Palve tuleohutuslahenduse põhimõtete kinnitamiseks/aruteluks

Järveotsa oja

P-9 P-8

Paldiski mnt (Järveotsa tee -Järvekalda tee)

rekonstrueerimise eskiisprojekt

GEO Grupp OÜ töö nr P14013

Paldiski mnt rekonstrueerimisprojekt

9

51

14

10 11

17

66

72 71

67

6970

6842

41

43

45

44 38

35 33

31 29

28 26

24 22

21 20

181923

27

30 32

3436

40 39

37

25

1

2

3

64 63

61

57 58 59

137

4

169

150

151

85

137

138

136 135

134 133 132

131

76 77 78

79

56

55

54

53

52

139 140

141 137

127 128

129

126 125124

123

122 121

137

120

111 109

112

47

107 106

102

105

103 104

101 100 99

62

130

110

8 7

56 16

15

80

81

82 8483

149

152 153

155 156158159

160162

163

75

73

74

176

60

65

113 114 115

118117

116

50 117

49 48

173 171

174 175

108

46

A Järvekalda

P -3

A

SJ

P-10

P-12

P- 10

P- 8

P- 8

P- 4

P- 10

P -6

Järvekalda

P -5

P-12

P-5

Perspektiivne Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee

P -8

Paldiski mnt rekonstrueerimisprojekt

P -4

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0

1K

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

1k h.abs=9.8

h.maapind=4.5

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0 9k

h.abs=41.0 h.maapind=35.0

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

1k h.abs=9.8

h.maapind=4.5

1k h.abs=9.0

h.maapind=4.0

Paldiski maantee T14 kinnistu tänavaprojekti lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga ja peab olema põhimõtteliselt kooskõlas Paldiski mnt , Järveotsa tee ja Raudtee vahelise detailplaneeringuga (DP021960)

VAREM PLANEERITUDTEE (DP021960)

P-7

P-7

P -3

7k h.abs=34.3

h.maapind=29.4

1k h.abs=9.4

h.maapind=4.5

1213

20.5

20.5

2.0 7.0

5.0 7.5 5.0

5.0 7.5

5.0 7.5

20.0

20.5

5.0 7.5

5.0

7.0 2.5

7. 0

8.0

5.0 3.0

4.0 4.0

10.0

10.0

10.0

10.0

11.0

18.0

15.0

35 .0

5.0

5.0 45.0

20.5

7.5

10.0

50.0

20.5

5.0

7.5

5. 0

7. 5

5. 0

7.5 5.0

8.0 30.6

25.0

20.5

33.5

33.5

41.5

12.4

25 .0

35.5

38 .5

26.5

8.023.0

2.0 6.0

5.0

±0.00=7.04±0.00=7.04

±0.00=7.12 ±0.00=7.12

±0.00=6.43

±0.00=4.95

±0.00=7.12

50.0

20.5

P-12

P-5

9K 9k

h.abs=41.0 h.maapind=35.0

5.0 7.5

5.0 7.5

8.0

53

60

59

P-10

7.0 2.5

10.0

11.0

15.0

35 .0

5. 0

7. 5

5. 0

PLAN.PARKIMISKOHAD MAAPINNAL PLAN.PARKIMISKOHAD HOONES

MAAPEALNE HOONEALUNE PIND MAA-ALUNE HOONEALUNE PIND

Krundi pindala (m²)

Pos. nr

Sihtotstarve % det.plan.liikides Kõrgus

maapinnast Suurim

korruselisus

Hoone ehitisalune pind (m²)

Hoonete arv

KRUNDI ANDMED

TALLINN HAABERSTI LINNAOSA

PALDISKI MNT 229 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PLAN. 9 KORRUSELISE HOONE / HOONEOSA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

PÕHIJOONIS

PLANEERIJA: JAANUS PRAKS

01/14

1:500

DP

2

gsm:+37256914976 [email protected]

PROJEKT: TÖÖ NR.:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR.:

VÄLJATRÜKI KUUPÄEV:

JOONIS:

Paasik OÜ

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Viageo OÜ; töö nr VGT153 Mõõdistatud: detsember 2016 Koordinaadid: L-Est 97 süsteem Kõrgused: 1977a. Balti süsteem

PUITTAIMESTIKU HALJASTUSLIKU HINNANGU KOOSTAS ADEPTE EKSPERT OÜ MIHKEL VAARIK, JANEK KIVI - TÖÖ AEG AUGUST 2015

1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

MÄRKUSED: 1. PLANEERITUD HOONETE, TEEDE, HALJASTUSE JA TEHNOVÕRKUDE PAIKNEMINE ON PÕHIMÕTTELINE JA TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIGA 2. ENNE PERSPEKTIIVSETE TEEDE VÄLJAEHITAMIST ON TEED PLANEERITUD VASTAVALT PARKIMIS- JA LIIKLUSSKEEMILE JOONISEL NR 4 3. HOONETE MAHULISEKS PROJEKTEERIMISEKS VÄLJASTATAKSE DETAILPLANEERING DIGITAALSELT 4. ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDI ALAS ON VÕIMALIK HOONESTADA PÄRAST ÕHULIINIDE LIKVIDEERIMIST

PLANEERINGUALA PIIR

KINNISTU PIIR

PLAN. JÄÄTMEMAJAD VÕI KONTEINERID

SISSEPÄÄSU ASUKOHT HOONESSE AUTOGA SISSEPÄÄS HOONESSE

PLAN. AUTOLIIKLUSE ALA

PLAN. KÕNNITEED

PLAN. AJUTISE KRUNDI PIIR

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. PARKIMISKOHAD JA ARV

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

PLAN. LASTE MÄNGUVÄLJAKUD

ELEKTRI ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS MÕLEMAL POOL LIINI TELGE 25m (kaitsevööndisse planeeritud hoonestusalasse on võimalik ehitada pärast õhuliinide likvideerimist ja maakaablisse paigutamist väljaspoole planeeringuala)

LIKVIDEERITAVAD OL. OLEVAD TEED JA RAJATISED

PLAN. HEKK VÕI PÕÕSAD (sh elektri õhuliini kaitsevööndi ulatuses hmax=4m)

