendamise võimalused) jne. Eesti ReArmi projektid on Kaitseministeeriumiga ja Euroopa

Komisjoniga kokku lepitud. Samas nende kahese kasutusega projektide valiku täpsemad valikukriteeriumid ning hindamistulemused on ametkondlikuks kasutamiseks (piiratud

juurdepääsuga) ning ei ole määruse kontekstis avaldatavad. Määruse § 4 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna senine ühenduste prioriteedi tegevus

„Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide,

nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine“ liigub ReArmi tegevuste hulka.

Määruse § 4 täiendatakse lõikega 41, milles sätestatakse ReArmi raames toetatavad tegevused. Need on:

1) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali

2 RCO45 – rekonstrueeritud või uuendatud TEN-T maanteede pikkus kilomeetrites. 3 RCR56 – täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst. 4 PSR15 – hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel . 5 RCO53 – uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused. 6 RCO129 – sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1328.

ehitus ning projekti käigus asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 2) Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõigus depoo8 ala arendamine, kus raudteetaristu

investeeringud katavad depoo rajamist, mis toetab veeremi operatiivset valmisolekut, tehnilist kontrolli ja hooldust. Depoo võimaldab vajaduse korral ka sõjalisteks operatsioonideks

sobivate rongide ettevalmistamist ning toetab veeremi kiiret ümberseadistamist ja teenindamist; 3) TEN-T kahese kasutusega maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitamine või

rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.

Määruse § 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, milles sätestatakse ReArmi projektide rakendamise tähtajad.

Muudatused võtavad muu hulgas arvesse, et abikõlblikkuse alguse määratlevad CPR9 art 63(2) ja art 63 (7):

• määruse paragrahvi 6 täiendav lõige 11 käsitleb uusi ReArmi projekte, mis on toetatavad sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames ning nende abikõlblikkuse perioodi algus

on määratletud vastavalt CPR-i art 63 lõikele 7, kus rakenduskava muutmise tõttu muutuvad kulud rahastamiskõlblikuks Euroopa Komisjonile taotluse esitamise kuupäevast. Nende projektide abikõlblikkuse perioodi alguseks on 19.12.2025.

• määruse paragrahvi 6 täiendav lõige 12 käsitleb projekte, mis on rakenduskava muudatusega tõstetud ühenduste prioriteedist sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteeti.

Kuigi tegu on rakenduskava tulemusel tehtava muudatusega TATis, siis art 63(7) ei rakendu, sest ei võeta kasutusele uut sekkumise liiki (CPR I lisa tabelist 1). Selliste projektide abikõlblikkuse algus võib vastavalt CPR art 63(2)-le 01.01.2021.

Määruse § 7 täiendatakse lõikega 21, milles sätestatakse, et sõjaväelise liikuvuse taristu

prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 99,42 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta, ületamata kõigi projektide peale kokku ca 89,77 protsenti rakenduskavas kinnitatud erieesmärgi toetuse määrast.

Rakenduskava 4. muudatuse rahastamiskava alusel on Transpordiametile kavandatud sõjaväelise liikuvuse taristu arendamiseks Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetust summas 177 603

603 eurot (sh ülekantavad projektid) ning Rail Baltic Estoniale 97 930 000 eurot (sh ülekantavad projektid) vastavalt alltoodud tabelile, mis oli indikatiivseks aluseks rakenduskava 4. muudatuse rahastamiskava koostamisele:

N

r

Nimi Toetuse

saaja

EL toetus %

EL

toet us

RKF %

RK

F

Abikõlblik

maksumus

kokku

Gran

dikoo

d eriees

märgi

s (i)

Grandi

kood

eriees märgis

(iii)

