Selgitustaotlus - Tartu maakonnaplaneering 2030+ märgitud rajatava maanteelõigu kavandamisest

Transpordiamet

16.02.2026

Selgitustaotlus

Austatud hr Sauk!

Pöördun Eeli Lääne ja Aivar Lääne esindajana seonduvalt Transpordiameti (planeerimise

osakonna kooskõlastuse üksuse juhataja Marek Lind kaudu) 17.12.2025. a kirjaga nr 7.2-

2/25/19672-2 (edaspidi Vastus).

Antud kiri on koostatud vastuseks Luunja vallavalitsuse 19.11.2025. a kirjale nr 6-1/548-1 ning see

puudutab Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ viseeritud nn Hipodroomi tee läbimurret.

Transpordiamet on Vastuses sedastanud, et kõnealusel kavandatud avaliku tee lõigul puuduvad

riigitee tunnused ja tegemist on kohaliku tee lõiguga, mis ei ole riikliku teehoiukava küsimus.

Sisuliselt puudutab Transpordiametit ainult ristmik riigiteega, mille osas riik saab nõusoleku anda.

Ometi, sedastades, et kõnealuse lõigu kavandamisega seonduv ei puuduta riigiteedega seonduvat

ja seega ka riigi huvi ning see on kohaliku tasandi küsimus, võtab Transpordiamet Vastuses

maaomaniku õiguste seisukohalt äärmiselt piiravaid seisukohti, mh:

• Üldplaneeringus tuleks reserveerida kõnealune kohaliku tee lõik ja teha seda võimalikult

laialt (vähemalt 30 m laiusena).

• Detailplaneeringualasse tuleks hõlmata ka Metsamehe kinnisasi, lisaks Anette tee 2, 4 ja

L1 kinnistud.

• Huvitatud isikut tuleks kohustada tellima vajalikud uuringud kõnealuse tee rajamisega

seoses

• Maakonnaplaneeringu elluviidavuse tõendamiskohustus on detailplaneeringust huvitatud

isikul.

• Tuleks hoiduda detailplaneeringute algatamisest seni, kuni on kaasatud kohalikud

elanikud ning eksperdid on välja selgitanud transpordinõudluse (!).

Riigihalduse minister Jaak Aab on kõnealuses maakonnaplaneeringus viseeritud maanteelõiguga

selgitanud 28.12.2017 kirjas maaomanikule järgmist: „Selgitame, et maakonnaplaneeringu puhul

on tegemist suure üldistusastmega dokumendiga, millest ei tulene konkreetseid piiranguid ega

kohustusi üksikisikutele. Maakonnaplaneering on eelkõige maakonna ruumilist arengut suunav

dokument, mis on kohalikel omavalitsustel üldplaneeringu koostamise aluseks. Tartu

maakonnaplaneeringu läbivaatamisel ei tuvastanud Rahandusministeerium, et seal tuleneks Teile

kohustus Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee väljaehitamiseks, samuti ei nähtunud

maakonnaplaneeringust, et tee ehitamine oleks eelduseks piirkonna elamuarendamisele. Seega

ei saa ka eelnimetatud kirjast tuleneda Teile mingeid piiranguid ega kohustust tee

väljaehitamiseks.”

Kõnealuse maanteelõigu väljaehitamise vajadusega seonduvalt on teostatud 2 uuringut:

• K‑Projekt OÜ liiklusuuring (töö nr 20155, 11.06.2021; tellija Luunja vald; kaasrahastamine

valla nõudmisel) järeldab selgelt, et Andrese DP realiseerimine ei tingi Hipodroomi–Kabina

ühendustee rajamise vajadust. Seetõttu puudub õiguslik ja sisuline alus muuta DP

algatamine/lähteseisukohad sõltuvaks koridori elluviimisest. Kõnealune uuring tellitud

huvitatud isiku ja valla koostöös ühiselt.

