Justiits- ja Digiministeeriumi programmide 2026-2029 kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiits- ja Digiministeeriumi programmide 2026- 2029 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2017 määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: Kinnitan Justiits- ja Digiministeeriumi programmid 2026-2029 vastavalt lisades toodule:

1. Digiühiskonna programm 2026–2029 2. Õigusriigi programm 2026–2029

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Lisa 1: Digiühiskonna programm 2026–2029 Lisa 2: Õigusriigi programm 2026–2029

17.02.2026 nr 14

KINNITATUD justiits- ja digiministri 17.02.2026

käskkirjaga 14 Lisa1

Digiühiskonna programm 2026–2029

Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Digiühiskond

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile

soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.

Valdkonna

arengukava

Eesti Digiühiskond 2030

Programmi nimi Digiühiskonna programm

Programmi

eesmärk

Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja

küberkaitstud Eesti.

Programmi

periood 2026–2029

Peavastutaja

(ministeerium)

Justiits- ja Digiministeerium

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT)

Andmekaitse Inspektsioon (AKI)

Riigiside Sihtasutus (RIKS)

2

Sissejuhatus

Digiühiskonna programm on ainus digiühiskonna tulemusvaldkonna programm ning koostatud

valdkondliku arengukava Eesti Digiühiskond 20301 elluviimiseks. Programm aitab saavutada

arengukava eesmärke ning järgib arengukava ülesehitust. Digiriigi tegevustega tagatakse, et digiriigiga

suhtlemine oleks kõigile mugav ja teenustega rahulolu kõrge. Küberturvalisuse pidevaks väljakutseks

on inimeste usalduse hoidmine e-teenuste kasutamisel ja tagamine, et küberruum oleks turvaline.

Ühenduvuses tegeletakse taskukohase ja kiire interneti kättesaadavusega igal pool Eestis.

Programmi koostamisel on arvestatud juunis 2025 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

eesmärkidega. Programmiga aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete

säästva arengu eesmärkide2 saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat

majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö ning ehitada kohanev ja vastupidav

taristu ning toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni. Horisontaalse valdkonnana

toetab digivaldkond ka teiste valdkondade eesmärkide saavutamist.

Programm panustab mitmesse arengustrateegia Eesti 2035 strateegilisse sihti, enim aga sihtidesse

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab enim strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

 Majandus ja kliima: kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi läbi uute tehnoloogiate

ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti

kättesaadavuse parandamise;

 Riigivalitsemine: suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise; parandame

riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle

vastutuse jaotumise ning parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja

turvalisuse läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi (Euroopa Liidu digiidentiteedi

kukru) arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse

tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise.

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete

väljatöötamisega:

1. Digiriigi valdkonna sekkumised on 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja

kasutuselevõtt avalikus sektoris“ ja 21.1.2.2 „Digiriik Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja

kasutuselevõtt erasektoris“, mille eesmärk on tuua digitaliseerimisest kasu kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks.

2. Ühenduvuse valdkonna sekkumine on 21.1.5.1 „Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu

ehitamine; 5G arendamise toetamine“, mille eesmärk on digitaalse ühenduvuse suurendamine.

Muudatused tulemusvaldkonna vastutajates:

Seoses Vabariigi Valitsuse vahetuse ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorraldustega

on alates 1. jaanuarist 2025 digiühiskonna tulemusvaldkond justiits- ja digiministeeriumi

1 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

01/Digi%C3%BChiskonnna%20ARENGUKAVA_13.12.2021.pdf 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng

3

valitsemisalas, varasemalt on see olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet (TTJA) on jätkuvalt majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, teised seotud asutused on liikunud samuti justiits- ja

digiministeeriumi valitsemisalasse. Lähtuvalt sellest, on alates 2025. aastast digiühiskonna

programmis varasemalt kajastatud TTJA teenused koondatud koos teiste selle asutuse erinevatesse

valdkondadesse panustavate, kuid sarnase rakendusliku iseloomuga teenustega (load ja järelevalve)

tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ ,

mille vastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Muudatused programmi struktuuris:

Võrreldes perioodiga 2025-2028, on programmist välja jäetud meetme tasand ning oluliselt muudetud

programmi tegevuste jaotust, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025 istungil ja lõplikult

kinnitatud 2026. aasta riigieelarveseaduse vastuvõtmisel Riigikogus. Lisaks on andmepõhise

ühiskonna arendamise programmi tegevusse liidetud varasemalt õigusriigi tulemusvaldkonna

programmis olnud andmekaitsepoliitika ja andmekaitseinspektsiooni teenused.

Tabel 1. Programmi tegevuste jaotuse võrdlus eelmise perioodiga.

Programm 2025–2028 Programm 2026–2029

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND

Digiühiskonna programm

Arengukava alaeesmärk I: Digiriik – tagada parim digiriigi kogemus

1. Digiriigi arenguhüpped 1. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste

arendamine

2. Digiriigi alusbaasi kindlustamine

2. Andmepõhise ühiskonna arendamine

3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine

4. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine

Arengukava alaeesmärk II: Küberturvalisus – Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne

3. Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja

koordineerimine

5. Riikliku küberturvalisuse tagamine

4. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime

arendamine

5. Küberturvalisuse tagamine

Arengukava alaeesmärk III: Ühenduvus – Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne

ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid

6. Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine 6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine

7. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude

väljaarendamine

8. 5G-taristu ja -teenuste arendamine

Põhjendused valdkonna alaeesmärkide jaotuse kaupa:

I Digiriik: läbipaistvuse huvides ja paremaks valdkonna juhtimiseks on programmi tegevused jagatud

temaatiliselt. Tegeletakse nelja suure valdkonnaga: teenused, andmed ja tehisaru, baastaristu

arendamine ning digiarengut võimestavad tegevused (üleriigiline IKT juhtimine, rahvusvaheline

koostöö, rohedigi, IKT oskuste arendamine). Varasem 2/3 kogu digiühiskonna programmi kulude

kajastamine programmi tegevuses "Digiriigi alusbaasi kindlustamine" ei võimaldanud läbipaistvaid

juhtimisotsuseid ressursside jagunemises. Uus ülesehitus on kooskõlas digiühiskonna arengukava uue

eelnõuga.

4

II Küberturvalisus: programmi tegevused on liidetud ühe programmi tegevuse alla eelarve

ebaproportsionaalse jaotumise tõttu. Programmi tegevuse all olevad teenused on kavandatud 2024.

aastal valminud kübervaldkonna valges raamatus "Läbivalt IT-vaatlikum Eesti" kokku lepitud kolme

suuna järgi: 1. Riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine, 2. Ühiskonna kerksuse suurendamine, 3.

Turvalise küberkeskkonna kujundamine. See on aluseks ka digiühiskonna arengukava uuele eelnõule.

III Ühenduvus: programmi tegevused on liidetud ühe programmi tegevuse alla eelarve

ebaproportsionaalse jaotumise tõttu. Tegevuse alla on kavandatud kolm teenust, mis vastavad ka

digiühiskonna arengukava uuele eelnõule.

Programmi eesmärk ja mõõdikud

Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, on tulemusvaldkonna ja programmi eesmärk ja

mõõdikud samad. Veelgi enam, programmi kolm mõõdikut on omakorda eraldi iga alaeesmärgi

mõõdikud.

Programmi eesmärk: Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja

küberkaitstud Eesti.

Tabel 2. Digiühiskonna programmi mõõdikud.

Mõõdikud 2024

(tegelik)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

2028

(sihtase)

2029

(sihtase)

2030*

(sihttase)

Avalike digiteenustega rahulolu

Allikas: Teenuste kataloog, JDM 82% 85% 86% 87% 88% 90%

Turvariski vältimise kaalutlustel

avaliku sektori või teenusepakkujaga

elektroonilisest suhtlemisest

hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

8,2% <7,5% <7,0% <6,5% <6,0% <4%**

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete

osakaal, kel on võimalus liituda

vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s

Allikas: TTJA

81% 84% 86% 88% 89% 100%

*Arengukava Eesti Digiühiskond 2030 sihttasemed

**Tegemist on pöördväärtusega

Sobivate mõõdikute ja nende sihttasemete üle on digiühiskonna arengukava juhtkomisjonis plaanis

pidada lisaarutelu.

Küberturvalisuse mõõtmiseks kasutatakse alates 2024. aastast Statistikaameti mõõdikut „Turvariski

vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute

osakaal“, mis näitab, kas Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt. Mõõdikuga mõõdetakse

viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega interneti

kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74–aastaste internetikasutajate osakaalu (statistikaamet, IT 44).

Mõõdik on piisavalt üldine, et seostuda küberturvalisuse programmi tegevuse all kavandatud

tegevustega ning samas ka piisavalt konkreetne, et saada tagasiside valdkonnas toimuvatest muutustest

ja nende mõjust inimeste käitumisele.

5

Programmi rahastamiskava

Rahastamiskava

Tabel 3. Programmi rahastamiskava programmi tegevuste kaupa, tuhandetes eurodes. Programmi

tegevuste nimetusi on korrigeeritud võrreldes 2025. a riigieelarve seaduses esitatuga ning kuvatakse

2026-2029 perioodi nimetusi.

Eelarve Eelarve prognoos

2025* 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud kokku 151 114 128 397 128 489 118 548 84 375

I Digiriik 97 235 93 743 82 257 74 299 63 360

1. Andmepõhise ühiskonna arendamine

92 721***

12 901 7 949 6 913 5 591

2. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine 18 090 19 347 14 508 7 563

3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine 56 881 49 099 47 819 45 838

4. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste

arendamine 4 514** 5 871 5 863 5 059 4 368

II Küberturvalisus 16 997 21 034 19 811 18 315 16 060

5. Riikliku küberturvalisuse tagamine 16 997**** 21 034 19 811 18 315 16 060

III Ühenduvus 36 882 13 620 26 421 25 934 4 956

6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine 36 882***** 13 620 26 421 25 934 4 956

*2025.a kinnitatud eelarve, va amortisatsioon

**2025. aastal kandis nimetust „Digiriigi arenguhüpped“

***2025. aastal olid need programmi tegevused esitatud ühe tegevusena „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“

****2025. aastal oli selle tegevuse asemel kolm eraldi programmi tegevust: „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja

koordineerimine“, „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ ning „Küberturvalisuse tagamine“. Näidatakse

nende tegevuste koondeelarvet.

*****2025. aastal oli selle tegevuse asemel kolm eraldi programmi tegevust: „Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine“,

„Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ ning „5G-taristu ja -teenuste arendamine“. Näidatakse

nende tegevuste koondeelarvet.

Täiendavalt esitatakse teenuste indikatiivne rahastamiskava dokumendi lisas 2.

Tabel 4. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. aasta kohta, tuhandetes eurodes.

Informatsioon on esitatud perioodi 2025-2028 programmi struktuuris.

Ülekantavate

summa

(piirmääraga

vahendid)

2025.a

riigieelarve I

p.a. seaduse-

muudatused

2025.a

riigieelarve II

p.a. seaduse-

muudatused

VV

reservide

eraldised

Lõplik 2025.a

programmi

tegevuse

eelarve

Selgitused

Digiühiskond 15 024 1 992 -4 469 1 964 14 511

5G-taristu ja -teenuste

arendamine 14 0 -2 0 12

2024. a ülekantavate

vahendite info on

avaldatud JDM

kodulehel,

lisaeelarvete info on

Digiriigi alusbaasi

kindlustamine 11 182 1 992 -3 068 315 10 421

Digiriigi arenguhüpped 160 0 -53 0 107

Küberturvalisuse

tagamine 2 253 0 -1 680 1 586 2159

6

Riikliku

küberturvalisuse

juhtimine ja

koordineerimine

726 0 300 0 1026

Riigi Teatajas ja Riigi

Teatajas, VV

sihtotstarbelisest

reservist eraldatud

vahendite info on

avalikus

dokumendiregistris ,

avalikus

dokumendiregistris ja

avalikus

dokumendiregistris.

Sidevaldkonna

regulatiivse keskkonna

tagamine

154 0 36 0 190

Suundumuste, riskide ja

mõjude analüüsivõime

arendamine

521 0 0 0 521

Väga suure

läbilaskevõimega

juurdepääsuvõrkude

väljaarendamine

14 0 -2 63 75

7

Hetkeolukorra analüüs

Digiriigi edu mõõdetakse läbi avalike digiteenuste rahulolu, mille 2024. aasta väärtus 82 protsenti on

juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada.

Alljärgnevalt on toodud mõned olulisemad tegevused 2024. aastal, mis kõrgele rahulolule kaasa

aitavad. Riigiportaali eesti.ee kaudu loodud elusündmusteenused on inimeste poolt hästi vastu võetud

ja kokku oli 2024. aastal võimalik kasutada kaheksat elusündmusteenust. Teenuste kasutamise

mugavuse suurendamiseks avaldati 2024. aasta lõpus Eesti.ee mobiilirakendus. Lisaks tegeleti

strateegilise vaate korrastamisega: valmisid nii andmete ja tehisintellekti3, personaalse riigi4 kui

identiteedihalduse5 valged raamatud ning alustati digiühiskonna arengukava 2030 uuendamisega.

Küberturvalisuse mõõdiku järgi oli 2024. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu

91,8 protsenti, mis on võrreldes eelmise aastaga pisut tõusnud. Kuigi sihttasemest on see madalam, siis

järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi saab lugeda positiivseks. Suurem langus toimuski

2023. aastal seoses julgeolekuolukorra muutuse ja inimeste teadlikkuse suurenemisega

küberturvalisusest. Hoolimata olukorrast on Eesti e-teenused toiminud tõsisemate häireteta ja üldine

toimepidevus paranenud. Ka Euroopa Liidu küberturvalisuse indeksi6 järgi oli Eesti 2024. aastal

endiselt Euroopa küberturvalisemate riikide seas. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti tugevam

järgmistes valdkondades: riiklikul tasandil reageerimine ja CERT operatiivsus, küberjulgeolekualased

raamistikud, teadus-arendusalane koostöö, kooskõla rahvusvaheliste parimate praktikatega ning

nõuetega. 2024. aastal keskenduti eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisele ja hukukindluse

tagamisele ning toimekindluse suurendamisele. Samuti toetati küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks

kohalikke omavalitsusi ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel. Ka

küberturvalisuse valdkonnas toimus 2024. aastal strateegiliste dokumentide7 uuendamine. Olukorras,

mil globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja

turvalisuse kindlustamisele.

Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2024. aasta lõpuks oli

81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega

võrkudega. Uue toetusmeetme abil anti 598-le aadressile valguskaabelvõrguga liitumisvõimalus ning

jõudis lõpuni kogukonna lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekt.

Pikemalt saab 2024. aasta olukorra analüüsiga tutvuda digiühiskonna 2024. aasta tulemusaruandes8.

Sellest lähtuvalt on olulisemad fookused/väljakutsed järgmistel aastatel:

 Riigi IKT-taristu toimepidevuse saavutamine, et Eesti riigil oleks terviklik võime toimida ja

osutada teenuseid ka meie territooriumil paikneva taristu kriisi korral.

 Üleriigiline IKT juhtimine, et tagada riigis majanduslike võimalustega sobituv efektiivne ja

jätkusuutlik IKT-korraldus.

3 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, 2024. 4 Personaalse riigi valge raamat, 2024. 5 Identiteedihalduse valge raamat, 2024. 6 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index 7 Küberturvalisuse strateegia 2024-2030, 2024. 8 Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium

8

 Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt, et panustada riigihalduse tõhustamisse ning kujundada

Eesti andmete väärindamise ja targa kasutamise toel juhtiva andmemajanduse ja avaliku halduse

kvaliteediga riigiks maailmas.

 Küberturvalisuse tagamine, luues paindliku ja kõiki sihtrühmi arvestava riikliku

küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis ennetab proaktiivselt küberintsidente ja kriise. Eesmärk

on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii kodanikele kui ka ettevõtetele.

 Digioskuste ja järelkasvu tagamine ning naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris, mis

aitab kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elaksid riigis digivõimekad inimesed.

Olulisemad tegevused/sekkumised

DIGIRIIK:

 Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks jätkatakse

riigiportaali arendamisega ja luuakse taotluste menetlemise töölaud. Riigiportaal kui ühine

platvorm hõlbustab avalike teenuste osutamist nii teenuste omanike kui ka kasutajate vaates.

Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika arendamisele, ilma et peaks muretsema digikanali

haldamise või riiklike nõuete täitmise pärast. Lõppkasutajal on lihtne ligipääs oma andmetele

ning ülevaade oma taotluste menetlusprotsessist, mille saavutamiseks arendatakse riigiportaali

vastav töölaud.

 Jätkatakse kesksete teenuste pakkumisega, mis lihtsustavad eraisikute ja ettevõtete suhtlust

riigiga, vähendavad bürokraatiat ning tagavad efektiivsema riigihalduse, vähendades sarnaste

digiteenuste dubleerimist ning toetades teenuste koostalitusvõimelisust. Selleks panustatakse

lähiaastatel ressursse kesksete teenuste ja komponentide jätkusuutlikkuse tagamisse ning nende

kasutuse laiendamisse.

 Riigi IT juhtimiseks töötatakse välja jätkusuutlik mudel. Riigi toimemudel on muutumas

keerukamaks seoses kõrgema taaskasutuse ja infosüsteemide konsolideerituse määraga, samuti

seavad uued läbivad nõuded ning riigiülesest optimeerimisest tulenevad muutused ootuseid

riigiülesele tehnoloogia juhtimisele.

 Selleks, et otsesed avalikud teenused vastaksid personaalse riigi teenuse tunnustele, jätkatakse

koostöökogude- ja võrgustikutöö kaudu teenuse omanikele vajalike tööriistade, juhiste jms

koostamist, sh toetamaks uuenenud teenuse standard 2.0 juurutamist.

 Alustatakse uuenenud visiooniga riiklik postkast 2.0 juurutamisega, mis toob lõppkasutaja

jaoks kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata asukohast.

 Jätkatakse riikliku mobiilirakenduse arendustegevustega, sh uute teenuste

mobiilirakendusse toomisega. Mobiilirakenduse eesmärk on tagada mobiiliplatvormil erinevate

riiklike teenuste tarbimise. Lisaks analüüsitakse võimalusi riikliku mobiilirakenduse ja Euroopa

Liidu digiidentiteedirakenduse digikukru koostoimimise tagamiseks.

 Jätkatakse valdkondlike tegevuskavade, sh tehisintellekti tegevuskava, andmete tegevuskava,

rakendamisega. Töötatakse välja haldusalade ülene andmeanalüüsi ja üksuste toimemudel, mille

rakendamine aitab asutustel andmeid paremini hallata ja kasutada. Sellest võidavad nii avalik

kui erasektor ning laiemalt soodustatakse Eesti majandusarengut. Andmete valdkonnas

küpsustaseme tõstmiseks jätkatakse kesksete platvormide ning tööriistade arendamist ja

pakkumist (sh nõusolekuteenus, avaandmed, andmehaldus, keeletehnoloogia, privaatsust

säilitavad tehnoloogiad, tehisintellekt).

9

 Rakendatakse andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Andmete laialdasemaks

taaskasutamiseks muudetakse õigusruumi. Tuvastatakse ja lahendatakse riigi kõige olulisemate

põhiandmete dubleeriva küsimise juhtumid.

 Tagatakse eesti keele kasutus vähemalt viies suures keelemudeli treeningandmestikus ja

luuakse selleks tingimused 15 miljardi sõnalise keeleandmestikuga eesti keele ja kultuuri

kestmiseks tehisaru ajastul.

 Jätkatakse tehisaru arendamist ja rakendamist enamates asutustes. Tagatakse riigipõhise

tehisaru arendamiseks vajalik arvutusvõimekus.

 Elektroonilise identiteedi valdkonnas jätkatakse tehnilise võimekuse loomisega ning EL

digikukru õigusraamistiku rakendamisega, et 2027. aastaks saaks Eesti kasutusele võtta

Euroopa Liidu poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise ID ja

digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil.

 Jätkatakse keskse platvormi Single Digital Gateway (SDG) arendamist, et andmevahetus saaks

toimuda ka piiriüleselt ning teenustele pääseks ligi eIDASe raamistiku kaudu.

 IT-kompetentside puudujäägi leevendamiseks avalikus sektoris töötatakse välja ülesandepõhist

roteerumist lihtsustav lahendus. Loodav lahendus tagab ajakohase ülevaate spetsialistide

oskustest ning võimaldab inimesi asutuste vahel väiksema halduskoormusega roteerida. Lisaks

viiakse ellu tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks.

 Luuakse tehnilised ja õiguslikud eeldused Digiakadeemia kasutuselevõtuks avaliku sektori

keskse õppeplatvormina. Luuakse sihitatud täiendkoolitusi, sh koostöös erasektori ja

kõrgkoolidega, ning nõustatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi

koolitusvõimaluste rakendamisel.

 Valitsemisalad viiakse üle uutele riigiülestele arvutitöökohtadele ning serveri alustaristu

teenustele, tagamaks standardiseeritud arvutitöökoha teenuste osutamise jätkusuutlikkus.

 Täiendavalt keskendutakse riigipilve laiendamisele, et võimaldada teenuseomanikel osutada

teenuseid eriolukordades väljaspool Eestit. Jätkatakse avalike pilvteenuste laiapindsemaks

kasutusele võtmiseks koostatud tegevuskava ellu viimisega. Tagamaks ühiskonna toimimist

kriisisituatsioonis, muudetakse riigi kriitilised infosüsteemid pilvekõlbulikuks.

 Riigi toimepidevuse parandamiseks on vajalik satelliitsidevõimekuse laiendamine.

Sisejulgeoleku tagamiseks on vajalik alustada 4G/5G võrkudel põhineva Ester 2.0

operatiivraadioside ja häirekindla positsioneerimisteenuse arendamisega.

KÜBERTURVALISUS:

 Keskendutakse küberturvalisuse taseme tõstmisele ja tulevikukindlusele läbi infoturbealaste

ja IT teenuste korraldamise miinimumnõuete kehtestamise, küberreservi kompetentsi tõstmise,

õppuste ja tuleviku tehnoloogiate riskihindamise tulemuste rakendamise. Riiklik

küberturvalisuse juhtimine peab toetama sihtrühma vajadusi ning olema läbivalt intsidente/kriise

ennetav digiteenuste turvalisemaks muutmisel.

 Jätkuvalt arendatakse keskselt pakutavaid kaitseteenused, tõhustatakse koostööd

erasektoriga ning jätkatakse senisest sihistatumalt laiapindset küberhügieeni- ja turvalisuse

alast ennetustööd, jätkatakse elutähtsa teenuse osutajate turvatestimist ja red teamingut.

10

 Küberturvalisuse seaduse (KÜTS) revisjoni raames võetakse miinimummahus üle NIS2

direktiiv9 ning tehakse muid olulisi muudatusi kübervaldkonna õigusaktides, et saavutada

küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ning parandada siseturu toimimist.

 Koostöös HTMiga tuleb kindlustada küber- ja infoturbe oskuste integreerimine kõigile

haridustasemetele ja küberekspertide järelkasv. Samal ajal jätkab RIA nii laiema avalikkuse

kui KüTSi subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste E-ITSile

ülemineku toetamisega.

ÜHENDUVUS:

 Parandatakse sidevaldkonna konkurentsireegleid, sh uuendatakse juurdepääsutingimusi

sideettevõtjate kaablikanalisatsioonile ning tagatakse sujuvam ja kiirem numbriliikuvus

operaatorite vahel.

 Lihtsustatakse uute sideühenduste rajamist, kehtestades täpsemad nõuded sidevõrkude

projekteerimisele ja ehitamisele.

 Laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades, kasutades Euroopa

Regionaalarengufondist rahastatavad toetusmeetmeid nii juurdepääsuvõrkude rajamiseks

maapiirkondades kui ka 5G võrkude rajamiseks peamistele transpordikoridoridele. Kogueelarve

kahe toetusmeetme peale kokku on ca 54,36 miljonit eurot, sealjuures on ette nähtud

juurdepääsuvõrkude toetamiseks 45 miljonit eurot ja 5G võrkude rajamiseks peamistel

transpordikoridoridel 9,36 miljonit eurot.

Programmi tegevused

Programmi tegevused on jagatud peatükkideks Eesti digiühiskonna arengukava kolme alaeesmärgi

kaupa.

Teenuste kirjeldused on esitatud lisas 1.

I Digiriik – Tagada parim digiriigi kogemus

Eesti digiühiskonna arengukava visiooni digiriigi suund on sisustatud kui digilahenduste abil tõhusate

ja kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise saavutamine. Avalike teenuste parim kogemus ja kvaliteet

aitab edendada majandust läbi lihtsama asjaajamise kõigile kodanikele ja ettevõtjatele. Parima digiriigi

kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda samme, et Eestis oleks soodne keskkond tulevikulahenduste

loomiseks läbi proaktiivsete sündmusteenuste, teenuste automatiseerimise ning tehisaru

kasutuselevõtu. Järgmiste aastate üheks suurimaks proovikiviks on uue IKT juhtimisraamistiku

väljatöötamine, mille abil tõhustada digiriigi toimimist.

Programmi tegevus 1. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Avalikud teenused toimivad kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt.

Programmi tegevuse all on nii justiits- ja digiministeeriumi kui riigi infosüsteemi ameti teenused.

9 Directive on measures for a high common level of cybersecurity across the Union

11

Tegevuste kirjeldus

 Arendatakse sündmusteenuseid, mis muudavad riigiga suhtlemise ja asjaajamise oluliselt

lihtsamaks ja proaktiivsemaks, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö)

on teenuse saajale nähtamatu ja rahulolu suureneb.

 Kesksete digiteenuste eesmärk on lihtsustada eraisikute ja ettevõtete suhtlust riigiga ja

vähendada bürokraatiat, pakkudes kasutajasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi

riigi avalike teenuste pakkumiseks lõppkasutajatele. Ühtlasi tagab kesksete teenuste laialdasem

kasutuselevõtt efektiivsema riigihalduse, vähendab sarnaste digiteenuste dubleerimist ning

toetab teenuste koostalitusvõimelisust. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse eesti.ee-s

ettevõtjate digiväravat ning jätkatakse ärisündmusteenuste arendamisega, mis võimaldab

ettevõtjatel sujuvamalt täita oma õiguseid ja realiseerida kohustusi. Kasutajakeskse lähenemise

toetamiseks avalikus sektoris arendatakse edasi teenuste arendamise tööriistakasti ja

juurutatakse asutustes teenuste arendamise standardit. Lisaks alustatakse riigiteenuste ülevaate

korrastamisega ning uuendatakse äripaneeli formaati.

 Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks

jätkatakse riigiportaali arendamisega ja luuakse taotluste menetlemise töölaud. Riigiportaal kui

ühine platvorm hõlbustab avalike teenuste osutamist nii teenuste omanike kui ka kasutajate

vaates. Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika arendamisele, ilma et peaks muretsema

digikanali haldamise või riiklike nõuete täitmise pärast. Lõppkasutajal on lihtne ligipääs oma

andmetele ning ülevaade oma taotluste menetlusprotsessist, mille saavutamiseks arendatakse

riigiportaali vastav töölaud.

 Lõppkasutaja suunal on vaja teha järgmised sammud personaliseerituma ning proaktiivsema

portaali poole, mis võimaldab kasutajale pakkuda selget keskpunkti “minu andmetele“ ja

avalikele teenustele, et omada ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Selle funktsiooni

täitmiseks viiakse ellu riikliku postkasti uus visioon, nn Postkast 2.0.

 Jätkuvad riikliku mobiilirakenduse arendustegevused. Mobiilirakenduse eesmärk on tuua

kodanikuni rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab

mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Mobiilirakendusse teenuste kokku

toomiseks on vaja väga head üleriigilist koostööd ning stabiilset arendusmeeskonda.

Programmi tegevus 2. Andmepõhise ühiskonna arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete laialdaseks

kasutamiseks ning tehisaru kasutamise tulemusel toimub avalike teenuste osutamine kasutajatele

mugavalt ja riigile tõhusalt.

Lisaks panustab programmi tegevus eesmärki, et Eesti keel ja kultuur on hoitud ning tagatud selle

jätkusuutlikkus digiühiskonnas ja –ruumis.

Programmi tegevuse all on nii justiits- ja digiministeeriumi, riigi infosüsteemi ameti kui andmekaitse

inspektsiooni teenused. Lisaks panustavad programmi eesmärgi saavutamisse Eesti Keele Instituut ja

Statistikaamet, kelle tegevusi rahastatakse struktuurivahenditest ja taastekava vahenditest.

Tegevuste kirjeldus

Tegevus toetab uute lahendustega digiriigi viimist järgmisele arengutasemele, arvestades inimkesksete

12

teenuste, sh elusündmusteenuste ja vajaduspõhiste toetuste arendamist, tehisaru arendamise ja

kasutuselevõtu toetamist avalikus sektoris, eesti keeletehnoloogia arendamist ja selle rakendamist läbi

tehisaru tegevuskava, inimkeskse andmekorralduse rakendamist, sh ühtse ülevaate andmist minuga

seotud andmetest, läbipaistvuse tagamist andmetöötlusest, andmekasutusega seotud otsuste, eelistuste,

vajaduste ja õiguste haldamist, tehisaru poolt pakutavaid intelligentseid soovitusi, vajaduspõhiste

toetuste ja teenuste osutamist ning õigusraamistiku loomist.

Programmi tegevus toetab tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu avalikus sektoris, eesmärgiga

suurendada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust ning tagada parem teenuste

ja teabe ligipääsetavus.

Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja salastatud teabe kaitse ning

austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule, tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel

ja üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe levi.

