Riigilõivuseaduse muutmine

1

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

LISA 3

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Esit

aja/

Jrk

nr.

Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud

(kui märkuses puudub

konkreetne ettepanek)

Siseministeerium

1. Nõustume, et riigilõivud vajavad tõstmist lähtuvalt

kulupõhimõttest või ekvivalendipõhimõttest. Samas

ei saa jätta tähelepanuta sihtgruppi, kes vastavat

riigilõivu tasub. Riigilõivu tõstmine ei saa tekitada

olukorda, kus sihtgrupil on võimatu teatud toimingute

eest edaspidi seda tasuda. Samuti toome esile, et hea

tava näeks ette huvirühmade kaasamist enne eelnõu

kooskõlastamisele saatmist, kuid seda ei ole

toimunud.

Teadmiseks võetud

2. Usulisi ühendusi puudutava riigilõivu tõstmine. Me ei

toeta riigilõivuseaduse §-i 67 muutmist esitatud kujul.

Olete esile toonud, et eelnõuga nähakse ette tõsta

usuliste ühenduste riigilõivumäärasid kuni 900%.

Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millel põhineb

riigilõivu tõstmine sellises ulatuses ning millised

mõjud kaasnevad sihtgrupile. Usuliste ühenduste

sissetulekud moodustuvad valdavalt annetustest,

nende tegevus on suunatud elanike vaimse tervise,

sotsiaalse toimetuleku, rehabilitatsiooni jmt

parandamisele. Ühiskonna majanduslike probleemide

ja inflatsiooni ning muude kulude ja maksude tõusu

tõttu on annetajate hulk vähenenud, seega on

vähenenud ka usuliste ühenduste sissetulekud. Võttes

arvesse usuliste ühenduste kogu ühiskonnale

suunatud tegevuste olulisust, ei ole võimalik toetada

nende maksukoormuse tõstmist, olenemata sellest, et

kannete tegemine ei ole pidev, vaid vajaduspõhine.

Lõivu suurendamisel peab selginema, millistest

komponentidest lõivu määr kokku tuleb ning samuti

on vajalik hinnata, kas antud sihtgrupp vajaks ka

kulupõhisuse põhimõtte osas erandit

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 67 lg 1 uus

lõivumäär 15 eurot

(suurenemine 50%). § 67 lg

11 muudatus välja jäetud. §

67 lg 2 uus lõivumäär 15

eurot (suurenemine 50%).

2

3. Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi puudutava

riigilõivu tõstmine. Märgime, et eelnõu seletuskirja

rõhuasetus puudutab ettevõtteid ning kuidas

äriregistrisse kantud ettevõtete arv on kasvanud ehk

siis ettevõtlusvabadust. Samas riigilõive tõstetakse ka

muudel juriidilistel isikutel. Eelnõuga on otseselt

seotud ka vabaühendused. Lisaks usulisi ühendusi

puudutavale osale on puudu analüüs ka

mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste

(edaspidi SA) ja korteriühistute (edaspidi KÜ) kohta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on uute

riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks

kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja

maksejõulisuse põhimõttest. Nagu eelpool öeldud,

siis nõustume, et neist põhimõtetest lähtuvalt

kujundatakse riigilõivu määrasid erinevatele

toimingutele. Küll jääb arusaamatuks, kuidas on neid

põhimõtteid rakendatud MTÜ-de, SA-de, usuliste

ühenduste ning KÜ-de puhul. Võib eeldada, et soov

on ühtlustada MTÜ-dele, SA-dele ning usulistele

ühendustele kohalduvat riigilõivu (100€), kuid KÜ-de

puhul kohalduks tunduvalt väiksem summa (30€).

Leiame ka, et MTÜ-de, SA-de ja KÜ-de rahalised

seisud võivad olla väga erinevad. Näiteks MTÜ-de

asutajaks on sageli erinevate haiguste või puudeliigi

huvikaitsega tegelevad inimesed, kellele antud

riigilõiv käib kindlasti üle jõu. Seega on võimalus, et

osad kogukonnad, kes on valmis end registreerima

äriregistris, et asuda lahendama mõnd olulist

ühiskondlikku probleemi, jätavad selle tegemata

rahalistel põhjustel. Samal ajal SA asutamisel on

sageli sisuks mingi vara valdamine elik suurema

tõenäosusega on asutamiseks vajalikud vahendid

olemas. Ka töömahult on SA asutamisdokumentidega

seonduv mahukam kui MTÜ asutamisel ja nende

samasugune hinnastamine ei ole põhjendatud.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

lõivumäär 40 eurot

(suurenemine 33%).

4. Samuti ei saa toetada MTÜ-de ja SA-de registrisse

ennistamise kavandatava riigilõiv tõusu. Tegevuse

katkemiseks võib olla erinevaid põhjuseid, kas on

inimesed juhtkonnas vahetunud, jääb puudu

teadmistest jne. Mitte alati ei ole ennistamise vajadus

seotud pahatahtlikkusega. Sellisel juhul on odavam

uue MTÜ või SA asutamine, kuid eesmärk peaks

olema järjepidevuse soodustamine MTÜ ja SA

tegevustes ning mitte tekitada juurde uusi kehandeid.

MTÜ andmete muutmise riigilõivu suurendamine on

samas suurusjärgus kasumit taotleva ettevõtte omaga,

kuid tegutsemise eesmärgid on neil juriidilistel

isikutel erinevad. Sellest lähtuvalt on erinev ka

muutmiskannete tegemise sagedus – juhatuse

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 21

muudatus välja jäetud, § 66

lg 3 uus lõivumäär 15 eurot

(suurenemine 50%).

3

liikmete muudatused, MTÜ põhikirjas asukoha

muutmine jne. Taaskord räägime me ka

kodanikualgatusest ja vabatahtlikust tegevusest, mis

MTÜdega kaasneb ning seetõttu riigi poolt

samaväärse riigilõivu määramine näiteks OÜ-dega ei

ole põhjendatud. KÜ muutmiskande puhul on uus

riigilõiv tunduvalt väiksem (30€), mis võrreldes

muude MTÜ-dega ei ole proportsionaalne, kuna

KÜde eesmärk on vara haldamine ja neil on osaliselt

ka enam püsivaid rahalisi vahendeid kui MTÜdel.

Riigi eesmärk peaks olema soodustada

kodanikualgatuslikku tegevust ning luua selleks

proportsionaalsed võimalused, mitte neid ülemäära

takistada. Nii nagu usuliste ühenduste puhul on ka

MTÜde ja SAte riigilõivu tõstmise muudatustega

kaasnevate mõjude hinnang nimetatud sihtrühmadele

puudulik.

5. Eeltoodust tulenevalt mõistame riigilõivude tõstmise

vajadust, kuid uus riigilõivu suurus peab olema

vajalik, põhjendatud ning sihtgrupi võimekust

arvestav ning toimingud ei tohi jääda seetõttu

tegemata, et riigilõiv osutub liiga kõrgeks

Teadmiseks võetud

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop

1. Kuna muutmisele kuuluvad eelnõu kohaselt ka

mitmed usulisi ühendusi puudutavad

riigilõivumäärad, oleks pidanud eelnõu jõudma

arvamuse esitamiseks ka Eesti Kirikute Nõukogule,

kellega on justiitsministeeriumil sõlmitud vastav

koostööleping. Samuti oleks pidanud eelnõu saatma

arvamuse andmiseks Eestis registreeritud

suurematele usulistele ühendustele, keda muudatused

tõsiselt puudutavad. Avaldan nördimust, et seda ei ole

tehtud ja palun edaspidi meid puudutavate

seadusemuudatuste puhul kaasata.

Teadmiseks võetud

2. Pöördun eelnõu koostajate poole ettepanekuga, jätta

muutmata RLS § 67 lg 2, kus on sätestatud usulise

ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise

või täiendamise eest tasutav riigilõiv. Eelnõu kohaselt

kuuluks see tõstmisele senise 10 euro pealt 50 euro

peale, millega riigilõiv suureneks 400%.

Juhin tähelepanu, et nimetatud riigilõivu tõstmine

lööb erilisel Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut

(EELK) ega arvesta meie eripäraga, mis tuleneb

Kirikute ja koguduste seadusest. Nimelt, sätestab

Kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõige 2, et kirik

käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse

struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega

õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult

liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt

Arvestatud

Eelnõu ja SK muudetud. §

67 lg 2 uus lõivumäär 15

eurot (suurenemine 50%).

4

kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel,

valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning

kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud

juhtudel ja korras. Sama seaduse § 15 lõige 2 sätestab,

et kiriku ja kirikusse kuuluva koguduse registrisse

kantud andmete muutumisel esitab avalduse

muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või

koguduste liidu juhatus. EELK koosneb Eesti

Evangeelselt Luterlikust Kirikust kui eraldi registrisse

kantud usulisest ühendusest ja EELK-sse kuuluvast

170-st eraldi registrisse kantud kogudusest kui

usulisest ühendusest. Kõik need 171 usulist ühendust

moodustavad Kirikute ja koguduste seaduse alusel

ühise põhikirja alusel tegutseva kiriku. Kiriku puhul

esitab andmete muutmise avalduse registrile kiriku

juhatus, EELK puhul on selleks kirikuvalitsus ehk

EELK konsistoorium. Praktikas tähendab see, et ühe

muudatuse tegemine ühte (kõigile ühisesse) põhikirja,

muudab registri jaoks saja seitsmekümne ühe (171)

usulise ühenduse põhikirja. Iga muudatuse eest tuleb

tasuda eraldi riigilõiv, kuigi muutmise avalduse esitab

Kirikute ja koguduste seaduse alusel kiriku juhatus

üksi ja muudetakse kogu kiriku jaoks ühist põhikirja.

See on eripära, mille Kirikute koguduste seadus annab

ajaloolistele kirikutele ja koguduste liitudele. Selle

eripäraga ei ole seni arvestatud registris muudatuste

tegemisel. Kui eelnõus esitatud ettepanek muuta RLS

§ 67 lg 2 leiab toetuse, tähendab see, et EELK

põhikirja muutmisel (üks ja sama põhikiri kogu Eesti

Evangeelsel Luterlikul Kirikul ja tema 170

kogudusel) ei kuulu seaduse alusel tasumisel mitte

üks riigilõiv ühe muudatuse eest ühes

alusdokumendis, vaid tasumisele kuulub sada

seitsekümmend üks riigilõivu ühe muudatuse eest

samas dokumendis. Juba seni on olnud ülekohtune, et

eripära, mille Kirikute ja koguduste seadus EELKle

kui kirikule annab, on jäetud registris muudatuste

tegemisel arvestamata. Oleme seni pidanud alati

tasuma ühe muudatuse tegemisel EELK põhikirja nii

nagu me oleks muutnud 171 ühingu põhikirja. See on

tähendanud EELK-le ühe muudatuse tegemise eest

riigilõivu kulu 1710 eurot. Eelnõus välja pakutud

riigilõivumäära tõstmise järel hakkab EELK tasuma

igakordse põhikirja muudatuse eest 8550 eurot. Kui

peaks rakenduma veel RLS § 67 lg 3, siis oleks

riigilõiv ühe põhikirjamuudatuse eest EELK-le lausa

17 100 eurot.Selline riigilõivu määr on ülekohtune.

Mitte ükski juriidiline isik Eesti Vabariigis ei ole

pidanud seni ega pea ka tulevikus tasuma

registriandmete muudatuste eest sellise määraga

5

riigilõivu kui kehtib Eesti Evangeelsele Luterlikule

Kirikule.

Olen nõus RLS § 67 lg 2 riigilõivu tõstmisega 10 euro

peal 50 euro peale juhul, kui edaspidi registris

andmete muutmisel arvestatakse EELK eripäraga ega

arvata kiriku ühisesse põhikirja muudatuste tegemist

171 usulise ühenduse põhikirja muutmisena ega

rakendata sealjuures 171-kordset riigilõivu. Oleks

õiguspärane, et põhikirja ühekordse muutmise puhul

tuleb tasuda riigilõiv ühel korral, nagu see praktika

kehtib kõikide teiste juriidiliste isikute puhul Eesti

Vabariigis.

Eesti Kirikute Nõukogu

1. Eesti Kirikute Nõukogu ei nõustu seaduse

muudatusega järgmistel põhjustel:

Kuigi praeguses sõnastuses on eelnõu eesmärk vältida

kohtute liigset tööhulka siis tegelikult ilmneb

eelnõust, et sellega lahendatakse riigieelarve täitmise

vajadust. Ühe põhjendusena on toodud kohtuniku

abide palgatõus, mis on riigieelarveline kulu.

Leiame, et selline riigieelarveliste kulude katmine

usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute arvelt ei

ole õiglane ega õigustatud. Usulised ühendused

eksisteerivad eelkõige mitte kasu saamise eesmärgil

vaid ühiskonna üldist heaolu silmas pidades ning riigi

ja rahva hüvanguks. Praegusel ajal, kus riik tähtsustab

kodanike vaimse tervise olulisust on usulised

ühendused üks väga oluline osa inimeste vaimse

tervise eest hoolitsemisel. Sellest hoolimata on eelnõu

kohaselt protsentuaalselt kõige suurem riigilõivu tõus

just usulise ühenduse registrisse kandmise eest, mis ei

ole mingil viisil põhjendatud ega õiglane.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud usuliste ühenduste

kohta kannete tegemise osas

(§ 67).

2. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et käesoleval juhul on

tegemist riigilõivude mõistlikus määras tõstmisega,

millega tagatakse menetlusökonoomia, ohustamata

isikute ettevõtlusvabadust. Arvestades, et usuliste

ühenduste puhul tõuseb riigilõiv kohati kuni 900%,

rohkem kui ühegi teise kehandi puhul, ei saa kuidagi

väita, et tegemist on riigilõivu tõusuga mõistlikus

ulatuses. Seletuskirjast nähtub, et kulupõhisuse

tagamiseks tuleks justiitsministeeriumi hinnangul

kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%, mida ei

peeta ilmselt mõistlikuks, kuid usuliste ühenduste

suhtes rakenduv riigilõivu tõus on sellest rohkem kui

20 korda kõrgem. Seega on tegemist selgelt riigilõivu

ebamõistliku tõusuga usuliste ühenduste suhtes.

Lisaks, tuleb silmas pidada, et arvestades kirikute

eripärasid, peab näiteks Eesti Evangeelne Luterlik

Kirik esitama kiriku põhikirja muutmisel ka

muudatused kõigi koguduste põhikirjades, mida on

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 67 lg 1 uus

lõivumäär on 15 eurot

(suurenemine 50%), § 67 lg

11 muudatus välja jäetud, §

67 lg 2 uus lõivumäär on 15

eurot (suurenemine 50%).

6

Eestis kokku 170. Ainult sel juhul saab äriregister

märkida kiriku põhikirja muutmise aja ka koguduste

registrikaartidele. Riigilõivu tõstmise korral, eelnõus

ettenähtud määral, tähendab see ühe muudatuse puhul

8500 eurot kulu (teatud juhul (RLS § 67 lg 3) isegi

kuni 17 000 eurot), mis on ebamõistlikult suur tõus

võrreldes juba praeguse 1700 euroga, mis on

iseenesest kiriku jaoks juba märkimisväärne kulu.

3. Eesti usuliste ühenduste sissetulekud moodustuvad

enamikus annetustest. Annetused on aga reeglina

sõltuvad ühiskonnaliikmete sissetulekutest, mis on nii

majandusprobleemide kui inflatsiooni tagajärjel

langenud, seega on langenud ja ilmselt langevad veel

ka annetused sh kirikutele tehtavad annetused.

Sellistes oludes paneb riigilõivu tõstmine usuliste

ühenduste registri kannete eest nii suurel määral,

usulised ühendused väga keerulisse olukorda.

Arvestades eelnevat ei saa Eesti Kirikute Nõukogu

nõustuda Riigilõivu seaduse muutmise seaduse

eelnõuga praegusel kujul, kuna see halvendaks

oluliselt kirikute ja koguduste liitude majanduslikku

olukorda ja registrisse kannete tegemine muutuks

ülemäära kulukaks, mis omakorda piiraks kirikute ja

koguduste õigust ligipääsuks vajalikele äriregistri

toimingutele.

Tulenevalt eelnevast palume seaduse muudatust

praegusel kujul mitte vastu võtta.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 67 lg 1 uus

lõivumäär on 15 eurot

(suurenemine 50%), § 67 lg

11 muudatus välja jäetud, §

67 lg 2 uus lõivumäär on 15

eurot (suurenemine 50%).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 30 kavandatakse asendada

riigilõivuseaduse § 80 lõikes 3 arv „7“ arvuga „20“.

See tähendab, et kinnistu jagamise korral tasutav

riigilõiv suureneb 200 protsenti iga jagamisega

kaasneva uue registriosa avamise eest alates

kolmanda, uue registriosa avamisest lisaks § 80 lõikes

1 sätestatud riigilõivumäärale. Selgitame, et

riigilõivuseaduse § 25 lõike 1 punkt 4 sätestab, et

riigilõivu ei võeta kinnisasja, laeva või ehitatava laeva

avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande

tegemisel. Üldjuhul ei ole kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse läbiviijal, näiteks riigil vaja

omandada tervet kinnisasja, vaid ainult osa

kinnisasjast. Seetõttu peab kinnisasja avalikes

huvides omandamise menetluse läbiviija menetluse

käigus jagama eraomandis oleva kinnistu. Kinnistu

jagamise pädevus tuleneb kinnisasja avaliks huvides

omandamise seaduse § 10 lõikest 4. Kinnisasja

avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija ei

ole kinnistu jagamise riigilõivust vabastatud ja

seetõttu on tekkinud olukord, kus näiteks riik tasub

Arvestatud

RLS § 25 lõike 1 punkti 4

täiendatakse pärast sõna

„kohta“ sõnadega „, samuti

sundvõõrandamise käigus

kinnistu jagamise kohta“

7

niisuguse kinnisasja jagamise eest iseendale

riigilõivu. Sellega kaasnev aja- ja tööressurss ei ole

mõistlik. Teeme ettepaneku sätestada täiendavalt, et

kinnisasja avalikes huvides omandamisel, sealhulgas

sundvõõrandamise teel kinnistu jagamisel riigilõivu

ei võeta. Eeltoodust tulenevalt palume täiendada

riigilõivuseaduse § 80 lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigilõivu ei

võeta kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetluse käigus, sealhulgas sundvõõrandamise teel

kinnistu jagamisel.“.

2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja VI

osa „Seaduse mõjud“ esimest lauset

„Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob

kaasa sotsiaalse mõju ja mõju riigiasutustele HÕNTE

§ 46 tähenduses.“ sõnaga „majanduslike“, kuna

eelnõu puudutab ka 2 (2) ettevõtteid. Samuti palume

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46

lõikest 2 tulenevalt lisada väiteid ka teiste mõjude

puudumise kohta.

Arvestatud Seletuskirja täpsustatud

Rahandusministeerium

1. Seletuskirja kohaselt „korrastatakse eelnõuga kohtu

registritoimingute riigilõivumäärasid selliselt, et need

oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam

toimingutega seotud kuludele ja seeläbi

riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1“ Sellest võib mõista, et

riigilõivumäärade ajakohastamisel on sihiks võetud

kulupõhimõte. Seletuskirja sissejuhatuses on ka

viidatud, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad

katavad Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad

tegevuskulud. Juhime tähelepanu, et riigilõivudega ei

peaks reeglina katma asutuse kõiki kulusid. RLS § 4

lõikes 1 sätestatud kulupõhimõtet tuleks kohaldada

kitsamalt asjakohaste toimingute, dokumentide või

haldusaktidega kaasnevate kulude suhtes. Seega

kulupõhimõttest erineva riigilõivumäära

kehtestamisel tuleks selgitada ka poliitilisi valikuid,

millest lähtuvalt ekvivalendipõhimõtet kohaldatakse.

Iseenesest mõista tuleb sealjuures arvestada isiku

maksevõimelisust ning toimingust saadava hüve

väärtust isiku jaoks. Samuti tuleks asjakohasel juhul

asetada kaalukausile ka konkreetse avaliku teenuse

väärtus lisaks avalikkuse jaoks.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Kohtu lõivumäärade

tõstmine on vajalik, et

ajakohastada kohtu

toimingutega seotud

riigilõive selliselt, et

eelnõuga kehtestatavad

riigilõivumäärad kataksid

osaliselt kohtu

tegevuskulude kasvu ning

välistaksid pahatahtlikud või

ilmselgelt perspektiivitud

kohtusse pöördumised ning

suunaksid vaidluse osapooli

otsima kohtuväliseid

lahendusi.

Registriosakonna toimingute

lõivumäärade tõstmine on

vajalik, et ajakohastada

toimingutega seotud

riigilõive ja et eelnõuga

kehtestatavad

riigilõivumäärad kataksid

osaliselt registriosakonna

suurenevad tegevuskulud.

2. Enamik eelnõuga korrigeeritavatest lõivumääradest

paistavad olevat põhjendatud ja vajalikud, kuid Selgitus

8

üksikute lõivumäärade tõstmine vajaks täiendavaid

selgitusi ja põhjendusi. Näiteks kinnistusameti

toimingute maksimummäär on 6000 eurot tänase

2560 asemel (Lisa2).

Ka kommertspandi kande tegemise ning pandisumma

vähendamise ja suurendamise maksimumäär tõuseb

2560 eurolt 4000 eurole (§ 70 lg 1–3). Arvestades

summade suurust ei ole ilmselt tegemist kulupõhiste

lõivudega. Üksnes tehingu väärtusest lähtuv

riigilõivumäär võib osutuda ülemääraselt suuremaks

toimingu osutamise tegelike kuludega võrreldes.

Sedasi võib riigilõiv omandada maksu tunnused ning

hägustub kulude hüvitamise eesmärk. Palume

selgitada viidatud lõivude puhul millises

proportsioonis on riigilõivumäär tegelike kuludega

ning hinnata kas riigilõivu suurus on kooskõlas

riigilõivustamise eesmärgiga.

Riigilõivude korrigeerimisel

lähtutud mitte üksnes

kulupõhimõttest, vaid ka

ekvivalendi- ja

maksujõulisuse

põhimõtetest. Ka kehtivas

seaduses on maksimaalne

riigilõivumäär kehtestatud

samadest põhimõtetest

lähtuvalt. Riigilõivude

muutmisega ei muudeta

täismäära arvutamise

eeskirja – mõlemal juhul on

ka edaspidi täismäär 0,16%

tehinguväärtusest. Et aga

tegelik nominaalne

tehinguväärtus on oluliselt

suurenenud vahepeal, on

seda arvesse võetud ka

maksimaalsele riigilõivule

lae kehtestamisel.

Eelnõus ja seletuskirjas

tehtud muudatus. Üle 1 000

000 euro väärtusega

tehingute puhul on riigilõivu

täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtusest, kuid mitte

rohkem kui 4000 eurot

(maksimummäär suureneb

56%).

Senine riigilõiv on

muutumatuna olnud alates

01.01.2015.a.Tarbijahinnain

deks on perioodil 01.05.2015

-01.07.2024.a suurenenud 56

%

3. Osade eelnõuga korrigeeritavate lõivumäärade puhul

omandab lõiv haldustrahvi tunnuseid. Selleks on

registreeringu ennistamise lõiv 500 eurot tänase 200

euro asemel (§ 62 lg 4, 66 lg 2 1 , § 67 lg 11 ) Samas

on eelnõus jäetud korrigeerimata maaparandusühistu

ennistamise lõiv. Sarnaselt eelmise tähelepanekuga,

palume ka siin kaaluda riigilõivumäära vastavust

riigilõivustamise eesmärgiga.

Arvestatud

Eelnõust ja seletuskirjast §

62 lg 4, § 66 lg 21 ja § 67 lg

11 muudatus välja jäetud.

4. Palume üle kontrollida, kas registris muudatuste

tegemise lõivumäärad on eelnõus esitatud soovitud

kujul. Eelnõust nähtub, et mittetulundusühingu

registrisse kandmine on sama hinnaga, mis

registriandmete muutmine, kusjuures

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

riigilõivumäär on 40 eurot,

(suurenemine 33%).

9

mittetulundusühingu ja sihtasutuse puhul kallim

äriühingu registriandmete muutmisest. Siin võib olla

tegu kirjaveaga.

5. Palume üüri- ja rendilepingu märke lõivu puhul

veenduda, et lõivumäära tõstmine ei tooks kaasa

avalikkuse ja inimese jaoks soovimatuid tagajärgi.

Tähtajalise üüri- või rendilepingu märke tegemise

eest ning lepingu tähtaja pikendamise maksimumlõiv

on eelnõus 100 eurot tänase 52 asemel (1 aasta 10/6

eurot). Tähtajatu üürilepingu kohta märke tegemise

lõiv tõstetakse 50 euroni tänase 23 euro asemel. Riigil

endal (sh Maksu- ja Tolliametil) on kindlasti huvi

märgete vastu ning inimesele annab samuti märge

kinnistusraamatus teatud kindluse, sh

kinnisomandi müügi korral.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Maksimummäära

on 80 eurot, suurenemine

54%. Riigilõiv RLS § 79

alusel on olnud muutumatu

alates 2015. aastast. Kui

2015 aastal oli Eestis

keskmine brutopalk 1065

eurot/kuus, minimaalne

riigilõiv üüri- või

rendilepingu märke

kandmise eest

kinnistusraamatusse (6 eurot)

moodustas keskmisest

brutokuupalgast 0,56%.

2024. aasta I kvartalis oli

eesti keskmine brutokuupalk

1832 eurot, uus kavandatud

riigilõivu miinimumäär üüri-

või rendilepingu märke eest

10 eur moodustab sellest

0,54%. Kuigi

maksimummäära mõju

keskmisesse brutokuupalka

suureneb, ei peaks ka see

tooma kaasa mistahes

tõsiseid mõjusid üürnikule

või rentnikule, sest on

eeldatav, et

maksimumääraga üüri- või

rendilepingu kanded on

seotud isikutega, kelle

sissetulek on üle keskmise

brutokuupalga.

Riigikohus

1. Juhime tähelepanu, et kindlasti vajavad

ajakohastamist ka ülejäänud kohtumenetlusega

seonduvad riigilõivud ja selleks on järgmised

kaalukad argumendid. Esiteks. Viimati muudeti

ülejäänud kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive

küll 2022. aastal ja 2021. aasta võrdlusbaasilt, kuid

sotsiaalmajanduslik olukord viimase kolme aastaga

drastiliselt muutunud. 2021. aastal korrigeeriti

kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive, mis

valdavalt kehtisid alates 2011. aastast. Riigilõive

tõsteti keskmiselt 40%, riigilõivude tõstmist

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

Tsiviilkohtumenetluses

tõstetakse hagi hinnast

lähtuvaid riigilõive

keskmiselt 50% (RLS Lisa

1).

