Pöördumine

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected]

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected]

Sotsiaalministeerium [email protected]

Rahandusministeerium [email protected] meie 30.01.2026 nr 4/23

E-sigarettide musta turu ohjeldamine

Eesti on teinud olulisi pingutusi tubakakontrolli poliitika arendamises juba 2000. aastate

algusest. Selle keskseks eesmärgiks on olnud üldise suitsetamise levimusmäära vähendamine

ja tubakatoodete kättesaadavuse tõkestamine alaealistele. Valdavalt keeldudele ja piirangutele

tuginev poliitika on visalt kandnud ka vilja ning ühe inimpõlve jooksul on

igapäevasuitsetajate osakaal tõenäoliselt Euroopa madalama suitsetamistasemega riikide seas,

ületades isegi 2014.a „Tubakapoliitika rohelises raamatus“ seatud eesmärki.1

Keeldude ja piirangute kiuste on positiivsete arengute kõrvale tekkinud arvestatav e-

sigarettide must turg. Erinevad andmed2 näitavad, et tänaseks on üle 50% tarbitavatest e-

sigarettidest ebaseaduslikud. See tähendab, et märkimisväärne osa tarbitavatest e-sigarettidest

ei vasta kehtivatele nõuetele ning on seejuures alaealistele kergesti kättesaadavad. See pole

enam pelgalt üksikute reeglite rikkumine, vaid mitmetahuline ühiskondlik probleem, mis

mõjutab kogu majanduskeskkonda, ettevõtlust ning kahandab riigi maksutulu. Kui tooted on

kontrollimata ning ei vasta nõuetele, võib see tuua kaasa ka arvestatavaid kulusid

tervishoiusüsteemile, mille katmiseks tuleb omakorda suurendada tervishoiukulutusi ja

maksukoormust.

Salakaubandusega võitlemine on riigi, ettevõtjate ja ühiskonna ühine vastutus, mis eeldab

senisest terviklikumat ja järjekindlamat sekkumist. Kuigi järelevalve osas on seni tehtud

tõhusat ja tihedat koostööd, vajab koostööpõhine mudel jätkuvat prioriseerimist ja

edendamist, ka ennetusfaasis. Seda probleemi silmas pidades viib Kaubandus-Tööstuskoda

koos Maksu- ja Tolliametiga läbi teadlikkuse tõstmise kampaania „AUS KAUP. AUS

MÄNG.“

1 2014.a Tubakapoliitika roheline raamat seadis eesmärgiks igapäevasuitsetajate osakaaluks 2025.a 18%-ni (lk

6), kuid viimaste andmete kohaselt oli see 2025.a langenud 13%-ni, olles üks madalamaid levimusmäärasid

Euroopas (OECD / European Observatory on Health Systems and Policies (2025), Riigi terviseprofiil 2025:

Eesti. State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris /European Observatory on Health Systems and

Policies, Brussels, lk 4) 2 (a) Paesüld, S. (2025). Eestis keelatud ühekordsete e-sigarettide leviku hindamine Nicorex Baltic OÜ tühja

paki uuringu näitel; (b) Riiklik jäätmete sortimisuuring (2025)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) seisab selle eest, et Eesti majandus

oleks vastutustundlik ja kaubanduskeskkond toimiks ausalt ja läbipaistvalt, turul kehtiksid

ühesed reeglid ning ebaseaduslik müük ei kahjustaks ausaid ettevõtteid. Musta turu leviku

tõttu on tekkinud põletav probleem alaealiste tarbimisega, kannatab aus ettevõtlus ja

vastutustundlike ettevõtjate maine. Kõnealuse probleemi lahendamise tööriistakasti peaksid

kuuluma järgmised riigi tasandi tegevused:

1. koostööpõhise järelevalvemudeli prioriseerimine ja jätkuv edendamine, sh selleks

vajalike ressursside tagamisega;

2. seadusandlikes protsessides senisest suurema tähelepanu pööramine musta turu

ennetamisele;

3. ettevõtjate teadlikkuse tõstmine vastutustundlikust kaubandusest ja vastutusest.