 Andmete esitamise koormuse vähendamiseks tagatakse kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude andmekirjelduste ajakohasus ning selle pinnalt tuvastatakse kõige olulisemad

juhud halduskoormuse vähendamiseks. Samuti jätkatakse avaandmete kättesaadavuse

parandamisega, selleks digitakse andmeid, jätkatakse andmete teabevärava ja andmete

taaskasutuse keskkonna ERIKA arendustega.

 Tehisintellekti kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selleks jätkatakse

kesksete taaskasutatavate tehisaru komponentide (nt tekstianalüütika ja protsessikaeve

töövahend), eesti keeletehnoloogia (nt masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees ning viipekeele

tuvastaja) ja digiriigi virtuaalse assistendi edasise arenduste ning juurutamisega. Eesmärk on

tagada, et eesti keele andmed on kõigile osapooltele lähtuvalt piirangutest kasutatavad ning eesti

keele kvaliteet suurtes keelemudelites on tagatud. Rakendatakse Eesti tehisintellekti tegevuskava

aastateks 2024-2026. Luuakse tehisintellekti kompetentsikeskus ja käivitatakse tehniline ja

regulatiivne liivakast võimaldamaks tooteid arendada ja testida enne nendega turule minemist.

Kavas on rakendada algoritmi läbipaistvuse standardit tagamaks läbipaistvus tehisintellekti

rakendamisest. Alustatakse tehisintellekti määruse ülevõtmisega tagamaks usaldusväärsus ja

inimkesksus tehisintellekti rakendamisel.

 Arendatakse andmenõusoleku teenust ja andmejälgijat ning jätkatakse nendega partnerite

infosüsteemide liidestamisega. Andmenõusoleku teenus annab võimaluse nii eraisikule kui ka

ettevõtjale andmete jagamiseks, mis võimaldab liikuda andmete ühekordse esitamise poole.

Andmejälgija võimaldab eraisikutel ja ettevõtjatel saada ülevaate, milliseid andmeid ja millistel

eesmärkidel riik kasutab. Luuakse võimalused andmekasutusega seotud otsuste, eelistuste,

vajaduste ja õiguste haldamiseks, lihtsustatakse andmete kasutamist teenuste osutamiseks jm.

Viiakse läbi andmekirjaoskuse koolitusprogramm koos valdkonda ja sellega seonduvaid riske

tutvustava teavituskampaaniaga. Viiakse ellu tulevikukindla andmemajanduse projekt, sh

rakendatakse privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid, et tagada andmemajanduse tulevikukindlus.

 Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud

õigusloome ja selle rakendamise vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse

nõuetele.

 Valdkonna õigusloomes luuakse selgus, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada

seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate

tehnoloogiate rakendamine).

13

 Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja

kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse

lubatavuse tingimused).

 Suunatakse isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe

seaduse rakenduspraktikat.

 Suurendatakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste

õigustest andmekaitsevaldkonnas. See toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia

inimkeskse rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide

väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb andmekaitse inspektsiooni roll nende

tegevuste elluviimisel.

 Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris.

 Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, juhendi- ja

õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete

EL-i liikmesriikide formaadis.

Programmi tegevus 3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad.

Programmi tegevuse all on justiits- ja digiministeeriumi, riigi infosüsteemi ameti, riigi info- ja

kommunikatsioonikeskuse ning riigiside sihtasutuse teenused.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu mitmeid suuremahulisi tegevusi, sh IKT taristu hukukindluse

tagamine, digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee, Single Digital Gateway), IT-alusteenuste

konsolideerimine (sh standardteenuste riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusse üleminek,

pilvteenustele ülemineku võimaldamine).

 Tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne) ja olulisemate infosüsteemide ülalhoid

(sh taakvara likvideerimine), jätkusuutlik areng ja infoturbe kindlustamine.

 Kesksete IT alusteenuste raames jätkatakse standardiseeritud arvutitöökoha- ja servertaristu

teenuste konsolideerimist riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusega vastavalt

eelarve võimalustele, samuti riigipilve edasi arendamist ja andmesaatkonna võimekuse

laiendamist.

 Elektroonilise identiteedi valdkonnas alustatakse tehnilise võimekuse loomist, et 2027. aastaks

saaks Eesti kasutusele võtta EL kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise

ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil. Samuti on jätkuvalt oluline eID

toimekindluse tagamine ja arendamine.

 Jätkatakse keskse platvormi Single Digital Gateway (SDG) arendamist, et andmevahetus saaks

toimuda ka piiriüleselt ning teenustele pääseks ligi eIDASe raamistiku kaudu. Seejuures on

liidestuvate asutuste ülesandeks omalt poolt välja arendada vajalikud X-tee teenused.

 Lisaks viiakse ellu Riigiside Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne satelliitandmeside lahendus ja

turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames rahastatakse RIKSi, et ülal hoida turvalise

lauatelefoni taristut.

14

Programmi tegevus 4. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine

Programmi tegevuse eesmärk: Luua ja arendada ühtsetel põhimõtetel toimivat ja kestlikku digiriiki,

kus teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas arengus, tulevikukindlad ja

hästi juhitud.

Programmi tegevuse all on justiits- ja digiministeeriumi riigiülese suunitlusega teenused, sh avaliku

sektori digimuutuste võimendamiseks, IKT-jalajälje vähendamiseks, IKT-oskuste arendamiseks jm.

Tegevuste kirjeldus

Digiriigi arengu juhtimise ja koordineerimise kaudu tagatakse tõhus riigihaldus ja IKT-valdkonna

terviklik ning jätkusuutlik juhtimine. Keskne roll on ressursside efektiivsel ristkasutusel ning

digiteenuste erasektorisse andmisel. Selleks vaadatakse üle senine valitsemisalade IT-majade

korraldus, konsolideeritakse tugitegevused ning juhtimine. Juhitakse ka digivaldkonna rohepööret,

milleks tuleb asutustes arendada ja hankida keskkonnahoidlikke IKT-lahendusi. Tagatakse, et

ühiskonnas on olemas vajalik kompetents ning arendatakse järjepidevalt digioskusi. Lisaks

edendatakse rahvusvahelist andmevahetust ja toetatakse Eesti tehnoloogiate ning oskuste eksporti,

laiendades koostööd rahvusvahelisele tasandile ning luues ühiseid lahendusi Euroopa Liidu ja

lähiriikidega. Koordineeritakse ja toetatakse riigiüleste kesksete teenuste ning valdkondlike

digipöörete täiendavat rahastust SF 2021-2027 vahenditest. RES protsessi raames koordineeritakse ja

koostatakse riigieelarveliste lisavajaduste ülevaade Vabariigi Valitsusele. Koordineeritakse RRF-st

rahastatud justiits- ja digiministeeriumi digiriigi reformide ja investeeringute elluviimist.

Analüüsitakse rahvusvaheliste IT rahastamise parimaid praktikaid.

 Kompetentside puudujäägi leevendamiseks on koostamisel digipädevuste kompetentsimudel (sh

alustame mudeli ettevalmistamist) ning tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni

tugevdamiseks, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui

kõrgkoolidega) ning toetame keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste

rakendamisel.

 Täiendatakse avaliku sektori töötajate digiteadmiseid ja –oskuseid, nõustades asutusi

digimuutuste läbiviimisel, planeeritakse koolitusprogrammide ning pakutakse ja arendatakse

Digiriigi Akadeemia e-õppe platvormi. Riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks

jätkatakse tegevuskava elluviimisega, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh

koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega) ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke

omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel.

 Rohedigi tegevuste eesmärk on suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti avalikus sektoris,

rakendades keskseid ja süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise optimeerimisele, seadmete

elutsükli pikendamisele ning andmekeskuste keskkonnasõbralikumaks muutmisele.

Kavandatakse ka tarkvaralahenduste keskkonnamõju vähendamist ning suurendatakse

teadlikkust IKT sektori keskkonnamõjust ja -vähendamise praktikatest, suunates avaliku sektori

asutusi ja töötajaid tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja rakendama digiriigi rohelisi

praktikaid.

 Läbivalt tagatakse õigustugi, et digiriigi teenused, arhitektuur, andmemajandus ning

innovatsioon saaksid tuge nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seaduslikest alustest. Luuakse vajalik

õigusraamistik, alused, selged rollid ning vastutused vajalikes teemades. Kaitstakse Eesti

seisukohtasid Euroopa Liidu algatuste läbirääkimistel. Õigusaktid hõlmavad mitmeid valdkondi:

arhitektuur, andmed, teenused, oskused, digipöörded, IKT rahastus.

15

II Küberturvalisus – Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne

Eesti digiühiskonna arengukava visiooni küberturvalisuse suunas tagatakse küberturvalisuse

valdkonna jätkusuutlikku areng ning tugevdatakse küberturvalisuse riiklikku juhtimist, korraldamist ja

koordinatsiooni. Luuakse ja rakendatakse küberturvalisuse teadus- ja arendustegevuse kava,

tõhustatakse küberturvalisuse seiret ja kesksete kaitsemeetmete pakkumist, sh ohuhinnangute ja

haavatavuse teavituste saatmist, ning viiakse läbi tegevusi intsidentide ja kriiside ennetamiseks,

valmisolekuks ja haldamiseks. Küberturvalisuse tagamiseks valmistutakse aina keerumateks

küberohtudeks ja tagatakse Eesti e-teenuste usaldusväärsus.

Programmi tegevus 5. Riikliku küberturvalisuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon

arvestavad riiklikku julgeolekut ja ohupilti.

Küberturvalisuse tõhususe tagab laiapõhjaline ja sihipärane tegutsemine, mis arvestab erinevate

sihtrühmade eripäradega. Kaitsemeetmed peavad hõlmama tänaseid kui tulevikus esile kerkivate

tehnoloogilisi ohte ja seda kõikidel tasanditel, alates koduelektroonikast kuni kosmosetehnoloogiani.

Küberturvalisuse arendamisel peab arvestama riiklike võimekustega, et toetada nii riigiülest

kriisijuhtimist kui ka riikliku julgeolekut.

Küberturvalisuse valdkonda juhib ja koordineerib justiits- ja digiministeerium. Programmi tegevuse

all on kümme teenust, mida osutavad nii justiits- ja digiministeerium kui ka riigi infosüsteemi amet.

Tegevuste kirjeldus

Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab olema digiteenuste turvalisemaks muutmisel läbivalt

intsidente ja kriise ennetav. Selleks tuleb arendada küberoskusi kõigis Eesti elanikkonna

vanuserühmades, täiustada keskselt pakutavaid kaitseteenuseid, tõhustada koostööd erasektoriga ning

jätkata küberhügieeni ja -turvalisuse alal senisest sihistatumat laiapindset ennetustööd. Strateegiline

fookus on suunatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele.

Samuti ühtlustatakse kehtivaid riigikaitselisi, küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte.

Riiklikust julgeolekust ja küberohupildist lähtuvalt prioriseeritakse elutähtsate teenuste seire

tõhustamist, toimepidevuse taseme tõstmist, tulevikukindluse ja kriisikindluse suurendamist. Need

eesmärgid saavutatakse infoturbealaste ja IT-teenuste korraldamiseks vajalike miinimumnõuete

kehtestamise, küberkilbi tugevdamise, küberreservi arendamise ja testimise ning tulevikutehnoloogiate

riskihindamise tulemuste rakendamise kaudu.

 Jätkatakse aktiivset koostööd rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks.

Sellised formaadid on aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et koos

tegeleda küberrünnakute heidutuse ja nende toimepanijate omistamisega. Lisaks Euroopa Liidus

aset leidva õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises

osalemisele tuleb relevantseid arenguid mõjutada ka globaalselt, sh ÜRO protsesside või täpselt

sihistatud arengukoostöö läbi.

 Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel arvestatakse

rahvusvahelisi tendentse, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse,

infoturbe ja andmekaitsega seonduvaid muutusi.

16

 Analüüsitakse küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse/keskuse loomist, mis parandaks

riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd. Analüüsist lähtuv otsus

tehakse hiljemalt 2027. aastaks.

 Võetakse miinimummahus üle NIS 2 direktiiv10 ja ajakohastatakse küberturvalisuse seadust

(KüTS), mille käigus vähendatakse tarbetut koormust kohustatud isikute määratlemisel ning

hinnatakse kohustuste ja järelevalve meetmete proportsionaalsust.

 Töötatakse välja kübervaldkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

(TAIE) pikaaegne plaan.

 Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kindlustatakse küber- ja infoturbe oskuste

integreerimine kõigile haridustasemetele. Samal ajal jätkatakse nii laiema avalikkuse kui KüTSi

subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh infostandardi rakendamise toega.

 Tagatakse tulevikukindlus ja valmisolek uute tehnoloogiate tulekuks. Parandatakse koostööd

teadusasutustega ning toetatakse ettevõttete teadus- ja arendustegevust. Uuritakse

tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõtmisega

kaasnevaid ohte ning meetmeid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks.

 Küberohtude ennetamiseks, varajaseks tuvastamiseks ning tõkestamiseks koondatakse kokku

terviklik Eesti küberruumi ohupilt, et pakkuda erinevatele ühiskonnagruppidele senisest paremat

ennetus ja toetustegevust.

 Teadvustatakse ühiskonda valitsevaid küberriske ja kõigi vastutust nende vähendamisel ning

nõustatakse riskide maandamise võimalustes.

 Luuakse uusi võimalusi digiteenuste kriisikindluse, küberreservi toimimise ja kaasamise

parandamiseks, hinnatakse riiklikke võimeid, ressursi kvalifikatsiooni ja oskuste taset.

 Analüüsitakse kübervaldkonnas tuleviku tehnoloogiate, sh tehisaru ja kvanttehnoloogiate

kasutuselevõttu, jagatakse parimat praktikat ja töötatakse välja meetmed nende rakendamiseks.

Süvendatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust.

 Pakutakse paremat olukorrateadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning avaliku sektori

digitaalsete teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid. Arendatakse edasi olemasolevaid

võimekusi keskselt riigi infosüsteeme kaitsta, parandatakse sektoriaalset ja riiklikku nähtavust

ning võimekust küberturvalisuse intsidente ja kriise hallata, sh riigivõrgu sihtrühma analüüsi

ning küberkilbi kaitsemeetmete riigi julgeolekust ja riiklikust ohupildist lähtuva

ajakohastamisega.

III Ühenduvus - Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne

ja taskukohane sideühendus

Hea ühenduvus toetab seda, et teenused oleksid mugavalt toimivad ja kättesaadavad kõikjal Eestis ja

et digilahendused, -tooted ja -teenused saaksid olla arengumootoriks eri sektorites ja üle Eesti.

Programmi tegevus 6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele.

Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega

10NIS 2 direktiiv: Directive on measures for a high common level of cybersecurity across the Union

17

juurdepääsuvõrguga ning Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga.

Tegevuse raames arendatakse justiits- ja digiministeeriumis sideturu ja sideühenduste

regulatsioonidega seonduvat. Eesmärk hõlmab liitumisvõimaluse tagamist turutõrkepiirkondades väga

suure läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondadesse rajatakse

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt

kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret

(vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s.