PLAN. HALJASALA

HAABERSTI ÜLDPLANEERINGU ROHEVÕRGUSTIKU ROHEKORIDOR 50m

A PERSP. ÜHISTRANSPORDI PEATUS

JÄRVEOTSA OJA OLEMASOLEV ASUKOHT

SÕIDUKI / JALAKÄIJA JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUS

OLEMASOLEVA HALJASTUSE HALJASTUSE VÄÄRTUSKLASSID

I VÄÄRTUSKLASS51

II VÄÄRTUSKLASS51

III VÄÄRTUSKLASS51

IV VÄÄRTUSKLASS51

V VÄÄRTUSKLASS51

LIKVIDEERITAV PUU51

PLAN. KÕNNITEEGA SAMAL KÕRGUSEL ÜLEKÄIK

SJ

JÄRVEOTSA OJA KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10m

KEHTIV JÄRVEOTSA OJA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25m

JÄRVEOTSA OJA KALDA PIIRANGUVÖÖND 50m

OL. OLEV ELEKTRI 110 kV ÕHULIIN JA ABSOLUUTKÕRGUS

TEHNOSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLAN. TUGIMÜÜR

PLAN. KÕRGHALJASTUS (sh elektri õhuliini kaitsevööndi ulatuses hmax=4m)

PLAN. ALAJAAM

PLAN. AVALIK PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE KOHT (4 mahutit kuni 5 m³ mahuga)

TAOTLETAV JÄRVEOTSA OJA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND

P-3

TEE KAITSEVÖÖND 10m

VÕIMALIKUL KRUNTIDE LIITMISEL ÄRA JÄETAV KRUNDIPIIR

PLAN. MAAPEALNE HOONESTUSALA VÕIMALIKUL KRUNTIDE LIITMISEL VÕI MAA-ALUNE HOONESTUSALA KRUNTIDE ÜHISEL PARKIMISKORRALDUSEL

PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA (-1 korrus)

PLAN. KATUSEHALJASTUS JA VÄIKEVORMID

PLAN. MAAPEALSE PARKIMISKORRUSE SEINA JA MAAPINNA VAHELISE NÕLVA HALJASTUS

JÄRVEOTSA OJA ASUKOHT KUNI PERSPEKTIIVSE TEE VÄLJAEHITAMISENI (perspektiivse tee väljaehitamisel suunatakse oja ümber mujale vt Järveotsa oja ja kraavide lahenduse skeem joonis nr 6)

JÄRVEOTSA OJA HOOLDUSE JA LIGIPÄÄSUKS SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD PÖÖRDERAJAD

OL. OLEV SÕIDUTEE

OL. OLEV KÕNNITEE

PLANEERINGULAHENDUSE ALA LEPPEMÄRGID ENNE PERSPEKTIIVSETE TEEDE VÄLJAEHITAMIST (vt Liiklus- ja parkimisskeem joonis nr 4)

PLANEERINGULAHENDUSE ALA

PERSP. SÕIDUTEED (Paldiski mnt rekonstrueerimisprojekt ja Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee)

PERSP. KÕNNITEE

PERSP. KÕRGHALJASTUS KOOS MADALHALJASTUSEGA

PERSPEKTIIVSED HAABERSTI ÜLDPLANEERINGULE VASTAVAD TEED JA TÄNAVAHALJASTUS

VÄLJASPOOL PLANEERINGUALA TEHNOSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLAN. MAAPEALNE JA MAA-ALUNE (-1 korrus) HOONESTUSALA

OL. OLEV 1 KORRUSELINE HOONE

7K

9K

1K

PLAN. 7 KORRUSELISE HOONE / HOONEOSA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

PLAN. 1 KORRUSELISE HOONE / HOONEOSA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

KÕNNITEE SUUNAD ASTANGU METSAGA ENNE PERSP. TEE VÄLJAEHITAMIST (Haabersti üldplaneeringus määratud asumisisene rohela Astangu tänava mets nr 18)

PLAN. KÕNNITEE SELLE ÜHENDAMISEKS OL. OLEVA KERGLIIKLUSTEEGA (enne perspektiivse Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee väljaehitamist)

5.10 PLAN. TEEPINNA KÕRGUSMÄRK

4.70 4.35

PLAN. MAAPINNA KÕRGUS OL. OLEV MAAPINNA KÕRGUS

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD PLANEERITUD MAA-ALA PINDALA 4,50 ha KRUNTIDE PINDALA 37 608 m² KRUNTIDE ARV 10 BRUTOPIND 51 983 m² sh OL. OLEV BRUTOPIND 398 m² PLANEERITUD BRUTOPIND 51 540 m²

SULETUD MAAPEALNE BRUTOPIND 40 129 m² sh ELAMISPIND≥70 / ÄRIPIND≤30* 24 000 m² ÄRIPIND* 9498 m² MAAPEALNE PARKIMISKORRUS 6611 m² ALAJAAM 20 m²

HOONESTUSTIHEDUS arvestades sh maapealseid parkimiskorruseid 1,1 mitte arvestades maapealseid parkimiskorruseid 1,0

SUURIM KORTERITE ARV 297 tk PLANEERITUD PARKIMISKOHAD 574 PLANEERITUD HALJASALA min.40 %

PLAN. HOONE / HOONEOSA ABSOLUUTKÕRGUS, KÕRGUS MAAPINNASTh.abs= h.maapind=

PLAN. HOONE / HOONEOSA ESIMESE KORRUSE KÕRGUS±0.00=

12 34

5 6

9

7

4 35,0 600 1638

2525 -1/9 1

70 11

L 100%

7 - -

1781 - -

- -

Üm 100%

6 - -

3920 - -

- -

Ä 100%

9 4,0 398 -

844 1 1

- 8

Ä 100%

8

L 100%

10 - -

2270 - -

- -

10

L 100%

8 2 20

1126 1

1 (alajaam)

