Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lühike seletuskiri

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (edaspidi KPS) ja teised seadused kooskõlla nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 nõuetega. Euroopa Liidu kalanduse kontrollisüsteemi uuendati, sest kehtivad reeglid ei vastanud enam Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega. Samuti tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Eelnimetatu on vajalik eelkõige selleks, et tagada loodusressursside parem kaitse ning toetada ausat konkurentsi. Uute Euroopa Liidu nõuete rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust (edaspidi KarRS), kalandusturu korraldamise seadust (edaspidi KTKS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 sätted jõustuvad järk-järgult alates 2026. a algusest kuni 1. jaanuarini 2030. a. Üksikud sätted jõustusid ka 2024. a juulist, kuid nende rakendamine ei nõudnud KPS-i muutmist.

Muudatuste jõustumise ajaraam on järgmine:
• 2026. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: täiendatud püügiandmete esitamise nõuded üle 12 m laevadele ja lõhele ning tursale harrastuspüügis; kala ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuded kuni jaemüügini; esmakokkuostu vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär (10 kg 30 kg asemel); Euroopa Liidu tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem kaptenitele ja kaluritele; sanktsioonid Euroopa Liidu tõsiste rikkumiste eest;
• 2027. a hakkavad kehtima täiendavad kala kaalumise nõuded, üksikasjad pannakse paika Euroopa Liidu komisjoni rakendusmäärusega, mille läbirääkimised on pooleli;
• 2028. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: kalalaevade asukoha jälgimine merel 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kalalaevadele; üle 221-kilovatise võimsusega kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine;
• 2029. a hakkavad kehtima kala jälgitavuse nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;
• 2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul, millele avaldab harrastuspüük olulist mõju.

Eelnimetatud Euroopa Liidu sätete rakendamiseks on muudetud KPSi. KarRS-i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (edaspidi KeA) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks seoses Euroopa Liidu tõsiste rikkumistega. KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. RLS-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri andmepäringute puhul.




Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „EL“ sõnadega „Euroopa Liit“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi EL)“;

3) paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3 ja lõikes 12 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „artikkel 65 lõige 2“ tekstiosaga „artikkel 65“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 10 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil on lubatud eripüügil püütud alamõõdulist kala ja merest püütud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 viidatud liiki kuuluvat alamõõdulist kala mitteinimtoiduks osta, müüa, transportida ja hoida.“;

5) paragrahvi 11 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kalade kudemise ajal või suguküpseks arenemata kalade kaitseks võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa.“;

6) paragrahvi 11 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust,“;

7) paragrahvi 12 lõike 1 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav.

(2) Kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ega õngepüügil püütud kala puhul.

(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.“;

10) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „kala“ sõnadega „kala ja veetaime“;

11) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldab eelmise aasta keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad liikide kaupa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel iga aasta 31. jaanuariks. Ajavahemikus 1.–31. jaanuarini püütud kala ja veetaime väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad.“;

12) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui keskmist kala ja veetaime esmakokkuostuhinda ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (edaspidi EUMOFA) hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole EUMOFA-s avaldatud, siis võetakse kala ja veetaime esmakokkuostuhinna aluseks asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad rahvusvahelistel turgudel.“;

13) paragrahvi 32 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui Euroopa Liidu õigusakti kohaselt on kalapüügiloa omamine kohustuslik, kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81–104), artikli 1 kohase kalapüügi korral kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmisel samas määruses sätestatut.“;

15) paragrahvi 33 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 artikli 61 lõike 2 kohaselt“;

16) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras võib Keskkonnaamet kohustada sama artikli lõikes 1 nimetatud kalalaeva omanikku või valdajat paigaldama sellele kalalaevale statsionaarse süsteemi mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks.“;

17) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta;“;

18) paragrahvi 34 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esmakokkuostuga“ sõnadega „või kaalumisega“;

19) paragrahvi 34 lõike 4 punktides 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31, 4, 6 ja 7“;

20) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest kaptenile või kalurile määratud punktide kohta.“;

21) paragrahvi 36 punktis 7 asendatakse tekstiosa „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemiga“ sõnaga „laevaseireseadmega“;

22) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011“;

23) paragrahvi 38 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui kalalaeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või kalalaev on registrist kustutatud.“;

25) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud alusel ja korras.“;

26) paragrahvi 38 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui kalalaeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud.“;

28) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 esimeses ja teises lauses sätestatud alusel ja korras.“;

29) paragrahvi 38 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 38 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kalalaevatunnistus, mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peatatud, hakkab kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti.“;

31) paragrahvi 39 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „kahe nädala“ sõnadega „viie tööpäeva“;

32) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva.“;

33) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse püüda kala nakkevõrgu ja põhjanoodaga Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres, sõltumata mere sügavusest.“;

34) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Merel võib kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud.“;

35) paragrahvi 41 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „kaluri teisega“ sõnadega „kaluri või kalalaeva teisega“;

36) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva seaduse § 43 punktides 2 või 7 nimetatud asjaolu ilmnemisel võib anda kalapüügiloa kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub kalapüügiluba kalalaevatunnistuse kehtima hakkamisest.“;

37) paragrahvi 43 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kaluril“ sõnadega „või kaptenil“;

38) paragrahvi 43 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatut;“;

39) paragrahvi 43 punktis 2 asendatakse tekstiosa „loa taotleja kalalaev“ tekstiosaga „loa taotluses nimetatud kalalaev, kapten või kalur“;

40) paragrahvi 43 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kalapüügiloa andja peatab kalapüügiloa kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 esimeses või teises lauses sätestatud tähtajaks, kui loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse samas lõikes sätestatut.“;

42) paragrahvi 44 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kalalaev“ tekstiosaga „, kalur või kapten“;

43) paragrahvi 44 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „taga kalalaeva asukoha jälgimist GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu“ tekstiosaga „täida käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud nõudeid“;

44) paragrahvi 44 lõike 3 punktid 7–9 ning lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 56 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „Läänemerel“ sõnaga „merel“;

46) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 105 lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „artiklis 105“;

47) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõude esitada harrastuskalapüügi andmed ja andmekoosseisu, kui nende esitamise vajadus on tingitud kalavarude seisundist või püügivahendi mõjust või nende esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist.“;

48) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil“ sõnaga „kalapüügil“;

49) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Merel toimuva kutselise kalapüügi korral esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 8 nimetatud andmed tundlike liikide kohta samas lõikes sätestatud alusel ja korras.“;

50) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab kala ja veetaime esmakokkuostu andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.“;

51) paragrahvi 61 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „66–68“ tekstiosaga „66 ja 68“;

53) paragrahvi 61 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 61 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–7“ tekstiosaga „1, 3, 31,4, 6 ja 7“;

55) paragrahvi 61 lõigetes 9, 12 ja 14 asendatakse sõna „korra“ sõnaga „nõuded“;

56) paragrahvi 61 lõikes 14 asendatakse sõnad „edastatavate andmete nimistu“ sõnaga „andmekoosseisu“;

57) paragrahvi 61 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31, 4, 6 ja 7“;

58) paragrahvi 61 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 404/2011 artikli 49 lõikes 3“ tekstiosaga „(EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025), artikli 28 lõike 2 punktis b“;

59) paragrahv 611 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 611. Merest püütud lossitava kala kaalumine

(1) Merest püütud kala kaalutakse lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 60 ja 60a kohaselt.

(2) Merest püütud kala võib kaaluda kutselise kalapüügiloa omanik või loale kantud kalur või kapten.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib merest püütud kala kaaluda pärast Keskkonnaametilt heakskiidu saamist. Kui Keskkonnaamet ei teavita teate esitajat kümne päeva jooksul teate saamisest arvates vajadusest täiendavalt kontrollida isiku vastavust nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 60 ja 60a sätestatud nõuetele, siis võib isik kaaluda merest püütud kala.

(4) Merest püütud kala kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud või kalibreeritud kaalu.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada merest püütud kala kaalumise erisused, arvestades nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 3 sätestatut.

(6) Kui Euroopa Liidu õigusaktist tuleneb nõue kaaluda merest püütud kala heakskiidetud kaalumiskohas, võib seda teha pärast Keskkonnaametilt heakskiidu saamist. Kui Keskkonnaamet ei teavita teate esitajat kümne päeva jooksul teate saamisest arvates vajadusest täiendavalt kontrollida kaalumiskoha vastavust nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 60 ja 60a sätestatud nõuetele, siis võib seal kaaluda merest püütud kala.

(7) Kui Euroopa Liidu õigusaktist tuleneb vajadus täpsustada merest püütud kala kaalumise, kaalude ning kaalumisega seotud rajatiste ja süsteemide nõudeid ning merest püütud kala kaalumise ja liigilise koosseisu määramise metoodikat, kehtestab need valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

60) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „järelevalvet“ sõnadega „Euroopa Liidu õigusaktide ning“;

61) paragrahvi 64 tekstis asendatakse tekstiosa „30–32, 45–47 ja 49–53“ tekstiosaga „30, 31, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“;

62) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1
sätestatud korrarikkumise kõrvaldamiseks või sellise korrarikkumise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.“;

63) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Keskkonnaamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.“;

64) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
㤠651. Kontrolltehing

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 64 ja 65 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1–4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik võib varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mida ei saa seostada tema ametiülesannete täitmisega.

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo toimepanemisele, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.

(5) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.

(6) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(7) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.“;

65) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 69. Asukoha jälgimine ja kalapüügi seirekeskus

(1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega.

(2) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk peab olema varustatud asukoha jälgimise seadmega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud seadmete tehnilised nõuded ning seadmete kaudu edastatava andmekoosseisu ja andmete esitamise nõuded.

(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus asub Keskkonnaametis.

(5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab Keskkonnaamet.“;

66) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks;

67) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:
1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsised rikkumisi;
2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g nimetatud tõsiseid rikkumisi;
3) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki;
4) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist;
5) kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist;
6) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist;
7) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist;
8) kalapüüki keelupiirkonnas;
9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.“;

68) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist rikkumist.“;

69) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatu kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumisel.

(3) Keskkonnaamet võib komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 kalanduse kontrolli, püügitegevuse järelevalve ja inspekteerimise ning jõustamise ja nõuete täitmise eeskirjadega (ELT L, 2025/1766, 12.11.2025), artikli 36 kohaselt kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumist.“;

70) paragrahvi 73 lõike 1 punktis 7 asendatakse arv „6“ arvuga „2“;

71) paragrahvi 73 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Keskkonnaamet teeb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmise otsuse. Nimetatud otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.“;

72) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tõendatav“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis“;

73) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala müügi katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav, on karistatav.“;

74) paragrahvi 75 pealkirjas asendatakse sõna „kalalaevatunnistuseta“ sõnadega „kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“;

75) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „omamata“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis“;

76) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

77) paragrahvi 76 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 76. Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme ning videovalvesüsteemi paigaldamise nõuete ja andmete esitamise nõuete rikkumine ning selle töö häirimine
  (1) Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme või videovalvesüsteemi paigaldamise nõuete või andmete esitamise nõuete rikkumise eest või selle töö häirimise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

78) paragrahvi 77 pealkirjas asendatakse sõnad „korra rikkumine“ sõnadega „nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine“;

79) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;

80) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuete rikkumise eest või valeandmete esitamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

81) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 781 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 781. Tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine
(1) Tõendi varjamise, rikkumise või kõrvaldamise eest riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

83) paragrahvi 79 lõige 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kalapüügil“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

84) paragrahvi 80 lõige 1 täiendatakse pärast tekstiosa „eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

85) paragrahvi 80 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „hoidmise eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

86) paragrahvi 81 lõige 1 täiendatakse pärast tekstiosa „rikkumise eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

87) paragrahvi 82 lõige 1 täiendatakse pärast tekstiosa „eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

88) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise katse on karistatav.“;

89) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ületamise eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

90) paragrahvi 86 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „lossimise“ tekstiosaga „, kaalumise“;

91) paragrahvi 86 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kala lossimise, kaalumise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, vastuvõtmise, töötlemise, mitme laeva ühise püügitegevuse, laeva abistamise või laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

92) paragrahvi 87 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

93) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „eest“ tekstiosaga „, kui puudub käesoleva seaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

94) seadust täiendatakse §-dega 881 ja 882 järgmises sõnastuses:
„§ 881. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 või 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot, –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul on karistatav ka kala müügi katse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind.

§ 882. Korduvad ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 või 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot, –
karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kolme- kuni kümnekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul on karistatav ka kala müügi katse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind.“;

95) paragrahvi 89 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 85“ tekstiosaga „, 85, 881 ja 882“;

96) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja 88“ tekstiosaga „ja 88–882“;

97) paragrahvi 90 lõiked 1, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

98) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 6–11 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse § 611 lõigete 3–5, § 69 lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel enne 2026. aasta 1. maid kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

(7) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkusele kalalaevale alates 2028. aasta 10. jaanuarist.

(8) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla üheksa meetri pikkusele kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

(9) Käesoleva seaduse § 73 alusel enne 2027. aasta 1. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.

(10) Käesoleva seaduse §-s 882 sätestatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne sama paragrahvi jõustumist toime pandud väärtegusid.

(11) 2026. aastaks välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni.“.

§ 2. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine

Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), sätestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded;“;

2) seaduse 2. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „ja“ tekstiosaga „, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded ning“;

3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
„101. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded

(1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii peab olema jälgitav nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 kohaselt.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 8 sätestatud juhul.“;

4) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“;

5) Paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „eest“ tekstiosaga „, kui puudub kalapüügiseaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis,“;

6) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:
„§ 761. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine

(1) Kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest, kui puudub kalapüügiseaduse §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;

7) paragrahvi 77 tekstis asendatakse tekstiosa „§-s 76 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§-des 76 ja 761 sätestatud väärtegude“.

§ 3. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul väärteo korduvuse arvestamisel.“;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 11 asendatakse tekstiosa „Põllumajanduse“ tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, Põllumajanduse“;

3) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ning kalandusturu korraldamise seaduses nimetatud riigi sihtasutusel sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise ning riikliku järelevalve teostamise eesmärgil;“;

4) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:
„20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § 882 järgi alustatud väärteomenetluses nimetatud
korduvuse kontrollimiseks.“;

5) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“;

6) paragrahvi 23 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Riigilõivu tasumisest on vabastatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–11 ja § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud isikud karistusregistrist ning § 20 lõike 1 punktides 3–11, 13 ja 20 nimetatud isikud karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud karistusregistri seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–11 ja § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud isikud karistusregistrist ning § 20 lõike 1 punktides 3–11, 13 ja 20 nimetatud isikud karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 59 ja 71 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 16 jõustub 2028. aasta 10. jaanuaril.





___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus… …..2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)



Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi muudatuste rakendamiseks.

Eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (edaspidi KPS) ja teised seadused kooskõlla EL-i uute nõuetega kalapüügi valdkonnas, kuna kehtivad reeglid ei vasta enam EL-i ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega. Samuti täpsustatakse kala päritolu tõendamise reegleid, tugevdatakse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Seega uute EL-i nõuete rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust (edaspidi KarRS), kalandusturu korraldamise seadust (edaspidi KTKS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS). KarRS-i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (edaspidi KeA) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks, mis on seotud tõsiste rikkumistega. KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada EL-i kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. RLS-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri andmepäringute puhul.

Muudatuste eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust ja ausat konkurentsi, tagada loodusressursside parem kaitse ning tagada, et Eesti kalandussektor vastab EL-i nõuetele. Muudatustega kaasneb mõningane lühiajaline negatiivne mõju majandusele, ettevõtjatele kehtestatavate täiendavate kohustuste näol, samas pikemas perspektiivis kaasneb muudatustega positiivne mõju majandusele, kuna uued nõuded teenivad kalavarude kaitse ja taastamise eesmärki.

Uued nõuded ja digitaalsed süsteemid suurendavad ettevõtjate halduskoormust. Halduskoormus kasvab eelkõige ettevõtjatel, kes kasutavad alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevu, kuna muudatuse tulemusel tekib kohustus varustada ka selliseid kalalaevu asukoha jälgimiseseadmega. Lisaks kasvab halduskoormus kõikidel ettevõtjatel seoses uute kalapüügi- ning vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuetega.

Halduskoormust vähendatakse järgmiste nõuete kaotamisega: kalalaevatunnistuse asendamine elektroonilisega ning kalalaevatunnistuse tagastamise nõude kaotamine; kalalaeva merekõlblikkuse tunnistuse ja vastavuse tunnistuse esitamise nõude kaotamine kalalaeva kalapüügiloa taotlemisel; püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikud kasutajaõigused saanud isik ei pea ise enam teavitama asjaomasel tegevusalal tegevuse lõpetamisest, vaid seda peab kasutajaõiguste andja ise kontrollima; püügitegevuste raporteerimisel lõkspüüniste koordinaatide esitamise nõude kaotamine passiivpüünistega püügil; kolmanda riigi kalalaeva lossimisel ei pea enam päritolu tõendavateks dokumentideks esitama sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin (tel 626 0715, [email protected]), valdkonnajuhid Herki Tuus (tel 626 0711, [email protected]) ja Eduard Koitmaa (tel 625 6233, [email protected]), nõunikud Aare Tuvi (tel 626 0712, [email protected]), Epp Meremaa (tel 625 6223, [email protected]) ja Külli Aas (tel 5625 8463, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected], 5698 3427).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega. Eelkõige nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)1 (edaspidi kalanduse kontrollimäärus) rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 23, karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 8, kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 26.09.2023, 2 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 18.12.2025, 13.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse §-ga 5, mis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ning §-ga 53, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Eelnõu on kooskõlas ka põhiseaduse §-ga 31, mille kohaselt on lubatud seadusega kitsendada õigust tegeleda ettevõtlusega ning § 32-ga, mille kohaselt võib omandi kitsendusi kehtestada seadusega. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille kohaselt kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtete kohaldamine.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on rakendada kalanduse kontrollimäärust, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1224/2009, nr 1967/2006, nr 1005/2008, 2016/1139, 2017/2403 ja 2019/4732 (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842). Kuigi kalanduse kontrollimäärus oli kehtestatud ühise kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks, siis EL ühine kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP) oli kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)3 (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1380/2013), mis jõustus hiljem. Seega kehtiv kalanduskontrolli süsteem oli välja töötatud enne reformitud ühist kalanduspoliitikat ning ei olnud sellisel kujul sellega täielikult sidus. Lisaks kajastab süsteem rohkem kui viieteistkümne aasta taguseid kontrollistrateegiaid ja metoodikaid ning sellel puuduvad vahendid, et rahuldada tõhusalt praeguseid ja tulevasi vajadusi seoses kalandusandmete ja kalalaevastike kontrolliga, vastata kalandustavade ja -tehnoloogiate jätkuvale arengule ning kasutada tänapäevase ja kulutõhusama kontrollitehnoloogia ja andmevahetussüsteemide eeliseid. Praegune süsteem ei kajasta ka uusi ja tänapäevaseid liidu poliitikapõhimõtteid, mis on hiljuti vastu võetud, näiteks plastistrateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ja rahvusvaheline ookeanide majandamine. Euroopa komisjoni (edaspidi ka komisjon) õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnang,4, 5 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne6 ja Euroopa Parlamendi resolutsioon7 on kõik näidanud, et ÜKP-l on puuduseid ja see ei ole kokkuvõttes eesmärgipärane. Alates kõikide nende dokumentide avaldamisest on toimunud mitmed arutelud ja seisukohtade vahetused nõukogus,8 Euroopa Parlamendis, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogus9 ning liikmesriikide ja sidusrühmadega. Need arutelud on kinnitanud, et EL-i institutsioonide ja otseste sidusrühmade vahel valitseb üksmeel, et kalanduskontrolli süsteem ei ole tõhus ja tulemuslik ega vasta praegusel kujul täielikult eesmärgile tagada jätkuvalt ÜKP eesmärkide saavutamine. Sellest lähtuvalt on komisjon välja töötanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842, mis jõustus 10. jaanuaril 2024. a ning millega muudeti seni kehtinud kalanduse kontrollimääruse versiooni. ÜKP eesmärgiks on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus oleksid pika aja jooksul keskkonnasäästlikud ning neid juhitaks viisil, mis on järjepidev, et saavutada majanduslikud, sotsiaalsed ja tööhõivega seotud eesmärgid. Selle edukus sõltub suurel määral tõhusa kontrolli- ja jõustamissüsteemi rakendamisest.

Käesoleva eelnõu eesmärk on viia KPS kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842. Kalanduse kontrollimääruse sätted jõustuvad järk-järgult alates 10. juulist 2024. a kuni 1. jaanuarini 2030. a ja need on järgmised:
• laieneb järk-järgult kohustus jälgida kalalaevade tegevust merel laevaseireseadmete abil kõigile alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele;
• täieneb esitatavate kalapüügiga seotud andmete hulk ja nende esitamine muutub järk- järgult kõigile püüdjatele elektrooniliseks;
• tekib kohustus paigaldada teatud kalalaevadele statsionaarsed süsteemid mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks;
• lisandub kalalaeva kogumahutavuse kontrollimise nõue;
• hakatakse registreerima kala jälgitavuse ehk päritolu tõendamise andmeid elektrooniliselt ning luuakse seos kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii ja püügireisi või korje vahel, sealhulgas sise- ja piiriveekogudel;
• väheneb kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa;
• muutuvad kala ja veetaime kaalumisega seotud nõuded;
• täieneb tõsiste rikkumiste nimekiri ja lisanduvad ka tingimused, mille alusel teatud rikkumisi kvalifitseeritakse tõsisteks rikkumisteks;
• täieneb riikliku järelevalve erimeetmete loetelu;
• lisandub karistus EL-i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest;
• täieneb EL-i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem, mis kohaldub edaspidi ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele.

Eelnõuga rakendatakse eelkõige kalanduse kontrollimäärust, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 välja arvatud mõned üksikud erandid. Muudatuste jõustumise ajaraam on järgmine:
• alates 10. juulist 2024. a hakkas kehtima muudetud regulatsioon saagi kõikumise kohta üle 10 meetrise kogupikkusega kalalaevadele (tegemist on otsekohalduva normiga);
• alates 10. jaanuarist 2026. a hakkas kehtima uus esmakokkuostu vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär (tegemist on otsekohalduva normiga);
• üldkorras (eelnõu jõustub seadusena kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist) hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: uued kaluri kalapüügiloa nõuded; täiendatud püügiandmete esitamise nõuded (sealhulgas harrastuspüügis); uued kala päritolu tõendamise nõuded; uued kaalumise nõuded; uus tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem, mis kohaldub edaspidi ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele; täiendatud tõsiste rikkumiste loetelu ning kohandatud karistusnormid; uus karistus tõsise rikkumise toimepanemise eest, mille määramise aluseks on kala või veetaime väärtus; täiendatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu;
• alates 10. jaanuarist 2028. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: kalalaevade asukoha jälgimine merel 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kalalaevadele; üle 221-kilovatise võimsusega kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine;
• alates 10. jaanuarist 2029. a hakkavad kehtima kala päritolu tõendamise nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;
• alates 1. jaanuarist 2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul, millele avaldab harrastuspüük olulist mõju.

Selguse huvides märgime, et viitame läbivalt eelnõu seletuskirjas nõukogu määrusele nr 1224/2009 kui kalanduse kontrollimäärusele, samas selle konsolideeritud versiooni, mis arvestaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842 muudatustega ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

Samuti märgime, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011). Vastu on võetud kolm rakendusakti kontrollimääruse alusel komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 asemel. Kuna komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 tunnistatakse kehtetuks ning viimane on asendatud uute rakendusaktidega, on vaja muuta vastavaid viiteid KPS-is. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 kehtetuks tunnistamisel jäävad üleminekuperioodil kehtima need sätted, mis puudutavad nõudeid, mis hakkavad kalanduse kontrollimääruse alusel kehtima hiljem kui 10. jaanuarist 2026. a. Üleminekuperiood kestab kuni vastavate kalanduse kontrollimääruse sätete jõustumiseni. Eraldi rakendusakt töötatakse veel välja kaalumise ja mootorivõimsuse mõõtmise ja registreerimise täpsete nõuete jaoks, mis on plaanis vastu võtta 2026. a ja 2027. a vastavalt.

Väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) ei ole antud muudatuse puhul koostatud, sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja vastavalt Vabariigi Valitsus 29. detsembri 2011. a määruse nr 228 „hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktile 2 ei ole sel juhul VTK koostamine nõutav.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esimene käsitleb KPS-is tehtavaid muudatusi, teine käsitleb KTKS-is tehtavaid muudatusi, kolmas KarRS-is tehtavaid muudatusi, neljas RLS-is tehtavaid muudatusi ja viiendas sätestatakse seaduse jõustumisaeg.

3.1. Kala müük tarbijale (eelnõu § 1 punkt 3)

Eelnõu § 1 punktiga 3 ajakohastatakse viited kalanduse kontrollimäärusele KPS-i § 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, § 10 lõikes 12 ning § 15 lõikes 3. Muudatus vastab kalanduse kontrollimääruse artiklile 65, millega vähendati kogust, mida võib esmakokkuostu vormistamata füüsilisele isikule oma tarbeks müüa. Senise 30 kilogrammi asemel võib füüsilisele isikule müüa ilma esmakokkuostu vormistamata 10 kilogrammi kala või 2 isendit lõhe päevas. Käesolev erand ei vabasta kohustusest tõendada kala päritolu muude esitatud andmetega, nagu näiteks püügipäevik ja lossimisdeklaratsioon. Seega peab kalur, kapten või loa omanik nimetatud koguses kala müümise puhul suutma tõendada selle päritolu. Muudatuse eesmärk on vähendada päritolu tõendamata liikuva kala koguseid, mis teenib loodusressursside parema kaitse eesmärki.

3.2. Kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus (eelnõu § 1 punkt 9 ja § 2 punktid 1¾7)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoote päritolu peab kalanduse kontrollimääruse artiklite 56a ja 58 kohaselt olema elektrooniliselt tarneahela igas etapis tõendatav püügist või korjest kuni jaemüügini. Kalapüügitoode on püügitegevuse tulemusena saadud veeorganism või sellest valmistatud toode ja vesiviljelustoode on mis tahes vesiviljeluse tulemusena saadud veeorganism oma elutsükli mis tahes etapil või sellest tehtud toode. Kalapüügi- või vesiviljelustoote partiide kohta nõutud teave tagab selle, et igas etapis on võimalik püügireisini või korjeni tuvastada, millisest püügireisist või vesiviljeluse üksusest toode pärineb. Partii on kalapüügi- või vesiviljelustoodete ühikute kogum. Partiidega kaasas peab olema selline teave, et nad oleksid jälgitavad igas tarneahela etapis kuni jaemüügini. Käitajad, kelle valduses tooted on, peavad pidama partiide kohta elektrooniliselt arvestust minimaalse teabe ulatuses ning tegema selle teabe elektrooniliselt teatavaks ka järgmisele käitajale, kellele tooteid tarnitakse. Minimaalseks partii kohta esitatavaks teabeks, mida käitaja igas etapis partii kohta kogub ja esitab on partii identifitseerimisnumber, partiisse kuuluvate kalatoodete püügireisi identifitseerimisnumber või püügipäeva kordumatu identifitseerimisnumber või -numbrid, partiisse kuuluvate vesiviljelustoodete tootja või kalakasvandusüksuse nimi ja registreerimisnumber, imporditud toodete puhul püügilaevade number või püügisertifikaadi number, kala nimetus, geograafiline piirkond või veekogu, millest kala on püütud või kasvatatud, püügivahendi liik, püügi või korje kuupäev, kogus või isendite arv, eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta ning ühiste turustusnormide kohane teave. Muudatuse eesmärgiks on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamine, järelevalve tõhustamine, mis tagab loodusressursside parema kaitse, samuti toiduohutuse tagamine ning ausale konkurentsile kaasa aitamine. See nõue puudutab EL-i vetest ja Eesti Vabariigi sise- ja piiriveekogudest pärinevaid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid ning kolmandatest riikidest imporditud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid. Kehtivaid nõudeid täiendatakse järgmise teabega: kalapüügitoodete puhul püügireisi või püügipäeva kordumatu numbri või numbritega, vesiviljelustoote puhul vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga ja EL-i imporditava kalapüügi- või vesiviljelustoote puhul püügilaeva IMO numbriga. Täiendava teabe lisamise eesmärk on tõendada, milliselt püügireisilt või millisest korjest kalapüügi- või vesiviljelustoode pärineb, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Vastavustabel olemasolevate nõuete ja uute ning toiduohutuse nõuete kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3 „kala jälgitavuse vastavustabel“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842 kohaselt hakkasid kehtima muudatused 10. jaanuaril 2026. a, need puudutavad nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1– 675) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3, milleks on elus, värske, jahutatud, külmutatud kuivatatud, soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala, kalafilee, vähid ja molluskid. Kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 ning grupi 12 (kalakonservid) alamrubriiki 1212 21 (vetikad) kuuluvate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiide osas hakkavad kehtima muudatused 10. jaanuarist 2029. a.10

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse tervikuna KPS § 13. Kavandatava KPS § 13 lõikega 1 sätestatakse nõue, et kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. Kutselisel kalapüügil on dokumendid, millega saab kala- ja veetaime päritolu tõendada järgmised: müügiteatis, lossimise deklaratsioon, kalalaeva kalapüügipäevik koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevik koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsioon või kala või veetaime veodokument. Seega need andmed, millega on võimalik kala ja veetaime päritolu tõendada on nimetatud KPS § 61 lõigetes 1, 3, 31, 4, 6, 7 ja 13. Kala (veetaimele ei kohaldu) impordi ja reekspordi puhul on kala päritolu tõendavaks dokumendiks püügisertifikaat, mis on nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32) (edaspidi ETR määrus) kohaselt. Edaspidi ei loeta enam kolmanda riigi kalalaeva lossimisel päritolu tõendavateks dokumentideks sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni, sest tegemist on kala impordiga, mille puhul on kohustuslik omada püügisertifikaati. Harrastuspüügil on päritolu tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks on loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav dokument või müügiteatis. Seega dokumentides, millega on võimalik tõendada kala ja veetaime päritolu, sisulist muudatust ei kaasne. Kavandatava KPS § 13 lõikega 2 sätestatakse, et kala ja veetaime päritolu ei ole vaja tõendada, siis kui kala või veetaime on ostnud füüsiline isik oma tarbeks ning kogus ühe päeva kohta ei ületa 10 kilogrammi või kahte lõhet isiku kohta. Antud erand ei tähenda aga seda, et müüjal ei ole kohustust müügikohas tõendada kala või veetaime päritolu. Erandi eesmärk on üksnes vabastada müüjat müügiteatise vormistamise kohustusest. Nimetatud piirmäärad on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 ja artiklis 65. Kavandatava KPS § 13 lõikega 3 kehtestatakse kalanduse kontrollimääruse artiklis 68 lõikes 6 sätestatud erand transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport toimub sadamaalal või kuni 25 kilomeetri kaugusele lossimiskohast. Antud säte võimaldab nimetatud tingimustel mitte koostada transpordidokumenti, küll aga kala päritolu tõendamise nõue jääb kehtima. Kehtiva KPS § 13 lõikeid 7 ja 8 ei kehtestata enam. Kehtiv KPS § 13 lõige 7 on kaetud eelnõu § 2 punktiga 3, millega täiendatakse KTKS-i, mis sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted peavad olema jälgitavad kalanduse kontrollimääruse artikli 58 kohaselt. Kehtiv KPS § 13 lõige 8 on kaetud ühelt poolt kavandatava KPS § 13 lõikega 1, teiselt poolt korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 30 ning kavandatava KTKS § 101 lõikega 1. Seega on muudatused tingitud ühelt poolt vajadusest korrastada seaduse nõudeid ja muuta seaduse tekst selgemaks, jättes välja kõik viited EL-i õigusaktide otsekohalduvatele sätetele, ning teiselt poolt vajadusest rakendada kalanduse kontrollimääruses ettenähtud erandeid.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse kalandusturu korraldamise abinõude loetelu. Ehk KTKS-i § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 selliselt, et seadus kataks ka kalanduse kontrollimääruses nõutud kalapüügi- või vesiviljelustoodete partiide jälgitavuse. Nimetatud tooted peavad olema jälgitavad kogu tarneahela ulatuses kuni jaemüügini. Kavandatava muudatuse tulemusel hõlmab KTKS kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse peale püüki ja vesiviljelustoodete kontrolli peale korjet.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse peatüki 2 pealkirja, et see peegeldaks paremini peatüki sisu ja hõlmaks ka jälgitavuse nõudeid.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse KTKS-i §-ga 101, milleks on kalapüügi- ja vesiviljelustoote partii jälgitavuse nõuded. Kavandatav paragrahv viitab kalanduse kontrollimäärusele ja sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema nõuetekohaselt jälgitavad ehk siis vastama tarneahela kontrollinõuetele. Kavandatavas KTKS § 101 lõikes 2 sätestatakse, et tarneahela jälgitavuse nõuded ei kohaldu tarbijale müügi puhul, kui kala või veetaime kogus on alla 10 kilogrammi või lõhe puhul kuni 2 tükki. See rakendub nii püütud kui vesiviljeluses kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele. Kuigi partii jälgitavuse nõue on otsekohalduv, on kavandatava paragrahvi eesmärk rakendada määruses lubatud erandit. Seetõttu ei kohalduks partii jälgimise nõue nimetatud koguses tarbijale müümise korral.

Eelnõu § 2 punktiga 4 jäetakse välja KTKS-i § 11 lõikest 3 esmaviide kalanduse kontrollimäärusele, sest see on kaetud kavandatava KTKS § 2 muudatusega.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse KTKS-i § 76 lõiget 1 viitega KPS-i § 881 ja 882 väärteokoosseisudele. See on vajalik selleks, et olukorras, kus tegu vastab mõlemale väärteokoosseisule, oleks üheselt selge, millise väärteokoosseisu alusel isikut karistada. Näiteks kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkti g kohaselt loetakse tõsiseks rikkumiseks kalapüügi- või vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine ühise kalanduspoliitika norme rikkudes. Nimetatud teoks võib olla see, kui isik pole taganud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013) artiklis 35 ette nähtud kohustuslikku miinimumteavet tarbijatele partiide kohta, mille kaal on vähemalt 20 kilogrammi või mille väärtus on vähemalt 1 000  eurot. Seega sellise teo puhul karistatakse isikut KPS § 881 või § 882 sõltuvalt sellest, kas isikut on eelnevalt tõsise rikkumise eest karistatud viimase kolme aasta jooksul.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse KTKS-i §-ga 761. Kavandatav KTKS § 761 on väärteokoosseis, mis näeb ette karistuse kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest.

Kalanduse kontrollimääruse artikkel 58 sätestab kalapüügi- või vesiviljelustoote partii jälgitavuse nõuded. Muudatuste kohaselt peab ettevõtja, kelle valduses on kalapüügi- või vesiviljelustoode, partii märgistama ja pidama partii jälgitavuse kohta elektroonilist arvestust selliselt, et see tagab partii täieliku jälgitavuse. Ettevõtjad peavad suutma kindlaks teha kõik ettevõtjad, kellelt nad on kala ostnud ning samuti peavad edastama partii jälgitavuse andmeid elektrooniliselt ettevõtjale, kellele ise partii edasi müüvad. Partii jälgitavuse teave tuleb nõudmisel teha kättesaadavaks KeA-le, kelle pädevuses on kala päritolu kontroll.

Kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõige 5 sätestab andmestiku kalapüügi- või vesiviljelustoote partii jälgitavuse tagamiseks. Vastavalt sellele on kalapüügitoodete partiide minimaalne jälgitavuse teave järgmine:
1. partii identifitseerimisnumber;
2. püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber või -numbrid või püügipäeva kordumatu identifitseerimisnumber või -numbrid (laevata püügi puhul) või imporditud toodete puhul: kõikide partiisse kuuluvate kalapüügitoodete kohta püügilaeva(de) IMO number, või kui see ei ole kohaldatav, siis püügilaeva(de) muu kordumatu tunnus, kui see on kohaldatav, ning määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohaselt esitatud püügisertifikaadi või -sertifikaatide number või numbrid, kui see on kohaldatav;
3. liigi FAO kolmetäheline kood ja teaduslik nimetus;
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 38 lõikes 1 osutatud asjakohane geograafiline piirkond või piirkonnad merest püütud kalapüügitoodete puhul või püügipiirkond mageveekogust püütud kalapüügitoodete puhul;
5. püügivahendi liik, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 III lisa esimeses veerus;
6. püügi kuupäev või kuupäevad;
7. kogus kilogrammides, väljendatuna netokaaluna, või asjakohasel juhul isendite arv;
8. kui partiis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalapüügitooteid, esitatakse eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite koguse kohta kilogrammides, väljendatuna netokaaluna, või isendite arvu kohta;
9. kalapüügitoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ühiseid turustusnorme, kõnealuste standardite järgimiseks nõutav teave.
Vesiviljelustoodete partiide minimaalne jälgitavuse teave vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõikele 5 on:
1. partii identifitseerimisnumber;
2. tootja või vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja registreerimisnumber;
3. EL-i imporditud toote puhul tootmisüksuse nimi ja kui see on kättesaadav, siis ka registreerimisnumber;
4. liigi FAO-kolmetäheline kood ja teaduslik nimetus;
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 38 lõikes 1 osutatud asjakohane geograafiline piirkond ehk viide liikmesriigile või kolmandale riigile, kus toode saavutas vähemalt poole oma lõplikust massist või asus vähemalt poole oma kasvatamisperioodist;
6. korje kuupäev või kuupäevad;
7. kogus kilogrammides, väljendatuna netokaaluna, või asjakohasel juhul isendite arv;
8. vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ühiseid turustusnorme, kõnealuste standardite järgimiseks nõutav teave.
Nimetatud nõuete rikkumine toob kaasa karistuse füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. Trahvimäärade suurus väärtegude puhul on analoogne KPS-is sätestatuga. Juhul kui on tegemist tõsise rikkumisega, siis tuleb karistuse määramisel lähtuda kavandatavatest KPS-i §-dest 881 ja 882.

Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 koosmõjus sama määruse lisaga IV „Kriteeriumid, mille alusel käsitatakse tegevust tõsise rikkumisena vastavalt artikli 90 lõikele 3“ kohaselt on tõsisteks rikkumisteks, mille puhul tuleb isikut karistada kavandatavate KPS § 881 ja 882 alusel järgmised:
1. pole tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 35 ette nähtud kohustuslikku miinimumteavet tarbijatele partiide kohta, mille kaal on vähemalt 20 kilogrammi või mille väärtus on vähemalt 1 000 eurot;
2. mittetäielik jälgitavusteave partiide kohta, mille kaal on vähemalt 20 kilogrammi või mille väärtus on vähemalt 1 000 eurot;
3. toodete importimisel on rikutud määrust (EÜ) nr 1005/2008.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse KTKS-i § 77 viitega uuele KTKS-i § 761. Muudatuse tulemusel on KTKS-i § 761 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja Põllumajandus- ja Toiduamet või Keskkonnaamet oma pädevuse piires.

3.3. Mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punktid 15 ja 16)

Mootorivõimsus koos kogumahutavusega moodustavad liikmesriigi laevastiku püügivõimsuse, millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1380/2013 kohaselt seatud ülempiir riiklikes kalalaevaregistrites. Eestis on riiklikuks kalalaevaregistriks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1380/2013 tähenduses kutseline kalapüügi register. Ka KPS § 35 lõige 4 sätestab, et mootorivõimsus on püügivõimsuse osa. Püügivõimsuse reguleerimine on oluline vahend EL-i kalanduspoliitikas, mille abil viia laevastikud vastavusse kalavarudega ning tagada püügisektori kasumlikkus. Riiklikus kalalaevaregistris registreeritud kalalaeva mootorivõimsuse ületamine rohkem kui 20 protsenti on kalanduse kontrollimääruse järgi tõsine rikkumine. Muudatuse kohaselt viib KeA koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuriga (edaspidi EFCA) läbi riskianalüüsi nende kalalaevade väljaselgitamiseks, kelle puhul on suurem tõenäosus tõsise rikkumise toimepanemiseks. Selleks hinnatakse, kas piirkonnas kehtib püügikoormuse reguleerimise kord, millised on sihtliigid, kas kalalaev on varem tõsist rikkumist toime pannud, kas laeva võimsust on vähendatud jms. Kalanduse kontrollimääruse artikli 39a kohaselt peavad kõrge riskiga üle 221 kilovatise mootori võimsusega kalalaevad, mis kasutavad veetavaid püüniseid olema varustatud statsionaarse mõõtesüsteemiga, mis tagab mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja kõnealuste andmete salvestamise ja säilitamise pardal.

Need nõuded jõustuvad alates 10. jaanuarist 2028. a ning komisjon töötab välja rakendusakti nende süsteemide tehniliste nõuete ja omaduste ning paigaldamise kohta. Nõuete täitmiseks on võimalik kalandusettevõtjatel küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri 21.veebruari 2025. a määruse nr 15 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr 15) alusel. Nimetatud määruse kohaselt, toetatakse investeeringuid, mida tehakse merel püüdval segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal. Kalalavade segmendid on kehtestatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määrusega nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi maaeluministri määrus nr 79).

Eelnõu § 1 punktiga 15 jäetakse välja viide komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 artikli 61 lõikele 2, tegemist on otsekohalduva sättega, mis küll tunnistati kehtetuks, kuid, mis kehtib veel üleminekuaja jooksul tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/2842. Selle asemel kehtestab lähiajal komisjon ka uued kalanduse kontrollimääruse rakendusaktid, mis saavad olema samuti otsekohalduvad. Seaduse tasemel loobutakse viitest komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, et vältida KPS-i muutmist lähiajal.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse KPS § 33 lõikega 7. Kavandatava KPS § 33 lõikega 7 sätestatakse, et tulenevalt kalanduse kontrollimääruse artiklist 39a on KeA-l õigus kohustada sellise kalalaeva omanikku või valdajat, kelle kalalaev on varustatud sisemise jõuallikaga, mille sertifitseeritud mootorivõimsus on üle 221 kilovati ning mis kasutab veetavaid püüniseid (traalid, ankurdatud põhjanoodad, tragid ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme kalalaeva või muu mehaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse), paigaldama mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja andmete salvestamise süsteemi. Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 39a lõikele 4 vastutavad süsteemi toimimise ja andmete salvestamise, säilitamise ja ametnikele kättesaadavaks tegemise eest kalalaevatunnistuse omanik ja kapten. KeA võib kohustada kalalaeva omanikku või valdajat paigaldama statsionaarse süsteemi mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks ainult siis, kui koostöös EFCA-ga on viidud läbi riskianalüüs. See nõue jõustub alates 10. jaanuarist 2028. a. Samuti KeA-l puudub õigus kohustada omanikku või valdajat, kelle kalalaev on varustatud sisemise jõuallikaga, mille sertifitseeritud mootorivõimsus ei ületa 221 kilovatti, ja mis kasutab veetavaid püüniseid, paigaldama süsteemi mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks.

3.4. Kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 7, 8, 13, 14, 19, 22, 23, 26, 31, 32, 34—37, 40— 42 ja 44— 46)

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks KPS § 12 lõikest 1 kolmas lause. Kohustus riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel esitama püügiõigust tõendavat dokumenti tuleneb KorS § 30 koosmõjus KPS § 64 ning selle kordamine KPS-is võib tekitada tarbetud segadust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks KPS § 12 lõige 6, mis kohustas isikut esitama kalapüügiõigust tõendava dokumendi paberärakirja. Tänaseks on kõik kalapüügiload elektroonsed ja paberärakirja nõue on üleliigne ning aegunud, mistõttu säte tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks KPS § 32 lõikest 1 teine lause, mis sätestab, et kalalaeva ja kaluri kalapüügiload antakse elektrooniliselt. Tegemist on tarbetu sättega, sest KPS § 7 sätestab juba elektrooniliste lubade andmise põhimõtte, mistõttu pole vaja seda KPS §-s 32 korrata.

Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse KPS § 32 lõikes 2 viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 viitega kalanduse kontrollimääruse artiklitele 7 ja 7a, mis sisaldavad kalapüügilubade andmise nõudeid. Samuti asendatakse viide nõukogu määrusele (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ning millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33–44) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008), viitega kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81–104) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2403), asjakohasele sättele.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täpsustatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, jättes KPS § 34 lõike 1 punktidest 1 ja 4 välja viited sätetele, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks, ehk viited KPS § 61 lõigetele 5 ja 8. KPS § 34 lõike 4 punktidest 1 ja 4 jäetakse välja viide KPS § 61 lõikele 5, sest andmed esmakokkuostja kohta on kaetud sama paragrahvi lõikega 4. KPS § 34 lõike 4 punktides 1 ja 4 jäetakse välja viide § 61 lõikele 8, sest KPS § 61 lõikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 22 jäetakse KPS 38 lõikest 1 välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, kuna nimetatud määrus tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842. Alles jääb viide kalanduse kontrollimäärusele, mis tähendab, et kalalaevatunnistuse menetlemisel lähtutakse selle nõuetest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Kalanduse kontrollimääruse sätteid on muudetud täpsemaks ja sellest piisab kalalaevatunnistuse menetlemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 23 ja 26 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõiked 3 ja 5. KPS § 38 lõige 3 sätestas erandi, et alla 10 meetrise kogupikkusega kalalaevade puhul ei pea kalalaeva pardal hoidma kalalaevatunnistust. Kuna kalalaevatunnistus antakse elektrooniliselt, siis on see erand muutunud tarbetuks. KPS § 38 lõige 5 sätestas nõude kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistuse tagastamiseks. Kuna kalalaevatunnistus antakse samuti elektrooniliselt, siis ei ole see nõue enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 31 ühtlustatakse KPS-is sätestatud menetlustähtajad ning muudetakse kõik kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtajad lühemaks. Muudatuse eesmärgiks on halduskoormuse vähendamine muutes kutseliste kalapüügilubadega seotud menetlustähtajad lühemaks, mis mõjutab positiivselt ettevõtlust. Muudatuse tulemusel kalapüügilubadega seotud menetluse tähtajaks on viis tööpäeva. Muudatuse tulemusel peab Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) asendama kalalaev teise kalalaevaga kalalaeva kalapüügiloal, juhul kui ettevõtja on esitatud selleks taotluse, viie tööpäeva jooksul.

Eelnõu § 1 punktidega 32 ja 34 täpsustakse kaluri kalapüügiloa nõudeid. Eelnõu § 1 punktiga 32 sätestatakse KPS § 41 lõikes 1 nõue, et kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada kalapüügiks merel üksnes loale kantud kalalaeva. Nõue tuleneb kalanduse kontrollmääruse artiklist 7 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2196), artiklitest 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 34 sätestatakse alla 10-meetrise kogupikkusega kalalaevadele erand püügiloale kandmise kohustusest, mida võimaldab kalanduse kontrollimääruse artikli 7 lõige 6. See võimaldab jätkata Eestis kasutusel oleva kaluri kalapüügilubade süsteemiga, kus luba antakse ettevõtjale püügivahendite kohta, mitte kalalaevale. Nimetatud nõue ei laiene piiri- ja siseveekogudele, kuna kalanduse kontrollimääruse kohaselt kohaldub see nõue ainult merele. Täpsemad reeglid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“(edaspidi loa kord) muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse KPS § 41 lõiget 6 selliselt, et lisatakse esimesse lausesse viide ka kalalaevale. Muudatusega võimaldatakse ka lisaks kalurile asendada ka kalalaev kaluri kalapüügiloal. Täpsustus on vajalik, kuna vastavalt kalanduse kontrollimäärusele kõik merel kasutatavad 10-meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad peavad olema kantud kalapüügiloale.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse KPS § 42 lõikega 12, mille kohaselt KPS § 43 punktides 2 või 7 nimetatud asjaolu ilmnemisel võib anda kalapüügiloa kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub kalapüügiluba kalalaevatunnistuse kehtima hakkamisest. Kavandatav KPS § 43 punkt 2 sätestab, et luba ei anta, siis kui loa omanik, loale kantud kalur, kapten või kalalaev ei vasta ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kalanduse kontrollimääruse artikli 7 lõike 4 kohaselt luba ei väljastata siis, kui kalalaevatunnistus on peatatud. Lisaks sätestab KPS § 43 punkt 7, et luba ei anta, siis kui selle kalalaeva kalalaevatunnistus, mille märkimist loale taotletakse, on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus on peatatud või tunnistus puudub. Seega kui kalalaevatunnistus on kasvõi kaheks kuuks peatatud, siis luba ei anta terveks aastaks. Siinkohal on oluline see, et kuigi luba võib väljastada mitu korda aastas, siis püügivõimaluste jaotamise otsus tehakse üks kord aastas ning vastavalt KPS § 50 lõikele 12, selle tegemisel tuleb hinnata ka loa taotleja vastavust loa andmise tingimustele. Kalanduse kontrollimääruse eesmärk on keelata väljastada kalapüügiluba sellisele laevale, mille kalalaeva tunnistuse kehtivus on peatatud, üksnes ajaks, mil kalalaeva tunnistuse kehtivus on peatatud. Seega kalanduse kontrollimääruse eesmärk ei ole keelata kalapüügiloa väljastamist juhul, kui kalalaevatunnistuse kehtivuse peatamine on lõppenud. Seega tuleb KPS-is selgelt väljendada, et kalapüügiluba on võimalik anda ka siis, kui loale taotletava kalalaeva kalalaevatunnistuse kehtivus on peatatud, küll aga kõrvaltingimusega, et kalapüügiluba hakkab kehtima kalalaevatunnistuse kehtima hakkamisest. Kavandatav säte ei välista võimalust anda haldusakt ka muudel asjakohastel juhtudel kõrvaltingimusega.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse KPS § 43 punkti 1, lisades viide kaptenile, kuna tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi punkt 9. Punktid 1 ja 9 liidetakse punkti 1 alla.

Eelnõu § 1 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist. Kehtiva karistuse olemasolu kontrollimiseks on kutselise kalapüügi registril liidestus karistusregistriga. Kalapüügiloa menetlemise protsessis kontrollib PTA ametnik kehtivate karistuste olemasolu. Päringu väljundina näeb PTA ametnik vaid seda, kas ja mitu kehtivat karistust on isikul päringu teostamise hetkel ja mis sätte alusel on karistus määratud. PTA ametnik ei näe karistuse kehtivusaega ega muud sisu. Seega puudub ka PTA ametnikul info, millal mõne karistuse kehtivus lõppeb. Seetõttu peab isik ise esitama PTA-le uue loa taotluse kui karistus on kustutatud.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse KPS § 44 lõiget 2, millega reguleeritakse kalapüügiloa peatamist. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes, mis tähendab, et loa peatamise aluseks on võimalik võtta loa kehtetuks tunnistamise alused. Kavandatava muudatuse kohaselt kutselise kalapüügiõigus peatub, kui loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 esimeses ja teises lauses sätestatud piiranguid, mis tähendab seda, et kui kalalaevale, kaptenile või kalurile olid määratud punktid, siis olenevalt punktide arvust peatub kutselise kalapüügi teostamise õigus määratud ajaks. Praktikas tähendab see seda, et PTA teeb otsuse kalapüügiloa peatamise kohta osas, mis konkreetse kapteni või kaluriga seotud kalapüügiloaga seotud on ning tühistab kutselise kalapüügi registris konkreetse PTA poolt väljastatud kalapüügiloa. Kutselise kalapüügi teostamise õiguse peatumise määratud aja lõppemisel või loa omaniku poolt kapteni või kaluri asendamisel teisega väljastab PTA uue kalapüügiloa taotleja taotluse alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse KPS § 44 lõike 3 punkti 1, lisades, et kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks ka siis, kui loale kantud kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele. Need nõuded on loetletud KPS §-des 42 ja 43.

Eelnõu § 1 punktiga 44 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõike 3 punktid 7—9 ning lõiked 4 ja 5. KPS § 44 lõike 3 punktid 7—9 on sisuliselt kaetud sama paragrahvi lõike 3 punktidega 1 ja 5, kuna tegemist oleks olukorraga, kus loa saanud isik, loale kantud kalur või kapten või kalalaev ei vasta enam loa saamise nõuetele, mis on sätestatud KPS § 43 punktides 1, 2 ja 7 või loa saanud isiku kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon. Näiteks hetkel kehtiva KPS § 44 lõike 3 punkti 9 kohaselt PTA tunnistab kalapüügiloa kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 16 lõikes 2 nimetatud juhul, mille kohaselt kui kolmanda riigi lubasid väljastav asutus tühistab kalapüügiloa lõplikult, tühistab lipuliikmesriik viivitamatult asjaomasele laevale asjaomase lepingu alusel antud püügiloa. Kuna nimetatud määrus on tunnistatud kehtetuks ning selle asemel on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2403, mille kohaselt liikmesriik võib väljastada kalapüügiloa kalalaevale ainult siis kui sellel on kehtiv kalapüügiluba, mille on väljastanud kolmas riik. Kui kolmas riik tühistab omalt poolt antud loa, siis on tegemist olukorraga, kus kalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid ning PTA peab loa tunnistama kehtetuks. Seega on § 44 lõike 3 punktid 7—9 üleliigsed ning need võib kehtetuks tunnistada.

KPS § 44 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna KPS § 41 lõikes 6 on loale kantud kaluri asendamine juba kehtestatud ning loa omanik võib taotleda uut luba kui tema loale kantud kalur ei vasta enam loa andmise nõuetele.

KPS § 44 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt ning sellega on loa tagastamine muutunud ebavajalikuks.

Eelnõu § punktiga 45 täpsustatakse KPS § 56 lõiget 1. KPS § 56 lõike 1 esimesest lausest jäi ekslikult 21. novembril 2022. a jõustunud KPS-i redaktsioonist välja viide väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Püügivõimaluse vähendamine on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artiklis 105 ning need nõuded kohalduvad ka väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Sellest tulenevalt lisatakse KPS § 56 lõike 1 esimesse lausesse ka viide muule merealale. Sama paragrahvi lõike 1 teises lauses jääb viide Läänemerele alles, sest see säte puudutab kitsalt kastmõrra püüki Läänemerel, kus on viide asjakohane. Väljaspool Läänemerd kastmõrdu Eesti laevad ei kasuta.

Eelnõu § 1 punktiga 46 asendatakse KPS § 56 lõike 1 viimases lauses viide kalanduse kontrollimäärusele selliselt, et jäetakse välja tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“, kuna kalanduse kontrollimääruse artikli 105 struktuuri on muudetud ning edaspidi piisab vaid viitest artiklile 105.

3.5. Püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 47—58)

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse KPS § 61 lõike 2 volitusnormi harrastuskalapüügi andmete esitamiseks. Praegu kehtiva volitusnormi järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nõude kalastuskaardi alusel harrastuspüügi andmete esitamiseks lähtudes kalavarude seisundist. Kalanduse kontrollimäärusest tulenevat tuleb harrastuskalapüügi andmeid koguda ja esitada ka muudel juhtudel, näiteks kui harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse EL-i kaitsemeetmeid või kvoote või päevalimiite, ja kui on tegu pikaajalise majandamiskavaga hõlmatud kalaliigiga või liigiga, millele kehtib lossimiskohustus. Lisaks võib komisjon nõuda harrastuskalapüügiandmete kogumist juhul, kui teadushinnangu põhjal on harrastuspüügil kalavarule oluline mõju. Seepärast muudetakse volitusnormi selliselt, et harrastuspüügi andmete esitamise nõuet saab kehtestada mitte ainult kalastuskaardi alusel toimuva püügi suhtes, vaid ka EL-ist tulenevatest nõuetest, kalavarude seisundist ja püügivahendi mõjust lähtudes. Sellel põhjusel antakse õigus ministrile kehtestada ka harrastuskalapüügil kogumist vajavate andmete koosseisu, mis sisuliselt tähendab andmete loetelu, mille esitamist nõutakse. Alates 2026. a peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja tursa harrastuskalapüügi kohta sõltumata püügivahendist. Eelnevast tulenevalt, kuna andemete esitamise vajadus võib olla tulevikus raskesti prognoositav, siis jäeti kavandatavas volitusnormis teatud paindlikkuse, mis tagaks üheltpoolt võimaluse operatiivselt koguda vajalikke andmeid, et tagada seeläbi kalavarude parem kaitse ja teiselt poolt selle, et harrastuskalapüüdjad esitaksid üksnes neid andmeid, mis aitavad tagada kalavaru kaitse, mitte lausaliselt kõiki andmeid.

Eelnõu § 1 punktiga 48 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 3, millega tekib kohustus kalapüügil koguda infot püünises hukkunud lindude või imetajate kohta. Hukkunud lindude ja imetajate kohta tuleb info juba praegu esitada kutselisel püügil ja harrastuspüügil kalastuskaarti kasutades. Vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105–201) (edaspidi tehniliste meetmete määrus) 11 ja looduskaitse seadusest. Selle kaudu on võimalik hinnata kalapüügist tulenevat mõju lindude ja imetajate kaaspüügile ning vajadusel võtta meetmeid. Vähesel määral tõuseb halduskoormus harrastuspüüdjatel harrastuspüügiõigust kasutades, see on aga minimaalne, sest peamiselt tekib nimetatud kaaspüük nakkevõrkudega püügil (kalastuskaardiga püük), kus on juba praegu kohustus deklareerida püünises hukkunud lindude ja loomade kaaspüük. Andmete kogumine on lahendatud võimalikult kasutajasõbralikul viisil elektrooniliste vahendite abil.

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse KPS § 61 lõikega 31, millega lisandub kutselisel kalapüügil merel andmete esitamise kohustus tundlike liikide kohta. Tundlike liikide kaaspüügi korral merel tuleb edastada andmed ka vabastatud liigi seisundi ja elumuse kohta, see tähendab, kas isend vabastati vigastatuna, surnuna või elusalt. Tundlike liikide määratlus on kehtestatud tehniliste meetmete määruse artiklites 10 ja 11. Tundlike kalaliikide nimekiri on kehtestatud tehniliste meetmete määruse lisas I „keelatud liigid“ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50) (edaspidi loodusdirektiiv)12 IV lisas „ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mis vajavad ranget kaitset“ ning tundlike mereimetajate ja -roomajate nimekiri loodusdirektiivi II lisas „ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist“ ja IV lisas. Tundlike merelindude nimekiri on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, p. 7–25) (edaspidi linnudirektiiv)13. Sisuliselt tähendab see nõue Eesti olusid arvestades peamiselt atlandi tuura ja hülge ning kaitsealuste merelindude nagu järvekauri, sarvikpütti, merivarti, kirjuhahka, väikekoskla, algi ja krüüsli kohta täiendavate andmete kogumist. Tundlike liikide kohta andmete esitamise kohustusest on vabastus merel alla 12-meetrise kogupikkusega kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kalalaevadele kuni 10. jaanuarini 2028. a. Peale seda tähtaega laieneb nimetatud nõue kõigile merel püüdvatele kalalaevadele sõltumata kalalaeva pikkusest.

Eelnõu § 1 punktidega 50, 51 ja 53 tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõikeid 5 ja 8 ning muudetakse sama paragrahvi lõiget 4. Kehtiv KPS § 61 lõige 4 sätestab esmakokkuostjale kohustuse esmakokkuostu andmete esitamiseks ning sama paragrahvi lõige 5 täpsustab juhud, millal esmakokkuostuandmed tuleb esitada elektroonselt. Kalanduse kontrollimäärusega on kõigil esmakokkuostjatel kohustus esmakokkuostuandmed esitada elektrooniliselt, sestap tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõige 5 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 4. Kehtiva KPS §  61 lõikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12- meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kala kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole KPS § 61 lõige 8 enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse KPS § 61 lõikes 7 viide kalanduse kontrollimääruse artiklitele 66—68, sest sama määruse artikkel 67 on tunnistatud kehtetuks. Muudatus puudutab transpordidokumendi andmete elektroonilist esitamist. Kuna kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb kõik kalapüügi- ja püügijärgsed andmed esitada elektrooniliselt, on vastav erand välja jäetud. Transpordidokument tuleb esitada enne transpordi algust.

Eelnõu § 1 punktidega 54 ja 57 on KPS § 61 lõigetest 9 ja 15 jäetud välja viited KPS § 61 lõigetele 5 ja 8, sest need tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ning on lisatud viited KPS § 61 lõikele 31.

Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse samuti volitusnormi sõnastust, asendades sõna kord sõnaga „nõuete“ vastavates volitusnormides, et paremini edasi anda normi sisu.

Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse määruse volitusnormi, asendades andmete loetelu andmete koosseisuga. Tegemist on normitehnlise muudatusega, volitusnormi sisu ei muutu. Muudatus on aga vajalik, et volitusnormi sõnastus annaks paremini edasi normi sisu.

Eelnõu § 1 punktiga 58 asendatakse KPS § 61 lõikes 16 viide komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 ja viiakse see kooskõlla uue komisjoni rakendusmäärusega. Uus komisjoni rakendusmäärus, mis reguleerib kala eluskaalu kindlaksmääramist on komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2196.

3.6. Kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punktid 18 ja 59)

Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 1 on merel kohustuslik kaaluda kala sadamas, sama artikli lõike 3 kohaselt on võimalik kehtestada neli erandit kala kaalumisele. Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale, kolmas kaalumist peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumil ühise kontrolliprogrammi alusel. Eestis on praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a. Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusaktiga, mis plaanitakse vastu võtta 2026. a esimesel poolaastal, kehtestatakse uued nõuded nende erandite rakendamiseks. Vastav esialgne eelnõu on komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad, siis praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik alates 1. jaanuarist 2027. a rakendama hakata. Seepärast on mõistlik kehtestada volitusnorm selle otsustamiseks hilisemas etapis ning viia kõik kaalumisega seotud täpsustavad tehnilised nõuded samuti ministri määrusesse. Kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruse nr 52 „Perioodi 2021– 2027 kalasadamate investeeringutoetus“ alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse tervikuna KPS § 611. Kavandatava KPS § 611 lõikega 1 sätestatakse, et merest püütud kala kaalutakse lossimisel vastavalt kontrollimääruse artiklitele 60 ja 60a. KPS § 611 lõikega 2 sätestatakse, et merest püütud kala võib kaaluda kalalaeva kapten või kalur või kalapüügiloa omanik. Kuna kutselise kalapüügiloa andmisel kontrollib PTA sh seda, kas loa taotleja, või loale taotletav kalur või kapten vastab ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele, mis hõlmavad ka kaalumisele esitatavaid nõudeid, siis sellega loetakse täidetuks kalanduse kontrollimääruse artikkel 60 lõike 5 nõue, mis nõuab kaalumiseks loa andmist. KPS § 611 lõikega 3 sätestatakse, et juhul kui kaalujaks on lõikes 2 loetlemata isik, siis peab isik enne kaalumist saama KeA-lt heakskiidu. Juhul kui KeA ei teavita isikut kümne päeva jooksul vajadusest kalanduse kontrollimääruse kaalumise nõuetele vastavust kontrollida, võib isik tegeleda edaspidi kaalumisega (heakskiit on antud vaikimisi). Selliselt loetakse kalanduse kontrollimääruse artiklis 60 lõikes 5 viidatud kaalumiseks loa andmine täidetuks. Kavandatava KPS § 611 lõikega 4 sätestatakse, et kaalumisel võib lisaks taadeldud kaalule kasutada ka kalibreeritud kaalu. Mõõteseadus avab, milline on taadeldud kaal ja milline on kalibreeritud kaal. Kui eelnevalt oli lubatud kala kaaluda ainult taadeldud kaalul, siis edaspidi on lubatud ka selline kaal, mis on kalibreeritud. Tegemist on halduskoormuse vähendamisega, kuna taadeldud kaalud on sellised kaalud, mis on kontrollitud pädeva taatluslabori poolt, seevastu kalibreeritud kaalud on sellised, mille näidud on võrreldud etaloniga. Sellepärast on tavaliselt kaalu kalibreerimine soodsam kui selle taatlemine. Kaalude nõuete eest on vastutav tulenevalt mõõteseadusele Metroloogia keskasutus (Metrosert) ning kaalumise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet vastavalt KPS-le KeA. Kavandatavate KPS § 611 lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm, mille alusel võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada erandid merest püütud lossitava kala kaalumise nõuetest. Kalanduse kontrollimäärus võimaldab teatud tingimuste kohaldamisel osalist kaalumist sadamas lossimisel proovivõtu kava alusel, kala kaalumist kalalaeval ja kala kaalumist peale transporti. Kõikide nende erandite kasutamiseks on komisjon välja töötamas määrust, mis plaanitakse vastu võtta käesoleva aasta esimesel poolaastal. Eelnimetatud lõike alusel on võimalik kehtestada ministri määrusega nõuded kaalumisele Eesti oludele vastavalt. KPS § 611 lõikega 6 sätestatakse, et kui ELi õigusaktist tuleneb nõue, et kaaluda tohib ainult pädeva asutuse poolt heakskiidetud kaalumiskohas, siis peab kala kaaluda sooviv isik esitama teate KeA-le. Juhul kui KeA ei teavita isikut kümne päeva jooksul vajadusest kalanduse kontrollimääruse kaalumise nõuetele vastavust kontrollida, võib isik tegeleda seal kala kaalumisega (heakskiit on antud vaikimisi). KPS § 611 lõikega 7 kehtestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks juhul kui EL-i õigusaktist tuleneb vajadus täpsustada nõudeid kala kaalumisele, proovivõtu metoodikale, kaaludele, kaalumise süsteemidele. EL-s kehtestatakse küll vastav kaalumist reguleeriv rakendusakt, kuid selle alusel peab liikmesriik veel esitama proovivõtu ja kontrollikava komisjonile, mille peab komisjon heaks kiitma. Proovivõtu ja kontrollikavad pole otsekohalduvad normid kalapüüdjatele, mistõttu peab olema võimalus nõuded kehtestada siseriiklikult, mistõttu on vajalik anda võimalus kehtestada need erandid regionaal- ja põllumajandusministril määrusega. Selle määrusega ei kehtestata selliseid nõudeid, mis nõuavad ettevõtjatelt täiendavaid investeeringuid võrreldes ELi nõuetega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse KPS § 34 lõike 4 punkti 1. Muudatuse tulemusel kantakse kutselise kalapüügi registreisse andmed merest püütud kala kaalumisega tegeleva isiku kohta. Kalanduse kontrollimääruse muudatus näeb artikli 60 lõikes 5 ette, et kaalumise läbiviijale peavad pädevad asutused andma kaalumiseks loa. Muudatuse kohaselt võivad tulevikus kaaluda ainult need isikud, kes on kantud kaalujate nimekirja. Tegemist on kaalumisega lossimise tähenduses.

3.7. Kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 21, 43, 65, 66 ja 77)

Kalanduse kontrollimääruse artikli 9 järgi peavad kõik 12-meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad olema varustatud laevaseiresüsteemidega alates 10. jaanuarist 2026. a. Samuti kaotatakse erand 12—15 meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis püüavad vaid territoriaalmeres ning ei viibi kunagi kauem kui 24 tundi järjest merel. Kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi ka rannapüük) alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele jõustub seire kohustus järk-järgult, kõikidele kalalaevadele jõustub nõue hiljemalt 1. jaanuaril 2030. a. Esmalt jõustub kohustus alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis kasutavad aktiivpüüniseid ja 9- 12 meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kasutavatele laevadele. Nendele kalalaevadele kehtib seire nõue alates 10. jaanuarist 2028. a. Rannapüügis võib kalalaevade tegevust merel seirata mobiilsidel või muul sidel põhineval seiresüsteemil. Eestis rakendatakse GPS-seadmel põhinevat kalalaevade ja muude mootoriga sõidukite (lumesaanid) seiramist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. a alates kalalaevadele (ca 300 kalalaeva) ja 2023. aastast muudele mootorsõidukitele.

Kavandatava muudatusega kehtestatakse üldine asukoha jälgimise kohustus kõikidele kalalaevadele sõltumata pikkusest ja veealast, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks kasutatavatele mootoriga sõidukitele jääkatte olemasolul. Üleminekutähtajad merel rannapüügis alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele kehtestatakse rakendussätetega KPS §-s 90. Kavandatava KPS §-ga 69 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, millega täpsustatakse nõuded asukoha jälgimise seadmetele kalalaevadele ja muudele sõidukitele vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Volitusnormi sõnastus võimaldab valida kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogia arengut. Satelliitjälgimissüsteem kui kõige kulukam seade peaks jääma vaid kalalaevadele, kus muid alternatiive jälgimiseks pole, näiteks kaugpüügis väljaspool Läänemerd, mil püügitegevus toimub avamerel väljaspool rannikuriikide jurisdiktsioone (Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil). Läänemerel, kus püügitegevus on kaldale lähemal, on võimalikud ka muud alternatiivid peale satelliitjälgimise (GPS, mobiil- või raadiosidel põhinev jälgimine). Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Toetatakse investeeringuid mida tehakse maaeluministri määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal.

Kehtiva KPS § 69 lõike 2 kohaselt asub kalanduse kontrollimääruse artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus KeA-s. Eelnõuga täiendatakse sõnastust, lisades, et KeA on lisaks kalalaevade jälgimisele ka kalapüügi seirekeskus. Kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punkti 15 kohaselt on kalapüügi seirekeskus lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist, töötlemist, analüüsi, kontrolli, seiret ja andmete elektroonilist edastamist. Sama määruse artikli 9a lõiked 3 ja 4 sätestavad, et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele andmetele ning eelkõige sama määruse artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele ning kalapüügi seirekeskused toetavad reaalajas toimuvat laevade seiret, et võimaldada täitemeetmete võtmist. Kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid looma kooskõlas nimetatud määrusega registreeritud andmete valideerimiseks elektroonilise andmebaasi. Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja kontrollimist. Sama artikli lõikes 2a on loetletud andmekoosseisud, mille valideerimist tuleb teha ning sama määruse artikli 111a alusel võib komisjon sätestada rakendusaktiga üksikasjalikud normid muuhulgas andmete kvaliteedi, andmete valideerimise, sealhulgas ristkontrolli, analüüsi ja vastavustõendamise kohta. Nende andmete osas, mille saaja ei ole KeA, teostab esmase andmete kontrolli andmete saaja. Seega KPS § 61 lõigetes 1, 3, 31, 4, 6 ja 7 nimetatud andmete osas teostatakse esmane andmete kontroll kutselise kalapüügi registris, kaluri infotehnoloogilises kliendirakenduses (edaspidi PERK) ja kalalaevade elektroonilises raporteerimissüsteemis (edaspidi ERS) PTA poolt. Küll aga maaeluministri 28. detsembri 2017.a määruse nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ § 4 lõike 4 punkti 3 kohaselt PTA annab registri tehnoloogilises keskkonnas ameti- ja tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele juurdepääsu KeA-le. Seega saab KeA teha kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2a nimetatud andmete osas ristkontrolli selleks, et kontrollida seaduse ja ELi õigusaktide nõuete täitmist.

