Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 22.01.2026 nr 10-11/140 - 1

Meie 18.02.2026 nr 9.3-1/26/609-2

Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja

Mustakivi tee 23b tee detailplaneeringu

KSH algatamise vajalikkuse seisukoht

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6

küsisite Terviseameti (edaspidi amet) seisukohta Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja

Mustakivi tee 23b tee detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mustakivi tee 21a, Mustakivi tee 23 ja Mustakivi tee

23b kinnistute ümber kruntimine ning ehitusõiguse määramine uue riigigümnaasiumi

hoonekompleksi rajamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringuga üldised

maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning

tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Hoonekompleksi arendus toimub kahe etapina: 1)

Riigigümnaasiumi hoone koos abihoonetega; 2) Perspektiivsed õppehooned, mis toetavad

riigigümnaasiumi toimimist, näiteks täiendavad laborid, praktilise töö ruumid, spordisaalid, jne.

Planeeritavate kruntide arv, pindala ja sihtotstarve täpsustub detailplaneeringu koostamise

käigus. Planeeritav ala on idast piiratud Mustakivi teega ning läänest Tondiraba pargiga.

Planeeringuala keskel asub Mustakivi tee 25 kinnistu, millel paikneb korterelamu. Lasnamäe

elamualade üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala korterelamute ala kõrvalotstarbega

ettevõtlusalal ning osaliselt ka haljasalal. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta

korterelamute ala kõrvalotstarbega ettevõtlusala ja osaliselt ka haljasala avalikult kasutatavate-

ja sotsiaalobjektide alaks.

Detailplaneeringu KSH eelhindamise puhul on muuhulgas kirjutatud:

 Piirkonna mürataset on modelleeritud Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise

käigus. Järgnevalt on toodud pikaajaline keskmine müratase (müra üldise häirivise

indikaator) ja sulgudes päevane (Ld) ja öine (Ln) müra. Planeeringuala Mustakivi tee

äärses piirkonnas on mõõdetud keskmiseks müratasemeks Lden 60-64 dB (Ld 60-64 db,

Ln 50-54 db), mis väheneb Lden 45-49 dB-ni kinnistu lääneosas.

 Planeeringuala lõunaosa läbivad elektri kõrgepinge õhuliinid ning põhjaosa läbivad

elektri kõrgepinge maakaabelliinid.

 Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige

kasvava liiklussagedusega ehitusetapis, mille tõttu võib suureneda müratase ning

mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse

tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on

ajutise iseloomuga.

2(4)

 Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Eelhinnangu

koostamise hetkeks ei ole teada maa-aluse korruse rajamise tehniline lahendus (sh

kasutatav tehnika ja väljakaevatava pinnase maht). Seetõttu tuleb läbi viia

hüdrogeoloogiline uuring, et täpsustada maa-aluse korruse rajamisega kaasnev võimalik

mõju piirkonna veerežiimile ja leevendusmeetmed.

 Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on

välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Müra

sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on

suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille

ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused

erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt ehk üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarbe alusel määratakse mürakategooriad.

 Planeeritav tegevus peab vastama II kategooria müra piir- ja sihtväärtustele. Vastavalt

määruses nr 71 välja toodud müra normtasemetele on II kategooria aladel liiklusmüra

päevane (Ld) piirväärtus on 60/65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja

sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus 50 dB. See tähendab,

et detailplaneeringuala Mustakivi tee poolses küljes (kuni keskosani) on päevased

sihtväärtused ületatud, öised sihtväärtused on ületatud vaid planeeringualale jääva

teemaa osas.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Tegemist on ajutise ja lühiajalise

mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd tuleb

läbi viia tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid,

kuid see mõju on lühiajaline. Käesoleva eelhinnangu koostamise hetkeks ei ole teada

maa-aluse korruse rajamise tehniline lahendus (sh kasutatav tehnika ja väljakaevatava

pinnase maht). Seetõttu tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring, et täpsustada müra ja

vibratsiooniga kaasnev mõju ja võimalikud leevendusmeetmed.