- -

1 35,0 2445 3670

9579 -1/7,9 3

133 52

2 35,0 2800 3630

9354 -1/7,9 3

150 283 30,0 766

1326 2711

-1/7 1

42 3

EK≥70/Ä≤30%

EK≥70/Ä≤30% EK ja/või Ä *

PERSP. HALJASALA

MÄRKUSED: 1. KRUNDILE POS 1,2,3,4 JA 5 VÕIB VÄLJASPOOLE HOONESTUSALA RAJADA SORTEERITUD JÄÄTMETE KONTEINERITE PAIGUTAMISEKS KUNI 20 m² EHITISEALUSE PINNAGA JA KUNI 3 M KÕRGUSE ABIHOONE. 2. ALAJAAMA EHITISEALUSE PINNAGA ca 20 m² ASUKOHT TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS. 3. KORTERITE ARV TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS. 4. KRUNDID POS 1, 2 JA 4, 5 ON VÕIMALIK OMAVAHEL LIITA. KRUNTIDE LIITMISEL SUMMEERITAKSE KRUNTIDE EHITUSLIKUD NÄITAJD (ehitisealune pind, hoonete arv, suletud brutopinnad, korterite arv, parkimiskohtade arv). 5. ERINEVA KÕRGUSEGA HOONED JA HOONEOSAD PEAB EHITUSPROJEKTIS PROJEKTEERIMA PÕHIJOONISEL MÄRGITUD PÕHIMÕTTELISTELE ASUKOHTADELE. HOONETE JA HOONEOSADE KUJU VÕIB EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEL TÄPSUSTADA. 6. KRUNTIDE SIHTOTSTARVETE TÄPNE OSAKAAL MÄÄRATAKSE DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL ARVESTADES PLANEERINGUS MÄÄRATUD PIIRMÄÄRADEGA. 7. POS NR 10 ON OLEMASOLEV TALLINNA LINNALE KUULUV TRANSPORDIMAA KINNISTU (Järveaasa tänav). 8. KRUNDI POS 5 KORRUSELISUSE PROPORTSIOON: 9 KORRUST 1/3 JA 7 KORRUST 2/3 MAAPEALSEST EHITISEALUSEST PINNAST. 9. KORTERITE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS, KUID EI OLE LUBATUD SUUREM ARV DETAILPLANEERINGUS MÄÄRATUD MAKSIMAALSEST ARVUST. 10. ELAMIS- JA ÄRIPINDADE NING HOONE MAHUS PARKIMISE ASUKOHAD TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS. VASTAVALT VAJADUSELE VÕIB EHITUSPROJEKTIS PARKIMISEKS KASUTADA OSALISELT 1 JA -1 KORRUST VÕI KASUTADA AINULT

-1 KORRUST. 11. * KRUNDI POS 3 SIHTOTSTARVETE OSAKAAL TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEL LÄHTUVALT PROJEKTEERIMISE AJAL KEHTIVATSEST MÜRA NORMTASEMEID REGULEERIVATEST ÕIGUSAKTIDEST. 12. JUHUL, KUI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE AJAL PARKIMISELE KEHTIVAD NÕUDED VÕIMALDAVAD VÄHENDADA PARKIMISKOHTADE ARVU, TULEB ESMAJÄRGUS VÄHENDADA MAAPEALSETE PARKIMISALADE MAHTU JA SELLE VÕRRA

SUURENDADA KÕRGHALJASTUSEGA ROHE- JA REKREATSIOONIALADE OSAKAALU KAVANDATAVA ELUKESKKONNA KVALITEEDI TÕSTMISEKS. 13. ÕIGUSAKTI KEHTESTAMISEL, MILLEGA KOHUSTATAKSE DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVASSE HOONESSE RAJADA VARJEND, TULEB VARJEND RAJADA ARVESTADES EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE

AJAL VARJENDITELE ESITATAVATE NÕUETEGA (NT PARKLASSE, RATTA/VANKRIHOIURUUMI, PANIPAIKA VMS RUUMI) NING ULATUSES, MIS ON VAJALIK VARJENDI RAJAMISEKS. VARJENDI RAJAMISEL -1 KORRUSELE ON LUBATUD VARJENDI RISTKASUTUS PARKIMISKOHTADE, RATTARUUMIDE, KÄIGU- JA SÕIDUALADE JNE. RUUMIDE VÕI PINDADEGA, ST VARJENDI MITTE KASUTUSE AJAL TOHIB SEAL PARKIDA NÄITEKS AUTOSID, HOIUSTADA RATTAID VMS

Ä 100 %

5 35,0 600 1590

3498 -1/7,9 1

40 37

HAABERSTI ÜLDPLANEERINGU ROHEVÕRGUSTIKU ROHEALA

KITSENDUSED / PIIRANGUD SV - SERVITUUDI VAJADUS Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Tee kaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m SV: Juurdepääsu servituudi vajadus elektri õhuliini mastide teenindamiseks SV: Sõidukite / jalakäijate juurdepääsu servituudi vajadus pos 2 ja 9 kasuks SV: Perspektiivsele sademeveekanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 9 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud veetorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri madalpingekaablile 1m teljest, koridor laiusega 2m pos 9 kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud drenaaživeepumplale pos 2 kasuks SV: Planeeritud survedrenaažile / drenaažile pos 2 kasuks

PO S

NR 1

Tee kaitsevöönd 10m SV: Juurdepääsuservituudi vajadus pos 3 ja 5 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 5 kasuks SV: Planeeritud drenaažitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 3 ja 5 kasuks SV: Planeeritud drenaažipumplale pos 3 ja 5 kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks

4

Tee kaitsevöönd 10m SV: Juurdepääsuservituudi vajadus pos 4 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud veetorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Olemasolevale keskpinge kaablikoridorile 1m äärmisest kaablist, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud drenaažitorule, koridor laiusega 4m pos 4 kasuks

5

Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja veekaitsevöönd 10m SV: Järveotsa oja hoolduseks ja ligipääsuks (Paldiski maantee T6 poolt krundi piirini, oja lõuna poolelt kuni 4m veepiirist) SV: Planeeritud sademeveekanalisatsiooni / veekraavi ümbertõstmise torule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2m hoone servast SV: Planeeritud teevalgustuse liitumiskilbile ja kaablile 1m teljest, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks SV: Olemasolevale keskpinge kaablikoridorile 1m äärmisest kaablist, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks

6

8 Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja kalda veekaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2m hoone servast

7 Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor

9

2. KITSENDUSED JA PIIRANGUD

Tee kaitsevöönd 10m SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja kalda veekaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m

10

Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja veekaitsevöönd 10m Tee kaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m SV: Järveotsa oja hoolduseks ja ligipääsuks (Paldiski maantee T6 poolt krundi piirini, oja lõuna poolelt kuni 4m veepiirist) SV: Sõidukite / jalakäijate juurdepääsuservituudi vajadus pos 1 kasuks SV: Perspektiivsele sademeveekanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 1 ja 9 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud veetorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud survedrenaažile / drenaažile pos 1 kasuks SV: Olemasolevale keskpinge kaablikoridorile 1m äärmisest kaablist, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks

2

Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Tee kaitsevöönd 10m SV: Jalakäijate juurdepääsuservituudi vajadus pos 4 ja 5 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks Geodeetilise punkti kaitsevöönd R=3m (geodeetilise punktis asukoht valitakse ehitusprojektiga)

3

1. KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

PO S.

