Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Improving the employment prospects and social inclusion of people

with weak labour market connections

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

(uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, valdkondlik

eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

Jaanus Põldmaa

[email protected]

Eesti Töötukassa

andmekaitsespetsialisti kontakt:

Katrin Uuetalu

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus esitatakse samaaegselt

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kommunikatsiooniministeerium

70003158

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisik: Kristi Suur, tööhõive osakonna

tööturuteenuste juht

[email protected]

+372 5913 9212

Eesti Töötukassa

74000085

Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn

Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna

juhataja

[email protected]

+372 614 8504

Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni

tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk

on toetada reformide elluviimist liikmesriikides

(Technical Support Instrument Programs,

Regulation (EU) 2021/240).

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Organisation for Economic Co-operation

and Development (edaspidi OECD)

775 687 957 00016

2, rue André Pascal - 75775 Paris Cedex 16,

Prantsusmaa

Kontaktisik: Anne Lauringson, Senior Labour

Economist, Employability Division,

Directorate for Employment, Labour and

Social Affairs

[email protected]

+33 1 45 24 19 77

Statistikaamet

70000332

Tatari 51, Tallinn

Kontaktisik:

Ilona Reiljan

Tel 5331 1740

[email protected]

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõige

2 punkti 2 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

rahastamise korraldamine.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb

Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike

1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse muuhulgas riigi

majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna

korraldamine ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002

määrus nr 323, edaspidi põhimäärus).

Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et

ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua

eeldused Eesti majanduse

konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks,

töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 punktis 18¹

sätestatud, et tööhõive osakonna

põhiülesanne on tööturupoliitika

kavandamine ja selle elluviimise

korraldamine, et tagada tööealise

elanikkonna suur tööga hõivatus ning

tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele, ja

valdkonda reguleerivate õigusaktide

eelnõude ettevalmistamine. Osakonnal on

juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja

tööhõivevõime arendamisel ning nende

poliitikavaldkondadega seotud

tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja

toetuste kujundamisel.

5. Taotluse esitaja lähtub oma töös

isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi

IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest

õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5

alusel on täidesaatval võimul võimalik

analüüsida andmeid poliitika kujundamise

eesmärgil. Teadusuuringuks on ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil.

6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu

läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23

lõike 1 ja lõike 2 punktide 6 ja 7 ja

tööturumeetmete seaduse § 5 lg 1 alusel.

Töötukassa analüüsib oma eesmärgi

saavutamiseks tööturu olukorda ning

töötukassa tegevuse, sealhulgas

töötuskindlustuse ja rakendatavate

tööturumeetmete ning töövõime hindamise

ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust.

Samuti osaleb töötukassa oma eesmärgi

saavutamiseks töötuskindlustuse,

tööturumeetmete ja töötutoetuse ning

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

planeerimisel ning avaldab arvamust

töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -

toetustega, töötutoetusega ning töövõime

hindamise ja töövõimetoetusega seotud

õigusaktide eelnõude kohta.

Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja

tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa.

Tööturuteenused on sätestatud tähtajalistes

tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri

käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise

tingimustes.

7. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni

tehnilise toe instrumendi kaudu, mille

eesmärk on toetada reformide elluviimist

liikmesriikides (Technical Support

Instrument Programs, Regulation (EU)

2021/240). Projekti taotlus Euroopa

Komisjonile esitati 06.09.2024

(taotlusvooru koordineeris Eestis Riigi

Tugiteenuste Keskus). Projekti

rahastusotsus tehti 31.03.2025, mil Euroopa

Komisjon võttis vastu otsuse: C(2025)1860,

COMMISSION IMPLEMENTING

DECISION on the financing of the

Technical Support Instrument and the

adoption of the work programme for 2025

[Link]. Projekti läbiviimist rahastatakse

12.09.2025 Euroopa Komisjoni ja OECD

vahel sõlmitud lepingu alusel

(REFORM/IM2025/012: 25EE04 –

Improving the employment prospects and

social inclusion of people with weak labour

market connections (TSI2025/46.01)).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Projekti eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega

või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks.

Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega

seotud barjääre, arvestades mh tööturu, tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete

kättesaadavusega. Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse

ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja

mudeli piloteerimise osas.

Uuringu eesmärkide saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:

RQ1. Kes on Eestis tööturuga nõrgalt seotud isikud – kui palju tööealisi inimesi on tööturuga

nõrgalt seotud (sealhulgas erinevate elanikkonna gruppide lõikes) ning mis on levinumad nõrga

seotuse tüübid?

See uurimisküsimus keskendub tööturuga nõrgalt seotud isikutele, lähtudes varasema OECD tööga

kooskõlas olevast definitsioonist. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte:

• Tööturuga seotuse staatus: kas isik on täielikult tööta, töötab katkendlikult, on hõivatud

ebakindlates töösuhetes või teenib madalat töötasu.

• Püsivus ja dünaamika: tööturuga nõrga seotuse kestus ja kordumine ajas.

• Sotsiaal-demograafiline profiil: vanuse grupp, sugu, haridustase, leibkonna tüüp, rändetaust

ja elukoht linna- või maapiirkonnas.

• Tööturuajalugu: varasemad tööhõive, töötuse ja mitteaktiivsuse mustrid.

RQ2. Milliseid tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi kogevad tööturuga nõrgalt seotud

isikud ning kui suurt osa tööturuga nõrgalt seotud isikutest erinevat tüüpi takistused mõjutavad?

See uurimisküsimus kasutab sisendina esimese uurimisküsimuse (RQ1) tulemusi, lisades

täiendavalt tööturu takistuste aspekti ehk käsitleb takistusi, mis piiravad tööturuga nõrgalt seotud

isikute tööturule lõimumist. Analüüs keskendub järgmistele mõõtmetele:

• Takistuste laad: tervisest tulenevad piirangud, puue, hoolduskohustused, madalad oskused,

keelebarjäärid, varasem vangistus või muud struktuursed tegurid.

• Takistuste raskusaste: puude raskusaste, vähenenud töövõime ulatus, terviseprobleemide

või funktsionaalsete piirangute intensiivsus.

• Ajastus ja püsivus: tööturubarjääride tekkimise aeg, kestus ja kordumine ajas.

• Takistuste suhteline olulisus: erinevate takistuste seos tööturuga nõrga seotusega; takistuste

esinemise sagedus võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikute hulgas.

RQ3. Milliseid tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning seotud toetusi saavad tööturuga

nõrgalt seotud isikud ning kas saadav tugi on vastavuses isikute tööturutakistustega?

See uurimisküsimus kaardistab tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatava toe tööturu-, sotsiaal-

ja tervishoiusüsteemides, keskendudes seejuures nendele konkreetsetele teenustele, mis on

olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Uurimusküsimus kasutab sisendina esimese (RQ1) ja

teise (RQ2) uurimusküsimuse tulemusi, mis määratlevad ära, kes Eesti tööealistest elanikest on

tööturuga nõrgalt seotud ning millised tööturutakistused neil on. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte:

• Teenuste mitmekesisus: saadud tööturuteenused, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja

rahalised toetused.

• Toe intensiivsus: teenuste ja toetuste kestus, sagedus ja maht.

• Ajastus ja järjestus: teenuste saamise seos tööhõive- ja töötusperioodidega.

• Teenuste kättesaadavus ja tööturutakistustele vastavus sihtrühmade lõikes: erinevused

teenuste kasutamises eri elanikkonnarühmade vahel, näiteks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud

isikute või konkreetsete tööturubarjääridega inimeste puhul.

• Lüngad ja kattuvused: valdkonnad, kus teenused võivad olla ebapiisavad, kattuvad või

omavahel nõrgalt koordineeritud.

Metoodika

Analüüs põhineb üksnes kirjeldaval statistikal ning kasutab omavahel seotud registriandmeid, et

tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikud, kirjeldada nende tööturule sisenemise ja seal püsimise

takistusi ning kaardistada neile osutatavaid teenuseid. Analüüsi metoodikas ei kasutata

profileerimist ega tehisintellekti abi.

• RQ1 (Kes on tööturuga nõrgalt seotud?) käsitlemiseks jaotatakse tööealine elanikkond vas-

tastikku välistavatesse tööturuga seotuse rühmadesse, järgides OECD (2021) poolt välja

töötatud metoodikat. Isik loetakse tööturuga nõrgalt seotuks, kui ta vastas vähemalt ühele

järgmistest tingimustest kalendriaasta jooksul: (i) tal puudus registreeritud töösuhe ja re-

gistreeritud töötulu; (ii) ta töötas vaid osa aastast ning oli vähemalt kolm kuud ilma töösuh-

teta; (iii) ta töötas valdavalt ebakindlates töösuhetes; või (iv) tema sissetulek jäi alla 50%

mediaanpalgast. Tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgast jäetakse välja isikud, kes pole

eeldatavalt valmis tööturule sisenema, sealhulgas õppurid, hiljuti sünnitanud emad, kes saa-

vad sünnitushüvitist, institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, kõrge

sissetulekuga leibkondade liikmed ning pensionärid.

Tööturuga nõrga seotuse määratlemine ning tööturuga nõrgalt seotud inimeste arvu ja

osakaalu hindamine eeldab kogu tööealise elanikkonna käsitlemist. Nõrk seotus on

määratletud suhteliselt, tuginedes tööga hõivatuse, töösuhete stabiilsuse ja sissetulekute

mustritele kogu elanikkonnas, ning seda ei ole võimalik tuvastada isoleeritult üksnes

piiratud valimi alusel. Kogu tööealise elanikkonna hõlmamine on vajalik uuringu

läbiviimise esimeses etapis (uurimisküsimus RQ1), et rakendada ühtseid kriteeriume

eristamaks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikud ning tuvastamaks isikud, kes ei ole

valmis tööturule sisenema. Tööealise elanikkonna eelnev piiramine ei võimaldaks

vastastikku välistavate tööturuga seotuse rühmade korrektset moodustamist ning kahjustaks

uuringu tulemuste valiidsust. Samuti on uuringus oluline hinnata tööturuga nõrgalt ja

tugevalt seotud gruppide kogusuurus tööealises elanikkonnas, et võrrelda neid

uurimisküsimuses RQ3 teenuste pakkumise mahtudega, hindamaks tööturul osalemist

toetavate teenuste kättesaadavuse ulatust ja sihitatust Eestis.

Andmeid isikute kohta, kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema –

näiteks täiskoormusega õppijad, hiljuti sünnitanud emad, kes saavad sünnitushüvitist,

institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, mitteaktiivsed kõrge

sissetulekuga leibkonnaliikmed ning pensionärid – kasutatakse üksnes vastavate isikute

tuvastamiseks andmekogumis ja tööturuga seotuse rühmadest väljaarvamiseks. Kui

eelnevalt välja toodud grupid on andmekogumis tuvastatud, siis neid vaatlusi edasiseks

analüüsiks ei kasutata ning andmeanalüüsi läbiviija OECD eemaldab nende vaatlustega

seotud andmed andmekogumist.

