Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks, viitenumbriga 304155“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

1

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/518-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,

Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel

digimajanduse osakonnajuhataja Karita Orusaar (edaspidi tellija),

ja

…, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad töö teostamiseks hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene

teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem

dokument.

2. Lepingu ese ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks

(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud

tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega

seotud nõuete ühtlustamiseks“ (viitenumber 304155) tulemusena ning vastavalt riigihanke

alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja annab tulemi elektrooniliselt tellijale üle kahes

etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.1 ning teostab töö tulemuste esitluse järgmistel

tähtaegadel:

2.3.1. Töövõtja annab tellijale I etapi töö üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud

projektiplaanist ja ajakavast tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 9 nädalat pärast

lepingu sõlmimist.

2.3.2. Töövõtja annab tellijale II etapi töö üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud

projektiplaanist ja ajakavast tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 18 nädalat pärast

lepingu sõlmimist.

2.3.3. Pärast II etapi töö vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 15 tööpäeva jooksul

vähemalt ühel avalikul üritusel.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele

lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub töö eest kahes osas, pärast vastavalt etapi tööde

vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:

3.1.1. I etapi tööde eest 50% punktis 3.1. nimetatud tasust:

3.1.2. II etapi tööde eest ja pärast töö tulemuste esitlemist 50% punktis 3.1. nimetatud tasust.

3.2. Pärast töö üleandmist kontrollib hankija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab

töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on

allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

3.3. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus nimetatud

tellija volitatud esindaja.

2

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on …, telefon …, e-post … või teda asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

üleandmisel on … , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:

5.1.1.Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris);

5.1.2.Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris).

5.1.3.Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega (töö) tutvunud elektroonselt Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud osasid

või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud osades, mis on

märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“

6.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) taaste- ja vastupidavusrahastuse (edaspidi

RRF) eelarvest. RFF rahastuse kasutamisel on Töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele

vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab Tellija Töövõtjale töö käigus.

6.3.1. Lepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö on tähistatud vastavalt Vabariigi

Valitsuse määrusele 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused1“.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

3

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/

poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et

Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö

alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik,

maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks,

millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/

(summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Riigihanke „ Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“

(viitenumber 304155) hindamismetoodika kirjeldus

1. Hindamiskriteeriumid

1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%)

Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud

käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse RHR-is

toodud valemi järgi.

1.2. Töö teostamise projektiplaan, ajakava ja metoodika (osakaal 70%)

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani, ajakava

ja metoodika vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, meeskonna

tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele

skaalale:

1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 väärtuspunkti – 70 punkti, kui:

A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse.

B - Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses

ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva

kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud tulemi mahtu.

Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani kirjeldusega töö

teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises

kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke

alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse

realiseerida.

C - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult hanke alusdokumentides nõutud tulemi saavutamise

protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni.

D - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas

meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse analüüsi eesmärgi

saavutamiseks.

E - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning

kuidas neid rakendatakse projekti jooksul.

F - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on

põhjalik ja läbimõeldud, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning

lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja

arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide

lahendamise töö kvaliteetseks teostamiseks.

G - Töö metoodika on välja toodud ja põhjalikult kirjeldatud ning välja on toodud, kuidas valitud

metoodika aitab kaasa tehnilises kirjelduses seatud eesmärkide saavutamisele.

H - Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning

pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on

võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil.

I - Pakkuja on hankija hinnangul projektiplaanis eraldi selgelt välja toonud lisandväärtust loovaid

täiendavaid tegevusi (vähemalt 2), sh koos kirjeldusega tegevuse sisust ja selgitusega, milles

väljendub nende tegevuste lisandväärtus.

1.2.2. Hindamiskomisjon annab 60 väärtuspunkti – 60 punkti antakse, kui pakkuja ei ole hankija

hinnangul pakkunud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I), kuid on täitnud 1.2.1. väljatoodud

kirjeldustes punktid A-H.

1.2.3. Hindamiskomisjon annab 50 väärtuspunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud töö

ülesandepüstitusest, toonud välja ja kirjeldanud töö teoreetilist (teaduslikku) raamistikku.

Meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud. Pakkumuses on selgitatud,

kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud

eesmärki. Projektiplaanis kirjeldatu on realistlik ning vastab töö eesmärkidele ja tulemite

saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas tehnilise kirjeldusega ning

ajakavaga. Töö teostamise metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1

väljatoodud kirjeldustes A-H 1-3 puudust või ebaselgust. Sellisel juhul pakkumuses

esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I) hindamisel arvesse ei võeta.

1.2.4. Hindamiskomisjon annab 30 väärtuspunkti – 30 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud töö

ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud töö eesmärkide ja tulemite

saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise

põhjendatus jms) ning metoodika kirjeldus on vaid osaliselt kooskõlas tehnilise kirjelduse

ja töö eesmärkidega. Töö teostamise metoodikas või projektiplaanis või ajakavas esineb

punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 4-5 puudust või ebaselgust. Sellisel juhul

pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I) hindamisel arvesse ei võeta.

1.2.5. Hindamiskomisjon annab 10 väärtuspunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise metoodikas,

projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 6 või

rohkem puudust või ebaselgust. Pakkumus on vaid aimatavas seoses tehnilises kirjelduses

toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab

suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud

eesmärke. Sellisel juhul pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I)

hindamisel arvesse ei võeta.

2. Eduka pakkuja valik

2.1. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab

punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses

komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

2.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim.

Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

2.3. Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaan, ajakava ja metoodika“

eest hindamisel 10 väärtuspunkti, siis hankija ei tunnista pakkumust edukaks, vaid tunnistab

riigihanke omal algatusel kehtetuks.

2.4. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem

väärtuspunkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan,ajakava ja metoodika“ eest (vt p

1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.

Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.

1

Tehniline kirjeldus

Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks

Sisukord 1 Töö taustainfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk ................................................... 1

1.1 Taustainfo ..................................................................................................... 1

1.2 Probleemi kirjeldus ....................................................................................... 2

1.3 Rakendusuuringu eesmärk .......................................................................... 3

2 Uuringuküsimused ............................................................................................... 5

2.1 Teadmusbaasi loomine ................................................................................. 5

2.2 Tulevase lahenduse kirjeldus ....................................................................... 7

3 Töö tulemite kirjeldus ......................................................................................... 10

3.1 Rakendusuuringu sisust lähtuvad tulemid .................................................. 10

3.2 Vormilised tulemused ................................................................................. 10

4 Töö tegemist täpsustavad tingimused ja töö teostamise juhtimine .................... 12

4.1 Töö tegemist täpsustavad tingimused ........................................................ 12

4.2 Töö teostamise juhtimine: .......................................................................... 13

1 Töö taustainfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk

1.1 Taustainfo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib töö „Rakendusuuring:

majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamine“ (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks

on siinses tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu.

2

Rakendusuuring valmib kahes etapis. Teadmusbaasi loomise käigus, töö esimeses etapis,

kaardistatakse tänased probleemid ja vastuolud majandustegevusega seotud nõuete osas.

Selles etapis tuleb täpsemalt kaardistada tänased vastuolud, ebakõlad ja probleemid, mis

tulenevad sellest, et erinevates registrites on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist

(EMTAK) lähtuvad nõuded vastuoluliselt või ebatäpselt seadistatud.

Teises etapis luuakse tulevane andmete valitsemise mudel, protsessid ja/või tehnilised

lahendused mille rakendamisel saaks majandustegevusega seotud nõudeid ühtlustada ja

ühtsena hoida ning siduda need ühtselt kehtivate EMTAK koodidega kõikides registrites.

Tulevane andmete valitsemise mudel, protsessid ja/või tehnilised lahendused peavad

määratlema, kuidas korraldada andmete loomine, ajakohastamine, sidumine ja

avalikustamine nii, et ettevõtjad saaksid erinevates registrites esitatud teabest ühetaolise,

selge ja ajakohase ülevaate.

1.2 Probleemi kirjeldus

EMTAK on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) hallatav klassifikaator, mille järgi

klassifitseeritakse ettevõtjate tegevusalasid. EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud

tegevusalade klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. Neli esimest taset EMTAK

koodis vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik. Rahvusliku taseme loomisel on

arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust (klassifikaatorite määrus).

EMTAK on aluseks ettevõtjate tegevusalade määratlemisel. Erinevad tegevusalad on

seotud omakorda mitmete registrite ja majandustegevusega seotud nõuetega. Täna puudub

ühtne süsteem, mille kaudu ettevõtja saaks teada, millised nõuded tema kavandatava

tegevusega seotud on. 2023. aastal läbi viidud analüüsi „Äritegevuseks tegevusloa

taotlemise ja majandustegevusteate esitamise ärisündmuse analüüs“1 käigus läbi viidud

uuringu kohaselt on Eestis enam kui 120 tegevusvaldkonda, millel kehtivad

majandustegevusega seotud nõuded.

Registreid, kus tuleb majandustegevusega seotud nõudeid täita, on palju. Sageli tuleb

lubade taotlemise või majandustegevusteadete esitamise käigus esitada samu või sarnaseid

andmeid mitmele registrile, mis tähendab, et andmete esitamise koormus ettevõtja jaoks on

suur.

3

Majandustegevusega seotud nõuded on ebaselgelt nimetatud, nende haldus on hajutatud

erinevate asutuste vahel ning andmete ajakohasus ja kaardistus on puudulik. Üks ja sama

majandustegevusega seotud nõue võib olla esitatud erinevates keskkondades erinevate

nimetuste all, see põhjustab segadust ning ebamõistlikku ja välditavat halduskoormust

ettevõtja jaoks.

Informatsioon vajalike majandustegevusega seotud nõuete kohta erinevates portaalides

peab olema sama. Seosed EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete vahel

on loodud nii äriregistri kui teiste registrite vaatest, kuid puudub süsteem seoste

ajakohasena hoidmiseks. Sama majandustegevusega seotud nõude omanik võib äriregistris

ja majandustegevuse registris (või muus registris) täna nõuded erinevalt seadistada, ehk

siis luua sama nõudega sisuliselt erinevad või erineva nimetusega seosed.

Lisaks riigiportaalile (eesti.ee), äriregistrile, majandustegevuse registrile on EMTAK

koodidel seosed ka teistes registrites (asutustes) olevate majandustegevusega seotud

nõuetega, muuhulgas:

 Lennuohutuse järelevalve infosüsteem

 Keskkonnalubade register (Kotkas)

 Majandustegevuse register

 Ravimite käitlemise tegevuslubade register

 Eesti hariduse infosüsteem

 Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register

 Põllumajandusloomade register

 Riigi toidu ja sööda käitlejate register

 Taimetervise register

 Väetiseregister

 Tervishoiuteenuste osutajate register

1.3 Rakendusuuringu eesmärk

Rakendusuuringu eesmärk on töötada välja lahendus, mis võimaldab ühtlustada

EMTAK2025 koodide ja nende juurde kuuluvate majandustegevusega seotud nõuete

4

vahelised seosed ning kujundada seoste ajakohasena hoidmiseks ja täpseks

määratlemiseks tulevikulahendus.