N R.

KR UN

DI PI

ND AL

A m²

HO ON

ET E

KO RR

US EL

IS US

(m aa

-a lun

e / m

aa pe

aln e)

HO ON

ET E

AR V

KR UN

DI L

SI HT

OT ST

AR VE

JA O

SA KA

AL U

% (d

eta ilp

lan ee

rin gu

liik ide

ka up

a)

SU LE

TU D

BR UT

OP IN

D m²

(ka tas

triü ks

us e

liik ide

ka up

a)

SI HT

OT ST

AR VE

JA O

SA KA

AL U

% (ka

tas triü

ks us

e liik

ide ka

up a) Maapealsed

2-9 korrust (elamis- ja äripind)

Kokku

Maapealne Maa-alune/ -1 korrus SU

UR IM

H OO

NE TE

KÕ RG

US M

AA PI

NN AS

T (m

)

Maa-alune/ -1 korrus

1 9579 2445 3670 16 11510 00035,0

HO ON

ET E

SU UR

IM EH

IT IS

EA LU

NE PI

ND m

²

33 518 6611

SU UR

IM AB

SO LU

UT KÕ

RG US

(m )

3

Maapealne 1 korrus (elamis- ja äripind või osaline parkimine)

2445

2 9354 2800 3630 11 00035,03 2800

3 2711 766 1326 5092300030,01 766

4 2525 600 1638 -1/9 67384500 163835,01 600

5 3498 600 1590 6190159035,01 -

6 3920 - - -- -Üm 100 Üm 100- -

Ä 100 Ä 100 4600

SU UR

IM K

OR TE

RI TE

AR V

135

297

17 430 131

31

-

-

7 1781

20 1 2020

-

3,5

L 100 L 100

7,5 1

(alajaam)

-- -

8 1126 -L 100 L 100 -- -

Kokku: 37 608 7629 11 854

PA RK

IM IS

- KO

HT AD

E AR

V KR

UN DI

L

Norm. Plan.

185

565 574

- -

178

42

75

77

-

-

81

77

398 - 1 398398 -4,0 Ä 100 Ä 1001 -9 844 8 8

-

-

HA LJ

AS TU

S %

37

42

41

13

33

88

90

95

32

185

178

45

41,0

41,0

36,0

41,0

41,0

- - -

Ä 100 Ä 100

10 2270 - - -- -- L 100 L 100-- -- - - - 27

EK≥70/Ä≤30 E≥70/Ä≤30

EK≥70/Ä≤30 E≥70/Ä≤30

EK ja/või Ä*

-1/ 1,7 ja 9

-1/ 1,7 ja 9

-1/ 1 ja 7

-1/ 7 ja 9

- - - -- --

3670

3630

1326

11 854 51 983

ARHITEKTUURINÕUDED · Hoonete sobimine olemasolevasse linnaehitusliku ja loodusliku

keskkonda. · Tagada planeeringualal hoonete arhitektuuriansambli terviklikkus. · Katusekalle: Lamekatus. · Välisviimistlus: Kasutada betoon- ja kivimaterjali, kus võib

kombineerida omavahel puit-, metall- või klaasmaterjal. · Piirdeid ei ehitata (va läbipaistvad piirded mänguväljakute

ümber). · Rajatised (jäätmemajad, väikevormid, mänguväljakud) kujundada

kokkusobivalt hoonete ja haljastusega. · Samas hoones olevad elamu- ja ärifunktsioonid peavad olema

eraldi kasutatavad ja omaette sissepääsudega. · Kaldteed parklasse tuleb projekteerida hoonete mahus või kaetud

katusega haljastuslahendusega ja maastikuga integreeritult. · Kui 1 korrusele kavandatakse parkimiskohad, siis peavad need

olema suletud ruumis ja ei tohi olla tänavatasapinnalt vaadeldavad.

· Parkimiskohtade kavandamisel 1 korrusele peab vältima hoone välisperimeetril pika monotoonse seina tekkimist. Selleks kasutada parkimiskohtade kavandamisel sobivat asukohtade valikut (nt hoone keskel või naaberhoonega blokeeritud osas). Parkimiskorruste kavandamisel tuleb välisseinad teha ühte sulanduvalt ümbritseva maastikuarhitektuurse lahendusega.

· Parkimiskorruste katused tuleb lahendada maastikuarhitektuurselt inim- ja loodussõbralikult (st kavandada katusehaljastus ja väikevormid). Vt ptk 4.2

· Parkimiskorruste tehnoseadmed lahendada hoone mahus (va tehniliselt selleks mitte teostatavad lahendused, nt korstnad, ventilatsiooni sisse-väljatõmbed või muud väljaviigud).

· Välised rattaparklad lahendada sissepääsude lähedal ja samal tasapinnal.

· Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta.

· Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

· Ärihoonetesse ei ole lubatud kavandada korteri tüpoloogiaga äripindasid ja külaliskortereid.

9,0

PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA VÕIMALIKUL KRUNTIDE LIITMISEL VÕI ÜHISEL PARKIMISKORRALDUSEL

PLAN. KATUSEGA KALDTEE VÕIMALIK ASUKOHT (lubatud ehitada ainult maapealse ja maa-aluse hoonestusala piires)

E ja/või Ä*

Järveotsa oja

P-9 P-8

Paldiski mnt (Järveotsa tee -Järvekalda tee)

rekonstrueerimise eskiisprojekt

GEO Grupp OÜ töö nr P14013

Paldiski mnt rekonstrueerimisprojekt

9

51

14

10 11

17

66

72 71

67

6970

6842

41

43

45

44 38

35 33

31 29

28 26

24 22

21 20

181923

27

30 32

3436

40 39

37

25

1

2

3

64 63

61

57 58 59

137

4

169

150

151

85

137

138

136 135

134 133 132

131

76 77 78

79

56

55

54

53

52

139 140

141 137

127 128

129

126 125124

123

122 121

137

120

111 109

112

47

107 106

102

105

103 104

101 100 99

62

130

110

8 7

56 16

15

80

81

82 8483

149

152 153

155 156158159

160162

163

75

73

74

176

60

65

113 114 115

118117

116

50 117

49 48

173 171

174 175

108

46

A Järvekalda

P -3

A

SJ

P-10

P-12

P- 10

P- 8

P- 8

P- 4

P- 10

P -6

Järvekalda

P -5

P-12

P-5

Perspektiivne Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee

P -8

Paldiski mnt rekonstrueerimisprojekt

P -4

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0

1K

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

1k h.abs=9.8

h.maapind=4.5

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0 9k

h.abs=41.0 h.maapind=35.0

9k h.abs=41.0

h.maapind=35.0

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

7k h.abs=35.4

h.maapind=29.4

1k h.abs=9.8

h.maapind=4.5

1k h.abs=9.0

h.maapind=4.0

Paldiski maantee T14 kinnistu tänavaprojekti lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga ja peab olema põhimõtteliselt kooskõlas Paldiski mnt , Järveotsa tee ja Raudtee vahelise detailplaneeringuga (DP021960)