Transpordikoridoridel katkematu 5G ühenduse valmidus soodustab mh autonoomsete sõidukite turule

tulekut, panustab liiklusturvalisusesse ja kliima muutustega kohanemisse liikluses, aitab kaasa Eesti

digitaliseerimisele ning suurendab ülikiire lairiba teenuse kättesaadavust.

Programmi tegevuse all on justiits- ja digiministeeriumi teenused, sh toetused.

Tegevuste kirjeldus

Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks

võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh

turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt

turule eraldatud. Osaletakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste sideorganisatsioonide töös, nagu

Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU), et tehtud otsused vastaksid Eesti huvidele.

Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad

rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti tegeletakse

vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. Taasterahastust (RRF) ette nähtud

toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele 10 mln ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 15 mln eurot.

Samuti toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) täiendava mobiilside taristu

(sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat mobiilside taristu rajamist

toetatakse kohtades, kus olemasolev passiivne taristu ei võimalda katkematut 5G ühendust tagada.

Peamiste transpordikoridoride katmist 5G ühendusega seab 2030. aasta eesmärgiks ka Euroopa Liidu

strateegia “Euroopa digikümnend”.

Katkematu 5G ühenduse loomiseks Eesti peamistel transpordikoridoridel on hinnanguline vajadus

rajada 125 sidemasti. Euroopa Regionaalarengu Fondist oli 5G transpordikoridoridele planeeritud

toetuse suurus 18,72 miljonit eurot, mille eest oleks hinnanguliselt saanud rajada 80-90

sidemasti. 2026-2029 aasta riigi eelarvestrateegia valitsuskabineti arutelude tagajärjel on meetme

eelarvet vähendatud 9,36 miljonile eurole, mille abil saaks olenevalt sidemastide asukohast rajada 40-

45 sidemasti. Eelarve vähendamisest tulenevalt on ka vähendatud meetme mõõdiku sihttasemeid viielt

koridorilt kolmele koridorile.

Mõõdikud

Tabel 5. Digiühiskonna programmi meetme ja programmi tegevuste mõõdikud.

Planeerimistasandid ja

nende mõõdikud

Tegelik Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Digiühiskonna programm Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja

küberkaitstud Eesti

18

Avalike digiteenustega rahulolu

Allikas: Teenuste kataloog, JDM 82% 85% 86% 87% 88%

Turvariski vältimise kaalutlustel

avaliku sektori või

teenusepakkujaga elektroonilisest

suhtlemisest hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

8,2% <7,5% <7,0% <6,5% <6,0%

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on

võimalus liituda vähemalt 100

Mbit/s internetiühendusega, mida

saab suurendada kuni kiiruseni

1 Gbit/s

Allikas: TTJA

81% 84% 86% 88% 89%

Programmi tegevuste mõõdikud

1. Personaalse riigi ja

kasutajakesksete teenuste

arendamine

Avalikud teenused toimivad kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt

Elusündmusteenuste arv, tk*

Allikas: JDM 8 10 10 10 10

2. Andmepõhise ühiskonna

arendamine

Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete laialdaseks kasutamiseks

ning tehisaru kasutamise tulemusel toimub avalike teenuste osutamine

kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt

Avalikus sektoris rakendatud

tehisaru kasutusjuhtude arv, tk

Allikas: JDM

178 210 250 320 380

3. Digiriigi teenuste ja

platvormide tagamine

Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad

Riigi arvutitöökoha kaasaegsel

teenusel olevate asutuste arv, tk

Allikas: RIT

10 95 105 139 150

4. Digiriigi arengu juhtimine ja

koordineerimine

Luua ja arendada ühtsetel põhimõtetel toimivat ja kestlikku digiriiki, kus

teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas

arengus, tulevikukindlad ja hästi juhitud.

Uued või uuendatud avaliku

sektori digiteenused, -tooted ja -

protsessid, tk**

Allikas: JDM

25 45 65 80 90

5. Riikliku küberturvalisuse

tagamine

Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon

arvestavad riiklikku julgeolekut ja ohupilti.

Eesti EU-CSI küberindeks

Allikas: ENISA 65,72*** 70 70 75 75

6. Sidevaldkonna õigusruumi

tagamine

Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele.

Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga ning Eesti peamised

transpordikoridorid on katkematu 5G ühenduse valmidus.

Eesti kodumajapidamiste ja

ettevõtete osakaal, kel on

võimalus liituda vähemalt 100

Mbit/s internetiühendusega, mida

saab suurendada kuni kiiruseni 1

Gbit/s, %

Allikas: TTJA

81% 84% 86% 88% 89%

5G transpordi koridoride arv, tk 0 0 1 2 3

* Elusündmusteenuste kumulatiivne arv nimetatud aastal. Mõõdik on seotud Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)

vahendite kasutamisega, mis lõppevad 2026. aastal. Seatud sihttase 10 tükki on selle meetme sihttase aastal 2026. Järgnevatel

19

aastatel tuleb jätkata loodud sündmusteenuste ülevalhoidmisega.

** Sihttasemed ja tegelikud tasemed täpsustuvad sügisel 2025.

***2024. aastal oli ELi keskmine 62,65 ja Eesti oma napilt kõrgem.

Kuna programmi ülesehitus on muutunud, on oluliselt muudetud ka programmi tegevuste mõõdikuid.

Siiski on plaanis mõõdikud veel üle vaadata seoses digiühiskonna arengukava muutmisega ja

aruteludega juhtkomisjonis. Uued mõõdikud on:

 Avalikus sektoris rakendatud tehisaru kasutusjuhtude arv. Tehisaru laialdasem rakendamine on

oluline suund nii Euroopa Liidus kui Eestis ning konkreetse programmi tegevuse tulemuste

mõõtmisel oluline näitaja.

 Riigi arvutitöökoha kaasaegsel teenusel olevate asutuste arv. Tegemist on olulise näitajaga

digiriigi alusbaasi mõõtmiseks.

 Uued või uuendatud avaliku sektori digiteenused, -tooted ja -protsessid, tk. Varasemalt

mõõdetud struktuurivahenditest toetatud riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arvu,

kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse toetatakse struktuurivahenditest, asemel mõõdetakse

tulemusi, mis toetuse abil saadakse. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest

rahastatava meetme mõõdikuga, mille sihttasemed on kokku lepitud Ühtekuuluvusfondide

rakenduskavas perioodiks 2021-2027.

 Eesti EU-CSI küberindeks. Tegemist on Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti seiratava

indeksiga11, mida avaldatakse üle aasta. Eesmärk on hoida Eesti tulemus kõigis mõõdetavates

valdkondades vähemalt ELi keskmisest kõrgemana.

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostaja ja vastutaja on justiits- ja digiministeerium justiits- ja digiministri juhtimisel.

Valdkonna arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja

uuendada, et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt tehnoloogia arengut) ning tegevuste

elluviimise tulemuslikkust ja selle tagajärjel muudetakse ka programmi vastavalt vajadusele.

Uuendatud arengukava on planeeritud kinnitada 2026. aastal.

Programmi juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide

ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub

paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik kooskõla, koostöö koordineerimine ja

ühtne infoväli, on arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid kavandatult järgnevalt:

1. Programmi iga-aastaste fookuste arutelu, vajaduse korral jooksvate muutuste, arutelude ja

heakskiitmise eest vastutab justiits- ja digiministeeriumi digiarengu valdkond.

2. Digiühiskonna arengukava juhtrühm annab arengukava eest vastutavale ministrile soovitusi

vajaduseks arengukava muuta või lõpetada, samuti soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks

ja lõpetamiseks, toetudes kord aastas koostatavale tulemusvaldkonna aruandele12. Lisaks teeb

juhtrühm vajadusel hindamiste ja tõhustamiskavade koostamise ettepanekuid.

11 https://www.enisa.europa.eu/topics/cybersecurity-policy/nis-directive-new/eu-cybersecurity-index 12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuspõhise riigieelarve materjalid, sh programmid ja tulemusaruanded leiab:

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve.

20

3. Justiits- ja digiministeeriumi kantsler juhib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku

nõukogu, mille ülesanne on aidata kaasa ametkondade koostöö toimimisele ja teha järelevalvet

küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle.

4. Digivaldkonna asekantslerid koordineerivad juhtrühma tööd, annavad juhtrühmale ülevaate

programmist ning juhivad arutelu võimalike muudatuste tegemise osas, toetudes digiriigi nõukoja,

küberturvalisuse nõukoja ja ühenduvuse nõukoja sisendile.

5. Alalised temaatilised töörühmad ja võrgustikud (nt riigi IT-juhtrühm, arhitektuurinõukogu) või

ajutised, sh valdkondade-, sektorite- ja asutuste ülesed rühmad vastutavad tegevuste sisu täpsema

kavandamise ja elluviimise, vastava koordineerimise ja korraldamise eest ning teevad ettepanekuid

uute tegevuste algatamiseks või seniste kohendamiseks.

Tulemusvaldkond on seotud ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnaga,

täpsemalt ettevõtluskeskkonna programmiga. Seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega 2024.

aastal on enamus tulemusvaldkonnast liikunud justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse, kuid osa

rakenduslikest teenustest jäävad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.

Sellised teenused on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teenused:

 küberturbe sertifitseerimine;

 elektroonilise side tegevus- ja kasutusõiguse andmine;

 elektroonilise side tururegulatsioon;

 raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine ning

 elektroonilise side järelevalve.

Lisaks hõlmab TTJA ettevõtluse valdkonna järelevalve teenus ka digilahenduste ligipääsetavuse

järelevalvet. Nende teenuste eelarvet kajastatakse ja antakse tulemustest aru teadus- ja arendustegevuse

ning ettevõtluse tulemusvaldkonna ettevõtluskeskkonna programmis. Samas poliitika kujundamine, sh

õigusloome, on justiits- ja digiministeeriumis. Seega on oluline hoida tugevat koostööd kahe

ministeeriumi ja allasutuste vahel, et poliitika kujundamine ja rakendamine moodustaksid terviku.

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnaga, täpsemalt teadmussiirde

programmiga on seotud ka lisandunud riigi infosüsteemi ameti teenus “Eesti küberturvalisuse

valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus on projektipõhine.

Projekti lõppedes on vajalik sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui justiits- ja

digiministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

21

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Asutus

Programmi tegevus: Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine

Eesmärk: Avalikud teenused toimivad kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt

Teenuste

poliitikakujundamine ja

elluviimine

Avalikud teenused toimivad kasutajatele

mugavalt ja riigile tõhusalt

Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust

osutab ühiselt, et inimene saaks täita kõik kohustused ja

kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või

olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama

sündmusega seotud kasutajale üheks teenuseks.

Sündmusteenuste eesmärk on muuta avalike teenuste

kasutamine inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks.

Teenuse kaudu toetatakse sündmusteenustele üleminekut.

JDM

Riigi kesksete digiteenuste

pakkumine ja vahendamine

Kesksete digiteenuste eesmärk on lihtsustada

eraisiku suhtlust riigiga ja vähendada

bürokraatiat, pakkudes kasutajasõbralikke ja

kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi riigi

avalike teenuste pakkumiseks lõppkasutajatele.

Pakume erinevaid riiklikke digilahendusi, mis toetavad

kasutajasõbralike ja tõhusate digiteenuste arendamist ja

pakkumist, sh Riigiportaal eesti.ee ja selle mobiilirakendus

eesti.ee äpp on kesksed platvormid teenuste ja riikliku

informatsiooni vahendamiseks; Riiklik postkast, mis

vahendab riiklikke teavitusi, nii e-kirja kui SMS-ina

eraisikutele ja ettevõtjatele; keskne volituste haldamise

infosüsteem Pääsuke, mis võimaldab kasutajatel turvaliselt

anda, hallata ja kasutada volitusi riigi e-teenustes ning

kasutajakogemuse juhtimise tööriistad.

RIA

Programmi tegevus: Andmepõhise ühiskonna arendamine

Eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete laialdaseks kasutamiseks ning tehisaru kasutamise tulemusel toimub avalike teenuste

osutamine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt

22

Andmete poliitika

kujundamine ja elluviimine

Eestis on loodud hästi toimiv keskkond

andmete laialdaseks kasutamiseks

Andmete valdkonna poliitikakujundamine ja elluviimine,

hõlmates andmehaldust, andmete avalikustamist ja

taaskasutust, andmepõhist juhtimist ja inimkeskset

andmekorraldust.

JDM

Andmete taaskasutuse ja

väärindamise lahenduste

pakkumine

Läbi andmete väärindamise ja kasutamise on

loodud eeldused andmemajandusele

üleminekuks

Teenus koondab erinevaid andemete taaskasutamist

võimaldavaid lahendusi: andmehalduse rakendus (RIHAKE),

avaandmete teabevärav, (loodav) andmete teabevärav,

infosüsteemide hindamine, riigi infosüsteemi haldussüsteem

(RIHA), andmejälgija ja nõusolekuteenus.

RIA

Tehisintellekti poliitika

kujundamine ja elluviimine

Tehisintellekti ning teiste kaasaegsete rutiine

automatiseerivate tehnoloogiate kasutamise

tulemusel toimub avalike teenuste osutamine

kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt

Tehisintellekti valdkonna arengu juhtimine ja toetamine

avaliku sektori siseselt, sh. koolituste ja toe pakkumine

tehisintellekti arendamisel, õigusruumi kujundamine ning

nõuete kehtestamine.

JDM

Bürokratt ja keeletehnoloogia

lahenduste pakkumine

Keskselt arendatud kratijuppide ja platvormide

toel on loodud võimekus ja on lihtsustatud

kuluefektiivselt tehisintellekti lahenduste

taaskasutus ning rakendamine nii era- kui

avalikus sektoris.

Keskse infotehnoloogilise toe pakkumine tehisintellekti

kasutuselevõtuks avalikus sektoris.

RIA

Õiguspoliitika kujundamine ja

elluviimine andmekaitse

valdkonnas

Andmekaitseõigus on nüüdisaegne, väärtustab

põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja

ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist

majanduskeskkonda.

Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe

ning muu andmehaldusega seotud õigusloome vastavus

põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele.

JDM

Andmekaitse järelevalve ning

teavitustöö

Tõhusa järelevalve teostamine, nõustamine,

valdkondlike õigusaktide eelnõude

koostamises osalemine

Andmekaitse Inspektsioon täidab riigi ülesandeid

isikuandmete kaitse ja avaliku teabe valdkonnas: AKI teeb

järelevalvet, vajadusel sundi rakendades; AKI tegutseb

inimeste huvides, et tagada andmete töötluses õiglane

tasakaal isiku põhiõiguste, avalike- ja ärihuvide vahel; AKI

osaleb enda valdkonna arengusuundade ja õigusaktide

väljatöötamisel, muutmisel ja täiendamisel.

AKI

Programmi tegevus: Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine

Eesmärk: Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad.

23

IKT taristu juhtimine ja

poliitika kujundamine

Riigi poliitika kujundamine IKT taristu

hukukindluse tagamiseks ning taristu ja

platvormteenuste planeerimine.