Eelnõu § 1 punktiga 21 viiakse KPS § 36 punkt 7 kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega. KPS § 36 punktis 7 asendatakse termin „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ terminiga „laevaseireseade“, mis on nimetatud kavandatavas KPS § 69. Sisulist muudatust sellega ei kaasne, välja arvatud see, et tulevikus on laevaseireseade nõutav ka alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadel, mis tähendab, et kui sellisel kalalaeval ei ole laevaseireseadet, siis keeldub PTA kandmast sellist kalalaeva registrisse.

Eelnõu § 1 punktiga 43 viiakse KPS § 44 lõike 3 punkt 6 kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega, mistõttu on vajalik asendada viide terminile „kalalaeva asukoha jälgimisele GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ viitega KPS § 69. Sisulist muudatust sellega ei kaasne, välja arvatud see, et tulevikus on laevaseireseade nõutav ka alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadel, mis tähendab, et kui sellisel kalalaeval ei ole laevaseireseadet, siis tunnistab PTA sellise kalalaeva kalapüügiloa kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse tervikuna KPS §-i 69. Kavandatava KPS § 69 lõikega 1 sätestatakse, et nii merel kui ja Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatav kalalaev peab olema varustatud laevaseireseadmega vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Kavandatava KPS § 69 lõikega 2 sätestatakse, et Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootorsõiduk peab jääkatte olemasolul olema varustatud asukoha jälgimise seadmega. Nimetatud järvedel kehtib see nõue juba praegu, alates 2023. a. KPS § 69 lõikega 3 kehtestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kutseliseks kalapüügiks kasutatavale kalalaevale ja mootorsõidukile tehnilised nõuded ning seadme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. See võimaldab kehtestada Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatava kalalaevale nõude kasutada sellist laevaseireseadet, mis erineb laevaseireseadmest, mida tuleb kasutada merel. See tagab selle, et kui EL kehtestab kohustuslikud laevaseireseaded kasutamiseks kalalaeval merel, siis siseriiklikult on võimalik kehtestada kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogia arengut kasutamiseks Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel. Kavandatav KPS § 69 lõige 4 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 9a nimetatud kalapüügi seirekeskus asub KeA-s. Kavandatav KPS § 69 lõige 5 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 109 sätestatud ülesannet täidab KeA.

Eelnõu § 1 punktiga 66 tunnistatakse kehtetuks KPS § 70, kuna sisulised nõuded tulenevad kavandatavast KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 77 muudetakse paragrahvi 76. Esiteks asendatakse KPS §-s 76 pealkirjas ja lõikes 1 termin „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ terminiga „asukoha jälgimise seade“ ja „laevaseireseade“ ning asendatakse sõna „kord“ sõnaga „nõuete“. Muudatused on seotud KPS § 69 muutmisega. Teiseks muudetakse normi sõnastus selgemaks, kuna karistusnormid peavad olema igaühele arusaadavad. Näiteks jäetakse välja koosseisust asukoha jälgimise seadme või videovalvesüsteemi puudumise, kuna puudumine on hõlmatud paigaldamise nõudega. Kolmandaks täiendatakse lõiget 1 täpsustusega, et normi kohaldatakse kui puudub KPS §-s 881 või 882 sätestatud väärteokoosseis ehk siis kui tegemist pole tõsise rikkumisega ja seda ei sanktsioneerita KPS §-de 881 või 882 alusel.

3.8. Riiklik järelevalve (eelnõu § 1 punktid 60—64)

Kalanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete paremaks rakendamiseks täpsustatakse KeA õigust riiklikku järelevalvet läbi viia EL õigusaktide üle. Samuti antakse neile õigus kasutada vajadusel korrakaitsemeetmeid, milleks on viibimise keeld, kalalaeva suunamine sadamasse ning kontrolltehing. Tõsise rikkumise korral näeb kalanduse kontrollimäärus ette sellise tegevuse viivitamatu lõpetamise, seega tuleb ette näha võimalus suunata laev konkreetsesse sadamasse. Teatud juhtudel, kui see on vajalik näiteks rikkumise tõendite säilitamiseks, saab KorS-i alusel kohaldada viibimise keeldu. Kontrolltehinguga saab tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle, näiteks on tõsiseks rikkumiseks kalanduse kontrollimääruse järgi selliste liikide müük või müügiks pakkumine, mille puhul selline tegevus on keelatud, vastavalt tehniliste meetmete määruse artiklites 10 ja 11 sätestatud tingimustele. Muudatuse eesmärk on tagada järelevalve elektripüügivahendi ja kala müügi nõuete täitmise üle, mida on keeruline kontrollida muude riikliku järelevalve meetmetega, aga millest tulenev keskkonnakahju on suur. Probleemsemateks tegevusteks on osutunud harrastuspüügist saadud kala (on samuti tõsine rikkumine kalanduse kontrollimääruse järgi) või ebaseaduslikult püütud kala müük veebis ja veekogul (lõhe keeluajal või lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või vahetult enne või pärast keeluaega), samuti elektripüügivahendite müük veebi keskkondades. Muudatuste eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse KPS § 63 lõiget 1 täpsustades sätte sõnastust, kuhu on lisatud viide ELi õigusaktidele, mis annab KeA-le õiguse riiklikku järelevalvet teostada ka EL-i õigusaktide üle. Muudetud sõnastus on kooskõlas kehtiva praktikaga, mille kohaselt kontrollib KeA EL-i õigusaktides ja siseriiklikult kehtestatud kalandusalaste nõuete täitmist. Muudatuse eesmärk on tagada suurem õigusselgus.

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse KPS § 64 ja lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete hulka KorS § 44 ja § 48 sätestatud võimalused. KorS § 44 võimaldab süüteo kahtluse korral vajadusel keelata isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid. Läbi selle muudatuse on võimalik tagada süüteo toimepanemise asukoha puutumatuse ning rikkumise lõpetamise. KorS § 48 annab KeA- le õiguse viia järelevalve teostamise eesmärgil läbi riiete ja esemete läbivaatust kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja mida võib võtta hoiule või konfiskeerida. Riiete ja esemete läbivaatamise vajadus tuleneb ebaseadusliku kala või püügivahendi, näiteks elektripüügivahendi, peitmisest riietesse või kotti. Antud meede ei anna KeA-le õigust läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsusi.

Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse KPS § 65 lõiget 1 punktiga 3, andes KeA-le õiguse suunata kalalaev sadamasse kui see on vajalik tõsise rikkumise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks. Antud nõue tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91 (viivitamatud täitemeetmed tõsise rikkumise puhul).

Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse KPS § 65 lõikega 6, millega kitsendatakse KorS § 48 erimeedet, sätestades, et KeA ei või KorS § 48 rakendamisel läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsusi. Isiku riiete ja esemete läbi vaatamise õigus on piisav meede kalandusalaste rikkumiste peatamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 64 täiendatakse KPS-i uue §-ga 651, millega antakse KeA-le võimalus kohaldada kontrolltehingut, kui tekib vajadus kontrollida KPS § 10 lõike 6 ja lõike 8 punktides 1—4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmist. Need on elektripüügivahendiga ning kala müügi seotud nõuete üle järelevalve tegemiseks ja kui tuvastatakse nimetatud nõuete rikkumine, siis sellise tegevuse lõpetamiseks. Selleks on vaja anda KeA-le võimalus ebaseadusliku müügiks pakkumise üle järelevalvet teostada. Kontrolltehingu võimalus on kehtestatud ka näiteks jäätmeseaduses metallijäätmete kogumise kontrollimiseks ja alkoholiseaduses alaealistele alkoholimüügi ning ebaseadusliku alkoholimüügi keelu jõustamiseks.

Kavandatav KPS § 651 lõige 1 sätestab kontrolltehingu võimaluse KPS § 10 lõike 6 ja lõike 8 punktides 1—4 sätestatud võõrandamise nõuete kontrolliks, kui järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik eelnimetatud nõudeid kontrollida, kuid see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kavandatav KPS § 651 lõige 2 sätestab, et kontrolltehing on müügilepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustega toiming, mille teostamise eesmärk on kontrollida vastavatest nõuetest kinni pidamist. KPS § 651 lõikega 3 sätestatakse, et kontrolltehingu puhul võib vastav ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Sealjuures ei pea ametiisik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud ning kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi abil, siis seda tegev ametiisik võib kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mida ei saa seostada tema ametiülesannete täitmisega. KPS § 651 lõige 4 sätestab, et kontrolltehingu tegemisel ei või ametiisik läbi viia jälitustoiminguid, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega kihutada isikut süüteo toimepanemisele jmt. Kavandatav KPS § 651 lõige 5 kohustab KeA-d teavitama isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata peale kontrolltehingu eesmärgi saavutamist hiljemalt 3 kuud peale kontrolltehingut, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Kavandatava lõikega 6 sätestatakse, et kontrolltehing protokollitakse vastavalt KorS §-le 12 ning lõikega 7 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Juhul kui kontrolltehinguga rikkumist ei tuvastatud tuleb tehinguga tekitatud kahju hüvitada isikule KorS § 83 alusel.

Kontrolltehing võib küll tunduda jälitustoiminguna, kuid tegelikkuses on kontrolltehingu ja jälitustoimingute vahel märgatavaid erinevusi. Erinevused seisnevad eelkõige põhiõiguste riive ulatuses. Esiteks kontrolltehingu läbiviimne ei ole kindlasti kestev protsess, küll aga jälitustoimingu puhul näiteks politseiagendi kasutamiseks annab kohus loa kuni kuueks kuuks ning seda võib ka pikendada. Teiseks põhimõtteliseks erinevuseks on kohaldatavad meetmed. Kui kontrolltehingu raames on kavandatud anda KeA ametnikule õigus riikliku järelevalve meetme kohaldamisel ennast mitte esitada, mida lubab ka KorS § 11 lõige 3, siis politseiagent võib koguda teavet muudetud identiteeti kasutades, mis tähendab ühtlasi võltsitud dokumentide loomist jne (identiteedi muutmine tähendab aktiivselt valeandmete loomist isiku kohta ja ka võltsitud dokumentide loomise ja kasutamise võimalust). Kavandatav kontrolltehing lubab üksnes kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seotud ameti ülesande täitmisega, küll aga ei tähenda see seda, et KeA ametnik võib aktiivselt luua valeandmeid. Lubatud on vaid kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole ametinumber. Kolmandaks, kontrolltehingu käigus saab koguda ainult neid andmeid, mis on seotud ühe konkreetse müügilepinguga, mitte lausaliselt kõiki andmeid. Kokkuvõtlikult selleks et kontrolltehingu käigus saadud teavet saaks kasutada tõendina väärteomenetluses, peab kontrolltehing olema selgelt eristatav ja erinev jälitustoimingust, mille põhikriteeriumideks on sekkumise põhjalikkus, kestus ja varjatuse ulatus14. Seega kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on sekkumise põhjalikkuse, kestuse ja varjatuse ulatuse osas selgelt eristatav jälitustoimingutest.

3.9. Tõsiste rikkumiste loetelu (eelnõu § 1 punktid 67 ja 68)

Kalanduse kontrollimäärusega loodi uus terviklik loetelu tõsistest rikkumistest, mis varem sisaldus ETR määruse mitmes artiklis ja kalanduse kontrollimääruses. Nimekiri sisaldab kahte loetelu: üks neist hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumisi, mis tuleks kvalifitseerida tõsisteks kriteeriumeid kohaldamata ning teine hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumisi, mis on tõsised kriteeriumite kohaldamisel. Kalanduse kontrollimääruse lisas IV on kehtestatud kriteeriumide üksikasjalik ja ammendav loetelu, mis kitsendab oluliselt praegu kehtivat liikmesriikide kaalutlusõigust. Komisjoni selgituse kohaselt soodustab kriteeriumite kehtestamine võrdseid tingimusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse. Uue sõnastuse järgi on tõsiste rikkumiste näol enamjaolt tegu ÜKP õigusnormide rikkumistega. Kuna EL õigus reguleerib rannapüüki vaid vähesel määral ning veel vähem püüki sise- ja piiriveekogudel, siis on vajalik kogu tõsiste rikkumiste loetelu üle vaadata ja täiendada selliselt, et praegu kehtivad tõsised rikkumised jääksid ka edaspidi kehtima, et nende eest saaks määrata proportsionaalsed karistused sõltumata sellest, millisel veealal need on sooritatud. EL tõsiste rikkumiste vastavustabel (EL-i kehtivate ja uute tõsiste rikkumiste võrdlus) on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2 „kutselisel kalapüügil tõsiste rikkumiste vastavustabel“.

Eelnõu § 1 punktiga 67 muudetakse tervikuna kutselise kalapüügi tõsiste rikkumiste loetelu KPS § 71 lõikes 1. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 1 käsitleb kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 käsitletud rikkumisi, mis kohalduvad merele. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 on loetelu rikkumistest, mis on tõsised ilma lisa kriteeriumita. Need on: püük ilma kehtiva kalalaeva tunnistuse, loa või litsentsita; kalalaeva nime või pardatähise võltsimine või varjamine; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine; ümberlaadimine loata või kui see on keelatud; üleviimistoimingute tegemine (elusa tuunikala puhul) ÜKP norme rikkudes; ebaseadusliku, teatamata ja registreerimata (edaspidi ETR) püügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevaga ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine; ETR nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses osalemine tegelikult kasusaava omanikuna; keelatud püügitegevus püügipiirangu alal; kaitsealuste kalaliikide, mereimetajate- või roomajate või merelindude püük, pardal hoidmine, lossimine, ladustamine, müük ja müügiks pakkumine; kvoodita püük, kalaliigi püük, mille suhtes on kehtestatud moratoorium või püügikeeluaeg; riigiliputa laeva käitamine, juhtimine või omamine; ÜKP normides keelatud püügivahendite või meetodite kasutamine; dokumentide, teabe või andmete võltsimine, millele on osutatud ÜKP normides; mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega manipuleerimine; püügitegevus sunniviisilise töö abil. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3 on toodud rikkumised, mis on tõsised teatud kriteeriumide täitumisel või seatud lävendi ületamisel. Need asjaolud ja lävendid on loetletud kontrollimääruse lisas IV. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 kohased rikkumised on: võltsitud või kehtetute dokumentide, teabe või andmete kasutamine; püügitegevusega seotud andmete esitamisega seotud kohustuste rikkumine; andmete lubatud erinevuse reegli rikkumine; püügivahenditega seotud ÜKP normide rikkumine; lossimiskohustuse rikkumine; püügitegevus piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni (edaspidi RFMO) alal vastuolus seal kohaldatavatele reeglitele; kalapüügi- või vesiviljelustoodete turule pakkumine ÜKP norme rikkudes; harrastuspüügil ÜKP normide rikkumine või harrastuspüügist saadud kala müük; mitu üheaegset ÜKP normide rikkumist; ETR kalapüügiga tegeleva laevaga, mis ei ole kantud ETR nimekirja, ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine; kalalaevaregistris registreeritud ja sertifitseeritud mootorivõimsuse ületamine; kolmandate riikide sadamas lossimine ilma eelteatiseta; ETR kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR kalapüügist saadud kalapüügitoodetega kauplemine, nende importimine, eksportimine, töötlemine ja turustamine; kalapüügivahendite või seadmete ebaseaduslik kõrvaldamine merel.

Paljudel juhtudel sisaldab rikkumine viidet ÜKP normidele. ÜKP normid on vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punktis 2 toodud definitsioonile õiguslikult siduvad liidu õigusaktid ja liidule kohaldatavad rahvusvahelised kohustused, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside kaitset, majandamist ja kasutamist, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist, transporti ja turustamist. Sellisel juhul ei hõlma rikkumine neid norme, mis on kehtestatud siseriiklikult. Et ühtlustada tõsiseid rikkumisi erinevatel veealadel ja segmentides, on tõsiste rikkumiste nimekirja täiendatud.

Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 2 puudutab tõsiseid rikkumisi muul veealal kui meri ehk siis sise- ja piirveekogusid. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on ühised nii merel kui muul veealal ja mis on loetletud kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning lõike 3 punktis g. Nendeks on püük ilma kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine nende tööülesannete täitmisel; püük ilma kvoodita või mille kvoot on ammendatud; liikide püük, mille suhtes kehtib moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg ja kalapüügi– ning vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine turustusnorme rikkudes (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavus ja kontroll tarneahelas).

Kavandatavad KPS § 71 lõike 1 punktid 3—9 on rikkumised, mis jäävad punktide 1 ja 2 kohaldamisalast välja ehk siis hõlmates kogu KPS rakendamisala v.a osas, mis on kaetud sama lõike punktiga 1. Näiteks kui püügivahendi silmasuurus on reguleeritud EL-i õigusaktis ja seda rikutakse ning seda käsitletakse tõsise rikkumisena, siis menetletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui püügivahendi silmasuurus pole EL-i õigusaktis reguleeritud, kuid see on reguleeritud siseriiklikult ja see ületab mõõtmisviga, siis käsitletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 7 alusel. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 3 puudutab kala kaaspüüginormide ja alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Kaaspüügitingimuste rikkumine on toodud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 2 ning alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumine on sätestatud ETR määruses. Kalanduse kontrollimääruses on tõsiste rikkumiste koosseis muutunud, mistõttu on vaja need eraldi sätestada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 4 puudutab keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Keelatud püügiviiside kasutamine on loetletud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 3 ja keelatud püügiviiside kasutamine on toodud ETR määruse artiklis 3. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 5 vastab sisuliselt kehtivale KPS § 71 lõike 1 punktile 4, viide KPS § 13 on muutunud tulenevalt sellest, et KPS § 13 on muudetud. Dokumendid, mille puudumist ja võltsimist ning valeandmete esitamist loetakse tõsiseks rikkumiseks on kutselises kalapüügis KPS § 61 lõike 1 alusel nõutavad dokumendid näiteks nagu kalapüügipäevik, lossimisdeklaratsioon, esmakokkuostukviitung, üleandmisdeklaratsioon, transpordidokument ning kala impordi puhul ETR määruse alusel nõutav püügisertifikaat. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 6 puudutab loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi rikkumisi. Ka praegu on need tõsised rikkumised. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse hetkel kehtiva KPS alusel loata püügiks. Kalanduse kontrollimääruse artiklis 90 tehakse vahet loata püügil (artikli 90 lõige 2 punkt a) ja loale kantud püügivahendite piirarvu ületamisel (artikli 90 lõige 3 punkt d), mistõttu ei saa enam käsitleda püügivahendite piirarvu ületamist loata püügina, sestap on see eraldi rikkumisena välja toodud. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse edaspidi kui püügivõimaluse rikkumist. Loale kantud lubatud aastasaagi ületamist võis praegu käsitleda tõsise rikkumisena, kuid kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 seda enam ei kata, mistõttu on vajalik lisada see tõsiste rikkumiste loetellu. Sisult on tegemist sama tõsise rikkumisega nagu püügivõimaluse ületamine. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 7 puudutab püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist. Tegemist on kehtiva sättega ETR määruse artiklis 3, kavandatud muudatusega kitsendatakse kehtivat KPS-i sätet ning sätestatakse, et ainult püügivahendite silmasuurusega seotud nõuete rikkumist loetakse tõsiseks. Nimetatud rikkumine on ka kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumiste nimekirjas, kuid sõnastatud selliselt, et see puudutab üksnes EL-i õigusaktidega kehtestatud nõudeid püügivahenditele. Ühtlustamaks sarnaste rikkumiste tõsidust, hoolimata sellest, kus need on toime pandud, on vaja see rikkumine tõsiste rikkumiste loetellu lisada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 8 puudutab kalapüüki keelupiirkonnas. Ka see on hetkel tõsine rikkumine. Kalanduse kontrollimääruses on selle rakendusala aga piiratud vaid EL‑s kehtestatud keelualadega. Tegemist on sisuliselt olulise rikkumisega, keelualade näol on tegemist kaitsealadega, mis aitavad kala asurkondadel taastuda. Püük nendel aladel on olulise mõjuga, mistõttu on vajalik käsitleda seda rikkumist tõsisena. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 9 puudutab keelu all oleva kalavaru sihtpüüki, mis on samuti olemuselt oluline rikkumine. Tegemist on rikkumisega, mis on kehtivas KPS-s tõsine vastavalt ETR määruse artiklile 3, mistõttu tuleb säilitada see rikkumine tõsiste rikkumiste loetelus.

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse KPS § 71 lõiget 2 punktiga 8 ning lisatakse tõsiste rikkumiste loetellu harrastuskalapüügil sellised tegevused, millega rikutakse EL-i tasandil harrastuspüügile kehtestatud reegleid. Harrastuskalapüügil loetakse tõsiseks rikkumiseks kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punktis h toodud tõsist rikkumist. Nendeks rikkumisteks on niinimetatud päeva- ehk kotilimiidi ületamine 50 protsendi võrra või rohkem, harrastuskalapüügil püütud kala müümine, mille kaal ületab 10 kilogrammi või mille väärtus on 50 eurot või rohkem, keelatud liigi püük. Tegemist on rikkumistega, mis on EL-s harrastuspüügile kehtestatud. Praegu kehtib EL-i päevalimiit Läänemere avaosa lõhele, kus on lubatud püüda üks eemaldatud rasvauimega lõhe päevas. Püügikeeld merel on EL-i tasandil kehtestatud Atlandi ja Euroopa tuurale ning angerjale. Nii lõhe päevalimiidi ületamist Läänemerel (v.a Soome lahes), kui ka angerja ja tuura püüki tuleb edaspidi käsitleda tõsise rikkumisena harrastuskalapüügil. Peamiselt rikutakse harrastuskalapüügil päevalimiiti ja keelu all oleva kalaliigi püügikeeldu Eestis reguleeritud liikide puhul nagu jõevähk, haug, vimb ja latikas. EL-s reguleeritud liikide normide rikkumised on haruldased või väga haruldased. Järgnevas tabelis on toodud välja eelneval kolmel aastal sarnaste rikkumiste arv harrastuspüügil (kõik liigid ja veealad kokku).

Tabel. Harrastuskalapüügiga seotud rikkumised 2022—2024. a.

Püüda lubatud koguse ületamine vähemalt 50 protsendi võrra
Harrastuskalapüügil müüdud kala, mille kaal ületas 10 kilogrammi või mille väärtus ületas 50 eurot
Harrastuskalapüügil keelu all oleva kalaliigi püük
2022
4
0
16
2023
6
0
18
2024
6
0
18

3.10. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel ja kalalaevatunnistuse kehtivus (eelnõu § 1 punktid 17, 20, 24, 25, 27—30, 37, 38 ja 69)

Kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõige 4 näeb ette tõsiste rikkumiste eest merel täpselt samasuguse punktisüsteemi kohaldamist kalalaeva kaptenile või kalurile sarnaselt juba kehtiva punktisüsteemiga kalalaevatunnistuse omanikule. EL-i õigus ei erista kalurit ja kaptenit nagu Eesti õigus, sellepärast rakendatakse seda süsteemi nii kalurile kui kaptenile. Eestis on praegu kehtestatud lihtsustatud punktisüsteem, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest määratakse kaptenile või kalurile üks punkt. Kui kaptenil või kaluril on rohkem kui üks kehtiv karistus tõsise rikkumise eest ehk kaks punkti, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse. See süsteem viiakse kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega. EL-i punktisüsteemi kohaselt määratakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõigete 4 ja 5 ning lisa III „Liidu kalalaevatunnistuse omanikele või liidu kaptenitele tõsiste rikkumiste eest määratavad punktid“ alusel kalurile või kaptenile tõsise rikkumise eest vastav arv punkte. Kui kaluril või kaptenil on kogunenud teatud arv punkte, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse asjakohaseks tähtajaks ning kalalaevatunnistus peatatakse. Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus ja keeldutakse kalapüügiloa andmisest vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36 või rohkem, on keeluperiood neli kuud; kui punktide koguarv on 54 või rohkem, on keeluperiood kaheksa kuud; ning kalalaevatunnistus peatatakse ning kalapüügiluba ei väljastata üheks aastaks, kui punktide koguarv on 72 või rohkem. Samuti tuleb arvestada sellega, mitu korda on eelnevalt kalapüügiluba peatatud. Kui kalurile või kaptenile on kogunenud 90 punkti ning eelnevalt oli kalapüügiluba peatatud neli korda, siis talle enam kalapüügiluba väljastada ei saa. Sama süsteem kehtib ka kalalaevatunnistuse osas. Kõik punktid kaotavad kehtivuse kui kolme aasta jooksul ei pane kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur toime ühtegi uut kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 ja 3 nimetatud tõsist rikkumist. Teatud arvu punktide täitumisel kalalaevatunnistuse peatamine ning püügiloa kehtetuks tunnistamine ja selle välja andmisest keeldumine ei ole karistus vaid haldusõiguslik meede selleks, et peatada kindla kalalaeva, kaluri või kapteni ebaseaduslikku tegevust ja heidutada edaspidi õigusvastasest tegevusest.

Teatud juhtudel saab kalalaevatunnistuse omanikule kogunenud punktid (kaks punkti) ka varem kustutada. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema „ökomärgist“ kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki.

Kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb määrata tõsise rikkumise eest punktid ka juhul, kui tõsise rikkumise pani toime Eesti kodanik teises liikmesriigis või kui selline rikkumine pandi toime Eesti kalalaevaga teise liikmesriigi jurisdiktsioonis. Sel juhul määratakse punktid peale seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on Eestit sellisest rikkumisest teavitanud. Tõsiste rikkumiste vastavustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse KPS § 34 lõike 3 punkti 3, asendades viite komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 vastava viitega kalanduse kontrollimäärusele, lisataks täpsustatakse, et kalalaeva registrisse märgitakse punktid, mis on määratud kalalaevale.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse KPS § 34 lõiget 4 punktiga 5, mille kohaselt kantakse tõsiste rikkumiste eest kaptenile ja kalurile määratud punktid kutselise kalapüügi registrisse. Kutselise kalapüügi registri pidajaks ja punktide sissekandjaks on PTA.

Eelnõu § 1 punktidega 24 ja 25 muudetakse KPS § 38 lõiget 4. Kehtiva KPS § 38 lõike 4 punktid 1 ja 2 viiakse erinevatesse lõigetesse. Kehtiv KPS § 38 lõike 4 punkt 1 jääb sama paragrahvi lõikeks 4, sätestades, et kui kalalaeva ei ole kahel järjestikusel aastal kalapüügil kasutatud, tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks. Sätte sisu ei muutu. KPS § 38 lõike 4 punkt 2 muudetakse ning viiakse sama paragrahvi lõikeks 41, mille kohaselt kalalaeva tunnistus tunnistatakse kehtetuks kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu kohaselt. See tähendab, et juhul kui kalalaevale on määratud 90 ja enam punkte ning kalalaevatunnistus on peatatud eelnevalt neli korda, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside töönduspüügiks. Säte samuti sisuliselt ei muutu, jäetakse välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, piisab viitest kalanduse kontrollimäärusele.

Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 muudetakse KPS § 38 lõiget 6 sarnaselt eelnõu punktidega 24 ja 25 ehk siis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse selliselt, et need moodustavad kavandatava KPS § 38 lõiked 6 ja 61. Kavandatav KPS § 38 lõige 6 vastab kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktile 1, sätestades, et kui laeva pole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutanud, peatatakse kalalaevatunnistus. Kavandatav KPS § 38 lõige 61 on sisult sama, mis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punkt 2, aga muutunud on viide, komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 asemel viidatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõikele 6. Selle kohaselt kalalaevatunnistus peatatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 alusel ja korras. Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36, siis neljaks kuuks. Kui 54, siis kaheksaks kuuks. Kui 72, siis aastaks. Samuti tuleb arvestada sellega, mitu korda on eelnevalt kalalaevatunnistust peatatud.

Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõige 7, sest see on kaetud kavandatava KPS § 38 lõikega 61.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täpsustatakse KPS § 38 lõike 8 sõnastust, sätestades, et kalalaevatunnistuse peatamise korral sama paragrahvi lõike 6 alusel, hakkab kalalaevatunnistus kehtima kui vastav aeg on möödunud ning kui kalalaeva kalapüügiloa saamise taotlus on uuesti esitatud.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse KPS § 43 punktiga 11, millega viiakse sisse kaluri või kapteni suhtes kohaldatav loa andmise keeld teatud arvu punktide täitumisel, nagu on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse KPS § 43 punkti 2 lisatakse viide ka kalurile ja kaptenile, mis tähendab, et kutselise kalapüügiloa andmisest keeldutakse kui loa taotluses nimetatud kalur või kapten ei vasta EL-i õigusaktides kehtestatud nõuetele. Näiteks kui kaluri kalapüügiloa alusel püütakse kala merel, peab kalalaeval, mida selleks kasutatakse olema kehtiv kalalaevatunnistus (kontrollimääruse artikkel 7 lõige 4).

Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse tervikuna KPS § 72, mis puudutab tõsiste rikkumiste punktisüsteemi merel. Kavandatav KPS § 72 lõige 1 sätestab, et tõsiste rikkumiste korral, mis leiavad aset merel, määratakse punkte kalalaevatunnistuse omanikule, kaptenile ja kalurile kalanduse kontrollimääruse artikli 92 kohaselt. Punktide määrajaks on KeA. Punktide määramine toimub KeA otsuse alusel, millega fikseeritakse tõsise rikkumise teo toimepanemise fakt. Kui seni määrati punktid väärteootsuse alusel, siis edaspidi punktide määramise aluseks on KeA otsus ning punktide kehtima hakkamise kuupäevaks loetakse otsuse kättetoimetamise kuupäev asjaomasele isikule. Maksimaalne võimalik punktide arv ühe inspekteerimise käigus on 12 punkti. Ühe tõsise rikkumise eest määratav punktide arv ulatub kolmest seitsmeni. Kavandatav KPS § 72 lõige 2 sätestab, et punktid kaotavad kehtivuse, kui kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur ei ole toime pannud kolme aasta jooksul ühtegi uut tõsist rikkumist. Vastavat arvestust peab PTA. Kavandatav KPS § 72 lõige 3 sätestab punktide varasema kustutamise komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 kalanduse kontrolli, püügitegevuse järelevalve ja inspekteerimise ning jõustamise ja nõuete täitmise eeskirjadega (ELT L, 2025/1766, 12.11.2025) (edaspidi komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766), artikli 36 alusel ja korras. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema „ökomärgist“ kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. Varasema punktide kustutamise üle otsustab KeA.

3.11. Karistusnormid

3.11.1. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (eelnõu § 1 punktid 10—12 ja 94)

Muudatuse tulemusel täiendatakse KPS-i §-ga 881 ja 882, millega kehtestatakse uued väärteokoosseisud – mis näevad ette karistusena rahatrahvid kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 1 kohaselt tõsiste rikkumiste toimepanemise eest määratavad rahatrahvid peavad olema korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt ühe- kuni viiekordse väärtusega. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 2 kohaselt, kolme aasta jooksul korduva tõsise rikkumise eest määratavad rahalised trahvid peavad vastama rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt kahe- kuni kaheksakordsele väärtusele. Kalapüügitoodete väärtus arvutatakse riiklikult kehtestatud esmakokkuostuhindade või nende puudumisel Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) hindade alusel või rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hindade alusel. Komisjon on auditite15 käigus juhtinud tähelepanu Eestis kehtestatud trahvimääradele, mis on EL-is kõige madalamad. Kuigi Eestis kohaldatakse teatud rikkumiste puhul lisaks trahvile ka kalakahju määramist, siis ei ole komisjoni hinnangul kalakahju hüvitamise näol tegu rahatrahviga. Ka meie õigussüsteemis ei ole kalakahju hüvitamine karistus. Antud uuringu põhjal algatas komisjon Eesti suhtes uurimise ÜKP sanktsioonide rakendamise küsimuses. Tegemist oli nn pilootprojektiga (EU pilot), uurimine lõpetati seoses kalanduse kontrollimääruse muutmisega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 1 lõige 1 lubab eriseadusega kohaldada väärteo eest rahatrahvi erineval alusel ja määral. Eelnõus on füüsilise isiku karistuseks tõsise rikkumise toimepanemise eest ette nähtud kuni 300 trahviühikut või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kuni viiekordse kala või veetaime esmakokkuostu hinnale. Juriidilisele isikule on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kahe kuni kaheksakordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale. Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest on füüsilise isikule karistuseks ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kahe kuni kaheksakordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale. Juriidilisele isikule on karistuseks ettenähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kolme- kuni kümnekordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale. Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha näiteks juhuks, kui tõsine rikkumine pannakse toime väljaspool Läänemerd asuval merealal (edaspidi kaugpüük), kus püügireis kestab 35 päevast kuni 4 kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse. Näiteks ulatus Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni konventsiooni alal (NAFO) toimunud ühe püügireisi lossimise väärtus 2020. a esmakokkuostuhindadesse arvestatult 3,1 miljoni euroni (uuemaid andmeid pole võimalik välja tuua, sest hiljem pole Eesti laevad NAFO alal püüdnud). Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) alal ulatus ühe püügireisi lossimise väärtus 2024. a 1,1 miljoni euroni. Kuigi need trahvimäärad tunduvad kõrged, saab rahatrahv siiski olla maksimaalselt kümnekordne püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus, mille aluseks on kala või veetaime esmakokkuostuhindu, mis on oluliselt madalamad kala turuhinnast. Näiteks on räime esmakokkuostuhind 2024. a 39 eurosenti kilogrammi kohta ja ahvenal 2,88 eurot kilogrammi kohta. Olulisematest kaugpüügi liikidest on süvameregarneeli esmakokkuostuhind 3,26 eurot kilogrammi kohta ja karelestal 1,73 eurot kilogrammi kohta vastavalt PTA kodulehel avaldatud 2024. a keskmistele esmakokkuostu hindadele16. Oluline on rakendada trahvi kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi ära tasuda. Karistusel peab olema ärahoidev ja hoiatav mõju.

Rahatrahvi suurus määratakse väärteo- ja kriminaalmenetluse põhimõtete järgi võttes arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti järgitakse kalanduse kontrollimääruse artikli 89a lõikes 3 toodud põhimõtteid, et arvesse tuleb võtta eelkõige rikkumise raskusastet, laadi ja ulatust, sealhulgas negatiivset mõju või kahju suurust asjaomasele kalavarule ja merekeskkonnale, selle kestust, korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist. KeA lähtub viidatud alustest, ja töötab vajadusel välja ametkondliku juhise karistuste määramiseks.

Rahatrahv tõsise rikkumise eest ei asenda kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 94 täiendatakse KPS-i §-ga 881 ja 882. Tegu on uue väärteokoosseisuga, milles sisaldub karistus kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest.