VAREM PLANEERITUDTEE (DP021960)

P-7

P-7

P -3

7k h.abs=34.3

h.maapind=29.4

1k h.abs=9.4

h.maapind=4.5

1213

20.5

20.5

2.0 7.0

5.0 7.5 5.0

5.0 7.5

5.0 7.5

20.0

20.5

5.0 7.5

5.0

7.0 2.5

7. 0

8.0

5.0 3.0

4.0 4.0

10.0

10.0

10.0

10.0

11.0

18.0

15.0

35 .0

5.0

5.0 45.0

20.5

7.5

10.0

50.0

20.5

5.0

7.5

5. 0

7. 5

5. 0

7.5 5.0

8.0 30.6

25.0

20.5

33.5

33.5

41.5

12.4

25 .0

35.5

38 .5

26.5

8.023.0

2.0 6.0

5.0

±0.00=7.04±0.00=7.04

±0.00=7.12 ±0.00=7.12

±0.00=6.43

±0.00=4.95

±0.00=7.12

50.0

20.5

P-12

P-5

9K 9k

h.abs=41.0 h.maapind=35.0

5.0 7.5

5.0 7.5

8.0

53

60

59

P-10

7.0 2.5

10.0

11.0

15.0

35 .0

5. 0

7. 5

5. 0

PLAN.PARKIMISKOHAD MAAPINNAL PLAN.PARKIMISKOHAD HOONES

MAAPEALNE HOONEALUNE PIND MAA-ALUNE HOONEALUNE PIND

Krundi pindala (m²)

Pos. nr

Sihtotstarve % det.plan.liikides Kõrgus

maapinnast Suurim

korruselisus

Hoone ehitisalune pind (m²)

Hoonete arv

KRUNDI ANDMED

TALLINN HAABERSTI LINNAOSA

PALDISKI MNT 229 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PLAN. 9 KORRUSELISE HOONE / HOONEOSA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

PÕHIJOONIS

PLANEERIJA: JAANUS PRAKS

01/14

1:500

DP

2

gsm:+37256914976 [email protected]

PROJEKT: TÖÖ NR.:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR.:

VÄLJATRÜKI KUUPÄEV:

JOONIS:

Paasik OÜ

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Viageo OÜ; töö nr VGT153 Mõõdistatud: detsember 2016 Koordinaadid: L-Est 97 süsteem Kõrgused: 1977a. Balti süsteem

PUITTAIMESTIKU HALJASTUSLIKU HINNANGU KOOSTAS ADEPTE EKSPERT OÜ MIHKEL VAARIK, JANEK KIVI - TÖÖ AEG AUGUST 2015

1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

MÄRKUSED: 1. PLANEERITUD HOONETE, TEEDE, HALJASTUSE JA TEHNOVÕRKUDE PAIKNEMINE ON PÕHIMÕTTELINE JA TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIGA 2. ENNE PERSPEKTIIVSETE TEEDE VÄLJAEHITAMIST ON TEED PLANEERITUD VASTAVALT PARKIMIS- JA LIIKLUSSKEEMILE JOONISEL NR 4 3. HOONETE MAHULISEKS PROJEKTEERIMISEKS VÄLJASTATAKSE DETAILPLANEERING DIGITAALSELT 4. ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDI ALAS ON VÕIMALIK HOONESTADA PÄRAST ÕHULIINIDE LIKVIDEERIMIST

PLANEERINGUALA PIIR

KINNISTU PIIR

PLAN. JÄÄTMEMAJAD VÕI KONTEINERID

SISSEPÄÄSU ASUKOHT HOONESSE AUTOGA SISSEPÄÄS HOONESSE

PLAN. AUTOLIIKLUSE ALA

PLAN. KÕNNITEED

PLAN. AJUTISE KRUNDI PIIR

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. PARKIMISKOHAD JA ARV

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

PLAN. LASTE MÄNGUVÄLJAKUD

ELEKTRI ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS MÕLEMAL POOL LIINI TELGE 25m (kaitsevööndisse planeeritud hoonestusalasse on võimalik ehitada pärast õhuliinide likvideerimist ja maakaablisse paigutamist väljaspoole planeeringuala)

LIKVIDEERITAVAD OL. OLEVAD TEED JA RAJATISED

PLAN. HEKK VÕI PÕÕSAD (sh elektri õhuliini kaitsevööndi ulatuses hmax=4m)

PLAN. HALJASALA

HAABERSTI ÜLDPLANEERINGU ROHEVÕRGUSTIKU ROHEKORIDOR 50m

A PERSP. ÜHISTRANSPORDI PEATUS

JÄRVEOTSA OJA OLEMASOLEV ASUKOHT

SÕIDUKI / JALAKÄIJA JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUS

OLEMASOLEVA HALJASTUSE HALJASTUSE VÄÄRTUSKLASSID

I VÄÄRTUSKLASS51

II VÄÄRTUSKLASS51

III VÄÄRTUSKLASS51

IV VÄÄRTUSKLASS51

V VÄÄRTUSKLASS51

LIKVIDEERITAV PUU51

PLAN. KÕNNITEEGA SAMAL KÕRGUSEL ÜLEKÄIK

SJ

JÄRVEOTSA OJA KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10m

KEHTIV JÄRVEOTSA OJA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25m

JÄRVEOTSA OJA KALDA PIIRANGUVÖÖND 50m

OL. OLEV ELEKTRI 110 kV ÕHULIIN JA ABSOLUUTKÕRGUS

TEHNOSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLAN. TUGIMÜÜR

PLAN. KÕRGHALJASTUS (sh elektri õhuliini kaitsevööndi ulatuses hmax=4m)