1 Tallinna–Pärnu– Ikla ja Libatse– Nurme teelõigu rekonstrueerimi ne

TRAM 89 250 000 85% 15 750 000 15% 105 000 000 1LA0 - CF21- 03112 LIBA T

1LA0- CF21- 03112L IBAT

8 Soodevahe depoo asub Rail Balticu projekti Ülemiste–Pärnu lõigul, täpsemalt raudtee põhitrassi Ülemiste–

Rae/Soodevahe jaama lõigul, millele TTJA on ka ehitusload väljastanud: https://ttja.ee/uudised/ttja-valjastas-

ehitusload-rail-balticu-ulemiste-veeremidepoole-ja-raudtee-pohitrassile. 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02021R1060-20251025

2 Siia tuleb TRAMi uus projekt vastavalt THK-le

TRAM 17 000 000 95% 894 737 5% 17 894 737 - S1LCF- RT21- 03312

3 Tallinna–Pärnu– Ikla tee Konuvere– Päärdu (sh Päärdu sild)) 2+2 lõigu ehitus km 78,8–85,3 (6,6 km)

TRAM 42 000 000 95% 2 210 526 5% 44 210 526 - S1LCF- RT21- 03312

4 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa tee Imavere möödasõidu (sh Paia ristmik) 2+2 lõigu ehitus km 102,9–107,1 (4,2 km)

TRAM 20 000 000 95% 1 052 632 5% 21 052 632 - S1LCF- RT21- 03312

5 TRAM erieesmärgi (i) projektide jäägid kantakse üle (iii)

TRAM 9 353 603 86,1 9%

1 498 501 13,8 1%

10 852 104 S1LC F- RT21- 03312

S1LCF- RT21- 03312

6 Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalikud peatused

RBE 55 280 000 85% 9 755 294 15% 65 035 294 S1LC F- RT21- 03122

S1LCF- RT21- 03312

7 Rail Baltica Soodevahe depoo

RBE 42 650 000 99,4 17%

250 00010 0,58 3%

42 900 000 - S1LCF- RT21- 03312

275 533 603 89,7

7%

31 411 690 10,2

3%

306 945 293

Sekkumisega eraldatakse seega toetust 275 533 603 eurot ja riiklikkaasfinantseering on

31 411 690 eurot, kokku seega 306 945 293 eurot. Keskmine toetuse määr kogu sekkumises on ca 89,77%, kuid siinkohal tuleb märkida, et Rail Baltic Estonia projektile „Rail Baltica Soodevahe depoo“ on Vabariigi Valitsus kavandanud ÜFi toetust 42 650 000 eurot ja riiklikku

kaasfinantseeringut 250 000 eurot, mis teeb selle üksiku projekti toetuse määraks ca 99,417%.

Määruse § 8 täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja

korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on otsustatud rahastada riigieelarvest. See lõige peaks andma võimaluse investeeringu kirjelduse esitamiseks Rail Baltic Estoniale ja

Transpordiametile. Määruse § 8 lõikes 3 lisatakse loetellu ka sama paragrahvi lõikes 21 nimetatud taotleja, kellele

saadetakse kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks.

10 RKF summa kinnitatud vastavalt 09.09.2025 Vabariigi Valitsuse otsusele.

Määruse § 26 täiendatakse lõikega 11, mille alus on ühendmääruse11 § 30 lõige 3, mille kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes kehtestada ka ettemakse kasutamise periood,

milleks on kuni 180 päeva ettemakse laekumisest.

Määruse § 29 muudetakse. Lõikes sätestatakse, et määruse § 8 lõiget 3 (rakendusasutus esitab lõigetes 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades teavitusele investeeringute kirjelduse vormi), kus kliimamuutustega

kohanemise ja ühenduste prioriteetides rakendatakse 9. märtsist 2022 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 09.03.2022 kiri nr 24.8-4/1816-1) ning sõjaväelise liikuvuse

taristu prioriteedis 2. detsembrist 2025, mil Rail Baltic Estoniale ja Transpordiametile investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks kutse saadeti (Kliimaministeeriumi 02.12.2025 kiri nr 4-17/25/5299).

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

asjakohaste ELi õigusaktidega.

Määrus on muu hulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid12;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi13.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu tuleb määruses nimetatud

ülesannete täitjal juhinduda neist, arvestades määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.