Majandustegevusega seotud nõuete täpsem definitsioon ja tegevusalade skoop on täna

iga nõude omaniku ja registripidaja otsustada ning andmete esitajal puudub selgus ja

täpne arusaam tegevusaladega seotud kohustustest. Üks selle probleemi juurpõhjuseid on,

et erinevate registrite vahel ei toimu andmete uuendamist ja ühtsena hoidmist. Asutustel

puudub selleks seadusest tulenev kohustus ja vastutus. Andmed on registrites erineva

sisuga, erinevate nimetustega. Majandustegevusega seotud nõudeid tõlgendatakse

riigiasutustes erinevalt isegi lähtudes samast seadusest.

Vaidluste ja lahknevuste korral peaks olema üks riigiülene institutsioon, mis teeb lõpliku

otsuse või üldiselt aktsepteeritud protsess erinevuste kõrvaldamiseks või

tarkvaralahendus nõuete ühtsena hoidmiseks või mõni muu lahendus, mis aitaks vältida

olukorda, kus nõuete omanikud kehtestavad vastuolulisi nõudeid või tõlgendavad

nõudeid erinevalt.

Teiseks, majandustegevusega kaasnevaid samasisulisi nõudeid nimetatakse valdkonniti

erinevalt ning rakendusuuringu käigus peab valmima majandustegevusega seotud nõuete

omanikele sobiv ettepanek terminite ühtlustamiseks. Kasutusel on üldine laiem mõiste

majandustegevuse nõuded. Samuti on kasutusel mõisted nagu tunnustamine või

registreering. Mõnes valdkonnas nimetatakse taolisi majandustegevusega seotud nõudeid

erinõueteks, kuid erinõueteks nimetatakse ka vastavale tootele või selle käitlemisele

kehtivaid nõudeid.

Majandustegevusega seotud nõuete hulka võivad näiteks kuuluda:

 kinnitatud ärakiri

 korraldusluba

 kutsetegevuse luba

 käitlemise luba

 litsents

 registreering

 sertifikaat

 sõidukikaart

 tegevusloa koopia

 teenindajakaart

5

 tunnustamine

 saasteluba

Kolmandaks on majandustegevusega seotud nõuete õiguslik raamistik killustunud.

Probleemid: MSÜS reguleerib üldpõhimõtteid, kuidas ettevõtlust Eestis korraldatakse,

ravimiseadus kehtestab nõuded ravimite tootmisele, müügile, hulgimüügile,

apteegiteenustele. Majandustegevusega seotud nõuded on kehtestatud veel mitmetes

õigusaktides (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, krediidiasutuste seadus,

investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse seadus, ehitusseadustik, toiduseadus,

kutseõppeasutuse seadus, elektrituruseadus, maagaasiseadus jne).

2 Uuringuküsimused

2.1 Teadmusbaasi loomine

Rakendusuuringu teadmusbaasi loomiseks tuleb kaardistada hetkeolukord ning probleemid,

mida tulevane haldusmudel, protsess ja/või tehniline või mõni muu välja pakutud meetod peab

lahendama. Kaardistada tuleb kõik tänased vastuolud, mis muudavad majandustegevusega

seotud nõuete täitmise ettevõtja jaoks ebaselgeks. Näiteks olukorrad, kus ühe nimetusega

majandustegevuse nõue annaks justkui õiguse tegeleda hoopis teisel alal (elektritöödega on

seotud seadmetööde luba, kuid sarnase nimetusega luba on ka teistes valdkondades ning loa

omamine ühes valdkonnas annaks justkui õiguse tegutseda ka teises valdkonnas; olukord, kus

seaduses kehtestatud majandustegevusega seotud nõude nimetus erineb asutuse poolt küsitavast

majandustegevusega seotud nõude nimetusest; olukorrad, kus majandustegevusega seotud

nõuet võib mitut moodi tõlgendada).

6

2.1.1 Teadmusbaasi loomine peab muuhulgas vastama allolevatele küsimustele ja

tingimustele:

2.1.1.1 Millised majandustegevusega seotud nõuded on sisuliselt samad, kuid esitatud

erineva nimetuse või vormiga erinevates registrites?

2.1.1.2 Millised täpselt sama nimetusega load on täna sisult erinevad või kehtivad

erinevates valdkondades?

2.1.1.3 Kuidas jaotuvad vastutus ning andmehaldusfunktsioonid erinevate asutuste

vahel majandustegevusega seotud nõuete osas? Millised probleemid või

vastuolud taolisest vastutuse ja andmehaldusfunktsioonide jaotusest

tulenevad?

2.1.1.4 Millised asutuste sisemiste tööprotsessidega seotud tegurid mõjutavad ja

võivad takistada majandustegevusega seotud nõuete ühtset käsitlemist?

2.1.1.5 Milliseid asutuste töökorraldusega seotud piiranguid tuleb arvestada EMTAK

koodide ja majandustegevusega seotud nõuete vastastikkusel kaardistamisel?

2.1.1.6 Milliseid semantilisi, sisulisi vastuolusid tuleb arvestada, kui kaardistada

seosed EMTAK koodide ja majandustegevuse registris välja toodud

tegevusalade vahel?