Kavandatav KPS § 881 lõige 1 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest karistusena nähakse füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Rahatrahv kuni 300 trahviühikut määratakse üksnes siis, kui püütud, käideldud või turustatud kala väärtus oli väiksem kui 500 eurot või rikkumise toimepanemise teel kala või veetaime ei saadud üldse. Kavandatav KPS § 881 lõige 2 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus oli vähemalt 500 eurot, karistatakse rahatrahviga, mis vastab kala või veetaime kuni viiekordsele esmakokkuostu hinnale. Rahatrahvi seos kala väärtusega tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91a. Viiesaja euro lävend on vajalik, et vältida olukordi, kus trahvimäär tõsiste rikkumiste eest, mille käigus on püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime on madalam kui tõsise rikkumise eest, mille käigus ei saadud kala või veetaime. Maksimaalne karistus füüsilisele isikule rikkumiste eest, mis pole tõsine rikkumine on KPS-i kohaselt 300 trahviühikut, mis vastab 2400 eurole. Viiesaja euro lävend tõsiste rikkumiste puhul tähendab, et füüsilisele isikule saab maksimaalselt määrata karistuseks rahatrahvi 2500 euro ulatuses, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus oli 500 eurot (500 eurot korda 5), mis on kõrgem kui maksimaalne trahvimäär KPS §-des 74—88 sätestatud väärtegude eest.

Kavandatava KPS § 881 lõiked 3 ja 4 sätestavad karistuse juriidilisele isikule. KPS § 881 lõige 3 sätestab juriidilisele isikule karistuseks rahatrahvi kuni 32 000 eurot. KPS § 881 lõige 4 sätestab karistuseks juriidilisele isikule rahatrahvi, mis vastab kahe kuni kaheksakordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale, kui püütud, käideldud või turustatud kala väärtus on 500 eurot ja enam. Kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab, et juriidilise isiku trahvimäärad on kõrgemad kui need, mida määratakse füüsilisele isikule.

Kavandatava KPS § 881 lõige 5 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kala müügi katse on karistatav. Nimetatud normi kehtestamine on seotud kontrolltehinguga, kuna juhul kui KeA ametnik kohaldades kontrolltehingut tuvastab, et müüja paneb toime kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 või 3 sätestatud teo, mis seisneb keelatud kala müügis, siis on võimalik müüjat võtta vastutusele kavandatava KPS § 881 alusel.

Kavandatava KPS § 881 lõige 6 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5 alusel. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad. Juhul kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluse seirekeskuses EUMOFA avaldatud hinnad. Kui EUMOFAs pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad.

Kavandatava KPS § 882 sätestatakse karistused ühise kalanduspoliitika korduvate tõsiste rikkumiste eest. KPS § 882 lõikega 1 sätestatakse füüsilisele isikule karistus korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest kolmeaastase ajavahemiku vältel, milleks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut. KPS § 882 lõikega 2 sätestatakse karistuseks rahatrahv, mis vastab kahe- kuni kaheksakordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale juhul, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtuseks on 500 eurot ja enam. Kui kala või veetaime ei saadud või püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on alla 500 euro, kohaldatakse karistuse määramisel KPS § 882 lõiget 1.

KPS § 882 lõiked 3 ja 4 sätestavad karistuse juriidilisele isikule. KPS § 882 lõige 3 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 32 000 eurot, mida kohaldatakse juhul kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on alla 500 euro või kui neid ei saadud. KPS § 882 lõige 4 sätestab karistuseks rahatrahvi, mis vastab kolme- kuni kümnekordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale. KPS § 882 lõige 6 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS § 15 lõigete 4 ja 5 alusel. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad. Kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluse seirekeskuses EUMOFA avaldatud hinnad. Kui EUMOFAs pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad.

Kavandatava KPS § 882 lõige 5 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kala müügi katse on karistatav. Nimetatud normi kehtestamine on seotud kontrolltehinguga, kuna juhul kui KeA ametnik kohaldades kontrolltehingut tuvastab, et müüja paneb toime kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 või 3 sätestatud teo, mis seisneb keelatud kala müügis, siis on võimalik müüjat võtta vastutusele kavandatava KPS § 882 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse KPS § 15 lõiget 3, lisades ka viite veetaimele, mis on jäänud kehtivast KPS-i redaktsioonist ekslikult välja. See tähendab, et ka veetaime esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mis on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artiklis 65.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse KPS § 15 lõiget 4, kus asendatakse läbivalt termin „kokkuostuhind“ terminiga „esmakokkuostuhind“ ning lisatakse ka viide veetaimele, et ühtlustada terminid.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse KPS § 15 lõikega 5, mis sätestab, et kui kala keskmist esmakokkuostu hinda pole sama paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, siis võetakse esmakokkuostu hinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluss seirekeskuses EUMOFA avaldatud hinnad. Kui EUMOFAs pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik võtta hinna aluseks rahvusvahelistel turgudel avaldatud vastavate kalaliikide hinnad.

3.11.2. Muud karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 72—93)

Kuna kavandatavates KPS §-des 881 ja 882 tuuakse vastutuse peatükki tõsiste rikkumiste koosseis, siis on vaja üle vaadata ka muud väärteokoosseisud. Väärteokoosseisude kattumine tekitab tarbetu segaduse, kuna väärteomenetleja peab kaaluma, milline koosseis on asjakohasel juhul erikooseis, mida tuleb kohaldada. Eelkõige on see oluline korduvuse arvestamisel, kuna isikut saab karistada korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest kavandatava KPS § 882 alusel siis, kui teda on eelnevalt karistatud kavandatava KPS § 881 alusel. Muud väärteokoosseisud peavad siiski säilima nende rikkumiste kohta, mis on kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 nimekirjas, sest need rikkumised on tõsised ainult teatud lävendite ületamise või tingimuste täitmise korral, mis on toodud kalanduse kontrollimääruse lisas IV. Kuna kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3 toodud nimekirjas on mitmeid tegusid, mida nüüd loetakse tõsisteks rikkumiseks, siis on vaja täiendada väärteokoosseise ühtlasi nende osas. Samuti on vaja näha ette karistusi nende tõsiste rikkumiste eest (KPS § 71 lõike 1 punktid 2—9), mis pannakse toime sise- või piiriveekogudel või rannikumeres ilma, et need oleksid tõsised rikkumised kalanduse kontrollimääruse tähenduses (KPS § 71 lõike 1 punkt 1).

Eelnõu § 1 punktidega 72 ja 73 täiendatakse KPS § 74. Punktiga 72 täiendatakse KPS §-i 74 lõiget 1, lisades täpsustuse, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Punktiga 73 täiendatakse §-i 74 lõikega 3, millega sätestatakse, et ka kala müügi nõuete rikkumise katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav on karistatav. Nimetatud säte on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS § 251 kohaselt on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. KPS-is keelatud kala müügi võõrandamise katse karistatavaks muutmise põhjuseks on see, et kontrolltehingu läbiviimise eesmärgiks on kontrollida nimetatud nõuete täitmist ning juhul, kui selle käigus tuvastatakse, et nõudeid rikutakse, siis tuleb isikut ka karistada. Küll aga kontrolltehingu raames tehtud tehing on tühine, mis tähendab, et kehtiv KPS § 74 nimetatud väärtegu jääb katsestaadiumisse, seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka siis, kui see jääb väärtoekatse staadiumisse.

Eelnõu § 1 punktidega 74—76 jäetakse välja KPS § 75 pealkirjas ja asendatakse sama paragrahvi lõikes 2 sõna „kalalaevatunnistuseta“ sõnadega „kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“. Kalapüük merel kalalaevatunnistuseta laevaga on igal juhul tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS §-ga 881, samas aga kalalaevatunnistuse nõuete rikkumine ei pruugi alati olla tõsine rikkumine, mistõttu on vaja antud karistusnormi täiendada, et rakendada kalanduse kontrollimääruse nõuded. Lisaks täiendatakse lõiget 1 ja 2 täpsustusega, et karistussätteid kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest antud säte kattub EL tõsise rikkumise vastutussättega.

Eelnõu § 1 punktiga 77 muudetakse ja sõnastatakse KPS § 76 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et asendatakse nendes läbivalt sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteem“ sõnadega „asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme“. Muudatusega viiakse KPS § 76 kooskõlla kavandatava KPS § 69. Samuti asendatakse KPS § 76 pealkirjas ja lõikes 1 sõna „korra“ sõnaga „nõuete“, et paremini edasi anda sätte sisu sarnaselt eelnõu punktiga 78. Lisaks täiendatakse lõike 1 sõnastust, lisades täpsustuse, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest antud säte kattub EL tõsise rikkumise vastutussättega.

Eelnõu § 1 punktiga 78 ja 80 puudutavad KPS §-i 77. Punktidega 78 ja 80 asendatakse KPS § 77 pealkirjas ja lõikes 2 sõnad „korra rikkumine“ sõnadega „nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine“. Väärteokoosseis peaks sisuliselt katma kõikvõimalikud andmete esitamisega seotud nõuete rikkumised. Kehtiv sõnastus on veidi segadusttekitav, kuna sõna „kord“ viitab teatud toimimisnormidele. Uus sõnastus vastab paremini sätte sisule. Väärteokoosseisu on täiendatud sellisel, et edaspidi on karistatav ka valeandmete esitamine. Muudatuse põhjuseks on ennekõike soov anda õigus KeA-le menetleda valeandmete esitamisega seotud rikkumisi, sealhulgas nende andmete osas, mida ei esitata KeA-le. Põhjuseks on see, et KeA-l on olemas faktiline pädevus viia läbi väärteomenetlust, seetõttu on ka KPS-is sätestatud, et väärtegude kohtuväline menetleja on KeA. Hetkel takistab seda KarS § 280 koosmõjus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 52 lõikega 10. Lisaks täiendatakse lõike 2 sõnastust, lisades täpsustuse, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest antud säte kattub EL tõsise rikkumise vastutussättega.

Eelnõu § punktiga 79 täiendatakse KPS § 77 lõikega 11, millega nähakse harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Harrastuskalapüügis laieneb andmete esitamise kohustus kalanduse kontrollimääruse rakendumisel lõhe- ja tursapüügil, mistahes vahendiga. Hetkel kehtib andmete esitamise kohustus vaid kalastuskaardiga püügil. Hetkel, kui andmeid ei ole esitatud, ei anta isikule uut kalastuskaarti, samas aga ei ole ette nähtud karistust andmete esitamise kohustuse rikkumise eest. Senist lähenemist ei saa edaspidi kohaldada, sest andmed tuleb esitada vaid juhul kui vastavat liiki saadi, mis tähendab, et andmeid tuleb esitada sõltumata sellest, millist kalapüügiõigust kasutatakse. Seega on vajalik sätestada karistus nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest selleks, et tagada tulemuslikult kohustuse täitmine. Tegu on väärteokoosseisuga, mis näeb ette karistuse KPS § 61 lõigetes 2 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 81 tunnistatakse kehtetuks KPS § 78. Tegemist on väärteokoosseisuga, mis näeb ette karistuse vaatleja töö takistamise eest. Nimetatud tegu on aga alati tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS § 881.

Eelnõu § 1 punktiga 82 muudetakse ja sõnastatakse §-i 781, mille kohaselt jäetakse ära nii pealkirjast kui lõikest 1 viide laeva tähistusele, nime või registreerimisnumbri võltsimisele ja varjamisele, sest tegemist on EL-i mõistes tõsise rikkumisega ilma kaalutlusõiguseta, mistõttu lähtutakse sel puhul EL tõsiste rikkumiste vastutussätetest 881 või 882. Samuti lisatakse lõikesse 1 viide, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest antud säte kattub EL tõsise rikkumise vastutussättega. Merel tuleks tõendite varjamist, rikkumist ja kõrvaldamist karistada vastutussätete 881 või 882 alusel, sise- ja piiriveekogudel aga käesoleva sätte alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 83 täiendatakse §-i 79 lõiget 1 lisades täpsustuse, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest see säte kattub EL tõsise rikkumise vastutussättega.

Eelnõu § 1 punktidega 84, 85, 86, 87, 89, 92 ja 93, millega täiendatakse KPS §-de 80, 81, 82, 85, 87 ja 88 sõnastust lisades täpsustuse, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest need sätted kattuvad EL tõsiste rikkumise vastutussätetega.

Eelnõu § 1 punktiga 88 täiendatakse KPS § 82 lõikega 3, mis sätestab, et ka elektripüügivahendi võõrandamise katse on karistatav. Tegemist on kontrolltehingu rakendamise sättega, mille vajadust on täpsemalt põhjendatud eelnõu § 1 punkti 64 kohta antud selgituste juures.

Eelnõu § 1 punktiga 90 ja 91 täiendatakse KPS § 86 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et lisatakse loetellu kaalumise nõuete rikkumisega. Kala kaalumise nõuete rikkumise eest karistuse sätestamine on vajalik, et tagada tõhusam KPS § 611 ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ sätestatud nõuete täitmine. Samuti lisatakse lõikesse 1 täpsustus, et karistussätet kohaldatakse juhul kui väärteos puudub EL tõsiste rikkumiste ehk siis §-des 881 ja 882 sätestatud koosseis. Antud täpsustus on vajalik, sest antud säte kattub EL tõsise rikkumise vastutussättega.

3.12. Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punktid 70 ja 71)

Eelnõu § 1 punktiga 70 viiakse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud viide kooskõlla käesoleva eelnõu §-s 13 tehtud muudatustega. Kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama oma tarbeks ostmise korral kuni 10 kilogrammi kala ja veetaime puhul, mistõttu ei loeta seda ka kalakahju tekitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse KPS § 73 lõiget 7, millega täpsustatakse kahju sissenõudmise korda. Selle kohaselt on kavandatud muudatuse tulemusel KeA otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Muudatuse kohaselt hakatakse kalakahju välja nõudma KeA otsuse alusel, mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Perioodil 2022—2024. a on esitatud 31 tsiviilhagi kalakahju hüvitamiseks. Tegemist on kohtute ja KeA töökoormuse vähendamisega.

3.13. Menetlus (eelnõu § 1 punktid 95 ja 96)

Eelnõu § 1 punktiga 95 ja 96 muudetakse KPS § 89 lõikeid 2 ja 3, täiendades väärteokoosseisude loetelu kavandatavate KPS §-dega 881 ja 882, mille kohtuväliseks menetlejaks võib olla ka politseiasutus ning mille toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada toimepanemise vahendi ning väärteo objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Kuna kavandatava KPS § 881 ja 882 nimekirjas on rikkumisi, mis on sisult sarnased nende rikkumistega, mis on kaetud teiste väärteokoosseisudega, on vajalik tagada ühesugune lähenemine. Näiteks on kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumise nimekirjas kalapüük keelatud vahendiga, sealhulgas püük elektripüügivahendiga, lõhkelaenguga jne, samuti püügivahendite kohta esitatavate nõuete rikkumine, mille korral võib olla vajalik püügivahend konfiskeerida. Samuti peaks politseiasutus saama vajadusel menetleda sarnaseid rikkumisi vaatamata sellele, kas need on toime pandud merel või sise- või piiriveekogudel ning vaatamata sellele, kas rikuti kalanduse kontrollimääruse või Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „kalapüügieeskiri“ norme. Lisaks eelnevale on kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punkti p kohaselt tõsine rikkumine kalapüügiga tegelemine sunniviisilise töö abil, nagu see on määratletud ILO sunniviisilise töö konventsiooni nr 29 artiklis 2. Sellise rikkumise menetlemise pädevus puudub KeA-l, samas on seevastu politseiasutusel.

3.14. Normitehnilised muudatused (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4—6, 33 ja 56)

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse seaduses läbivalt lühend EL sõnadega Euroopa Liit vastavas käändes.

Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse paragrahvi 2 lõikes 1 ära tekstiosa „edaspidi EL“.

Eelnõu § 1 punktidega 4—6 ja 33 sõnastatakse ümber KPS § 10 lg 9, § 11 lõiked 3 ja 4 ning § 41 lg 2, jättes ära sõna „erandina“.

Eelnõu § 1 punktiga 56 asendatakse § 61 lõikes 14 asendatakse andmete nimistu sõnaga „andmekoosseis“.

3.15. Rakendussätted (eelnõu §1 punktid 97 ja 98)

Eelnõu § 1 punktiga 97 tunnistatakse kehtetuks KPS § 90 lõiked 1, 4 ja 5. Sätted ei ole enam ajakohased.

Eelnõu § 1 punktiga 98 täiendatakse KPS § 90 lõigetega 6—11. Kavandatava KPS § 90 lõikega 6 kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt kõik need õigusaktid, mis kehtisid enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist kehtivad kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus KPS-ga. Antud üleminekusäte on vajalik selletõttu, et käesoleva eelnõuga muudavad KPS §-des 611, 69 ja 70 sisalduvad volitusnormid asukohta seaduses. KPS § 61 lõigetes 2, 9, 12, 14 ja 16 sisalduvaid volitusnorme küll muudetakse, aga nende muudatused on niivõrd vähe olulised, et nende alusel antud õigusaktid kehtivad ka pärast käesoleva eelnõu seadusena jõustumist. Kavandatava KPS § 90 lõikega 7 sätestatakse merel kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine 9 kuni 12-meetrise kogupikkuse ja aktiivpüüniseid kasutavatele kalalaevadele alates 10. jaanuarist 2028. a. Alla 9- meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kalutavatele kalalaevadele hakkab nõue kehtima hiljem. Kalalaevaregistri andmetel on selliseid laevu kokku 131. Passiivpüünisteks loetakse KPS § 31 punktides 1—3 nimetatud kalapüügivahendeid, milleks on õngejadad, nakke- ja lõkspüünised. Aktiivpüünisteks loetakse sama paragrahvi punktides 4 ja 5 nimetatud vahendeid nagu kurn- ja traalpüüniseid. Kavandatava KPS § 90 lõikega 8 sätestatakse kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine merel kõikidele alla 9-meetrise kogupikkusega kalalaevadele alates 1. jaanuarist 2030. a. Selliseid kalalaevu on kalalaevaregistri andmetel 1931. Kavandatava KPS § 90 lõikega 9 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 73 sisse viidud muudatusele, millega KeA hakkab kalakahju hüvitisi sisse nõudma oma otsuse alusel, mis tähendab, et enne 1. jaanuari 2027. a algatatud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmine viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras ehk tsiviilhagiga kohtu kaudu. Kavandatava KPS § 90 lõikega 10 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 882 korduvuse arvestamisele kolme aasta jooksul alates eelmise tõsise rikkumise toimepanemisest. Sätet ei kohaldada tagasiulatuvalt enne selle sätte jõustumist sooritatud tõsiste rikkumiste suhtes, sest tõsiste rikkumiste sisu muutub ja sellisel juhul poleks tagatud võrdset kohtlemist. Kavandatava KPS § 90 lõikega 11 sätestatakse, et 2026. a välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni.

3.16. KTKS-i muutmine (eelnõu § 2)

KTKS-i muutmise põhjendused on üksikasjalikult toodud käesoleva eelnõu seletuskirja peatükis 3.2.

3.17. KarRS-i muutmine (eelnõu § 3 punktid 1—5)

EL-i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest rahatrahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samuti peab kalanduse kontrollimääruse artikli 93 kohaselt rikkumiste andmeid säilitama riiklikus rikkumiste registris vähemalt viis aastat. Praegu on KeA- l juurdepääs vaid kehtivatele karistustele kuni nende kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni karistusregistris. KarRS-i § 24 järgi kustutatakse väärtegude puhul karistusregistris karistus ühe aasta möödumisel ja kriminaalasja puhul kolme aasta möödumisel. Kalanduse kontrollimääruse nõuete täitmiseks on aga KeA-l tõsise rikkumise korral rahatrahvi määramiseks vajalik saada juurdepääs ka karistusregistri arhiivi andmetele.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus kavandatavas KPS § 882 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel ning väärteomenetluse läbiviimisel.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõike 1 punkti 11, lisades nimistusse Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi. Muudatusega võimaldatakse ka Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumil juurdepääs karistusregistri arhiivile, et rakendada ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret, turukorralduslikke -, põllumajandustoodete - ja toidu kvaliteedikavade abinõusid ning kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmeid.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse KarRS § 20 lõike 1 punkti 13. Muudatusega asendatakse õigusaktis seni kasutusel olnud Maaeluministeeriumi nimi ministeeriumi õigusjärglase nimega ehk Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Lisaks on antud õigus registri arhiiviandmetele ka kalandusturu korraldamise seaduses nimetatud riigi sihtasutusele ehk Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES). MES täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt antud avalikke ülesandeid, näiteks on ta rakendamas ja haldamas 26. septembril 2025. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja MES-i vahel sõlmitud halduslepingu nr 227 alusel Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) 2021–2027 rahastamisvahendi sihtfondi. Teatud tegevuste juures on oluline, et EMKVF rahalisi vahendeid ei suunataks nendesse tegevustesse, mida viivad ellu isikud, kes on laenutaotluse esitamisel vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud mõne rikkumise, mis tegelikkuses välistaks neid EMKVF rahaliste vahendite kasutamise õigusest. Nimelt sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49) artikkel 11, et EMKVF meetmete käitaja toetustaotlus ei ole aktsepteeritud, kui käitaja on vastava ajavahemiku jooksul toime pannud Ühise Kalanduspoliitika määruse kohase tõsise rikkumise.17 Selleks, et MES saaks veenduda EMKVF rahaliste vahendite õiguspärases kasutamises, siis on sihtasutusel vaja õigusi andmeid pärida registri arhiivist laenu taotleja kohta.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20, millega lisatakse andmetele juurdepääsu saajate hulka ka KeA. Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi andmetele kavandatava KPS § 882 nimetatud väärteo menetlemiseks. Sellisel juhul peab karistusregistri pidaja andma KeA-le vajalikud andmed KPS § 882 alusel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.

Eelnõu § 2 punktiga 5 asendatakse KarRS § 23 lõikes 2 tekstiosa „3—11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse KarRS § 23 lõiget 6 selliselt, et vabastatakse KeA-d riigilõivu maksmise kohustusest siis, kui KeA soovib saada karistusregistrist ja selle arhiivist andmeid paberdokumendina.

3.18 RLS-i muutmine (eelnõu § 4)

Lähtuvalt KarRS-i muudatusest (eelnõu § 3), millega antakse KeA-le õiguslikud alused karistusregistri arhiivist andmete saamiseks, millega vabastatakse KeA ühtlasi elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistrist ja selle arhiivist andmete väljastamise eest. Seetõttu muudetakse ka RLS-i vastavat sätet.

3.19. Jõustumine (eelnõu § 5)

Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et seadus jõustub üldises korras, kümme päeva peale avaldamist Riigi Teatajas.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et eelnõu § 1 punktid 59 ja 71 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a. Sätted puudutavad kala kaalumisega seotud nõudeid ning kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamist.

Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 16 jõustub 10. jaanuaril 2028. a. Säte puudutab kalalaevade mootori võimsuse kontrolli.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842,20.12.2023);
• nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50).

Võrdlustabel, mis käsitleb võrdlust nimetatud EL-i õigusaktidega on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 1 „euroopa liidu õigusaktide ja kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võrdlustabel“.

6. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatused ja nende mõjud

Kalanduse kontrollimäärus on liikmesriikidele siduv ja otsekohalduv. Komisjon on teinud oma mõjuhinnangu18 kalanduse kontrollimääruse muudatuse väljatöötamisel. Mõjuhinnang kinnitas, et kehtiv õigusraamistik ei vasta täielikult EL-i ühise kalanduspoliitika eesmärgile. Sidusrühmad kutsuvad tungivalt üles kohandama kontrollisüsteemi paremini uue ÜKP-ga, keskendudes eelkõige lossimiskohustusele, ning parandama koostoimet muude poliitikavaldkondadega, eriti keskkonna- ja turupoliitikaga. Peale selle põhjustas teatavate sätete ebaselgus erinevat rakendamist liikmesriigiti, takistades käitajatele võrdsete võimaluste loomist ja seetõttu nende usalduse saavutamist süsteemi suhtes. Lisaks on kehtiva õigusakti tõhususele ja tulemuslikkusele takistuseks teatavate sätete aegumine, paindlikkuse puudumine ning mõnikord ebatõhus rakendamine liikmesriikide poolt. Sellega seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu sätetele, mis käsitlevad karistusi ja punktisüsteemi, rikkumiste järelmeetmeid, andmete vahetamist ja jagamist, jälgitavust ning alla 12 meetri pikkuste laevade seire- ja püügiandmete esitamist.

Seaduseelnõu rakendamisega kaasnevad majanduslikud mõjud kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele ning mõjud riigiasutuste (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KeA, PTA) töökorraldusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa õigusliku muudatuse kalapüügi valdkonnas ja selle järelevalves ning mõju riigiasutuste eelarvele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa positiivse mõju looduskeskkonnale läbi tõhusama vee-elusressursside kaitse. Puudub otsene sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele, siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.

Kavandatav muudatus: kala müük tarbijale (eelnõu § 1 punkt 3)

Kala kogust, mida võib füüsilise isiku (edaspidi tarbija) kohta müüa ilma esmakokkuostu vormistamata, vähendati 30 kilogrammilt 10 kilogrammile inimese kohta päevas. Läänemerest püütud lõhe puhul on piirmääraks kaks isendit tarbija kohta päevas. Senine piirmäär vastas paremini Eesti inimese vajadustele, kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses. Samas on kontrolliasutused (KeA, PTA) seni kehtinud erandit hinnanud teatud riskikohana, sest see on võimaldanud esitada vähem andmeid kala päritolu kohta, mis vähendas kala jälgitavust ning seeläbi oli suurem risk, et pannakse toime rohkem rikkumisi.

Sihtrühm: potentsiaalselt võib säte mõjutada kõiki ettevõtjaid, kes kutselise kalapüügiga tegelevad. 2024. a oli kaluri kalapüügiloa omanikke 1386, neist saaki deklareeris 1191 omanikku (86 protsenti loa omanikest). Ettevõtjaid, kes müüvad kala ainult tarbijatele või tarbivad kogu püütud saagi ise ära ning esmakokkuostjatele midagi ei müü, oli 2024. a 582 ehk umbes 49 protsenti saaki saanud ettevõtjatest. Kala kogus, mis liikus ilma esmakokkuostu vormistamata, oli umbes 2800 tonni aastas. Osa ettevõtjatest (4 protsenti saaki saanud ettevõtjatest) püüab vaid kuni 10 kilogrammi kala aastas, mistõttu ei oleks uus 10 kilogrammi piirmäär kala tarbijale müümisel nende puhul probleemiks.

Võib eeldada, et otse tarbijale müüakse suuremaid koguseid värskena ja töötlemata kujul, kuna tarbija soovib ise kala oma tarbeks soovipärasel viisil töödelda. Töödeldud kala (fileena, suitsutatud) hind on märkimisväärselt kõrgem, mistõttu töödeldud kala kümnetes kilodes tõenäoliselt korraga tarbija ei osta. Seetõttu on kogu aasta peale kokku püütud saagist olulisem vaadata, kui paljud ettevõtjad saavad üle 10 kilogrammi saaki ühel päeval. Selliseid ettevõtjaid, kes pole ühelgi päeval aastas deklareerinud üle 10 kilogrammi saaki, oli 2024. a 11 protsenti. Ettevõtjaid, kellel oli üle 10 kilogrammise saagiga päevi aastas vähemalt 24, oli 38 protsenti. Reeglina, mida rohkem on ettevõtjal päevi, kus ta on saanud üle 10 kilogrammi saaki, seda suurem on tõenäosus, et see kala liigub edasi esmakokkuostu. Keskmine esmakokkuostutehingu kogus kaluri kalapüügiloa alusel oli 2024. a 642 kilogrammi.

Mõju: tarbijatele muutub suurema koguse kala ostmine otse püüdjalt keerulisemaks ja kulukamaks, sest otse kalurilt ostmas tuleb käia, kas mitu korda või kaaslasega, et sama kalakogus kätte saada. Samas muutub keerulisemaks kala päritolu tõendavate dokumentideta kala transport või ladustamine ning võib eeldada, et sellise kala osakaal tarneahelas väheneb, mis avaldab positiivset mõju toiduohutusele. Suurem mõju on rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma. Samas aga tehakse seda tihedamini, mistõttu 10 kilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata.

Kavandatav muudatus: kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus(eelnõu § 1 punkt 9 ja § 2 punktid 1—7)

Kala päritolu tõendamise nõue ja jälgitavuse nõue toidukäitlejatele kehtib ka praegu, kuid ettevõtjad võivad jälgitavuse tagamiseks kasutada paberdokumendi, näiteks arve-saatelehe. Eelnõu kohaselt peavad ettevõtjad juurutama elektroonilise arvepidamise partiide üle ning samuti vahetama partiide infot tarnijate vahel digitaalsel kujul, et tagada „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ jälgitavus tarneahelas. Kuna partiide kohta nõutud minimaalset teavet täiendatakse püügireisi või püügipäeva numbriga ja vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga, on võimalik kala päritolu tõendamisel liikuda tarneahelas tagasi püügireisini või korjeni.

Sihtrühm: ettevõtjad, kes tegelevad kala töötlemisega, kala transpordi, ladustamise ning hulgi ja jaemüügiga, samuti vesiviljelusettevõtjad.

Mõju: digitaalse jälgitavuse nõuetest mõjutatud ettevõtjaid on 358. Nendest kala esmakokkuostuga tegelevaid ettevõtjaid on 142, kala käitlemise ja ladustamisega tegelevaid ettevõtjaid on 114, kala transpordiga tegelevaid ettevõtjaid on 31, kala hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 16, kala jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 22 ning vesiviljelusega tegelevaid ettevõtjaid on 33. Kala päritolu tõendamise nõuete täitmine nõuab ettevõtjatelt digitaalse jälgitavuse rakendamist. Uute lahenduste juurutamine või olemasolevate süsteemide täiendamine nõuab lisaressursse, kuna seni oli võimalik kala päritolu tõendada paberdokumentidega.

Kutselise kalapüügi andmed esitatakse läbi PERK-i keskkonna elektroonselt. PERK-i vahendusel esitatakse andmed kutselisest kalapüügist kuni esmakokkuostuni ning selle kaudu on tagatud ka elektrooniline jälgitavus kalapüügitoodete puhul. PERK keskkonnast on võimalik kala ja veetaime esmakokkuostul alla laadida partii kohta nõutud minimaalne teave kala päritolu tõendamiseks. Suuremad kala töötlemise ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad kasutavad ettevõttes partiide jälgitavuse tagamiseks Excelisse loodud aruannet või on ühildanud jälgitavuse raamatupidamis- ja laohaldustarkvaraga. Seni kasutusel olnud lahendused tuleb kohandada selliseks, et partiide kohta nõutud minimaalne teave oleks süsteemis registreeritud. Elektroonilise jälgitavuse rakendamiseks võib kasutada ka Excelisse loodud lahendust, mis tagab partiide liikumise jälgimise. See annab paindlikkust väiksematele ettevõtjatel elektroonilise jälgitavuse rakendamisel väiksemate kuludega.

Elektrooniline jälgitavus suurendab tarneahela läbipaistvust ning võimaldab jälgida efektiivselt ja operatiivselt kala ja veetaime liikumist kogu tarneahela ulatuses tõkestades seeläbi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügil püütud kala jõudmist turule. Muudatus tõhustab järelevalvet ja seeläbi loodusressursside kaitset, sest igas tarneahela etapis on võimalik jälgida „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ põhimõttel, kellelt tooted on tarnitud ja kellele need on tarnitud. Partii kohta edastatav minimaalne teave võimaldab igas tarneahela etapis tuvastada kala päritolu püügireisi/korje täpsusega ning tuvastada samm-sammult kogu tarneahela. Selline süsteem peaks tagama, et tarbijani jõuab seaduslikult püütud kala.

Elektrooniline jälgitavus võimaldab ettevõtjatel teha teadlikumaid otsuseid partiide liikumise kohta, muuta sisemisi tööprotsesse paindlikumaks ja kiiremaks. Elektrooniline jälgitavus võimaldab tooteid tarneahelas jälgida, tuvastada nende päritolu ning pakkuda ettevõtjale kindlust, et tema valduses on seaduslikult püütud kala. Kuna ettevõtjatele jääb otsustusvabadus võtta kasutusele selline elektroonilise jälgitavuse lahendus, mis tema ettevõttele sobib, võib tekkida probleem andmevahetuses ettevõtjate vahel. Ühe ettevõtja poolt kasutuses olev lahendus ei pruugi võimaldada andmete ülekandmist ühelt ettevõttelt teisele ning andmete käsitsi sisestamine suurendab nende halduskoormust.

Elektroonilise jälgitavuse tagamisega paraneb kala ja veetaime päritolu tõendamine, tõkestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, suurendatakse ausat konkurentsi, tõhustatakse järelevalvet ning tagatakse loodusressursside parem kaitse.

Kavandatav muudatus: mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punktid 15 ja 16)

Komisjoni tellitud 2019. a EL-is läbiviidud kalalaevade mootorivõimsuse vastavustõendamise uuringust19 selgus, et 51 protsenti kontrollitud kõrge riskiga laevadel ületas nende tegelik mootorivõimsus sertifitseeritud võimsust. Kõige suurem rikkumiste arv oli Vahemerel tegutsevate põhjatraalide hulgas ning väikseim rikkumiste arv oli Läänemerel tegutsevate pelaagiliste traalide seas. Selleks, et mootorivõimsusega seotud rikkumisi vähendada ja kõrge riskiga laevu paremini kontrollida, on kehtestatud mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja registreerimise nõue kontrolliasutuste (Eesti puhul KeA ja EFCA) riskianalüüsi põhjal.

Sihtrühm: üle 221 kilovatti mootorivõimsusega traalpüüniseid kasutatavad kalalaevad. Neid on kalalaevaregistri andmetel Läänemerel 11, kaugpüügis (Atlandi ookean) 5.

Mõju: potentsiaalselt hindame, et see meie laevu ei puuduta tulenevalt riski hindamise kriteeriumitest. Seni pole tuvastatud ka ühtki mootori võimsuse rikkumist. Juhul kui leiab aset mootorivõimsuse rikkumine, mis kergitab riski kõrgeks ja vajalik on mootorivõimsuse pidev mõõtmine, siis seadme kulu koos paigaldusega on hinnanguliselt 12—16 000 eurot (DG MARE 2019: 98-99). Seadme kulu saab katta 85 protsendi ulatuses Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse fondi (edaspidi EMKVF) kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmise meetmest kuni 2028. a20. Mootorivõimsuse pideva jälgimise puhul on tegu lisainstrumendiga, mis võimaldab mootorivõimsuse hindamist ning see muudab järelevalve tööd mõnevõrra lihtsamaks. Administratiivne halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju kalavarude seisundile on kaudne ja varude seisund peaks paranema. Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne.

Kavandatav muudatus: kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 7, 8, 13, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 34, 35, 36, 39, 40, 41, 42, 43, 44)

Lisaks kalapüügiloale väljastatakse ka kalalaevatunnistus edaspidi elektrooniliselt, kalalaevatunnistust pole vaja enam kalalaeva pardal hoida, kehtetuks muutunud tunnistust pole vaja enam registri töötajale tagastada.