Teenuses kujundatakse poliitikat eesmärgiga tagada digiriigi

hukukindlus, kasutada keskselt pakutavaid taristu platvorme

ning konsolideerida IT-alusteenuseid (sh standardteenuste

riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusse

üleminek, pilvteenustele ülemineku võimaldamine). Lisaks

digiriigi platvormide edasiarendamine ja

poliitikakujundamine (sh X-tee, Single Digital Gateway).

JDM

Andmevahetusplatvormide ja

koosvõimetalituste

pakkumine

Läbi andmete väärindamise ja kasutamise on

loodud eeldused andmemajandusele

üleminekuks

Teenus koondab erinevaid andemete taaskasutamist

võimaldavaid lahendusi: andmehalduse rakendus (RIHAKE),

avaandmete teabevärav, (loodav) andmete teabevärav,

infosüsteemide hindamine, riigi infosüsteemi haldussüsteem

(RIHA), andmejälgija ja nõusolekuteenus.

RIA

Elektroonilise identiteedi

teenuste pakkumine

Riikliku eID lahenduste ja sertifikaatide

kasutamiseks on tagatud usaldusteenuse

osutamine ja selleks on kirjeldatud vajalikud

nõuded

Teenuse kaudu tagatakse usaldusteenuste osutamise vastavus

rahvusvahelistele nõuetele ja sertifikaatidele. RIA pakub ID1

võtmekandja tehnilist haldust ja mobiilse identiteedi

lahendusi.

RIA

Riigivõrgu teenuste

pakkumine

Riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele

on osutatud andmeside- ja internetiühenduste

ehitust ja teenust

RIA pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning

kohalikele omavalitsustele. Erandjuhul pakume andmeside-

ja internetiteenust ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele

juriidilistele isikutele. Samuti arendatakse teenuse toel

andmekeskuse kasutusvõimalusi Luxembourgis.

RIA

IT-alusteenuste keskse

osutamise korraldamise

koordineerimine

IT-baasteenuste osutamine on viidud üle

kesksele teenuse korraldamisele

Teenus toetab avaliku sektori asutuste koondamist kesksele

IT-baasteenusele.

JDM

Arvutitöökoha teenuste

arendamine ja pakkumine

Keskne, riigiülene pilvepõhise arvutitöökoht on

kuluefektiivne, kaasaegne, turvaline ja

tõrgeteta töötav ning võimaldab riigitöötajatel

kasutajasõbralikult, toimekindlalt ja turvaliselt

oma tööd teha

IKT- alusteenused, sh Riigipilve teenus - serverite taristu

keskne haldamine, Arvutitöökoha teenus - riigitöötajate

töökoha standardteenuse turvalisuse, keskse halduse ja

jätkusuutlikkuse tagamine.

RIT

Servertaristu teenuste

arendamine ja pakkumine

IT-baasteenuste osutamine on viidud üle

kesksele teenuse korraldamisele

IT-baasteenuste osutamine on viidud üle kesksele teenuse

korraldamisele, riigil on kompetents ja võimekus avalike

pilveteenuste kasutamiseks

RIT

24

Keskse hankimise teenuse

pakkumine

IT-valdkonna kohustuslikud kesksed hanked on

teostatud

Kohustuslike kesksete hangete läbiviimine IT- valdkonnas

vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele. Vabatahtlike

kesksete hangete läbiviimine IT-valdkonnas vastavalt

vabariigi valitsuse korraldusele ja kokkulepetele hankijatega.

RIT

Erilahenduste platvormide

arendus

Riigikantselei juures asuva Situatsioonikeskuse

toetamine tarkvara arendustega kiiresti

muutuvas julgeoleku ja erinevate kriisidega

toimetuleku olukorras. Kõikide süsteemiga

liitunud asutuste ja organisatsioonide

toetamine

Laiapindse riigikaitse koostööplatvorm, mille abil saab

vajadusel kiiresti koondada, presenteerida ja analüüsida

olukorda eri asutuste teadmiste pinnalt ning koostöös

nendega, et teha vajalikud, ajakriitilised juhtimisotsused

RIA

Valimiste infosüsteemide

pakkumine

Valimiste infosüsteem on 24/7 kasutatav

turvaline ja usaldusväärne teenus, mis

võimaldab kõigil kasutajagruppidel läbi viia

valimisi, hääletusi, referendumeid jne.

Teenuse pakub vajalikke platvorme ja infosüsteemide

arendust valimiste läbiviimiseks. Teenuse all arendatakse ka

uusi valimisplatvorme (M-valimised).

RIA

Riigiside korraldamine

(RIKS)

Riigiasutuste toimimiseks vajalik riigiside on

tagatud

Teenuse kaudu toetatakse Riigiside SA (RIKS) tegevust,

kelle ülesanne on tagada riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste

institutsioonide sidealane teenindamise ning

operatiivraadioside-, andmekeskuste, satelliitside ja

mereside- ning telefoniteenuste osutamine, haldus ja arendus.

Samuti riigiside valdkonna teadlikkuse tagamine EL ja

rahvusvahelistest arengutest.

JDM

Programmi tegevus: Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine

Eesmärk: Luua ja arendada ühtsetel põhimõtetel toimivat ja kestlikku digiriiki, kus teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas

arengus, tulevikukindlad ja hästi juhitud.

Avaliku sektori digimuutuste

võimendamine

EL struktuuritoetustest IKT arendamiseks

rahastamine on korraldatud viisil, et on tagatud

IKT-investeeringute läbipaistev, korrakohane

ja efektiivne kasutamine

Teenuse kaudu toetab MKM läbi nõustamise ja rahastuse

valdkondlike digimuutuste elluviimist avaliku sektori

asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste

programmid eri valdkondades, riigiülesed ühisarendused ning

pärandsüsteemide värskendamine või ümberarendamine.

JDM

25

Rohedigi poliitika

kujundamine ja

koordinatsioon

Suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti

avalikus sektoris, rakendades keskseid ja

süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise

optimeerimisele, seadmete elutsükli

pikendamisele ning andmekeskuste

keskkonnasõbralikumaks muutmisele.

Rohedigi teenus on loodud Eesti avaliku sektori digitaalse

infrastruktuuri keskkonnamõju vähendamiseks, keskendudes

eriti IKT seadmete ja tarkvaralahenduste

keskkonnasõbralikumale kasutusele ning andmekeskuste

energiatõhususe suurendamisele. See teenus pakub

terviklikku lahendust, mille eesmärk on optimeerida

energiakasutust, pikendada seadmete elutsüklit ja

minimeerida IKT seadmetest tulenevat keskkonnamõju läbi

tõhustatud ressursikasutuse ja jäätmete vähendamise.

JDM

Digiriigi väliskoostöö

korraldamine

Digiriik toetab Eesti elanike ja ettevõtjate

tegevusi piiriüleselt

Riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ning

koostöögruppides ja muudes formaatides, kahepoolsete

suhete korraldamine teiste riikide ning nende asutustega,

digiriigi arengu jaoks vajalike eraettevõtetega partnersuhete

hoidmine/loomine, rahvusvahelise koostöö koordineerimine,

ettevõtete ekspordi toetamine läbi rahvusvahelise koostöö.

JDM

IKT-oskuste edendamine IKT oskuste ning tööjõu alastest eesmärkidest

lähtuvad koolitusprojektid on ellu viidud ja

täiskasvanud tööealise elanikkonna (eeskätt

valitsussektori teenistujate) IKT-alaseid

oskuseid ja teadmisi on edendatud

Teenuse kaudu toetatakse IKT oksuste edendamist läbi

avaliku sektori digivõimekust edendava

poliitikakujundamise, avaliku sektori IKT-koolituste

korraldamise ja riigi kui IT-tööandja arengu koordineerimise.

JDM

Digiriigi akadeemia platvormi

pakkumine

Digiriigi Akadeemia on avaliku sektori keskne

koolitusplatvorm, mille kaudu anda

teenistujatele tööks vajalikud (digi)teadmised

ning tõsta kodanike ja ettevõtjate teadlikkust

riigi jaoks olulistes teemavaldkondades

Digiriigi Akadeemia tehnilise ülalhoiu ja kättesaadavuse

tagamine, nõustamise ja toe pakkumine (sh teistele

riigiasutustele) ning platvormi arendamine kujundamaks

Digiriigi Akadeemia avaliku sektori keskseks

koolitusplatvormiks

JDM

Digiriigi arengu

koordineerimine

Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT

laialdaseks kasutamiseks

Andmete valdkonna poliitikakujundamine ja elluviimine,

hõlmates andmehaldust, andmete avalikustamist ja

taaskasutust, andmepõhist juhtimist ja inimkeskset

andmekorraldust.

JDM

Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse tagamine

Eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne

26

Riikliku küberturvalisuse

arengu juhtimine

Riiklik küberturvalisuse juhtimine toetab

sihtrühma vajadusi digiteenuste turvalisemaks

muutmisel.

Teenuse kaudu juhitakse riiklikku küberturvalisust. Teenuse

kaudu tagatakse küberstrateegia ja küberturvalisuse

õigusaktide vastavus EU direktiividega. Lisaks toetatakse

sihtrühmasid õigusaktide rakendamisel.

JDM

Turvalise küberkeskkonna

kujundamine

Siseriiklik ja rahvusvaheline küberkoostöö

võimestab Eesti innovatsiooni, digitaliseerimist

ja kaitset. Eesti haridussüsteem toetab pädevate

küberspetsialistide järelkasvu. Kohalik

tulevikutehnoloogiaid ja küberturvalisust

puudutav teadmus kasvab.

Järelkasvu soodustamine ning Eesti siseriikliku ja

rahvusvahelise küberkoostöö tõhustamine. Teenuse kaudu

võimestatakse järelkasvu, innovatsiooni, digitaliseerimist ja

riigi kaitset.

JDM

Rahvusvahelise koostöö

korraldamine

Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel

areenil ning rahvusvaheline suunanäitaja

Riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ning

koostöögruppides ja muudes formaatides, kahepoolsete

suhete korraldamine teiste riikide ning nende asutustega

kübervaldkonnas.

RIA

Eesti küberturvalisuse

valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teaduse arengu

toetamine

Loodud on teenuste pakett Eesti

küberturvalisuse sektorile, mis toetub

küberturvalisuse T&A tegevusest saadud

teadmusele. Edendada Eesti ja Euroopa

küberturvalisuse tööstussektori, tehnoloogia,

T&A ja järelkasvu arengut

Eesti küberturvalisuse sektori tugevdamine läbi T&A,

ettevõtluse, innovatsiooni, järelkasvu ja kogukonnategevuste.

RIA

Ühiskonna kerksuse

suurendamine

Laiapindne ühiskonna kaitse ja teadlikkuse

tõstmine, valmisolek tulevikutehnoloogiate

turvaliseks rakendamiseks ning kriitiliste

teenuste hukukindluse tagamine.

Teenuse kaudu tõstetakse küberturvalisust ja riigi

julgeolekut. Eesti võimete kaardistamine ja sobivate

meetmete väljatöötamine. Teenus võimaldab teaduspõhist

küberturvalisuse arengut ning poliitika kujundamist. Riigi

teenustes on tagatud tulevikukindlus.

JDM

Küberruumi ohupilt ja

laiapindne ennetus

On olemas kvaliteetsed andmed

küberturvalisuse hetkeolukorrast

Küberkeskkonna trendide ja arengute seire ja hindamine,

riskide, ohtude ja toimunud küberintsidentide analüüs ning

asjakohaste ülevaadete ja teavituste koostamine erinevatele

sihtgruppidele. Samuti laiapindne ennetav küberriskidest ja -

ohtudest teavitamine, teadlikkuse tõstmine. Riigi strateegiline

juhtkond, infoturbejuhid ning laiem avalikkus on

informeeritud enda jaoks asjakohastest küberohtudest.

RIA

27

Haldus- ja riiklik järelevalve RIA järelevalvepädevusse kuuluvate seaduste

ja nende alusel kehtestatud õigusaktides toodud

nõuete korrektne täitmine on tagatud

Teenuse kaudu tagab RIA kübervaldkonna haldus- ja riikliku

järelevalve, vajadusel algatab väärteomenetlusi ning väljastab

usaldusteenuste tegevuslubasid.

RIA

Kriitilise infrastruktuuri

küberkaitse ja kriisijuhtimine

Kriitiliste teenuste (ETO/OTO) küberturvalisus

ja toimepidevus on tagatud läbi valdkondade

ühtlase küpsustaseme

KüTS subjektide ja ETO-de süstemaatiline nõustamine,

koolitamine, turvatestimine, õppuste korraldamine.

RIA

Infoturbe meetmete

arendamine ja nõustamine

Tehnoloogiline vastupanuvõime on paranenud

läbi baasturbenõuete laialdase rakendamise,

oskusliku küberturvalisuse riskide halduse ja

seaduste täitmise

Teenuse kaudu tagatakse KüTSi subjektidele lahendusi

ISMS väljatöötamiseks ja haldamiseks, küberintsidentide

kahjude minimeerimiseks. Samuti uuendatakse teenuse

kaudu turvameetmete kataloogi, ajakohastatakse juhiseid,

viiakse läbi koolitusi ja leitakse võimalusi

rakendamisekoormuse vähendamiseks läbi tehniliste

abivahendite.

RIA

Küberuumi seire, intsidentide

tõkestamine ja haldus

Tagatud on valmisolek intsidentide ja kriiside

ennetamiseks ning haldamiseks, sh katkematu

seire ja intsidentide tõkestamine küberruumis

Teenus sisaldab CERT-EE tegevusi, mis tuvastab, jälgib ja

lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente,

teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi.

RIA

Programmi tegevus: Sidevaldkonna õigusruumi tagamine

Eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele

Sidepoliitika kujundamine ja

elluviimine

Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna

vajadustele ja ootustele

Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse

valdkonnapoliitiliste otsuste ning nende rakendamise

ettevalmistamist ning EL-i ja rahvusvahelises

otsustusprotsessis osalemist. Teenus soodustab uute

sidetehnoloogiate arendamist ja kasutusele võttu. Valdkonda

reguleeriv õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna

vajadustele ja ootustele.

JDM

Väga suure läbilaskevõimega

juurdepääsuvõrkude

toetusmeetmete kujundamine

Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise

võimalus väga suure läbilaskevõimega

juurdepääsuvõrguga

Toetusmeetme välja töötamine riigiabi reeglite järgi ja

toetuse andmise rakendamine.

JDM

5G taristu ja teenuste

toetusmeetmete kujundamine

Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud

katkematu 5G leviga

Toetusmeetme välja töötamine riigiabi reeglite järgi ja

toetuse andmise rakendamine.

JDM

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava

Teenuste indikatiivne rahastamiskava on esitatud tuhandetes eurodes.