10

põhjendati nii inflatsiooni kui ostujõu näitajate

muutumisega referentsaastaga (2014. aasta)

võrreldes. Statistikaameti andmetel suurenes

inflatsioon alates 2014. aastast 2021. aastaks 13,6%.

Seevastu suurenes Statistikaameti andmetel

inflatsioon 2023. aasta vs 2021. aasta 30,3%.

Tarbijahinnaindeks on alates 2021. aasta jaanuarist

(213,88) kuni 2024. aasta maikuuni (299,88)

suurenenud 86 punkti (40,2%). Samas kuises

võrdluses 2014. aasta jaanauarist (195,95) kuni 2021.

aasta jaanuarini (213,88) suurenes indeks üksnes

17,93 punkti (9,15%). Kui 13,6% inflatsiooni kasv tõi

2021. aastal kaasa keskmiselt 40% kohtumenetlusega

seotud riigilõivude suurendamise, siis kuidas on

võimalik eirata 30,3% inflatsiooni kasvu, mis on

toimunud pärast eelmist riigilõivude suurendamist?!

Eriti arvesse võttes seda, et seletuskirjas nähtuvalt

kohtu registritoimingute riigilõivu suurendamist on

just nimelt põhjendatud viimaste aastate suure

inflatsiooniga ning vajadusega katta sellest tulenevalt

Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad

tegevuskulud. Nähtuvalt ka kohtute eelarvetest on

kohtute tegevuskulud nii tsiviil- kui ka haldusasjade

menetlemisel iga-aastaselt kasvanud. Teiseks.

Kohtumenetlusega seotud riigilõiv on oluline

instrument, millega suunata ja kujundada

õiguspoliitikat. Kohtumenetlusest ei tohi saada

mistahes õigusliku probleemi esmaseks ja ainsaks

lahendamise meetodiks. Eriti aga selliste vaidluste või

pretensioonide lahendamise vahendiks, kus

õigusküsimus või õiguste riive on väheoluline.

Selliste vaidluste osakaal on märkimisväärne just

halduskohtumenetluses, seda lisaks madalatele

riigilõivudele ka seetõttu, et puudub riigiasutuse

menetluskulude tasumise risk. Ka

tsiviilkohtumenetlusse jõuavad vaidlused, mis oleksid

nii probleemi sisulise lahendamise kui ka nn

lahendamiskulu vaates oluliselt kiiremini ja

kokkuvõtvalt kulutõhusamalt lahendatavad

kohtuväliselt. Kohtumenetlusega seotud riigilõivude

tõstmata jätmine eriti just kõrge inflatsiooni

tingimustes langetab selliste vaidluste lävendit veelgi.

Selle otseseks tagajärjeks on aga vajadus suurendada

kohtunike ja õigusemõistmist toetava muu personali

arvu, mis on oluline lisakulu. Kuid samaväärt oluline

on see, et selliste vaidluste tõttu muutub kogu

kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades aeglasemaks.

Sellel on lisaks kohtusüsteemi kulude täiendavale

kasvule ka üldine sotsiaalmajanduslik negatiivne

mõju alates menetlusosaliste ja üldsuse

Halduskohtule kaebuse

esitamisel tasutav riigilõiv

suureneb 275%.

Riigilõiv halduskohtule

kahju hüvitamiseks või

alusetu rikastumise teel

saadu tagastamiseks kaebuse

esitamisel arvestatakse

edaspidi RLS lisa 1 järgi

vastavalt kahjunõude

suurusele või vara väärtusele,

mille tagastamiseks

kohustamist taotletakse.

Minimaalne riigilõiv kaebuse

esitamisel maksuhalduri või

muu asutuse tegevuse peale

maksusumma, sunniraha või

muu makse määramisel ja

sanktsiooni rakendamisel või

nende sissenõudmisel või

tagamisel suureneb 247%

ning riigilõivu ülempiir

suureneb 138%.

Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutav riigilõiv

suureneb 275%.

Kassatsioonkaebuse ja

teistmisavalduselt tasutav

riigilõivumäär suureneb

100%.

11

rahulolematusest kuni kohtumenetlusega seotud

isikute, aga ka riigi majandustegevusele. Riigikohtu

esimees selgitas probleemistikku ka 12. juuni 2024.

aastal Riigikogus peetud kõnes. Lõpetuseks kordame

ettepanekut korrigeerida ka muid kohtumenetlusega

seotud riigilõive. See on oluline ka

Justiitsministeeriumile 2024. aasta aprillis esitatud

kohtumenetluse tõhustamise

paketi realiseerimiseks.

Eesti Korteriühistute Liit

1. Kavandatava eelnõu kohaselt peaks alates 01.01.2025

tõusma riigilõiv korteriühistutele registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest 10-lt eurolt

30-le eurole ehk 200%. Eestimaalaste toimetulek on

praeguses väga raskes majanduslikus olukorras ränga

löögi all. Juba praegu elab 20% Eesti inimestest

suhtelises vaesuses, kuid see riskirühm võib

suurkoondamiste, süveneva töötuse, energia- ning

muu valdkonna hinnatõusude ning täiendava

maksukoormuse tulemusena veelgi kasvada. Eesti

elamufond on aga suuresti amortiseerunud,

sovetiaegsed elamud on jõudnud oma elukaare lõppu

ning 14 000 korterelamut vajab hädasti

rekonstrueerimist. Tuginedes eelpoolnimetatud

majanduslikule olukorrale ja korteriühistute

ulatuslikule rekonstrueerimisvajadusele, leiab Eesti

Korteriühistute Liit, et riigilõivu määra sedavõrd suur

tõus ei ole põhjendatud. Seega ei toeta Eesti

Korteriühistute Liit käesolevat riigilõivuseaduse

muutmise eelnõud ja palub korteriühistute huvidest

lähtuvalt hinnatõus külmutad

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 68 lg 1 uus

riigilõiv on 15 eurot

(suurenemine 50%).

Eesti Väike- ja Keskmise Ettevõtjate Assotsiatsioon

1. Eelnõus on arusaadav riigilõivumäärade tõstmise

vajadus laevakinnistusraamatu toimingute eest, aga

arusaamatuks jääb riigilõivumäärade tõstmine

äriregistri toimingute eest, millest osasid on

muudetud alles aasta ja osasid alles kahe aasta eest.

Arusaamatuks jääb ka vajadus muuta

kinnistusraamatu toimingutega seotud

riigilõivumäärade vahemikke ja nende

riigilõivumäärade suuruse hüppelist kasvu.

Selgitus

Kinnistusraamatu toimingute

riigilõivud kehtivad

2015.aastast.

Tarbijahinnaindeks on

perioodil 01.05.2015 -

01.07.2024.a suurenenud 56

% .

2. Eelnõu eesmärgiks on katta Tartu Maakohtu

registriosakonna suurenevad tegevuskulud.

EVEA hinnangul on kulupõhimõtte järgimine oluline.

Aga see ei pea tähendama riigilõivumäärade kordades

tõstmist ilma põhjalikku analüüsi tegemata. Eelnõus

muuhulgas sätestatud viie- või kümnekordsed

lõivumäära tõusud ei ole kindlasti seotud toimingute

kulude kasvuga. Samuti on problemaatiline ja eksitav

võtta arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu 2020-

Arvestatud

Kohtu ja registriosakonna

toimingute riigilõive tõsteti

viimati 1. jaanuaril 2022,

seda tehti 2020. aasta

võrdlusandmete põhise

12

2021 aastal seal, kus varasemad riigilõivuseaduse

muudatused jõustusid 2022. aastal ja lisaks veel

tarbijahinnaindeksi tõusu 2022 aastal seal, kus

varasemad muudatused jõustusid 2023. aastal. Ka ei

ole kohtu poolt tehtavate registritoimingutega seoses

asjakohane viidata õigusemõistmise kuludele eelnõu

seletuskirjas.

analüüsi tulemusena.1

Seletuskirja täpsustatud

tarbijahinnaindeksi

muutusega perioodil 2022-

2024. Riigilõivumäärade

muudatusi on eelnõus ja

seletuskirjas vastavalt

korrigeeritud.

3. Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt on eri liiki

juriidiliste isikute registriga seotud toimingud

erineva lõivumääraga ja eelnõus valdavalt see

säilitatakse. Sellise poliitika põhjused ei ole selged

ega arusaadavad, sest erinevatele juriidiliste isikute

liikidele kohaldatavate reeglite erinevused ei ole nii

suured, et registritoimingute tegemisele kuluv aeg ja

sellega seotud kulud oleksid nii erinevad. Ka

ekvivalendipõhimõttele ja maksejõulisuse

põhimõttele tuginemine ei suuda õigustada erinevat

kohtlemist. Näiteks miks peab osaühingu

äriregistrisse kandmine olema 2,5 korda kallim kui

mittetulundusühingu kandmine (kehtivas seaduses on

see isegi 6.7 korda kallim). Miks peab niigi erinevaid

äriregistri lõivumäärasid suurendama erineval

määral nii, et tulemused jäävad ikka erinevaks, selle

asemel, et proovida võimalusel neid ühtlustada.

Arusaadavad oleksid kaks lähenemist, kui

kulupõhimõttele tuginemine seda võimaldub: 1)

suurendada kõiki äriregistriga seotud lõivumäärasid

samas määras; 2) suurendada lõivumäärasid nii, et

need muutuksid sarnaseks või sarnasemaks.

Selgitus

Nagu seletuskirja

sissejuhatavates osades

selgitatud, on riigilõivude

korrigeerimisel lähtutud

mitte üksnes

kulupõhimõttest, vaid ka

ekvivalendi- ja

maksujõulisuse

põhimõtetest.

4. Kui näiteks 2022. aastal muutunud riigilõiv seoses

Euroopa ärihingu ümberkujundamisega tõusis 26

eurolt 35 eurole ja eelnõuga tõstetakse nüüd see 350

eurole, siis see ei näita seadusandja põhjalikult

läbimõeldud tegevust. Selline suvaline või suvalisena

näiv riigilõivude muutmine ei suurenda ettevõtjate

usaldust riigi vastu. Eelnõu seletuskirjas ei ole

kahjuks selgitatud, mis on mitmete 200 - 900 %

ulatuses toimuvate lõivumäärade suurenemiste

erilised põhjused.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud § 64 lg 3 ja 4 järgi

tasutav uus riigilõiv on 45

eurot (suurenemine 29%).

5. Eelnõuga väidetavalt korrigeeritakse valikuliselt neid

riigilõive, millega püütakse panna registritoimingute

taotlejaid ratsionaalsemalt käituma. Need on

riigilõivud, mida tuleb tasuda juriidilise isiku

ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline

isik on registrist kustutatud majandusaasta aruande

Arvestatud

§ 62 lg 4, § 66 lg 21 ja § 67

lg 11 ja § 681 lg 11

muudatused eelnõust välja

jäetud.

1 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt

aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9 % ja 2018–2020

vaid 1,8%.

13

esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu.

2023. aastal aga kehtestati registrisse ennistamise eest

riigilõiv summas 200 eurot. Registrisse ennistamise

riigilõivu tõstmine nüüd 500 euro peale on

karistusliku iseloomuga. EVEA arvates ei ole sellist

kaalukat avalikku huvi, et viia riigilõivuseadusesse

sisuliselt karistuslikud normid. Pealegi ei ole

tõenäoline, et automaatsele kustutamisele jäetud

juriidiline isik on nii väärtuslik, et seda sellise

suurusega riigilõivu eest ennistada. Samas on

registrisse ennistamise riigilõivu suurus hea näide

selle kohta, et eelnõus on see suudetud sätestada

ühesugusena näiteks nii osaühingu kui ka

mittetulundusühingu osas.

6. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute

riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued

tehinguväärtused, muudetakse kehtivate

tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid.

Kui ümardatud kinnistusraamatu toimingute

tehinguväärtused annavad selgust juurde, siis

tehinguväärtuste vahemike suurendamine paraku ei

lihtsusta tehinguväärtusele vastava riigilõivu

kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist. See

hoopis võimendab riigilõivude suuruse kasvu.

Teadmiseks võetud

Seletuskirja täiendatud

näidetega tehingule vastava

riigilõivumäära

muudatustega.

7. Eelnõust jääb mulje, et kõrgema inflatsiooniga

ajaperioodil püütakse tulevikus toimuva

tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu suurenevad kohtu

registritoimingute kulud juba järgmise aasta algusest

alates nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt sisse

nõuda. Numbritega fikseeritud riigilõivumäärad

jäävad paratamatult ajale jalgu ja neid saab

korrigeerida tagantjärele, mitte ettemaksuna tuleviku

arvelt.