Sihtrühm: kõigi kalalaevastiku segmentide kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA. Aastas tehakse kalalaevade registris keskmiselt 190 toimingut, mille puhul tuleb väljastada uus kalalaevatunnistus.

Mõju: ettevõtjate halduskoormus väheneb, samuti väheneb ka PTA töökoormus, kuna kalalaevatunnistus väljastatakse elektroonilises vormis ning puudub vajadus neid kehtivuse kaotamisel või kehtivuse peatamisel tagastada.

Kalalaeva tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja peatamise alused.

Sihtrühm: kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA

Mõju: kalalaevatunnistuse omanikele ja PTA-le kaasneb muudatusega minimaalne mõju, mis sisuliselt tähendab kalanduse kontrollimääruse läbitöötamist, kuna ainus, mis muutub on viide kalanduse kontrollimäärusele. Samas tegemist on otsekohalduva õigusaktiga.

Menetlustähtaegade ühtlustamine

Sihtrühm: kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA

Mõju: muudatusega kaasneb positiivne mõju kalalaevaomanikele, kuna esiteks ühtlustatakse sarnaste toimingute menetlustähtaegu ning teiseks menetlustähtajad lühenevad, mis mõjutab positiivset ettevõtluskeskkonda. PTA töökoormus mõnevõrra kasvab, aga juba praegu teeb PTA sarnaseid toiminguid lühema tähtajaga.

Nõue kanda kaluri kalapüügi loale kalalaeva andmed, kui merel kalapüügiks kasutatakse 10- meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva.

Sihtrühm: kalalaevatiku segmenti 4S2 kantud 10-meetrise kogupikkusega ja pikemaid merel püüdvaid rannapüügilaevu on kalalaevade registri andmetel 2. mai 2025. a seisuga 62, mis moodustab 3 protsenti segmenti 4S2 kantud kalalaevadest. Kaluri kalapüügiloa alusel merel esitas 2024. a kohta püügiandmeid 1023 loa omanikku. Neist 10-meetrise kogupikkusega ja pikema kalalaeva kasutamist märkis 76 loa omanikku, ehk ligikaudu 7 protsenti püügireisi teinud loa omanikest. Nende laevadega tehtud püügireiside saagist 98 protsenti moodustas räim, mis oli nõutud kastmõrdadest.

Mõju: väike, puudutab väikest osa mere rannapüügisegmendist. Tegemist on suuremate ettevõtjatega, kelle püügivõimalused on jaotatud mitme laeva ja püügibrigaadi vahel.

Kõrvaltingimusega kalapüügiloa väljastamine ja kalalaeva asendamine kalapüügiloal

Sihtrühm: kaluri kalapüügiloa omanikud ja PTA

Mõju: Kaluri kalapüügiloa omanikke mõjutab muudatus pigem positiivselt, kuna edaspidi saavad nad vahetada kalapüügiloale kantud kalalaeva teisega. Samas nõue, et kalalaev peab olema loale kantud neid ei mõjuta, kuna ka praegu peab merel kasutataval kalalaeval olema kalalaevatunnistus ning kalalaev peab vastama ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldumine ja selle peatamine või kehtetuks tunnistamine

Sihtrühm: kutselise kalapüügiloa omanikud ja PTA

Mõju: muudatusega kaasneb mõningane negatiivne mõju kutselise kalapüügiloa omanikele, kuna edaspidi on mõnevõrra raskem saada kutselist kalapüügiluba ja lihtsam on sellest ilma jääda. Küll aga tegemist on ELi õigusaktidest tulenevate nõuetega. PTA töökoormus mõnevõrra kasvab, kuna tuleb töötada läbi kalanduse kontrolli määrust.

Kavandatav muudatus: harrastuskalapüügi andmete esitamine (eelnõu § 1 punkt 47)

Alates 2026. a. peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja kaaspüügil püütud tursa kohta ka harrastuspüügil, sõltumata püügivahendist. Komisjonile tuleb need püügiandmed raporteerida igakuiselt alates märtsist 2026. a. Soome lahe lõhe, tursa ning kilu ja räime harrastuskalapüügi kohta võib andmeid koguda ka näiteks kvantitatiivuuringu (küsitlused) kaudu. Need andmed tuleb iga-aastaselt raporteerida komisjonile alates 2027.a maist.

Sihtrühm: andmete esitajateks on EL-ist tulenevate nõuete puhul kõik kalapüüdajad (k.a soodustatud isikud), kes püüavad Läänemere avaosa lõhet (kõik püügipiirkonnad v.a Soome laht), räime, kilu ja turska. Nende arvu on keeruline hinnata. Harrastuskalapüüdjate koguarv Eestis kõikidel veealadel on hinnanguliselt 150 000 inimest.

Mõju: kalanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete rakendamine mõjutab eelkõige Läänemere avaosast lõhe püüdjaid ning lisaks neid kalureid, kes kaaspüügina saavad turska. Lõhe trollimise (õngpüünisega landi või rakise vedamine paadi järel) puhul kehtib püüdjatel kohustus kõik rasvauimega (looduslikud) kalad vabastada. Kaasa tohivad nad võtta ainult ühe lõigatud rasvauimega isendi. EL-ist tulenevate nõuete täitmise puhul tuleb lisaks kaasa võetavatele isenditele ka vette tagasi lastavad isendid raporteerida. See tähendab, et kalastajad on kohustatud arvet pidama selle üle, kui palju nad püügi käigus kalu tagasi lasid, sest liikmesriik on kohustatud edastama andmeid nii püütud kui ka tagasi lastud kalade kohta. Kuna trollimine toimub, kas harrastuskalapüügiõiguse olemasolu või KPS-s välja toodud soodustatuse korral, tuleb hakata neil kaluritel edaspidi oma saake ja kalade vette tagasi laskmisi registreerima. Täna ei ole teada, kui suur hulk on selliseid isikuid, kes võiksid lõhet trollimise teel tabada. Kalastuskaardi alusel püüdvad kalastajad, kes on merest lõhe või tursa kätte saanud, peavad hakkama oma saake päeva täpsusega üles märkima, mis toob neile kaasa senisest suurema andmete esitamise kohustuse. Seni pole harrastuspüügiõiguse puhul ja soodustatud isikutel üldse andmete esitamise kohustust ning kalastuskaardi puhul tuleb andmeid esitada viie päeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.

Andmete kogumise tarvis tuleb juba töötavat kalaluba.ee keskkonda arendada selliselt, et see kataks ära eelnimetatud uued kohustused. Arenduse hinnanguline kulu on 40 000 eurot, mida on võimalik katta EMKVF kalanduse kontrolli ja järelevalve meetmest19. Lisaks kalaluba.ee arendusele suureneb edaspidi halduskoormus ka ametnikul, kes peab harrastuskalapüügi saagiandmeid kontrollima ning neid Euroopa Komisjoni „RecFishing“ veebiplatvormile edastama. Samuti tuleb hakata teatud liikide osas iga-aastaselt läbi viima harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Seda uuringut on siiani läbi viidud üle aasta. Uuringu läbiviimiseks on võimalik taotleda toetust regionaalministri 23.oktoobri 2023. a määruse nr 71 „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ alusel21.

Täiendav andmete kogumine annab parema ülevaate harrastuspüügi mõjust, mis omakorda parandab andmete kvaliteeti, mille aitab tõsta kalavarude hindamise kvaliteeti. See võimaldab paremini sihistada ja reguleerida harrastuskalapüüki. Täiendav andmete kogumine puudutab isikuid, kes kalal käivad, ettevõtjaid see ei puuduta.

Kavandatav muudatus: püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 47—58)

Koos püügiandmetega tuleb muuhulgas edastada merel tundlike liikide püügi korral teave vigastatud, surnud, või elusalt vabastatud isendite arvu või saagi koguste kohta. Transpordidokumendi andmeid tuleb hakata esitama elektrooniliselt enne transpordi algust.

Sihtrühm: tundlike liikide teabe esitamise kohustus alates 10. jaanuarist 2026. a on kalapüügiloa omanikel, kes kasutavad merel püügiks 12-meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Kaluri kalapüügiloa alusel teostas 2024. a rannapüügiandmetel 12-meetrise kogupikkusega ja pikema kalalaevaga merel püüki kümme loa omanikku, kokku nelja kalalaevaga. Kaugpüügi ja Läänemere traalpüügiettevõtjaid oli 2024. a kokku 19 ja andmeid esitanud kapteneid 33. Alates 10. jaanuarist 2028. a laieneb kohustus kõigile merel kalalaevaga püüdjatele. Kutselisi kalureid, kes püügiandmeid esitavad merel, on ligikaudu 1700. Transpordidokumendi elektroonilise esitamise puhul kõiki transpordiga tegelevaid ettevõtjaid oli 2024. a esitatud andmete kohaselt kaheksa.

Mõju: mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on tundlike liikide püügiga seotud teabe esitamise osas väike. Mõju keskkonnale on positiivne, sest paraneb andmete kvaliteet teatud looduskaitsealuste liikide kohta. Andmed pardale tõstetud saagi ning püünisesse sattunud hukkunud imetajate ja lindude kohta tuleb esitada juba praegu kõigil, nii sise- ja piiriveekogudel kui ka merel ning sõltumata kalalaeva pikkusest või kalalaeva kasutamisest. Potentsiaalselt laieneb teavitatavate liikide nimistu ning detailsusaste: kas isend oli elus, surnud või vigastatud. Transpordidokumendi elektroonilise edastamisega seonduv mõju transpordiga tegelevatele ettevõtjatele on keskmine. Vedajad peavad omandama võimekuse ise andmed PERK-i vahendusel esitada, seni on andmed PERK- i sisestanud selle ettevõtja esindaja, kelle vedajaga tegemist on. Paraneb järelevalve tõhusus ning seeläbi loodusressursside kaitse, sest andmed kala transpordi kohta saadetakse ette, mitte tagant järgi.

Kavandatav muudatus: kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punktid 18, 19 ja 59)

Luua tuleb kaalujate heakskiitmise süsteem ja koostada kaalujate nimekiri. Üldiselt on kohustus kala kaaluda sadamas, seejuures on lubatud erandid mujal kaalumiseks kui sadamas kui täidetakse komisjoni rakendusmääruse nõudeid. Komisjoni kaalumise määruse eelnõu kohaselt tuleb kaalumisel täita teatud miinimumnõudeid sorteerimata kala (kilu-räime) lossimisel ning kala kaalumisel peale transporti ettevõttes. Seega rannapüügil ja räime kastmõrraga püügil saab tõenäoliselt jätkata olemasoleva režiimiga, kus kala kaalutakse lossimisel ja kaalumise eest vastutab kapten. Kaalujate heakskiitmine toimub kaptenite ja ettevõtjate poolt kasutatavate kaalumissüsteemide vastavushindamisel. Millised saavad olema need nõuded, on praegu keeruline komisjoni rakendusmääruse eelnõu alusel hinnata, sest läbirääkimiste protsess on alles algusjärgus ning tõenäoliselt tehakse sellesse olulisi muudatusi. Kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruse nr 52 „Perioodi 2021– 2027 kalasadamate investeeringutoetus“ alusel.

Sihtrühm: uued kaalumise nõuded puudutavad kapteneid ning suuremaid kilu-räime töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid (maksimaalselt 40—50 ettevõtjat, ilmselt oluliselt vähem).

Mõju: keeruline hinnata, sest nõuded kehtestatakse rakendusmäärusega, mille arutelu on veel pooleli. Suure tõenäosusega peavad ettevõtted tegema täiendavaid investeeringuid potentsiaalsete kaalumise nõuete täitmiseks. Samuti on alust arvata, et KeA töökoormus kasvab seoses kaalumislubadega peale transporti kaalumisel ja kaalumiskohtade heaks kiitmisel.

Kavandatav muudatus: kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 21, 43, 65, 66 ja 77)

10. jaanuarist 2026. a hakkas asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõigile 12-meetrise kogupikkusega ja pikematele kalalaevadele. Erand 12—15-meetrise kogupikkusega kalalaevadele kaob. Eestis puudutab see nelja laeva, kellest ühel on jälgimissüsteem (edaspidi VMS) juba olemas. Kolme laeva puhul viiakse läbi kordusmõõtmised.

10. jaanuarist 2028. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima 9—12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 126 laeva. Samuti hakkab see nõue kehtima viiele alla 12-meetrise kogupikkusega aktiivpüünistega püüdvale laevale.

1. jaanuarist 2030. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõikidele kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 1931 laeva.

Sihtrühm: järk-järgult kõik rannapüügilaevad, kokku 2166 laeva.

Mõju: hetkel on keeruline hinnata kulusid antud muudatusele, kuna arutelud võimalike tehniliste lahenduste üle alles käivad. Asukoha jälgimise süsteemide soetamiseks on võimalik saada toetust 85 protsendi ulatuses regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 15 „perioodi 2021-2027 kalapüügi investeeringutoetus“ alusel.

Kavandatav muudatus: riiklik järelevalve (eelnõu § 1 punktid 60—64)

KeA-le õiguse andmine kohaldada järelevalve käigus viibimise keeldu, suunata kalalaev sadamasse, kohaldada kontrolltehingut ning teostada isiku riiete ja esemete läbivaatus.

Sihtrühm: KeA ametnikud.

Mõju: eelnõu kohaselt antakse KeA-le õiguse kasutada riikliku järelevalve raames täiendavaid meetmeid. Muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid. Vajadus võib olla ametnike koolitamiseks uute meetmete rakendamisel. Kavandatud muudatused võimaldavad KeA-l senisest tõhusamalt teha järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle ja selline tegevus tõhusalt lõpetada, mis teenib loodusressursside parema kaitse eesmärki.

Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste loetelu (eelnõu § 1 punktid 67 ja 68)

Tõsiste rikkumiste loetelu täiendamine uute tegudega, mida loetakse edaspidi tõsisteks rikkumiseks, tõsiste rikkumiste võrdlustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Sihtrühm: kogu kalandussektor, umbes 5000 inimest, KeA ametnikud, 32 ametniku.

Mõju: osade rikkumiste korral tuleb hakata rakendama kalanduse kontrollimääruse IV lisas toodud lisakriteeriume, et hinnata kas tegu on tõsise rikkumisega või mitte. See suurendab mõnevõrra KeA töökoormust. Vajalik on inspektorite koolitamine näiteks tõsiste rikkumiste kriteeriumite rakendamiseks. Suureneda võib tõsiste rikkumiste arv, sest näiteks andmete lubatava erinevuse lävend on üsna madal ning kilu ja räime segapüügil väikeste kaaspüügi koguste hindamine on 2024. a juulist kehtima hakanud reeglite järgi võib osutuda keeruliseks.

Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 17, 20, 25, 28—30, 37, 38 ja 69)

Tõsiste rikkumiste eest merel punktisüsteemi rakendamine kapteni ka kaluri suhtes.

Sihtrühm: umbes 2000 kalalaeva kaptenit ja kutselist kalurit.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Senine praktika kalalaevatunnistuse omanikele tõsiste rikkumiste eest punktide määramisel näitab, et aastas määratakse punktid umbes 10 laevale, kuid ühelegi laevale pole kogunenud nii palju punkte, et kalalaevatunnistus oleks peatatud. Samas on tõsiste rikkumiste loetelu muudetud ja teatud rikkumistele on kehtestatud lävendid, mis võib rikkumiste arvu suurendada. Muudatuse rakendamisega suureneb mõnevõrra töökoormus KeA-l seoses lisanduvate ülesannetega menetleda tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punktide määramise otsuseid kaluritele ja kaptenitele. Vajalik on kutselise kalapüügi registrisse kaptenite loetelu loomine, kuhu kantakse kaptenite punktid. PTA-l tuleb pidada kaptenite punktide üle arvestust, sellega seoses on ette näha PTA töökoormuse mõningane suurenemine. Samuti võib sõltuvalt toimepandud tõsiste rikkumiste arvust, kui neid koguneb ühe kaluri või kapteni kohta kalanduse kontrollimääruses toodud määral, suureneda vähesel määral PTA töökoormus, kui tuleb vormistada otsused kalapüügiloa kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks.

Kavandatav muudatus: kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punktid 70 ja 71)

Kalakahju hakatakse sisse nõudma KeA otsuse alusel mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu.

Sihtrühm: KeA menetlejad, inspektorid ja kohtunikud.

Mõju: kalakahju hüvitamiseks on esitatud 31 tsiviilhagi nii kriminaal- kui tsiviilasjades kokku aastatel 2022—2024. Muudatus vähendab oluliselt ametkondade, sealhulgas kohtute töökoormust ning ressursikulu, mis sellega kaasneb.

Kavandatav muudatus: karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 72—94)

Väärteokoosseisude vastavusse viimine uue tõsiste rikkumiste loeteluga. Uue väärteokoosseisu kehtestamine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest.

Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad, KeA inspektorid. Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see umbes 500 inimest aastas, lisaks 32 inspektorit.

Mõju: maksimaalse võimaliku trahvimäära tõstmine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste korral avaldab kindlasti preventiivset mõju. Samas ei ole pärast trahvimäärade tõstmist karta, et neid hakatakse rohkem määrama. Rahatrahvi suuruse sidumine püütud, turustatud või käideldud kala või veetaime väärtusega võimaldab rikkuja rikkumise teel saadud kasust ilma jätta. Samas ei ole võimalik määrata ka väga kõrget rahatrahvi kui rikkumise käigus püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime kogus on väike.

Kavandatav muudatus: normitehnilised muudatused (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4—6, 14, 22, 33, 45, 46 ja 56)

Sihtrühm: KeA, PTA, kalurid, kaptenid ja kalandusettevõtjad.

Mõju: normitehniliste paranduste mõju on positiivne, kuna need loovad õigusselgust ja muudavad seaduse rakendamise lihtsamaks.

Kavandatav muudatus: esmakokkuostuhind (eelnõu § 1 punktid 10—12)

Sihtrühm: KeA, PTA, kalurid, kaptenid ja kalandusettevõtjad.

Mõju: esmakokkuostuhinna regulatsiooni täpsustamise mõju on positiivne, kuna need loovad õigusselgust ja muudavad seaduse rakendamise lihtsamaks. Muudatus täidab kehtivas seaduses sisalduvat lünka ning muudab sõnastuse trafaretsemaks.

Kavandatav muudatus: väärteomenetleja ja konfiskeerimine (eelnõu § 1 punktid 95 ja 96)

Sihtrühm: KeA, politseiasutus ja kohus.

Mõju: muudatuste tulemusel kasvab mõnevõrra politseiasutuse töökoormus, kuna edaspidi KPS § 881 ja 882 väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on ka politseiamet, küll aga põhiliseks kohtuväliseks menetlejaks nimetatud väärteokoosseisude puhul on KeA, kuna enamuse koosseisude puhul omab just viimane sisulist pädevust hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud. Põhiline väärteokoosseis, mille menetlemise sisuline pädevus puudub KeA-l ja mida peaks menetlema politseiasutus on kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punkti p kalapüügiga tegelemine sunniviisilise töö abil, nagu see on määratletud ILO sunniviisilise töö konventsiooni nr 29 artiklis 2. Samuti kasvab mõnevõrra KeA, kohtu ja politseiasutuse töökoormus seoses sellega, et edaspidi saavad nimetatud asutused konfiskeerida KPS § 881 ja 882 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme, kuigi töökoormus veidi kasvab, siis avaldab see positiivset mõju looduskeskkonnale.

Kavandatav muudatus: KarRS-i ja RLS-i muutmine (eelnõu § 3 ja § 4)

Juurdepääs karistusregistri arhiivile KPS § 882 alusel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil. KeA vabastamine riigilõivu maksmisest karistusregistri ja selle arhiivi päringu tegemisel.

Sihtrühm: KeA ametnikud, 32 ametnikku.

Mõju: muudatusega ei kaasne lisakulusid riigiasutustele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisest tulenevad kulud tarkvara arendustele.

Seoses tundlike liikide kohta andmete esitamisega, kaluri kalapüügiloa andmise korra täpsustamisega, kalalaevatunnistuse elektroonse väljastamisega ning kutselise kalapüügi registrisse kaalujate ning kalurite ja kaptenite kohta täiendavate andmete kogumiseks on vajalik teha vastavad muudatused kutselise kalapüügi registris ning vajadusel registri rakendustes. Nende tööde rahaline maht on umbes 50 000 eurot ning nende tööde teostamiseks on võimalik taotleda toetust regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse nr 9 „Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ alusel.

Harrastuskalapüügi andmete kogumise nõuete täitmiseks on vajalik infosüsteemi „TEHA“ arendada. Arenduse hinnanguline kulu on ca 40 000 eurot, mille jaoks on võimalik taotleda toetust regionaalministri 30. jaanuari 2024 määruse nr 9 „Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ alusel.

Seaduse rakendamisest tulenevad kulud investeeringuteks ja uuringuteks.

Seoses kalalaevade asukoha jälgimisega peavad olema laevad varustatud asukoha jälgimissüsteemiga hiljemalt 1. jaanuar 2030. a, maksumust on keeruline hinnata. Hetkel on hinna prognoos 300 eurot seadme kohta. 2025. a on merel kalalaevaregistris 2166 alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaeva, kellele nõue kohaldub, käimas on kalalaevaregistri ülevaatus, tõenäoliselt on aktiivseid kalalaevu oluliselt vähem. Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Odavamaks alternatiiviks on kalalaeva asukoha jälgimist teostada veebirakenduse kaudu. Sellisel juhul ei peaks eraldi seadmeid soetama, piisaks PERK seadmest.

Alates 2027.a tuleb harrastuskalapüügis teatud liikide kohta esitada andmeid iga-aastaselt, selleks tuleb läbi viia harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Uuringu läbiviimiseks on võimlaik taotleda toetust regionaalministri 23. oktoobri 2023. a määruse nr 71 „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ alusel.

8. Rakendusaktid

Kavandatud muudatuste tõttu on muutunud järgmiste rakendusaktide volitusnormid:
• keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“;
• keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“;
• keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“.

Lisaks muudetakse järgmisi rakendusakte:

• maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“;
• Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“;
• Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“.

Kõigi muudetavate ja uute rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4 „rakendusaktide kavandid„.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Seaduse § 1 punkt 59 jõustub 1. jaanuaril 2027. a, sest sellest ajast tuleb kohaldada vastavat kalanduse kontrollimääruse nõuet. Seaduse § 1 punkt 16 jõustub 10. jaanuaril 2028. a., sest sellest ajast tuleb kohaldada vastavat kalanduse kontrollimääruse nõuet.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja huvirühmadele - Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalurite liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse Fond ja Kalastusklubide Liit.

Teave kooskõlastamiselt tulnud ettepanekute ja arvamuste ning märkustega arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 5 „märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel“.

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1

EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTIDE JA KALAPÜÜGISEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võrreldakse järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023);
2) nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50).

Seaduseelnõuga muudetavate seaduste sätted
ELi õigusakti nõue
Vastavus ELi õigusaktile
Mittevastavuse või osalise vastavuse põhjendus
Kooskõlla viimise tähtaeg
KPS § 10 lg 8 ja 12, § 13 lg 3, §15 lg 3
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikkel 65 sätestab ilma esmakokkuostu vormistamata eraisikule omatarbeks müüa lubatud kala koguse
vastab

10.01.2026
KPS § 13, KTKS § 2 lg 1, § 101, § 761
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artiklid 56a ja 58 sätestavad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuded igas tarneahela etapis alates püügireisist ja korjest kuni jaemüügini
vastab

10.01.2026 (nomenklatuuri grupp 3);
10.01.2029 (nomenklatuuri grupp 12, 16).
KPS § 33 lg 7
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikkel 39a sätestab mootorivõimsuse pideva mõõtmise süsteemi paigaldamise teatud kõrge riskiga laevadele
vastab

10.01.2028
KPS § 38 lõiked 1—8

Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikkel 6 ja komisjoni rakendusmääruse 2025/2196 artiklid 3 ja 4, sätestavad kalalaevatunnistusega seotud nõuded
vastab

10.01.2026
KPS § 41 lõige 1, 21, 6, § 42 lg 2, § 43 p 1 ja 11, 9 ja § 44 lg 2 p 1 ja lg 4 ja 5.

Määruse nr 1224/2009 artikli 4 p 31 ja 33 ning artiklid 7 ja 7a sätestavad kalalaeva ja püügilaeva mõisted ning kalapüügiloaga seotud kohustused. Komisjoni rakendusmääruse 2025/2196 artiklid 3, 5 ja 6 sätestavad merel põhimõtte üks luba üks laev. Määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 7 lõige 6 sätestab merel laeva loale märkimise kohustusest erandi alla 10m laevadel.
Vastab osaliselt
Kalalaeva mõistet KPS § 33 ei muudeta kuna praegu on EL määrustes kasutusel kaks erinevat kalalaeva mõistet

Mõiste muudetakse pärast ÜKP reformi, kui on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1380/2013 artiklis 4 toodud kalalaeva mõiste

KPS § 61

Nõukogu määruse nr 1224/2009 artiklid 14-24, 62-64 ning 66 ja 68 sätestavad püügi- ja püügijärgsete andmete esitamisega seotud nõuded
vastab

10.01.2026
KPS § 611 ja § 34 lõike 4 punkt 1

Nõukogu määruse nr 1224/2009 artiklid 60 ja 60a sätestavad kala kaalumisega seotud nõuded, kaalujate tunnustamine ja kaalujate nimekiri
vastab

10.01.2027
KPS § 69, 70, 90 lg 6 ja 7


Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 4 p.12 ning artiklid 9, 9a, 10, 12
sätestavad kalalaevade asukoha jälgimise nõuded.
Kõikidel laevadel, sh alla 12 meetri pikkustel laevadel peab olema jälgimissüsteem.
vastab


10.01.2026;
10.01.2028 (§ 90 lg 7);
01.01.2030 (§ 90 lg 8)
KPS § 64, 65
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikkel 91 sätestab viivitamatud täitemeetmed tõsiste rikkumiste lõpetamiseks ,
vastab

10.01.2026
KPS § 71 lg 1 ja 2;

KaRS § 5 lg 2, § 20 lg 1, § 23 lg 1
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikkel 90 kehtestab ÜKP normide tõsiste rikkumiste nimekirja ning määruse lisa IV kehtestab kriteeriumid ja lävendid, mille korral rikkumine loetakse tõsiseks
vastab

10.01.2026
KPS § 34 lg 3 ja 4, § 38 lg 4, 41, 6, 61, 8, § 43, § 44, § 72











Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikkel 92 sätestab merel tõsiste rikkumiste punktisüsteemi, mille korral määratakse punktid nii kalalaevatunnistuse omanikule, kui rikkumise eest vastutavale kaptenile vastavalt sama määruse lisale III.
Teatud arvu punktide korral peatatakse kalalaevatunnistus või kapteni õigus kalalaeva juhtida.
Nimetatud määruse artikli 91 lg 9 ja artikkel 92b sätestavad, et tõsise rikkumise korral võib menetluse viia läbi ja anda punkte rannikuliikmesriik, aga neid peab jõustama lipuliikmesriik.
vastab
Kaptenilt/kalurilt ei võeta ära õigust kalalaeva juhtida vaid kohaldatakse kalapüügiloa andmise/loale kandmise keeldu
10.01.2026
KPS 881, 882;
KaRS § 5 lg 2, § 20 lg 1, § 23 lg 1
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artiklid 89a ja 91a sätestavad ÜKP normide tõsiste rikkumiste eest trahvid, mis on korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete väärtusele.
vastab
Halduskaristuste asemel kohaldatakse väärteomenetlust
10.01.2026
KPS § 74-78, 86, 89
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artiklid 89, 89a sätestavad üldpõhimõtted karistustele ja meetmetele nõuete täitmise tagamiseks
vastab

10.01.2026

KaRS § 5 lg 2, § 20 lg 1, § 23 lg 1
Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 91a lõige 2 ja artikkel 93 sätestavad karistusandmete säilitamise riiklikus registris vähemalt viis aastat ning karistuste määramisel tuleb arvestada rikkumise korduvust kolme aasta jooksul
vastab

10.01.2026

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
KUTSELISEL KALAPÜÜGIL TÕSISTE RIKKUMISTE VASTAVUSTABEL

Kehtivad tõsised rikkumised
Sisuline kirjeldus
Uued tõsised rikkumised alates 10.01.2026
KPS-i vastav säte
Sisuline kirjeldus
KPS § 711 Korduvad tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse KPS § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut
KPS § 71 lg 1 p 1
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p a
kalapüük ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p a


KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS § 71 lg 1 p 2 (sise- ja piiriveekogudes)
püük ilma lipuriigi või asjaomase rannikuriigi väljastatud kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita.
KPS § 711 lg 1 p 3 kalapüügiloata püük ja kalapüügiloale märgitud püügivahendite arvu ületamine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p b
jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või esitada nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
artikli 6 kohane eelteatis.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p b;

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p l

KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS § 71 lg 1 p 4

ei täideta ühise kalanduspoliitika normide kohaseid kohustusi, milleks on täpselt registreerida, säilitada ja esitada püügitegevusega seotud andmed, sealhulgas laevaseiresüsteemide edastatavad andmed, samuti andmed, mis on seotud eelteatiste, püügiaruannete, ümberlaadimisdeklaratsioonide, püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide, kaalumisdokumentide, ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide või müügiteatistega, välja arvatud kohustused, mis on seotud lubatud kõikumisega (ainult merel);

lossitakse kolmandate riikide sadamates artiklis 19a osutatud eelteatiseta; (ainult merel);

käesoleva seaduse § 13 sätestatud kala ja veetaime päritolu tõendamise nõude rikkumine.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p c
kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 Art 90 lg 2 p k

KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

§ 71 lg 1 p 2 (sise- ja piiriveekogudes);

KPS § 71 lg 1 p 6;

KPS § 71 lg 1 p 8

püügitegevus, mis hõlmab liike, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, mille jaoks käitajal ei ole kvooti või mille puhul tal ei ole juurdepääsu lipuliikmesriigi kvoodile, liike, mille kvoot on ammendatud, või liike, mille suhtes kehtib püügi moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg, välja arvatud juhupüük, välja arvatud juhul, kui kõnealune tegevus on tõsine rikkumine sama artikli lõike 2 punkti j tähenduses;

loale kantud püügivõimaluse ületamine ja lubatud aastasaagi ületamine;
kalapüük keelupiirkonnas (koelmute kaitse, suudmealad jm rändekoridorid).
KPS § 711 lg 1 p 4 kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p d
püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 k
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS § 71 lg 1 p 2 (sise- ja piiriveekogudes);

KPS § 71 lg 1 p 9
püügitegevus, mis hõlmab liike, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, mille jaoks käitajal ei ole kvooti või mille puhul tal ei ole juurdepääsu lipuliikmesriigi kvoodile, liike, mille kvoot on ammendatud, või liike, mille suhtes kehtib püügi moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg, välja arvatud juhupüük, välja arvatud juhul, kui kõnealune tegevus on tõsine rikkumine sama artikli lõike 2 punkti j tähenduses;

keelu all oleva kalavaru sihtpüük.
KPS § 711 lg 1 p 5 keelu all oleva kalavaru sihtpüük.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p e
kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p m;

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p d
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS § 71 lg 1 p 4;

KPS § 71 lg 1 p 7
keelatud püügivahendite või meetodite kasutamine, millele on osutatud määruse (EL) 2019/1241 artiklis 7 või muudes samaväärsetes ühise kalanduspoliitika normides(ainult merel);

ei täideta ühise kalanduspoliitika normide kohaseid kohustusi, mis puudutavad püügivahendite, akustiliste hoiatusseadmete, selektiivsus- või peibutuspüügivahendite omadusi või kasutamist, eelkõige seoses märgistamise ja identifitseerimise, piirkondade, sügavuste, ajavahemike, vahendite arvu või võrgusilma suurusega, või sorteerimisseadmete, vee eemaldamise või töötlemisseadmete omadusi või kasutamist, või ei järgita tundlike liikide juhupüügi vähendamiseks võetavaid meetmeid (ainult merel);

keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamine (igal pool);

loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi ületamine;

püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumine.
KPS § 711 lg 1 p 4 kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates.

KPS § 711 lg 1 p 6 keelatud püügivahendi kasutamine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p f
võltsinud või varjanud laeva tähistust, nime või registreerimisnumbrit.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 b

kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või varjamine (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p g
varjanud, rikkunud või kõrvaldanud uurimisega seotud tõendeid.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p c
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS §71 lg 1 p 2 (sise- ja piiriveekogud)
uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.

KPS § 711 lg 1 p 7 inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p h
takistanud ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel või vaatlejaid nende töös, milleks on kehtivate ühenduse eeskirjade täitmise vaatlemine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p d

KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS §71 lg 1 p 2 (sise- ja piiri-veekogud)
ametnike või vaatlejate töö takistamine nende tööülesannete täitmine.
KPS § 711 lg 1 p 7 inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p i
võtnud pardale, ümberlaadinud või lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega.
KPS §71 lg 1 p 2
KPS § 71 lg 1 p 3
kaaspüügi tingimuste rikkumine ja alamõõdulise kala püük.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p j
osalenud ümberlaadimises või ühistes püügioperatsioonides kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga käesoleva määruse alusel, toetanud või varustanud selliseid kalalaevu; eriti peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p g
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel)

sellistelt laevadelt või sellistele laevadele ümberlaadimine, selliste laevadega üleviimistoimingute tegemine või ühistes püügitoimingutes osalemine või selliste laevade toetamine ja varustamine, mis on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 29 ja 30 osutatud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja; (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p k
on teostanud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega, ning sõidab sellise riigi lipu all, kes ei kuulu nimetatud organisatsiooni või ei tee nimetatud organisatsiooniga koostööd selle organisatsiooni poolt ettenähtud korras.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p f
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel)

piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas teostatakse püügitegevust viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega, välja arvatud juhul, kui see tegevus on tõsine rikkumine lõike 2 või käesoleva lõike muude punktide kohaselt (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 3 lg 1 p l
kalalaev ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p l
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel)

sellise kalalaeva käitamine, juhtimine või omamine, mis ei kuulu ühegi riigi lipu alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 42 lg 1 p b
ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine või nende import.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p m
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel)

tegeletakse ETR-kalapüügiga otseselt seotud äritegevusega, sealhulgas ETR-kalapüügist saadud kalapüügitoodetega kauplemise, nende impordi, ekspordi, töötlemise ja turustamisega (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008
art 42 lg 1 p c
käesolevas määruses osutatud dokumentide võltsimine või selliste valedokumentide või kehtetute dokumentide kasutamine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p n;

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p a

KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS §71 lg 1 p 5
paberkandjal või elektroonilisel kujul dokumentide, teabe või andmete võltsimine, millele on osutatud ühise kalanduspoliitika normides (ainult merel);

kasutatakse võltsitud või kehtetuid paberkandjal või elektroonilisel kujul esitatud dokumente, teavet või andmeid, millele on osutatud ühise kalanduspoliitika normides (ainult merel);

kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist (igal pool).
KPS § 711 lg 1 p 2 püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009
art 90 lg 1 p a
lossimisdeklaratsiooni või müügiteatise edastamata jätmine, kui saak lossiti kolmanda riigi sadamas.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p b
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel)

ei täideta ühise kalanduspoliitika normide kohaseid kohustusi, milleks on täpselt registreerida, säilitada ja esitada püügitegevusega seotud andmed, sealhulgas laevaseiresüsteemide edastatavad andmed, samuti andmed, mis on seotud eelteatiste, püügiaruannete, ümberlaadimisdeklaratsioonide, püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide, kaalumisdokumentide, ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide või müügiteatistega, välja arvatud kohustused, mis on seotud lubatud kõikumisega, nagu on osutatud punktis c (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009
art 90 lg 1 p b
mootoriga manipuleerimine eesmärgiga suurendada selle võimsust üle mootoritunnistusel määratud mootori maksimumvõimsuse töörežiimil.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p o
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);


mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega manipuleerimine eesmärgiga suurendada laeva võimsust üle mootori sertifikaadil määratud mootori maksimumvõimsuse töörežiimil (ainult merel).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009
art 90 lg 1 p c
püügitoimingu käigus mis tahes püütud liigi, mis on kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus ühise kalanduspoliitika eeskirjadega, püügi või püügipiirkondade puhul, mille suhtes nimetatud eeskirju kohaldatakse.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p e
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

ei tooda kalalaeva pardale liike, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, sealhulgas alammõõdust väiksemat saaki, ega hoita neid pardal, muu hulgas saagi vabakslaskmise kaudu, ning ei lossita, või kui see on kohaldatav, ei laadita sellist saaki ümber või ei kanta seda üle, rikkudes püügi või püügipiirkondade suhtes kohaldatavaid ühise kalanduspoliitika norme (ainult merel).