Digiühiskonna programm Eelarve Eelarve prognoos

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud kokku 128 397 128 489 118 548 84 375

1. Andmepõhise ühiskonna arendamine 12 901 7 949 6 913 5 591

Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö 1 335 1 306 1 306 1 306

Andmete poliitika kujundamine ja elluviimine 5 899 1 963 1 551 908

Andmete taaskasutuse ja väärindamise lahenduste

pakkumine 1 223 1 278 1 168 1 184

Bürokratt ja keeletehnoloogia lahenduste pakkumine 1 058 812 702 697

Tehisintellekti poliitika kujundamine ja elluviimine 2 544 1 963 1 551 908

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine

andmekaitseõiguse valdkonnas 843 627 635 587

2. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine 18 090 19 347 14 508 7 563

Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8 473 9 399 6 895 3 400

Digiriigi akadeemia platvormi pakkumine 1 603 1 779 1 355 759

Digiriigi arengu koordineerimine 2 811 2 876 2 212 1 191

Digiriigi väliskoostöö korraldamine 1 790 1 871 1 458 814

IKT oskuste arendamine 1 787 1 744 1 328 733

Rohedigi poliitika kujundamine ja koordinatsioon 1 625 1 677 1 261 665

3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine 56 881 49 099 47 819 45 838

Andmevahetusplatvormide ja koosvõimetalituste

pakkumine 1 242 1 308 1 169 1 229

Arvutitöökoha teenuste arendamine ja pakkumine 29 057 23 697 23 682 23 610

Elektroonilise identiteedi teenuste pakkumine 7 305 6 873 7 288 7 350

Erilahenduste platvormide arendus 543 67 30 30

IKT taristu juhtimine ja poliitika kujundamine 2 422 2 702 2 285 1 641

IT-alusteenuste keskse osutamise korraldamise

koordineerimine 3 308 3 034 2 623 1 881

Keskse hankimise teenuse pakkumine 237,42 237,42 237,42 237,42

Riigiside korraldamine (RIKS) 1 899 2 179 1 762 1 118

Riigivõrgu teenuste pakkumine 2 700 2 720 2 555 2 555

Servertaristu teenuste arendamine ja pakkumine 5 877 5 877 5 877 5 877

Valimiste infosüsteemide pakkumine 2 292 405 311 311

4. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste

arendamine 5 871 5 863 5 059 4 368

Riigi kesksete digiteenuste pakkumine ja vahendamine 3 852 3 633 3 236 3 236

Teenuste poliitikakujundamine ja elluviimine 2 019 2 230 1 822 1 132

5. Riikliku küberturvalisuse tagamine 21 034 19 811 18 315 16 060

29

Digiühiskonna programm Eelarve Eelarve prognoos

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud kokku 128 397 128 489 118 548 84 375

Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja

teaduse arengu toetamine 1 317 1 515 1 490 290

Haldus- ja riiklik järelevalve 1 008 1 066 943 943

Infoturbe meetmete arendamine ja nõustamine 731 759 677 677

Kriitilise infrastruktuuri küberkaitse ja kriisijuhtimine 2 919 1 291 1 167 1 167

Küberruumi ohupilt ja laiapindne ennetus 1 284 1 314 1 217 1 217

Küberuumi seire, intsidentide tõkestamine ja haldus 8 674 8 649 8 234 8 234

Rahvusvahelise koostöö korraldamine 196 207 186 186

Riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine 1 650 1 631 1 470 1 156

Turvalise küberkeskkonna kujundamine 1 542 1 571 1 410 1 095

Ühiskonna kerksuse suurendamine 1 714 1 807 1 520 1 095

6. Sidevaldkonna õigusruumi tagamine 13 620 26 421 25 934 4 956

5G taristu ja teenuste toetusmeetmete kujundamine 5 651 3 105 2 943 2 597

Sidepoliitika kujundamine ja elluviimine 1 693 1 867 1 704 1 388

Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude

toetusmeetmete kujundamine 6 276 21 450 21 287 971

KINNITATUD justiits- ja digiministri 17.02.2026

käskkirjaga 14 Lisa 2

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm 2026–2029

Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Õigusriik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse

justiitssüsteemiga riik

Valdkonna

arengukava

Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on

tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt poliitika põhialustest, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi

eelarvestrateegiaga

Programmi nimi Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm

Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe

Programmi periood 4 aastat (2026-2029)

Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse

Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet

2

Sissejuhatus

Tulemusvaldkonna eesmärgid on seatud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja kooskõlas

riigi eelarvestrateegiaga. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks loodud „Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi programm“ koosneb kuuest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja

kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi viivad ellu Justiits- ja Digiministeerium, Andmekaitse

Inspektsioon, Patendiamet, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglateenistus. Programmi eesmärkide

saavutamise, mõõdikute seiramise ja rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab Justiits- ja

Digiministeerium.

Mitmed strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt heaks kiidetavates poliitika põhialustes,

õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030,

kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ning vanglateenistuse strateegia 2023-2027.

Programm aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke.

 Õiguskaare digitaliseerimine, s.o justiitssüsteemi infosüsteemide arendamine selliselt, et kogu

protsess on terve elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus

B).

 Õiguspoliitiline suund püüdleb selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik,

atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C).

 Vägivaldsete kuritegude vähendamiseks viiakse ellu vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse

võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks, noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks

ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“

rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C).

Programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on

tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe.

Muudatused programmi struktuuris: Võrreldes perioodiga 2025-2028 on andmekaitsepoliitika ja Andmekaitse Inspektsiooni teenused

liikunud digiühiskonna programmi. Lisaks on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesanded

koondatud ühe tegevuse “Kesksete IT-teenuste osutamine” alla.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava koos muudatustega

Tabel 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe.

Programmi mõõdikud Tegelik

2024

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2029)

Koht Maailma vabaduse

edetabelis Allikas: Freedom House

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

World Justice Project

õigusriigi indeks Allikas: World Justice Project

0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81

Eesti positsioon

rahvusvahelises

õigusriigi indeksis

kriminaaljustiitssüsteemi

alakategoorias Allikas: World Justice Project

9 <15 <15 <15 <15

3

Kinnipeetavate arv 100

000 elaniku kohta Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

117 <130 <120 <110 <110

Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2025* 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud kokku 203 330 209 015 209 848 222 171 228 096

Karistuste täideviimise korraldamine 71 228 77 403 75 159 75 191 75 175

Kesksete IT-teenuste osutamine 1 689 13 409 13 339 13 693 13 693

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine 12 768 11 613 11 530 11 997 12 238

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh

ennetus 35 712 35 335 38 789 44 913 47 564

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine 73 767 66 193 65 884 71 218 74 265

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine 8 165 5 061 5 147 5 159 5 161

*2025. a kinnitatud eelarve, va amortisatsioon

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon (tuhandetes eurodes)

2024. a

ülekantavate

summa

(piirmääraga

vahendid)

2025. a riigieelarve

II p.a.

seaduse

muudatused

VV

reservide

eraldised

Lõplik 2025.a

programmi

tegevuse

eelarve

Selgitused

Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm 10 043 -2 512 582 8 113

Karistuste täideviimise

korraldamine 2 975 -330 2 645

2024. a ülekantavate

vahendite info on

avaldatud JDM kodulehel,

Lisaeelarve info on Riigi

Teatajas. VV

sihtotstarbelisest reservist

eraldatud vahendite info on

avalikus

dokumendiregistris.

Kesksete IT-teenuste

osutamine 290 67 357

Konkurentsivõimelise

ärikeskkonna tagamine 783 -247 536

Kriminaalpoliitika

kujundamine ja

elluviimine, sh ennetus 592 -637 -45

Õigusemõistmise ja

õigusteenuste tagamine 2 076 -359 582 2 299

Õigusriigi ja õigusloome

kvaliteedi tagamine 3 327 -1 006 2 321

Hetkeolukorra analüüs

4

Õiguskord on oma olemuselt süsteemne ning pidevalt ajas muutuv. Samas on oluline, et säiliks selle

stabiilsus ja selgus, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse normidest ja võimekuse neid järgida.

Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust

ning võimaluse pakkuda selleks uuenduslikke lahendusi.

Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on

oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi

töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk on

masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine

andmepõhisemaks.

Õigusloomepoliitika peab olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine, kus kodanikel on võrdne õigus

õigusloomes kaasa rääkida. Õiguslike lahenduste väljapakkumisel hoidutakse üle reguleerimisest ja

liigsest kiirustamisest, et aasta-aastalt vähendada õigusloome regulatiivset koormust. Oluline on hinnata

regulatiivsete muudatuste mõjusid – keda ja kuidas plaanitavad muudatused mõjutavad. Senisest enam

tuleks pärast seaduste rakendumist hinnata muudatuste tegelikke mõjusid, kasutades selleks

järelhindamist. Eesmärgiks on vähendada õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis koormavad Eesti

ettevõtjaid, mittetulundussektorit ja inimesi ning hinnata senisest kriitilisemalt uute nõuete vajalikkust,

sh et EL nõudeid rakendataks miinimummääras. Iga õigusaktist tulenev nõue või kohustus peab olema

põhjendatud, proportsionaalne ja ajakohane. Halduskoormust kasvatavate nõuete lisandumisel on selge,

kellele ja kuidas koormus suureneb. Olulised on tegevused, mis on suunatud õigusloomeliste

meetmetega halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks. Riigid ei ole omavahelises konkurentsis

mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra poolest, kus riikide vahel on tekkinud

reaalne konkurents ettevõtete jaoks atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu maksude ja

loodud töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna.

Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna

vajadustele vastav. Varasemast veelgi olulisemaks on muutunud riigiasutuste töö läbimõeldud

korraldamine, samuti isikute ja riigi vahelise suhtluse lihtsustamine. Eeltoodu tulemusena säilitame või

parandame Eesti positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse

edetabelis on oluline säilitada „vaba“-staatus).

Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse

õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu

õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome

põhimõtteid. Järgmiste aastate väljakutseks on seetõttu jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja

rakendamine, mis moodustab mahuka osa ministeeriumi igapäeva tegevustest.

Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh

rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna

loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival

seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh

tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii

seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning

toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas

on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel.

Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti

peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning

on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“1. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused

ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab

kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii

EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse.

Tagada tuleb võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks.

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid

5

Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tõenduspõhisus ja tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja

spordisüsteemide koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem

üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik

pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad

selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi

koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust

pakkuda huvi- ja spordiringe. Kõikide nende teemade puhul on oluline kohalike omavalitsuste aktiivne

kaasatus, sest nemad on kodanikele kõige lähemal. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva

kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma

koostöös partneritega.

Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes

28 000 kuritegu (2023 aastal: 27 465; 2024 aastal: 28 345; 2025. aastal: 28 033), tõusuteel on

varavastased kuriteod ja kelmused. Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast üsna väike. Eestis

peab vaid 2% inimestest kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 10%

(ulatudes riigiti 41%). Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud2, siis on

Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged.3 Tõhusa karistuse

täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii kinnipeetavate kui ka

kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus

ja konkurentsivõimeline tasu.

Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja

muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus

keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ära kandmist

iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui ka taastava õiguse

laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse

sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb

karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada.

Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii

kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste

jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida

kättesaadavam on nii erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur,

notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna

liikmed.

Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib

toimuda kuni kolmes kohtuastmes. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid

selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute

tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne

töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused.

Olulisemad tegevused ja peamised väljakutsed

1. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist.

Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja

õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi

võimalusi. Eesmärk on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid,

muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Näiteks jätkatakse digitaalse

2 2023. a juuli seisuga oli esmakordselt Eesti vanglates karistust kandmas alla 2000 kinnipeetava (03.07.2023: 1994).

31.12.2024 seisuga oli Eesti vanglates kokku 1637 kinnipeetavat, neist 330 vahistatuna. Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2023 –

23 (https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/tapmised-ja-morvad/). 3 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1

6

kriminaalmenetluse ja andmepõhise kriminaalpoliitika arendustega, mis võimaldavad

menetluse ajal infot andmepõhiselt sisestada ja lugeda ning et karistuspoliitika oleks andmetel

põhinev, mitte vaid käsitööna analüüsitav. Nii tagame paremini selle, et inimeste turvalisust

puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks tõenduspõhiselt. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine

hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega.

Jätkame äriregistri ajakohastamist, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja digiriigile

sobivamaks. Selleks arendame majandusaasta aruande esitamise portaali nii, et äriühingute

esitatud andmete põhjal muutuvad majandusaasta aruanded ca 90% ulatuses eeltäidetuks.

2. Peatame uue halduskoormuse juurdekasvu nii, et vältimatut uut halduskoormust lisava

eelnõu korral koormust samal ajal ka vähendataks. Näiteks asume rakendama reeglit, et iga uue

ettevõtjatele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks

üks olemasolevatest nõuetest.

3. Järgmiste perioodide väljakutseks on kohtureformi läbiviimine ning täitemenetluse- ja

maksejõuetusvaldkonna korrastamine. Kohtureformi läbiviimine hõlmab endas nii

kohtuhaldusmudeli muutmist, kohtumenetluse tõhustamist kui kohtute struktuuri

kaasajastamist. Oluline on suurendada kohtute sõltumatust täitevvõimust, mille raames antakse

kohtute haldusülesanded koos vastutuse ja tööks vajaliku paindlikkusega üle kohtutele ja

vähendatakse kohtute vahelist killustumist ning kiirendatakse kohtute ja prokuratuuri tööd.

Paindliku juhtimise võimaldamisega soodustatakse ka kohtute tõhusat tegutsemist võimalikes

suurtes kriisides. Kohtumenetluste tõhustamisega muudetakse menetlused kiiremaks ja

efektiivsemaks nii inimeste kui kohtute jaoks.

4. Lähiaastate sõlmküsimuseks on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga

kohanemine ja Vanglateenistuse tegevuse jätkuv efektiivsemaks muutmise, sh läbi e-

lahenduste edasi arendamise. Seniste trendide jätkumisel tuleb Vanglateenistusel oma tegevust

veelgi konsolideerida.

Vanglarendiga Rootsile antakse üks vangla (Tartu) välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning

värvatakse lisaks ca 250 täiendavat töötajat.

5. Keskenduda tuleb suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastasele

võitlusele, samuti järsult tõusule pööranud kelmuste ennetamisele, laste ja noorte

kaitsmisele narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest, alaealiste vastu suunatud

seksuaalkuritegude vastasele võitlusele ning kriminaaltulu tuvastamisele, arestimisele ja

konfiskeerimisele. Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva

rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide

väljatöötamist ning rakendamist.

6. Oluline on sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavate regulatsioonide

korrastamine, et tagada võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks.

Sideandmete puudumisel võivad avastamata või tõendamata jääda nt korruptsioonikuriteod,

internetikuriteod, mõrvad, narkokuriteod, inim- ja relvakaubitsejad jne.

Programmi tegevused

Meetme mõõdikud on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu on need lisatud programmi tutvustuse

juurde.

Programmi

tegevus 1

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Tegevuse

eesmärk:

Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on nüüdisaegne, väärtustab

põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome

koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus

ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat

õigusloomet.

7

Tegevuse

kirjeldus:

Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus

peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas

põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima

praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning

tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.