Teadmiseks võetud

Kliimaministeerium

1. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta,

vaikimisi. Teadmiseks võetud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu seletuskirjas

on vaja täiendavalt selgitada registritoimingute

riigilõivumäärade tõstmise aluseid. Seletuskirja

leheküljel 2 on muudatuste selgitusena välja toodud:

“Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks

36,4%. Ajavahemikul 2020. aasta I kvartalist kuni

2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks

38,7%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada

alates 1. jaanuarist 2025 ja prognoositav

tarbijahinnaindeksi muutus on 43–45%, on riigilõive

muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et

2025. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmete põhjal

kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Riigilõivumäärad,

mis on muutumatuna püsinud

alates 2015 aastast

(kinnistusraamatu,

kommertspandiregistri ja

laevakinnistusraamatu

kannete tegemise eest)

tõusevad keskmiselt 56%.

Lisaks suurendatakse

registritoimingute riigilõive

20-50%. Registritoimingute

14

suurendada vähemalt 43%“. Samas ei tõsteta

eelnõuga riigilõive ühesuguselt 43%.

Näiteks on plaanis tõsta füüsilisest isikust ettevõtja,

täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise

eest tasutavat riigilõivu 150% ning osaühingu,

aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu

filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu

vaid 25% (vt eelnõu § 1 p-d 1 ja 2). Lisaks näeb

eelnõu ette sarnaste registritoimingute eest tasutavate

riigilõivude samale tasemele tõstmise, näiteks MTÜ

ja sihtasutuse registrisse kandmise tasu saab edaspidi

olema sama suur ehk 100 eurot, aga osaühingu

registreerimise tasu tõstetakse 250 euroni (vt eelnõu

§1 p-d 2, 10 ja 11).

Seletuskirjas on küll välja toodud ka põhjendus, et

lisaks kulupõhimõttele arvestatakse riigilõivude

tõstmisel ekvivalendipõhimõtet ja maksejõulisuse

põhimõtet, kuid eraldi eelnõus iga riigilõivumäära

tõstmise protsendimäära aluseid nimetatud

põhimõtetest lähtuvalt ei põhjendata. Seetõttu jääb

hetkel arusaamatuks, miks mõnda riigilõivu

tõstetakse oluliselt rohkem kui teist. Eeltoodust

tulenevalt näeme vajadust eelnõus täiendavalt

selgitada registritoimingute riigilõivumäära tõstmise

põhjuseid ja aluseid.

riigilõivud tõusevad

keskmiselt 53%.

2. Teeme ettepaneku lükata eelnõu plaanitavat

jõustumist 1. jaanuaril 2025 edasi kuue kuu võrra.

Nimelt oleme seisukohal, et ka riigilõivude tõstmisel

tuleks järgida maksukorralduse seaduses kehtivat 6

kuu põhimõtet. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

eelnõu läbib alles kooskõlastusringi ning arvestades

Riigikogu suvepuhkust, võib eeldada, et eelnõu

menetluseni Riigikogus jõutakse alles sügisel. Seega

võib seaduse muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise

vahele jääda väga lühike etteteatamise tähtaeg.

Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et eelnõu

jõustumise aega tuleb edasi lükata.

Teadmiseks võetud

Prokuratuur

Prokuratuur tervitab eelnõud, mille peamine eesmärk

on lõivumäärade tõstmine, et ajakohastada

registriosakonna toimingutega seotud riigilõive ja

katta eelnõuga kehtestatavate riigilõivumääradega

registriosakonna suurenevad tegevuskulud.

Prokuratuur toetab riigilõivuseaduse muutmise

eelnõud ning sellega kohtu registritoimingute

riigilõivude tõstmist.

Teadmiseks võetud

Vabaühenduste Liit

Eelnõu peamine eesmärk, viia riigilõivud paremasse

kooskõlla reaalsete kuludega, on mõistlik. Samas

käsitleb eelnõu seletuskiri pelgalt ettevõtlusvabaduse

Teadmiseks võetud

15

piiramist jättes täielikult käsitlemata ühinemis- ja

usuvabadusega seonduva. Mittetulundusühingute ja

sihtasutuste toimimine on seotud aga just viimasega,

mistõttu ei ole eelnõu mõjude hinnangus võimalik

järeldada, millise riive ulatuse võib kaasa tuua

riigilõivude suurendamine. Asjaolule, et

ühinemisvabadusega seonduvat aspekti ei ole eelnõu

koostajad läbi analüüsinud viitab ka tõsiasi, et eelnõu

väljatöötamisse ja kooskõlastusringi pole kaasatud

ühtegi vabaühendust. Edasises eelnõu menetluses on

asjakohane vastavat riivet analüüsida, käesoleva

arvamusega pakume mh sisendit vastava analüüsi

teostamiseks.

Ühinemisvabaduse piiramisega on enim seotud RLS

§ 66 lg 3, mis käsitleb vabaühenduse kohta registrisse

kantud andmete muutmise või täiendamise eest

tasutavat riigilõivu. Registriandmete õigsuse

tagamine ühingule on kohustus, mille on kehtestanud

riik. Seadusest tuleneb vabaühendustele kohustus

teatud aja tagant juhatuse liikmeid uuesti valida ning

tihti ka ühingud ise peavad vajalikuks teatud

regulaarsusega ühingu juhatuse liikmeid vms

andmeid uuendama. Seetõttu on vabaühenduste puhul

keeruline mõista, mida tähendab eelnõu seletuskirjas

viidatud ,,põhjendamatud avaldused”. Olukorras, kus

riik on taolise kohustuse kehtestanud ning praktikas

ühingud ka andmete uuendamisega tegelevad, on

oluline mõista, et võrreldes äriühingutega on

vabaühendustele pandud suurem hoolsuskoormus

ning sellega kaasnevad lisakulud. See tähendab, et kui

äriühingul on võimalik ise kontrolli all hoida kulutusi,

mis kaasnevad äriregistri andmetega, siis

vabaühenduste puhul on teatud kulutused ette nähtud

ning neid vältida ei ole võimalik, kui ühing just ei võta

riski jätta andmed uuendamata. Lisaks on eelnõus

planeeritud KÜdele andmete uuendamise eest

oluliselt väiksem riigilõivu määra tõus, kuigi eelnõu

seletuskiri viitab, et hinnastamisel on lähtutud

tegelikest kuludest.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud, § 66 lg 3

riigilõivumäär on 15 eurot,

(suurenemine 50%).

Seletuskirjast välja jäetud

viide „põhjendamatutele

avaldustele“.

Eelnõuga soovitakse ühtlustada MTÜde ja SAde

asutamise riigilõivu. Sellega kaasneb MTÜdele 233%

riigilõivu kasv, mis on vägagi ebaproportsionaalne,

kasvõi võrdluses SAde lõivu määra suurendamisega

(25%). Kui võtta arvesse, et MTÜ asutamise eesmärk

on tihtilugu organisatsioonilise tegevuse

raamistamiseks ja ühinemisvabaduse realiseerimiseks

(nt puuetega inimeste ühingud, eakad,

sotsiaalvaldkonna algatused jne), millega ei kaasne

suuri vahendeid, siis võivad osale algatustele

suuremad riigilõivud saada asutamisel takistavaks

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

riigilõivumäär on 40 eurot,

(suurenemine 33%).

16

teguriks. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute

võrdlemine antud kontekstis ei ole päris asjakohane

ka seetõttu, et SASist tulenev sihtasutuse asutamise

põhimõte viitab sellele, et ühing asutatakse mingi vara

haldamiseks ehk sihtasutuse tegevusse juba on

mõtestatud mingi vara olemasolu ehk eelduslikult on

lihtsam ka riigilõivu tasuda.

Seoses vabaühenduste ennistamisega seotud

riigilõivuga pole Vabaühenduste Liidul täit

veendumust. Ühest küljest on arusaadav, et

ennistamiseni viiv olukord on kindlasti vähemalt

osaliselt ühingu enda vastutus, mistõttu taoliste

toimingute tasumise eest peaks hoolt kandma vastav

ühing iseseisvalt. Teisalt on teada, et osa ühingute

likvideerimiseni on viinud olukord, kus riik on

kohustanud ka väga vähese haldussuutlikkuse ja

käibega ühinguid esitama selliste ühingute jaoks

mahukat aruandlust. Seetõttu tuleks käsikäes lõivude

tõstmisega arutada, kas kõigil vabaühendustel peaks

üldse majandusaasta aruande esitamise kohustus

tänasel kujul eksisteerima. Sellises olukorras on

küsitav, kas ühingu ennistamise eest on õiglane

niivõrd suurt lõivu (500€) küsida.

Arvestatud

Eelnõust välja jäetud

registrisse ennistamise eest

tasutavad riigilõivu

muudatused.

Üldise printsiibina on oluline rõhutada, et

vabaühenduste sektori tegevus ei tohiks erinevate

lõivudega saada liigselt takistatud, vastupidi,

kodanikualgatuslik tegevus peaks olema riigi poolt

soositud ja soodustatud. Viimase aspektina on oluline

ära märkida praktikas registrikannetega seonduv töö

kvaliteet. Vabaühenduste Liit tegeleb igal aastal

selliste ühingute nõustamisega, kes on sattunud

ebakvaliteetse registripidaja töö ohvriks. Tegemist on

selliste olukordadega, kus ühing on kandeavalduse

esitanud õiguspäraselt, kuid mingil põhjusel on

kohtunikuabi jõudnud teistsugusele järeldusele, mis

hilisemate kirjavahetustega või vaidlustamistega

leiavad ümberlükkamist. Sellised kaasused viitavad

registri töö väga kõikuvale kvaliteedile, millega

paratamatult kaasneb lisa töökoormus. Olukorras, kus

register saab pigem uusi ülesandeid juurde on oluline,

et seal töötavad isikud, kes orienteeruvad

õigusruumis, lähtuvad samast halduspraktikast ja

õiguse tõlgendustest, sest tänane kogemus julgeb

hinnata, et selle probleemi lahendamine aitab kaasa

üldise registri pidamise koormuse vähendamisele.

Vabaühenduste Liit on tänulik, kui edaspidi kaasab

ministeerium vabaühendusi mõjutavatesse

eelnõudesse vabaühendusi ise, selmet vabaühendused

peavad juhuslikult avastama, et parasjagu on

Teadmiseks võetud

17

kooskõlastusringil eelnõu, millel on märkimisväärne

mõju ka vabaühendustele.

Eelpool selgitatu põhjal teeb Vabaühenduste Liit

järgmised konkreetsed

ettepanekud:

1. RLS § 66 lg 1 kehtestada uueks riigilõivu määraks

50€ eelnõus sisaldunud 100€ asemel. Antud

ettepanekuga kasvaks ka sellisel juhul MTÜde

asutamise tasu rohkem, kui sihtasutuste tasutav

riigilõiv;

2. RLS § 66 lg 2 ettepanekuna sobib;

3. RLS § 66 lg 3 kehtestada uueks riigilõivu määraks

25€ eelnõus sisaldunud 50€ asemel. Tegemist on

lõivumääraga, millel on potentsiaalselt kõige

tugevam mõju vabaühenduse eelarvele.

Alternatiivselt on Vabaühenduste Liit valmis kaaluma

ühtlustada uus riigilõivu määr KÜdele kehtestatava

määra järgi (30€).

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

riigilõiv on 40 euro

(suurenemine 33%), § 66 lg

3 uus riigilõiv on 15 eurot

(suurenemine 50%).

1

Riigilõivuseadus

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes)

Tsiviilasja hind kuni (kaasa arvatud) Riigilõivu täismäär

350 150

500 210

750 263

1000 368

1500 420

2000 473

2500 525

3000 578

3500 630

4000 683

4500 735

5000 840

6000 893

7000 945

8000 998

9000 1050

10 000 1155

12 500 1260

15 000 1365

17 500 1470

20 000 1575

2

25 000 1890

50 000 2100

75 000 2310

100 000 2520

150 000 3150

200 000 3780

250 000 4410

350 000 5670

500 000 7140

Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, tasutakse riigilõivu 7500 eurot.

Riigilõivuseadus

Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)

Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär

100 5

500 7

1 000 10

2 000 15

3 500 20

6 000 30

7 500 35

10 000 50

12 500 65

15 000 80

17 500 100

20 000 115

25 000 130

40 000 150

55 000 175

70 000 190

90 000 220

120 000 250

150 000 275

175 000 300

200 000 350

250 000 400

300 000 450

350 000 500

400 000 600

450 000 700

500 000 800

600 000 900

700 000 1 000

800 000 1 200

900 000 1 400

1 000 000 1 600

Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot.