• Vallavalitsuse poolt üldplaneeringu menetluse raames tellitud Luunja liikuvusuuring

(10.06.2022). Ka see ei toeta väidet, et kõnealune Hipodroomi–Kabina ühendustee

(Kabina ühendustee) oleks Andrese DP elluviimiseks vältimatu. Uuring ütleb, et tee

järgi ei ole tänases olukorras „pääsmatu vajadus“. Uuring välistab tee vältimatuse

läbilaskvuse tagamiseks ka 2050 perspektiivis. (Allikas: Luunja liikuvusuuring

10.06.20221, lk 38.)

1 Avalikult kättesaadav: https://luunja.ee/luunja-valla-liikuvus-ja-liiklusuuring/

Need dokumendid olid olemas enne Transpordiameti poolt Vastuse saatmist. Paraku ei

võtnud Transpordiamet vaevaks nendega enne Vastuse koostamist tutvuda. Huvitatud isik

saatis seejuures nii ülal nimetatud ministri kirja kui liiklusuuringu hr Marek Lindile pärast

Vastuse koostamist. Marek Lind ei pidanud vajalikuks Transpordiameti nimel esitatud

seisukohti korrigeerida oma 02.02.2026 e-kirjas ning märkis, et Transpordiametit puudutab

vaid ristmik riigiteega, ülejäänud on pädeva asutuse arvamus, mille arvesse võtmine on

vallavalitsuse kaalutleda.

Vald on Vastuses toodu pinnalt asunud detailplaneeringu ala laiendama ja seadnud täiendavaid

nõudmisi detailplaneeringu algatamise eeldusena.

Seonduvalt Vastusega palume selgitada:

1) Millise pädevusnormi alusel esitas Transpordiameti planeerimise osakonna kooskõlastuse

üksuse juhataja Marek Lind Andrese kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse

lahendamise raames kõnealuse seisukoha seonduvalt kohaliku tee lõiguga, kui riiki

puudutab vaid ristmik riigiteega, sh esitas arvamus küsimuses, mis olulisel määral ja

otseselt maaomaniku õigusi piirab? Palun viited konkreetsetele õigusnormidele, sh PlanS

ja Transpordiameti põhimääruse alusele, millest selline pädevus tuleneb. Omalt poolt

leiame, et PlanS-st ega Transpordiameti põhimäärusest (sh § 10 lg 2) ei tulene

Transpordiameti planeerimise osakonnale pädevust anda arvamusi kohaliku teega

seonduvalt, sh anda soovitusi detailplaneeringute algatamata jätmiseks.

2) Millist siduvust omab Vastus detailplaneeringu menetluses (sh detailplaneeringu

algatamise otsustamisel)?

3) Millise õigusnormi alusel leiab Transpordiamet, et maakonnaplaneeringu elluviidavuse

tõendamise küsimus lasub detailplaneeringust huvitatud isikul?

4) Kui pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist on 2 uuringuga leidnud kaasatud

ekspertide eksperthinnangu alusel kinnitust, et kõnealust maanteelõiku tarvis ei ole (sj

2050 perspektiivis), siis miks ei ole need Transpordiameti hinnangul piisavad tõendid

kinnitamaks, et vastav tee vajadus puudub?

5) Kui eksperthinnangutega on leidnud kinnitust, et vastava kohaliku tee lõigu rajamine ka

2050 aasta perspektiivis ei ole vajalik, siis miks Transpordiamet seda ei arvesta ning millisel

õiguslikul alusel on õigus nõuda, et üldplaneeringus tuleks reserveerida teeks 30 m laiune

ala ning detailplaneering tuleks üldse algatamata jätta?

6) Millise õigusnormi alusel annab Transpordiamet vallale soovitusi detailplaneeringuid

mitte algatada? Kas Transpordiamet on valmis vastutama detailplaneeringu

mittealgatamisega seonduvate tagajärgede eest, kui vallavalitsus tugineb algatamisest

keeldumisel Transpordiameti arvamusele?

Palun edastage vastus selgitustaotlusele nii allakirjutanule kui ka Eeli Läänele

([email protected]) ja Aivar Läänele ([email protected]).

