| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 10-1/609-1 |
| Registreeritud | 18.02.2026 |
| Sünkroonitud | 19.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
| Sari | 10-1 Ettevõtluskeskkonna poliitika kavandamise ning korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 10-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |
| Saabumis/saatmisviis | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |
| Vastutaja | Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Sepise 7
11415 Tallinn
+372 672 9700
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600
Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA
www.eis.ee [email protected] +372 672 9700
Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122 Tallinn
[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 1-1/26/1030
EISi vastus asutaja ootustele
Lugupeetud Erkki Keldo
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on lähtunud oma tegevuste kavandamisel alates
2025. aastast asutaja ootustest ning kujundanud oma tegevused eesmärgiga toetada
ettevõtluse arengut, majanduskasvu ja Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Alljärgnevalt
anname tervikliku ülevaate tegevustest, mis on tehtud, käimas või kavandatud nende ootuste
täitmiseks.
EIS käivitas uue strateegiaperioodi (2026-2028) väljatöötamise protsessi 2025a suvest.
Paralleelselt strateegiaga jätkasime EIS teenuste portfelli revisjoni ning teenuste
eesmärgistamise valideerimist. EIS Nõukogu kinnitas EIS strateegia põhialused 2025a
detsembris ning strateegia teksti jaanuaris 2026. Strateegia rakendamiseks töötatakse välja
vastav tegevusplaan kogu perioodiks, mille üle planeeritakse teha seiret nii strateegia mõõdikute
tasemel kui tegevusplaani projektide tasemel. Strateegia rakendamise toetamiseks luuakse
koostöös teadlastega mõõdikute süsteem. Strateegia taseme mõõdikute definitsioonid,
baastasemed ja sihttasemed on kavandatud esitada nõukogule 2026a I kv jooksul. Mõõdikute
süsteemi väljatöötamine sisaldab nii andmekvaliteedi parandam ist, metoodikate valideerimist
kui reaalajalise seiresüsteemi väljaarendamist, mille eesmärk on võimaldada senisest
süsteemsemalt hinnata EISi teenuste ja tegevuse panust majandusse.
Uue strateegia alusel on EISi fookuses võimekad Eesti eksportöörid ja välisinvestorid. Nende
teenindamiseks on loodud uued kliendihalduse üksused. Eesti eksportööride teenindamine
hõlmab edaspidi ka investeeringute soodustamist ja nende elluviimise toetamist regionaalsete
investorkonsultantide poolt. Prioriteediks on vähemalt 10 miljoni euro suuruste Eesti
tööstusinvesteeringute toetamine. EISi fookusklientide pealekasvu tagamiseks on EISi portfellis
äriklientidele erinevates valdkondades võimekuste arendam iseks teenused ning spetsiaalsed
programmid nii startupide, deeptechide kui potentsiaaliga kiiresti arenevate ettevõtete
toetamiseks ning e-residentide ettevõtete võimestamiseks. Uuel perioodil võetakse tugevamalt
teemaks ka talentide defitsiidi leevendamine. Turismi sektori toetamisel on kavas senisest
suuremat rõhku ja vahendeid suunata suursündmuste ja konverentsiturismi toetamisele ning
äriturismi soodustamisele.
2
Uue perioodi strateegias on EIS pakutavate teenuste fookus majanduse tootlikkuse kasvatamisel
läbi TA-mahukate toetuste-laenude-käenduste osakaalu kasvatamise, et stimuleerida
ettevõtjate teadus- ja arendustegevustesse investeerimist, ekspordimahtude kasvu,
välisinvesteeringute kaasamist ning elamumajanduse arengut. Teenuste fookus on ettevõtete
konkurentsivõime kasvatamisel ja turuvajadustele vastamisel.