KPS § 71 lg 1 p 2
KPS §71 lg 1 p 2
Kaaspüügi tingimuste rikkumist.
KPS §71 lg 1 p 3

kaaspüügi tingimuste rikkumine ja alamõõdulise kala püük.

KPS § § 71 lg 1 p 3
KPS § 71 lg 1 p 3
keelatud püügiviiside kasutamine.
KPS §71 lg 1 p 4
KPS §71 lg 1 p 4
keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamine.
KPS § 711 lg 1 p 1 keelatud püügiviiside kasutamine.
KPS §71 lg 1 p 4
KPS §71 lg 1 p 4
käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud dokumendi puudumist ja võltsimist ning võltsitud dokumendi ja valeandmete esitamist.
KPS §71 lg 1 p 5
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

KPS §71 lg 1 p 5
Kasutatakse võltsituid või kehtetuid paberil või elektroonilisel kujul esitatud dokumente, teavet või andmeid, millele on osutatud ühise kalanduspoliitika normides;

kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist.
KPS § 711 lg 1 p 2 püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine.
Uued tõsised rikkumised


Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p e
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

ümberlaadimine ilma nõutava loata või juhul, kui ümberlaadimine on keelatud (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p f
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

üleviimistoimingute tegemine või sumpadesse paigutamine, eelkõige nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2053, rikkudes ühise kalanduspoliitika norme (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p h
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

osalemine määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 29 ja 30 osutatud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses, sealhulgas tegelikult kasu saava omanikuna, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6, või teenuste, sealhulgas logistika-, kindlustus- ja muude finantsteenuste osutamine käitajatele, kes on seotud eespool nimetatud nimekirjadesse kantud laevadega (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p i
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

püügitegevus, mis on vastuolus püügipiirangu alal kohaldatavate normidega (ainult merel, ainult EL normid).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p j
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

selliste liikide püüdmine, välja püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, ladustamine, müük, väljapanek või müügiks pakkumine, mille puhul selline tegevus on keelatud, vastavalt määruse (EL) 2019/1241 artiklites 10 ja 11 sätestatud tingimustele (ainult merel, ainult EL normid – Euroopa tuur).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 2 p p
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

püügitegevus sunniviisilise töö abil, nagu see on määratletud ILO sunniviisilise töö konventsiooni nr 29 artiklis 2.



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p c
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

ei täideta kohustust täpselt esitada lubatud kõikumise piiresse jäävad hinnangulised kogused kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõigetega 3 ja 4 ning artikli 21 lõikega 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artikliga 13 (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p g
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);
KPS § 71 lg 1 p 2 (sise- ja piiriveekogudes);

kalapüügi- või vesiviljelustooted tehakse turul kättesaadavaks ühise kalanduspoliitika norme rikkudes, välja arvatud juhul, kui see tegevus on tõsine rikkumine lõike 2 või käesoleva lõike muude punktide kohaselt (merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p h
KPS § 71 lg 2 p 8;

harrastuspüügiga tegeletakse ühise kalanduspoliitika norme rikkudes või müüakse harrastuspüügist saadud kalapüügitooteid (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p i
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

pannakse toime mitu ühise kalanduspoliitika normide rikkumist (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p j
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

tegeletakse mis tahes lõike 2 punktis g osutatud tegevusega seoses laevaga, mis tegeleb nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 osutatud ETR-kalapüügiga ning ei ole kantud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p k
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);

kasutatakse sellist mootorit, mille võimsus ületab liikmesriigi kalalaevastikuregistris sertifitseeritud ja registreeritud mootori maksimumvõimsust pideval töörežiimil (ainult merel).



Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lg 3 p n
KPS § 71 lg 1 p 1 (merel);
kalapüügivahendid või seadmed kõrvaldatakse merel kalalaevalt ebaseaduslikult (ainult merel).

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
KALA JÄLGITAVUSE VASTAVUSTABEL

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt nõutud minimaalne teave, mis peab partiiga kaasas olema
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 muudetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt nõutud minimaalne teave, mis peab partiiga kaasas olema
Müügipakendi teabenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 ja põllumajandusministri 28. novembri 2014 määruse nr 109 „Toidupartii tähistamise nõuded“ järgi tarbija teavitamise nõuded toidule
partii identifitseerimisnumber
partii identifitseerimisnumber
-
toidupartii tähistus
-
-
-
toidu nimetus
iga liigi FAO kindlaks määratud kolmetäheline kood
liigi FAO kolmetäheline kood ja teaduslik nimetus
nimetus eesti keeles ja teaduslik nimetus
-
saagi saamise või tootmise kuupäev
kalapüügitoodete puhul püügi kuupäev või kuupäevad ning vesiviljelustoodete puhul korje kuupäev või kuupäevad
püügi kuupäev või kala lossimise kuupäev või teave sadama kohta, kus kala lossiti või merel püütud kala jm, veeorganismide puhul teave riigi kohta, mille lipu all püügilaev sõidab*
-
iga liigi kogus kilogrammides või vajaduse korral isendite arv
kogus kilogrammides või asjakohasel juhul isendite arv
-
-
-
kalapüügitoodete puhul püügivahendi liik
püügivahend vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr  III lisa 1. veerule (üksikasjalikum teave kalapüügivahendi alaliigi kohta*)
-
tarnijate nimi ja aadress;
tarnijate nimi
-
-
vesiviljelustootmisüksuse nimi
vesiviljelustoote puhul tootja või vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja registreerimis number
-
-
kalalaeva pardatähis ja nimi
püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber/-numbrid või püügipäeva kordumatu number/numbrid
-
-
imporditud toote puhul püügisertifikaat
imporditud toote puhul püügilaeva imo nr või muu kordumatu tunnus ja püügisertifikaadi number
-
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr  1379/2013 ette nähtud teave tarbijatele
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ühiseid turustusnorme, kõnealuste standardite järgimiseks nõutav teave
-
-
-
geograafiline püügipiirkond kalapüügitoodete puhul, püügi- või tootmispiirkond mageveest püütud kalapüügitoodete ja vesiviljelustoodete puhul
piirkond, kust toode püütud või kasvatatud; sisevetest püütud toote puhul päritoluriik ja veekogu, vesiviljelustoote puhul päritoluriik
päritoluriik või lähtekoht
eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta
eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta
-
-
-
-
minimaalne säilivuskuupäev,
kui on asjakohane
minimaalne säilimisaeg või
tarvitamise tähtpäev
-
-
tootmismeetod
-
-
-
kas on sulatatud
-
-
-
-
koostisosade loetelu
-
-
-
allergiat või talumatust põhjustav koostisosa
-
-
-
toidu netokogus
-
-
-
toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress
-
-
-
toitumisalane teave
-
-
-
tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks tarvitamine keeruline
-
-
-
eritingimused säilitamise või kasutamise kohta
* Lisateave, mida võib valikuliselt esitada.

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 4


RAKENDUSAKTIDE KAVANDID

Määruste eelnõude kavandite loetelu:
1. Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 17.novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ muutmine“;
2. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“ muutmine“;
3. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ muutmine“;
4. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ muutmine“;
5. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „maaeluministri 28. detsembri 2017. a määruse nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ muutmine“;
6. Vabariigi Valituse määrus „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine“;
7. Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ muutmine“.


REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx


XX. XX 2027. a MÄÄRUS


Kalapüügi asukoha jälgimise süsteemide tehnilised nõuded, selle kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise nõuded


Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 69 lõike 3 alusel.


§ 1.  Määruse kohaldamine

§ 2.  Üldnõuded

§ 3.  Nõuded satelliitjälgimisseadmete kohta

§ 4.  Satelliitjälgimisseadme registreerimine

§ 5.  Satelliitjälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja nõuded

§ 6.  Nõuded GPS-jälgimisseadme kohta

§ 7.  GPS-jälgimisseadme registreerimine

§ 8.  GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja nõuded

§ 13.  Määruse jõustumine




(allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Kantsler

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx


XX. XX 2027. a MÄÄRUS


Merest püütud kala kaalumise erisused, merest püütud kala kaalumise, kaalude ning kaalumisega seotud rajatiste ja süsteemide nõuded ning kala kaalumise ja liigilise koosseisu määramise metoodika


Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 611 lõigete 5 ja 6 alusel.


§ 1.  Määruse kohaldamine

§ 2.   Merest püütud kala kaalumise erisused

§ 3.  Merest püütud kala kaalumine ja vastutav isik

§ 4.  Merest püütud kala kaalumise nõuded ja metoodika maaletoomiskohas

§ 5.  Merest püütud kala kaalumise nõuded ja metoodika kalakäitlemisettevõttes

§ 6.  Määruse jõustumine




(allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Kantsler

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2026 nr xx


XX. XX 2026. a MÄÄRUS

Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuded ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 12 lõike 5, § 25 lõike 7, § 26 lõike 8, § 61 lõigete 2 ja 12 ja keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel.


§ 1.  Määruse reguleerimisala

§ 2.  Kalastuskaardi taotlemine, taotlemise aeg ja viisid

§ 3.  Taotluses esitatavad andmed ja vahetult loa andjale esitatava taotluse vorm

§ 4.  Kalastuskaardi andmine

§ 5.  Nõuded volikirja kohta

§ 6.  Volituse alusel püügivahendi veekogust eemaldamisest teavitamine

§ 7.  Harrastuskalapüügi andmete esitamise vorm ja tähtaeg

§ 8.  Harrastuskalapüügi andmete esitamine

§ 9.  Harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine ning tasu maksmise kontrollimine

§ 10.  Harrastuskalapüügiõiguse tasu




(allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Kantsler

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS


Kutselise kalapüügi registri põhimäärus


Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 34 lõike 6 alusel.


§ 1.  Andmekogu nimi ja eesmärk

§ 2.  Registri vastutav töötleja

§ 3.  Registri volitatud töötleja

§ 4.   Registri kasutajad

§ 5.  Registri turvaklass ja turbeaste

§ 6.  Kalalaevade registrisse kantavad andmed

§ 7.  Kutselise kalapüügi arvestuse registrisse kantavad andmed

§ 8.   Andmete esitamine ja registrisse kandmine

§ 9.  Kalalaeva registrisse kandmine

§ 10.  Registriandmete õigsuse tagamine

§ 11.  Juurdepääs registrisse kantud andmetele

§ 12.  Andmete logimine

§ 13.  Andmete säilitamine

§ 14.  Järelevalve registri pidamise üle

§ 15.  Registri tegevuse lõpetamine


(allkirjastatud digitaalselt)
Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Riigisekretär

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx


XX. XX 2027. a MÄÄRUS


Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuded


Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 61 lõigete 81 ja 9 alusel.


§ 1.  Määruse kohaldamisala

§ 2.  Kalapüügiga seotud andmed

§ 3.   Andmete esitaja

§ 4.  Andmete saaja

§ 5.  Andmete esitamise viis

§ 6.  Andmete esitamiseks vajalikud kasutajaõigused

§ 7.  Esitatud andmetes paranduste tegemine

§ 8.  Andmete esitamine tehnilise rikke ja püügireisi katkestamise korral

§ 9.  Andmete esitamise üldpõhimõtted

§ 10.  Raporti „Sadamast väljumine” esitamine

§ 11.  Raporti „Tegevused püügivahenditega” esitamine

§ 12.  Raporti „Saabumise eelteade” esitamine

§ 13.  Raporti „Sadamasse saabumine” esitamine

§ 14.  Raporti „Lossimine” esitamine

§ 15.  Andmete esitamise üldpõhimõtted

§ 16.  Andmete esitamise erinõuded Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal toimuva püügi korral

§ 17.  Andmete esitamise erinõuded Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal toimuva püügi korral

§ 18.  Andmete esitamise erinõuded Teravmägede püügipiirkonnas, kolmanda riigi vetes ja avamerel toimuva püügi korral

§ 19.  Ümberlaadimise ja lossimise andmete esitamise üldnõuded

§ 20.  Lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamine kolmanda riigi laeva puhul
§ 21.  Ülevõtmise andmete esitamine

§ 22.  Esmamüügi andmete esitamine

§ 23.  Kala müük otse tarbijale

§ 24.  Kala ja veetaime veo andmete esitamine

§ 25.  Isendite arvu ja püügivahendite teabe esitamine

§ 26.  Esitus- ja töötlemisviisi esitamine ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise ning esmamüügi andmetes

§ 27.  Turustusnormide, otstarbe ja suurusklassi esitamine ülevõtmise ning esmamüügi andmetes

§ 28.  Andmete õigsuse hindamine

§ 29.  Andmete lubatav erinevus




(allkirjastatud digitaalselt)
Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Riigisekretär

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx


XX. XX 2027. a MÄÄRUS


Kalapüügieeskiri


Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 9 lõike 1, § 11 lõike 5 ja § 90 lõike 2 ning majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

§ 2.  Mõisted käesoleva määruse tähenduses

§ 3.  Lubatud kalapüügivahendid

§ 4.  Õngpüünised

§ 5.  Allveepüügivahendid

§ 6.  Nakkepüünised

§ 7.  Lõkspüünised

§ 8.  Kurnpüünised

§ 9.  Traalpüünised

§ 10.  Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

§ 11.  Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahenditele

§ 12.  Nõuded püügivahendite tähistamise ja märgistamise kohta territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili

§ 13.  Nõuded püügivahendite tähiste, nende veekogus hoidmise ja püügivahendite märgistuse kohta

§ 14.  Kalade alammõõdud

§ 15.  Kalaliikide osakaalu määramine traali saagis

§ 16.  Tingimused ja nõuded kaaspüügi kohta

§ 17.  Nõuded püügivahendi püügile asetamisele

§ 18.  Püügivahendi silmasuuruse mõõtmine

§ 19.  Püügivahendite kontrollimise sagedus

§ 20.  Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise piirangud

§ 21.  Liikide püügikeelud kõikides veekogudes

§ 22.  Püügikeelud

§ 23.  Kaaspüügi- ja muud tingimused

§ 24.  Nõuded püügivahendile

§ 25.  Püügikeelud

§ 26.  Lubatud tarindid

§ 27.  Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud

§ 28.  Nõuded püügile asetamisele

§ 29.  Nõuded silmasuurusele

§ 30.  Lubatud tarindid

§ 31.  Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud

§ 32.  Nõuded püügile asetamisele

§ 33.  Kalapüügi keeluajad ja -alad

§ 34.  Kaaspüügitingimused

§ 35.  Nõuded silmasuurusele

§ 36.  Lubatud tarindid

§ 37. Püügikeelud

§ 38.  Nõuded silmasuurusele

§ 39.  Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

§ 40.  Püügikeelud

§ 41.  Nõuded silmasuurusele

§ 42.  Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

§ 43.  Püügikeelud

§ 44.  Keeluaja, püügiala, kaaspüügimäära, alammõõdu ja püügivahendi silmasuuruse muutmine

§ 45.  Nõuded silmasuurusele

§ 46.  Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

§ 47.  Püügikeelud

§ 48.  Kaaspüügitingimused

§ 49.  Nõuded silmasuurusele

§ 50.  Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

§ 51.  Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad

§ 52.  Tähtajalised püügikeelud

§ 53.  Püügikeelud kalaliikide kaupa

§ 54.  Kaaspüügitingimused




(allkirjastatud digitaalselt)
peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)
riigisekretär

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx


XX. XX 2027. a MÄÄRUS


Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid


Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 6, § 51 lõike 2 ja § 591 lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse kohaldamine

§ 2.  Kutselise kalapüügi loa taotlemine

§ 3.  Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavad dokumendid

§ 4.  Püügivõimaluste jaotamine

§ 5.  Ajaloolise püügivõimaluse arvutamine

§ 6.  Ümardamine

§ 7.  Püügivõimaluse jaotamine erijuhtudel

§ 8.  Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemine

§ 9.  Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemise aeg

§ 10.  Püügivõimaluste vähendamine

§ 11.  Kalurite nimekiri

§ 12.  Kutselise kalapüügi luba

§ 13.  Kutselise kalapüügi loa tingimused

§ 14.  Kutselise kalapüügi loa andmine

§ 15.  Kutselise kalapüügi loas nimetatud kalalaeva või kaluri asendamine

§ 16.  Kutselise kalapüügi loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine


(allkirjastatud digitaalselt)
Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Riigisekretär

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 5

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMISE TABEL


Märkused või ettepanekud I kooskõlastusringilt
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
1. Rahandusministeerium
1.1
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse karistusregistri seaduse § 23 lõikeid 2 ja 6, millega soovitakse anda Keskkonnaametile vabastus riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivi andmete eest. See muudatus vastab riigilõivuvabastuste andmise tingimustele, kuid lisaks oleks tarvis vastavalt täiendada ka riigilõivuseaduse § 40 lõiget 2. Praegu sätestab norm riigilõivuvabastuse järgmiselt: riigilõivu tasumisest on vabastatud karistusregistri seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–11 nimetatud isikud karistusregistrist ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud riigilõivuseaduse muudatusega.
2. Justiitsministeerium
2.1
Halduskoormus – alates 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel.
Palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes välja tuua, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu ning kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse.
Arvestatud
Eelnõu seletuskirja on täiendatud ning kirjeldatud on halduskoormuse kasvu ja vähendamist.

2.2
Kehtiv KPS § 291 – kuigi KPS § 291 eelnõuga ei muudeta, siis palume näha eelnõus ette ka selle sätte vajalikud muudatused.
Kõnealuse sättega nähakse ette teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu. Selles andmekogus töödeldakse ka isikuandmeid. Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule.
Eelnevast tulenevalt palume täpsustada KPS § 291 sätestatud andmekogu regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni põhimõttele ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada), andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Eelviidatud seadustes on ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja. Seega tuleb seaduse tasandil reguleerida ka andmekogus töödeldavate isikuandmete kategooriad, nende säilitamise tähtaeg ning andmekogu põhimääruse volitusnormi selged raamid.
Viimasega seoses märgime, et KPS § 291 lõige 4 volitab ministrit lisaks andmekogu põhimääruse kehtestamisele ka andmekogu asutama. Kuna seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega on andmekogu juba asutatud, siis ei ole võimalik seda edasi delegeerida, seega tuleb lõikest 4 välja jätta sõnad „asutab ja“. Lisaks sellele tuleb lõikes 4 ette näha põhimääruse kehtestamise selged raamid, näiteks nähes ette, et:
„(4) Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsed tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“;
Antud selgitus
ReM analüüsib ettepanekut põhjalikumalt ning lisab vajalikud muudatused kalapüügiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõusse (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97).
Kuna käesolev eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning on väga kiireloomuline, siis ei soovi ReM eelnõu menetlust pidurdada.
2.3
Eelnõu § 1 p-d 10–12 (KPS § 34 lg 4) – KPS § 34 reguleerib kutselise kalapüügi registriga seonduvat.
Kuna registris töödeldakse ka isikuandmeid, siis palume näha eelnõus ette ka KPS § 34 lõike 4 täpsustamine, tuues välja kelle ja mis kategooria isikuandmeid töödeldakse. Samuti tuleb KPS §-s 34 välja tuua isikuandmete säilitamise tähtaeg ning lõikes 6 tuua välja volituse selged raamid.
Antud selgitus
ReM analüüsib ettepanekut põhjalikumalt ning lisab vajalikud muudatused kalapüügiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõusse (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97).
Kuna käesolev eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning on väga kiireloomuline, siis ei soovi ReM eelnõu menetlust pidurdada.
2.4
Eelnõu § 1 p 50 (KPS § 65) – eelnõuga lisatakse Keskkonnaameti poolt riikliku järelevalve käigus kasutatavate erimeetmete hulka kontrolltehingu tegemise õigus. Kontrolltehingu tegemine läheb vastuollu haldusmenetluse avalikkuse põhimõttega ja seetõttu peab kontrolltehingu õigust piirama ning lubama seda vaid olukordades, kus muude järelevalvemeetmetega ei ole võimalik eesmärki saavutada.
Eelnõuga antakse järelevalveorganile õigus teha kontrolltehing seaduse § 10 lõigetes 6 ja 10 sätestatud nõuete kontrollimiseks. Viidatud normid annavad ulatuslikud loetelud keelatud tegevustest, millest osade tuvastamiseks ei ole kontrolltehingu tegemine ilmselt vajalik (nt elektripüügivahendi omamine). Seletuskirja kohaselt vajab järelevalveorgan kontrolltehingu tegemise võimalust vaid elektripüügivahendiga ning kala ostu-müügiga seotud korrarikkumiste kõrvaldamiseks.
Arvestades kontrolltehingu erandlikku olemust, palume eelnõus sätestada olukorrad, mil kontrolltehing on lubatud, võimalikult kitsalt – kogu lõikele 6 viitamise asemel tuleks välja tuua, et kontrolltehing on lubatud vaid elektripüügiriista võõrandamise nõuete kontrollimiseks. Arusaamatuks jääb viide § 10 lõikele 10 kuivõrd viidatud sättes ei ole reguleeritud kalade ostu-müügiga seonduvat.
Lisaks juhime tähelepanu, et kontrolltehingu tegemisel on keelatud igasugune kihutamine süüteo toimepanemisele (vt sellekohaseid sõnastusi nt alkoholiseaduse § 521 lg 6 või tubakaseaduse § 332 lg 6).
Palume eelnõu täpsustada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Täpsustatud on olukorrad, millal kontrolltehing on lubatud. Samuti kontrolltehingu regulatsioon on kavandatud kehtestada eraldi paragrahvis. Täiendatud on kontrolltehingu regulatsiooni sõnastust selliselt, et selle läbiviimisel oleks keelatud kihutamine süüteo toimepanemisele. Seoses kommentaariga KPS § 10 lõike 10 kohta, siis selgitame, et eelnõus ei ole viidatud KPS § 10 lõikele 10, vaid sama paragrahvi lõikele 8.
2.5
Eelnõu §-ga 3 muudetakse kalandusturu korraldamise seadust (KTKS). Juhime tähelepanu, et KTKS § 9 lõiked 1 ja 2 ei vasta üldisele riigisisesele avaliku teabe käsitlusele. Nimetatud lõiked näevad ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama andmed kalandusturu korraldamise abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse kaasatud eksperdil.
Avalik teave on AvTS kohaselt üldistatult kogu teave, mis tekib avalikke ülesandeid täites, seega algselt on kogu riigi käes olev teave avalik, v.a juhul, kui sellele kehtib mõni juurdepääsupiirangu alus (asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ehk AK-alus).
Juurdepääsupiirangu alused sätestab AvTS § 35. AK-alus kehtib AvTS § 40 kohaselt 5+5 aastat või isikuandmete puhul 75 aastat.
Üldjuhul peaks AvTS § 35 katma kõik võimalikud juurdepääsupiirangu juhud. Kui see aga nii ei ole, tuleb eelnõus näha ette uus alus. Kavandatavas sättes tuleb näha ette:
1) millist teavet kaitstakse;
2) mis eesmärgil seda teavet kaitstakse.
KTKS § 9 puhul on regulatsioon vastupidine, st kogu teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui EL õigusest või KTKS-ist ei tulene teisiti. KTKS esialgse redaktsiooni seletuskirjast ei nähtu, et selline nõue tuleneks EL õigusest. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul tuleb KTKS § 9 viia kooskõlla AvTS-ga ning näha vajadusel ette üksnes juurdepääsupiirangu täiendav alus, mis võimaldab kaitsta seda teavet, mille avalikuks tuleks enne toetuse kohta otsuse tegemist kahjustaks taotleja huve. Juhime tähelepanu, et kaitstav huvi peab mahtuma ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni4 artikli 3 lõikes 1 loetletud kaitstavate eesmärkide alla.
Palume eelnõus esitada ka KTKS § 9 vajalikud muudatused.
Mittearvestatud
Selgitame, et ReM alustas ettepaneku põhjaliku analüüsiga ning vajadusel algatab uue eelnõu.

Kalandusturu korraldamise seaduse regulatsioon on analoogne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) omaga (ELÜPS § 114). Ka kalandusturu korraldamise abinõud kantakse ELÜPS-i alusel peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (KTKS § 9 lõige 5 ja ELÜPS § 112 lõige 1).
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetele on ELÜPS-s kehtestatud juurdepääsupiirang juba aastast 2004. Suuresti on see seotud vajadusega kaitsta ÜPP ühise abinõudes osaleva isikute puhul nii nende isikuandmeid kui ärisaladust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ettevalmistamisel tehti ulatuslik analüüs ja konsulteeriti sidusrühmadega, et leida toetuse saajate andmete avaldamisel tasakaal avalike vahendite kasutamise läbipaistvuse ja toetuse saajate õiguste riive vahel. Analüüsi käigus kaaluti ka võimalust näha liikmesriikidele ette kohustus tagada avalikkuse juurdepääs asjakohasele teabele taotluse alusel, kuid sellist võimalust ei peetud piisavalt tõhusaks. Viidatud määruse preambuli punkti 80 kohaselt uuriti kõiki alternatiivseid võimalusi Euroopa fondidest saadava raha kasutamise üle avalikkuse kontrolli eesmärgi saavutamiseks ning valiti selline võimalus, mis riivaks kõige vähemal määral asjaomaste isikute õigusi. Ka KTKS-i väljatöötamisel lähtuti ELÜPS-i praktikast. Seega on EL-i toetuse andmist käsitlevates õigusaktides reguleeritud ammendavalt avalikustatavate andmete koosseis ja tähtajad (ELÜPS § 115 ja KTKS § 9 lõiked 3 ja 4). Seetõttu nõuab ELÜPS § 114 lg 1 ja KTKS § 9 lõiked 1 ja 2 kehtetuks tunnistamise kasuks otsustamine põhjalikku analüüsi, millega on ka alustatud.

Kuna käesolev eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning on väga kiireloomuline ja seetõttu ReM ei soovi eelnõu menetlust pidurdada.
2.6
Eelnõu § 1 p 29 (KPS § 43 p 9) – seletuskirjas märgitakse: „Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist.“
Esiteks – tõstatame küsimuse, kuidas toimub punktisüsteemi rakendamise vaatest nt loa peatumisel või ka üldse punktisüsteemi arvestuse aluseks olevate isikuandmete töötlus (sh näiteks kehtivate karistusandmete pärimine, muudatustest teada saamine, andmete säilitamine, andmete kustutamine, isiku teavitamine jne.). Selleks, et meil oleks võimalik punktisüsteemi rakendamise õiguspärasust hinnata, palume seletuskirja täiendada ja anda meie küsimustele vastused.
Teiseks – seletuskirjas märgitakse „seni, kui tal on..“ – kui nt kaluril on kaks kehtivat karistust, siis kas kalur peab ise teadma, millal karistus aegub ning seejärel saab ta ise uuesti esitada kutselise kalapüügiloa taotluse või on tegemist automaatse kontrolliga? Kui kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt, siis tõstatame küsimuse, kas sellisel juhul toimub ka automaatne karistusandmete kontroll? Palume seda analüüsida ja seletuskirjas kajastada.
Kolmandaks – ka seletuskirja lk 16 lugedes jääb mulje, et toimub karistusandmete pidev töötlemine ja andmevahetus karistusregistriga. Palume seda seletuskirjas märkida või kui see nii ei ole, siis seda seletuskirjas väljendada.
Eelnõu ja seletuskirja tuleb täiendada, et selguks, kas punktisüsteem toimub automaatselt ning kuidas sellisel juhul toimub andmevahetus. Samuti, kas sellisel juhul on vaja näha ette arendusi ka seoses karistusregistriga ja millise ministeeriumi eelarvest arenduse maksumus kaetakse.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.

Seoses esimese küsimusega selgitame, et muudetava kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 43 punktiga 1 sisuliselt muudatusi ei kaasne, kuna ka edaspidi peab Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) menetledes kutselise kalapüügi luba kontrollima, kas loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses KPS § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega. Selle kontrollimiseks esitab PTA vastavasisulise päringu karistusregistrisse. Päring teostatakse automaatselt kutselise kalapüügi registris karistusregistri vastu. Päringu väljundina näeb PTA ametnik vaid seda, kas ja mitu kehtivat karistust on isikul päringu teostamise hetkel ja mis sätte alusel on karistus määratud. PTA ametnik ei näe karistuse kehtivusaega, muud sisu ega ka kehtivuse kaotanud karistusi. Seega puudub ka PTA ametnikul info, millal mõne karistuse kehtivus lõppeb. Seega kui PTA-le on esitatud kutselise kalapüügi loa taotlus ning PTA menetluse käigus tuvastab, et isikul on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses KPS § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, siis kutselist kalapüügi luba ei anta, millest teavitab PTA ka taotlejat. Kuna PTA ametnikul puudub info selle kohta, millal karistuse kehtivus lõppeb, peab loa taotleja esitama PTA-le uue loa taotluse siis, kui vähemalt üks karistus on kustutatud. Andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta säilitatakse ja kustutatakse karistusregistri seaduse kohaselt ning sama seaduse § 34 lõike 1 kohaselt registri volitatud töötleja on kohustatud andmete parandamisest viivitamata teavitama puudutatud isikuid.

Selgitame samuti, et kavandatava KPS § 43 punkti 11 kohaldamisel peab PTA ametnik tulevikus kontrollima kutselise kalapüügiloa menetluse käigus kutselise kalapüügi registrist, kas kaptenile või kalurile on määratud punkte seoses tõsise rikkumisega. Kavandatava KPS § 34 lõike 4 punkti 5 kohaselt sisestatakse edaspidi kutselise kalapüügiregistrisse andmed kaptenile või kalurile määratud punktide kohta. Kui Keskkonnaamet (edaspidi KeA) määrab punktid otsusega, siis tehakse vastavasisuline otsus kättesaadavaks kaptenile või kalurile ja kutselise kalapüügiregistri volitatud töötlejale ehk PTA-le. Selle otsuse alusel saab PTA sisestada määratud punktide arvu, otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva ja punktide kehtivuse lõpukuupäeva kutselise kalapüügi registrisse. Alates otsuse kättesaadavaks tegemisest on punktid kehtivad 3. aastat, kui pole täidetud tingimused punktide varasemaks kustutamiseks kavandatud KPS § 72 lõike 3 kohaselt. Juhul kui punktid kustutatakse varem, teeb KeA sellekohase otsuse, mis saadetakse samuti vastavale kalurile või kaptenile ning ka PTA-le, kes teeb siis vastavad muudatused ka kutselise kalapüügi registris. Kutselise kalapüügi registris andmete säilitamine on sätestatud maaeluminister 28. detsembri 2017. a määruse nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ §-s 13.

Vastuseks teisele küsimusele seoses karistuse aegumise kohta. Karistusandmed kustutatakse vastavalt karistusregistri seaduses sätestatule, õiguslik tähendus on nendel karistusandmetel, mis on registrisse kantud, PTA ega KeA ei teavita kalurit või kaptenit või loa taotlejat, millal karistusandmed karistusregistrist kustutatakse. Kalapüügiloa menetluse raames kontrollib PTA karistuse olemasolu, kui tingimused loa saamiseks pole täidetud, siis teavitatakse sellest vastavat isikut.

Kolmandale küsimusele on vastatud esimese punkti all.
2.7
Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse KPS § 74 lõikega 3, mis sätestab, et ka kala ostu, müügi või käitlemisnõuete väärteo katse on karistatav.
Seletuskirjas märgitakse, et „See on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka väärteokatse staadiumis.“
Siinkohal soovime seletuskirja täiendamist ja selgitust, kuidas saab kontrolltehingust tulenevalt läbi viia väärteomenetlust? Kes on kontrolltehingu läbiviija väärteomenetluse mõttes?
Eelnõu § 1 p-s 50 (KPS § 65 lg 9) on sätestatud:
(9) Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut sooritatakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada sellist kasutajatunnust, mis ei ole seostatav tema ametiülesannete täitmisega.
Väärteomenetluse seadustiku § 32 lõike 1 kohaselt on väärteomenetluses keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga. Kui ametiisikut varjatakse, ta ei tutvusta ennast jne, siis on juba tegemist sisuliselt jälitustoiminguga. Kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.
Palume eelnõu ja seletuskirja muuta ja täiendada.
Arvestatud osaliselt
Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.

Kontrolltehing ning väärteomenetlus on olemuslikult kaks erinevat protsessi. Kui kontrolltehing on riikliku järelevalve erimeede, mille raames kontrollitakse, kas isik vastab seaduses sätestatud nõuetele, siis väärteomenetlust alustatakse siis, kui ilmnevad väärteo tunnused s.t, isik on rikkunud seaduses sätestatud nõudeid, mille eest on ettenähtud ka karistus. Seega kavandatava kontrolltehingu läbiviijaks oleks KeA ametnik, kes kontrolliks kontrolltehingu käigus, kas isik müüb elektripüügivahendit või tegeleb sellise kala müügiga, mille müümine on seadusega keelatud. Kui kontrolltehingu käigus KeA ametnik tuvastab, et isik on rikkunud nimetatud nõudeid, siis on piisavad alused selle jaoks, et algatada väärteomenetlus. Väärteomenetluses saab KeA kasutada neid tõendeid, mis on kogutud kontrolltehingu läbiviimise raames.

Selgitame, et KPS-ga keelatud kala müügi ja kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise katse karistatavaks muutmise põhjuseks on see, et kontrolltehingu läbiviimise eesmärgiks on kontrollida nimetatud nõuete täitmist ning juhul, kui selle käigus tuvastatakse, et nõudeid rikutakse, siis tuleb isik ka karistada. Küll aga kontrolltehingu raames tehtud tehing on tühine, mis tähendab, et kehtivas KPS § 74 ja § 82 nimetatud väärtegu jääb katsestaadiumisse, mistõttu on vajalik täiendada väärteokoosseisu selliselt, et ka katse oleks karistatav, mis tagaks selle, et isikud järgiksid edaspidi hoolsamalt kehtestatuid nõudeid ja ühtlasi tagaks loodusressursside parema kaitse.