 Teadaoleva info kohaselt ei teki kavandatavast tegevusest kasutusaegselt ülemäärast

vibratsiooni, seega kasutusaegne mõju vibratsiooni tasemele puudub.

 Kuna piirkond jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele

võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning

teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu

radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“ nõuetele. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava

tegevusega kaasnevalt ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

 Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi.

Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõus on lisaks välja toodud

järgnev:

 Planeeringus arvestada võimaliku Kuukivi tn pikendusega Mustakivi teeni. Kuukivi tn

pikendus on vajalik Tondiraba jäähallile ja kavandatavale ujulale juurdepääsu

tagamiseks. Tänavakoridori kavandamist planeeringualale (Mustakivi tn 21a kinnistule)

välistab Tondiraba pargi projekt, kus Mustakivi tn 21a lõunakülg on märgitud

ehituskeeluvööndina.

 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline

keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi pöördumatu kahjustamine, looduslike

alade hävimine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine või

mürataseme märkimisväärne suurenemine.

3(4)

 Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule

ega kahjusta kultuuripärandit. Müra, vibratsiooni ja tolmuga seotud võimalikud

häiringud on peamiselt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning maandatavad kehtivate

normide ja töökorralduslike meetmetega.

Detailplaneeringu algatamise tingimuste hulgas on välja toodud muuhulgas järgnev:

 Arhitektuurivõistluse tulemusest lähtuvalt kaaluda vajadust teha insolatsiooni kestuse

muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates

eluruumides.

 Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel

jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

 Siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti

standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku

läbivaatamise käigus kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja

lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõus punktis 4.1.3.1

on kirjutatud: „Planeeringu eesmärk on kavandada alale õppeasutuse hoonekompleks,

mis paikneb tulevikus mürarikka tee ääres. Seetõttu arvestada Mustakivi tee poole

vähemalt 1 rida kõrghaljastust (arvestada ruumivajadusega hoonestusala

planeerimisel)“. Amet juhib tähelepanu sellele, et haljastuse mürahäiringuid

leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast.

Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks

kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või

müra mõõtmise kaudu.

 Detailplaneeringu KSH eelhindamise punktis 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja

vibratsiooni on kirjutatud: „Eelnevast tulenevalt on hoonete projekteerimisetapis vajalik

läbi viia müra modelleerimine, mis näitab, kas müranormid on tagatud ja kas ning

milliste leevendusmeetmete rakendamine on vajalik. Juhul kui modelleerimise käigus

leitakse, et kehtivaid müranorme ületatakse, siis on vajalik võimalike oluliste

negatiivsete mõjude vältimiseks rakendada leevendusmeetmeid.“ Ameti hinnangul

tuleks müra modelleerimine viia läbi varem kui projekteerimisetapis. See aitab

muuhulgas valida sobivat hoonestusala asukohta, tagamaks müra normtasemete

täitmine.

 Detailplaneeringu KSH eelhindamise punktis 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja

vibratsiooni on kirjutatud: „Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid, kuid ehitusaegselt

tuleb jälgida, et vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ § 3 toodud piirväärtuseid.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et

üldvibratsiooni piirväärtused on toodud eelpool nimetatud määruse lisa punktis 3, mitte

§ 3.

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

4(4)

 Valgustuse paigutusel arvestada kavandatavate ning läheduses paiknevate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

 Planeeritaval „pos 3“ kinnistul asuvad kõrgepingeliinid ning nende kaitsevööndid.

Hetkel on planeeritav hoonestusala kavandatud kaitsevööndi piirile. Amet juhib

tähelepanu, et on vaja arvestada õhuliinidest tulenevate võimalike ohtudega. Tuleks

veenduda sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse

tagamise nõuded ja hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuste tagamises, mõõtes või

modelleerides olukorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]