OÜ Tulevik 139_vastus

Darja Lissovskaja

juhatuse liige

OÜ Tulevik139

[email protected]

Teie 17.02.2026 nr

Meie 18.02.2026 nr 14-5/260403/2601445

Lugupeetud juhatuse liige

Küsisite õiguskantslerilt Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetasu kohta.

Seda küsimust on käsitletud Õiguskantsleri Kantselei 28.10.2024 kirjas (nr 14-5/241699/2406273).

Lisame vastusele kirja koopia, et saaksite soovi korral sellega tutvuda.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Lisa: Õiguskantsleri Kantselei 28.10.2024 kiri nr 14-5/241699/2406273 (isikuandmeteta)

Kristel Lekko 693 8443 [email protected]

Teie 23.10.2024 nr Meie 28.10.2024 nr 14-5/241699/2406273

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetasu Austatud [ ]

Pöördusite õiguskantsleri poole seoses sellega, et Põllumajandus- ja Toiduamet nõuab Teilt järelevalvetoimingu tegemise eest tasu. Soovisite teada miks riigiasutus võib järelevalvetoimingu eest tasu võtta.

Toidujärelevalve tasud on reguleeritud toiduseaduse (ToiduS) §-des 491−495. Valdkonnas kehtivad peale Eesti riigi õigusaktide ka Euroopa Liidu õigusaktid ning kehtestatud nõuded on Euroopa Liidus kaupade vaba liikumise tagamiseks suurel määral ühtlustatud. Toiduvaldkonna järelevalve tasude kohta kehtib Euroopa Liidus põhimõte, et nõuete täitmise kontrollimise eest kogutakse tasu käitlejatelt. Sellist tasu kasutatakse sihtotstarbeliselt toiduohutuse tagamiseks vajalike järelevalvetoimingute tegemise rahastamiseks.

Eesti on toiduseaduse alusel tehtavate järelevalvetoimingute tegemisel järginud samuti põhimõtet, et kulud katavad käitlejad (alates 1999. aastast). Seetõttu ei rahasta järelevalvetoiminguid kõik Eesti maksumaksjad, vaid ainult kontrollitavad ettevõtjad, ning kaudselt maksavad need toimingud kinni nende ettevõtete kliendid. Kuni 2009. aastani võeti sel eesmärgil riigilõivu. Seejärel muudeti seadust, et viia normid Euroopa Liidu õigusega kooskõlla, ning võeti kasutusele järelevalvetasude süsteem. Praegu arvestatakse järelevalvetasu tavaliselt tunnitasu alusel vastavalt järelevalvetoimingutele kulunud ajale, seega on tasu seostatav ettevõttes tegelikult tehtud järelevalvetoimingutega. Riigilõivu seevastu tuli varem maksta vaatamata sellele, kas konkreetsel aastal ettevõttes järelevalvetoiminguid tehti või mitte. Seega tuli riigilõivu tasuda enne toimingu tegemist ja riigilõivu suurus ei sõltunud tegelikest kuludest.

Toidujärelevalve tasu kehtestamisel kehtib kulupõhisuse nõue. Järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtted on kehtestatud Eesti suhtes otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625, mille artiklis 81 nimetatud kulud võetakse tasumäära arvutamise aluseks (ToiduS § 493 lg 1). Toidujärelevalve toimingu eest võetava tunnitasu määrab igaks aastaks valdkonna eest vastutav minister. 2024. aastal toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestas regionaalminister 27.12.2023 määrusega nr 112 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2024. aastal“.

Õiguskantsler kontrollis hiljuti toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu määra kooskõla seadusega. Õiguskantsler jõudis järeldusele, et põhiseadusega on kooskõlas see, et tunnitasu määrad kehtestab minister määrusega, kuid määrusega sätestatud toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu määrad on kehtestatud ebaselgetel alustel. Sestap tegi õiguskantsler Regionaal- ja

2

Põllumajandusministeeriumile ettepaneku korraldada järelevalvetasudega seotud teabe läbipaistvus ja tagada, et järelevalve tunnitasu määrad on kehtestatud ToiduS § 493 lõikes 4 sätestatud volituse piire arvesse võttes.

Niisiis peab Põllumajandus- ja Toiduamet toiduseaduse kohaselt võtma järelevalvetoimingute tegemise eest tasu. Mõistan, kui Te ei ole järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtetega rahul, kuid Riigikogul on järelevalveasutuste tegevuse rahastamise üle otsustamisel üldjuhul avar kaalumisruum ning praegu ei ole alust pidada sellist korraldust põhiseadusega vastuolus olevaks.

Praegusel juhul on Eesti riigi otsustuspädevust Euroopa Liidu tasandi õigusaktidega mõnevõrra piiratud, s.t liikmesriikidel tuleb õigusakte kehtestades arvestada ja järgida EL määruses seatud põhimõtteid ja reegleid. Käitlejatele järelevalvetasu maksmise koormuse panemine tagab kõigile Euroopa Liidu käitlejatele võrdsemad konkurentsitingimused võrreldes sellega, kui liikmesriigil oleks võimalus rahastada järelevalvetoiminguid muudest riigieelarve vahenditest, see tähendaks kõigi maksumaksjate kulul. Juhul kui Te leiate, et järelevalvetasu arvestamisel on kirja pandud tegelikult kulutatust suurem tundide arv, on Teil võimalik esitada järelevalve tasu otsuse peale vaie Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vastav viide on ka Teile edastatud järelevalvetasu otsuses. Loodan, et neist selgitustest on Teile abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Ivika Nõukas 693 8419 [email protected]