1

EELNÕU

16.02.2026

Riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „, samuti

sundvõõrandamise käigus kinnistu jagamise kohta“;

2) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse arv „100“ arvuga „310“;

3) paragrahvi 59 lõikes 4 asendatakse arv „420“ arvuga „630“;

4) paragrahvi 59 lõikes 17 asendatakse arv „70“ arvuga „150“;

5) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „75“;

6) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks

kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt summast, mille väljamõistmist taotletakse, või

vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, käesoleva seaduse lisa 1 järgi.“;

7) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse arv „20“ arvuga „75“ ning arv „1050“ arvuga „2500“;

8) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse arv „20“ arvuga „75“;

9) paragrahvi 60 lõikes 8 asendatakse arv „50“ arvuga „100“;

10) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „25“;

11) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse arv „200“ arvuga „250“ ning arv „265“ arvuga „350“;

12) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse arv „25“ arvuga „30“;

13) paragrahvi 63 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

14) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „25“ arvuga „30“;

15) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „25“;

2

16) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse arv „180“ arvuga „250“;

17) paragrahvi 64 lõigetes 3 ja 4 asendatakse arv „35“ arvuga „45“;

18) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „40“;

19) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „100“;

20) paragrahvi 66 lõikes 3, § 67 lõigetes 1 ja 2 ning § 68 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga

„15“;

21) paragrahvi 681 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „40“;

22) paragrahvi 681 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

23) paragrahvi 70 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv „32“ arvuga „50“ ning arv „2560“ arvuga

„4000“;

24) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

25) paragrahvi 70 lõikes 5 asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

26) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõikes 5 ja lõike 7

punktis 1 asendatakse arv „130“ arvuga „200“;

27) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2

asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

28) paragrahvi 72 lõikes 3, lõike 8 punktis 2 ja lõikes 11 asendatakse arv „16“ arvuga „30“;

29) paragrahvi 72 lõike 8 punktis 1 ja lõikes 9 asendatakse arv „64“ arvuga „100“;

30) paragrahvi 77 lõikes 31 asendatakse arv „18“ arvuga „30“;

31) paragrahvi 77 lõikes 6 asendatakse arv „7“ arvuga „15“;

32) paragrahvi 79 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „6“ arvuga „10“ ning arv „52“ arvuga „80“;

33) paragrahvi 79 lõikes 2 asendatakse arv „23“ arvuga „35“;

34) paragrahvi 80 lõikes 3 asendatakse arv „7“ arvuga „15“;

35) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

36) seaduse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

3

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ … 2026. a

Lisa 1. Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes)

Lisa 2. Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ ……………. 2026. a

1

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolevaks hetkeks ei ole kohtumenetluse riigilõivud ajakohased ning vajavad muutmist.

Kohtu lõivumäärade muutmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive

selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning

välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid

vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi.

Eelnõuga korrastatakse kohtu registritoimingute ning haldus- ja tsiviilkohtumenetluses

avalduse esitamise eest tasutava riigilõivu määrasid selliselt, et need oleksid põhjendatud,

vastaksid senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi riigilõivuseaduse § 4 lõikele

11. Eelnõuga kavandatakse tõsta äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri,

kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu, kinnistusraamatu toimingute, halduskohtule

kaebuse ja kahjunõude esitamise ning tsiviilasja hagihinnast lähtuvaid riigilõivumäärasid.

Seadusesse lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad

uued tehinguväärtused, samuti muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu

suuruseid. See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu määramist. Eelnõuga

kavandatavad riigilõivumäärad katavad vaid osaliselt maakohtute, halduskohtute ja

registriosakonna suurenevad tegevuskulud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (tel 680 3108, e-post

[email protected]) ja õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Silja

Tammeorg (tel 5879 3044, e-post [email protected]). Eelnõu aitas välja töötada

töörühm koosseisus Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ja kinnistus- ja registriosakonna

kohtudirektor Hans Moks.

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 18.12.2025, 13.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammiga2.

2. Seaduse eesmärk

Kohtu lõivumäärade muutmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive

selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude

1 Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. Ajakohastame riigilõivud kohtumenetluses, et

need oleksid rohkem seotud tegelike menetluskuludega ja toetaks seeläbi kohtutel kiiremini otsusteni jõudmist.

2

kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning

suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi.

Õigusemõistmise toimimisse peaksid andma suurema panuse vaidluste lahendamisest huvitatud

ja puudutatud isikud.3 Muudatuse eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumisharjumusi

ning suunata neid vaidlusi lahendama või kompromisslepinguid sõlmima eelkõige

kohtuväliselt. Vähemalt rahaliste vaidluste puhul kannaksid riigi õigusemõistmisele tehtavad

kulud eelkõige menetlusosalised endi makstavate lõivude arvel ning teised maksumaksjad ei

peaks seda menetlust rahastama.4

Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada toimingutega

seotud riigilõive ja et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid vähemalt osaliselt

registriosakonna suurenenud tegevuskulusid. Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega

kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud.

Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi

esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine suurendab

oluliselt osakonna töökoormust.

Kohtu toimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka liigseid

ja pahatahtlikke kaebusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse

laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha.5 Vaja on tagada

menetlusökonoomia, et vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike

nõuetega ning viia kohtu toimingute riigilõivumäärad rohkem kooskõlasse kulupõhisuse

põhimõttega. Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus

ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute

ettevõtlusvabadust. Kohtutoimingute riigilõivumäärad viiakse rohkem kooskõlla kulupõhisuse

põhimõttega.

Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele tagatud, seega on võimalik kaaluda ka riigilõivude

muutmise sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Seetõttu on riigilõivumäärade kujundamisel

lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.6

Kohtusse (sh selle osakondadesse) esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest ettenähtud

riigilõivumäärasid kehtestades on aluseks võetud avalduste ja kaebuste menetlemisega või

toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud (tööjõukulud, majandamiskulud,

postikulud, registrikulu). Taotluse esitamise eest nähakse ette riigilõivumäär, et endiselt katta

taotluse läbivaatamisega seotud kulud ning tagada menetluse kiirus. Kooskõlas

ekvivalendipõhimõttega on arvestatud toiminguga saadava hüve tähendust isiku jaoks ning

selle ulatust.7

3 V. Kõve 20.05.2021 ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul „Ülevaade kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta“

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised

/Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf. 4 Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 45. 5 Riigikohtu üldkogu 17.03. 2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-3-10-02, p 9. 6 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud.

Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes toiminguga saadava eelise või ka hüve

tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud

mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. 7 L. Lehis, „Maksu mõistest Eesti õiguskorras“, Juridica 1998/9.

3

Kohtusse pöördumise eest riigilõivu kehtestamisega on riigil vaid osaliselt võimalik hüvitada

õigusemõistmise ja registri pidamisega seotud kulud. Lähtudes täielikult kulupõhisuse

põhimõttest, peaksid kohtu-ja registritoimingute eest kehtestatavad riigilõivud katma kõik

kohtu otsesed kulud, kuid selleks tuleks seniseid riigilõivumäärasid tõsta palju rohkem.

Lõivumäära üleliigne tõstmine võib kaasa tuua olukorra, kus kohtusse pöördumise võimalused

kahaneksid, et mitte öelda, et kohtuskäimine muutuks privileegiks neile, kes saavad seda endale

majanduslikult lubada. Sama olukord tekib registritoimingute lõivumäära üleliigsel tõstmisel,

kuna ettevõtete asutamine ning kannete tegemine registris muutuks ülearu kulukaks ning

seeläbi piirataks ettevõtlusvabadust.

Kohtu ja registriosakonna toimingute riigilõive tõsteti viimati 1. jaanuaril 2022, seda tehti 2020.

aasta võrdlusandmete analüüsi tulemusena.8 Kuigi ka eelmise uute riigilõivumäärade

kehtestamisega püüti muuta need kulupõhiseks, ei osutunud see paraku võimalikuks järgmistel

põhjustel.

Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks 36,4%.8 Ajavahemikul 2020. aasta

I kvartalist kuni 2025. aasta IV kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks 48,3%. Et uued riigilõivud

on plaanitud kehtestada 1. jaanuaril 2027.a ja prognoositav9 tarbijahinnaindeksi muutus on

+2,4%, on riigilõive muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2027. aastal oleks

tagatud 2020. aasta andmete põhjal kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive

suurendada vähemalt 47%.

Teiseks, 2022. aastal toimunud riigilõivude muutmisega ei saavutatud siiski kõikide sarnase

töömahuga toimingute puhul kulupõhisust (nt äriregistri kanded). Äriregistrisse kantud

ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise

kulud.

Kolmandaks, 2022. aastal ei muudetud riigilõivumäärasid kinnistusraamatu,

kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest. Ka nende toimingute

riigilõivud vajavad korrigeerimist tarbijahinnaindeksi ja registrite ülalpidamise kulude

suurenemise alusel. 01.05.2023 jõustunud kohtute seaduse muudatusega tõusis kohtunikuabi

palk (KS § 122 lg 1). Kohtunikuabi palk on senise 50% asemel edaspidi 65% kohtuniku

ametipalgast. Kui registriosakonna eelarve oli 2022. aastal 3 135 501 eurot, siis 2024. aasta

eelarve oli juba 4 674 398 eurot, 2025. aasta eelarve 4 366 587 eurot.

Registrite- ja Infosüsteemide Keskusel kulus 2024. aastal äriregistri toimimise tagamiseks

2 297 366 eurot ja kinnistusraamatu pidamiseks 1 748 774 eurot. 2023 aastal olid vastavad

kulud 1 660 693 eurot ja 1 467 012. Kulu on suurenenud aastaga 918 435 eurot.

Maakohtute eelarvete kogumaht koos kinnistus- ja registriosakonnaga oli 2022. aastal 35,1

miljonit eurot, 2023. aastal 42,2 miljonit eurot, 2024. aastal 45,4 miljonit eurot, 2025. aastal

45,5 miljonit eurot ja 2026. aastal 46,1 miljonit eurot (ilma kohtute reservita).

8 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt

aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9% ja 2018–2020

vaid 1,8%. 9 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-

majandusprognoos

4

Halduskohtute eelarvete kogumaht oli 2022. aastal 3,5 miljonit eurot, 2023. aastal 4,0 miljonit

eurot, 2024. aastal 4,2 miljonit eurot, 2025. aastal 4,5 miljonit eurot ja 2026. aastal 4,6 miljonit

eurot (ilma kohtute reservita).

Kohtute infosüsteemi (sh digitoimik ja avalik e-toimik) haldamiseks kulus 2022. aastal 1 275

071 eurot, 2023. aastal 1 830 694 eurot, 2024. aastal 1 417 600 eurot, 2025. aastal 1 049 000

eurot.

Neljandaks, riigilõivude eelmine korrigeerimine ei olnud piisavalt eesmärgipärane, et

riigilõivuga mõjutada ka menetlusosalisi loobuma sisutühjadest menetlustest, suunata neid

kaaluma teisi võimalikke lahendusvõimalusi nende probleemidele lisaks kohtumenetlusele.

2022. aastal saabus maakohtutesse 16 745 hagimenetluse avaldust, 2023. aastal 17 660 ja 2024.

aastal 16 136 avaldust. Hagimenetluses arutatavate asjade arv vähenes kolme aastaga vaid

3,7%. Halduskohtumenetluses on kaebuste arv viimastel aastatel järjest tõusnud. 2022. aastal

esitati halduskohtutesse 2784 kaebust, 2023. aastal 3088 kaebust, 2024. aastal 3385 ja 2025.

aastal 3444 kaebust. Ringkonnakohtutes on samuti haldusasjade arv suurenenud. 2022. aastal

esitati ringkonnakohtutele haldusasjades 1365 kaebust, 2023. aastal 1487 kaebust, 2024. aastal

1831 kaebust ning 2025. aastal 1765 kaebust.10 Kolme aastaga on halduskohtutes kaebuste arv

suurenenud ligikaudu 24 % ning ringkonnakohtutes haldusasjade arv ligikaudu 29 %.

Eespool esitatud põhjustel korrigeeritakse riigilõive järgmiselt:

Tsiviilkohtumenetluses suurendatakse hagihinnast lähtuvaid riigilõive 50%. Riigilõivumäärad,

mis on muutumatuna püsinud alates 2015. aastast (kinnistusraamatu, kommertspandiregistri ja

laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest) tõusevad keskmiselt 56%. Lisaks suurendatakse

registritoimingute riigilõive 25–50%.

Halduskohtumenetluses tõstetakse kõikide haldusasjade üldist riigilõivu summat 20 eurolt 75

eurole (RLS § 60 lõige 1). Seeläbi tõuseks üldine riigilõivu summa 275%. Senises suurusjärgus

riigilõiv on kehtinud aastast 2022, kui üldine halduskohtusse pöördumise lõiv tõsteti 15 eurolt

20 eurole. Samuti tõstetakse vastavalt ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamise riigilõivu 20

eurolt 75 eurole. Haldusasjades riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamise ja teistmisavalduse

(RLS § 60 lõige 8) esitamise riigilõivu tõstetakse 50 eurolt 100 eurole. Kuna seni on olnud

kassatsioonkaebuse esitamise riigilõiv suurem, kui esimeses ja teises astmes kaebuse esitamisel

makstav riigilõiv, siis tulenevalt esimese ja teise kohtuastme lõivu tõusust tuleks tõsta vastavalt

ka kassatsioonkaebuse esitamise lõivu.

Lisaks haldusasjade üldisele riigilõivu suurendamisele tõstetakse eelnõuga kahjunõuete

esitamise (§ 60 lõige 2) riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Kehtiva RLSi kohaselt tasutakse

halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse

esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara

väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050

euro. Eelnõuga seotakse kahju hüvitamise nõuete puhul riigilõiv edaspidi kahjunõude

suurusega kasutades juba olemasolevat RLS lisa 1 väärtusi, mis kehtivad hagi esitamisel

tsiviilkohtumenetluses. Muudatuse tulemusena tõuseb halduskohtumenetluses kahju

hüvitamise nõuete puhul keskmine riigilõiv 330 %. Kahju hüvitamise nõuded

halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluses on sisuliselt võrreldavad rahalised nõuded,

mille eesmärk on isikule tekitatud kahju heastamine. Mõlemas menetluses tuleb kohtul

10 Andmed on saadud Eesti kohtute menetlusstatistikast. Arvutivõrgus: Kohtute menetlusstatistika | Eesti Kohtud

5

tuvastada kahju olemasolu, põhjuslik seos ja hüvitise suurus, mistõttu on menetluslik koormus

sarnane. Seetõttu on põhjendatud näha ette nende nõuete puhul kohtusse pöördumisel sarnase

riigilõiv, et tagada rahaliste nõuete puhul isikute võrdne kohtlemine.