Teenuste tõhususe suurendamiseks planeerib EIS oma teenuste portfellis teenuste hulka
vähendada, arendada välja iseteenindusplatvormi lihtsustamaks baasteenuste ligipääsetavust
ning suurendada fookusklientide ja eksportööride nõustamise kvaliteeti. Strateegias on seatud
eesmärgiks varasema enam kui 200 teenuselt läbi teenuste optimeerimise jõuda 50
põhiteenuseni. 2026. aasta lõpuks on eesmärk jõuda 75 teenuseni.
Täna EIS teenuste mõjusust veel süsteemselt ei monitoori. Kavandatavas mõõdikute süsteemis
planeerime hakata hindama nii EIS teenuste tulusust, kui teenuste mõju. Osad mõõdikud
(näiteks ettevõtete immateriaalne vara, oodatava mõju prognoosimine, jt) on kavas alles välja
töötada koostöös teadlastega. Samuti on alustatud EIS teenuste omahinna metoodika ja kulude
juhtimise süsteemi välja arendamisega ning EIS organisatsiooni enda efektiivsuse näitajate
väljatöötamise, seire ja juhtimisega.
EIS strateegias on sätestatud, et riigi vahendite efektiivsemaks kasutamiseks pakub EIS edaspidi
üksnes neid teenuseid, mis vastavad selgelt turuvajadustele ning aitavad kaasa ettevõtete
konkurentsivõime kasvule. Näiteks innovatsioonilaenu teenuse ettevalm istamisel on 2025. aasta
III kvartalis läbi viidud innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring
koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsi ja turu-uuringuga.
Kõigi teenuste puhul on EISi eesmärk pidevalt jälgida teenuste rakenduskulu, mis on defineeritud
valemiga toetuste väljamaksmise kulu / teenuse osutamise kulu, nii riigieelarveliste kui ka
välisvahenditest rahastatud teenuste lõikes. Selleks on käimas rakenduskulude ja teenuste
kulumudeli (sh tasuvuse) väljatöötamine, et mõista avaliku raha eest saavutatavat mõju.
Rakenduskulu hindamismudeli esmane versioon valmib 2026. aasta II kvartalis.
Rakenduskulude hindamisel jälgib EIS rahvusvahelist võrdluspilti teiste sarnaste
organisatsioonidega. Näiteks analoogiliselt Business Finland’iga on otsustatud tõhustada
organisatsiooni toimimist seades sihiks, et tööjõukulude osakaal turule suunatud teenuste
mahust oleks 2% 2028. aastaks. EISi 2025. aasta vastav näitaja oli 5,5% ning 2026. aasta
eesmärk on 3,9%.
Riskitaluvuse suurendamiseks arendab EIS f inantsinstrumentide ja toetuste riskimudelit ning
suurendab kõrgema riskiga laenude ja käenduste osakaalu teenuste portfellis. EISi juhtkond
tegutseb eesmärgipäraselt selle nimel, et toetada innovatsiooni ja majanduskasvu ning
parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile.
Selleks on 2025. aastal koostatud kasvukava kuni 2028. aastani ning muudetud
f inantseerimissüsteemi reitingumudelit, võimaldades rahastamist ka kõrgema riskiga
projektidele kuni reitinguklassini G. Samuti on 2025. aastal tehtud ettevalmistused Euroopa
Komisjoni riigiabi loa saamiseks, et võimaldada suurinvesteeringute edasist toetamist. 2026.
aastal jätkab EIS innovatsioonilaenu teenuse arendamist, tuginedes tehtud turutõrke analüüsile,
ning valmistub teenuse rakendamiseks 2026. aasta I kvartalis. Lisaks töötatakse 2026. aastal
välja ja juurutatakse riskimudel, mis võimaldab teadlikult ja juhitult f inantseerida kõrgema
riskiga projekte; riskimudeli väljatöötamine ja juurutamine on kavandatud 2026. aasta IV
kvartalisse.