4. Määruse mõjud

Määruse suurim mõju on selles, et rakenduskava kavandatava 4. muudatusega lisatakse määrusesse rakenduskava uue erieesmärga „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning

tsiviilvalmisoleku suurendamine“ seotud sekkumine ning sellega kaasrahastatakse sõjalise liikuvuse projekte (maantee- ja raudteetaristu).

4.1. Mõju majandusele

Määruse raames rahastatavad kahese kasutusega taristu projektid stimuleerivad majandust otseste investeeringutega ehitusse, luues töökohti ja suurendades ehitussektori ettevõtete käivet.

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013?leiaKehtiv. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Taristu paranemine vähendab transpordikulusid, panustab kestlikuma, ohutuma, keskkonnasõbralikuma ja ligipääsetavama liikuvuse loomisesse. Samas aitab see kaasa logistika efektiivsuse paranemisele tsiviilkasutuses, mis omakorda toetab ettevõtlust ja kaupade

liikumist. Paranema hakkab Eesti majanduse konkurentsivõime, samuti ligipääsetavus. See võib positiivselt mõjutada leibkondade majanduslikku olukorda paremate töövõimaluste ja

teenuste kättesaadavuse kaudu.

4.2. Mõju keskkonnale

Määruse keskkonnamõjude seisukohalt leidis rakenduskava keskkonnamõjude strateegilise

hindamise (KSH) ekspertrühm, et „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe“ rakendamisega kaasnevad mõjud on tervikuna pigem soodsad.

Lisanduvate ReArm projektide keskkonnamõjud on hinnatud ning projektides võetakse

vajaduse korral kasutusele leevendavad meetmed keskkonnamõjude hindamise (KMH) kinnitatud aruannete kohaselt:

• Depoo ala keskkonnamõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe– Muuga“ ehitusprojekti KMH aruande koosseisus, mille tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuetele vastavaks 28.08.2024 ja avaldas aruande oma

kodulehel - Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH).

• Riigitee 4, Tallinna–Pärnu–Ikla 78,8–99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu keskkonnamõjude hindamise aruande tunnistas Transpordiamet vastavaks 25.07.2024 otsusega nr 1.1-2/24/96. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt.

• Riigitee 2, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee keskkonnamõju hindamise aruande kiitis Transpordiamet heaks 31.08.2023

otsusega nr 1.1-2/23/147. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt.

4.3. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Taristu arendamise peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liitlasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt

Eesti julgeolekut. Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi

kollektiivkaitse pühendumusest. See parandab välissuhteid ja usaldust liitlaste seas.

4.4. Mõju regionaalarengule

Taristu arendamine parandab regionaalset ligipääsetavust nii riigisiseselt kui ka

rahvusvaheliselt, mis on oluline äärealade majanduse elavdamiseks. Parem ühenduvus ja logistika Euroopaga Rail Balticu kaudu aitavad tugevdada regioonide rolli transpordikoridoridena ning võivad meelitada Eesti eri piirkondadesse uusi investeeringuid ja

teenuseid. Taristu moderniseerimine aitab vähendada regionaalseid erinevusi, aegruumilisi vahemaid ja toetab kohalike omavalitsuste arengut.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Rakenduskava 4. muudatuse rahastamiskava alusel on Transpordiametile kavandatud

sõjaväelise kahese liikuvuse taristu arendamiseks ÜFi toetust summas 177 603 603 eurot (sh ülekantavad projektid) ning Rail Baltic Estoniale 97 930 000 eurot (sh ülekantavad projektid),

kokku ÜFi toetust 275 533 603 eurot. Ühenduste prioriteedi ÜFi toetuse eelarveks jääb pärast rakenduskava 4. muudatust 350 656 792 eurot ning kliimamuutustega kohanemise prioriteedis on ÜFi toetuse eelarve

9 500 000 eurot (kliimakindlad sadamad), ERF toetuse eelarve ligi 1 878 973 eurot (teeilmajaamad).

Kokku on määrusega jagatavat toetust ligi 637 569 368 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Kaitseministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kooskõlastusel esitatud kommentaarid on toodud seletuskirja lisas.