PLAN. ALAJAAM

PLAN. AVALIK PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE KOHT (4 mahutit kuni 5 m³ mahuga)

TAOTLETAV JÄRVEOTSA OJA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND

P-3

TEE KAITSEVÖÖND 10m

VÕIMALIKUL KRUNTIDE LIITMISEL ÄRA JÄETAV KRUNDIPIIR

PLAN. MAAPEALNE HOONESTUSALA VÕIMALIKUL KRUNTIDE LIITMISEL VÕI MAA-ALUNE HOONESTUSALA KRUNTIDE ÜHISEL PARKIMISKORRALDUSEL

PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA (-1 korrus)

PLAN. KATUSEHALJASTUS JA VÄIKEVORMID

PLAN. MAAPEALSE PARKIMISKORRUSE SEINA JA MAAPINNA VAHELISE NÕLVA HALJASTUS

JÄRVEOTSA OJA ASUKOHT KUNI PERSPEKTIIVSE TEE VÄLJAEHITAMISENI (perspektiivse tee väljaehitamisel suunatakse oja ümber mujale vt Järveotsa oja ja kraavide lahenduse skeem joonis nr 6)

JÄRVEOTSA OJA HOOLDUSE JA LIGIPÄÄSUKS SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD PÖÖRDERAJAD

OL. OLEV SÕIDUTEE

OL. OLEV KÕNNITEE

PLANEERINGULAHENDUSE ALA LEPPEMÄRGID ENNE PERSPEKTIIVSETE TEEDE VÄLJAEHITAMIST (vt Liiklus- ja parkimisskeem joonis nr 4)

PLANEERINGULAHENDUSE ALA

PERSP. SÕIDUTEED (Paldiski mnt rekonstrueerimisprojekt ja Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee)

PERSP. KÕNNITEE

PERSP. KÕRGHALJASTUS KOOS MADALHALJASTUSEGA

PERSPEKTIIVSED HAABERSTI ÜLDPLANEERINGULE VASTAVAD TEED JA TÄNAVAHALJASTUS

VÄLJASPOOL PLANEERINGUALA TEHNOSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLAN. MAAPEALNE JA MAA-ALUNE (-1 korrus) HOONESTUSALA

OL. OLEV 1 KORRUSELINE HOONE

7K

9K

1K

PLAN. 7 KORRUSELISE HOONE / HOONEOSA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

PLAN. 1 KORRUSELISE HOONE / HOONEOSA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

KÕNNITEE SUUNAD ASTANGU METSAGA ENNE PERSP. TEE VÄLJAEHITAMIST (Haabersti üldplaneeringus määratud asumisisene rohela Astangu tänava mets nr 18)

PLAN. KÕNNITEE SELLE ÜHENDAMISEKS OL. OLEVA KERGLIIKLUSTEEGA (enne perspektiivse Tammsaare tee ja Paldiski mnt ühendustee väljaehitamist)

5.10 PLAN. TEEPINNA KÕRGUSMÄRK

4.70 4.35

PLAN. MAAPINNA KÕRGUS OL. OLEV MAAPINNA KÕRGUS

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD PLANEERITUD MAA-ALA PINDALA 4,50 ha KRUNTIDE PINDALA 37 608 m² KRUNTIDE ARV 10 BRUTOPIND 51 983 m² sh OL. OLEV BRUTOPIND 398 m² PLANEERITUD BRUTOPIND 51 540 m²

SULETUD MAAPEALNE BRUTOPIND 40 129 m² sh ELAMISPIND≥70 / ÄRIPIND≤30* 24 000 m² ÄRIPIND* 9498 m² MAAPEALNE PARKIMISKORRUS 6611 m² ALAJAAM 20 m²

HOONESTUSTIHEDUS arvestades sh maapealseid parkimiskorruseid 1,1 mitte arvestades maapealseid parkimiskorruseid 1,0

SUURIM KORTERITE ARV 297 tk PLANEERITUD PARKIMISKOHAD 574 PLANEERITUD HALJASALA min.40 %

PLAN. HOONE / HOONEOSA ABSOLUUTKÕRGUS, KÕRGUS MAAPINNASTh.abs= h.maapind=

PLAN. HOONE / HOONEOSA ESIMESE KORRUSE KÕRGUS±0.00=

12 34

5 6

9

7

4 35,0 600 1638

2525 -1/9 1

70 11

L 100%

7 - -

1781 - -

- -

Üm 100%

6 - -

3920 - -

- -

Ä 100%

9 4,0 398 -

844 1 1

- 8

Ä 100%

8

L 100%

10 - -

2270 - -

- -

10

L 100%

8 2 20

1126 1

1 (alajaam)

- -

1 35,0 2445 3670

9579 -1/7,9 3

133 52

2 35,0 2800 3630

9354 -1/7,9 3

150 283 30,0 766

1326 2711

-1/7 1

42 3

EK≥70/Ä≤30%

EK≥70/Ä≤30% EK ja/või Ä *

PERSP. HALJASALA

MÄRKUSED: 1. KRUNDILE POS 1,2,3,4 JA 5 VÕIB VÄLJASPOOLE HOONESTUSALA RAJADA SORTEERITUD JÄÄTMETE KONTEINERITE PAIGUTAMISEKS KUNI 20 m² EHITISEALUSE PINNAGA JA KUNI 3 M KÕRGUSE ABIHOONE. 2. ALAJAAMA EHITISEALUSE PINNAGA ca 20 m² ASUKOHT TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS. 3. KORTERITE ARV TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS. 4. KRUNDID POS 1, 2 JA 4, 5 ON VÕIMALIK OMAVAHEL LIITA. KRUNTIDE LIITMISEL SUMMEERITAKSE KRUNTIDE EHITUSLIKUD NÄITAJD (ehitisealune pind, hoonete arv, suletud brutopinnad, korterite arv, parkimiskohtade arv). 5. ERINEVA KÕRGUSEGA HOONED JA HOONEOSAD PEAB EHITUSPROJEKTIS PROJEKTEERIMA PÕHIJOONISEL MÄRGITUD PÕHIMÕTTELISTELE ASUKOHTADELE. HOONETE JA HOONEOSADE KUJU VÕIB EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEL TÄPSUSTADA. 6. KRUNTIDE SIHTOTSTARVETE TÄPNE OSAKAAL MÄÄRATAKSE DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL ARVESTADES PLANEERINGUS MÄÄRATUD PIIRMÄÄRADEGA. 7. POS NR 10 ON OLEMASOLEV TALLINNA LINNALE KUULUV TRANSPORDIMAA KINNISTU (Järveaasa tänav). 8. KRUNDI POS 5 KORRUSELISUSE PROPORTSIOON: 9 KORRUST 1/3 JA 7 KORRUST 2/3 MAAPEALSEST EHITISEALUSEST PINNAST. 9. KORTERITE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS, KUID EI OLE LUBATUD SUUREM ARV DETAILPLANEERINGUS MÄÄRATUD MAKSIMAALSEST ARVUST. 10. ELAMIS- JA ÄRIPINDADE NING HOONE MAHUS PARKIMISE ASUKOHAD TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS. VASTAVALT VAJADUSELE VÕIB EHITUSPROJEKTIS PARKIMISEKS KASUTADA OSALISELT 1 JA -1 KORRUST VÕI KASUTADA AINULT