3
EIS sekkub turule ainult juhul, kui selleks on põhjendatud sekkumisloogika, näiteks kui turul
puudub vajalik teenus või rahastamisvahend. 2025. aasta III kvartalis on tehtud vastavad
analüüsid ning edaspidi on plaanis regulaarne turu monitoorimine ning turu ja turutõrgete eelnev
hindamine, mille tulemusi kasutatakse teenuste kujundamisel ja sekkumisotsuste tegemisel
alates 2026. aasta II kvartalist.
Organisatsiooni integreerimiseks ja klientide paremaks teenindamiseks on EIS viinud läbi
ümberstruktureerimise, liikudes teenusepõhisest organisatsioonistruktuurist klienditeekonna
järgi organiseeritud struktuurile. Selle raames on loodud kliendikogemuse d ivisjon ning
rakendatakse ühe ukse põhimõtet, kus fookuskliente teenindatakse personaalsete
kliendihaldurite ja teenushaldurite kaudu ning ülejäänud ärikliente järjest enam suunatakse
kasutama iseteenindusportaali (iseteenindusplatvorm on alles arendamisel ja seni pakuvad
teenuseid ärikliendihaldurid). EIS on vähendamas oma domeenide arvu ja liidestab järkjärgult
oma erinevaid portaale ja veebilehti, koduleht on muudatustega sünkrooni viimisel, kus on nüüd
terviklik ülevaade pakutavatest teenustest. Kliendi tagasiside planeeritakse seirata ka edaspidi
nii NPS (soovitusindeks) kui teenuste kasutamise lihtsuse kohta, kasutades selleks Customer
Effort Score (CES) mõõdikut. Täiendavalt kavandamisel on põhjalikum kvalitatiivne intervjuudel
põhinev uuring fookuskliendi rahulolu seiramiseks, mis peab tuvastama põhjalikumalt teenuste
kvaliteedi, teenuste sobivuse, nõustamise kvaliteedi ja üldise rahulolu ning ootused.
EIS on alustanud oma grupi tütardega (SmartCap ja Krediidikindlustus) koostöö süvendamist ja
omavahelise integratsiooni läbi töötamist. Selle raames arendatakse terviklikumat teenuste
pakkumist klientidele, tehakse klientide vajaduste ühist analüüsi ning tõhustatakse koostööd
teenuste väljaarendamisel. Samuti on koos SmartCapi juhtkonnaga kaardistatud tugiteenused,
mida EIS saab grupiüleselt SmartCapile pakkuda. EISi ja KredExi ühendamise edukuse
indikaatorite ja ühinemise mõjude retro on veel ootelehel.
Toetuste menetlemise kiirendamiseks on EIS ellu kutsunud sisemise algatuse toetuste
lihtsustamiseks, mille tulemusel on kaotatud toetuste eelhindamiskomisjon ning lühendatud
taotlemise ajakulu. Selle jätkuna on arendatud ettevõtete suuruste ja riskide hindamise mudel,
mis võimaldab ajakulukat tööd automatiseerida ja seeläbi lühendada klientidele vastamise aega;
lisaks plaanib EIS 2026. aasta I kvartali lõpuks rakendada tehisintellekti starditoetuse
hindamisaruannete koostamiseks ning arendab iseteenindusplatvormi taotluste hindamise
alamprotsesside automatiseerimiseks.
EIS korrastab uues struktuuris oma protsessid, vastutused ja rollid ning käivitab rahvusvahelise
auditeerimise Pillar Assessment’i läbimiseks, et tagada rakendusüksusele vajalik teenuste ja
protsesside õiguspärasus, ennetamaks rolli- ja huvide konflikte ning tagamaks efektiivne ning
tõhus organisatsioon ja kvaliteetsed teenused. Sihiks on võetud kujuneda oma valdkonnas
kompetentsikeskuseks. Pikemas perspektiivis on võetud sihiks areneda innovatsioonipangaks
2030+.