2.1.1.7 Millised on asutustes kasutusel olevatest tehnilistest lahendustest lähtuvad

põhjused, miks ei ole võimalik tagada kuvatavate andmete ja seoste

ajakohasust, sünkroonsust ja üheselt mõistetavust?

2.1.1.8 Millised on kattuvused, vastuolud ja puudujäägid erinevates registrites

majandustegevusega seotud nõuete osas?

2.1.2 Teadmusbaasi loomiseks tuleb kaardistada õiguslik raamistik, mis on seotud

majandustegevusega seotud nõuetega. Õigusraamistiku kaardistamise jaoks tuleb

vastata allolevatele küsimustele ja tingimustele:

2.1.2.1 Millised Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad majandustegevusega

seotud nõudeid ettevõtjatele erinevatel tegevusaladel?

2.1.2.2 Millised on seadusandlusest tulenevad vastuolud majandustegevusega seotud

nõuete kehtestamisel? Millised juriidilised tegurid mõjutavad ja võivad

takistada majandustegevusega seotud nõuete ühtset käsitlemist ning kuidas

neid piiranguid ületada?

2.1.2.3 Kas ja milliseid õigusakte tuleks muuta, milline peaks olema õigusraamistik,

et oleks võimalik majandustegevusega nõuete ja EMTAK koodide vaheliste

seoste loomine, mis oleksid ühtsed üle kõikide asutuste, registrite ja portaalide?

7

2.1.2.4 Kuidas on seadustes defineeritud nõuete liigid (nt tegevusluba, registreering,

teade jne)? Kas täna on vastuolusid seaduses kehtestatud majandustegevusega

seotud nõuete nimetuste ning registrites kirjeldatud või avaliku sektori asutuste

poolt nõutavate nõuete nimetuste vahel? Tuua välja ülevaade nendest

vastuoludest.

2.1.2.5 Millistel riiklikel institutsioonidel on õigus kehtestada majandustegevusega

seotud nõudeid? Millistel riiklikel institutsioonidel on või peaks olema õigus

ja kohustus neid nõudeid ühtlustada?

2.1.2.6 Millised kehtivad majandustegevusega seotud nõuded jätavad liiga laia

tõlgendamisvabaduse nõude kehtestajale? Milliste tänaste

majandustegevusega seotud nõuete puhul puudub hetkel selge õiguslik alus või

ühtne tõlgendus? Kuidas tuleks taolisi nõudeid muuta nii, et nende

tõlgendamine ei oleks subjektiivne?

2.1.2.7 Kas ja kuidas on seadusandlikult reguleeritud registrite vaheline andmevahetus

majandustegevusega seotud nõuete osas?

2.1.2.8 Millisele asutusele peaks jääma vastutus selle eest, et EMTAK koodide ja

nõuete vahelised seosed püsiksid ajakohased? Kellel peaks olema lõplik

otsustusõigus juhul, kui kaks institutsiooni ei jõua nõuete tõlgenduses,

kehtestamise osas kokkuleppele?

2.1.2.9 Millised peaksid olema õiguslikud tagajärjed, kui asutused ei hoia seoseid

EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete vahel ajakohasena?

2.1.2.10 Kas on juhtumeid, kus õiguslik alus ei vasta sellele, mida avaliku sektori asutus

majandustegevusega seotud nõuete osas on kehtestanud?

2.2 Tulevase lahenduse kirjeldus

Majandustegevusega seotud nõuete osas on andmehalduse funktsioonid jaotatud erinevate

asutuste vahel ning registrite vaheline koostöö on puudlik, seoseid ei kuvata ajakohaselt,

sünkroonselt ja üheselt mõistetavalt.

Tänased vastuolud muudavad majandustegevusega seotud nõuete täitmise ettevõtja jaoks

ebaselgeks. Rakendusanalüüsi teine etapp on lahenduse kirjeldus, mis seob kehtivad EMTAK

tegevusalad ja nende juurde kuuluvad majandustegevusega seotud nõuded ühtseks üheselt

mõistetavaks tervikuks üle kõikide registrite.

8

2.2.1 Rakendusanalüüsi tulemusena tuleb välja pakkuda vähemalt kolm võimalikku

tulevikulahendust EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete sidumiseks,

ning seoste ühtsena hoidmiseks ning majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks

ja ühtsena hoidmiseks erinevate asutuste vaatest. Pakutavate lahenduste eesmärk on

kõrvaldada analüüsi esimeses etapis tuvastatud vastuolud. Lahenduste hulka võivad

kuuluda uue haldusmudeli kirjeldus, protsesside ja/või tehniliste lahenduste kirjeldused

ja/või ettepanekud õiguslikeks muudatusteks. Ettepaneku võimalike lahenduste osas

teeb töövõtja, lõplik otsus, milliste lahenduste kirjeldamisega edasi minna, tehakse

koostöös tellija juhtrühmaga.

2.2.2 Kokkulepitud lahenduste kohta tuleb välja tuua SWOT, SOAR või mõni muu sarnane

kirjeldus.

2.2.3 Muuhulgas peab võimalik tulevikulahendus vastama allolevatele küsimustele ja

tingimustele:

2.2.3.1 Millised rollid ja rollide juurde kuuluvad õigused/volitused peavad olema

määratud erinevate tulevikulahenduste puhul, et andmed ja seosed oleksid

ühtsed ning muutused viiakse sisse sünkroonselt kõikides keskkondades, kus

neid seoseid kajastatakse?

2.2.3.2 Ettepanek, kuidas lahendada olukorrad, kus erinevates registrites on ühele

EMTAK koodiga ettevõttele kehtestatud erinevad, vastuolulised

majandustegevusega seotud nõuded.