Nende isikute välja jätmine andmestikest enne andmete edastamist Statistikaametile ei ole

andmete edastamise minimeerimise põhimõttega vastavuses, kuna eeldaks täiendavat

andmetöötlust iga andmeandja (vt täpsemalt taotluse punkt 8) poolt ning tähendab, et

andmeandjatele edastatakse isikute kohta tundlikku infot isikustatud kujul (kuivõrd on

teada, et info edastataks vaid uuringust välja jäetavate isikute kohta, kes pole kogu

uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, ning andmetöötluseks oleks vajalik

isikukood, mis võimaldaks andmeandjatel vastavad isikud andmestikest välja jätta).

Selleks, et vastavad isikud enne analüüsi läbiviimist tuvastada, oleks volitatud töötlejal

OECD-l esiteks vajalik erinevatest andmekogudest kokku koondada andmed, mille alusel

isikud arvata uuringust välja jäetavate isikute hulka (nn pseudonümiseeritud isikukoodide

nimekiri). Erinevate andmekogude andmete kasutamine ja koondamine on vajalik selleks,

et ainult ühe andmestiku põhjal ei pruugi isik uuringust välja jäetavasse gruppi kuuluda (nt

ühe andmestiku põhjal ei pruugi selguda, et isik pole kogu uuringuperioodi vältel valmis

tööturule sisenema). Edasine eeldaks pseudonümiseeritud isikukoodide

depseudonümiseerimist ning isikukoodide edastamist Statistikaameti poolt andmeandjatele,

mille alusel oleks andmeandjatel võimalik vastavad isikud edastatavatest andmestikest välja

jätta (andmeandjatel see info puudub, kuna sellekohane info asub erinevates

andmekogudes). Seega saab info nende inimeste tööturule sisenemise mittevalmisoleku

kohta ebavajalikult teatavaks nii Statistikaametile kui ka uuringus osalevatele teistele

andmeandjatele. See tähendab ka, et andmed ei liiguks enam vaid ühtepidi ehk ainult

Statistikaametile, vaid ka teistpidi ehk Statistikaametilt teistele andmeandjatele koos

tundliku teabe ehk infoga, et tegemist on isikutega, kes on vajalik välja jätta põhjusel, et

nad ei ole valmis tööturule sisenema. Seega andmete minimeerimise printsiip on paremini

tagatud uuringu jaoks vajalike andmete ühesuunalise liikumise puhul Statistikaametile (vt

täpsemalt taotluse punkt 8), kuna piirab tundliku info ebavajalikku edastamist asutuste

vahel, ning asjaoluga, et kui uurimisküsimuse RQ1 analüüsi käigus on tuvastatud grupid,

kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, siis eemaldatakse need

vaatlused volitatud töötleja OECD poolt andmekogumist.

• RQ2 (Milliseid tööturubarjääre nad kogevad?) käsitlemiseks tuletatakse tööturutakistuste

indikaatorid, mis põhinevad kirjeldaval statistikal, arvestades sotsiaal-demograafilisi tun-

nuseid, leibkonna koosseisu, tervisenäitajaid, haridustaset, keelelist tausta ning varasemat

tööturuajalugu. Näiteks kõrge haiguspäevade või ravimiretseptide arv viitavad, et inimesel

võivad olla terviseseisundist tulenevad takistused tööturul. Leibkonna tüüp, kus on väiksed

lapsed, puudega lapsed või puudega täiskasvanud, viitab hoolduskoormusele, mis võib ras-

kendada isikul sobiva töökoha leidmist. Arvutatud indikaatorite esinemissagedusi võrrel-

dakse tööturuga nõrgalt seotud isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel kirjelda-

vate tabelite ja risttabelite abil. See võimaldab tuvastada tööturuga nõrka seotust põhjenda-

vaid peamisi ja kattuvaid takistusi.

Iga tööturutegurit käsitletakse barjäärina üksnes juhul, kui see esineb süstemaatiliselt

sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud

isikutega. Tööturuga nõrgalt seotud isikute eraldiseisev vaatlus ei võimalda hinnata, kas

konkreetne tunnus kujutab endast barjääri, kuna selle esinemissagedust ei saa tõlgendada

ilma võrdlusrühmata. Seetõttu on tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamine võrdlus-

rühmana vältimatu, et eristada tegelikke ebasoodsate tööturutulemustega seotud takistusi

tunnustest, mis on elanikkonnas laiemalt levinud.

Näiteks juhul, kui kolmandik tööturuga nõrgalt seotud isikutest elab leibkonnas, kus on

kolm või enam last, ei võimalda see teave iseenesest järeldada, et suur laste arv kujutab

endast tööturubarjääri. Kui aga samal ajal elab tööturuga tugevalt seotud isikutest sellistes

leibkondades vaid viiendik, on suur laste arv sagedasem tööturuga nõrgalt seotud isikute

hulgas ning seda võib põhjendatult käsitleda barjäärina. Vastupidisel juhul, kui sarnane või

suurem osakaal tööturuga tugevalt seotud isikutest elab suurtes leibkondades, ei tõlgendata

leibkonna suurust barjäärina, isegi kui see on tööturuga nõrgalt seotud isikute seas levinud.

Sama loogikat rakendatakse ka teiste analüüsis käsitletavate tunnuste puhul, sealhulgas

tervisepiirangud, haridustase, keeleline taust ja katkendlik tööturuajalugu. Kõigil juhtudel

eeldab tööturubarjääride korrektne tuvastamine nende tunnuste leviku võrdlemist tööturuga

nõrgalt ja tugevalt seotud isikute vahel. Samuti võimaldab tööturubarjääride võrdlus nende

kahe rühma vahel hinnata erinevate barjääride olulisust (milliste barjääride puhul on

esinemissageduste käärid kõige suuremad). Seetõttu on kogu valimi kasutamine

analüüsietapis vajalik, et tagada tulemuste korrektne tõlgendatavus ja tähenduslikkus

poliitikakujundamise seisukohalt.

• RQ3 (Milliseid teenuseid nad saavad?) käsitlemiseks kasutatakse kirjeldavat statistikat, et

kaardistada tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja seotud toetuste kasutamine, kesken-

dudes teenustele ja toetustele, mis on kõige olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Teenuste kaardistamine hõlmab erinevate Eesti asutuste poolt pakutavate tööturul osalemist

toetavate teenuste tervikvaate loomist, et saada ülevaade olemasolevatest teenustest, tuvas-

tada võimalikud lüngad teenuste pakkumisel ning hinnata teenuste kattuvusi või vastas-

tikust täiendavust erinevate teenusesüsteemide vahel. Teenuste kasutamise mustreid ana-

lüüsitakse eeskätt erinevate tööturutakistuse lõikes, et uurida teenuste tüübi ja takistuste

vastavust. Samuti võrreldakse teenuste kättesaadavust tööturuga seotuse tugevuse ja tüü-

pide lõikes. Analüüs hõlmab muu hulgas teenustes osalemise ja toetuste saamise määrasid,

kestust ja mahtu tööealise elanikkonna rühmade lõikes. Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite

käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset kirjeldamist ning tulemused esita-

takse üksnes koondatud kujul.

Teenuste kasutamise sisukaks tõlgendamiseks on vajalik võrrelda tööturuga nõrgalt ja

tugevalt seotud isikuid. Üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikute teenusekasutuse vaatlus

võimaldab hinnata, kas teenuseid kasutatakse, kuid ei võimalda hinnata, kas teenustele

ligipääs on madal, piisav või kõrge võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Ilma võrdlus-

rühmata ei ole võimalik hinnata, kas olemasolevad teenused jõuavad tööturuga nõrgalt

seotud isikuteni suuremal, väiksemal või sarnasel määral kui tööturuga tugevalt seotud

isikuteni.

Näiteks juhul, kui viis protsenti tööturuga nõrgalt seotud isikutest osaleb koolitustel, samas

kui tööturuga tugevalt seotud isikutest osaleb koolitustel kümme protsenti, viitab see sellele,

et tööturuga nõrgalt seotud isikud osalevad koolitustel harvemini. See võib osutada sellele,

et koolitusteenused on sellele rühmale vähem kättesaadavad või et olemasolevad

suunamis-, kvalifitseerumise või teavitamise mehhanismid ei eelista piisaval määral

tööturuga nõrgemalt seotud isikuid. Vastupidisel juhul, kui tööturuga nõrgalt seotud isikute

osalemismäär on kõrgem kui tööturuga tugevalt seotud isikutel, viitab see sellele, et

koolitusteenustele jõuavad sagedamini suurema vajadusega isikud, mis on kooskõlas

teenuste suunamisega ettenähtud sihtrühmale. Just selline võrdlus võimaldab teha

poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi selle kohta, kas teenused jõuavad

nendeni, kelle toetamiseks need on kavandatud.

Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset

kirjeldamist. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlus-

rühmana. Kõik tulemused esitatakse ja levitatakse üksnes koondatud kujul ning analüüsi

sisuline fookus ja poliitikasoovitused keskenduvad tööturuga nõrgalt seotud isikutele.

Juhul kui ligipääs teenuste kasutamise andmetele oleks piiratud üksnes tööturuga nõrgalt

seotud isikutega, oleks uuringu ulatus paratamatult oluliselt kitsam. Sellisel juhul oleks

võimalik kirjeldada teenustele ligipääsu taset, kuid mitte hinnata teenuste sihitamist või

suunamist võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. See piiraks oluliselt võimalust teha

poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi teenuste sihitamise, suunamise,

teavitustegevuse või teenuselünkade kohta.

Projekti oodatav tulemus on Eesti Töötukassa tugevnenud suutlikkus pakkuda tõhusaid

tööturuteenuseid (edaspidi teenus) ja parem valdkondadeülene koostöö. Projekti tulemusena:

• tuvastatakse tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad;

• paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi tööturule sisenemisel

ja seal püsimisel mõjutavad;

• kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende

omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad;

• esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste

tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks;

• töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid,

sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist.

Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving

the provision of active labour market policies in Estonia“ jätkuprojektiga.

Projekti ülevaade on välja toodud ka OECD kodulehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavad sihtrühmad

(nt pikaajalised töötud, ebaregulaarse sissetulekuga töötajad jm) ning välja tuua, millised takistused

neil tööturule sisenemisel või seal püsimisel esinevad. Lisaks hinnatakse tööturuga nõrgalt seotud

sihtrühmade suurused.

Seejärel analüüsitakse, millist tuge (teenused ja toetused) tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele

pakutakse, kuidas on pakutav tugi kooskõlas nende inimeste tööturutakistustega, kui palju seda

tuge kasutatakse ja kui suured on kattuvused või puudujäägid olemasolevate teenuste pakkumises.

Kokkuvõttes antakse hinnang, kas olemasolev tugi ja teenused vastavad sihtrühmade vajadustele.

On oluline, et analüüsi aluseks oleks terviklik vaade indiviidile ehk analüüsitaks kombineeritult

erinevaid valdkondi, et mõista, millised takistused inimesel tööturul esinevad ning millist tuge ta

on saanud, st võttes arvesse nii töötukassa kui ka teiste asutuste poolt pakutavaid teenuseid ja

toetusi. Oluline on kaasata andmed nii tööturuvaldkonnast, tervisevaldkonnast, sotsiaalvaldkonnast

kui ka haridusvaldkonnast, millel võib olla potentsiaalne mõju inimese väljavaadetele tööturul.

Sealhulgas saab välja tuua, et need andmed asuvad erinevates andmekogudes. Riiklike

andmekogude andmete kasutamist toetab ka asjaolu, et uuritavad sihtrühmad võivad olla väga

väikesed ning näiteks küsitlusuuringutega neid välja selgitada poleks võimalik. Uuringu raames on

vajalik seega erinevate riiklike andmekogude andmete ühendamine indiviidi tasemel, et analüüsida

takistusi koos saadud teenuste ja toetuste ning väljunditega tööturul.

Tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade väljaselgitamiseks ning nende poolt olemasolevate toetuste

ning teenuste kasutamise ja nende piisavuse hindamiseks on vajalik võtta vaatluse alla võimalikult

palju tunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul. Analüüsi

kaasatavate tunnuste vähendamisega suureneb risk, et andmeanalüüsi käigus ei ole võimalik

tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmasid ning nende tööturuga seonduvaid takistusi välja selgitada

või ei suudeta tuvastada olemasolevate teenuste ja toetuste kattuvusi/puudujääke ning sellest

tulenevalt hinnata nende piisavust sihtrühmade vajadustele. Nende riskide vähendamine on oluline,

et uuringu tulemusena võimalikult hästi mõista, milline tugi tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade

jaoks puudu on ning et uuringu tulemusena antavad poliitikasoovitused (nt vajadus uute teenuste

loomiseks või ettepanekud olemasolevate teenuste muutmiseks) vastaksid võimalikult täpselt

sihtrühmade vajadustele. Ettepanekuid ja poliitikasoovitusi tehakse nii tööturu- kui ka teistele

valdkondadele eesmärgiga suurendada pakutavate meetmete tõhusust ning valdkondadevahelist

koostööd.

Punktis 4 toodud uurimisküsimustele vastamiseks on analüüsi läbiviimiseks vajalikud

registriandmed, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1. Laiapõhjaline teenuste ja toetuste katvus eri valdkondades.

Projekti eesmärk on kaardistada tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatavate tööturu-,

sotsiaal-, ja tervishoiuteenuste täielik ulatus. See eeldab andmeid mitte üksnes Eesti

Töötukassa, vaid ka teiste avaliku sektori asutuste poolt osutatavate teenuste ja toetuste

kohta.

2. Piisavalt lai hõlmatus, et võimaldada sisukaid võrdlusi.

Tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamine eeldab tööealise elanikkonna kui terviku

vaatlemist, et (i) tuvastada tööturuga nõrgalt seotud grupi (ja alagruppide) suurus ehk

kaardistada probleemi ulatus, (ii) grupeerida isikud nende tööturuga seotuse alusel ning (iii)

võrrelda teenuste kasutamist, toetuste saamist ja tööturu tulemusi tööturuga nõrgalt seotud

isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel.

3. Piisav ajavahemik tööturu dünaamika ja teenuste kasutamise trajektooride

jälgimiseks.

Viieaastane vaatlusaeg on vajalik, et hõlmata ajas kujunevaid tööturuprotsesse, sealhulgas

tööle sisenemist ja tööturult lahkumist, töötuse ja mitteaktiivsuse perioode, korduvaid või

pikaajalisi töötusperioode ning Eesti Töötukassas töötuna arveloleku perioode. Samuti

võimaldab see analüüsida teenustes osalemise ja toetuste saamise ajastust, kestust ja

järjestust seoses tööturul toimuvate sündmustega (nt kas teenused eelnevad

töötusperioodidele, langevad nendega kokku või järgnevad neile). Lühemad vaatlused ei

võimaldaks neid dünaamikaid usaldusväärselt analüüsida. Ideaalis annaks veelgi pikem

ajaraam veelgi parema ülevaate teenuste kasutamise tajektooridest, aga ajaraam on piiratud

COVID-19 pandeemiale järgneva perioodiga, sest tööturudünaamika ja teenuste

pakkumine pandeemia ajal oli erakorraline ja ei võimalda teha ulatuslikemaid järeldusi.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, et registrite

alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla

aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste

elukvaliteeti ja suurendada teenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vastutava töötleja hinnangul vähem

oluline, et andmekogude põhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks

hindamaks inimeste väljavaateid tööturul, sealhulgas võttes arvesse seda mõjutavad

taustatunnused, takistavad ja soodustavad tegurid, teenused ja toetused.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Alates COVID-19 pandeemiast on tööpuuduse määr Eestis püsinud kõrgel. 2024. aastal oli

tööpuuduse määr 7,6%, olles 1,7 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. See viitab, et

teatud sihtrühmadel on keeruline tööturul rakendust leida. OECD on varasemalt välja toonud, et

arvestatav hulk inimesi on Eestis tööturuga nõrgalt seotud – neil puudub töökoht või nad töötavad

vaid mõned kuud aastas, teenivad madalat palka või nende töölepingud on mittepüsivad (OECD

2021). Lisaks on Eestis hulk inimesi, kes on tööturul mitteaktiivsed (2024. a andmetel 92 tuhat

inimest vanuses 20–65. a). Keerulised väljavaated tööturul võivad viia vaesusriski või sotsiaalse

tõrjutuseni. 2024. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate inimeste osakaal 21,7%

(18-aastased ja vanemad; EL keskmine 18%). Lisaks on väljakutseks Eesti vananev rahvastik,

millel on oluline mõju nii riigi eelarvele kui ka tööjõu hulgale.

Eestis viib tööpoliitikat ellu töötukassa eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust,

ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu

pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi

tööturumeetmete abil. Selleks toetab töötukassa inimesi pakkudes erinevaid teenuseid ja toetusi.

Töötukassa registreeritud töötute klientide hulgas on suur hulk inimesi, kes kuuluvad mõnda

riskirühma. 2024. aastal kuulus keskmiselt vähemalt ühte riskirühma ligi 71% töötutest (35,5 tuhat

inimest), sealhulgas pikaajalisi töötuid oli arvel keskmiselt 18,7 tuhat ja tervisest tuleneva

takistusega4 keskmiselt 10,2 tuhat inimest. Paljud registreeritud töötud kuuluvad korraga mitmesse

riskirühma. See võib viidata, et töötukassa ei pruugi pakkuda piisavat ning süsteemset tuge

klientidele, kellel on keerulised tööturu väljavaated. Lisaks registreeritud töötutele pakub

töötukassa teenuseid ka teistele tööturul nõrgemate väljavaadetega sihtrühmadele – näiteks

töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavad teenused või teenused, kus saavad osaleda ka

töötavad tervisest tuleneva takistusega inimesed. Hetkel puuduvad uuringud, mis tooks välja,

kuidas mõjutavad töötukassa teenused ja toetused inimeste hõive väljavaateid võttes arvesse ka

teenused ja toetused, mida pakutakse tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.

Kuigi Eestis on läbi viidud mitmeid teemaga seonduvaid uuringuid, ei käsitle ükski neist töötukassa

teenuste ja toetuste mõju inimeste hõiveväljavaadetele terviklikult koos tervise-, sotsiaal- ja

haridusvaldkonnas pakutavate teenuste ja toetustega, ega selle tervikpaketi vastavust inimeste

teenusevajadusele tulenevalt komplekssetest tööturubarjääridest.

Eesti asutuste ja ministeeriumide poolt läbi viidud uuringud pakuvad väärtuslikke teadmisi

sotsiaalkaitse, tervishoiu ja tööturupoliitika üksikute aspektide kohta, vaadates teenuste pakkumist

pigem eraldiseisvate silodena ning tihti keskendudes ainult ühele tööhõivebarjäärile korraga.

Samas võivad inimestel olla mitmed tööturubarjäärid korraga, mis vajavad erinevat tüüpi teenuseid

üheaegselt, ning samuti peab erinevate teenuste pakkumine olema koordineeritud positiivse mõju

saavutamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi uuringud asendussissetulekute samaaegse maksmise

kohta või täiskasvanute puude raskusastme hindamise reformi kohta keskenduvad konkreetsete

toetuste kujundusele, haldamisele ja rahalistele seostele. Samuti annavad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringud, nagu tööga seotud haiguste

diagnoosimise ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamise süsteemi uuring, põhjaliku ülevaate

konkreetsetest terviseriskidest ja institutsionaalsetest korraldustest, kuid ei käsitle

tööturubarjääridele vastavat koordineeritud teenusepakkumist laiemalt.

Need uuringud on oma ulatuselt valdkonnaspetsiifilised, ega ole kavandatud tööturu-, sotsiaal- ja

tervishoiuteenuste ning toetuste ühiseks analüüsimiseks indiviidi tasandil, ega selleks, et hinnata,

kuidas eri süsteemidest saadud tugi seostub tööturuga seotuse ja tööturul liikumise trajektooridega.

Seetõttu ei võimalda nende tulemused vastata käesoleva uuringu uurimisküsimustele:

• tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikuid, kasutades ajas järjepidevat definitsiooni;

• analüüsida samaaegselt mitmeid kattuvaid tööturubarjääre (nt tulenevalt tervisest,

oskustest, hoolduskohustustest või vähesest töökogemusest);

• kaardistada teenuste ja toetuste kombineeritud kasutamist eri valdkondades (tööturg,

sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus);

4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024–2029" § 6 punktile 7 on tervisest

tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui

talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal

on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.

• hinnata, kuidas erinevate süsteemide teenused ja toetused seostuvad isikute tööturuseisundi

ja tööturul liikumise trajektooridega.

Käesoleva projekti uurimisküsimused eeldavad selgesõnaliselt integreeritud, isikukeskset

lähenemist, mis seob tööturul toimuvaid muutusi mitmest haldussüsteemist saadud teenuste ja

toetustega. Sellist analüüsi ei ole võimalik läbi viia olemasolevate uuringute avaldatud tulemuste

või koondandmete põhjal, kuna need ei sisalda vajalikku detailsust, andmete ühtlustatust ega

valdkondadeülest seostatust.

Uuringus vaadatakse tuge tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele laiemalt (sealhulgas neile, kes ei

ole registreeritud töötuna), et välja selgitada kohad, mille osas teenuste pakkumine kattub ning

tehakse ettepanekuid ja soovitusi, milliseid muudatusi peaks töötukassa või ka teised seotud

valdkonnad tegema (nt muudatused olemasolevates teenustes või uute teenuste pakkumine,

valdkondadeülese koostöö parandamisvõimalused jms), et tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade

tööhõivet suurendada ning tagada selle jätkusuutlikkus.

Ülekaalukas huvi on põhjendatud vajadusega teha kindlaks tuge vajavad tööturuga nõrgalt seotud

sihtrühmad ning hinnata olemasolevate meetmete sobivust ja piisavust sihtrühmadele eesmärgiga

suurendada nende tööturul osalemist ja hõive stabiilsust. Uuringu tulemusena antakse vajadusel

soovitused olemasolevate teenuste ümberdisainimiseks ning uute teenuste loomiseks, mis oleksid

tõhusad, sidusad ja tulemuspõhised ning arvestaksid laiemat teenuste ja toetuste süsteemi (ehk

võtaksid arvesse ka teenused, mida osutatakse tervise-, sotsiaal- ja haridussektoris). Sobiva toe

pakkumine tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele aitab parandada nende elukvaliteeti ja

väljavaateid tööturul, vähendada nende sõltuvust sotsiaalkaitsest ning sellega kaasneb positiivne

mõju riigieelarvele (väiksemad sotsiaalkulud, suuremad maksutulud) ning väheneb tööjõupuudus.

Uuring toetab mitmete strateegiliselt seatud eesmärkide täitmist:

• Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab eesmärgiks tõsta tööhõive määr 81,3%-ni aastaks

2030;

• Vabariigi Valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“, mis lisaks töötutele pöörab tähelepanu ka

tööturul nõrgemas olukorras olevatele inimestele;

• Eesti Töötukassa arengukava 2024-2027, kus üheks tulemusindikaatoriks on seatud

eelnevalt mitteaktiivsete uute registreeritud töötute (va vähenenud töövõimega inimesed)

tööle rakendumine 2027. aastal 30%;

• Euroopa Liidu Nõukogu soovitus majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja

eelarvepoliitika kohta ning selle juurde kuuluv komisjoni töödokument, kus rõhutatakse

vajadust vähendada vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuse määra Eestis ja parandada ligipääsu

tööturule;

• Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärkide täitmise toetamine (Reform 6.8.

Pikaajaline hooldus; Investeering 6.6: Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete

pakkumine).

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüs viiakse läbi Statistikaameti

turvalisel töökohal.

Osa analüüsiks vajalikke andmeid on Statistikaametil olemas. Teiste andmete puhul, mis

Statistikaametil puuduvad, edastab iga andmeandja (täpne loetelu andmeandjatest, andmetest ja

andmeallikatest on toodud Lisas 1) andmed statistiliseks analüüsiks vajaliku kokkulepitud

minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: IKÜM artikkel 5 lõige 1

punktid b ja c) Statistikaametile (vt Lisa 1). Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed ja

teeb volitatud töötlejale OECD koos muude Statistikaametil juba olemasolevate kokkulepitud

pseudonümiseeritud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi

pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada.

Andmete töötlemine volitatud töötleja OECD poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas

(vt täpsemalt https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Andmetöötleja

lähtub andmete töötlemisel Andmekaitse inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud

andmete töötlemise põhimõtetest (https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-

tootleja-uldjuhend).

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid analüüsitakse statistiliselt, st

ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms)

läbivad enne volitatud töötlejale OECD väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi

Statistikaameti töötaja.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Iga andmeandja edastab uuringu läbiviimiseks vajalikud kokkulepitud koosseisus isikuandmed (vt

Lisa 1) turvalisel viisil Statistikaametile. Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed, paneb

kokku pseudonümiseeritud andmestikud juba Statistikaametis olemasolevatest uuringu

läbiviimiseks vajalikest ja kokkulepitud andmetest ning teeb pseudonümiseeritud andmestikud

kättesaadavaks volitatud töötlejale OECD Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis

võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada.

Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi OECD. Taotluse Lisas 1 on

kirjeldatud täpsemalt, milliste andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada.

Pseudonümiseeritud andmestike moodustamiseks kasutatakse Statistikaametis loodud koodivõtit,

mis tugineb Statistikaameti poolt loodud metoodikal. Isikukoodidega andmestikke ega koodivõtit

ei tehta OECD-le kättesaadavaks. Pseudonümiseerimine Statistikaametis tagab, et kõik andmed

pseudonümiseeritakse sama koodiga ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik

analüüsi läbiviijal vastata uuringu uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk.

Andmeandjate poolt andmete pseudonümiseerimisel enne Statistikaametile esitamist ei oleks

Statistikaametil võimalik andmeid siduda ning uuringule seatud eesmärki ei oleks võimalik

saavutada. Andmeid töötleb ainult OECD, vastutavatele töötlejatele pseudonümiseeritud

andmestikke kättesaadavaks ei tehta. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatud

kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

Andmete liikumise protsess on järgmine:

• Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa) on

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

leppinud kokku, et Eesti Töötukassa esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks

teaduslikul eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja

eetikakomitee loaga.

• Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral:

o Edastab Eesti Töötukassa andmed töötukassa andmekogust Statistikaametile AKI poolt kinni-

tatud koosseisus

o Esitab Statistikaamet päringud Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale AKI poolt kinnita-

tud koosseisus andmete edastamiseks Statistikaametile

Uuringu läbiviimiseks kokku pandud ja edastatud andmestikud kustutab iga andmekogu pidaja

hiljemalt 31.12.2026. Oluline on säilitada loodud andmestikke mõnda aega pärast andmete saat-

mist ja pseudonümiseeritud kujul analüüsimiseks ettevalmistamist, et vajadusel kontrollida, kas

lõplikud analüüsiks kasutatavad andmestikud on korrektsed. Eesti Töötukassa palub peale

31.12.2026 kuupäeva möödumist e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta.

• Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa poolt

edastatud andmetes olevad isikukoodid.

• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale OECD kättesaadavaks kujul,

mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid

omavahel ühendada.

• Lisaks eelnevalt välja toodud andmekogude (Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet,

Tervisekassa) poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet OECD-le pseudonümiseeritud kujul

kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse Lisas 1

nimetatud andmekogudest ja andmestikest.

• OECD-le ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikke ega anta võtit isikukoodide

taastamiseks.

• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud OECD-le analüüsiks kasutatavasse kausta

Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

• OECD ühendab pseudonümiseeritud koodi abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike

andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

• Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne OECD-le väljastamist konfidentsiaalsuse

kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

Seega edastavad Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervisekassa isikukoodi sisaldavad

andmestikud (vastavalt Lisas 1 toodud andmekoosseisule) Statistikaametile, kes asendab andmetes

isikukoodi pseudonümiseeritud koodiga. Statistikaamet võtab välja lisaks Statistikaametil

olemasolevad uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed (vastavalt Lisas 1 toodud

andmekoosseisule) pseudonümiseeritud kujul. Statistikaamet teeb OECD-le andmeanalüüsi

läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas vaid pseudonümiseeritud

andmestikud, mille põhjal OECD-l on võimalik uurimisküsimustele vastata.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu keskmes on 16–65-aastased tööealised inimesed. Kokku hõlmab analüüs 2021.–2025.

aastate keskmise rahvaarvu andmetel seega ca 860 tuhat inimest, kelle andmed uuringu läbiviimisse

kaasatakse. Valimi suurust ei ole võimalik piirata, kuna uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada

tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ja nende suurused ning selleks on vajalik analüüsida tööealiste

inimeste kogumit tervikuna eesmärgiga parandada nende väljavaateid tööturul. Seetõttu ei ole

teatud tunnuste põhjal andmete piiritlemine enne analüüsi eesmärgipärane. Andmekaitsealase

mõjuhinnangu osad on kajastatud taotluse erinevates punktides ning täiendav osa on toodud lisas

2.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring tehakse aastate 2021–2025 kohta, selleks, et oleks võimalik jälgida inimeste

käekäiku tööturul ning saadud toetuseid ja teenuseid pikema perioodi jooksul.

Andmekogude lõikes on päringu perioodid järgnevad:

• Töötukassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025

• Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025

• Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed perioodil 2021–2025

• Tervisekassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025

• Retseptikeskuse andmed perioodil 2021–2025

• Töötamise registri andmed perioodil 2021–2025

• Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) andmed perioodil

2021–2025

• Eesti hariduse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025

• Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed

perioodil 2021–2025

• Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil 2021–2025

• Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed 2021–2025

• EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed

perioodil 2021–2024

Täpsem loetelu uuringus kasutatavatest isikuandmetest koos perioodide, allikate, andmeandjate ja

selgitustega on toodud taotluse Lisas 1.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseis on kirjeldatud taotluse Lisas 1.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud taotluse Lisas 1.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Analüüsis hõlmatud andmekogude andmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi

Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (volitatud töötleja OECD)

kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse Lisas 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks

kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele

kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonümiseerimise

metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Volitatud töötlejal OECD kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast

uuringu lõppu (10.09.2027). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud

vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.

Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja OECD vahel kokku andmete

kasutuslepingus, milleks on 10.09.2027.

Statistikaamet kustutab kõik andmeandjatelt saadud algandmed ning nende põhjal loodud

pseudonümiseeritud andmestikud sh Statistikaameti enda poolt uuringu raames kokku pandud

andmestikud peale uuringu lõppu hiljemalt 10.09.2027. Eesti Töötukassa palub peale 10.09.2027

kuupäeva möödumist Statistikaametilt e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti

Töötukassa ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede

uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist,

töödeldavatest isikuandmetest, uuringu

õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud

töötlejast. Kodulehtedele lisatav teavitus on

toodud Lisas 3.

Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske

osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid

eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi

lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol,

mida ei koguta ning mille kogumine ei ole

eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi

teavitatakse kodulehe kaudu.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on leitavad siit.

Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on

leitavad siit.

OECD andmekaitsetingimused on leitavad siit.

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad siit.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad

Lisa 2: Andmekaitseline mõjuhinnang

Lisa 3: Teavitus

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad

Uuringu sihtrühmaks on 16–65-aastased tööealised inimesed aastatel 2021–2025. Et andmed edastataks uuringu tegemiseks vaid uuringu läbiviimiseks vajaliku sihtrühma kohta, piiratakse käesolevas lisas välja toodud andmed sünniaasta alusel – uuringusse hõlmatakse isikud sünniaastatega 1956–2008. Punktides 13-22 on isikukoodi asemel uuringuks vajalike andmete loetelus nimetatud pseudonümiseeritud isikukood, kuna andmed on Statistikaametis juba pseudonümiseeritud kujul olemas.

1. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta

Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.

Põhjendus: Registreeritud töötuse andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et arvestada, milline on töötukassa tugi nõustamiste näol ning selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid, kuna viimaseid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana tööturubarjääride ja teenuste kättesaadavuse korrektseks tõlgendamiseks.

Periood: Registreeritud töötuse seisundid, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Registreeritud töötuse alguskuupäev • Registreeritud töötuse lõppkuupäev • Registreeritud töötuna arveloleku lõpu põhjus • Riskirühma kuulumine (16–24-aastane, 55-aastane kuni vanaduspensioniealine,

pikaajaline töötu, eesti keele mitteoskaja, tervisest tuleneva takistusega, vanglast vabanenu, hooldaja)

• Riskirühma kuulumise alguskuupäev • Riskirühma kuulumise lõppkuupäev • Kõrgeim omandatud haridustase registreeritud töötuse perioodil (täiendab Eesti

hariduse infosüsteemi ehk EHISe andmekogu andmeid nende juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal, mis tähendab, et need andmed teistes andmekogudes puuduvad)

• Hõivesse liikumise tõenäosus registreeritud töötuse alguskuupäevast 180 päeva jooksul

• Hõivesse liikumise tõenäosust mõjutavad 10 peamist tegurit koos mõju suurusega (alla 1% mõjuga tegureid ei edastata)

• Arveloleku perioodil planeeritud töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)

• Arveloleku perioodil toimunud tegelike töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)

• Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)

• Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021– 31.12.2025)

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik registreeritud töötuse andmete

sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Registreeritud töötuse

alguskuupäev

RQ1 Kasutatakse töötusperioodide

tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse

mõõtmiseks.

Registreeritud töötuse

lõppkuupäev

RQ1 Kasutatakse töötusperioodide

tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse

mõõtmiseks.

Registreeritud töötuna

arveloleku lõpu põhjus

RQ1 Võimaldab eristada tööturule siirdumisi

muudest arveloleku lõpetamise põhjustest

(nt mitteaktiivsus).

Riskirühma kuulumine RQ2 Võimaldab tuvastada peamisi tööturule

sisenemise ja seal püsimise takistusi.

Riskirühma kuulumise

alguskuupäev

RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule

sisenemise takistuste ajastust ja kestust.

Riskirühma kuulumise

lõppkuupäev

RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule

sisenemise takistuste ajastust ja kestust.

Kõrgeim omandatud

haridustase registreeritud

töötuse perioodil

RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seotud

takistusi tööturule sisenemisel. (täiendab

EHIS andmekogu andmeid nendel

juhtudel, kus haridus on omandatud enne

EHISe loomist või kui haridus on

omandatud välismaal)

Hõivesse liikumise tõenäosus

registreeritud töötuse

alguskuupäevast 180 päeva

jooksul

RQ1, RQ2 Indikaator tööturust kauguse ja eeldatava

töölerakendumise kohta töötusperioodi

alguses.

Hõivesse liikumise tõenäosust

mõjutavad 10 peamist tegurit

koos mõju suurusega

RQ2 Annab teavet erinevate tööturule

sisenemise takistuste suhtelise olulisuse

kohta.

Arveloleku perioodil

planeeritud töökesksete

nõustamiste arv kokku

RQ3 Võimaldab hinnata töötutele kavandatud

teenuseid ja toetuste intensiivsust.

Arveloleku perioodil

toimunud tegelike

töökesksete nõustamiste arv

kokku

RQ3 Võimaldab hinnata tegelikult osutatud

teenuseid töötutele.

Arveloleku perioodil

toimunud tegelikest

töökesksetest nõustamistest

töötukassa esinduses

läbiviidud nõustamiste arv

kokku

RQ3 Võimaldab eristada teenuste osutamise viise

ja kanaleid.

Arveloleku perioodil

toimunud tegelikest

töökesksetest nõustamistest

juhtumikorraldaja poolt

läbiviidud nõustamiste arv

kokku

RQ3 Võimaldab hinnata individuaalse ja

juhtumipõhise toe intensiivsust tööturuga

nõrgalt seotud tööotsijatele.

2. Töötukassa andmekogu andmed tööturuteenuste ja -toetuste kohta

Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.

Põhjendus: Andmed tööturuteenustel osalemiste (või ettenähtud osalemiste) kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana, et hinnata, kas tööturuteenustel ja -toetustel osalemine erineb süstemaatiliselt tööturuga seotuse tugevuse lõikes. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks teenuste katvuse, sihitamise ega võimalike teenuselünkade korrektset hindamist.

Periood: Tööturuteenustel osalemised või ettenähtud osalemised (teenused, millel osalemine mingil põhjusel jäi ära), millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Tööturuteenuse nimetus • Tööturuteenusel osalemise alguskuupäev • Tööturuteenusel osalemise planeeritud lõppkuupäev (ühepäevastel teenustel

võrdub osalemise alguskuupäevaga) • Tööturuteenusel osalemise tegelik lõppkuupäev • Tööturuteenusel osalemise tulemus • Tööturuteenusel osalemise planeeritud tundide maht (kui sellekohast infot

teenuse kohta sisestatakse) • Tööturuteenusel osalemise tegelik tundide maht (kui sellekohast infot teenuse

kohta sisestatakse) • Tööturukoolituse õppevaldkond • Kvalifikatsiooni saamise toetamise kvalifikatsiooni tüüp • Koolitustoetuse õppevaldkond • Tasemeõppetoetuse õppetase • Tasemeõppetoetuse õppekava kestus • Tasemeõppetoetuse õppevaldkond • Tööpraktika ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Palgatoetuse ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatud alamteenused • Tööalase rehabilitatsiooni käigus igal alamteenusel osaletud tundide maht

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tööturuteenustel osalemise andmete

sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Tööturuteenuse nimetus RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud

tööturuteenuse liigi.

Tööturuteenusel

osalemise alguskuupäev

RQ3 Võimaldab määrata teenuse saamise

ajastust.

Tööturuteenusel

osalemise planeeritud

lõppkuupäev

RQ3 Võimaldab määrata teenuse kavandatud

kestust ja ajastust.

Tööturuteenusel

osalemise tegelik

lõppkuupäev

RQ3 Võimaldab määrata teenuse tegelikku

kestust ja lõpetamise aega.

Tööturuteenusel

osalemise tulemus

RQ3 Võimaldab hinnata teenusel osalemise

tulemust ja teenuse lõpetamise staatust.

Planeeritud tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse kavandatud

intensiivsust.

Tegelik tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse tegelikku

intensiivsust ja isiku kaasatust.

Tööturukoolituse

õppevaldkond

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ning teenuste kasutamise

mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Kvalifikatsiooni saamise

toetamise kvalifikatsiooni

tüüp

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ja intensiivsust.

Koolitustoetuse

õppevaldkond

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ning teenuste kasutamise

mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.

Tasemeõppetoetuse

õppetase

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ja intensiivsust.

Tasemeõppetoetuse

õppekava kestus

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ja intensiivsust.

Tasemeõppetoetuse

õppevaldkond

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ning teenuste kasutamise

mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.

Tööpraktika ametirühma

4-kohaline kood

RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise

mitmekesisust ning teenuste kasutamise

mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.

Palgatoetuse ametirühma

4-kohaline kood

RQ3 Võimaldab analüüsida palgatoetuse kaudu

toetatud ametirühmi.

Tööalase rehabilitatsiooni

alamteenused

RQ3 Võimaldab tuvastada tööturuga nõrgalt

seotud isikutele osutatud

rehabilitatsiooniteenuste liike.

Tööalase rehabilitatsiooni

tundide maht

RQ3 Võimaldab hinnata osutatud

rehabilitatsiooniteenuste intensiivsust.

3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute ja töövõime kestuse kohta

Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.

Põhjendus: Andmed osalise või puuduva töövõime ja töövõime kestuse kohta on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Osalise või puuduva töövõimega seotud teavet kasutatakse selleks, et hinnata, kas terviseseisundist tulenevad piirangud esinevad süstemaatiliselt sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikutega. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks tervisega seotud tööturubarjääride korrektset tuvastamist ega tõlgendamist, kuna neid saab hinnata üksnes võrdlusrühma abil.

Periood: Töövõime hinnangud, millest vähemalt üks päev töövõime hinnangu kehtivusest jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Hinnatud osalise või puuduva töövõime kehtivuse alguskuupäev • Hinnatud osalise või puuduva töövõime lõppkuupäev • Määratud töövõime ulatus (osaline või puuduv töövõime) • Osalise või puuduva töövõime kestus • Tegutsemise ja osalemise piirangud valdkonna lõikes (7 kategooriat, mis

põhinevad RFK klassifikaatoril) • Tegutsemise ja osalemise piirangute valdkonna raskusaste (skaalal 0-4)

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõime hinnangute sidumiseks

teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil. Hinnatud osalise või

puuduva töövõime

kehtivuse alguskuupäev

RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate

tööturule sisenemise ja seal püsimise

takistuste ajastuse.

Hinnatud osalise või

puuduva töövõime

lõppkuupäev

RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate

tööturule sisenemise ja seal püsimise

takistuste kestuse ja ajastuse.

Määratud töövõime ulatus RQ2 Võimaldab eristada tervisest tulenevate

tööturubarjääride raskusastet ja nende mõju

tööturul osalemisele. Osalise või puuduva

töövõime kestus RQ2 Võimaldab mõõta perioodi, mil isiku

töövõime on olnud piiratud, ning hinnata

pikaajaliste barjääride olemasolu.

Tegutsemise ja osalemise

piirangud valdkonna

lõikes

RQ2 Võimaldab tuvastada tööalaseid ja

funktsionaalseid piiranguid, mis mõjutavad

tööturule sisenemist ja tööturul püsimist.

Tegutsemise ja osalemise

piirangute valdkonna

raskusaste

RQ2 Võimaldab hinnata funktsionaalsete

piirangute intensiivsust ja nende

potentsiaalset mõju tööalasele

toimetulekule.

4. Töötukassa andmekogu andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest

Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.

Põhjendus: Andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega (osalise või puuduva töövõimega isikud, sh kellel on tuvastatud vähemalt 40- protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel) töötajate eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid kasutatakse selleks, et hinnata, kas vähenenud töövõimega töötajatega seotud toetusmeetmed esinevad sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas ning kuidas need meetmed jaotuvad tööturul laiemalt. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks nende meetmete katvuse ega sihitamise korrektset hindamist, kuna nende kasutamist saab tõlgendada üksnes võrdlusrühma abil.

Periood: Ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodid vähenenud töövõimega töötajate kohta, kelle eest tööandja oli õigustatud saama sotsiaalmaksu hüvitamist.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi alguskuupäev • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi lõppkuupäev • Perioodi eest makstud sotsiaalmaksu väljamaksete summa (väljamaksete kohta

perioodil 01.01.2021–31.12.2025)

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise

andmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil. Erijuhtudel sotsiaalmaksu

maksmise perioodi

alguskuupäev

RQ3 Võimaldab määrata toetuse ajastuse

vähenenud töövõimega isikute töötamisel.

Erijuhtudel sotsiaalmaksu

maksmise perioodi

lõppkuupäev

RQ3 Võimaldab määrata toetuse kestuse ja

ajastuse.

Perioodi eest makstud

sotsiaalmaksu väljamaksete

summa

RQ3 Võimaldab hinnata toetuse rahalist mahtu ja

toetuse intensiivsust.

5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed puude kohta

Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.

Põhjendus: Andmed puude kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ja takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Puudega seotud näitajate tõlgendamiseks ning nende korrektseks hindamiseks on vajalik võrdlusrühm, et selgitada, kas vastavad piirangud esinevad sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas.

Periood: Inimesele on määratud puue vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021- 31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Puude liik • Puude raskusaste • Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev • Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik puudeandmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

Puude liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest tulenevate

tööturubarjääride laadi.

Puude raskusaste RQ2 Võimaldab hinnata tervisest tulenevate

tööturubarjääride ulatust.

Puude raskusastme

kehtivuse alguskuupäev

RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud

tööturubarjääride ajastuse.

Puude raskusastme

kehtivuse lõpukuupäev

RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud

tööturubarjääride kestuse ja ajastuse.

6. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta

Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.

Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste katvust ja sihitamist.

Periood: Sotsiaalsel rehabilitatsiooni teenusel osalemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Meede: sotsiaalne rehabilitatsioon • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse esitanud ja suunamisotsuse saanud

isikud • Alammeede: osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused • Teenuse alguskuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev • Teenuse maht (tundides)

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni

andmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

Meede: sotsiaalne

rehabilitatsioon

RQ3 Võimaldab tuvastada sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse saamise.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse taotluse esitanud ja

suunamisotsuse saanud isikud

RQ3 Võimaldab tuvastada isikud, kes on

taotlenud sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenust ja saanud suunamisotsuse.

Alammeede: osutatud

sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenused

RQ3 Võimaldab eristada osutatud sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuste liike.

Teenuse alguskuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise

ajastust.

Teenuse lõppemise kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise

kestust ja ajastust.

Teenuse maht (tundides) RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toe

intensiivsust.

7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed erihoolekande kohta

Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.

Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist ja teenuse järjekorras olemist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata erihoolekande teenuste katvust ja sihitamist.

Periood: Erihoolekande teenusel osalemised või teenuse järjekorras olemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Meede: Erihoolekande teenus • Alammeede: järjekorras olija kohta, milliste teenuste järjekorras (teenuse liikide

lõikes, kõik teenused) • Alammeede: teenusel olijale osutatud erihoolekande teenused (teenuse liikide

lõikes, kõik teenused) • Teenusperioodi alguskuupäev, järjekorda suunamise otsuse kuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev, järjekorra lõppemise otsuse kuupäev

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erihoolekande teenuste andmete

sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Meede: erihoolekande

teenus

RQ3 Võimaldab tuvastada erihoolekande teenuse

saamise.

Alammeede: järjekorras

olija

RQ3 Võimaldab tuvastada rahuldamata

teenusevajaduse teenuse ootejärjekorras

olemise kaudu.

Alammeede: teenusel

osutatud teenused

RQ3 Võimaldab eristada erihoolekande teenuste

liike, mida isikule on osutatud.

Teenusperioodi algus /

järjekorda suunamise

otsus

RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja

ooteperioodide ajastust.

Teenuse lõppemise /

järjekorra lõppemise

kuupäev

RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja

ooteperioodide kestust ning ajastust.

8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed abivahendi teenuse kohta

Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.

Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Abivahenditeenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist.

Periood: Abivahendi teenust on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • ISO kood • Tehingu liik (müük, rent) • Müügikuupäev • Rendiperioodi alguskuupäev • Rendiperioodi lõppkuupäev

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik abivahendi teenuse andmete sidumiseks

teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

ISO kood RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud abivahendi liigi ja

teenuse saamise.

Tehingu liik RQ3 Võimaldab eristada abivahendi soetamise ja

rentimise vorme.

Müügikuupäev RQ3 Võimaldab määrata abivahendi teenuse

osutamise ajastuse.

Rendiperioodi

alguskuupäev

RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse

alguse ajastuse.

Rendiperioodi

lõppkuupäev

RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse

kestuse ja ajastuse.

9. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed osutatud teenuste kohta

Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.

Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate sotsiaalteenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist.

Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (ei edastata kirjeid, kus menetluse staatuseks on tagasi võetud, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud).

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Abinõu rakendamise kogus • Abinõu ühik • Abinõu meede • Abinõu alammeede

Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Eneseabigrupid o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Päevakeskuse kompleksteenus o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste

treening o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata munitsipaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandatud sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandamata eluruum) o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandatud eluruum) o Eluase ja majutus: Majutamine sotsiaalmajutusüksuses o Eluase ja majutus: Turvakoduteenus o Eluase ja majutus: Varjupaigateenus o Hooldamine kodus: Hooldusabi o Hooldamine kodus: Koduabi o Hooldamine kodus: Koduteenus o Hooldamine kodus: Koduteenus (Kord) o Koduväline hooldus: Dementsete hooldamine o Koduväline hooldus: Päevane üldhooldusteenus o Koduväline hooldus: Resotsialiseerimisteenus o Koduväline hooldus: Ööpäevaringne üldhooldusteenus o Nõustamine: Majandamisnõustamine o Nõustamine: Psühholoogiline nõustamine o Nõustamine: Võlanõustamisteenus o Toetavad teenused: Füsioteraapia o Toetavad teenused: Isikliku abistaja teenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus kuni 4 tundi ööpäevas

o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus (riiklikult rahastatav) o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus üle 4 tunni ööpäevas o Toetavad teenused: Omastehooldaja asendamise teenus o Toetavad teenused: RVK tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Viipekeele tõlketeenus o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu km) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu kord) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tund) o Transporditeenus: Sotsiaaltransport (liinivedu)

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse teenuste

andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Abinõu rakendamise

alguse kuupäev

RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse

teenuse saamise ajastust.

Abinõu rakendamise

lõpu kuupäev

RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse

teenuse saamise ajastust.

Abinõu rakendamise

kogus

RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toetuse või

teenuse mahtu.

Abinõu ühik RQ3 Võimaldab korrektselt tõlgendada teenuse

mahtu ja intensiivsust.

Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku

omavalitsuse teenust isik sai.

Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete

kohalike teenuste kohta, mis on olulised

tööturule lõimumisel.

10. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed toetuste kohta

Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.

Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt välja makstud toetuste kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii tööturule liikumise takistuste tuvastamiseks kui ka toetuste katvuse ja

sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et toetuste kasutamist korrektselt tõlgendada.

Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (kinnitatud staatusega ja tagasimakseteta kulukirjed).

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Menetluses subjektide arv • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Tegeliku kulu summa • Tegeliku kulu periood • Abinõu meede • Abinõu alammeede

Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Hooldekodutoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Majutustoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Ravimitoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Rehabilitatsiooni-ja

taastusraviteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Taastus-ja hooldusravi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi

omafinantseeringu toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervisetoetus (üldine) o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervishoiuteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Toimetulekutoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluasemetoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluruumi kohandamise toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Puudega inimese toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Ravimitoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest

16-17.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest

18 kuud-15.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus töötutele o Transporditoetus: Transporditoetus

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse toetuste andmete

sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Menetluses subjektide

arv

RQ2 Annab konteksti leibkonna või menetluse

struktuuri kohta, mis on seotud tööle liikumise

takistustega.

Abinõu rakendamise

alguse kuupäev

RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust.

Abinõu rakendamise

lõpu kuupäev

RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust.

Tegeliku kulu summa RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tööle liikumisega seotud

toetuste rahalist mahtu.

Tegeliku kulu periood RQ3 Võimaldab toetuse saamise ajaperioodi täpset

määratlemist.

Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku

omavalitsuse toetust isik sai.

Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete

toetuste kohta, mis on olulised tööturule

lõimumisel.

11. Tervisekassa andmekogu andmed osutatud teenuste kohta

Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult).

Põhjendus: Andmed tervisevaldkonna teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tervisevaldkonna teenuste kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka teenuste katvuse ja sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et teenuste kasutamist korrektselt tõlgendada.

Periood: Tervisekassa teenuseid on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021–

31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Teenuse nimetus ja koodid:

o füsioteraapia: 7050, 7051, 7052, 7056, 7057, 7060 o tegevusteraapia ja –nõustamine: 7053, 7054, 7061 o logopeediline abi: 7620, 7621, 7622, 7623, 7624, 7625, 7628 o psühholoogiline nõustamine: vaimse tervise õe vastuvõtt 3015, o psühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638; psühholoog-nõustaja videovastuvõtt

eriarsti suunamisel 7640; psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7639

o kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel 7606, kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7633, kliinilise psühholoogi videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7637

o arsti (sh psühhiaatri) nõustamine: 3031, 3032, 3033 o õe vastuvõtt 3035 juhul, kui raviarvel on põhi- või kaasuvaks diagnoosiks mõni

F-diagnoosidest o eraldi §13 Statsionaarse taastusravi teenused: 8028, 8029, 8030, 8031 o alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine (sh AUDIT test): 3122, 3123,

3236, 3237, 3238, 3239, 3127, 3234, 3235 o alkoholitarvitamise häire nõustamine ja ravi: 3124, 3240, 3241, 9420, 9421

• Teenuse saamise aasta ja kuu • Teenuse kordade arv kuus

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tervishoiuteenuste andmete sidumiseks

teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

Teenuse nimetus ja

koodid

RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada tervishoiuteenuste liike, mis

on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise

takistustega.

Teenuse saamise

aasta ja kuu RQ3 Võimaldab analüüsida tervishoiuteenuste

kasutamise ajastust ja sagedust.

Teenuse kordade

arv kuus

RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tervishoiuteenuste kasutamise

intensiivsust seoses töövõime ja tööturul

osalemisega.

12. Retseptikeskuse andmed retseptiravimite kohta

Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult).

Põhjendus: Andmed retseptiravimite (andmed vaid retseptiravimite koguse ja regulaarsuse kohta. Retseptiravimite nimetusi ega liike andmed ei sisalda) kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud

isikuid. Retseptiravimite kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka tervisevaldkonna toe kättesaadavuse hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et retseptide kasutusmustreid korrektselt tõlgendada.

Periood: Kõik väljakirjutatud retseptiravimid perioodil 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Isikukood • Retseptiravimi väljakirjutamise aasta ja kuu • Väljakirjutatud retseptiravimite arv kuus • Eelnevas punktis välja toodud väljakirjutatud retseptiravimitest väljaostetud

retseptiravimite arv (sõltumata väljaostmise ajast)

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik retseptiandmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil.

Retsepti

väljakirjutamise

aasta ja kuu

RQ2 Võimaldab analüüsida retseptide väljakirjutamise

ajastust.

Väljakirjutatud

retseptide arv

kuus

RQ2 Võimaldab hinnata ravimikasutuse intensiivsust

seoses tööturul osalemisega.

Väljaostetud

retseptide arv

RQ2 Võimaldab hinnata tegelikku ravimite kasutamist. Väljaostetud retseptide arv täiendab väljakirjutatud

retseptide arvu, kajastades tegelikku

ravimikasutust. Osa isikuid ei pruugi

väljakirjutatud ravimeid välja osta ning erinevused

väljakirjutatud ja väljaostetud retseptide vahel

võivad viidata ligipääsu-, järgimis- või

terviseprobleemidele, mis on tööturul osalemise

seisukohalt olulised.

13. Töötamise registri andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. RQ1 käsitlemiseks on kogu tööealist elanikkonda hõlmavad töötamise registri andmed vajalikud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, mis võimaldavad tööturuga nõrgalt seotud isikuid ühtsel ja suhtelisel

alusel tuvastada. RQ2 ja RQ3 puhul kasutatakse neid andmeid tööturubarjääride ja teenuste kasutamise suhteliseks tõlgendamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: Kõik töösuhted, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Töötamise identifikaator • Töötamise kande oleku kood • Töötamise liik töötamise liikide klassifikaatori järgi • Töötamise alguse kuupäev • Töötamise lõpu kuupäev • Töötamise lõpetamise aluse kood • Tööaja määr • Ameti kood ametite klassifikaatori järgi • Töötamise peatamise alguse kuupäev • Töötamise peatamise lõpu kuupäev • Töötamise peatamise põhjus • Töökoha asukoha maakond • Kirje algversiooni ID • Kirje lõppversiooni ID • Töötamise muutmise aeg

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töötamise andmete sidumiseks

teiste pseudonümiseeritud andmetega

isiku tasandil.

Töötamise alguse kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi

Töötamise lõpu kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi

Töötamise liik RQ1 Võimaldab eristada töötamise vorme

seoses nõrga tööturuseotusega.

Tööaja määr RQ1 Võimaldab tuvastada mittetäistööaja

ja muud ebastandardsed töövormid.

Ameti kood RQ2, RQ3 Võimaldab siduda töökohad

ametirühmadega. Seda saab seostada

teenuste kasutuselevõtuga

Töötamise lõpetamise aluse

kood

RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida töötamise

lõppemise põhjuseid ja nendest

tulenevaid tööturutakistusi.

Töötamise peatamise kuupäevad

ja põhjus RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töötamise

katkestusi ja nendega seotud takistusi.

Töökoha asukoha maakond RQ2 Võimaldab analüüsida piirkondlikke

erinevusi tööturule ligipääsus.

Töötamise identifikaator, kande

oleku kood, kirje ID-d, muutmise

aeg

Andmetöötluseks vajalikud tehnilised

tunnused

14. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid kasutatakse sissetulekul põhinevate tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks ning tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ehk tööturuga tugevalt seotud isikutega.

Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Tulu liik • Väljamakse summa (eurod) • Tasu maksmise aasta ja kuu

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tuluandmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

Tulu liik RQ1 Võimaldab eristada töö- ja mittetöist tulu

tööturuga seotuse hindamiseks.

Väljamakse summa RQ1 Võimaldab hinnata sissetulekute taset seoses

nõrga tööturuseotusega.

Tasu maksmise aasta ja

kuu

RQ1 Võimaldab luua sissetulekute trajektoore, et

tuvastada nõrgalt tööturuga seotuse

perioode.

15. Eesti hariduse infosüsteemi andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hariduse infosüsteemi andmeid kasutatakse haridusega seotud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning haridusest tulenevate tööturubarjääride hindamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ning EUROMODi hariduse infot sisaldavaid andmeid – Eesti hariduse infosüsteemi puhul on vaatluse all kõik 2021.–2025. aastatel omandatud või omandamisel ning katkestatud haridused. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ja EUROMODi andmestikke eeskätt õppeperioodide ja õppekavade tuvastamiseks 2021. –2025. aastal. See võimaldab käsitleda haridustaset vaatlusalusel perioodil dünaamiliselt ning eristada tööturult eemaloleku perioode, mis on seotud hariduses osalemisega, perioodidest, mis viitavad nõrgale tööturuga seotusele.

Periood: Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Õppe haridusliik • Õppima asumise kuupäev • Õpingute lõpetamise kuupäev • Koolist lahkumise kuupäev • Kutse ja kõrghariduses õppekaval õpisündmuse katkestamise kuupäev • Akadeemilise puhkuse alguse aeg • Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg • Kooliaste • Õppevorm • Õppekavale vastav haridustase • Õppekava valdkonna nimetus

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik haridusandmete sidumiseks tööturu ja

teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

Õppe haridusliik RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seonduvaid

tööturutakistusi.

Õppima asumise ja

lõpetamise kuupäevad

RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise

ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist

ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi.

Vastav teave on kättesaadav ainult EHISest ja

täiendab Töötukassa andmetes sisalduvat

haridustaseme infot.

Lahkumise ja

katkestamise kuupäev

RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise

ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist

ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi.

See teave täiendab Töötukassa andmeid,

võimaldades käsitleda haridusteid, mis ei lõpe

formaalse haridustaseme omandamisega.

Akadeemiline puhkus RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida õpiteekonna katkestusi,

tööturult eemalt olekut ja haridusega

seonduvaid tööturutakistusi. Seda teavet ei ole

võimalik tuletada üksnes haridustaseme

andmete põhjal ning see on kättesaadav ainult

EHISest.

Kooliaste, haridustase

ja õppevorm

RQ2 Võimaldab tuvastada haridustaseme ja

õpingute intensiivsuse ning haridusega

seonduvaid tööturutakistusi.

Õppekava valdkond RQ2 Võimaldab siduda õppevaldkonna tööturu

väljavaadetega.

16. Töötukassa andmekogu andmed hüvitiste ja toetuste kohta

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hüvitiste ja toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud

takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Hüvitise või toetuse liik (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise

korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, töövõimetoetus, töötutoetus) • Hüvitise või toetuse väljamakse kuupäev • Hüvitise brutosumma/toetuse netosumma

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik hüvitiste ja toetuste andmete

sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Hüvitise või toetuse liik RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada sissetulekut

asendavaid hüvitisi, mis on seotud tööturule

sisenemise ja seal püsimise takistustega.

Hüvitise või toetuse

väljamakse kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida hüvitiste ja toetuste

saamise ajastust seoses töötamisega.

Hüvitise brutosumma /

toetuse netosumma

RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata sissetulekutoetuste

mahtu seoses nõrga tööturuseotusega.

17. Tervisekassa andmekogu andmed töövõimetuslehtede kohta

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Sel eesmärgil on vaja kogu tööealist elanikkonda hõlmavaid töövõimetuslehtede andmeid. Töövõimetuslehtede andmeid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud tervisest tulenevate takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: Töövõimetuslehed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood

• Töövõimetuslehe liik • Töövõimetuslehe alguskuupäev • Töövõimetuslehe lõppkuupäev

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõimetuslehtede andmete

sidumiseks teiste pseudonümiseeritud

andmetega isiku tasandil.

Töövõimetuslehe liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervislikke takistusi

tööturul osalemisel.

Töövõimetuslehe

alguskuupäev

RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute

ajaperioodi tööturul osalemisel.

Töövõimetuslehe

lõppkuupäev

RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute

ajaperioodi tööturul osalemisel.

18. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed eestkoste kohta

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Eestkoste olemasolu tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning seda kasutatakse institutsionaalsetest või isiku võimekusest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: Eestkoste andmed, kus isikule on määratud eestkostja vähemalt üheks päevaks perioodil 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud eestkostetava isikukood • Eestkoste alguskuupäev • Eestkoste lõppkuupäev

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

eestkostetava isikukood

RQ2 Võimaldab tuvastada isikuid, kellel on

õiguslikud ja funktsionaalsed takistused

tööturul osalemisel.

Eestkoste alguskuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste

perioodi.

Eestkoste lõppkuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste

perioodi.

19. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed vangistuste kohta

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Vangistuses viibimise perioode tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse institutsionaalsetest piirangutest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: Vangistuses viibimise andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Vangistuse alguskuupäev • Vangistuse lõppkuupäev • Vaatlusaasta

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik vangistuse andmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega isiku

tasandil.

Vangistuse

alguskuupäev

RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse

(vangistus) perioodi ajastuse

Vangistuse

lõppkuupäev

RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse

(vangistus) perioodi ajastuse

Vaatlusaasta RQ1 Võimaldab seostada vangistusperioode

aastapõhiste tööturunäitajatega.

20. Rahvastiku statistilise registri andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Rahvastiku registri demograafilisi tunnuseid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja võimalike tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: 01.2021–01.2025, iga aasta alguse seisuga.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Aasta, mille kohta andmed käivad • Emakeel • Sünniriik • Residentsus • Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on elanud välismaal

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik rahvastikuandmete sidumiseks tööturu

ja teenuste pseudonümiseeritud andmetega

isiku tasandil.

Aasta RQ1 Võimaldab ajastada isiku taustatunnused ja

analüüsida nende seoseid tööturu olukorraga

ajas.

Emakeel RQ2 Võimaldab tuvastada keelebarjääre tööturule

sisenemisel.

Sünniriik RQ2 Võimaldab tuvastada rändetaustaga seotud

takistusi.

Residentsus RQ2 Võimaldab tuvastada õiguslikke ja

halduslikke takistusi tööturule ligipääsul.

Viimase saabumise

aasta

RQ2 Võimaldab analüüsida rändeajastust seoses

tööturule lõimumisega.

21. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Surmaandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturult püsivate väljumiste korrektseks tuvastamiseks.

Periood: Andmed surmade kohta perioodil 01.2021–12.2025.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood • Isiku surmaaasta ja kuu

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud

isikukood

RQ1 Vajalik vaatluste korrektseks lõpetamiseks

pikaajalistes andmetes.

Surmaaasta ja kuu RQ1 Võimaldab korrektselt määrata isiku

väljumise vaatlusalusest populatsioonist.

22. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning tööturul toimetuleku ja tööturubarjääride tõlgendamise toetamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.

Periood: Andmed aastate 2021–2024 kohta.

Uuringuks vajalike andmete loetelu:

• Pseudonümiseeritud isikukood (sa_isik_id) • hh_id (tehniline) • Eraisiku liisitud liiklusvahendid • Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (mopeedist rekkani) • Finantsvarad • Võlakirjad • Hoiused • Aktsiad ja osakud • Maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) • Kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab • Lapsehooldustasu • 7+ lapsega pere vanema toetus / lasterikka pere toetus

• Lapsetoetused kokku • Lapsetoetus • Elatisabi • Sünnitoetus • Üksikvanema lapse toetus • Muud lastetoetused • Puuetega inimeste sotsiaaltoetused • Õppimisega seotud hüvitised (sh õppelaenu kustutamine) • Doktoranditoetus • Muud õppimisega seotud hüvitised (sh töötukassa tasemeõppetoetus) • Pere- ja lastega seotud hüvitised • Kredex toetused • Energiahüvitis • Vanemahüvitis (v.a ema vanemahüvitis) • Ema vanemahüvitis • Kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist • Kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist • Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema vanemahüvitis) • Sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised • Toimetulekutoetus • Vajaduspõhine peretoetus • Muud sotsiaaltoetused • Mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi • Hinnatõusu leevendamise toetus • Vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) • Riigi kood • Kodakondsus • Omandatav haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (detailne) • Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta • Hariduse omandamise kestus (aastat) • Sugu • Töövõime • Eluaseme eest vastutav isik • Institutsionaalne leibkond • Sünnikuu • Perekonnaseis • Rahvus

• Maakond • Väikelinn • Maa • Asulatüüp (linn/maa)- > linn • Leibkonna tüüp (struktuur) • Leibkonna valimikaal • Isa pseudo-id • Leibkonna pseudo id • Ema pseudo-id • Leibkonna pseudo id (esialgne) • Indiviidi pseudo-id (esialgne) • Partneri pseudo-id • Indiviidi pseudo-id • Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal • Avalik teenistuja (civil servant) • Sotsiaalmajanduslik seisund • Ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses) • Tavapärane töötundide arv nädalas • Tegevusala (detailne) • Tegevusala (detailne) - EMTAK • Mitmel kalendrikuul töötas täisajaga • Mitmel kalendrikuul töötas • Mitmel kalendrikuul töötas osaajaga • Kui kaua on töötanud (kuudes) • Ametiala • Ettevõte/asutuse omanditüüp • Töötu ja otsib aktiivselt tööd • Mitmel kalendrikuul oli pensionil • Töötamise vorm • Registreeritud FIE-na • Kas vahetas aasta jooksul töökohta • Mitmel kalendrikuul oli töötu • Registreeritud töötu (asendab lowas-e) • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine • Toitjakaotusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi • Tulumaksu juurde-/tagasimaksed • Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse

• Milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) • Eestis kinnipeetud tulumaks • Välisriigis kinnipeetud tulumaks • Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed • Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed (kõik, v.a SKA) • Maamaks • Töötaja töötuskindlustusmaksed • Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil • Rahaline palgatulu (bruto) • Rahaline palgatulu (neto) • Rahaline palgatulu Eestist • Rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav, A8.8) • Rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav, A8.1) • Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu • Varasem rahaline palgatulu • Töötasuhüvitis • Tunnipalk • Intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt • Dividendid • Intressid • Intressid (neto) • Kasum kapitaliinvesteeringutelt • Vara võõrandamine • Muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) • Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud • Kinnisvara või maa renditulu • Kinnisvara või maa renditulu (neto) • Eluruumi üüritulu • Litsentsitasud • Muu renditulu • Siirded teistelt leibkondadelt • Siirded teistelt leibkondadelt - elatis • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest välismaalt • Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) • Tasu loomingulise tegevuse eest (neto) • Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest • Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest • Tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest

• Koondamishüvitised • Koondamishüvitis • Tööandja maksejõuetuse hüvitis • Koondamisega seotud tulud

Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus

Pseudonümiseeritud isikukood

(sa_isik_id); hh_id (tehniline); Isa

pseudo-id; Ema pseudo-id; Partneri

pseudo-id; Leibkonna pseudo id;

Leibkonna pseudo id (esialgne);

Indiviidi pseudo-id; Indiviidi pseudo-id

(esialgne); Viide institutsioonieelsele

tavaleibkonnale möödunud aastal

RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik EUROMODi

sisendandmete sidumiseks teiste

pseudonümiseeritud andmetega

ning isiku- ja leibkonnatasandi

näitajate moodustamiseks.

Leibkonna tüüp (struktuur); Leibkonna

valimikaal; Eluaseme eest vastutav

isik; Institutsionaalne leibkond;

Perekonnaseis; Sugu; Vanus

(sissetulekute kalendriaasta lõpus);

Sünnikuu

RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada leibkonna

koosseisu ja demograafilisi

tunnuseid, mis on olulised

tööturuga seotuse ja

tööturutakistuste analüüsimisel.

Riigi kood; Kodakondsus; Rahvus;

Maakond; Väikelinn; Maa; Asulatüüp

(linn/maa);

RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada rände-,

elukoha- ja piirkondlikke

tegureid, mis on seotud

tööturuga nõrga seotusega.

Omandatav haridustase (ISCED);

Kõrgeim haridustase (ISCED);

Kõrgeim haridustase (detailne);

Kõrgeima haridustaseme omandamise

aasta; Hariduse omandamise kestus

(aastat)

RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada

haridustaseme ja õpingute

intensiivsuse ning seostada neid

tööturule sisenemise valmisoleku

ja takistustega. Need tunnused

tagavad haridustaseme

ühtlustatud ja tervikliku käsitluse

EUROMODi raamistiku sees

ning võimaldavad siduda

hariduse sissetulekute, toetuste ja

tööturul saavutatud tulemustega.

EUROMODi andmed sisaldavad

haridustaseme infot kõigi

EUROMODi andmebaasi

kuuluvate isikute omandatava

ning kõrgeima haridustaseme

kohta, andes ühtlustatud ja

tervikliku pildi, mida täiendava

Eesti Töötukassa (eeskätt

kõrgeim omandatud haridus enne

EHISe loomist ja välismaal

omandatud haridustaseme

andmed) ning EHISe hariduse

andmed (eeskätt

haridussüsteemis viibitud

perioodide andmed).

Töövõime, Puuetega inimeste

sotsiaaltoetused

RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest

tulenevaid tööturubarjääre ja nende

mõju tööturul osalemisele.

Võimaldab hinnata, kuidas tervisest

tulenevad piirangud seostuvad

tööturuseisundi ja toetuste

kasutamisega indiviidi tasandil.

Avalik teenistuja; Sotsiaalmajanduslik

seisund; Töötamise vorm;

Registreeritud FIE-na; Töötu ja otsib

aktiivselt tööd; Registreeritud töötu;

Mitmel kalendrikuul oli töötu; Mitmel

kalendrikuul oli pensionil

RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada

tööturuseisundit ning tööturuga

seotuse vorme ja kestust,

tööturutakistusi.

Mitmel kalendrikuul töötas; Mitmel

kalendrikuul töötas täisajaga; Mitmel

kalendrikuul töötas osaajaga; Kui kaua

on töötanud (kuudes); Kas vahetas

aasta jooksul töökohta; Töötamisega

võrdsustatud tegevuse kuude arv

viimasel 3 aastal, sh töötamine;

Töötamisega võrdsustatud tegevuse

kuude arv viimasel 3 aastal, v.a

töötamine

RQ1, RQ2 Võimaldab mõõta tööturuga

seotuse kestust, tööturutakistusi,

intensiivsust ja dünaamikat ajas.

Ametiala; Ettevõtte/asutuse

omanditüüp; Ettevõtte töötajate arv

(kohalikus üksuses); Tavapärane

töötundide arv nädalas; Tegevusala

(detailne); Tegevusala (detailne) –

EMTAK

RQ1, RQ2 Annab teavet töökoha kvaliteedi

ja struktuursete tööhõive

tunnuste kohta.

Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil;

Rahaline palgatulu (bruto); Rahaline

palgatulu (neto); Rahaline palgatulu

Eestist; Rahaline palgatulu välismaalt

(maksustatav); Rahaline palgatulu

välismaalt (mittemaksustatav); Mitmel

kalendrikuul sai rahalist palgatulu;

Varasem rahaline palgatulu; Tunnipalk;

Töötasuhüvitis

RQ1 Võimaldab hinnata töötulu taset

ja stabiilsust, mis on olulised

tööturuga nõrga seotuse

tuvastamisel, sh olukordades,

kus isikul on küll töösuhe, kuid

sissetulek on ebaregulaarne või

madal.

Lapsehooldustasu; Lapsetoetus;

Lapsetoetused kokku; Üksikvanema

lapse toetus; Elatisabi; Sünnitoetus; 7+

lapsega pere vanema toetus; Muud

RQ1, RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida tööturul

osalemist, perekondlike

lastetoetused; Pere- ja lastega seotud

hüvitised kohustuste ja toetuste seoseid

tööturul osalemisega.

Toimetulekutoetus; Vajaduspõhine

peretoetus; Sotsiaaltoetused ja

eluasemega seotud hüvitised; Muud

sotsiaaltoetused; Mitmel kalendrikuul

sai sotsiaaltoetusi; Üksi elava

pensionäri toetus; Hinnatõusu

leevendamise toetus; Kredex toetused;

Energiahüvitis; Toitjakaotusega seotud

hüvitised; Mitmel kalendrikuul sai

toitjakaotusega seotud hüvitisi

RQ3 Võimaldab kaardistada

sotsiaalabi saamist ning

haavatavuse ja teenuselünkade

mustreid. Sealhulgas hinnata

toetuste rolli leibkonna

sissetuleku struktuuris ja nende

võimalikku seost tööturul

osalemise ning sellest

kõrvalejäämise riskiga.

Vanemahüvitis (v.a ema

vanemahüvitis); Ema vanemahüvitis;

Kuud aastast, mil on saadud ema

vanemahüvitist; Kuud aastast, mil on

saadud jagatavat vanemahüvitist;

Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema

vanemahüvitis)

RQ2 Võimaldab analüüsida vanemlusega

seotud ajutisi tööturult eemaloleku

perioode ning nende kestust.

Õppimisega seotud hüvitised; Muud

õppimisega seotud hüvitised;

Doktoranditoetus

RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida

haridusega seotud toetuste rolli

tööturul osalemisel ja oskuste

arendamisel.

Finantsvarad; Võlakirjad; Hoiused;

Aktsiad ja osakud; Maa suurus;

Kinnisvara omanik; Eraisiku

omanduses olevate liiklusvahendite

arv; Eraisiku liisitud liiklusvahendid

RQ2 Võimaldab hinnata majanduslikke

ressursse ja piiranguid.

Intressid; Intressid (neto); Dividendid;

Kasum kapitaliinvesteeringutelt; Vara

võõrandamine; Kinnisvara või maa

renditulu; Kinnisvara või maa renditulu

(neto); Eluruumi üüritulu;

Litsentsitasud; Muu renditulu;

Investeerimisriskiga

elukindlustuslepingud; Siirded teistelt

leibkondadelt; Siirded teistelt

leibkondadelt - elatis

RQ2 Võimaldab tuvastada töövälise

sissetuleku, mis võib mõjutada

tööturul osalemist.

Puhaskasum/-kahjum indiv.

ettevõtlusest; Puhaskasum/-kahjum

indiv. ettevõtlusest välismaalt; Tulu

registreeritud indiv. ettevõtlusest; Tulu

registreerimata indiv. ettevõtlusest;

Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv.

ettevõtlusest; Tasu loomingulise

tegevuse eest (bruto); Tasu

RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida

alternatiivseid sissetulekuallikaid

ja ebastabiilseid töövorme.

loomingulise tegevuse eest (neto);

Muud sissetulekud

Tulumaksu juurde-/tagasimaksed;

Madala sissetulekuga töötava isiku iga-

aastane tagasimakse; Eestis kinnipeetud

tulumaks; Välisriigis kinnipeetud

tulumaks; Tulumaks ja

sotsiaalkindlustusmaksed; Töötaja

töötuskindlustusmaksed; Töötaja

kohustusliku kogumispensioni maksed;

Maamaks; Milliselt vormilt andmed

pärinevad

RQ1 Toetab netosissetuleku ja

tööturuseisundi korrektset

mõõtmist.

Koondamishüvitised;

Koondamishüvitis; Tööandja

maksejõuetuse hüvitis; Koondamisega

seotud tulud

RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töösuhete

lõppemisega seotud toetusi.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/15-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Ulla Saar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Gert Tiivas

Eesti Töötukassa

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Improving the employment prospects and social inclusion of people

with weak labour market connections" 16.02.2026 taotluses esitatud tingimustel ja

mahus;

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Eesti Töötukassal esitada

algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt

taotluse punktile 10.3. hiljemalt 10.09.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisades:

Lisa 1 „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“

Lisa 2 „Andmekoosseis“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

2 (2)

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja

eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI vajalikuks uuringu eetilisuse hindamist.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2. Andmekoosseis