Hea organisatsioonilise kuvandi loomiseks tegutseb ja suhtleb EIS avatult ja läbipaistvalt
avalikkuse, klientide ja partneritega. EIS kommunikeerib järjepidevalt, millega organisatsioon
tegeleb, millist kasu see loob ning kes sellest kasu saavad. EISi mõju ja väärtus ühiskonnas
kujuneb eelkõige tegude kaudu, mida toetab proaktiivne kommunikatsioon. EIS räägib
edulugudest ning toimib kompetentsikeskusena olukordades, kus otsitakse asjakohast teavet.
EIS tegeleb pidevalt proaktiivse meediasuhtlusega: aastas läheb organisatsioonist välja sadu
proaktiivseid sõnumeid, mille tulemusel tekib ligikaudu 5000 meediakajastust. EIS jälgib
4
regulaarselt sihtasutuse kuvandit avalikkuses, analüüsides nii meediakajastuste tonaalsust kui
ka mainet. 2025. aastal Norstati läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et EISi mainet hindab
heaks, väga heaks või suurepäraseks 62% ja halvaks vaid 5% vastanutest. Partnerlussuhete
arendamiseks korraldab EIS partnerite ümarlauasid ning küsib järjepidevalt tagasisidet ka
ettevõtjatelt.
EIS lähtub heast ühinguõiguse tavast ning organisatsioonis kehtib ESG raamistik, mida
vaadatakse täiendavalt üle pärast strateegia kinnitamist. Organisatsiooni pidev parendamine on
igapäevane tegevus ning EISil on kvaliteedijuht. Plaanis on töötajate kompe tentsimudeli
väljatöötamine ja juurutamine, sealhulgas töötajate arendamise strateegia loomine, loodus- ja
täppisteaduste ning majandusharidusega töötajate osakaalu suurendamine ning
koostöövõrgustiku tugevdamine. Samuti töötatakse välja ja juurutatakse juhtimise hea tava,
viiakse läbi vastavad töötoad ning arendatakse juhtide arenguprogrammi. Pühendumusindeksi
sihttasemeks on seatud 62%.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ursel Velve
juhatuse esimees
Lara Zelenova
muudatuste ja arenduste projektijuht
5551 5580, [email protected]
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600
Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA
www.eis.ee [email protected] +372 672 9700
Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122 Tallinn
[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 1-1/26/1030
EISi vastus asutaja ootustele
Lugupeetud Erkki Keldo
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on lähtunud oma tegevuste kavandamisel alates
2025. aastast asutaja ootustest ning kujundanud oma tegevused eesmärgiga toetada
ettevõtluse arengut, majanduskasvu ja Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Alljärgnevalt
anname tervikliku ülevaate tegevustest, mis on tehtud, käimas või kavandatud nende ootuste
täitmiseks.
EIS käivitas uue strateegiaperioodi (2026-2028) väljatöötamise protsessi 2025a suvest.
Paralleelselt strateegiaga jätkasime EIS teenuste portfelli revisjoni ning teenuste
eesmärgistamise valideerimist. EIS Nõukogu kinnitas EIS strateegia põhialused 2025a
detsembris ning strateegia teksti jaanuaris 2026. Strateegia rakendamiseks töötatakse välja
vastav tegevusplaan kogu perioodiks, mille üle planeeritakse teha seiret nii strateegia mõõdikute
tasemel kui tegevusplaani projektide tasemel. Strateegia rakendamise toetamiseks luuakse
koostöös teadlastega mõõdikute süsteem. Strateegia taseme mõõdikute definitsioonid,
baastasemed ja sihttasemed on kavandatud esitada nõukogule 2026a I kv jooksul. Mõõdikute
süsteemi väljatöötamine sisaldab nii andmekvaliteedi parandam ist, metoodikate valideerimist
kui reaalajalise seiresüsteemi väljaarendamist, mille eesmärk on võimaldada senisest
süsteemsemalt hinnata EISi teenuste ja tegevuse panust majandusse.
Uue strateegia alusel on EISi fookuses võimekad Eesti eksportöörid ja välisinvestorid. Nende
teenindamiseks on loodud uued kliendihalduse üksused. Eesti eksportööride teenindamine
hõlmab edaspidi ka investeeringute soodustamist ja nende elluviimise toetamist regionaalsete
investorkonsultantide poolt. Prioriteediks on vähemalt 10 miljoni euro suuruste Eesti
tööstusinvesteeringute toetamine. EISi fookusklientide pealekasvu tagamiseks on EISi portfellis
äriklientidele erinevates valdkondades võimekuste arendam iseks teenused ning spetsiaalsed
programmid nii startupide, deeptechide kui potentsiaaliga kiiresti arenevate ettevõtete
toetamiseks ning e-residentide ettevõtete võimestamiseks. Uuel perioodil võetakse tugevamalt
teemaks ka talentide defitsiidi leevendamine. Turismi sektori toetamisel on kavas senisest
suuremat rõhku ja vahendeid suunata suursündmuste ja konverentsiturismi toetamisele ning
äriturismi soodustamisele.
2
Uue perioodi strateegias on EIS pakutavate teenuste fookus majanduse tootlikkuse kasvatamisel
läbi TA-mahukate toetuste-laenude-käenduste osakaalu kasvatamise, et stimuleerida
ettevõtjate teadus- ja arendustegevustesse investeerimist, ekspordimahtude kasvu,
välisinvesteeringute kaasamist ning elamumajanduse arengut. Teenuste fookus on ettevõtete
konkurentsivõime kasvatamisel ja turuvajadustele vastamisel.
Teenuste tõhususe suurendamiseks planeerib EIS oma teenuste portfellis teenuste hulka
vähendada, arendada välja iseteenindusplatvormi lihtsustamaks baasteenuste ligipääsetavust
ning suurendada fookusklientide ja eksportööride nõustamise kvaliteeti. Strateegias on seatud
eesmärgiks varasema enam kui 200 teenuselt läbi teenuste optimeerimise jõuda 50
põhiteenuseni. 2026. aasta lõpuks on eesmärk jõuda 75 teenuseni.
Täna EIS teenuste mõjusust veel süsteemselt ei monitoori. Kavandatavas mõõdikute süsteemis
planeerime hakata hindama nii EIS teenuste tulusust, kui teenuste mõju. Osad mõõdikud
(näiteks ettevõtete immateriaalne vara, oodatava mõju prognoosimine, jt) on kavas alles välja
töötada koostöös teadlastega. Samuti on alustatud EIS teenuste omahinna metoodika ja kulude
juhtimise süsteemi välja arendamisega ning EIS organisatsiooni enda efektiivsuse näitajate
väljatöötamise, seire ja juhtimisega.
EIS strateegias on sätestatud, et riigi vahendite efektiivsemaks kasutamiseks pakub EIS edaspidi
üksnes neid teenuseid, mis vastavad selgelt turuvajadustele ning aitavad kaasa ettevõtete
konkurentsivõime kasvule. Näiteks innovatsioonilaenu teenuse ettevalm istamisel on 2025. aasta
III kvartalis läbi viidud innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring
koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsi ja turu-uuringuga.
Kõigi teenuste puhul on EISi eesmärk pidevalt jälgida teenuste rakenduskulu, mis on defineeritud
valemiga toetuste väljamaksmise kulu / teenuse osutamise kulu, nii riigieelarveliste kui ka
välisvahenditest rahastatud teenuste lõikes. Selleks on käimas rakenduskulude ja teenuste
kulumudeli (sh tasuvuse) väljatöötamine, et mõista avaliku raha eest saavutatavat mõju.
Rakenduskulu hindamismudeli esmane versioon valmib 2026. aasta II kvartalis.