On tõsi, et jälitustoiminguna kogutud tõendeid ei saa kasutada väärteomenetluses, samas kontrolltehing võib küll tunduda jälitustoiminguna, kuid tegelikkuses on kontrolltehingu ja jälitustoimingute vahel märgatavaid erinevusi. Erinevused seisnevad eelkõige põhiõiguste riive ulatuses. Esiteks kontrolltehingu läbiviimne ei ole kindlasti kestev protsess, küll aga näiteks politseiagendi kasutamiseks annab kohus luba kuni kuueks kuuks ning seda võib ka pikendada. Teiseks põhimõtteline erinevus seisneb kohaldavates meemetes, kui kontrolltehingu raames on kavandatud anda KeA ametnikule õigus kohaldades riikliku järelevalve meedet ennast mitte esitada, mida lubab ka korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 11 lõige 3, siis politseiagent võib koguda teavet muudetud identiteeti kasutades, mis tähendab ühtlasi võltsitud dokumentide loomist jne (identiteedi muutmine tähendab aktiivselt valeandmete loomist isiku kohta ja ka võltsitud dokumentide loomise ja kasutamise võimalust). Kavandatav kontrolltehing lubab üksnes kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seotud ameti ülesande täitmisega, küll aga ei tähenda see seda, et KeA ametnik võib aktiivselt luua valeandmeid. Lubatud on vaid kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole ametinumber. Kolmandaks, kontrolltehingu käigus saab koguda ainult neid andmeid, mis on seotud ühe konkreetse müügilepinguga, mitte lausaliselt kõiki andmeid. Kokkuvõtlikult selleks et kontrolltehingu käigus saadud teavet saaks kasutada tõendina väärteomenetluses, peab kontrolltehing olema selgelt eristatav ja erinev jälitustoimingust, mille põhikriteeriumideks on sekkumise põhjalikkus, kestus ja varjatuse ulatus. Leiame, et kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on sekkumise põhjalikkuse, kestuse ja varjatuse ulatuse osas selgelt eristatav jälitustoimingutest.
2.8
Eelnõu § 2 (karistusregistri seaduse (KarRS) muutmine).
Juhime tähelepanu, et p-s 1 puudub viide §-le 881 ning seetõttu ei ole eelnõu ja seletuskiri kooskõlas. Viide KPS §-le 881 on p-s 2 ja § 881 viitab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsistele rikkumistele. Seetõttu tuleb üle kontrollida eelnõus esitatud viited, sest peab olema selge, milliste isikule määratud karistusnormidega seoses registripidaja kontrolli teostab ja milliste karistuste osas arhiiviandmeid väljastab.

Jääb ebaselgeks, mida tähendab registripidaja jaoks p-s 2 sätestatud „väärteo tunnuste ilmnemisel“ – registripidajal puudub pädevus hinnata, kas KPS §-s § 881 nimetatud tunnused on ilmnenud või mitte, kas need on piisavad või mitte. Seetõttu tuleb eelnõu täpsustada.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse: „EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest rahatrahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul.“ Tõstatame küsimuse, mis on selle kolmeaastase ajavahemiku alguspunkt? Palume seletuskirja täiendada. Samuti palume mõelda sellele, kas sellisel juhul on arhiiviandmete kustumise hetkest nendel endiselt mingi aeg õiguslik tähendus? Toome näite: 1. õigeaegselt tasutud rahatrahvi näitel: rikkumine 1 aasta kehtivana + 2 aastat arhiivis oldud aeg (st arhiiviandmete väljastamise arvestuse alguseks saab arhiivi kandmise kuupäev) – kokku 3 aastat karistusinfot. 2. isik tasus rahatrahvi hiljem, nt oli karistus jõustumisest kehtivana üleval 2,5 aastat, seejärel isik täitis karistuse, misjärel kanti karistus arhiivi – seega peaks olema õigus saada vaid 0,5 aastat arhiiviandmeid selle karistuse kohta?
Peame oluliseks normide selgust, et oleks võimalik registripidaja vaatest eksimatult tegutseda ning seetõttu peab olema selge, mis perioodi kohta andmeid registrist väljastatakse, kas väljastatakse kõik arhiivi kantud karistused? Seetõttu tuleb KarRS planeeritavad muudatused üle vaadata, veenduda, et registripidajal on normidest tulenevalt selge alus, misjuhul andmeid väljastada ning ka andmesubjektile peab olema selge, millisel juhtudel ja kellel on õigus tema andmeid töödelda ning millistel karistusandmetel ja kui kaua on korduvuse arvestamisel õiguslik tähendus.
Arvestatud osaliselt
Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 5 lõiget 2 punktiga 9, milles on kavandatud viide sama seaduse § 20 lõike 1 punktile 20, milles sisaldub omakorda viide KPS §- le 882. Muudatust kavandades lähtusime KarRS § 5 struktuurist ja HÕNTE-st tulenevast trafaretsuse nõudest, seega kui te soovite, et me täiendaksime KarRS § 5 selliselt, et see sisaldaks viidet KPS §-le 882, siis oleme seda valmis tegema, aga palume teie poolset kinnitust.

Täiendasime eelnõu § 2 punkti 2 seoses „väärteo tunnuste ilmnemisega“.

Vastuseks teisele küsimusele seoses kolmeaastase tähtaja alguskuupäevaga. KarRS § 5 lõike 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega kolmeaastase tähtaja alguskuupäevaks on kanne karistusregistrisse.

Vastuseks kolmandale küsimusele seoses arhiiviandmete õigusliku tähendusega. Kuna eelnõu kohaselt KeA-l oleks õigus saada karistusandmeid karistusregistrist KPS § 882 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil, siis selle aluseks oleks kavandatud KPS § 882, mille kohaselt karistatav on selline tegu, mis on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul. Eelnevast tulenevalt arhiiviandmetel on õiguslik tähendus kolme aasta jooksul nende kandmisest karistusregistrisse. Samuti eelnevast tulenevalt vajalikud karistusandmed on üksnes andmed selle kohta, kas isik on viimase 3. aasta jooksul karistatud KPS § 881 alusel.
2.9
Eelnõu § 3 (KTKS § 761) – kõnealuse normiga nähakse ette juriidilise isiku karistuseks kuni 3200 eurot.
Esiteks – seletuskirjas viidatakse, et KTKS muutmise sätteid on kirjeldatud 2.2. peatükis, milles on lakooniliselt korratud kavandatavat normi. Juhime tähelepanu, et normi selgitus peab olema normi juures ning sätte kordamise asemel tuleb seda põhjendada. Palume seletuskirja parandada.
Teiseks –KarS § 47 lõige 2 võimaldab isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Seega jääb kavandatav juriidilise isiku karistusmäär lubatud maksimaalmäärast 125 korda madalamaks ja seda olukorras, kus füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsest madalam vaid 3 korda. Seetõttu leiame, et juriidilise isiku karistusmäär on ebaproportsionaalselt madal.
KarS võeti vastu 2001. a ning see jõustus 2002. a 1. septembril. Kari §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda ja KarSi § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Seega jääb vastutuse sättes olev juriidilise isiku karistusmäär 3200 eurot jääb sellesse määra, mis oli lubatud 2002 aastal.
2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr KarS-s 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. Valdkondlike seaduste karistusmäärade muutmisvajaduse analüüsimine on iga asjaomase ministeeriumi ülesanne.
On väga küsitav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Meie arvates ei tohiks kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei anda õigusrikkujale konkurentsieelist ja võimalik määratav karistus peab selle eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki.
Samuti tuleb arvestada ka füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule määratava karistuse proportsionaalsusega ning võimaliku karistuse preventiivse toimega.
Palume analüüsida isikutele mõistetavate karistuste proportsionaalsust ning teeme ettepaneku juriidilise isiku karistusmäära tõsta.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. KTKS-i trahvimäärad on ühtlustatud KPS-i trahvimääradega.
2.10
Üldine tähelepanek - kuivõrd viited komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 asendatakse uue EL komisjoni rakendusmäärusega, siis tuleb seda teha KPS läbivalt. EN-s ei ole kõigis vajalikes kohtades asendamist tehtud. Palume see üle vaadata ja vastavad muutmispunktid EN-s ette näha.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.11
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 1 juurde. Palume esitada ühes p-s: paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, lõikes 12 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa "artikkel 65 lõige 2" tekstiosaga "artikkel 65";
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.12
Kommentaar eelnõu juurde. Palume läbivalt esitada muutmispunktid paksus kirjas.

Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.13
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 4 juurde. Termin "veetaim" on defineeritud KPS jt seaduste muutmise seaduse EN § 1 p-s 1 (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97), kuid selle termini määratlemine peaks olema käesolevas EN-s. Palume esitada "veetaim" definitsioon.

Mittearvestatud
Veetaim on kehtivas KPS-s defineeritud § 3 lõikes 4. KPS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97), on veetaime definitsiooni täiendatud. Veetaime definitsiooni täiendamine pole seotud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 rakendamisega, mistõttu peaks selle definitsiooni muutmine jääma KPS ja teise seaduste muutmise eelnõusse.
2.14
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 4 juurde. Selgitus SK-s: "Kavandatava KPS § 13 lõikega 4 kehtestatakse kalandus kontrollimääruse artiklis 69 lõikes 6 sätestatud erand transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport toimub sadamaalal või kuni 25 kilomeetri kaugusele lossimiskohast."
EN-s ja SK-s on viited erinevatele artiklitele, palume parandada ja mõlemas esitada õige viide.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.
2.15
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 11 juurde. Õige on kasutada "võib Keskkonnaamet kohustada". Kes on see isik, keda võib kohustada? On see kalalaeva omanik, kapten, kutseline kalur? Isikut tuleb EN-s täpsustada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.16
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 18 juurde. Palume viia lg 5 kehtetuks tunnistamine muutmispunktiks 18.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.17
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 28 juurde. Kuivõrd lg 1 on üldnorm ja järgnevad on erinormid, siis tuleb sõna "erandina" välja jätta. Samuti tuleb see sõna välja jätta kehtiva KPS § 41 lg-st 2, § 10 lg-st 9, § 11 lg-test 3 ja 4.
HÕNTE käsiraamatu § 24 komm 2.
Mittearvestatud
Kuna kehtiva KPS § 41 lõikes 2 kasutatakse samuti sõna „erandina“, võib selle sõna puudumine kavandatavas lõikes 3 tekitada tarbetut segadust: jääb ebaselgeks, kas lõige 3 on samuti erand või mitte. Samuti HÕNTE-st tuleneb ka trafaretsuse nõue. Normitehnika käsiraamat selgitab, et sama mõtet tuleb väljendada alati võimalikult samas sõnastuses ja sama mõiste tähistamiseks kasutada kindlasti sama terminit. Nii suudetakse vältida võimalust, et erinevusi hakatakse otsima sealt, kus neid akti andja mõtte kohaselt ei ole.
Lisaks eelnevale oli kaalutud ka kehtiva KPS § 41 lõike 2 ja teiste paragrahvide sõnastuse muutmine, samas selle muutmisest loobuti, kuna kehtib põhimõte, et iluparandusi õigusaktides ei tehta.
2.18
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 34 juurde. Kalapüügiloa kehtivuse peatamine ka nt KPS § 42 lg-tes 6, 8(1), 8(2), 8(3). SK-s selgitatakse, et praegune püügilubade süsteem ei võimalda loa peatamist ning selle asemel on kohaldatud loa kehtetuks tunnistamist, siis tuleb KPS läbivalt üle vaadata ja vajalikes kohtades peatamise regulatsioon kehtetuks tunnistada. Samuti tuleb SK-s põhjendada, miks mitte võimaldada püügiloa kehtivuse peatamist, mis on oluliselt vähem riivavam meede, kui on loa kehtetuks tunnistamine. Mis on põhjuseks ja mis eesmärgil kasutatakse rohkem riivavamat meedet? Palume seda SK-s selgitada.
Arvestatud osaliselt
Seletuskirja on täiendatud.
KPS § 42 lõiked 8(1), 8(2), 8(3) ei käsitle kutselise kalapüügiloa peatamist, vaid osalist või täielikku kehtivuse kaotamist.

Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 teisele lausele kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. See tähendab, et tulevikus on võimalik PTA-l samadel alustel, mis on ettenähtud lubade kehtetuks tunnistamiseks ka lube peatada. Peatamise regulatsioone kavandatakse eriseadustesse siis, kui peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on erinevad. Näiteks KPS-is on selleks kalalaevatunnistuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise regulatsioon.
2.19
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 37 juurde. Sellisel juhul jääks: .. isik ei taga... nõudeid". Tuleb märkida: isik ei täida... nõudeid".
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.20
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 39 juurde. Sõna "Läänemerel" on ka normi teises lauses, siis palume SK-s põhjendada, miks teises lauses asendamist ei tehta. Kui on seda vaja teha, siis peab vormelit muutma nii, et asendamine tehakse lg-s 1 läbivalt.
Mittearvestatud
Sõna „Läänemerel“ asendatakse üksnes lõike esimeses lauses, kuna sama lõike teine lause puudutab vaid kastmõrrapüüki, mille puhul on viide Läänemerele põhjendatud, sest väljaspool Läänemerd kastmõrda ei kasutata.
2.21
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 41 juurde. Ei ole vaja punkti lisada, sest punkt on olemas.
Arvestatud.
Eelnõud on täiendatud.
2.22
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 42 juurde. Palume SK-s selgitada, mis on andmete nimistu. Kui peate silmas andmekoosseisu, siis tuleb seda normi sõnastamisel arvestada.

Mittearvestatud
Selgitame, et silmas on peetud andmekoosseisu. Samasugust sõnastust on kasutatud ka kehtiva KPS-i § 61 lõikes 14, mistõttu peame õigeks jätta normi sõnastus samaks. HÕNTE-st tuleneb ka trafaretsuse nõue. Normitehnika käsiraamat selgitab, et sama mõtet tuleb väljendada alati võimalikult samas sõnastuses ja sama mõiste tähistamiseks kasutada kindlasti sama terminit. Nii suudetakse vältida võimalust, et erinevusi hakatakse otsima sealt, kus neid akti andja mõtte kohaselt ei ole.
2.23
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 42 juurde. Kas sisuliselt õige on hoopis "kohustus"? Kui jah, siis tuleb normi muuta.
Mittearvestatud
Selgitame, et kohustus saab tulla üksnes õigusaktist. Küll aga ei saa kohustus tuleneda kalavarude seisundist või püügivahendi mõjust.
2.24
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 42 juurde. Lühendeid ei kasutata (HÕNTE § 19 lg 1).
Mittearvestatud
Kehtivas KPS-s on läbivalt kasutatud lühendit „EL“ , mille sisu on avatud ka KPS § 2 lõikes 1. Lisaks lubab HÕNTE § 19 lõige 5 pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kasutada selle asemel lühendit. Peame põhjendatuks jätkata samasuguse praktikaga.
2.25
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 44 juurde. Ebaselge, mis asjakohased andmed - SK-s märgitakse, et "Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse KPS § 61 lõikega 31, millega lisandub kutselisel kalapüügil merel andmete esitamise kohustus tundlike liikide kohta". Seega tuleb EN täpsustada ja märkida, et esitatakse andmed tundlike liikide kohta.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.26
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 45 juurde. KPS § 61 lg 8 kehtetuks tunnistamine tuleb viia p-ks 44.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.27
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 51 juurde. Palume lisada ka uue komisjoni rakendusmääruse andmed ja arvestada ka HÕNTE § 29 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga (viite vormistamise reeglid).

Arvestatud osaliselt
Eelnõud on täiendatud. Arvestatud on viite vormistamise reegleid, küll aga EL-i määruse numbrit siiski veel ei ole, kuna asjakohast määrust ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.
2.28
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. Võimalusel viidata konkreetsetele artiklitele, sest viide peab olema võimalikult täpne.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.29
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. Palume SK-s selgitada, mida see "heakskiit" sisuliselt tähendab - kui see tähendab, et KeA peab andma selleks loa, siis tuleb nii sätestada ja näha ette ka normid selle loa taotlemiseks. EN tuleb täpsustada, et selguks "heakskiidu" sisu.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.30
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. SK kohaselt on lg 5 volitusnorm. Volitusnormid esitatakse trafaretses sõnastuses ehk: teema, kehtestaja ja akti liik. "võib" volitusnormi sõnastus on: akti kehtestaja, akt ja teema. Sellest volitusnormist on puudu akti liik ja SK-st puudu põhjendus, miks ei ole tegemist imperatiivse volitusnormiga. Palume EN ja SK täiendada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.31
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. Kuivõrd vol.norm annab võimaluse nõuete kehtestamiseks, mille hulgas on ka nõuded kaalumisega seotud rajatistele ja süsteemidele, mis võivad nõuda kala kaalumisega tegelevatelt isikutelt lisainvesteeringuid, siis palume selliste nõuete raamid esitada seaduse tasandil. Ütlete SK-s, et uus EL kaalumist käsitlev rakendusmäärus on alles töös ja seetõttu soovitakse kehtestada volitusnorm otsustamiseks hilisemas etapis - leiame, et vol.normi asemel tuleb seadust nõuetega täiendada siis, kui on selge, millised nõuded on. Palume vol.norm EN-st välja jätta.
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
2.32
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 53 juurde. Arvestades rjv käigus erimeetmete kasutamise riive ulatust, siis on tava, et normide vahemike esitamise asemel loetletakse kõik normid, nt mitte §-des 30-32, vaid §-des 30, 31 ja 32. Seda seetõttu, et loetelusse erimeetme lisandumisel ei oleks see automaatselt hõlmatud, vaid selle vajadus läbi mõeldud ja põhjendatud. Seetõttu palume KPS § 64 tekst tervikuna uuesti sõnastada ja kõik erimeetmed üksikult loetleda.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.33
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 56 juurde. Palume kontrolltehingu regulatsioon esitada eraldi §-s. Vt nt alkoholiseaduse § 52(1).
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.34
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 57 juurde. Kui edastatakse ja esitatakse ka isikuandmeid, siis peavad need olema loetletud seaduses.
Antud selgitus
Selgitame, et isikuandmeid asukoha jälgimise süsteemi kaudu ei edastata.
2.35
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 57 juurde. Selline nõue peab olema seaduse tasandil. Seni, kuni see nõue ei ole vajalik, põhjendatud ja eesmärk ei ole selge, tuleb see EN-st välja jätta. Kui see nõue on vajalik, siis tuleb SK-s põhjendada selle vajalikkust ja eesmärki ning esitada norm seaduses.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.36
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde. Kui vaja muuta § 71 lg-t 1, siis tuleb esitada ka lg 1 sissejuhatav lauseosa.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.37
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 61 juurde. Palume täiendada määruse numbrit.
Mittearvestatud
EL-i määruse numbrit siiski veel ei ole, kuna asjakohast määrust ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.
2.38
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 61 juurde. Palume täiendada määruse numbrit. Palume esitada viide nõukogu määrusele, sest viidata tuleb otse asjakohasele normile, mitte teise normi kaudu.

Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.39
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 63 juurde. Ebaselge, mida see lause peaks reguleerima. Kui KeA teeb otsuse, siis on see haldusakt. Kui soovitakse reguleerida, et see otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses, siis tuleb EN-s sedasi ka öelda. Palume EN täpsustada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.40
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 67 ja 69 juurde. Palume lähtuda EN-ga muudetava KPS § 69 sõnastusest, mille lg-s 1 on nimetatud "laevaseireseade".
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.41
Kommentaar eelnõu § 3 juurde. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine. Kuivõrd tähestikus on l-täht enne r-tähte, siis tuleb §-s 2 esitada kalandusturu korraldamise seaduse muudatused.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
2.42
Kommentaar eelnõu seletuskirja kohta.
Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud.
3. Keskkonnaamet
3.1
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 4 juurde
„Päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ja õngepüügil püütud kala puhul.“
Nimetatud sättest ei selgu, et see erand kehtib ainult enne esmakokkuostu vormistamist ostetud kalade puhul.
Antud selgitus
Üldiselt KPS reguleerib eelkõige kalapüüki, milleks on kala hõivamine ja veetaime kogumine ning veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine. Samuti reguleerib KPS kalapüügiga seotud tegevust, nagu kala ja veetaime lossimine ja esmakokkuost. Küll aga ei reguleeri KPS esmakokkuostule järgnevat turustamist, mistõttu ka kala ja veetaime tõendamise kohustus saab kehtida üksnes enne esmakokkuostu vormistamist müüdava kala suhtes.
3.2
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 7 juurde
„(5) Kui kala keskmist esmakokkuostuhinda ei ole lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi (edaspidi EUMOFA) hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole EUMOFA platvormil avaldatud, siis võetakse kala esmakokkuostuhinna aluseks rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad.“
Osade kalaliikide osas ei ole esmakokkuostu hinda kusagilt võimalik saada, sest osad kalad võivad olla näiteks keelualused, nt peipsi tint. Selliste kalade puhul ei ole võimalik rakendada kvalifikatsiooni § 881 karistuse määramise aluseid. Soovitame selliste Eestis esinevate kalaliikide osas kehtestada ka mingid hinnad või muud alused, mida saame kvalifikatsiooni § 881 rakendamisel arvestada juhul, kui tõsise rikkumise tagajärjel on püütud kalu, millel esmakokkuostuhind eelnõus mainitud allikates puudub.
Arvestatud
Vastavalt ettepanekule on kavandatavat KPS § 881 muudetud selliselt, et kui tegemist on tõsise rikkumisega EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõigete 2 ja 3 tähenduses, kuid selle käigus ei püütud, käideldud ega turustatud kala või veetaime üldse või selle väärtus oli väiksem kui 500 eurot, siis on füüsilisele isikule ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 400 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 43 000 eurot.

Küll aga, kui on tegemist tõsise rikkumisega EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõigete 2 ja 3 tähenduses ning selle käigus püüti, käideldi või turustati kala või veetaime, mille väärtus oli vähemalt 500 eurot, siis on füüsilisele isikule ettenähtud karistusena rahatrahv kuni viiekordses sama kala või veetaime esmakokkuostu hinnale vastavas summas ning juriidilisele isikule kahe kuni kaheksakordses sama kala või veetaime esmakokkuostu hinnale vastavas summas.

Nüüd mis puudutab peipsi tindi näidet, siis siseveekogudel kohaldub kavandatav KPS § 881 ja § 882 ainult rikkumiste puhul, mis puudutavad kontrolli tarneahelas (jälgitavus), muud EL-i kontrollimääruse sätted sisevetele ei kohaldu. Juhul kui Peipsi tindi kohta hinda pole määratud kavandatava KPS § 15 lõike 4 alusel, siis tuleb lähtuda EUMOFA platvormi või rahvusvaheliste turgude hinnast ning kui seal ei ole avaldatud just peipsi tindi hinda, siis tuleb lähtuma perekond tintlased hinnast.
3.3
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde
„(2) Kala võib kaaluda kalalaeva kapten, kutselise kalapüügi loa omanik või loale kantud kalur.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib kaaluda kala juhul, kui Keskkonnaamet on andnud temale kaalumiseks heakskiidu.“
Lõike 3 sõnastusest ei tule välja, kas Keskkonnaameti heakskiit peab olema antud igakordselt, kui soovib kaaluda kala lõikes 2 nimetamata isik või kehtib see heakskiit pärast Keskkonnaameti poolt andmist selle konkreetse isiku suhtes tähtajatult.
Arvestatud
Eelnõus toodud sõnastust on täiendatud. Täiendatud sõnastuse kohaselt kui KeA ei teavita teate esitajat kümne päeva jooksul pärast teate esitamist vajadusest täiendavalt kontrollida isiku vastavust EL-i kontrollimääruse artiklites 60 ja 60a sätestatud nõuetele, siis võib isik tegeleda kala kaalumisega. Eelnev tähendab, et kaalumise õiguse saamiseks tuleb teavitada ainult üks kord.

3.4
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde
„paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi;
2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g nimetatud tõsiseid rikkumisi;“ /…/
9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.“;
Pöörame tähelepanu, et sihtpüügi definitsioon siiani Eesti seadusandluses puudub.
Mittearvestatud
Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1241/2019 lisa VIII osas B on defineeritud sihtpüüki läbi võrgusilma suuruste. Ka siseriiklikult on võimalik sisustada sihtpüügi mõistet. Tegemist on sellise püügiga, kus kasutatakse püügivahendit, mis on seadistatud teatud kalaliigi püüdmiseks või millega püütakse teatud kalaliiki, samuti püük, kus on teada või on selge, et eesmärk on püüda teatud kalaliiki.

Samuti juhime tähelepanu, et ka kehtiva KPS-i § 711 lõike 1 punkti 5 kohaselt loetakse korduvaks tõsiseks rikkumiseks, mille korral kohaldatakse KPS § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ka keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.
3.5
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde
Art 90 lg 3 p-i c kohaselt ei täideta kohustust täpselt esitada lubatud kõikumise piiresse jäävad hinnangulised kogused kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõigetega 3 ja 4 ning artikli 21 lõikega 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 (*15) artikliga 13;
Tegemist tõsise rikkumisega, mis on kohaldatav merel toimunud rikkumiste osas, mis on seotud kvoodialuste liikidega.
Ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on individuaalkvoodid ehk loapõhine kvoodiarvestus. Kalurid on motiveeritud saake varjama, et püük kestaks kauem. Täna ei ole tegemist osalise saagi varjamisel tõsise rikkumisega, vaid seda loetakse hooletusest tulenevaks eksimuseks.
Näiteks väärteoasi nr 940025000505. Kalur esitas teate, et püüdis 360 kg ahvenat. Tegelikkuses oli ta püüdnud 468 kg ahvenat. Saagi varjamiseks pakendas osa püütud ahvenast selleks kohaldatud kotti ning inspektoreid nähes jättis koti veekogusse et tegelikku püütud saaki varjata. Sadamasse jõudes oli laeva pardal kogus, mis jäi lubatud eksimuse % piiresse. Kalakott avastati ja kalurile määrati karistus 10% nõude rikkumise eest (eksis koguste hindamisel).
Seega võiks täiendada eelnõu § 1 punkti 53 :
paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
10) ei täideta tahtlikult kohustust täpselt esitada lubatud
kõikumise piiresse jäävad hinnangulised kogused.
Mittearvestatud
Merel on andmete lubatud kõikumine tõsine rikkumine juhul, kui vastav kriteerium on täidetud – EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkt c ja lisa IV. Kõik kriteeriumid on seotud EL-i kontrollimääruse kohaldamisalaga, milleks on meri. Juhul kui sarnast rikkumist käsitleda tõsisena ka sise- ja piiriveekogudes, tuleks samalaadsed kriteeriumid sisevetes kehtestada. Eelnõu näol on tegemist EL-i kontrollimääruse rakendamisega, mistõttu on jäädud EL ühise kalanduspoliitika rakendusala piiresse.

Nüüd mis puudutab näidet andmete lubatud erinevuse rikkumise kohta, siis rikkumise kirjeldus vastab kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud valeandmete esitamise tunnustele, mitte andmete lubatud erinevuse sätte rikkumisele. Osade kalade peitmine ja sellest lähtuvalt vale kala koguse esitamine viitab väga selgelt tahtlikule teole.
3.6
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 60 juurde
„paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist rikkumist.““ –
Pöörame tähelepanu, et eelnõuga nr 309 täiendatakse paragrahvi 71 lõiget 2 punktiga 8 ülal toodud sõnastuses. Samas kalapüügiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga nr 636 punktiga 46 paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kalapüüki kalastuskaarti omamata nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga püügil;“. Seega kahe erineva eelnõuga täiendatakse ühte ja sama sätet erinevas sõnastuses punktiga. Teine tähelepanek on, et selle sätte alusel on harrastuspüügiga püütud kala müük tõsine rikkumine ainult merel. Meie ettepanek on harrastuspüügil püütud kala müük kehtestada tõsise rikkumisena ka siseveekogudel.
Antud selgitus
Seoses nummerdusega, mille kohaselt kaks KPS-i muutmise eelnõu täiendavad § 71 lg 2 punkti 8 selgitame, tegemist on normitehnilise küsimusega. Mõlemad eelnõud saavad lähtuda kehtivast KPS-st ja täiendused teha kehtivale KPS-le. See aga nii ei jää, olenevalt sellest, millal KPS-i eelnõud jõustuvad muutub ka nummerdus vastavaks, st siis üks säte jääb punktiks 8 ja teine säte punktiks 9.

Ettepanek käsitleda harrastuspüügil püütud kala müügi rikkumist tõsise rikkumisena sisevetes – mittearvestatud.

Merel on harrastuspüügist saadud kalapüügitoodete müümine tõsine rikkumine juhul kui vastav kriteerium on täidetud – EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkt h ja lisa IV. Kala müügiga seotud kriteerium on seotud EL-i kontrollimääruse sättega, mis kohaldub merele. Juhul kui sarnast rikkumist käsitleda tõsisena ka sise- ja piiriveekogudes, tuleks samalaadne kriteerium sisevetele kehtestada. Eelnõu näol on aga tegemist EL-i kontrollimääruse üle võtmisega, mistõttu on jäädud ka EL-i ühise kalanduspoliitika rakendusala piiresse.

3.7
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 76 juurde
„seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:
„§ 881. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastava summa määramise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala esmakokkuostu hind.“;“ –
Arvestades, et KPS § 71 muudatustega eristatakse rikkumisi merel ja muudel veekogudel, siis ei ole § 881 lõikest 1 võimalik aru saada, kas see kvalifikatsioon kohaldub ainult merel esinevate tõsiste rikkumiste osas või see kohaldub ka siseveekogudel toimepandud tõsiste rikkumiste korral.
§ 881 lõike 1 sõnastuse kohaselt: „karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. „ Eeltoodu kohaselt on karistuse rakendamisel kaks varianti.
Esiteks, kui kahju on olemas, siis tuleb rakendada teist alternatiivi ehk karistus on kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui kahju ei ole siis karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
Antud sõnastus tekitab olukorra, kus esinevad sarnased rikkumised aga karistused võivad olla radikaalselt erinevad, kui tekkinud kahju suurus on väike, mistõttu ei pruugi olla tagatud karistuse piisav preventiivne mõju.
Kokkuvõttes on §- i 881 eelnõus pakutud sõnastuses keeruline rakendada, sõnastus sisaldab vastuolusid, defineerimata mõisteid ning eelnõukohane sõnastus väikeste kahjude puhul tekitab sarnaste rikkumiste korral radikaalselt erinevad karistuslikud tagajärjed.
Puutuvalt § 881 lg-sse 2 pöörame tähelepanu, et teo toimepanemine ja jõustunud karistus on erineva sisuga mõisted. Karistusõiguse loogika kohaselt saame karistuse määramisel arvestada jõustunud kehtivaid karistusi.
Arvestatud
Ettepaneku ja tähelepanekutega on arvestatud, paragrahvi sõnastust on muudetud.



Märkused või ettepanekud II kooskõlastusringilt
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
Justiitsministeerium
1
Eelnõu § 1 p 62 (KPS § 65 lg 1 p 3) – sättega antakse korrakaitseorganile alus suunata kalalaev sadamasse, kui see on vajalik KPS § 71 lõikes 1 sätestatud korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks. Kuna sättega reguleeritakse riikliku järelevalvega seonduvat, palume lähtuda korrakaitseseaduses (KorS) toodud terminitest. KorS kohaselt saab korrarikkumisi kõrvaldada, välja selgitada ja tõrjuda saab ohte.
Eelnõu säte on toodud sõnastuses ka sisult arusaamatu – kui korrarikkumine KorS tähenduses on avaliku korra normide rikkumine (st juba nähtav või muul moel tajutav rikkumine), siis ei ole seda võimalik enam välja selgitada.
Lisaks jääb sõnastusest arusaamatuks korrarikkumise tõrjumise ja kõrvaldamise erisus.
Seega palume sätte sõnastusel lähtuda KorS terminitest, säte võiks olla sõnastatud näiteks nii – „… kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korrarikkumise kõrvaldamiseks või sellise korrarikkumise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.“.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Sätte sõnastus on viidud kooskõlla ettepanekuga.

2
Eelnõu § 1 p 61 ja 63 (KPS § 65 lg 6) – säte annab korrakaitseorganile õiguse vaadata läbi isik ja tema riided, samas ei taga ei eelnõu ega kehtiv seadus korrakaitseorganile KorS §-st 48 tulenevat isiku läbivaatuse õigust. Sätestades vaid üldise aluse isiku ja tema riiete läbivaatuseks, jääb reguleerimata muu erimeetme kohaldamise seisukohalt oluline (millisest soost peab olema isikut läbivaatav ametnik jne).
Kui isiku ja tema riiete läbivaatuse meetme lubamine korrakaitseorganile on vajalik, palume see erimeede lisada KPS § 64 toodud erimeetmete loetellu. Erimeetme erisustena kehtestatakse eelnõuga olulised kitsendused (läbivaatus piirdub isiku ja riietega ega hõlma kehaõõnsusi).
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Sätte sõnastust on muudetud vastavalt ettepanekule. Täiendatud on ka KPS § 64, kuhu on lisatud antud erimeede ehk siis on loetellu lisatud ka viide korrakaitseseaduse §-le 48.

3
Eelnõu § 1 punktiga 94 täiendatakse KPS-i §-dega 881 ning 882. Füüsilisele isikule on väljapakutud karistused kuni 400 trahviühikut ja kuni 500 trahviühikut. See ei ole kooskõlas karistusseadustiku (KarS) §-ga 47. Trahviühikutes saab rahatrahvi maksimaalselt määrata kuni 300 trahviühikut. Eelnõu tuleb muuta ja KarS-ga kooskõlla viia.
Mõlema sätte lõigetes 5 esitatud sõnastus kehtib kogu paragrahvi kohta:
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind.
Lõigete 1 on ettenähtud rahatrahv trahviühikutes, aga mitte rahatrahvi määramine. Palume norm sõnastada nii, et on selge, millise rahatrahvi määramise kohta see käib (tõenäoliselt on silmas peetud lõigetes 2 ja 4 ettenähtud karistusi).
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Sätte sõnastus on viidud kooskõlla ettepanekuga.