Lugupidamisega

Triin Biesinger

Transpordiamet

16.02.2026

Selgitustaotlus

Austatud hr Sauk!

Pöördun Eeli Lääne ja Aivar Lääne esindajana seonduvalt Transpordiameti (planeerimise

osakonna kooskõlastuse üksuse juhataja Marek Lind kaudu) 17.12.2025. a kirjaga nr 7.2-

2/25/19672-2 (edaspidi Vastus).

Antud kiri on koostatud vastuseks Luunja vallavalitsuse 19.11.2025. a kirjale nr 6-1/548-1 ning see

puudutab Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ viseeritud nn Hipodroomi tee läbimurret.

Transpordiamet on Vastuses sedastanud, et kõnealusel kavandatud avaliku tee lõigul puuduvad

riigitee tunnused ja tegemist on kohaliku tee lõiguga, mis ei ole riikliku teehoiukava küsimus.

Sisuliselt puudutab Transpordiametit ainult ristmik riigiteega, mille osas riik saab nõusoleku anda.

Ometi, sedastades, et kõnealuse lõigu kavandamisega seonduv ei puuduta riigiteedega seonduvat

ja seega ka riigi huvi ning see on kohaliku tasandi küsimus, võtab Transpordiamet Vastuses

maaomaniku õiguste seisukohalt äärmiselt piiravaid seisukohti, mh:

• Üldplaneeringus tuleks reserveerida kõnealune kohaliku tee lõik ja teha seda võimalikult

laialt (vähemalt 30 m laiusena).

• Detailplaneeringualasse tuleks hõlmata ka Metsamehe kinnisasi, lisaks Anette tee 2, 4 ja

L1 kinnistud.

• Huvitatud isikut tuleks kohustada tellima vajalikud uuringud kõnealuse tee rajamisega

seoses

• Maakonnaplaneeringu elluviidavuse tõendamiskohustus on detailplaneeringust huvitatud

isikul.

• Tuleks hoiduda detailplaneeringute algatamisest seni, kuni on kaasatud kohalikud

elanikud ning eksperdid on välja selgitanud transpordinõudluse (!).

Riigihalduse minister Jaak Aab on kõnealuses maakonnaplaneeringus viseeritud maanteelõiguga

selgitanud 28.12.2017 kirjas maaomanikule järgmist: „Selgitame, et maakonnaplaneeringu puhul

on tegemist suure üldistusastmega dokumendiga, millest ei tulene konkreetseid piiranguid ega

kohustusi üksikisikutele. Maakonnaplaneering on eelkõige maakonna ruumilist arengut suunav

dokument, mis on kohalikel omavalitsustel üldplaneeringu koostamise aluseks. Tartu

maakonnaplaneeringu läbivaatamisel ei tuvastanud Rahandusministeerium, et seal tuleneks Teile

kohustus Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee väljaehitamiseks, samuti ei nähtunud

maakonnaplaneeringust, et tee ehitamine oleks eelduseks piirkonna elamuarendamisele. Seega

ei saa ka eelnimetatud kirjast tuleneda Teile mingeid piiranguid ega kohustust tee

väljaehitamiseks.”

Kõnealuse maanteelõigu väljaehitamise vajadusega seonduvalt on teostatud 2 uuringut:

• K‑Projekt OÜ liiklusuuring (töö nr 20155, 11.06.2021; tellija Luunja vald; kaasrahastamine

valla nõudmisel) järeldab selgelt, et Andrese DP realiseerimine ei tingi Hipodroomi–Kabina

ühendustee rajamise vajadust. Seetõttu puudub õiguslik ja sisuline alus muuta DP

algatamine/lähteseisukohad sõltuvaks koridori elluviimisest. Kõnealune uuring tellitud

huvitatud isiku ja valla koostöös ühiselt.