Veel suurendatakse eelnõuga halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu

asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni

rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel ette nähtud riigilõivu alam- ja ülemmäära

(RLS § 60 lõige 4). Kehtiv RLS näeb ette, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse

tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni

rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti

vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Eelnõuga tõstetakse

alammäär 20 eurolt 75 eurole, mis on sama üldise halduskohtumenetluse riigilõivuga, ning

samuti tõstetakse ka ülemmäära 1050 eurolt 2500 eurole.

2.1. Eelnõu menetluskäik

Kooskõlas HÕNTE11 § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust.

Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud

olulist mõju. Kohtu registritoimingute ja kinnistusraamatu tehingute ning tsiviilkohtumenetlust

puudutavate riigilõivude muudatused on saadetud eraldiseisva eelnõuga kooskõlastamisele

(kooskõlastustabel lisatud lisana 3).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõu § 1, millega muudetakse RLS-i, koosneb 36 punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 25 lõike 1 punkti 4.

RLS § 25 lõike 1 punkt 4 sätestab, et riigilõivu ei võeta kinnisasja, laeva või ehitatava laeva

avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande

tegemisel. Üldjuhul ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse

läbiviijal (näiteks riigil) vaja omandada tervet kinnisasja, vaid ainult osa kinnisasjast. Seetõttu

peab kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija menetluse käigus jagama

eraomandis oleva kinnistu. Kinnistu jagamise pädevus tuleneb kinnisasja avaliks huvides

omandamise seaduse § 10 lõikest 4. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse

läbiviija ei ole kinnistu jagamise riigilõivust vabastatud ja seetõttu on tekkinud olukord, kus

riik tasub sundvõõrandamise käigus kinnisasja jagamise eest iseendale riigilõivu.

Sellega kaasnev aja- ja tööressurss ei ole mõistlik, mistõttu sätestatakse täiendavalt, et kui

sundvõõrandamise käigus on vaja kinnisasi jagada, siis on jagamise toiming riigilõivuvaba.

Eelnõu § 1 punktidega 2 – 34 asendatakse kehtiv riigilõivumäär uue lõivumääraga.

Muudetav säte

Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Eelnõuga

kavandatav

Muudatuse sisu

11 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

6

riigilõiv

(eurodes)

RLS § 59 lg 2 100 310

Riigilõivu määr tõuseb lahutus või kooselu

lepingu lõpetamise asjas hagiavalduse

esitamisel 310 euroni (kasv 210%). Muudatuse

eesmärk on soodustada lahutamine või

kooselulepingu lõpetamine kohtuväliselt.

Lahutuse või kooselulepingu lõpetamise

vormistamine notari või perekonnaseisuasutuse

kaudu on kulult soodsam.

RLS § 59 lg 4 420 630

Mittevaralise nõudega hagiavalduse riigilõiv

määr tõuseb 420 eurolt 630 euroni (kasv 50%)..

Mõõdukas, kuid tunnetatav riigilõiv vähendab

põhjendamatute või pahatahtlike hagide

esitamist, mis koormavad kohtuid ning

pikendavad menetlusaegu ka nende isikute

jaoks, kelle õigusi on tegelikult rikutud.

RLS § 59 lg 17 70 150

Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse

taotluse esitamisel edaspidi riigilõiv 150 eurot,

senise 70 euro asemel (kasv 115%). Kohane

riigilõiv aitab tagada, et hagi tagamist või

eeltõendamismenetlust kasutatakse üksnes

juhtudel, kus selleks on sisuline ja kaalukas

vajadus.

RLS § 60 lg 1 20 75 Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutav

riigilõiv suureneb 275%.

RLS § 60 lg 2 20

1050

RLS lisa 1

järgi

Riigilõiv halduskohtule kahju hüvitamiseks või

alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks

kaebuse esitamisel arvestatakse edaspidi RLS

lisa 1 järgi vastavalt kahjunõude suurusele või

vara väärtusele, mille tagastamiseks

kohustamist taotletakse.

RLS § 60 lg 4 20

1050

75

2500

Minimaalne riigilõiv kaebuse esitamisel

maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale

maksusumma, sunniraha või muu makse

määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või

nende sissenõudmisel või tagamisel suureneb

275 % ning riigilõivu ülempiir suureneb 138%.

RLS § 60 lg 6 20 75 Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 275%.

RLS § 60 lg 8 50 100

Haldusasjades kassatsioonkaebuse ja

teistmisavalduselt tasutav riigilõivumäär

suureneb 100%.

RLS § 62 lg 1 20 25

Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või

usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 62 lg 2 200

265

250

350

Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või

välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse

kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%,

kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse

7

kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 32%.

RLS § 62 lg 3 25 30 Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav

riigilõiv suureneb 20%.

RLS § 63 lg 1 10 15

Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või

usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 63 lg 2 25 30

Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või

välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse

muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 20%.

RLS § 63 lg 3 10 15

Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete

muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv

suureneb 50%.

RLS § 64 lg 1 20 25

Äriühingu täis- või usaldusühinguks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 64 lg 2 180 250

Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 39%.

RLS § 64 lg 3 35 45

Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi

Euroopa äriühinguks ümberkujundamise

äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 29%.

RLS § 64 lg 4 35 45

Euroopa ühistu tulundusühistuks või

tulundusühistu Euroopa ühistuks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 29%.

RLS § 66 lg 1 30 40

Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna

registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 33%.

RLS § 66 lg 2 80 100 Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutav

riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 66 lg 3 10 15

Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna

või sihtasutuse kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 67 lg 1 10 15 Usulise ühenduse registrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 67 lg 2 10 15

Usulise ühenduse kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 68 lg 1 10 15

Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete

muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv

suureneb 50%.

RLS § 681 lg 1 30 40 Maaparandusühistu registrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 33%.

8

RLS § 681 lg 2 10 15

Maaparandusühistu kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 70 lg 1 32

2560

50

4000

Kommertspandi kande tegemise eest

kommertspandiregistrisse tasutav minimaalne

riigilõiv suureneb 56% ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 2 32

2560

50

4000

Pandisumma suurendamise registrisse kandmise

eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 56%

ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 3 32

2560

50

4000

Pandisumma vähendamise registrisse kandmise

eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 56%

ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 4 10 15 Kommertspandi kustutamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 70 lg 5 32 50 Muude kommertspandi andmete muutmise või

täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 56%.

RLS § 72 lg 1 p

1 130 200

Esmakordse laevakinnistusraamatusse

kandmise eest koos merelaevatunnistuse või

siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 1 p

2 32 50

Esmakordse laevakinnistusraamatusse

kandmise eest koos merelaevatunnistuse või

siseveelaevatunnistuse väljastamise riigilõiv

siseveolaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 2 p

1

130 200

Uue omaniku või kaasomaniku

laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 2 p

2

32 50

Uue omaniku või kaasomaniku

laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 3

16

30

Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja

päritoluandmete muutmise kannete ning

lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutav

riigilõiv suureneb 88%.

RLS § 72 lg 4 p

1

130 200

Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 4 p

2

32 50

Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 5

130

200

Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt

siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale

ujuvvahendile tasutav riigilõiv suureneb 54%.

RLS § 72 lg 7 p

1

130 200

Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 7 p

2

32

50

Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

9

RLS § 72 lg 8 p

1

64

100

Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise

ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja

kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja

muutmise eest tasutav riigilõiv merelaeva ja

teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 50%.

RLS § 72 lg 8 p

2

16

30

Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise

ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja

kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja

muutmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva

puhul suureneb 88%.

RLS § 72 lg 9

64

100

Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või

teisaldatavale ujuvvahendile seatud

ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning

ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või

kustutamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 72 lg 11

16

30

Muude kannete ja märgete tegemise eest

tasutav riigilõiv suureneb 88%.

RLS § 77 lg 31 18 30

Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise

eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks

loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutav

riigilõiv suureneb 67%.

RLS § 77 lg 6 7 15

Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise

eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas

ilma hüpoteegisummat muutmata tasutav

riigilõiv suureneb 114%.

RLS § 79 lg 1 6

52

10

80

Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest

kinnistusraamatusse tasutav minimaalne

riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 54%.

RLS § 79 lg 2 23 35

Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke

kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav

riigilõiv suureneb 52%

RLS § 79 lg 3 6

52

10

80

Kinnistusraamatusse kantud üüri- või

rendilepingu tähtaja pikendamisel pikendamise

kande eest tasutav minimaalne riigilõiv

suureneb 67% ja maksimaalne 54%

RLS § 80 lg 3 7 15

Kinnistu jagamisel tasutav riigilõiv lisaks selle

paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale iga

jagamisega kaasneva uue registriosa avamise

eest alates kolmandast uuest registriosast

suureneb 114%.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 1 „Riigilõivumäärad avalduse

esitamise eest kohtumenetluses“. Tsiviilkohtumenetluses tasutakse hagiavalduse esitamisel

riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Muudatusega

suurendatakse proportsionaalselt kõiki riigilõivumäärasid, mida tuleb tasuda lähtuvalt hagi

hinnast.

Eestis on kohtusse pöördujatel võimalik vajaduse korral taotleda lõivuvabastust. Lõivu

tasumiseks menetlusabi võimaluse ettenägemine seaduses avardab kaebeõiguse kasutamise

võimalust võrreldes olukorraga, kui kohtusse pöörduja peab kohe täies ulatuses tasuma

10

riigilõivu. Samas tuleb silmas pidada, et lõivu tasumisest vabastamine ei toimu automaatselt,

vaid selleks on mitu eeldust, mille kontrollimise kohustus on kohtul. Muu hulgas arvestab kohus

juba riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbivaatamisel menetluse perspektiivi. Seega on

kohtule koormav ka ainuüksi riigilõivu vabastamise taotluste läbivaatamine. Seetõttu peab

riigilõivumäärade suurendamisel arvestama keskmiste majandusnäitajatega, et vältida

olukorda, kui ühelt poolt kohtute koormus väheneb pahatahtlike kaebuste arvelt ning teiselt

poolt suureneb koormus riigilõivust vabastamise taotluste lahendamisega.12

Nõuete puhul, mille summa ei ületa 8000 eurot on võimalik kohtusse hagi esitamise asemel

esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus (TsMS § 481). Avalduse esitamisel maksekäsu

kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro.

Hagimenetluses on hagihinnast lähtuv väikseim riigilõivumäär edaspidi 150 eurot.

Maksekäsumenetlus on menetlusosalise jaoks kiirem ja väiksemate menetluskuludega. Näiteks,

esitades hagimenetlusse nõude 1000 euro väljamõistmiseks, tuleb riigilõivu maksta eelnõu

muudatuse kohaselt 368 eurot. Maksekäsumenetlusse avalduse esitamise on sama nõude eest

tasutav riigilõiv ka edaspidi 65 eurot.

Hagimenetluses riigilõivude suurendamine suunab menetlusosalisi rohkem otsima kohtuvälist

kompromissi. Samuti soodustab muudatus lahendama võlanõudest tulenevaid vaidlusi

maksekäsumenetluses. Kohtusse pöördumisel tuleb võlgnikul tasuda tunduvalt suuremaid

menetluskulusid kui maksekäsumenetluses.

Riigilõivuseaduse lisa 1 viiakse kooskõlla viimaste aastate majanduskasvuga. Muudatusega

suurenevad riigilõivu määrad 50%.

Tsiviilasja hind kuni

(kaasa arvatud)

Kehtiv riigilõivu

täismäär

Eelnõuga kavandatav

riigilõiv

Riigilõivu kasv

protsentides

350 100 150 50%

500 140 210 50%

750 175 263 50%

1000 245 368 50%

1500 280 420 50%

2000 315 473 50%

2500 350 525 50%

3000 385 578 50%

3500 420 630 50%

4000 455 683 50%

4500 490 735 50%

5000 560 840 50%

6000 595 893 50%

7000 630 945 50%

8000 665 998 50%

12 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-25-09, p 23 on

viidatud riigilõivu menetlusökonoomiat puudutavatele mõjudele ja märgitud, et riigilõivu kulupõhimõtte väline

suurenemine sõltuvalt hagi hinna suurenemisest kaitseb teisi menetlusosalisi „liigsete“ ja „pahatahtlike“ kaebuste

eest. Tegemist on menetlusökonoomiaga, mis iseenesest on põhiseaduslik väärtus. Ka Riigikohtu üldkogu

12.04.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 on märgitud, et menetlusökonoomia on põhiseaduse tähenduses

riigilõivu legitiimseks eesmärgiks, et vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste menetlemist, kuna selliste

kaebuste menetlemisega võib kaasneda kohtusüsteemi suutmatus pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku

aja jooksul.

11

9000 700 1050 50%

10 000 770 1155 50%

12 500 840 1260 50%

15 000 910 1365 50%

17 500 980 1470 50%

20 000 1050 1575 50%

25 000 1260 1890 50%

50 000 1400 2100 50%

75 000 1540 2310 50%

100 000 1680 2520 50%

150 000 2100 3150 50%

200 000 2520 3780 50%

250 000 2940 4410 50%

350 000 3780 5670 50%

500 000 4760 7140 50%

Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, tasutakse riigilõivu 7500 eurot (suurenemine

50%).