2.2.3.3 Iga tulevikulahenduse puhul tuleb välja tuua, kuidas siduda

majandustegevusega seotud nõuded EMTAK koodidega nii, et kuvatavad

seosed oleksid samad kõikides registrites ja portaalides?

2.2.3.4 Kuidas erinevate tulevikulahenduste puhul on tagatud majandustegevusega

seotud nõuete ühtne tõlgendus kõikides registrites ja portaalides?

2.2.3.5 Kuidas peaks iga tulevikulahenduse puhul olema korraldatud registrite

vaheline andmevahetus ja EMTAK koodide ja seotud majandustegevuse

nõuete vaheliste seoste uuendamise protsess?

2.2.3.6 Kuidas toimiksid erinevad tulevikulahendused EMTAK klassifikaatori

versioonivahetuse korral? Kuidas peaks välja nägema töövoog kui mõni

majandustegevusega seotud nõue lisandub või muutub?

2.2.3.7 Kuidas tagada majandustegevusega seotud nõuete tähenduste, vormide ja

nimetuste ühtsus sõltumata registrist?

9

2.2.3.8 Ettepanek, millised muudatused registrite ülesehituses ja andmevahetuses

oleks vaja teha, et tagada EMTAK koodide ning majandustegevusega seotud

nõuete vaheliste seoste identsus erinevates registrites.

2.2.3.9 Esmane hinnang, kui mitu töötundi kuluks taolise lahenduse ellu kutsumiseks?

Milliseid kompetentse ja millise koormusega oleks nende muudatuste ellu

viimiseks tarvis?

2.2.3.10 Esmane hinnang taolise lahenduse ellu kutsumise maksumuse osas?

2.2.4 Koostöös tellijaga tuleb välja valida üks tulevikulahendus, mille kohta tuleb kirjeldada

sammud, kuidas jõuda selle lahenduse rakendamiseni. Millised eeldused tuleks selleks

täita? Selle lahenduse kohta tuleb välja tuua ka täpsem protsessijoonis ja/või visuaalne

selgitus protsesside kohta ja/või tehnilise lahenduse kirjeldus.

Muuhulgas peab välja valitud lahenduse kirjeldus vastama allolevatele nõuetele ja

küsimustele:

2.2.4.1 Milliseid õiguslikke muudatusi on vaja teha, et majandustegevusega seotud

nõuded oleksid ühtsed kõikides registrites?

2.2.4.2 Milliseid muudatusi on vaja teha asutuste otsustusprotsessides, et

majandustegevusega seotud nõuded ei oleks erinevates registrites

vastuolulised?

2.2.4.3 Ettepanek, kuidas peaksid asutused üksteist teavitama, kui viiakse sisse

majandustegevusega seotud nõuete muudatusi?

2.2.4.4 Millist infot peaks ettevõtja nägema? Kuidas tuleks grupeerida

majandustegevusega seotud nõuded?

2.2.4.5 Ettepanek, kuidas peaks majandustegevusega seotud lubade ja teadete nimetusi

ühtlustama. Näiteks reguleerijate koolitaja tunnustamine on oma olemuselt

tegevusluba, kuid seda nimetatakse teisiti.

2.2.4.6 Ettepanek, kuidas peaks majandustegevusega seotud lubade ja teadete

definitsioone muutma, et vastuolusid, ebaselgust vältida?

2.2.4.7 Ettepanek, kuidas tuleks ettevõtjaid muudatustest teavitada kui nõuetega

seotud tegevusalade struktuur muutub, täpsustatakse lisatingimusi või viiakse

sisse muid muudatusi?

2.2.4.8 Kuidas peaks erinevates registrites olema ühtlustatud see, kas kuvatakse välja

nelja- või viiekohalist EMTAK koodi?

2.2.4.9 Tulevikulahendus peaks sisaldama ka ülemineku plaani, mis tagaks, et

ettevõtjad ei peaks uuesti lubasid taotlema või esitama tegevusteateid pärast

ühtlustamist.

10

2.2.4.10 Halduslahendustele lisaks tuleks analüüsida, kas on mõistlik kujundada

EMTAK 6. taseme kood, mis oleks seotud majandustegevusega seotud

nõuetega? See võib kuuluda ka välja pakutud tulevikulahenduste juurde.

Lisaks tuua välja esmane hinnang, kui mitu töötundi kuluks taolise lahenduse

ellu kutsumiseks? Milliseid kompetentse ja millise koormusega oleks nende

muudatuste ellu viimiseks tarvis?

3 Töö tulemite kirjeldus Lisaks vastustele analüüsiküsimustele peab lõpptulemiga koos olema üle antud

järgnevad tulemid.

3.1 Rakendusuuringu sisust lähtuvad tulemid

3.1.1 I ja II analüüsi etapile lisaks tuleb tellijale üle anda:

3.1.2 Tabel või muu viisil vormistatud kompaktne ülevaade, kus on välja toodud sama sisuga,

kuid erinevate nimetustega nõuded. Ülevaade näitab ära, millistes registrites või

asutustes kasutatakse erinevaid nimetusi tegelikult sama asja kohta.

3.1.3 Tabel (või mõnel muul viisil vormistatud kompaktne ülevaade), kuhu on koondatud

sama nimetusega, kuid erineva sisuga nõuded. Ülevaates on välja toodud olukorrad, kus

üks mõiste, näiteks mõiste „registreering“, on sisustatud ühes valdkonnas üht ja teises

hoopis teist moodi.