-1 KORRUST. 11. * KRUNDI POS 3 SIHTOTSTARVETE OSAKAAL TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEL LÄHTUVALT PROJEKTEERIMISE AJAL KEHTIVATSEST MÜRA NORMTASEMEID REGULEERIVATEST ÕIGUSAKTIDEST. 12. JUHUL, KUI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE AJAL PARKIMISELE KEHTIVAD NÕUDED VÕIMALDAVAD VÄHENDADA PARKIMISKOHTADE ARVU, TULEB ESMAJÄRGUS VÄHENDADA MAAPEALSETE PARKIMISALADE MAHTU JA SELLE VÕRRA

SUURENDADA KÕRGHALJASTUSEGA ROHE- JA REKREATSIOONIALADE OSAKAALU KAVANDATAVA ELUKESKKONNA KVALITEEDI TÕSTMISEKS. 13. ÕIGUSAKTI KEHTESTAMISEL, MILLEGA KOHUSTATAKSE DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVASSE HOONESSE RAJADA VARJEND, TULEB VARJEND RAJADA ARVESTADES EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE

AJAL VARJENDITELE ESITATAVATE NÕUETEGA (NT PARKLASSE, RATTA/VANKRIHOIURUUMI, PANIPAIKA VMS RUUMI) NING ULATUSES, MIS ON VAJALIK VARJENDI RAJAMISEKS. VARJENDI RAJAMISEL -1 KORRUSELE ON LUBATUD VARJENDI RISTKASUTUS PARKIMISKOHTADE, RATTARUUMIDE, KÄIGU- JA SÕIDUALADE JNE. RUUMIDE VÕI PINDADEGA, ST VARJENDI MITTE KASUTUSE AJAL TOHIB SEAL PARKIDA NÄITEKS AUTOSID, HOIUSTADA RATTAID VMS

Ä 100 %

5 35,0 600 1590

3498 -1/7,9 1

40 37

HAABERSTI ÜLDPLANEERINGU ROHEVÕRGUSTIKU ROHEALA

KITSENDUSED / PIIRANGUD SV - SERVITUUDI VAJADUS Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Tee kaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m SV: Juurdepääsu servituudi vajadus elektri õhuliini mastide teenindamiseks SV: Sõidukite / jalakäijate juurdepääsu servituudi vajadus pos 2 ja 9 kasuks SV: Perspektiivsele sademeveekanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 9 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud veetorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri madalpingekaablile 1m teljest, koridor laiusega 2m pos 9 kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud drenaaživeepumplale pos 2 kasuks SV: Planeeritud survedrenaažile / drenaažile pos 2 kasuks

PO S

NR 1

Tee kaitsevöönd 10m SV: Juurdepääsuservituudi vajadus pos 3 ja 5 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 5 kasuks SV: Planeeritud drenaažitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 3 ja 5 kasuks SV: Planeeritud drenaažipumplale pos 3 ja 5 kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks

4

Tee kaitsevöönd 10m SV: Juurdepääsuservituudi vajadus pos 4 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud veetorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Olemasolevale keskpinge kaablikoridorile 1m äärmisest kaablist, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud drenaažitorule, koridor laiusega 4m pos 4 kasuks

5

Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja veekaitsevöönd 10m SV: Järveotsa oja hoolduseks ja ligipääsuks (Paldiski maantee T6 poolt krundi piirini, oja lõuna poolelt kuni 4m veepiirist) SV: Planeeritud sademeveekanalisatsiooni / veekraavi ümbertõstmise torule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2m hoone servast SV: Planeeritud teevalgustuse liitumiskilbile ja kaablile 1m teljest, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks SV: Olemasolevale keskpinge kaablikoridorile 1m äärmisest kaablist, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks

6

8 Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja kalda veekaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2m hoone servast

7 Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor

9

2. KITSENDUSED JA PIIRANGUD

Tee kaitsevöönd 10m SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks Tee kaitsevöönd 10m Haabersti üldplaneeringu järgne rohekoridor Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja kalda veekaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m

10

Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Järveotsa oja kalda ehituskeeluvöönd (paiknemise asukoht on märgitud detailplaneeringu joonistel) Järveotsa oja veekaitsevöönd 10m Tee kaitsevöönd 10m Elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemale poole liini teljest 25m SV: Järveotsa oja hoolduseks ja ligipääsuks (Paldiski maantee T6 poolt krundi piirini, oja lõuna poolelt kuni 4m veepiirist) SV: Sõidukite / jalakäijate juurdepääsuservituudi vajadus pos 1 kasuks SV: Perspektiivsele sademeveekanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sademeveekanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m pos 1 ja 9 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud veetorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasitorule 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud survedrenaažile / drenaažile pos 1 kasuks SV: Olemasolevale keskpinge kaablikoridorile 1m äärmisest kaablist, koridor laiusega 2m võrguvaldaja kasuks

2

Järveotsa oja kalda piiranguvöönd 50m Tee kaitsevöönd 10m SV: Jalakäijate juurdepääsuservituudi vajadus pos 4 ja 5 kasuks SV: Planeeritud kanalisatsioonitorule 3m toru teljest, koridor laiusega 6m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud gaasireguleerimiskapile 1m seadme servast võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud kaugkütte torudele 2m isolatsiooni servas võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud sidekanalisatsioonile 2m toru teljest, koridor laiusega 4m võrguvaldaja kasuks SV: Planeeritud elektri liitumiskilbile 2m seadme servast võrguvaldaja kasuks Geodeetilise punkti kaitsevöönd R=3m (geodeetilise punktis asukoht valitakse ehitusprojektiga)

3

1. KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

PO S.