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 2 „Riigilõivumäärad

kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)“ ja kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas 2

suurendatakse enamikku kinnistusraamatu toimingute tegemise eest ettenähtud

riigilõivumäärasid. Eelnõuga kavandatakse sätestada kinnistusraamatu toimingute riigilõivude

arvutamise aluseks võetavad uued tehinguväärtused, samuti muudetakse kehtivate

tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid.

Kehtiva seaduse järgi on näiteks 7670–20 460 euro suuruse väärtusega tehingute puhul 11

erinevat riigilõivumäära. Riigilõivud tõusevad 1-2 euro võrra. Eelnõu järgi on tehinguväärtuste

vahemikus 7500–20 000 eurot vaid kuus erinevat riigilõivumäära. See muudatus lihtsustab

tehinguväärtusele vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist.

Tehingu eest, mille väärtus on kuni 100 eurot, tuleb kehtiva seaduse järgi maksta riigilõivu 3

või 4 eurot, edaspidi 5 eurot. 1000 euro tehingu puhul on praegu riigilõiv 6 eurot, edaspidi 10

eurot. Tehing väärtusega kuni 10 000 eurot maksab praegu 15 eurot, edaspidi on lõiv 50 eurot.

100 000 euro väärtuses tehingu eest tuleb kehtiva seaduse kohaselt maksta riigilõivu 110 eurot,

edaspidi 250 eurot. 400 000-eurose tehingu riigilõiv on edaspidi 600 eurot senise 550 asemel.

Tehinguväärtus

kuni

Riigilõivu uus

täismäär

100 5

500 7

1000 10

2000 15

3500 20

6000 30

7500 35

10 000 50

12 500 65

15 000 80

12

17 500 100

20 000 115

25 000 130

40 000 150

55 000 175

70 000 190

90 000 220

120 000 250

150 000 275

175 000 300

200 000 350

250 000 400

300 000 450

350 000 500

400 000 600

450 000 700

500 000 800

600 000 900

700 000 1000

800 000 1200

900 000 1400

1 000 000 1600

Kui tehingu väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot , on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtusest, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot (maksimummäär suureneb 56%).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse ja majandusliku mõju ning

mõju riigiasutustele HÕNTE § 4613 tähenduses. Muudatus ei avalda olulist mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule.

6.1. Mõju menetluses osalevatele isikutele

Kohtu registritoimingute ning kinnistusraamatu tehingute riigilõivude muudatused

Muudatuste mõju sihtrühmaks on isikud, kes esitavad avaldusi registritoimingute tegemiseks.

Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa. Kinnistusosakond alustas 9470

13 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

13

menetlust14. Avalduste esitajatest (üks isik võib esineda korduvalt) 136 638 oli füüsilised isikud

ja 81 247 juriidilised isikud15. Äriregistrisse kanti 2023. aastal uusi juriidilisi isikuid 25 986.

2023. aasta lõpu seisuga on registreeritud äriühinguid 270 586, mittetulundusühinguid ja

sihtasutusi 23 694, korteriühistuid 24 979.

2024. aasta statistika näitab üldist langustrendi nii avatud registriosade, kandeavalduste kui ka

kinnistamistoimingute osas. Kinnistusraamatus avati 10 972 registriosa, mis on 3959 võrra

vähem kui 2023. aastal, mil avati 14 931 registriosa. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti

93 353 kandeavaldust ja kinnistamismenetlust, mida on ligikaudu 2 % vähem kui 2023. aastal,

mil see arv oli 95 270. 2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt

8200–8300 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 2023. aastal kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga

maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal. 2024. aastal tehti Tartu Maakohtu

registriosakonnas kuus keskmiselt 7000–7500 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10%

vähem kui 2023. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 2024. aastal kuus keskmiselt

7500 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida ca 5% rohkem kui 2023.

Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv vähenes 2024. aastal 348 289-ni, mis on 9969 võrra

vähem kui 2023. aastal, moodustades ligi 3-protsendilise languse. Registreeritud äriühingute

arv oli 271 408, mis on 7262 võrra vähem kui eelmisel aastal. Uusi juriidilisi isikuid kanti

äriregistrisse 25 683, mida on 302 võrra vähem kui 2023. aastal.

Registrikannete tegemiseks esitavad juriidilised isikud avaldusi ja tasuvad riigilõivu pigem

harva ja vajaduse põhjal. Juriidiliste isikute jaoks ei ole lõivumäära tõus ülemäärane, arvestades

viimastel aastatel muutunud majandusnäitajaid. Lõivu tõstmine mõjutab registriosakonda

pöördujaid enim registrisse kandmise ning ümberkujundamise toiminguid tehes, kuna nende

toimingute eest tasutav registrilõiv on suurim. Juriidilise isiku registrisse kandmise ning

hilisemate registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise avalduste esitamise otsus peab

edaspidi olema rohkem läbi mõeldud. Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju

üksnes isikutele, kes on kohustatud tasuma riigilõivu registriosakonna toimingute eest.

Registriosakonda pöördumine on isikute jaoks regulaarne, kuid mitte igapäevane.

Eelöeldule tuginedes on mõju avaldumise sagedus vähene või keskmine ja ebasoovitavate

mõjude risk pigem väike.

Tsiviilkohtumenetluses avalduse esitamise eest riigilõivumäärade muutmine

Muudatuse mõju sihtrühmaks on tsiviilkohtumenetluses konkreetsesse kohtuasja puutuvad

isikud, nagu hageja, kostja, esindaja, vastustaja ja kõik teised menetlusosalised. Eesti

Advokatuuris on 31.12.2023 seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi16. Kohtute

infosüsteemi andmete järgi osalesid 2024. aastal tsiviilkohtumenetluses 49 896 füüsilist isikut

ja 10 619 juriidilist isikut.

2022. aastal saabus maakohtutesse 35 093 tsiviilasja, 2024. aastal 35 238, tsiviilasjade arv püsib

stabiilselt kõrge.

14 Kinnistusraamatu avalik statistika

https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiNmJmNDg4OTgtMGU2Mi00NmJmLWEzNDQtY2ZlMjZhM

DUzZjJhIiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9 15 Registrite – ja Infosüsteemide Keskuse andmetel 16 Eesti Adokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur.

14

Keskmiseks riigilõivuks 2024. aastal oli 160 eurot, 2023. aastal 156 eurot ning 2022. aastal

155 eurot. Üle kahe kolmandikku (69%) kohtumenetlusega seotud riigilõivudest moodustasid

riigilõivud kuni 99 eurot. See tähendab, et keskmiselt tõuseb hagi esitamise riigilõiv 20-32

eurot.

Muudatusega ei kehtestata uut lõivustatud toimingut ning kavandatav muudatus ei too kohtusse

pöördujatele kaasa suurt rahalist mõju, kuna lõivumäära tõus vastab majandusnäitajate

muutustele, mistõttu ei ole see ülemäära suur. Tavaliselt ei pöördu inimene17 aasta jooksul

kohtusse ega ole kohustatud lõivu tasuma, seega enamikku inimesi lõivude tõstmine ei mõjuta

ning oht isikute toimetulemisele on väike.

Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju üksnes isikutele, kes on kohustatud

tasuma riigilõivu hagi esitamisel maakohtule. Kohtus käimine muutub kulukamaks ja võib

kaasneda oht, et kellegi õigused jäävad kohtulikult kaitsmata, kuid teatud juhtudel saab kohtult

taotleda ka menetlusabi korras enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

Õigusemõistmine jääb kõikidele siiski sõltumata majanduslikust olukorrast kättesaadavaks.

Riigilõivumäärade tõstmise eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumist, et avalduste

esitamise otsus oleks rohkem kaalutletud, kuid muudatustega ei ole ette näha kohanemisraskusi.

Kohtusse pöördumine on isiku jaoks ebaregulaarne, juhuslik ja harv.

Eelnevale tuginedes on mõju avaldumise sagedus vähene või keskmine ja ebasoovitavate

mõjude risk on pigem väike.

Halduskohtumenetluse riigilõivude muutmine

Halduskohtumenetluse riigilõivude muudatused mõjutavad halduskohtumenetluses kohtusse

pöördumise kulusid ning seeläbi ka kohtuliku õiguskaitse kättesaadavust. Eelnõuga tõstetakse

haldusasjade üldist riigilõivu 20 eurolt 75 eurole, mis tähendab senise lõivumäära suurenemist

275%. Sama tõus rakendub ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamise riigilõivule. Lisaks

tõstetakse riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamise ning teistmisavalduse riigilõivu 50 eurolt

100 eurole. Kahju hüvitamise nõuete puhul tõstetakse keskmiselt seniseid halduskohtule kahju

hüvitamise kaebuse esitamise lõive 330 %. Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse

tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni

rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel suureneb riigilõivu alammäär 275 % ning

ülempiir 138%. Seega tõstetakse eelnõuga keskmiselt halduskohtusse pöördumise riigilõive

ligikaudu 240 %.

Muudatuse mõju sihtrühmaks on halduskohtumenetluse menetlusosalised, eelkõige füüsilised

ja juriidilised isikud, kes pöörduvad halduskohtusse avaliku võimu tegevuse vaidlustamiseks.

Halduskohtumenetluses esitati 2022. aastal 2784 kaebust, 2023. aastal 3088 kaebust, 2024.

aastal 3385 ja 2025. aastal 3444 kaebust. Ringkonnakohtus haldusajades 1365 kaebust, 2023.

aastal 1487 kaebust, 2024. aastal 1831 kaebust ning 2025. aastal 1765 kaebust. Riigikohtule

esitati haldusasjades 2022. aastal 743 taotlust, 2023. aastal 708 taotlust ning 2024. aastal 985

taotlust.18 Kaebuste arvu kasv viimastel aastatel viitab halduskohtute töökoormuse

suurenemisele ning näitab, et riigilõivude ajakohastamine on põhjendatud, et tagada

kohtusüsteemi jätkusuutlik toimimine ning menetluskulude osaline katmine.

17 Statistikaameti andmetel oli 01. 2024.a Eesti rahvaarv 1 374 687. Kohtusse pöördub Eesti elanikest 6,7%. 18 Andmed saadud Eesti kohtute kohtumenetluse statistikast. Arvutivõrgus: Kohtute menetlusstatistika | Eesti

Kohtud

15

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluste esitamise riigilõivu tõstetakse sarnaselt üldise

kaebuse esitamise lõivuga 20 eurolt 75 eurole. Muudatuse sihtrühmaks on kõik isikud, kes

soovivad saada kohtult oma õigustele esialgset kaitset. 2022. aastal esitati halduskohtutele 124

esialgse õiguskaitse taotlust, 2023. aastal 110 taotlust, 2024. aastal 126 taotlust ning 2025. aastal

83 taotlust.

Kahju hüvitamise nõudeid esitati halduskohtule 2023. aastal ligikaudu 400 korral ning 2024. ja

2025. aastal halduskohtule ligikaudu 550 korral. Kahju hüvitamise nõuete riigilõiv seotakse

edaspidi kahjunõude suurusega RLS lisa 1 alusel, kasutades samu väärtusi, mis kehtivad

tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisel. Kahju hüvitamise nõuded haldus- ja

tsiviilkohtumenetluses on sisuliselt võrreldavad rahalised nõuded ning menetluskoormus nende

lahendamisel on sarnane. Seetõttu aitab muudatus tagada rahaliste nõuete võrdse kohtlemise

halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluses.

2023. aasta andmetel laekus halduskohtumenetluses riigilõivu kokku 147 000 eurot, 2024.

aastal 156 000 eurot ja 2025. aastal 174 000. Keskmine riigilõiv oli 2023. aastal 99 eurot, 2024.

aastal 109 eurot ja 2025. aastal 117 eurot.

Kuigi riigilõivu tõus keskmiselt 240 % on üsna suur, siis arvestades, et halduskohtumenetluse

riigilõivud on püsinud samas suurusjärgus juba väga pikka aega (15 eurot kuni aastani 2022

ning seejärel 20 eurot) ning üldine elukallidus ja riigi kulud kohtusüsteemile on

märkimisväärselt tõusnud, siis võib hinnata muudatuse mõju keskmiseks.

Rohkem mõjutab muudatus vähemkindlustatud isikuid, kelle juurdepääsu kohtulikule

õiguskaitsele võib muudatuse tulemusena väheneda. Samas näeb halduskohtumenetluse

seadustik ette võimaluse saada menetlusabi ning riigilõivust vabastamist (HKMS § 110 jj), mis

annab majanduslikult vähemkindlustatud isikutele võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta.

Seega, ühest küljest võib halduskohtumenetluse riigilõivude tõstmine praktikas tähendada, et

osa isikuid loobub kohtusse pöördumisest või lükkab seda edasi. Teisalt motiveerib suurem

riigilõiv isikuid oma kaebusi rohkem läbi mõtlema ning eelduslikult vähendab perspektiivituid

ning pahatahtlikus eesmärgil esitatud kaebuseid.

Eelöeldule tuginedes võib hinnata muudatuste mõju menetluseosalistele pigem väheseks või

keskmiseks ning ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike. Muudatused aitavad ajakohastada

halduskohtumenetluse riigilõivude suurust, arvestades menetluskoormuse kasvu ja

majanduslike olude muutumist, ning tagada kohtusüsteemi jätkusuutlikku toimimist.