4
Eelnõu § 2 punktiga 5 soovitakse kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 76 lõikes 1 asendada arv „100“ arvuga „300“. See tähendab, et füüsilise isiku karistusmäär tõuseb oluliselt.
Seletuskirjas märgitakse (lk 6), et eelnõu § 2 punktidega 5 ja 6 muudetakse KTKS § 76 selliselt, et ühtlustatakse rahatrahvide määrad KPS-ga. Muudatus tuleneb vajadusest ajakohastada rahatrahvide määrad selliselt, et need teeniksid oma algset eesmärki, mõjutada isikuid hoiduma õigusvastastest tegevustest.
Seletuskirjas puuduvad selgitused ja statistika selle kohta, kui palju on füüsilisi isikuid kehtiva normi alusel karistatud, milline on olnud rahatrahvi suurus, kui palju on kohaldatud maksimaalset määra (800 eurot). Samuti – kuidas on määratud rahatrahvid tasutud, kas on vaatamata karistamisele toime pandud korduvaid rikkumisi samade isikute poolt jne. Täiendavate selgituste alusel on võimalik tuvastada, kas tõepoolest ei ole füüsilised isikud kehtiva rahatrahvimäära alusel õiguspäraselt käitunud, väärtegude arv on vaatamata kohaldatud karistusmäärale suurenenud aasta-aastalt. Palume seletuskirja täiendada.
Arvestatud
Eelnõust on jäetud välja KTKS § 76 muudatus, mis puudutas trahvimäärade tõstmist 100 trahviühikult 300 trahviühikuni. KTKS on jõustunud 1. jaanuaril 2023. a ning seniseks puudub praktika § 76 kohaldamise osas.
5
Eelnõu § 2 punktiga 6 soovitakse KTKS täiendada §-ga 761 järgmises sõnastuses:
„§ 761 . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine
(1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;
Esitatud kujul sõnastus tähendab seda, et karistada saab üksnes siis, kui esineb korraga kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine. Juhul, kui rikutakse üksnes kalapüügi partii jälgitavuse nõudeid ja vesiviljelustoote partii osas rikkumist ei esine, siis tervikuna § 761 eest isikut karistada ei saa. Eelduseks on seatud see, sest esinema peavad korraga mõlemad rikkumised. Kui see ei ole tegelikult olnud eesmärk, siis tuleb eelnõu muuta ja kasutada sidesõna „või“.
Seletuskirjas märgitakse (lk 7), et eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse KTKS §-ga 761. Kavandatav KTKS § 761 on väärteokoosseis, mis näeb ette karistuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest.
Seletuskirja tuleb oluliselt täiendada, selgitada vastutussätte sisu, täiendavalt välja tuua, kus on need nõuded sätestatud, mille rikkumise eest on karistus ettenähtud.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Sätte sõnastus on viidud kooskõlla ettepanekuga. Samuti on täiendatud seletuskirja.

6
Eelnõu § 3 punkt 2 (KarRS § 20 lg 1 p 20) – eelnõuga täiendatakse karistusregistri seaduse (KaRS) § 20 lõiget 1 punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse §-s 882 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.“.
Leiame, et lauseosa "[§-s 882 sätestatud] väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud on üleliigne, sest väärteomenetlust saab alustada siis, kui ilmnevad väärteomenetluse tunnused "Läbiviidav väärteomenetlus" saab olla vaid siis kui ta on algatatud ja parasjagu käib, ehk pole ka lõppenud. Palume see lauseosa normist välja jätta.
Registripidajale ei ole oluline, kas konkreetsel juhul olid algatamiseks väärteotunnused olemas ja kas konkreetne tegu, mille menetluse raames Keskkonnaamet (KeA) päringut teeb, langeb KPS § 882 alla. Oluline on, et registripidajale ja isikule, kelle andmeid väljastatakse, oleks selgelt arusaadav õiguslik alus ehk kellele, mis alusel ja eesmärgil ja mis andmeid väljastatakse. Ehk siis KarRS § 20 lg 1 peab andma teabe kes, mis seaduses sätestatud alusel ja mis andmeid karistusregistri arhiivist saab. See, kas väärteomenetluse algatamiseks oli alus, st kas tunnused olid üldse ilmnenud ja kas need langesid ilmtingimata algatamisel KPS § 882 alla, ei ole KarRS § 20 lg 1 mõistes olulised.
Meie arusaamist mööda on ühelt poolt on vaja andmeid väärteomenetluse raames korduvuse arvestamiseks, aga teisalt ka lubade ja piirangute vaatest kontrollimiseks kas isik vastab esitatud nõuetele. Need on kaks eraldi eesmärki ja kui see on olnud ka eelnõu koostaja mõte, siis palume eelnõu muuta ja seletuskirja täiendada.
Teeme ettepaneku lisatav punkt 20 sõnastada järgmiselt:
„20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § 882 järgi alustatud väärteomenetluses nimetatud korduvuse ja kalapüügiseaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.".
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Sätte sõnastus on viidud kooskõlla ettepanekuga. Lisaks selgitame, et juurdepääsu karistusregistri arhiivile on vaja ainult väärteo menetluse korduvuse arvestamiseks ja sellega seonduvalt karistuse määramiseks. Juurdepääsu pole vaja kalapüügilubadega seotud toimingute teostamiseks, kuna kutselise kalapüügiloa andmisest keeldumise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on seotud, kas määratud punktidega tõsiste rikkumiste eest, mida kantakse kutselise kalapüügiregistrisse või kehtivate karistustega, mida on võimalik vaadata karistusregistrist.


7
Üldine kommentaar mitte kasutada lühendeid seaduses, mistõttu tuleks lühend EL sõnadega välja kirjutada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud, lühend EL on asendatud sõnadega Euroopa Liit vastavas käändes.
8
Üldine kommentaar mitte kasutada seaduses sõna „erand“, kui tegemist on üldnormi ja erinormi vahekorraga.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud, läbivalt on KPS-i muudetud selliselt, et ükski säte ei kasuta sõna „erand“ kui tegemist on erandiga üldnormist. Muudetud on KPS § 10 lõige 9, § 11 lõiked 3 ja 4, § 41 lõiked 2 ja 21,
9
Üldine kommentaar. Ühes muutmispunktis kasutatakse sama sõna.
Arvestatud
Normitehnikat on täiendatud.
10
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 9 kohta. Kehtivas KPS §-s 13 on 8 lõiget - muudatuse kohaselt jääb 4 lõiget. Kui see on eesmärk, siis on vormel korrektne, kui see ei ole eesmärk, siis tuleb vormelis esitada lõigete 1-4 muutmine (mitte § 13 muutmine tervikuna).

Sama punkti kohta (lg 2) täiendav kommentaar. Ettepanek sõnastada säte järgnevalt: kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama, kui füüsiline isik ostab oma tarbeks kala või veetaime ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses, ega õngepüügil püütud kala puhul.(?)

Selgitame, et vormistus on korrektne, KPS §-s 13 jääb alles 3 lõiget.
Arvestatud ettepanekuga KPS § 13 lõike 2 kohta, sõnastust on muudetud.
11
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 26 kohta. Ka KPS § 44 lg-s 4 on menetlustähtajaks kaks nädalat, aga seda normi EN-ga ei muudeta. Seega on EN ja SK vastuolulised ja ei muudeta kõiki kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtaegu. Palume EN ja SK kooskõlla viia.
Selgitame, et § 44 lg 4 tunnistatakse kehtetuks, seega on muudetud kõik lubadega seotud tähtajad viie päeva peale.
12
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 47 juurde. Palusime SK-s selgitada, mis on andmete nimistu ja kui peate silmas andmekoosseisu, siis tuleb seda ka normi sõnastamisel arvestada. Olete jätnud märkuse arvestamata ning selgitanud, et silmas peetakse andmekoosseisu ja et samasugust sõnastust kasutab ka KPS § 61 lg 14. Kuivõrd sisuliselt õige on kasutada "andmekoosseis", siis tuleb vastav muudatus näha ette nii siin normis kui ka lg-s 14. Palume EN parandada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud, andmete nimistu on asendatud andmekoosseisuga.
13
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 58 juurde. Olete jätnud selle sellisel kujul, sest EL-i määrust ei ole ELT-s avaldatud ning sestap puudub tal number. Palume edasise menetluse käigus avaldamist jälgida ja esimesel võimalusel avaldamise andmeid täpsustada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud, EL määruse avaldamise andmed on lisatud.
14
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde. Rakendusakti pealkiri on "Lossitava kala ja veetaime kaalumise nõuded". Pealkiri ja vol.norm ei lähe kokku. Parem on lg-s 5 esitada volitusnorm, lg 6 täpsusta, et nõuded on sätetatud EL õigusaktis ning lg 6 liigub lg-ks 7.
Arvestatud
Volitusnormi ja rakendusakti pealkirja on muudetud.

Eelnõu sõnastust ei muudetud, kuna nii kavandatava KPS § 611 lõige 5 kui ka sama paragrahvi lõige 7 mõlemad viitavad EL-i õigusaktidele.
15
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 69 juurde. Selguse huvides küsime üle, et KPS § 72 peab muudatuse järgselt jääma 3 lõikega, mitte 6 lõikega (nagu kehtivas KPS-s on)? Kui jah, siis on vormel õige, kui ei, siis peab vormelis välja tooma, millised lõiked muudetakse ja sõnastatakse ümber.
Selgitame, et KPS § 72 peab muudatuse järgselt jääma 3 lõikega, sestap on muutmisvormel õige.
16
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 77 juurde. Kuna muudetakse KPS § 76 tervikuna, siis kolme muutmispunkti asemel palume esitada normi uus sõnastus ühes muutmispunktis.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
17
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 80 juurde. Sõna "ja" tähendab, et mõlemad olukorrad peavad koos esinema. Ilmselt mõeldud ikkagi üks või teine (nagu p-des 74 ja 75). Palume EN parandada.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
18
Kommentaar eelnõu § 1 punkti 96 juurde. Kuivõrd lg-s 3 kasutatakse vahemikke, siis palume ka muudetavad lisada vahemikuna: "ja 88-88(2)";
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud.
19
Kommentaar eelnõu § 3 punkti 1 juurde. Kuivõrd see on oluline ka lubade menetluses ja nõuete kontrollimisel, siis palume sõnastada järgmiselt:
„9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul isiku karistatuse ja väärteo korduvuse arvestamisel;“
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud. Selgitame, et sätet on vaja kasutada ainult korduvate tõsiste rikkumiste karistuste määramisel. Lubade menetlemiseks pole vajalik juurdepääs arhiivi andmetele.
20
Kommentaar eelnõu § 5 kohta. Lg-te 2 ja 3 asukohad tuleb vahetada, sest järjestus tehakse kuupäeva järgi (varasem kpv eespool).
Arvestatud
Eelnõud on muudetud.

Arvamuseks esitatud kommentaarid


Ettepanekud
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
1. Läänemaa Rannakalanduse selts
1.1
Kontrollimeetmed ja põhiõiguste kaitse – kavandatakse nn kontrolltehingute tegemine valeidentiteediga (ilma ametnikuna esinemata) vajab täiendavat proportsionaalsuse analüüsi. Selline meede võib olla põhjendatud ebaseadusliku kala müügi tõkestamisel, kuid vajab seaduses täpsemat raamistikku, et vältida liigset põhiõiguste riivet. Eelkõige tuleb arvestada PS § 26 eraelu puutumatuse ja PS § 20 isikupuutumatuse kaitsega, kuna varjatud tegevus võib tähendada olulist sekkumist inimeste privaatsfääri ja valikuvabadusse.
Tuginedes eeltoodule, palume ministeeriumil täiendavalt analüüsida kuidas täpsustada kontrollmeetmete proportsionaalsust, arvestades PS § 26 ja § 20 kaitset.
Arvestatud
Eelnõud on täiendatud ja analüüsitud kontrolltehingu regulatsiooni vastavust põhiseaduse §-dele 26 ja 30.

Põhiõiguste riive perekonna- ja eraelu sfääris võib olla õigustatud olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks, majandustegevuse sfääris on see lävend madalam. Sellegi poolest kavandatav kontrolltehingu regulatsioon annab võimaluse KeA-le kasutada kontrolltehingut ainult siis, kui teiste korrakaitseõiguslike erimeetmetega ei ole võimalik kontrollida KPS § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1—4 sätestatud võõrandamise nõudeid ja seda ainult olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. Seega oleme seisukohal, et kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on kooskõlas põhiseaduse §-dega 20 ja 26.
1.2
Kala kaalumise kohustuse rakendamine
Palume, et Eesti kasutaks EL määruses ette nähtud erandeid ning rakendaks kala kaalumise kohustuse reguleerimist etapiviisiliselt. Kohustuse liiga järsk jõustumine võib kahjustada väikekalurite toimetulekut ning seada ohtu kalanduse jätkusuutlikkuse.
Praegu ei ole kõigis sadamates ega lautrikohtades tingimusi, mis võimaldaksid püütud kala kohapeal kaaluda. Kala püütakse lisaks mõrdadele ka võrkudega, millest tuleb saak enne kaalumist käsitsi välja võtta. Soojadel perioodidel rikneb kala sellise käsitlemise käigus kiiresti, mis toob kaasa majanduslikku kahju ja tekitab toiduhügieeni riske.
Seetõttu peab kaalumiskohustuse rakendamine olema paindlik. Vajalik on määrata mõistlik üleminekuperiood ning võimaldada alternatiivseid lahendusi, näiteks hilisem kaalumine sobivas kohas, mobiilsete kaalude kasutamine või erandid väiksematele lautritele. Enne täiskohustuse jõustumist tuleb tagada, et vajalik tehnika ja rajatised oleksid olemas ning et toetused nende soetamiseks oleksid kaluritele reaalselt kättesaadavad.
Oluline on arvestada ka kalurite igapäevast töökorraldust. Väiksemate lautrite kasutamine võimaldab turvaliselt ja lühikese sõiduga merelt naasta. Kui kaalumise võimalust seal ei ole, sunnitakse kalureid tegema ebaturvalisi ja kulukaid ringe suurematesse sadamatesse. See suurendaks kütusekulu ja aega ning oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
Kokkuvõttes leiame, et kaalumiskohustuse rakendamine peab toimuma etapiviisiliselt ja paindlikult, tagades esmalt tehnilised tingimused ja toetuste kättesaadavuse. Alles seejärel saab kaalumiskohustus täies mahus jõustuda.
Antud selgitus
Kala kaalumise sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a. Vastav rakendusakt on Euroopa Komisjonis läbirääkimiste faasis ja see kavandatakse vastu võtta 2026. a. Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala kaalumisele. Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kala kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale, kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel. Eestis on praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a. Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusmäärusega, mis plaanitakse vastu võtta 2026. aastal, kehtestatakse uued nõuded nende erandite rakendamiseks. Vastav esialgne eelnõu on komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad, siis praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik alates 1. jaanuarist 2027. a rakendama hakata. Seepärast on eelnõus kavandatud volitusnorm, mille alusel on võimalik kehtestada kaalumisega seotud nõuded ja eespool nimetatud erandeid. Määruse menetlusse kaasatakse ka huvigrupid, kus kõigil on võimalik oma seisukohti avaldada. Lisaks anname teada, et kala kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust. Toetust on võimalik küsida regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määrusest nr 69 „perioodi 2021—2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ sadamate taristu parendamise ja pakutavat teenuste mitmekesistamise tegevussuuna meetmest.
1.3
Tõsiste rikkumiste käsitlemine (eelnõu Lisa 2)
Eelnõu lisa 2 kohaselt loetakse tõsiseks rikkumiseks olukordi, kus kalur ei täida ühise kalanduspoliitika normide kohaseid kohustusi, sh kohustust esitada lossimisdeklaratsioone, kaalumisdokumente, ülevõtmisdeklaratsioone ja muid andmeid. Praktikas tähendab see, et kui vajalikku kaalumisseadet või -võimalust ei ole ning seetõttu ei ole võimalik korrektselt kaalumisdokumente esitada, võib seda käsitleda tõsise rikkumisena. Sellega kaasnevad aga väga rasked tagajärjed – trahvid, tegevusloa peatamine või koguni püügiõiguse äravõtmine.
Peame vajalikuks rõhutada, et kaalumiskohustuse täitmata jätmine ilma kaluri süüta – näiteks juhul, kui puuduvad vajalikud vahendid, üleminekuperiood ei ole veel lõppenud või toetused pole realiseerunud – ei tohiks automaatselt viia tõsise rikkumise määratluseni. Seaduse muutmise rakendamisel tuleb ette näha pehme üleminekuperiood, kuni tehnilised ja rahalised eeldused on reaalselt loodud. Eesti võiks taotleda, et määrusega sätestatakse ajutised erandid või paindlikkus. Vastasel juhul tekib olukord, kus seadus sunnib kalureid seadust rikkuma, sest neil puuduvad vahendid, et nõuet täita, mis oleks vastuolus õigusriigi ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
Samuti palume selgelt eristada tahtlikke pettusi ja tahtmatuid eksimusi. Näiteks tehnilise vea, inimliku eksituse või sideprobleemi tõttu andmete edastamata jätmist ei tohiks automaatselt käsitleda tõsise rikkumisena. Sanktsioonide proportsionaalsuse tagamiseks tuleb selliseid juhtumeid käsitleda eraldi ning hinnata konkreetseid asjaolusid.
Teeme ettepaneku, et eelnõu seletuskirja ja rakendusjuhenditesse lisatakse juhis järelevalvet teostavatele asutustele ja ametiisikutele, mille kohaselt süüta kohustuse täitmata jätmist (nt seadme rike, sidekatkestus, vääramatu jõud) ei tohi automaatselt kvalifitseerida rikkumiseks. Järelevalveametnik peab dokumenteerima hinnangu, miks rikkumine oli tahtlik või tahtmatu, ning ainult tahtlik või korduv kohustuse rikkumine võib olla aluseks sanktsioonile või kvalifitseeruda tõsiseks rikkumiseks.
Antud selgitus
Juhime tähelepanu, et nimetatud rikkumine on tõsine juhul kui vastav EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkti b ja lisa IV kriteerium on täidetud. Sellele rikkumisele kohaldub 7 kriteeriumi. Näiteks kui andmete esitamise kohustus pole täidetud ja sellega on hõlmatud 10% kalapüügitoodete kaalust, kui püügiandmeid pole registreeritud või seirekeskusele saadetud, lossimiskohustuse täitmine (räim), laevaseiresüsteemi välja lülitamine või selle häiretest mitte teada andmine kui see on nõutud, püügitegevuse, sh esmamüügi andmete mitte esitamine kui püük toimub EL vetest väljas pool, sarnase rikkumise kordumine.
Kõikvõimalikud rikkumisega seotud asjaolud selgitatakse välja väärteomenetluse ja haldusmenetluse käigus, sh sideprobleemidest tekkivad tõrked jmt. KPS-i muutmise eelnõuga paralleelselt algatatakse ka vastavate rakendusaktide muutmine (vt lisa 4), nendes täpsustatakse kõikvõimalikke andmete esitamisega seotud nõudeid, mis on abiks kalurile õigusselguse ja -kuulekuse tagamiseks.
1.4
Jälgitavus ja lautrikohad
Lautrikohad on traditsioonilised rannakalurite kalapüügi kohad, mille säilitamine on oluline nii rannakultuuri kui ka kohalike kogukondade elujõulisuse seisukohalt. Regulatsioon ei tohi viia selleni, et lautrikohas kalastamine muutub tehniliselt või õiguslikult võimatuks. Seetõttu tuleks kehtestada lautritele erandid. Näiteks võiks kaaluda erandite kehtestamist teatud raadiuse ulatuses (25–30 km). Samuti tuleks kehtestada erikord, mis võimaldaks lautrites esitada esmased andmed (nt kuupäev, koht, partii ID) lihtsate vahendite abil, nagu mobiiltelefon, fotod või logid. Üleminekuperioodil ei tohiks lautrikohtades püügiga seotud kohustuste täitmata jätmist automaatselt lugeda tõsiseks rikkumiseks, kui kalur on tegutsenud heauskselt.
Antud selgitus
Juhime tähelepanu, et kalanduse kontrollimäärus on otsekohalduv ja sellest ei saa siseriiklikult erandeid teha. Kalanduse kontrollimäärus ei tee vahet, kas kala lossitakse sadamas, maaletuleku kohas või lautris, alla 12 meetrise pikkusega laevad peavad esitama püügipäeviku andmed enne lossimist, andmete koosseis on samuti toodud. Eesti pädevuses on otsustada, milliste kanalite ja vahenditega andmed esitatakse. See säte jõustub alla 12 meetrise pikkusega laevadele 2028. a. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri. 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ § 12 lõige 5 võimaldab juhul kui ei ole eelteate kohustust (räimepüük) esitada saabumise eelteate raportis ja lossimise raportis nõutud kala kogused maaletuleku kohas pärast kala kaalumist. Seda erisust on võimalik rakendada kuni 2028. a.
1.5
Elektroonilised püügiandmed
Praegune kohustus sisestada esmalt hinnanguline püügikogus ning hiljem tegelik kaalumistulemus seab kalurid paratamatult eksimuse ohtu, sest hinnangud on subjektiivsed ja sageli ebatäpsed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842 artikkel 14 näeb ette, et hinnangulise ja tegeliku koguse erinevus võib olla kuni 10% iga liigi kohta, samas kui väiksemate koguste (alla 100 kg liigi kohta) puhul on lubatud vähemalt 20% erinevus.
Kalapüügiseaduse muutmise eelnõus on seevastu kehtestatud jäik 10% piir kõigil juhtudel, mille ületamine loetakse automaatselt tõsiseks rikkumiseks. Selline lähenemine on rangem kui EL-i määruses ette nähtud ning seab Eesti kalurid ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega. Ebaproportsionaalsete sanktsioonide vältimiseks oleks vajalik siduda eelnõu otseselt artikli 14 nõuetega, hinnata kõikumist iga liigi kohta eraldi, kehtestada lubatud piirid vastavalt määrusele (10% üle 100 kg liikide puhul ja vähemalt 20% väiksemate koguste puhul) ning loobuda automaatsest tõsise rikkumise tõlgendusest olukordades, kus erinevused tulenevad praktilistest mõõtmis- või kaalumistingimustest.
Antud selgitus
Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole kavandatud sätestata nii detailseid reegleid nagu selleks on andmete lubatud kõikumine. See reegel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruses nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, antud määrust muudetakse ja see viiakse kooskõlla EL-i kontrollimäärusega, sh artikliga 14, mis puudutab andmete lubatud kõikumist.
Seoses ettepanekuga loobuda antud sätte lugemist tõsiseks juhul kui andmete erinevus tuleneb praktilisest mõõtmis- ja kaalumistingimustest, siis seda ei ole võimalik teha.
Andmete lubatud erinevuse rikkumine loetakse tõsiseks juhul, kui vastav kriteerium kohaldub. Kriteeriumid on loetletud EL-i kontrollimääruse artiklis 90 lõike 3 punktis c koosmõjus lisa IV. Kui lubatud kõikumise piirmäära ületatakse 100% või kui Läänemerel sorteerimata pelaagiliste liikide segapüügil on andmete erinevus suurem kui 25%. Näiteks kui lubatud kõikumise piirmääraks on 10%, siis tegemist on tõsise rikkumisega kui eksimine on 20% ja enam. Kui lubatud kõikumine on kuni 100 kg koguste puhul 20%, siis tõsiseks loetakse rikkumist kui eksimus on 40% ja enam. Kriteeriumid on täpselt paigas ja neid liikmesriik kergemaks muuta ei tohi.
2. MTÜ Liivi lahe kalanduskogu
2.1
Eelnõu 395 punkt 53 millega muudetakse KPS § 71 lg 1 tõsised rikkumised.
Rõhutame, et kaalumiskohustuse täitmata jätmine ilma kaluri süüta – näiteks juhul, kui puuduvad vajalikud
vahendid, üleminekuperiood ei ole veel lõppenud või toetused pole realiseerunud – ei tohiks automaatselt viia
tõsise rikkumise määratluseni. Seaduse muutmise rakendamisel tuleb ette näha pehme üleminekuperiood, kuni
tehnilised ja rahalised eeldused on reaalselt loodud. Eestil on võimalus taotleda, et määrusega sätestatakse
ajutised erandid või paindlikkus, kuid seda ei ole määruse eelnõus analüüsitud. Teeme ettepaneku, et
Vabariigi Valitsus teeb vastava taotluse EL-i, taotlemaks paindlikkust. Vastasel juhul tekib olukord, kus
seadus sunnib kalureid seadust rikkuma, sest neil puuduvad vahendid, et nõuet täita, mis oleks vastuolus
õigusriigi ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Juhime tähelepanu, et Eesti riigil on kohustus selgelt eristada
tahtlikke pettusi ja tahtmatuid eksimusi. Näiteks tehnilise vea, inimliku eksituse või sideprobleemi tõttu
andmete edastamata jätmist ei tohi automaatselt käsitleda tõsise rikkumisena, see ei ole kalurist tingitud.
Sanktsioonide proportsionaalsuse tagamiseks tuleb selliseid juhtumeid käsitleda eraldi ning hinnata
konkreetseid asjaolusid. Teeme ettepaneku, et eelnõu seletuskirja ja rakendusjuhenditesse lisatakse juhis
järelevalvet teostavatele asutustele ja ametiisikutele, mille kohaselt süüta kohustuse täitmata jätmist (nt
seadme rike, sidekatkestus, vääramatu jõud) ei tohi automaatselt kvalifitseerida rikkumiseks.
Järelevalveametnik peab dokumenteerima hinnangu, miks rikkumine oli tahtlik või tahtmatu, ning ainult
tahtlik või korduv kohustuse rikkumine võib olla aluseks sanktsioonile või kvalifitseeruda tõsiseks
rikkumiseks.
Mittearvestatud
Ettepanek lisada paindlikkus EL-i kontrollimäärusesse, mittearvestatud.

Selgitame, et kala kaalumise sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a. Vastav EL-i kontrollimääruse rakendusakt on Euroopa komisjonis läbirääkimiste faasis ja see kavandatakse vastu võtta 2026. a. Vastavalt EL-i kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala kaalumisele. Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kala kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale, kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel. Eestis on praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a. Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusmäärusega, mis plaanitakse vastu võtta 2026. a, kehtestatakse täpsemad nõuded nende erandite rakendamiseks. KPS-i eelnõus on volitusnorm, mille alusel on võimalik kehtestada kaalumisega seotud täpsustatud nõuded ja erandid kogu kala kaalumisele sadamas. Ministri määruse menetlusse kaasatakse ka huvigrupid, kus teil on võimalik oma seisukohti avaldada. Lisaks anname teada, et kala kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust. Toetust on võimalik küsida regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määrusest nr 69 „perioodi 2021—2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ sadamate taristu parendamise ja pakutavat teenuste mitmekesistamise tegevussuuna meetmest.
Seoses ettepanekuga, et süüta kohustuse täitmata jätmist ei tohiks kvalifitseerida rikkumiseks, siis kõikvõimalikud rikkumisega seotud asjaolud selgitatakse välja väärteomenetluse käigus, sh sideprobleemidest tekkivad tõrked, nn näpuvead jmt.
2.2
Eelnõu punkt 65) seadust täiendatakse KPS § 881 järgmises sõnastuses:
§ 881 Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised lõiked 1-5 maksimaalsete trahvimäärade
kehtestamisel puudub analüüs ja arusaam, kuidas antud trahvimäärad on saadud. Samuti puudub kalurite
kindlus, et ei kasutataks maksimummäärasid kalurist mittetuleneva tõsise rikkumise tõttu. Teeme ettepaneku koostada tabel rikkumiste määradega, et trahvinõuete määramine ei jää inspektori kaalutletud otsuse valgusesse. Samuti tekib küsimus, kas on koostatud analüüsi trahvide koostamisele kutseline püük vs
harrastuspüük, kuna vastavalt Põhiseadusele on loodusressurss, mida kasutatakse üks.
Antud selgitus
Selgitame, et tõsiste rikkumistega kaasnevad karistused on määratletud EL-i kontrollimääruse artiklis 91a. Selle kohaselt on määratletud, et karistuse suuruseks on minimaalselt vähemalt tõsise rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärtus ning maksimaalselt vähemalt viiekordne tõsise rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärtus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et korduvrikkumise korral on karistuseks kahe kuni kaheksakordne kalapüügitoodete väärtus. Sellest lähtuvalt on KPSi §881 lg 1 ja 2 sätestatud, et rahatrahvi väärtuseks on kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasu ning kuni kaheksakordne korduva rikkumise korral.
2.3
Jälgitavus.
Kalanduskogu seisukohalt on lautrikohad pärandkultuuri osa, mida ka püütakse arendada ning parendada. Nende säilitamine on oluline nii regionaalses kui kohaliku rannakultuuri ning kohalike kogukondade elujõulisuse säilimise seisukohalt. Uus planeeritav regulatsioon ei tohi viia selleni, et lautrikohas kala kaldale toomine muutub tehniliselt või õiguslikult võimatuks. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada lautritele erandid. Näiteks on otstarbekas kaaluda erandite kehtestamist teatud raadiuse ulatuses (25–30 km). Samuti
tuleb kehtestada erikord, mis võimaldab lautrites esitada esmased andmed (nt kuupäev, koht, partii ID) lihtsate vahendite abil, nagu mobiiltelefon, fotod või logid. Üleminekuperioodil ei tohi lautrikohtades püügiga seotud
kohustuste täitmata jätmist automaatselt lugeda tõsiseks rikkumiseks, kui kalur on tegutsenud heauskselt.
Antud selgitus
Juhime tähelepanu, et EL-i kontrollimäärus on otsekohalduv ja sellest ei saa siseriiklikult erandeid teha, ei lautritele ega muudele kala maaletoomise kohtadele. EL-i kontrollimäärus ei tee vahet kas kala lossitakse sadamas, maaletuleku kohas või lautris, alla 12 m laevade peavad esitama püügipäeviku andmed enne lossimist, andmete koosseis on samuti toodud. See säte jõustub alla 12 meetrise pikkusega laevadele 2028. a, seniks on võimalik teatud mööndusi teha. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri. 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ § 12 lõige 5 võimaldab juhul kui ei ole eelteate kohustust (räimepüük) esitada saabumise eelteate raportis ja lossimise raportis nõutud kala kogused maaletuleku kohas pärast kala kaalumist. Seda erisust on võimalik rakendada kuni 2028. a.
2.4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842 artikkel 14 näeb ette, et hinnangulise ja tegeliku
koguse erinevus võib olla kuni 10% iga liigi kohta, samas kui väiksemate koguste (alla 100 kg liigi kohta)
puhul on lubatud vähemalt 20% erinevus. Kalapüügiseaduse muutmise eelnõus on kehtestatud jäik 10% piir kõigil juhtudel, mille ületamine loetakse automaatselt tõsiseks rikkumiseks. Silmaga hindamise puhul ei saa rääkida tõsisest rikkumisest, kuna visuaalne hinnang ja taadeldud kaaluga kaalumine ei ole omavahel proportsioonis. Teadaolevalt ei ole täna väljastatud ühelegi kalurile taadeldud silma sertifikaati.
Eelnõus olev lähenemine on rangem kui EL-i määruses ette nähtud ning seab Eesti kalurid ebasoodsamasse
olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega. Teeme ettepaneku ebaproportsionaalsete sanktsioonide
vältimiseks on vajalik siduda eelnõu otseselt artikli 14 nõuetega, hinnata kõikumist iga liigi kohta eraldi, kehtestada lubatud piirid vastavalt määrusele (10% üle 100 kg liikide puhul ja vähemalt 20%
väiksemate koguste puhul) ning loobuda automaatsest tõsise rikkumise tõlgendusest olukordades, kus erinevused tulenevad praktilistest mõõtmis- või kaalumistingimustest.
Antud selgitus
Juhime tähelepanu, et KPS ei sätesta nii detailseid reegleid nagu selleks on andmete lubatud kõikumine. See reegel on kehtestatud Vabariigi valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruses nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, antud määrus viiakse kooskõlla EL-i kontrollimäärusega, sh artikliga 14, mis puudutab andmete lubatud kõikumist.
Seoses ettepanekuga loobuda antud sätte lugemist tõsiseks juhul kui andmete erinevus tuleneb praktilisest mõõtmis- ja kaalumistingimustest, siis seda ei ole võimalik teha. Andmete lubatud erinevuse rikkumine loetakse tõsiseks juhul, kui vastav kriteerium kohaldub. Kriteeriumid on loetletud EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punktis c ja lisa IV. Kui lubatud kõikumise piirmäära ületatakse 100% või kui Läänemerel sorteerimata pelaagiliste liikide segapüügil on andmete erinevus suurem kui 25%. Näiteks kui lubatud kõikumise piirmääraks on 10%, siis tegemist on tõsise rikkumisega kui eksimine on 20% ja enam. Kui lubatud kõikumine on kuni 100 kg koguste puhul 20%, siis tõsiseks loetakse rikkumist kui eksimus on 40% ja enam. Kriteeriumid on täpselt paigas ja neid kergemaks muuta liikmesriik ei saa. Andmete esitamise kord läheb muutmisele ja viiakse kooskõlla EL-i kontrollimääruse nõuetega.
3. MTÜ Harju Kalandusühing
3.1
Erinevad eelnõud muudavad seadust erinevas sõnastuses. Kalapüügiseaduse §13 (2), §13 (3), §13 (4), §32 (2), §34 (4), §44 (2), §71 (2), §75, §75 (2), § 88, § 90 muutmine on vastuolus Kalapüügiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga.
Antud selgitus
Täname tähelepanu juhtimise eest. Selgitame, et mõlemad eelnõud juhinduvad kehtivast KPS-st. Olenevalt sellest, millal KPS-i eelnõud jõustuvad muutub ka nummerdus vastavaks. EL-i kontrollimäärust rakendav eelnõu on hilisem ja selle muudatused mis kattuvad, on asjakohasemad ning jäävad kehtima.
4. Aivar Pärgmäe
4.1
paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Keskkonnaamet võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku riided, riietes oleva või kehal
kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja, mille võib võtta hoiule või
konfiskeerida.“
Nii tore, et ametnikud seadustavad pervertidest ja pedofiilidest inspektorite tegevuse, sest alati on põhjust arvata, et mida muud kui püüdmiseks keelatud kalaliiki see poiske sel mererannal jalutades seal p...s peidab....samuti Pärnu rannas päevitavat peenemat piigat on alati alust kahtlustada keeluaja kala peitmises rinnahoidja sisse
Välja ütlemata on vaid see et isiku läbivaatuse kui üldmõiste all on ka anaalne, vaginaalne ja oraalne isiku läbivaatus.
Antud selgitus
Selgitame, et antud sätet on muudetud, lisatud on täpsustus, et Keskkonnaamet ei või korrakaitseseaduse §-i 48 rakendamisel läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsusi.

4.2
Igavlevatele halduskiusu nautivatele KK inspektoritele on loomulikult eelnõu koostanud ametnikel vaja leida asendustegevusi, milleks sobib suurepäraselt kalaostu matkimine. 31 kg räime/kilu müügi eest eraisikule, mille väärtus on rannas alla 15 eur, saab ju esitada kalurile 2400 eur trahvi.
Kodulehe andmetele tuginedes viisid 134 inspektorit eelmisel aastal läbi 7839 inspektsiooni ( suurim osakaal kala 26%) e. 58,5 inspektsiooni ühe inspektori kohta.
Seega üks inspektor viis läbi ca 3 kuu jooksul igal tõõpäeval läbi ühe inspektsiooni, 1 kuu oli korralisel puhkusel ja 8 kuud menetles/planeeris/koolitas/täiendas jms. e. teisisõnu suvitas mille eest "tädi maali" ei peaks maksma mitte.
Antud selgitus
Kavandatav KPS § 651 lõige 1 sätestab kontrolltehingu võimaluse vaid KPS § 10 lõike 6 ja lõike 8 punktides 1—4 sätestatud nõuete kontrolliks, kui järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik eelnimetatud nõudeid kontrollida. Kontrolltehinguga saab tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle. Muudatuse eesmärk on tagada järelevalve elektripüügivahendi ja kala müügi nõuete täitmise üle, mida on keeruline kontrollida muude riikliku järelevalve meetmetega. Probleemsemateks tegevusteks on osutunud harrastuspüügist saadud kala või ebaseaduslikult püütud kala müük veebis ja veekogul (lõhe keeluajal või lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või vahetult enne või pärast keeluaega), samuti elektripüügivahendite müük veebi keskkondades. Eelnimetatud paragrahv sätestab, et kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.
Kontrolltehingu sisse toomise eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse.