Pöördumine

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410

[email protected]Rg-kood
75014920tallinn.ee

Siseministeerium

18.02.2026 nr 2-3/164 - 1

Pöördumine

Austatud siseminister Igor Taro

Pöördume Teie poole seoses asjaoluga, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 lõike 1 punkti 5 sisu ja selle rakendamine on meie hinnangul ebaselge. Nimetatud sätte järgi on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Ükski õigusakt aga ei määra, millistel tingimustel ja kas üldse peab kohaliku omavalitsuse üksus sellise vara hoiule võtma.

Vahistatud isiku vara hoiustamine on riiklik kohustus

KrMS § 5 kohaselt alustatakse ja toimetatakse kriminaalmenetlust Eesti Vabariigi nimel. Tegemist on riigivõimu põhifunktsiooniga ning seega riikliku kohustusega. Samuti on riiklik kohustus tagada menetlusosalise õigused, sealhulgas hoiustada tema vara KrMS § 8 lõike 1 punkti 5 mõistes. See ei ole kohaliku elu küsimus ega kohaliku kogukonna vajadus, kuna vara hoiustamise vajadus tuleneb üheselt ja üksnes kriminaalmenetluse toimingutest. Kohalik omavalitsus ei vii läbi kriminaalmenetlusi, mistõttu kriminaalmenetluses vahistatud isiku vallasvara hoiustamine ei ole omavalitsuslik kohustus, vaid osa riiklikust sanktsioonimenetlusest.

Oleme seisukohal, et kui vahistatud kahtlustatav või süüdistatav ei ole ise nimetanud isikut, kes tema järelevalveta vara hoiule võtaks, peaks vara hoiustama riigiasutused, mitte kohaliku omavalitsuse üksus. Riigiasutustele võiks vara hoiustamise tingimused kehtestada analoogselt asitõendi hoidmise regulatsiooniga, sest nii asitõendi kui ka järelevalveta vara puhul tuleb tagada selle puutumatus ja säilimine. KrMS § 125 lõike 1 kohaselt hoitakse asitõendit muu hulgas näiteks uurimisasutuse või prokuratuuri hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil (KrMS § 125 lg 6 kohaselt hoiustatakse selliselt lisaks ka muid äravõetud objekte, mis ei ole asitõendid). Kui eelnimetatud riiklikes hoidlates, riigi valduses olevates ruumides või valvataval territooriumil ei ole piisavalt ruumi, võiks riik vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara anda vastutavale hoiule sarnaselt nagu riik sõlmib KrMS § 142 lõike 7 alusel hoiulepinguid arestitud vara hoiustamiseks.

Meie hinnangul oleks riikliku kohustuse täitmine riigiasutuste endi poolt ka mitmel põhjusel majanduslikult soodsam võrreldes kuluga, mis kaasneks, kui hoiukohustust täidaks kohaliku omavalitsuse üksus. Esiteks on riigiasutustel juba praegu hoiukohustuste täitmiseks (näiteks riiklik kohustus hoiustada asitõendeid) olemas vajaminev taristu (hoidlad jm). Teiseks on riigiasutustel hoiukohustuste täitmise (näiteks riiklik kohustus hoiustada arestitud vara) valdkonnas eelduslikult olemas oskusteave, püsilepingud ja mahueelis, et sõlmida majanduslikult soodsamaid hoiulepinguid. Lisaks on riigil kui kriminaalmenetluste läbiviijal lihtsam prognoosida vara hoiustamisega seonduvaid tingimusi (näiteks hoiustamise periood) ning seeläbi ka tekkivad kulusid.

Riikliku kohustuse täitmine kohaliku omavalitsuse poolt

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riigikohus on kohtuasjas 3-4-1-8-09 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud, eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Riigikohus on ka kohtuasja 3-4-1-26-14 punktis 60 selgitanud, et riiklike kohustustega seotud kulude katmine peab olema õiguslikult sätestatud.

Riik ei ole meile teadaolevalt omavalitsustele eraldanud KrMS § 8 lõike 1 punktis 5 märgitud riikliku kohustuse täitmiseks rahalisi vahendeid, mistõttu näiteks isegi Tallinna linnal puudub taristu KrMS § 8 lõike 1 punktis 5 sätestatud hoiukohustuse täitmiseks.

Riikliku kohustuse täitmise tingimuste täpsustamine

KrMS § 8 lõike 1 punkt 5 ei sätesta kohaliku omavalitsuse kohustust vara hoiule võtta. Samuti ei anta sättes juhiseid, millistest kaalutlustest peab uurimisasutus, prokuratuur ja kohus lähtuma konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse väljavalimisel. Meie hinnangul saab kohaliku omavalitsuse üksus ka parimal võimalikul juhul lahendada üksnes enda elanike ja haldusterritooriumiga seotud küsimusi (kohaliku elu korraldamise põhimõte). Tallinna linn sai aga hiljuti Politsei- ja Piirivalveametilt nõude (kriminaalasi nr 25230100736) hoiustada KrMS § 8 lõike 1 punkti 5 alusel määramata ajaks välismaalasest kahtlustatava vallasvara (sealhulgas sõiduautot), kuigi tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Tallinna linn (registreeritud elukoht on välisriigis ja ühes teises Eesti kohaliku omavalitsuse üksuses).

Oleme seisukohal, et seadusandja peab andma selged suunised, millistel juhtudel on menetlusosalise vara hoiustamine konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne (ka välismaalaste puhul, kes pole Eestisse elama asunud ning kelle kohta pole rahvastikuregistris andmeid). Samuti tuleks kohaliku omavalitsuse üksusele riikliku kohustuse panemisel fikseerida selgelt hoiukohustuse täitmise tingimused sarnaselt asitõendite ja arestitud vara regulatsiooniga. Kohaliku omavalitsuse üksusel on vaja muu hulgas tagatist, et riik katab sellised kulud täies mahus, ja juhiseid, millisel juhul võib vara võõrandada või omaniku nõusolekuta hävitada.

Teeme ettepaneku analüüsida KrMS § 8 lõike 1 punktis 5 sätestatud regulatsiooni ning algatada seaduse muutmine. Tallinna linna hinnangul peaks riik täitma riikliku kohustuse eeskätt ise. Kui kohustus pannakse kohaliku omavalitsuse üksusele, tuleb eraldada selle täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja selgitada riikliku ülesande täitmise tingimusi.

Palun andke teada, kui vajate käesoleva pöördumise kohta lisaselgitusi. Tallinna linn on valmis andma oma panuse regulatsiooni edasiarendamisse

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Lello

linnasekretär

Liisa Feldmann

6404139 [email protected]