6.2. Mõju kohtu, registriosakonna, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kohtumenetlus (sh riigilõivu laekumise kontroll) on kohtu kohustus ning sellega tegelevad

kohtus kas kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2024 on maakohtute

tsiviilosakondades ametis 100 kohtunikku, tavaliselt on igal maakohtunikul oma

kohtuistungisekretär ja kohtujurist. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas töötab 4

kohtunikuabi ja 34 referenti. Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja

kohtujuristi ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku.

Halduskohtus on seisuga 15.02.2026 ametis kokku 25 kohtunikku, kellest 17 kohtunikku

Tallinna Halduskohtus ja 8 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtutes on kokku 47

teenistujat, neist 26 kohtujuristi ning 21 muud teenistujat (kohtuistungisekretärid, referendid).

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on ametis koos kolleegiumi esimehega 6

16

kohtunikku ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku. Riigikohtu

halduskolleegiumis on 5 kohtunikku ja 10 kohtunõunikku.

Riigilõive laekus kohtumenetlusest kokku 2022. aastal 10,1 miljonit eurot, 2023. aastal 10,5

miljonit eurot, 2024. aastal 10,1 miljonit eurot ja 2025. aastal 8,9 miljonit eurot.

Kinnistus- ja registriosakonna kooseisus oli 2025. aastal 91 teenistujat, kellest 51 on

kohtunikuabid. 2025. aasta eelarve kogumaht oli 4,36 miljonit eurot. Riigituludesse tasuti 2024.

aastal äriregistri ja kinnistusraamatu toimingute eest riigilõive ning trahve kokku 20 miljonit

eurot, 2025. aastal umbes 20,1 miljonit eurot.

Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv kasvas 2023. aastal 305 779-ni, st suurenes 2022.

aastaga võrreldes 11 585 võrra. 2023. aastal kanti äriregistrisse 25 986 uut juriidilist isikut,

seega 6% enam kui 2022. aastal. Registriosakonnale esitati 19 805 kandeavaldust rohkem kui

eelnenud aastal, aga 2023. aastal kandeavalduste põhjal koostatud määruste arv kahanes 2%

võrreldes 2022. aastaga. Algatati 415 613 järelevalvemenetlust, s.o 851% enam kui eelnenud

aastal – see kasv on seotud seaduste muudatustega ja tehnilise arendusega.19 Kohtul tuli teha

palju ümberõpet ning infosüsteemi arenduste tõrgete tõttu ka palju lisatööd.

Majandusaasta aruande esitas 2023. aastal 260 428 aruandekohuslast (võrreldes 2022. aastaga

36 797 enam). Tähtaegselt esitati 2023. aastal 53% aruannetest, 2022. aastal 52% aruannetest.

Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, st 4336 võrra vähem kui 2022. aastal.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas menetleti 2023. aastal 95 270 kande- ja

kinnistamisavaldust, s.o 12% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2022. aastaga vähenes

2023. aastal nii kinnistamistoimingute kui ka kandemääruste arv 11%. Ametiülesannete korras

viidi lõpule 7997 menetlust. Ühe kohtunikuabi kohta menetleti 2023. aastal 3528 kande- ja

kinnistamisavaldust ning viidi ametiülesannete korras lõpule 296 menetlust. Aastal 2023

lühenes nii esmakinnistamiste kui ka tehinguga seotud avalduste keskmine menetlusaeg ühe

kalendripäeva võrra. Keskmine menetlusaeg kalendripäevades oli esmakinnistamiste puhul 38

kalendripäeva ning tehingutega seotud avalduste puhul 5 kalendripäeva.20

2024. aasta statistika näitab üldist langustrendi nii avatud registriosade, kandeavalduste kui ka

kinnistamistoimingute osas. Kinnistusraamatus avati 10 972 registriosa, mis on 3959 võrra

vähem kui 2023. aastal, mil avati 14 931 registriosa. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti

93 353 kandeavaldust ja kinnistamismenetlust, mida on ligikaudu 2% vähem kui 2023. aastal,

mil see arv oli 95 270. Kinnistamistoiminguid tehti 2024. aastal 202 330, mis tähendab umbes

15% langust võrreldes 2023. aasta 236 985 toiminguga. Kandemääruste arv vähenes 3%,

ulatudes 119 786-ni, samas kui 2023. aastal oli see 123 073.

Menetluste koguarv langes ligikaudu 2%, olles 2024. aastal 103 706, võrreldes 105 938

menetlusega eelmisel aastal. Ametiülesannete korras lahendati 7742 menetlust, mis on 307

võrra vähem kui 2023. aastal, mil lahendati 8049 menetlust. Esmakinnistamise menetlusi oli

1899, võrreldes 2680 menetlusega 2023. aastal, mis teeb ligi 29% languse. Keskmine

menetlusaeg püsis 2024. aastal samal tasemel kui 2023. aastal, olles 6 kalendripäeva.

Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv vähenes 2024. aastal 348 289-ni, mis on 9969 võrra

vähem kui 2023. aastal, moodustades ligi 3% languse. Registreeritud äriühingute arv oli

271 408, mis on 7262 võrra vähem kui eelmisel aastal. Uusi juriidilisi isikuid kanti äriregistrisse

19 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 20 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel.

17

25 683, mida on 302 võrra vähem kui 2023. aastal. Samal ajal suurenes registrist kustutamiste

arv märkimisväärselt. Kui 2023. aastal kustutati 13 216 juriidilist isikut, siis 2024. aastal oli see

arv 38 975, mis on ligi kolm korda rohkem.

Kandeavalduste arv ulatus 2024. aastal 119 515-ni, mis on 10 968 avaldust rohkem kui 2023.

aastal, moodustades ligikaudu 10% kasvu. Kandemääruste koostamise arv suurenes 105 446-lt

114 507-le, mis tähendab 9% tõusu. Kandeavalduste põhjal koostatud määruste arv kasvas

29 348-lt 37 043-ni, mis on 26% rohkem kui eelmisel aastal. Järelevalvemenetluste arv vähenes

242 253 võrra. Kui 2023. aastal algatati 426 215 järelevalvemenetlust, siis 2024. aastal oli see

arv 183 962. Rahatrahve määrati 43 293, mis on 39 178 rohkem kui eelmisel aastal, mil määrati

4115 rahatrahvi. Määratud rahatrahvide kogusumma kasvas 863 850 eurolt 12,75 miljoni

euroni. Tasutud trahvide kogusumma suurenes 228 400 eurolt 2,01 miljoni euroni.

Kiirmenetluste keskmine aeg pikenes ühe päeva võrra, olles 2023. aastal üks päev ja 2024.

aastal kaks päeva. Kandeavalduste menetlemine võttis keskmiselt üheksa päeva, mis on kaks

päeva rohkem kui eelmisel aastal, mil see oli seitse päeva. Järelevalvemenetluste keskmine

kestus oli 2024. aastal 79 päeva, mis on 53 päeva rohkem kui 2023. aastal, mil see oli 26 päeva.

Majandusaasta aruannete menetlemise aeg vähenes poole võrra, olles 2023. aastal 16 päeva ja

2024. aastal kaheksa päev.

Riigilõivude tõstmisega ei kaasne kohtute osakondadele kohanemisraskusi, kuna avaldusi ja

kaebuseid esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu.

Tehinguväärtuse piirmäärade vahemike ja riigilõivude muutmine lihtsustab kohtunikuabide

tööd riigilõivu tasumise kontrollimisel.

Vähem kindlustatud isikud saavad ka edaspidi taotleda riigilt menetlusabi. Lõivumäära

tõstmisega tsiviilkohtumenetluses keskmiselt 18% ei ole ette näha märgatavat riigilõivust

vabastamise taotluste kasvu, kuna riigilõivumäära tõus ei ole üldisest majanduskasvust suurem.

Riigilõivude korrigeerimise, ennekõike aga menetlusosaliste ja registritoimingute kasutajate

senisest ratsionaalsemale käitumisele suunamisega eeldatakse riigilõivude tasumiskordade

üldarvu vähenemist kohtumenetluses kuni 5%, registritoimingute puhul 5–15%. Sellega

kaasnev positiivne lisamõju on kohtute ja registrite töötajate töökoormuse optimaalsemaks

muutumine.

6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei

mõjuta.

7. Seaduse rakendamisega seotud kohtute, riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Võimalikud tulud

Kohtu registritoimingute ning kinnistusraamatu tehingute riigilõivude muudatused

2024. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga

maksustatud tehingut, 2025. aastal ca 9000 riigilõivuga maksustatud tehingut. 2024 ja 2025

aastal keskmine tasutud riigilõiv oli 131 eurot. 41% riigilõivuga maksustatud toimingutest

18

moodustas uute äriühingute registreerimine ja 36% 25 euroga maksustatavad toimingud. 2025.

aasta andmete põhjal üle poole (53%) kõikidest tehingutest moodustasid tehingud, mille

riigilõiv oli 25 eurot ja vähem.

Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad kõige enam need registriosakonna lõivud, mille

senine määr oli 5–10 eurot (edaspidi kuni 30 eurot) ja äriühingute esmaregistreerimise tasu

200lt 250ni tavamenetluses ja 265lt eurolt 350 euroni kiirmenetluses, mistõttu laekub

riigilõivudest hinnanguliselt riigituludesse 2027. aastal 9,1 miljonit eurot. Aastase tulu

suurenemise prognoosimisel on arvestatud tehingute arvu vähenemisega kuni 5%. Võttes

arvesse ka riigilõivumäära tõusust tingitud mõju riigilõivude tagastusele, on registriosakonna

tehingutega seotud aastase riigilõivutulu prognoositav kasv 1,3 miljonit eurot.

2025. aastal tehti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga

maksustatud tehingut, 2024. aastal keskmiselt 7300 tehingut. 2025. aastal tasutud keskmine

riigilõiv oli 137 eurot, 2024. aastal oli see 120 eurot. Ligikaudu ¾ riigilõivudest on alla 150

euro suuruste riigilõivudega. Kinnistusosakonna riigilõivude tulude prognoosimisel on

eeldatud, et tehingute arv jääb samaks nagu 2025. aastal. Plaanitud riigilõivude tõusuga

suurenevad proportsionaalselt kõige enam (4–97 eurot, senise lõivumääraga võrreldes 1,5–2,5

korda) riigilõivud, mille kehtiv määr on kuni 149 eurot. Selle tulemusena laekub riigilõivudest

hinnanguliselt riigituludesse 2027. aastal 13,7 miljonit eurot. Võttes arvesse ka riigilõivude

tagastust, suureneb kokkuvõttes prognoositav kinnistusosakonna tehingute eest aastas laekuv

riigilõivutulu 2,7 miljonit eurot.

Kohtumenetluse riigilõivude muudatused

2025. aastal tasuti tsiviilkohtumenetlusega seoses kuus keskmiselt 5000 korda riigilõivu, 2024.

aastal 6500 korral. Tsiviilkohtumenetluses oli keskmiseks riigilõivuks 2025. aastal 179 eurot,

2024. aastal 158 eurot. Üle kahe kolmandikku (71%) kohtumenetlusega seotud riigilõivudest

moodustasid 2025. aastal riigilõivud kuni 99 eurot. Selliste riigilõivude tulu osakaal kogu

tuludest oli viiendik (20%). Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad riigilõivu määrad

keskmiselt 50%. Muudatuste tulemusel suureneb tsiviilkohtumenetluses laekuv riigilõivude

kogusumma ligikaudu 1,5 miljonit eurot.

Halduskohtumenetluses tasuti 2025. aastal riigilõive 174 000 eurot, mis sisaldab lisaks üldistele

20 euro suuruse riigilõivuga kaebustele (RLS § 60 lõige 1) ka muudest kaebustest laekunud

lõive (RLS lõiked 2-6). Halduskohtule esitati 2025. aastal 3444 kaebust. Seaduse jõustumise

tulemusena tõuseksid halduskohtu riigilõivud keskmiselt 240%, mille tulemusena suureneb

halduskohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma ligikaudu 500 000 eurot.

Kokkuvõtlikult on riigilõivumäärade muutmise tulemusena 2027. aasta järgne prognoositav

riigilõivutulude kasv kokku 6 miljonit eurot aastas (registriosakonna tehingutega seotud

aastase riigilõivutulu prognoositav kasv 1,3 miljonit, kinnistusosakonna tehingute eest aastas

2,7 miljonit eurot, tsiviilkohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma aastas 1,5 miljonit

eurot, halduskohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma aastas 0,5 miljonit eurot).

Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõttes on muudatuse mõju

kohtute töökorraldusele väike, kuid samas positiivne. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile

otseseid kulusid.

8. Rakendusaktid

19

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte.

10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti 2024. aasta 7. juunil kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile,

Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti

Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le.

Eelnõu kooskõlastasid Haridus-ja Teadusministeerium ning Kliimaministeerium. Märkustega

kooskõlastasid eelnõu Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Rahandusministeerium.

Arvamuse esitasid Riigikohus, Prokuratuur, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop, Eesti

Kirikute Nõukogu, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste

Liit.

Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel, milles kajastuvad vastused kooskõlastamise käigus

esitatud märkustele ja ettepanekutele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Riigilõivuseaduse muutmine Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu 2. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu lisa 1 3. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu lisa 2 2. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 3. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kooskõlastustabel Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Meie 16.02.2026 nr 8-1/1175-1

2