Seletuskirja lisa

Nr. Tagasiside kpv/

tagasiside autor Tagasiside sisu

Tagasisidega

arvestamine

1. 23.01.2026,

Rahandusminis-

teerium e-kirjaga

Rahandusministeerium kooskõlastab majandus- ja

taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused

perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõu vaikimisi.

Juhime tähelepanu, et eelnõu on seotud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027“ muudatusega, mis on 11.12.2025 VV-s kinnitatud ning

ametlikult 19.12.2025 EK-le esitatud. EK-l on 2 kuud aega,

et rakenduskava muudatus kinnitada või observation’id

esitada. Palume toetuse andmise tingimuste kinnitamisel

arvestada rakenduskava muudatuse heakskiitmise

ajakavaga. Oluline etapp (VV kinnitus ja EK-le

ametlikult esitamine) on läbitud ning risk on väike, aga

mitte täielikult kadunud.

Aitäh, arvestame.

Muudame määruses

REARM rakendamise

abikõlblikkuse

algustähtajaks

19.12.2025.

2. -„- Kuna ühenduste prioriteedist liigub Rail Balticu peatuste ja

terminalide projekt uue sõjalise liikuvuse prioriteedi alla, siis

sellest tulenevalt ei ole väljundnäitaja RCO53 „Uued või

ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ enam ühenduste

prioriteedis asjakohane. Palume määruse eelnõust lg 5 p 2

kustutada.

Aitäh, arvestame.

3. -„- Lisaks palume veelkord, et seletuskirjas lause „Muudatused

võtavad muu hulgas arvesse, et: • ReArmi ületulevate

projektide algusaeg on 01.01.2021 (Rahandusministeeriumi

ja korraldusasutuse soovitusena tõlgendatakse CPR9 -i lisa 1,

milles, kui tabeli 1 kohased sekkumiskoodid ei muutu, siis

võib selliste kulude abikõlblikkus alata 01.01.2021).“ muuta

ning välja tuua üksnes konkreetne säte ja tõlgendus ja

selgitus. Kuna tegu ei ole tõlgenduse soovitusega.

Aitäh, arvestame

osaliselt.

Täiendame

seletuskirja RTK

26.01.26 esitatud

sõnastuses.

4. 26.01.2026, Riigi

Tugiteenuste

Keskus e-kirjaga

Riigi Tugiteenuse Keskus kooskõlastab majandus- ja

taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused

perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõu.

Ettepanek seletuskirja muutmiseks:

Muudatused võtavad muu hulgas arvesse, et abikõlblikkuse

alguse määratlevad CPR viide õigusaktile

joonealusena :[EUR-Lex - 02021R1060-20251025 - EN -

EUR-Lex art 63(2) ja art 63 (7).

• määruse paragrahvi 6 täiendav lõige 1' käsitleb uusi

ReArmi projekte, mis on toetatavad sõjaväelise liikuvuse

taristu prioriteedi raames ning nende abikõlblikkuse

perioodi algus on määratletud vastavalt CPR-i art 63 lõikele

7, kus rakenduskava muutmise tõttu muutuvad kulud

rahastamiskõlblikuks Euroopa Komisjonile taotluse

esitamise kuupäevast. Nende projektide abikõlblikkuse

perioodi alguseks on 31.12.2025.

• määruse paragrahvi 6 täiendav lõige 1'' käsitleb projekte,

mis on rakenduskava muudatusega tõstetud ühenduste

prioriteedist sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteeti. Kuigi

tegu on rakenduskava tulemusel tehtava muudatusega TAT-

s , siis art 63(7) ei rakendu, sest ei võeta kasutusele uut

sekkumise liiki (CPR I lisa tabelist 1). Selliste projektide

abikõlblikkuse algus võib vastavalt CPR art 63(2)-le

01.01.2021."

Aitäh, arvestame

osaliselt.

Muudame määruses

REARM rakendamise

abikõlblikkuse

algustähtajaks

19.12.2025.