Rakenduskulude hindamisel jälgib EIS rahvusvahelist võrdluspilti teiste sarnaste
organisatsioonidega. Näiteks analoogiliselt Business Finland’iga on otsustatud tõhustada
organisatsiooni toimimist seades sihiks, et tööjõukulude osakaal turule suunatud teenuste
mahust oleks 2% 2028. aastaks. EISi 2025. aasta vastav näitaja oli 5,5% ning 2026. aasta
eesmärk on 3,9%.
Riskitaluvuse suurendamiseks arendab EIS f inantsinstrumentide ja toetuste riskimudelit ning
suurendab kõrgema riskiga laenude ja käenduste osakaalu teenuste portfellis. EISi juhtkond
tegutseb eesmärgipäraselt selle nimel, et toetada innovatsiooni ja majanduskasvu ning
parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile.
Selleks on 2025. aastal koostatud kasvukava kuni 2028. aastani ning muudetud
f inantseerimissüsteemi reitingumudelit, võimaldades rahastamist ka kõrgema riskiga
projektidele kuni reitinguklassini G. Samuti on 2025. aastal tehtud ettevalmistused Euroopa
Komisjoni riigiabi loa saamiseks, et võimaldada suurinvesteeringute edasist toetamist. 2026.
aastal jätkab EIS innovatsioonilaenu teenuse arendamist, tuginedes tehtud turutõrke analüüsile,
ning valmistub teenuse rakendamiseks 2026. aasta I kvartalis. Lisaks töötatakse 2026. aastal
välja ja juurutatakse riskimudel, mis võimaldab teadlikult ja juhitult f inantseerida kõrgema
riskiga projekte; riskimudeli väljatöötamine ja juurutamine on kavandatud 2026. aasta IV
kvartalisse.
3
EIS sekkub turule ainult juhul, kui selleks on põhjendatud sekkumisloogika, näiteks kui turul
puudub vajalik teenus või rahastamisvahend. 2025. aasta III kvartalis on tehtud vastavad
analüüsid ning edaspidi on plaanis regulaarne turu monitoorimine ning turu ja turutõrgete eelnev
hindamine, mille tulemusi kasutatakse teenuste kujundamisel ja sekkumisotsuste tegemisel
alates 2026. aasta II kvartalist.
Organisatsiooni integreerimiseks ja klientide paremaks teenindamiseks on EIS viinud läbi
ümberstruktureerimise, liikudes teenusepõhisest organisatsioonistruktuurist klienditeekonna
järgi organiseeritud struktuurile. Selle raames on loodud kliendikogemuse d ivisjon ning
rakendatakse ühe ukse põhimõtet, kus fookuskliente teenindatakse personaalsete
kliendihaldurite ja teenushaldurite kaudu ning ülejäänud ärikliente järjest enam suunatakse
kasutama iseteenindusportaali (iseteenindusplatvorm on alles arendamisel ja seni pakuvad
teenuseid ärikliendihaldurid). EIS on vähendamas oma domeenide arvu ja liidestab järkjärgult
oma erinevaid portaale ja veebilehti, koduleht on muudatustega sünkrooni viimisel, kus on nüüd
terviklik ülevaade pakutavatest teenustest. Kliendi tagasiside planeeritakse seirata ka edaspidi
nii NPS (soovitusindeks) kui teenuste kasutamise lihtsuse kohta, kasutades selleks Customer
Effort Score (CES) mõõdikut. Täiendavalt kavandamisel on põhjalikum kvalitatiivne intervjuudel
põhinev uuring fookuskliendi rahulolu seiramiseks, mis peab tuvastama põhjalikumalt teenuste
kvaliteedi, teenuste sobivuse, nõustamise kvaliteedi ja üldise rahulolu ning ootused.