Kaubanduskoda ootab nii täidesaatva kui seadusandliku võimu esindajatelt poliitilist tahet

ning konkreetseid samme salaturuga võitlemiseks, mis aitaks kaitsta noori, parandada

ühiskondlikku usaldust ning seeläbi toetada läbipaistvat ettevõtluskeskkonda ja majandust

tervikuna. Kaubanduskoda saadab selle pöördumisega ühiskondliku signaali, et ebaseaduslik

müük ei ole aktsepteeritav, ning et Eesti ettevõtted väärtustavad ausaid kaubandustavasid ja

nende kinnistamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected]

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected]

Sotsiaalministeerium [email protected]

Rahandusministeerium [email protected] meie 30.01.2026 nr 4/23

E-sigarettide musta turu ohjeldamine

Eesti on teinud olulisi pingutusi tubakakontrolli poliitika arendamises juba 2000. aastate

algusest. Selle keskseks eesmärgiks on olnud üldise suitsetamise levimusmäära vähendamine

ja tubakatoodete kättesaadavuse tõkestamine alaealistele. Valdavalt keeldudele ja piirangutele

tuginev poliitika on visalt kandnud ka vilja ning ühe inimpõlve jooksul on

igapäevasuitsetajate osakaal tõenäoliselt Euroopa madalama suitsetamistasemega riikide seas,

ületades isegi 2014.a „Tubakapoliitika rohelises raamatus“ seatud eesmärki.1

Keeldude ja piirangute kiuste on positiivsete arengute kõrvale tekkinud arvestatav e-

sigarettide must turg. Erinevad andmed2 näitavad, et tänaseks on üle 50% tarbitavatest e-

sigarettidest ebaseaduslikud. See tähendab, et märkimisväärne osa tarbitavatest e-sigarettidest

ei vasta kehtivatele nõuetele ning on seejuures alaealistele kergesti kättesaadavad. See pole

enam pelgalt üksikute reeglite rikkumine, vaid mitmetahuline ühiskondlik probleem, mis

mõjutab kogu majanduskeskkonda, ettevõtlust ning kahandab riigi maksutulu. Kui tooted on

kontrollimata ning ei vasta nõuetele, võib see tuua kaasa ka arvestatavaid kulusid

tervishoiusüsteemile, mille katmiseks tuleb omakorda suurendada tervishoiukulutusi ja

maksukoormust.

Salakaubandusega võitlemine on riigi, ettevõtjate ja ühiskonna ühine vastutus, mis eeldab

senisest terviklikumat ja järjekindlamat sekkumist. Kuigi järelevalve osas on seni tehtud

tõhusat ja tihedat koostööd, vajab koostööpõhine mudel jätkuvat prioriseerimist ja

edendamist, ka ennetusfaasis. Seda probleemi silmas pidades viib Kaubandus-Tööstuskoda

koos Maksu- ja Tolliametiga läbi teadlikkuse tõstmise kampaania „AUS KAUP. AUS

MÄNG.“

1 2014.a Tubakapoliitika roheline raamat seadis eesmärgiks igapäevasuitsetajate osakaaluks 2025.a 18%-ni (lk

6), kuid viimaste andmete kohaselt oli see 2025.a langenud 13%-ni, olles üks madalamaid levimusmäärasid

Euroopas (OECD / European Observatory on Health Systems and Policies (2025), Riigi terviseprofiil 2025:

Eesti. State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris /European Observatory on Health Systems and

Policies, Brussels, lk 4) 2 (a) Paesüld, S. (2025). Eestis keelatud ühekordsete e-sigarettide leviku hindamine Nicorex Baltic OÜ tühja

paki uuringu näitel; (b) Riiklik jäätmete sortimisuuring (2025)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) seisab selle eest, et Eesti majandus

oleks vastutustundlik ja kaubanduskeskkond toimiks ausalt ja läbipaistvalt, turul kehtiksid

ühesed reeglid ning ebaseaduslik müük ei kahjustaks ausaid ettevõtteid. Musta turu leviku

tõttu on tekkinud põletav probleem alaealiste tarbimisega, kannatab aus ettevõtlus ja

vastutustundlike ettevõtjate maine. Kõnealuse probleemi lahendamise tööriistakasti peaksid

kuuluma järgmised riigi tasandi tegevused:

1. koostööpõhise järelevalvemudeli prioriseerimine ja jätkuv edendamine, sh selleks

vajalike ressursside tagamisega;

2. seadusandlikes protsessides senisest suurema tähelepanu pööramine musta turu

ennetamisele;

3. ettevõtjate teadlikkuse tõstmine vastutustundlikust kaubandusest ja vastutusest.

Kaubanduskoda ootab nii täidesaatva kui seadusandliku võimu esindajatelt poliitilist tahet

ning konkreetseid samme salaturuga võitlemiseks, mis aitaks kaitsta noori, parandada

ühiskondlikku usaldust ning seeläbi toetada läbipaistvat ettevõtluskeskkonda ja majandust

tervikuna. Kaubanduskoda saadab selle pöördumisega ühiskondliku signaali, et ebaseaduslik

müük ei ole aktsepteeritav, ning et Eesti ettevõtted väärtustavad ausaid kaubandustavasid ja

nende kinnistamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor