Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25284000158

1 / 4

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.02.2026, Viljandi

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristiina Uus

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25284000158

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxx Xxxx, ik xxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 29.10.2024

Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 423 lg 1 järgi. Menetluse käigus tuvastati, et xxxxx

xxxx juhtides 29.10.2024 kella 12.05 ajal xxxxxxxx linnas xxxx mnt xx juures mootorsõidukit

xxxxx xxxxxx reg. nr xxxxxx, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning ei veendunud enne

manöövri alustamist selle ohutuses ning sooritades parempööret xxxx mnt xx ja xx majade

vahelisele õuealateele, sõitis ette peatusest välja sõitvale ühissõidukile xxx reg. nr xxxxxx.

Ühissõiduki juht oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdama, mistõttu bussis püsti

seisev reisija xxxxxx xxxxxxxxx kukkus. xxxxx xxxx, mootorsõidukijuhina, põhjustas

liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest xxxxxx xxxxxxxxxx õlavarreluu proksimaalse

[üla]otsa murru õlaliigese osalise nihestusega ja sääre luude proksimaalse [üla]otsa murru.

xxxxxx xxxxxxxxxx tekitatud vigastused ei ole eluohtlikud, kuid põhjustavad

tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud.

Oma tegevusega rikkus xxxxx xxxx liiklusseaduse (edaspidi LS) § LS § 16 lg 1 nõudeid, mille

kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; LS § 37 lg 4 nõudeid,

mille kohaselt asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht

andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.

Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab

prokurör, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega. KrMS

§ 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamine kohustus ei sea obligatoorseks süüdimõistva

kohtuotsuse taotlemist. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel

KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on teo

karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü) tuvastamine kahtlustatava

käitumises.

Kahtlustatava toimepandud kuritegu on tõendatud 14.11.2024 asitõendi vaatlusprotokolli,

ühissõidukit juhtinud tunnistaja xxxx xxxxxxxxx ülekuulamise protokolli ning kannatanu

xxxxxx xxxxxxxx väärteomenetluses tunnistajana ülekuulamise protokolliga. Kannatanule

tekkinud raskeid tervisekahjustusi tõendab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt. Lisaks tunnistas

oma süüd kahtlustatavana ülekuulamisel xxxxx xxxx ise. Seega on prokuröri hinnangul

süüteokoosseis, teo õigusvastasus ja süü tuvastatud ehk üks formaalsetest KrMS § 202

kohaldamise eeldustest täidetud.

,

,

,

2 / 4

Teiseks tuleb KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, aga ka seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäära (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). KarS § 423 lg 1 puhul on

tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on seadusandja näinud ette rahalise

karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku

süüd pidada väikseks.

KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tagajärjedelikt, mille puhul tuleb süü suuruse

hindamisel eelkõige vaadata, kui raske tagajärje isik oma teoga tekitas. KarS § 423 lg 1 näeb

tagajärjena ette kaks alternatiivi: raske tervisekahjustus või surm. Seega on raske

tervisekahjustuse tekitamine kahest alternatiivsest tagajärjest kergem. Karistusseadustikus on

raske tervisekahjustus defineeritud KarS §-s 118. Nimelt on seal loetletud erinevad

alternatiivid, mille puhul peetakse tervisekahjustust raskeks. xxxxx xxxx põhjustas kannatanu

xxxxxx xxxxxxxxxx õlavarreluu proksimaalse [üla]otsa murru õlaliigese osalise nihestusega ja

sääre luude proksimaalse [üla]otsa murru. Siinkohal saaks süüd suuremaks pidada juhul, kui

tekitatud vigastused olnuks eluohtlikud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus leidis ekspert, et

need tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Küll aga kestavad xxxxxx xxxxxxxxxx tekitatud

tervisekahjustused vähemalt neli kuud. Seega, kuigi xxxxx xxxx põhjustas xxxxxx xxxxxxxxxx

raske tervisekahjustuse, siis arvestades KarS § 423 lg 1 koosseisu arvestades, on saabunud

tagajärg võimalikke alternatiivseid tagajärgi silmas pidades väiksema süü kasuks rääkiv.

Lisaks tuleb süü hindamisel vaadata subjektiivset külge. KarS § 423 lg 1 on

ettevaatamatusdelikt. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. xxxxx

xxxx on väärteomenetluses menetlusaluse isikuna andnud ütlusi selle kohta, et ei mäleta

kahtlustuses kirjeldatud sündmust ning sellest, et ta on bussile ette keeranud, sai ta alles hiljem

politseilt teada. Ka peale teada saamist ei meenunud talle sellist sündmust. Lisaks märkis ta, et

meelega ta kindlasti liinibussile ette keeranud ei ole. Nii on ta kahtlustuses kirjeldatud teo toime

pannud hooletusest, sest tegu toime pannes ei teadnud ta süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid kui ta oleks olnud tähelepanelik ja kohusetundlik, siis oleks ta pidanud nägema,

et bussitaskus olev liinibuss on andnud suunatule ning asunud taskust välja sõitma ja ta oleks

seepeale bussile teed andnud. Hooletus on kergemeelsusega võrreldes kergem ettevaatamatuse

liik, mistõttu vähendab seegi asjaolu xxxxx xxxxx süüd. Veel tuleb arvesse võtta KarS §-des

57 ja 58 karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Ühtegi karistust

raskendavat asjaolu ei esine, küll aga esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlik

kahetsus. Lisaks on xxxxx xxxx valmis kannatanule tekitatud kahju hüvitama ning seda ka osas,

mida kindlustus kannatanule ei hüvitanud. Nii saab näha ka KarS § 57 lg 1 p 2 esinemist. Samuti

on ta väljendanud soovi kannatanu ees vabandada. Kuna kannatanu on aga xxxxx xxxxx jaoks

võõras inimene, siis ei ole olnud tal võimalik seda enne kriminaalasja prokuratuuri jõudmist

teha. Kokkuvõtteks saabki järeldada, et täidetud on ka KrMS § 202 teine eeldus, et xxxxx xxxxx

süü ei ole suur.

Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi

puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega

väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas

kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust

ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine vajalik, kuivõrd tema teoeelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et ta võiks

jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. xxxxx xxxxx pole kunagi

kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Nii on ta seni elanud igati eeskujulikku ja

3 / 4

seaduskuulekat elu. Ka oma ütlustes on ta väljendanud, et ta on korralik liikleja ja kiirust ei

ületa, juhtimise ajal ta kõrvaliste tegevustega ei tegele. See on tema jaoks esimene liiklusalane

õigusrikkumine. Viimaks peab prokurör oluliseks märkida, et xxxxx xxxx ise oli 2023. aastal

liiklusõnnetuses, milles sai tema tervisekahjustuse ja mis lõi tal hiljem välja. Selle vigastuse

tõttu viibis ta alates 2025. aasta kevadest pea 10 kuud haiguslehel ja asus tööle tagasi alles

käesoleva aasta veebruaris. Nii on ta igati teadlik ja mõistev kannatanu olukorra suhtes. Samas

oli seetõttu vähenenud tema sissetulek.

Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu,

kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada

kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS

§ 202 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega võib prokuratuur antud juhul kriminaalasjas

menetluse lõpetada.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25284000158 menetlus.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada xxxxx xxxxx.

2.1.tasuma kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00005-01) kulu 155 eurot

hiljemalt 17.03.2026.

2.2.hüvitama kannatanu xxxxxx xxxxxxxxxx kuriteoga tekitatud kahju 2000 eurot

(EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) hiljemalt 17.03.2026. Maksekorralduse kinnitus

tuleb edastada prokuratuurile e-maili aadressile [email protected] hiljemalt

17.03.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanu xxxxxx xxxxxxxxxx (xxxx mnt xxx-xx, xxxxxxxx linn).

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat koos

liinibussi turvakaamera salvestisega jätte KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei ole.

4 / 4

7. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi

(ekspertiisiakt nr 25E-AOI00005-01) kulu 155 eurot.

8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia on kahtlustatavale määruse allkirjastamise

hetkel prokuratuuris üle antud.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Posti 22, Viljandi linn).

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva

jooksul.

Kristiina Uus

abiprokurör

Olen kohustustega nõus.

xxxxx xxxx 17.02.2026