EIS on alustanud oma grupi tütardega (SmartCap ja Krediidikindlustus) koostöö süvendamist ja
omavahelise integratsiooni läbi töötamist. Selle raames arendatakse terviklikumat teenuste
pakkumist klientidele, tehakse klientide vajaduste ühist analüüsi ning tõhustatakse koostööd
teenuste väljaarendamisel. Samuti on koos SmartCapi juhtkonnaga kaardistatud tugiteenused,
mida EIS saab grupiüleselt SmartCapile pakkuda. EISi ja KredExi ühendamise edukuse
indikaatorite ja ühinemise mõjude retro on veel ootelehel.
Toetuste menetlemise kiirendamiseks on EIS ellu kutsunud sisemise algatuse toetuste
lihtsustamiseks, mille tulemusel on kaotatud toetuste eelhindamiskomisjon ning lühendatud
taotlemise ajakulu. Selle jätkuna on arendatud ettevõtete suuruste ja riskide hindamise mudel,
mis võimaldab ajakulukat tööd automatiseerida ja seeläbi lühendada klientidele vastamise aega;
lisaks plaanib EIS 2026. aasta I kvartali lõpuks rakendada tehisintellekti starditoetuse
hindamisaruannete koostamiseks ning arendab iseteenindusplatvormi taotluste hindamise
alamprotsesside automatiseerimiseks.
EIS korrastab uues struktuuris oma protsessid, vastutused ja rollid ning käivitab rahvusvahelise
auditeerimise Pillar Assessment’i läbimiseks, et tagada rakendusüksusele vajalik teenuste ja
protsesside õiguspärasus, ennetamaks rolli- ja huvide konflikte ning tagamaks efektiivne ning
tõhus organisatsioon ja kvaliteetsed teenused. Sihiks on võetud kujuneda oma valdkonnas
kompetentsikeskuseks. Pikemas perspektiivis on võetud sihiks areneda innovatsioonipangaks
2030+.
Hea organisatsioonilise kuvandi loomiseks tegutseb ja suhtleb EIS avatult ja läbipaistvalt
avalikkuse, klientide ja partneritega. EIS kommunikeerib järjepidevalt, millega organisatsioon
tegeleb, millist kasu see loob ning kes sellest kasu saavad. EISi mõju ja väärtus ühiskonnas
kujuneb eelkõige tegude kaudu, mida toetab proaktiivne kommunikatsioon. EIS räägib
edulugudest ning toimib kompetentsikeskusena olukordades, kus otsitakse asjakohast teavet.
EIS tegeleb pidevalt proaktiivse meediasuhtlusega: aastas läheb organisatsioonist välja sadu
proaktiivseid sõnumeid, mille tulemusel tekib ligikaudu 5000 meediakajastust. EIS jälgib
4
regulaarselt sihtasutuse kuvandit avalikkuses, analüüsides nii meediakajastuste tonaalsust kui
ka mainet. 2025. aastal Norstati läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et EISi mainet hindab
heaks, väga heaks või suurepäraseks 62% ja halvaks vaid 5% vastanutest. Partnerlussuhete
arendamiseks korraldab EIS partnerite ümarlauasid ning küsib järjepidevalt tagasisidet ka
ettevõtjatelt.
EIS lähtub heast ühinguõiguse tavast ning organisatsioonis kehtib ESG raamistik, mida
vaadatakse täiendavalt üle pärast strateegia kinnitamist. Organisatsiooni pidev parendamine on
igapäevane tegevus ning EISil on kvaliteedijuht. Plaanis on töötajate kompe tentsimudeli
väljatöötamine ja juurutamine, sealhulgas töötajate arendamise strateegia loomine, loodus- ja
täppisteaduste ning majandusharidusega töötajate osakaalu suurendamine ning
koostöövõrgustiku tugevdamine. Samuti töötatakse välja ja juurutatakse juhtimise hea tava,
viiakse läbi vastavad töötoad ning arendatakse juhtide arenguprogrammi. Pühendumusindeksi
sihttasemeks on seatud 62%.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ursel Velve
juhatuse esimees
Lara Zelenova
muudatuste ja arenduste projektijuht
5551 5580, [email protected]