• Vallavalitsuse poolt üldplaneeringu menetluse raames tellitud Luunja liikuvusuuring

(10.06.2022). Ka see ei toeta väidet, et kõnealune Hipodroomi–Kabina ühendustee

(Kabina ühendustee) oleks Andrese DP elluviimiseks vältimatu. Uuring ütleb, et tee

järgi ei ole tänases olukorras „pääsmatu vajadus“. Uuring välistab tee vältimatuse

läbilaskvuse tagamiseks ka 2050 perspektiivis. (Allikas: Luunja liikuvusuuring

10.06.20221, lk 38.)

1 Avalikult kättesaadav: https://luunja.ee/luunja-valla-liikuvus-ja-liiklusuuring/

Need dokumendid olid olemas enne Transpordiameti poolt Vastuse saatmist. Paraku ei

võtnud Transpordiamet vaevaks nendega enne Vastuse koostamist tutvuda. Huvitatud isik

saatis seejuures nii ülal nimetatud ministri kirja kui liiklusuuringu hr Marek Lindile pärast

Vastuse koostamist. Marek Lind ei pidanud vajalikuks Transpordiameti nimel esitatud

seisukohti korrigeerida oma 02.02.2026 e-kirjas ning märkis, et Transpordiametit puudutab

vaid ristmik riigiteega, ülejäänud on pädeva asutuse arvamus, mille arvesse võtmine on

vallavalitsuse kaalutleda.

Vald on Vastuses toodu pinnalt asunud detailplaneeringu ala laiendama ja seadnud täiendavaid

nõudmisi detailplaneeringu algatamise eeldusena.

Seonduvalt Vastusega palume selgitada:

1) Millise pädevusnormi alusel esitas Transpordiameti planeerimise osakonna kooskõlastuse

üksuse juhataja Marek Lind Andrese kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse

lahendamise raames kõnealuse seisukoha seonduvalt kohaliku tee lõiguga, kui riiki

puudutab vaid ristmik riigiteega, sh esitas arvamus küsimuses, mis olulisel määral ja

otseselt maaomaniku õigusi piirab? Palun viited konkreetsetele õigusnormidele, sh PlanS

ja Transpordiameti põhimääruse alusele, millest selline pädevus tuleneb. Omalt poolt

leiame, et PlanS-st ega Transpordiameti põhimäärusest (sh § 10 lg 2) ei tulene

Transpordiameti planeerimise osakonnale pädevust anda arvamusi kohaliku teega

seonduvalt, sh anda soovitusi detailplaneeringute algatamata jätmiseks.

2) Millist siduvust omab Vastus detailplaneeringu menetluses (sh detailplaneeringu

algatamise otsustamisel)?

3) Millise õigusnormi alusel leiab Transpordiamet, et maakonnaplaneeringu elluviidavuse

tõendamise küsimus lasub detailplaneeringust huvitatud isikul?

4) Kui pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist on 2 uuringuga leidnud kaasatud

ekspertide eksperthinnangu alusel kinnitust, et kõnealust maanteelõiku tarvis ei ole (sj

2050 perspektiivis), siis miks ei ole need Transpordiameti hinnangul piisavad tõendid

kinnitamaks, et vastav tee vajadus puudub?

5) Kui eksperthinnangutega on leidnud kinnitust, et vastava kohaliku tee lõigu rajamine ka

2050 aasta perspektiivis ei ole vajalik, siis miks Transpordiamet seda ei arvesta ning millisel

õiguslikul alusel on õigus nõuda, et üldplaneeringus tuleks reserveerida teeks 30 m laiune

ala ning detailplaneering tuleks üldse algatamata jätta?

6) Millise õigusnormi alusel annab Transpordiamet vallale soovitusi detailplaneeringuid

mitte algatada? Kas Transpordiamet on valmis vastutama detailplaneeringu

mittealgatamisega seonduvate tagajärgede eest, kui vallavalitsus tugineb algatamisest

keeldumisel Transpordiameti arvamusele?

Palun edastage vastus selgitustaotlusele nii allakirjutanule kui ka Eeli Läänele

([email protected]) ja Aivar Läänele ([email protected]).

Lugupidamisega

Triin Biesinger