3.1.4 Majandustegevusega seotud nõuete osas ettepanekud, milline nimetus ja definitsioon

jääks tulevikus kasutusele ning milliste nõuete nimetusi ja/või definitsioone tuleks

muuta koos lühikese selgitusega, miks taoline lahendus on parim.

3.1.5 Tellijaga koos välja valitud tulevase lahenduse juurde kuuluvad protsessijoonised.

Tulevase lahenduse visuaalne kirjeldus peab näitama, kuidas tulevikulahenduseni jõuda,

kuidas hoida majandustegevusega seotud nõudeid ühtsena kõigis registrites, kuidas neid

seoseid muuta ning kuidas ettevõtjaid muudatustest teavitada. Tulevase lahenduse kõik

vajalikud protsessid peavad olema välja toodud joonistena BPMN või muus sarnases

graafilises märgistikus.

3.1.6 Muuhulgas tuleb välja tuua tulevase lahenduse vastutusmaatriks koos rollidega ning

erinevate sidusrühmade õigused ja kohustused.

3.2 Vormilised tulemused

3.2.1 Lõpptulem eesti keeles ja lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles. Lühikokkuvõtte

maksimaalne pikkus on 5 lehekülge.

3.2.2 Esitlusslaidid eesti ja inglise keeles.

Töövõtja lisab projekti tegevuste alustamisel projekti info Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS).

ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev,

11

vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseeriv

asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon

(lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti

lõpptulemuste lühikirjeldus.

12

4 Töö tegemist täpsustavad tingimused ja töö

teostamise juhtimine

4.1 Töö tegemist täpsustavad tingimused

4.1.1 Tellitav töö on jagatud 2 etapiks:

4.1.2 I etapp on vahetulemi esitamine, mille esitamise tähtaeg on lepingu sõlmimisest 9

nädala jooksul. Vahetulemis peab sisalduma analüüsi vastused küsimustele, mis on

toodud käesoleva tehnilise kirjelduse p 3.1 all olevates punktides (teadmusbaasi

loomine).

4.1.3 II etapp on lõpptulemi esitamine, mis moodustub täiendatud vahetulemist ning mille

esitamise tähtaeg on lepingu sõlmimisest 18 nädala jooksul. Lõpptulemis peavad

sisalduma vastused küsimustele, mis on toodud tehnilise kirjelduse p 3.2 all olevates

punktides (tulevikulahenduse kirjeldus). Töö tulem tuleb saavutada lõpptulemiga. Kui

analüüsi käigus selgub, et vahetulemis analüüsitud osasid tuleb täiendada peale

vahetulemi üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpptulemis.

Töövõtja esitab töö tellija volitatud esindajale lõpptulemi eesti keeles elektrooniliselt

muudetavas (soovitavalt .doc või .pdf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud

töödeldavas formaadis; ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis lõpptulemi

elektroonsel meediakandjal. Lõpptulem esitatakse tellija volitatud esindajale koos kõigi

taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti või loodi,

sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused.

4.1.4 Pärast II etapi tulemite vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 15 tööpäeva

jooksul vähemalt ühel avalikul üritusel. Esitluse täpne aeg, vorm ja sündmused, mille

raames esitlus tehakse, lepitakse koostöös kokku tellijaga.

4.1.5 Töö vahetulemi esitamisel ja lõpptulemi esitamisel tuleb töövõtjal üle anda tellija

volitatud esindajale kogu analüüsi tegemiseks kasutatud materjal ning kogutud info.

4.1.6 Mõlemaid esitatud etappe tagasisidestab Tellija 10 tööpäeva jooksul. Töövõtja peab

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul Tellija poolt esitatud muudatusettepanekud töös

rakendama.

4.1.7 Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani, metoodikat ja ajakava

täpsustada, kui see aitab paremini saavutada töö eesmärke või kui see on vajalik nt

ajalises graafikus esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks (nt kui

prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud on ebaproportsionaalsed, töölõigud on

ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise tõttu (sh hankega seotud

vaidlustus- ja kohtumenetlustest tingitud viivitusega) on kavas ajalisi nihkeid jms).

13

4.1.7.1 Aja- ja tegevuskava on lubatud pikendada perioodi võrra, mille osas tööga/tegevuse

alustamine viibis. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks tellijale enne

avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära muutmise põhjendused ja selgitused.

Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut avakoosolekul ning 5 tööpäeva jooksul

peale avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud aja- ja/või tegevuskava.

Lepingus sätestatud tööde lõpptähtaegu ei ole võimalik muuta.

4.1.8 Tellija ja töövõtja vahelised tööprogressi kohtumised peavad toimuma vähemalt kord

kuus. Avakoosolekul lepitakse kokku nende kohtumiste töökorraldus, sealhulgas täpsed

koosoleku ajad ning vajadusel erakorralisest koosolekust etteteavitamise tähtaeg.

Kokkulepitud kohtumise kutsed saadab välja töövõtja. Avakoosolek toimub 10 tööpäeva

jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosoleku kutse saadab välja tellija. Töövõtja

peab selleks koosolekuks tegema omapoolsed ettepanekud täpsemaks töökorralduseks

ja avakoosolekul need otsused protokollitakse. Koosolekute protokollimine on töövõtja

kohustus.

4.2 Töö teostamise juhtimine:

4.2.1 Tellija juhtrühm (edaspidi ka juhtrühm) veendub tööle esitatud nõuete täitmises ja

osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega;

4.2.2 Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused, siis lõpliku

otsuse teeb tellija juhtrühm;

4.2.3 Töövõtja juhib töö koostamise protsessi ja koostab töö.

4.2.4 Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille

komplekteerib tellija. Juhtrühma roll on:

4.2.5 Jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid;

4.2.6 Osaleda aruteludes ja töötubades;

4.2.7 Töö tulemuste sisuline kontroll ja sisendi andmine töö vastuvõtmiseks tellija volitatud

esindajale.

Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“

(viitenumber 304155)

Vastavustingimuse lisa

Meeskonnaliikmete kompetents

1. Üldised nõuded meeskonnale

1.1. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond,

mille koosseisu kuuluvad vähemalt:

1.1.1. projektijuht;

1.1.2. ärianalüütik;

1.1.3. õigusekspert;

1.2. Meeskonnaliikmete tööülesanded ja tingimused:

1.2.1. Projektijuht- jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib projektimeeskonna

igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib tööde üleandmise

tellijale ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab

ja esitab tellijale töö tehnilises kirjelduses väljatoodud aruandluse ning korraldab

infovahetuse ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel.

Projektijuht peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1.2.1.1. Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris)

eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 2 hanke eseme

projektiga sarnases projektis (avaliku sektori äriprotsessidega seotud rakendusuuring

või analüüs), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks

lõppenud ning teine kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks (teine

projekt ei pea olema lõppenud) ja mille üheks esemeks on ärianalüüs või

tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine.

1.2.2. Ärianalüütik- analüüsib missugused on ärilised vajadused töö käigus väljatöötatavate

lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks vajalikud ärilised protsessid.

Ärianalüütik peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1.2.2.1. Ärianalüütik peab olema osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt kahes projektis

(mille sisuks oli avaliku sektori äriprotsessidega seotud rakendusuuring või analüüs),

millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine

ei pea olema lõppenud, aga sel juhul peab olema kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise

esitamise hetkeks ja omab vähemalt 2-aastast töökogemust ärianalüütikuna

riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris)

vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

1.2.3. Õigusekspert- kaardistab ja analüüsib Eesti ning EL õigusakte, mis reguleerivad

majandustegevusega seotud nõudeid, registrite ja institutsioonide rolli. Ta toob välja

vastuolud, kattuvused ja puudused, kus õigusraamistik ei ole piisav või on ebaselge.

Õigusekspert seob õigusraamistiku kavandatava halduslahenduse andmearhitektuuri ja

töövoogudega, et tagada, et tulevane süsteem oleks õiguslikult toimiv.

Õigusekspert peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1.2.3.1. Vähemalt 3-aastase töökogemusega õigusekspert, kes peab olema hanke algamisele

(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu

jooksul osalenud õiguseksperdi eksperdi rollis vähemalt 3 hankeeseme objektiga

sarnases projektis (avaliku sektori äriprotsessidega seotud rakendusuuring või

analüüs), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud

ning teised kaks ei pea olema lõppenud, aga sel juhul peavad olema kestnud vähemalt

3 kuud pakkumise esitamise hetkeks.

1.3. Meeskond peab koosnema vähemalt kahest (2) liikmest. Üks meeskonnaliige võib samaaegselt

täita kuni kahte rolli eeldusel, et meeskonnaliikmel on olemas nõutud kompetentsid.

1.4. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja

ajakavas.

1.5. Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides

isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud

isikud ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita.

1.6. Kui tehakse ühispakkumus, siis meeskonna kompetentsid peavad tulema pakkujate peale

kokku. Puuduolevad kompetentsid võib pakkuja ka allhanke raames hankida.

1.7. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingu kestel kaasatavad isikud vastavad

käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele ja on pakkujale andnud nõusoleku

hankelepingu täitmisel osalemiseks.

1.8. Punktis 1.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast

hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul nõusolekul ning

tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega

(nõutavat kompetentsi kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte

hanketeate avaldamise seisuga). Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete

lisamisest.

2. Meeskonnaliikmete CV nõuded

2.1. CV vormid:

2.1.1. Projektijuhi CV (vabas vormis dokument);

2.1.2. Ärianalüütiku CV (vabas vormis dokument);

2.1.3. Õiguseksperdi CV (vabas vormis dokument).

2.2. CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist

esitatud andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks

tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded ja kompetentsid on meeskonnaliikmete

poolt kaetud.

2.3. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse

esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud

ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub.

2.4. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija

heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata

ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud

kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena

tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on

tellijaks kolmas isik.

2.5. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära

nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022).

2.6. „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks

ning hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või

majasisese tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena,

kui tingimuses ei ole nõutud projektile viitamist.

2.7.1 Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi ja

lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud asutus ja

tellija kontaktisik, meeskonnaliikme tööülesanded antud projektis ning riigihanke korral

märkida riigihanke number.

2.7.2 Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. Pakkuja

ei pea esitama üht katkematut projekti, st 12 kuud võib olla kombineeritud erinevate

projektide vahel.

2.7.3 Viidatud lõppenud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/

kompetentsi osas täidetud ja tellija poolt vastu võetud.

2.7.4 Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks.

2.7.5 Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas

pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas ei

ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise

kohta.

2.7.6 Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest

varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile.

2.7. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes

andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes

olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel

vajadusel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d).

Hankijal on õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole.

2.8. Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikme sünniaega, et tuvastada hiljem isikusamasus ning

välistamaks nimekaimude segi ajamist.

2.9. Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või

samaväärne". Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib.

Tõendid samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus.

1 / 2

Koostatud 16.12.2025 13:48:02

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9705924/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED

Viitenumber: 304155

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)

Hange: Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks

TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN, AJAKAVA JA METOODIKA

Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult. Pakkuja esitab rakendusuuringus kasutatava metoodika ja teoreetilise raamistiku. Esitatud projektiplaan, ajakava ja metoodika peavad peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja sisaldama muuhulgas vähemalt järgmist:

1) teostatava töö kirjeldust ja arusaama hanke eesmärgist; 2) eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi; 3) töö teostamise metoodikat ning selle sobivuse selgitust tehnilises kirjelduses püstitatud probleemi lahendamiseks; 4) töö teostamisel kasutatavat teoreetilist raamistikku ning selle sobivuse selgitust tehnilises kirjelduses püstitatud probleemi lahendamiseks; 5) hankelepingu tingimustele vastava tulemini viivat protsessi, sh koostööd Tellijaga; 6) tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja Tellija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua töömaht tundides; 7) ülevaadet meeskonnast ning meeskonna tööjaotusest ja koormusest (tundides); 8) töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa, sh sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega jms ning tööd peavad olema jaotatud Tellijale üleandmiseks kahte etappi; 9) projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete kirjeldusi; 10) riskide haldamise meetmete kirjeldust. Esitatud töö teostamise projektiplaan, ajakava ja metoodika on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Pakkuja esitab töö teostamise projektiplaani, ajakava ja metoodika (Vabas vormis dokument)

MEESKONNA KOMPETENTS

Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille koosseisu kuuluvad vähemalt projektijuht, ärianalüütik ja õigusekspert.

Täpsemad nõuded meeskonnale on toodud dokumendis "Vastavustingimuste lisa- Meeskonnaliikmete kompetents".

Pakkuja esitab meeskonnaliikmete kompetentsi tõendavad andmed ehk meeskonnaliikmete CV-d.

Küsimused ettevõtjale:

1. Pakkuja esitab projektijuhi kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument)

2. Pakkuja esitab ärianalüütiku kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument)

3. Pakkuja esitab õiguseksperdi kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument)

ETTEVÕTTE VOLITATUD ISIKUD

Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistrist.

2 / 2

Koostatud 16.12.2025 13:48:02

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9705924/general-info

Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnituse, et selliseid isikud puuduvad.

Küsimused ettevõtjale:

1. Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukood(id) või kinnituse, et ettevõttel sellised isikud puuduvad. (Vabas vormis dokument)

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI

Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE ESITAMINE

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste

hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Küsimused ettevõtjale:

1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

11.02.2026 nr 5-6/518-1

Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega

seotud nõuete ühtlustamiseks, viitenumbriga

304155“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja tööstusministri

05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorraga“:

1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Majandustehingutega seotud nõuete

ühtlustamiseks“ CPV 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“.

2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).

3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ja hankekomisjoni esimeheks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna projekti koordinaator

Artam Kivisild.

4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas eduka

pakkuja kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, esitatud pakkumuste

vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks

järgmises koosseisus:

4.1. Viktoria Bõstrjak-Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonnajuht.

4.2. Kalle Klauks – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmeanalüütik, tema

nõusolekul.

Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse

Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses

sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karita Orusaar

juhataja

2

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

Digimajanduse osakonnajuhataja

2026.a otsuse „Rakendusuuring: majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamine“ lisa

Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“ (viitenumber

304155) alusdokumendid (üldosa)

1. ALUSDOKUMENDID

Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD üldosa,

kõiki riigihangete registris (edaspidi eRHR) avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja

dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt eRHR-i vahendusel ettevõtjatele antud selgitusi, mis

kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks.

2. ÜLDSÄTTED

2.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga.

Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel

seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanke objektiks oleva töö viiks ellu

üks pakkuja. Lisaks hoiab hanke osadeks jaotamata jätmine hankija halduskoormust optimaalsena.

2.2 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS § 88 lõikes 2 nimetatud

alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse

tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega

„või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88

lõikes 6 viidatud ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või

tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2.3 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad (sh pakkujad, kelle näitajatele pakkuja tugineb), kelle

elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigis.

2.4 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides

2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga

põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö

tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega

seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja

kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda

hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida

lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral

RHS §-is 97 sätestatut.

2.5 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95

lg 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti

hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt

on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite esitamist:

2.5.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku

kodakondsus;

2.5.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa

äriregistrist või muult pädevalt asutuselt.

3. Pakkumuse esitamine

3.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud

dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema

esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides

toodud tingimustele.

3.2 Pakkumuses esitatud kogumaksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt

riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega kogumaksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised

pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.

Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid

makseid.

3.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise sanktsiooni

seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon

(Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud

riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja,

sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega.

3.4 Taaste ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu

sõlmimist eRHR-s lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate kohta

järgmine info: alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number

ja lepingu summa (Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108

https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005?leiaKehtiv) ja garanteerib, et eduka pakkuja ning

alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse.

3.4.1 Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja

hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed,

isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva,

numbri ja summa.

4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne

lepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse

toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada.

Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

4.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;

4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub

lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust

seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

5. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks

tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt

hindamismetoodikas kirjeldatule.

6. Hankelepingu sõlmimine

6.1 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad hankelepingu, arvestades

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ja eduka pakkumusega, võttes aluseks riigihankes

avaldatud hankelepingu kavandi.

6.2 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu

3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud lepingut

hankijale 3 tööpäeva jooksul, on õigus hankijal jätkata hankemenetlust RHS § -is 119 sätestatud

korras.