 Tugevdatakse põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et

hinnata nende vastavust Eesti vajadustele ning tuvastada võimalikud

kitsaskohad.

 Tagatakse selged ja tõhusad valitsuskorralduse ja haldusorganisatsiooni

alused, sh pööratakse eriti tähelepanu haldusjärelevalve toimimisele.

Samuti hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori

ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi

tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi

ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.

 Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa

ja halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu

automaatsete haldusaktide loomise ning suurprojektide menetlemise

toetamisele.

 Tagatakse riikliku järelevalve ja korrakaitse jaoks loodud normide

vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele, jälgides, et

need oleks kooskõlas õigusriigi nõuetega. Riigi sekkuv tegevus peab

olema võimalikult täpselt kontrollitav ning põhiõigusi vähimal

võimalikul moel riivav. Eesmärk on, et riik ei võtaks endale ülemäärast

riikliku järelevalve ülesannet seal, kus inimene saab end ise

tsiviilõiguslikult kaitsta.

 Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada

õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv.

 Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse

Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut.

Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja

salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule,

tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabe levi.

 Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu

andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja

rahvusvahelise õiguse nõuetele.

 Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid

andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida

reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate

tehnoloogiate rakendamine).

 Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise,

säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka

erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse

tingimused).

 Justiits- ja Digiministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises

koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe

seaduse rakenduspraktikat.

 Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate

tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. See

toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia inimkeskse

rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide

väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb Andmekaitse

Inspektsiooni roll nende tegevuste elluviimisel.

8

 Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris. See

toimub lähiaastatel andmete juhtrühma õiguse alarühma eestvedamise

kaudu, samuti osaletakse nõuandjana avaliku sektori digiprojektide

(andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus) arendamisel.

 Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel

tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika

kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide

formaadis.

Eraõiguslike sotsiaalsete konfliktide lahendamine peab olema võimalik ka ilma

liigse riigipoolse sekkumiseta. Õigusriigis peab olema tagatud perekonnaelu ja

eraelu puutumatus ning omandiõiguse teostamise reeglistik.

 Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse

sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks

majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku.

Nende eesmärkide täitmiseks käsitletakse tsiviilõiguse ja ühinguõiguse

teemasid ning kohturegistrite tegevust ja arendusi ühtse tervikliku

teenusena alates õigusloomest ja lõpetades registriarendustega.

 Ühinguõigus käib kaasas muutuva majanduskeskkonna ja uuenevate

ärimudelitega ning koostöös huvigruppidega töötatakse välja selleks

vajalikud seadusmuudatused. Samuti vähendatakse äriregistriga seotud

bürokraatiat ning otsitakse täiendavaid võimalusi automaatprotsesside

kasutamiseks.

 Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse mõistlik

tasakaal tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijate õiguste kaitse

edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat infotehnoloogiat ja

muutuvat kaubanduse valdkonda, kus Euroopa Liit laiendab ühtsete

reeglite kandepinda ning lepingute sõlmimine sidevahendite abil on

muutumas normiks. Euroopa Liidu tarbijaõiguste valdkonda

puudutavate direktiivide ülevõtmisel vajatakse varasemast veelgi enam

reeglite selgust ja tasakaalu. Eesmärk on, et tarbija õigused ei jääks

kaitseta üheski olukorras ning ettevõtjatele ei pandaks põhjendamatuid

lisakohustusi.

 Seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse omandi kaitse ja

eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist. Vajadusel tuleb piirata

andmetele ligipääsetavust, et tagada parem isikuandmete ja eraelu

kaitse ning riiklik julgeolek, aga säilitades sealjuures õiguskäibe jaoks

vajalike andmete avalikkuse ja kättesaadavuse.

 Perekonnaõiguses lähtutakse põhiõigustest ning täpsustatakse lapse

huvidest lähtumise põhimõttega seotud materiaal- ja

menetlusõiguslikke norme. Selleks ajakohastatakse õigusakte ning

viiakse muuhulgas sisse täpsustus, et hooldusõigusega seotud

vaidlustes tuleb võtta arvesse peres esinenud vägivalda.

Õigusloomes järgitakse kokkulepitud õigusloomepoliitikat, st hea õigusloome

tava, õigusloomepõhimõtteid ja -protsessi. Õigusloome kvaliteedi tagamiseks

on vaja hoida ja arendada õigusloomejuristide kompetentse ja tagada

õigusloomejuristide järelkasv.

 Jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis.

Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele,

seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele

keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele.

9

 Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega,

et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri, mõju hindamise metoodika jm juhendid).

 Paindliku ja tõhusa õigusloome kaudu taotletakse regulatiivse

koormuse vähenemist nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks. Eesti

õiguspõhimõtetest lähtuvalt kaitstakse Eesti huve uute Euroopa Liidu

määruste ja direktiivide läbirääkimistel.

 Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, et iga uue ettevõtjatele,

vabaühendustele või inimestele halduskoormust toova nõude

kehtestamisel tuleb vähendada olemasolevat halduskoormust.

 Õigusloomejuriste koolitatakse, pakkudes nii õigusloomealaseid kui

ka valdkondlikke erialakoolitusi.

 Jätkatakse õigusloomejuristide järelkasvu programmiga, et kindlustada

õigusloomejuristide järelkasvu ja populariseerida õigusloomejuristi

tööd.

 Edendatakse järjepidevat koostööd õigusloomejuristide,

keeletoimetajate jt õigusloomeks oluliste partnerite vahel

(Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei,

Presidendi Kantselei).

 Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu

õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja

läbipaistvat õigusloomet.

Tegevuse

mõõdikud

Tegelik 2024 Sihttase

(2026)

Sihttase (2027) Sihttase (2028) Sihttase

(2029)

VTK kohustusega

seaduseelnõu

koostamisele

eelneb VTK Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

62% 70% 75% 80% 80%

Olulise mõjuga

eelnõude ja ilma

VTKta koostatud

eelnõude suhtes

teostatakse

järelhindamine Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

23% 60% 70% 80% 80%

Programmi tegevus 2 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine

Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne, väärtustab

põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning

konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise

ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse omandi kaitse, toetatakse

innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse konkurentsialast

teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas.

Kohtulikud registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad

tõhusalt.

Tegevuse kirjeldus: Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus-

ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid

erisuunalisi huve.

 Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja

selle arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate

10

osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad,

advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur).

 Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev

korrastamine ja edendamine (sh EL-i algatustest tulenevalt)

vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale

tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja

organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid,

teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll,

politsei, kohtud, prokuratuur).

 Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse

koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide

(WIPO ja EPO), EL-i Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide,

EL-i intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ja teiste riikide

patendiametitega.

 Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste

kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta

olemasolevate teenuste kvaliteeti.

 Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate

teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste)

kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate

rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse

komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga).

 Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad

algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt

jms).

Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik võimaldab

ajakohaste meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja

avaliku huvi kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada

õiglast konkurentsikeskkonda ettevõtjatele, millest omakorda saavad kasu

tarbijad.

 Õigusraamistiku uuendamiseks kaasajastatakse koondumiste

kontrolli aluseid ja normistikku.

 Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning

kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal

järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja

ennetustegevusi.

 Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat

koostööd ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna

huvigruppide vahel.

Tõhusalt toimivad kohtulikud registrid pakuvad asjatundlikku teenust

ning sõltumatut ja usaldusväärset infot konkurentsivõimelise ja

läbipaistva ärikeskkonna tagamiseks.

 Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit,

kinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit arendatakse

järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori teenustega.

 Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks

majandusaasta aruannete esitamine. Kaugem eesmärk on

võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud

aruandluskeskkond).

 E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada,

et tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele

võimalusi uute teenuste kasutusele võtmiseks.

11

 Äriregistri kannete tegemisel eelistatakse võimalikult lihtsaid ja

automatiseeritud lahendusi, säilitades seejuures äriregistri

andmete usaldusväärsuse. Muuhulgas luuakse eeldused ärinime

kontrolli automatiseerimiseks.

 Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud

menetlustarkvara.

 Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta

aruannete tähtaegsele esitamisele, ja otsitakse lisavõimalusi

kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja

äritegevusest.

 Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.

 Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse kasutusala.

Tegevuse mõõdikud Tegelik

2024

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2029)

Ülemaailmne

innovatsiooniindeks

Global Innovation

Index, Innovation

Output4 näitaja koht

edetabelis

16 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22

Maailma

konkurentsivõime

edetabel (IMD World

Competitiveness

Ranking),

äriseadusandluse

tõhusus5 (business

legislation efficiency)

11 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8

4 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf

Mõõdiku selgitus GII indeksil on 2 alamindeksit:

1) Innovation Input: mõõdab elemente, mis võimaldavad innovaatilisi tegevusi.

2) Innovation Output: mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi majanduses.

GII üldine skoor on nende kahe näitaja keskmine. Mõõdame Innovation Output näitajat, mis mõõdab innovaatiliste

tegevuste tulemusi ja väljundeid majanduses. 5 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness-ranking/

Programmi tegevus 3 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

Tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete

õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh

digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning suudab avastada ka

uusimaid kuriteoliike.

Tegevuse kirjeldus:  Viime ellu kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi, et ennetada

(korduv)kuritegevust. Hindame kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab

nii sotsioloogilisi ja muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste

uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui ka

suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku

statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs

ja avaldamine); keskendume korduvkuritegevuse ennetamisele:

toetame individuaalsetest vajadustest lähtuvate kogukondlike karistuste

rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja

majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).

 Tegeleme õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse

vähendamise ja ennetamisega, sh koostöös kohalike omavalitsuste,

vabasektori ja teiste riigiasutustega, aidates vältida püsiva

12

rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21-

aastaste noorte avavanglasse paigutamist ning seni kuni 21-aastastele

mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-aastaste noorte

hulgas).

 Toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning

rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele

(mobiilsed sekkumised, uued programmid); keskendume ühiskonnale

enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked

vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald,

sh vaimne vägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja

alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus,

sh kelmused, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-

, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod.

 Kujundame karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada

menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute)

põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust

(kriminaalmenetluse tõhustamine, õigusaktide muudatused).

Kriminaalkohtumenetluse uuendamise kõrval alustame tööd kohtueelse

ja -välise menetluse revisjoniga, et tagada kiire, tõhus ja osapoolte

õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus, tagades võimalikult

kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja inimesest lähtuvad menetlused.

 Toetame taastava õiguse rakendamist igas menetluse etapis, sh karistuse

kandmise faasis ja selle järgselt (taastava õiguse kontseptsiooni

rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine, taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine

haldusalas, inimeste koolitamine).

 Seame ohvrite huvid menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse

ka teised olulised asutused (nt sotsiaal- ja meditsiiniasutused).

Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid ja

süüdimõistetutelt konfiskeeritud varasid kasutatakse sihtotstarbeliselt

kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.

 Valmistume uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt

tehisaru poolt toime pandud võimalikud teod).

 Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi

(juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised

arendused) ja arendame avalikkusele suunatud statistikakeskkonda.

 Arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust

kohtueelses menetluses (nt erioskustega konsultandid prokuratuurides),

et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest

eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse

õiguskaar, tõstetakse inimressursi kompetentsi ning värvatakse juurde

inimesi.

 Pöörame tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja

kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendame vara konfiskeerimise

võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu

teenitud varade kiiremaks ja laiemaks konfiskeerimiseks.

Tegevuse mõõdikud Tegelik

2024

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2029)

Kuritegude arv Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

28 345 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000

Õigusrikkumistega

kokku puutunud

inimeste (ohvrite) arv Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

7% <6% <6% <6% <6%

13

Programmi tegevus 4 Karistuste täideviimise korraldamine

Tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb

korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Tegevuse kirjeldus: Vanglateenistuse suurmaks väljakutseks on kohanemine riigieelarve

kärbete ja väheneva kinnipeetavate arvuga. Vanglateenistus tagab

eraldatud eelarve piires igapäevaselt vanglakohti kuni 1700

kinnipeetavale (süüdimõistetud ja vahistatud) kolmes asukohas (Tallinn,

Tartu, Jõhvi) ning korraldab arestimaja teenuse toimimise Tallinna, Tartu

ja Viru vanglas. Karistuse kandmist jätkab avavanglas igapäevaselt ca

230 kinnipeetavat. Kriminaalhooldusametnike järelevalve võimekus on

igapäevaselt kuni 3000 inimest ning vastuvõtud on tagatud igas

maakonnas.

Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma

tegevust ja taristu kasutust vastavalt kinnipeetavate ning

kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende profiilile. Lähtutakse

eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla

kasutus hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad

piirkondlikkuse põhimõttel, vajadusel spetsialiseeruvad

vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud töötamiseks

kindlate sihtrühmadega.

Vanglateenistuse tegevus seab eesmärgiks dünaamilise turvalisuse, st

head suhted ja prosotsiaalne kontakt õigusrikkujate ja personali vahel.

Fookus on lisaks taastava õiguse ning traumateadliku organisatsiooni

põhimõtete rakendamisel. Eeltoodu aitab luua inimlikku ning

kasutajakeskset karistusaja planeerimist ja toetab õigusrikkujat

vabanemiseks ette valmistumise teel. Selleks tuleb ametnike oskusi

järjepidevalt arendada ning koolitada neid uute ja kaasaegsete

lähenemisviiside rakendamiseks, sh pidev töö ametirollide ning

kompetentside kaasajastamiseks. Vanglateenistujatele vajalike oskuste

andmisel on peamiseks partneriks Vanglateenistuse kolledž.

Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt

kinnipeetavatele ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks

ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude, avavangla ning

kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline

tähelepanu on kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada

tähtaegse vanglakaristuse kandmise asemel üleminekut

kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada

kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike

tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine

õiguskuulekaks katseaja jooksul ning vanglakaristuse kohaldamise

ennetamine.

Vanglakeskkond peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna

elu vabaduses, et oma karistuse ära kandnud inimene suudaks vabanedes

ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Vanglates tuleb

tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad

Vägivaldsete surmade

arv (tapmiste ja mõrva

tagajärjel hukkunute

arv) Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

18 <13 <11 <11 <11

14

vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust

tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste

õiguskuulekale teele suunamine saavutatakse läbi erinevate

taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Vanglas

võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös

haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud

õppeasutused. Koostöös kutsekoolidega on võimalus pakkuda lühemaid

kursuseid kinnipeetavate tööoskuste parandamiseks, et anda neile

senisest parem ettevalmistus vabanemisel tööturule naasmiseks. Kõikides

vanglates pakutakse riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse

vabaduses.

Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud

vajaduse korraldada ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel.

Tööhõives keskendutakse kahele aspektile: tööharjumuse kujundamine

ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel, mille

läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade

lühenemise valguses mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende

õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad jätkuvalt töötada

erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu-

ja metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde

järele nagu näiteks komplekteerimine.

Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim

kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise

probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema

olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse

ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning vaimse

tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas

kui ka väljaspool.

Koostöö ja võrgustikutöö erinevate partneritega on oluline. Kohalike

omavalitsuste tegevus, iseäranis ennetustöö ja tugi õigusrikkujatele ning

eritähelepanu laste ning noorte arengu toetamisele, on märkimisväärse

tähtsusega. Vanglateenistuse ametnike kompetentsi, oskuseid ja

informatsiooni saab omavalitsuste tasandil paremini ära kasutada,

prioriteetne on kriminaalhooldusametnike eestvedamise võimekuse

suurendamine võrgustikutöös õigusrikkujatega.

Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et

nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv

professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus, kaasaegsed

töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka

riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel

roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemel on oluline roll

korduvkuritegevuse vähendamisel vanglast vabanenute ja tingimisi

vabastatute hulgas.

Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega.

Tegeletakse erinevate kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh

kriminaalhooldusportaal, vangiportaal, videokohtumiste portaal)

edasiarendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning

õiguskuulekat elu karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele

pakutavatest e-teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda

15

pääsla infosüsteemiga, K-raha6, uue riskihindamise platvormi ja

vangiregistri mobiilivaate arendamisega.

Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud

on nende igapäevane kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on

andmete kokku viimine teiste riiklike infosüsteemide andmetega. Selle

tulemusel võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi juhtimislaudu, mis

parandab tegevuse ja otsuste kvaliteeti.

Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning

osutab ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku

varustust ja väljaõpet.

Vanglarendiga Rootsile antakse üks vangla (Tartu) välisriigi

kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca 250 täiendavat

töötajat.

Tegevuse mõõdikud Tegelik 2024 Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2029)

Avavangla täituvus Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

88% 80% 80% 80% 80%

Vangide retsidiivsus 2

aasta jooksul peale

vabanemist Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

30% <35% <35% <35% <35%

Edukalt

kriminaalhoolduse

läbinute osakaal

81% 79% 80% 84% 84%

Vanglateenistuse

usaldusväärsus Allikas: Turu-Uuringute AS

85% 85% 85% 85% 85%

Programmi

tegevus 5

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine

Tegevuse

eesmärk:

Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud.

Kohtumenetlus toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on

usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Tegevuse

kirjeldus:

Õigusemõistmine on Eestis sõltumatu. Keegi ei saa väljastpoolt kohtuvõimu

sekkuda kohtuniku töösse. Kohtud ise kinnitavad oma tööjaotusplaanid, millega

määratakse, millised kohtunikud milliseid asju lahendavad. Täidesaatev riigivõim ei

korralda kohtunike valikut, distsiplinaar- ega muid personaliküsimusi ning koolitusi.

Seadusloome, seaduses ette nähtud ulatuses tugiteenuste ja digitaliseerimise

korraldamine on Eestis parlamentaarse protsessi ja poliitilise vastutuse osaks.

Kohtuhalduse eest vastutav minister teeb olulisemad otsused koostöös kohtutega.

Kohus on ühiskonnas viimane aste õigusrahu tagamiseks. Kohtumenetlus on

kulukas, mistõttu on oluline arendada läbi digitaalsete lahenduste ennetavat õigusabi

ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse,

perelepitusse ja taastavasse õigusesse laiemalt. Kui juba õigusvaidlus või

6 K-raha on kinnipeetavate rahaliste vahendite arveldussüsteem ehk konto, millega kinnipeetav saab nt teha oste vangla e-

poest. Rahalised vahendid laekuvad sinna nt vanglas teenitud töötasuna või kui tal on vanglasse tulles raha kaasas, lisaks

lähedase rahalise ülekandega.

16

õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku

ja kiiret õigusemõistmist. Sel eesmärgil viiakse läbi kohtureform, mille raames:

 tagame õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt digiligipääsude

laiendamisega). Jälgime ja uuendame pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid;

 otsime võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks,

sealhulgas valmistame ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks

seadusemuudatused kohtumenetluse tõhustamiseks kõikides menetlusharudes

ning kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud menetluste

väljaviimiseks;

 töötame välja digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks, lähtudes

andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõtetest, et muuta

kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust;

 toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Varustame

kohtusaalid videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel

virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks

välja vahetada kohtusaalide amortiseerunud helisüsteemid;

 aitame parandada õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs

kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid

kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele);

 tagame kohtumajade turvalisuse ning digitaalse kohtuteabe kaitstuse;

 suurendame kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel ning valmistame selleks ette vajalikud seadusemuudatused;

 kaasajastame kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi,

sealjuures loome kohtunike tagasisidestamise süsteemi.

 Kaasajastame kohtute struktuuri, luues efektiivsemad lahendused kohtute

juhtimiseks.

Maksekäsu kiirmenetluses7 lahendatakse üle poole kohtu ette toodud

tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendame

järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et märgatavalt vähendada

tehnilist tööd menetluses, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad

teadaolevad tehnoloogilised lahendused.

Tagame õigusabi kättesaadavuse neile, kelle õigused jääksid majandusliku seisundi

tõttu kaitseta. Justiits- ja Digiministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust

advokatuuri (määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad muudes

menetlustes) ning riigi toetatud esmase õigusnõu teenuse kaudu. Muudame

digitaalsetele õigusteenustele ligipääsu kasutajasõbralikumaks.

Tsiviiltäite- ja maksejõuetuse valdkonnas tegeleme järgmiste teemadega:

 käivitame 2025. aastal ühtse riikliku täitmisregistri, mis annab täieliku ülevaate

kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning mis pakub lisaks e-

aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise pangaarve

automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks saavad kasutada lisaks

kohtutäituritele ja Maksu- ja Tolliametile ka uurimisasutused;

 tegeleme valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus,

kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade ning aktide kaasajastamisega;

sh vaatame üle ja kaasajastame täitemenetluses sissetuleku arestimise

regulatsiooni;

7 Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate

kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja (elatise avalduse

puhul on avaldajaks laps/lapsed ning nende esindaja) ja võlgnik. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus

lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Avaldajal on õigus esitada nõue

ka hagimenetluses, kuid mitte samal ajal maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub

nõude aegumistähtaeg. Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks

intressid ja viivised).

17

 osaleme Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös juhitavas

projektis, et analüüsida riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamise võimalusi;

 otsime võimalusi maksejõuetusmenetluse digiteerimiseks (eeskätt menetluse

andmepõhiseks muutmine, masinloetavate andmete kasutuselevõtt,

digiligipääsude loomine menetlusosalistele jms). Digiteerimine hõlmab kõiki

asjaosalisi alates menetlusosalistest ja lõpetades pankrotihalduri ja

järelevalveeksperdiga. Menetluse digiteerimine ja andmepõhisus suurendab

maksejõuetusmenetluse läbipaistvust, aitab kiiremini tuvastada maksejõuetuse

põhjuseid ning tuvastada menetluste kulukust riigile ja menetlusosalistele;

 vaatame üle pankrotihalduri kutsetegevuse raamistiku, kaasajastame kutset ja

kõrvaldame kutsetegevusega seotud suuremad kitsaskohad.

Jätkame koostöös vabakutsete (notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid)

esindusorganisatsioonidega koostööd valdkondade kaasajastamisel (eeskätt viime

lõpuni juba alustatud õigusloomelised tegevused, nt notari tasude eelnõu ning

kaasajastame vabakutsete tegevust reguleerivaid rakendusakte).

Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiits- ja Digiministeerium

on eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Vandetõlgi antud kinnitused on

võrdsustatud notariaalse kinnitamisega. Vandetõlkidele on pandud riiklik ülesanne

tõlkida Riigi Teatajas avaldatud seadusi ja välislepinguid. Korraldame vandetõlgi

eksameid keelesuundadel, kus praktikas on vandetõlgi vajadus.

Oleme ette valmistanud Riigi Teataja uuendamise, et pakkuda kasutajale veelgi

rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Loome kasutajaid kaasates võimaluse

saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja jälgida paremini

kehtiva õiguse muutumist ajas. Koondame Riigi Teatajasse jätkuvalt olulist

õigusteavet, sh kohtuväliste menetluste, õiguskantsleri seisukohtade ja EL õigusega

seonduvat. Uuendatud Riigi Teatajas võtame kasutusele võimaluse

lisada korporatiivseks kasutamiseks kommentaare ja arvamusi.

Juurutame võimalused kasutada ajakohaseid terviktekste ilma võrguühenduseta.

Teeme uuendatud Riigi Teatajas kättesaadavaks keeletehnoloogilised lahendused,

sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaleme õigusterminite

tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiits- ja Digiministeeriumi

algatusel Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele

automaatfunktsioonide ja keskse tõlkevärava väljaarendamises. Võtame õigusaktide

tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös vandetõlkidega kasutusele

tõlkevärava, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning tõhusamalt masintõlke ja

sellega seotud terminibaaside ühendamisega.

Automatiseerime kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja

avaldamisprotsessi, et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada

edaspidi ressursi kokkuhoid.

Ametlikes Teadaannetes koondame üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud

teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide täitmiseks

avaldatavate teadaannete hulka, hindame nende avaldamise vajalikkust ja

populariseerime Ametlike Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike

Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja parandame kasutusmugavust.

Tegevuse

mõõdikud

Tegelik 2024 Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2029)

Pikkade

menetluste

Tsiviilasjad:

HMK- 25,0%;

PMK – 22,4%;

Rohkem kui

aasta

vanuseid

Rohkem kui

aasta

vanuseid

Rohkem kui

aasta

vanuseid

Rohkem kui

aasta

vanuseid

18

osakaal

kohtutes Allikas: Justiits-

ja

Digiministeerium

TMK – 12,6%;

VMK – 21,2%;

Üldmenetluses

Kriminaalasjad:

HMK19,2%;

PMK – 7,7%;

TMK – 16,4%;

VMK – 5,4%;

Haldusasjad:

TlnHK –8,4%;

TrtHK – 26,7%

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Programmi

tegevus 6

Kesksete IT-teenuste osutamine

Tegevuse

eesmärk:

Kesksed IT-teenused on osutatud

Tegevuse

kirjeldus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh

dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine,

majutamine ja arendamine.

Tegevuse

mõõdik

Tegelik 2024 Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2029)

Vastavus

teenustaseme

lepingule Allikas: Justiits-

ja

Digiministeerium

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Programmi juhtimiskorraldus

Programm on valminud koostöös asjaomaste haldusala asutustega justiits- ja digiministri juhtimisel.

Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas

riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve

protsessi raames. Programm avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui minister on

programmi kinnitanud. Programmi tegevuste elluviimisesse panustavad kõik valitsemisala asutused. Tulemusinfo ja ressursside kasutamist seiratakse juhtkonna poolt jooksvalt. Programmi rakendamise

kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja

Riigikontrollile. Iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud ministeeriumi kodulehel.

19

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus

Õigusriigi programm

2026-2029 LISA 1.docx

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi

programm

Eelarve Eelarve prognoos

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud kokku 209 015 209 848 222 171 228 096

Karistuste täideviimise korraldamine 77 403 75 159 75 191 75 175

Inimväärikas karistuste täideviimine 74 960 72 755 72 755 72 755

Karistuste täideviimise üldjuhtimine 2 443 2 404 2 436 2 420

Kesksete IT-teenuste osutamine 13 409 13 339 13 693 13 693

IT teenused Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalale 12 654 12 603 12 957 12 957

IT teenused teistele valitsemisaladele 756 737 737 737

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine 11 613 11 530 11 997 12 238

Autoriõiguse seadusest tulenevate ülesannete

täitmine 0 0 0 0

EPO edasikantavad lõivud 1 400 1 350 1 320 1 280

Kaubamärgi, disainilahendi registreerimise

taotlemine 884 874 874 874

Kohtulike registrite arendamine ja haldamine 545 539 543 544

Kohtulike registrite pidamine 3 278 3 365 3 854 4 133

Konkurentsijärelevalve teostamine 1 215 1 187 1 187 1 187

Leiutiste õiguskaitse taotlemine 968 954 954 954

Majandusregulatsiooni rakendamine 1 450 1 410 1 410 1 410

Registrite pidamine ja andmebaaside haldamine 492 484 484 484

TOAK 220 215 215 215

UPT maksed 641 637 637 637

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse

valdkonnas

521 514 519 519

Kriminaalpoliitika kujundamine ja

elluviimine, sh ennetus 35 335 38 789 44 913 47 564

Alkoholiekspertiis 2 2 2 2

Arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis 105 102 98 98

DNA ekspertiis 1 828 1 638 1 405 1 405

Dokumendiekspertiis 190 185 178 178

Hõõglambiekspertiis 3 3 3 3

Hääleekspertiis 88 85 82 82

Infotehnoloogiaekspertiis 359 350 337 337

Isiku kohtuarstlik ekspertiis 493 481 463 463

20

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi

programm

Eelarve Eelarve prognoos

2026 2027 2028 2029

Jäljeekspertiis 104 101 98 98

Kiuekspertiis 7 6 6 6

Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine 13 693 13 834 15 233 16 035

Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis 741 637 631 631

Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse

ennetamine 4 190 7 858 12 202 13 556

Kujutiseekspertiis 73 71 68 68

Käekirjaekspertiis 285 278 267 267

Lasujäägiekspertiis 9 9 9 9

Liiklustehniline ekspertiis 407 397 381 381

Lõhkeaineekspertiis 53 52 50 50

Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis 65 63 61 61

Metalliekspertiis 73 71 68 68

Narkootilise aine ekspertiis 555 541 521 521

Põlevvedeliku ekspertiis 124 121 116 116

Raskete peitkuritegude menetlemine 8 027 8 125 8 987 9 481

Relvade ekspertiis 307 300 289 289

Surnu kohtuarstlik ekspertiis 2 058 2 010 1 937 1 937

Sõrmejäljeekspertiis 731 718 698 698

Toksikoloogiaekspertiis 649 635 613 613

Tulekahjuekspertiis 87 85 82 82

Värvkatteekspertiis 32 31 30 30

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine 66 193 65 884 71 218 74 265

Ametlike Teadannete väljaandmine 424 418 422 423

Esmatasandi õigusabi korraldamine 1 197 1 191 1 195 1 195

I ja II astme kohtute arendamine ja haldamine 359 353 357 358

Maksejõuetuse teenistus 406 406 406 406

Omavalitsuste üksikaktide järelevalve 460 453 457 458

Riigi Teataja väljaandmine 424 418 422 423

Riigi õigusabi korraldamine 5 932 5 926 5 930 5 931

Vabakutsete arendamine ja järelevalve 663 656 661 661

Õigusemõistmine I ja II astme kohtutes 56 327 56 063 61 367 64 410

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine 5 061 5 147 5 159 5 161

Õigusloome kvaliteedi tagamine ja

koordineerimine 1 025 1 019 1 023 1 024

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine AÕ

valdkonnas 3 482 3 581 3 585 3 585

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine tsiviil-

ja ühinguõiguse valdkonnas 553 547 551 552