N R.

KR UN

DI PI

ND AL

A m²

HO ON

ET E

KO RR

US EL

IS US

(m aa

-a lun

e / m

aa pe

aln e)

HO ON

ET E

AR V

KR UN

DI L

SI HT

OT ST

AR VE

JA O

SA KA

AL U

% (d

eta ilp

lan ee

rin gu

liik ide

ka up

a)

SU LE

TU D

BR UT

OP IN

D m²

(ka tas

triü ks

us e

liik ide

ka up

a)

SI HT

OT ST

AR VE

JA O

SA KA

AL U

% (ka

tas triü

ks us

e liik

ide ka

up a) Maapealsed

2-9 korrust (elamis- ja äripind)

Kokku

Maapealne Maa-alune/ -1 korrus SU

UR IM

H OO

NE TE

KÕ RG

US M

AA PI

NN AS

T (m

)

Maa-alune/ -1 korrus

1 9579 2445 3670 16 11510 00035,0

HO ON

ET E

SU UR

IM EH

IT IS

EA LU

NE PI

ND m

²

33 518 6611

SU UR

IM AB

SO LU

UT KÕ

RG US

(m )

3

Maapealne 1 korrus (elamis- ja äripind või osaline parkimine)

2445

2 9354 2800 3630 11 00035,03 2800

3 2711 766 1326 5092300030,01 766

4 2525 600 1638 -1/9 67384500 163835,01 600

5 3498 600 1590 6190159035,01 -

6 3920 - - -- -Üm 100 Üm 100- -

Ä 100 Ä 100 4600

SU UR

IM K

OR TE

RI TE

AR V

135

297

17 430 131

31

-

-

7 1781

20 1 2020

-

3,5

L 100 L 100

7,5 1

(alajaam)

-- -

8 1126 -L 100 L 100 -- -

Kokku: 37 608 7629 11 854

PA RK

IM IS

- KO

HT AD

E AR

V KR

UN DI

L

Norm. Plan.

185

565 574

- -

178

42

75

77

-

-

81

77

398 - 1 398398 -4,0 Ä 100 Ä 1001 -9 844 8 8

-

-

HA LJ

AS TU

S %

37

42

41

13

33

88

90

95

32

185

178

45

41,0

41,0

36,0

41,0

41,0

- - -

Ä 100 Ä 100

10 2270 - - -- -- L 100 L 100-- -- - - - 27

EK≥70/Ä≤30 E≥70/Ä≤30

EK≥70/Ä≤30 E≥70/Ä≤30

EK ja/või Ä*

-1/ 1,7 ja 9

-1/ 1,7 ja 9

-1/ 1 ja 7

-1/ 7 ja 9

- - - -- --

3670

3630

1326

11 854 51 983

ARHITEKTUURINÕUDED · Hoonete sobimine olemasolevasse linnaehitusliku ja loodusliku

keskkonda. · Tagada planeeringualal hoonete arhitektuuriansambli terviklikkus. · Katusekalle: Lamekatus. · Välisviimistlus: Kasutada betoon- ja kivimaterjali, kus võib

kombineerida omavahel puit-, metall- või klaasmaterjal. · Piirdeid ei ehitata (va läbipaistvad piirded mänguväljakute

ümber). · Rajatised (jäätmemajad, väikevormid, mänguväljakud) kujundada

kokkusobivalt hoonete ja haljastusega. · Samas hoones olevad elamu- ja ärifunktsioonid peavad olema

eraldi kasutatavad ja omaette sissepääsudega. · Kaldteed parklasse tuleb projekteerida hoonete mahus või kaetud

katusega haljastuslahendusega ja maastikuga integreeritult. · Kui 1 korrusele kavandatakse parkimiskohad, siis peavad need

olema suletud ruumis ja ei tohi olla tänavatasapinnalt vaadeldavad.

· Parkimiskohtade kavandamisel 1 korrusele peab vältima hoone välisperimeetril pika monotoonse seina tekkimist. Selleks kasutada parkimiskohtade kavandamisel sobivat asukohtade valikut (nt hoone keskel või naaberhoonega blokeeritud osas). Parkimiskorruste kavandamisel tuleb välisseinad teha ühte sulanduvalt ümbritseva maastikuarhitektuurse lahendusega.

· Parkimiskorruste katused tuleb lahendada maastikuarhitektuurselt inim- ja loodussõbralikult (st kavandada katusehaljastus ja väikevormid). Vt ptk 4.2

· Parkimiskorruste tehnoseadmed lahendada hoone mahus (va tehniliselt selleks mitte teostatavad lahendused, nt korstnad, ventilatsiooni sisse-väljatõmbed või muud väljaviigud).

· Välised rattaparklad lahendada sissepääsude lähedal ja samal tasapinnal.

· Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta.

· Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

· Ärihoonetesse ei ole lubatud kavandada korteri tüpoloogiaga äripindasid ja külaliskortereid.

9,0

PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA VÕIMALIKUL KRUNTIDE LIITMISEL VÕI ÜHISEL PARKIMISKORRALDUSEL

PLAN. KATUSEGA KALDTEE VÕIMALIK ASUKOHT (lubatud ehitada ainult maapealse ja maa-aluse hoonestusala piires)

E ja/või Ä*

PALDISKI MNT 229 KORTERELAMUTE ARENDUSALA

Positsioon 1: Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn

EELPROJEKTI SELETUSKIRI

Töö nr: PM2291

Objekti aadress: Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn

Peaprojekteerija: Nord Projekt AS (reg. Nr 10056556), [email protected]

aadress: Kalasadama tn 4, Tallinn, MTR: EP10056556-0001

Tuleohutuse osa koostaja: Tuletark Konsultatsioonid OÜ, Registrikood 14441564,

Männituka tee 7-2, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46607

MTR reg nr FOT000033 Kontaktisik: Janek Floren (allkirjastatud digitaalselt)

[email protected]

tel: 5283144

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt)

tuleohutusekspert tase 6, kutsetunnistus nr 178366

[email protected] tel:523 2585

Välja antud: 07.07.2023

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 2 / 33

SISUKORD

1 ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5

1.1 Projekteerimistöö piiritlus.......................................................................................... 5

1.2 Kõrvalekalded normdokumentidest .......................................................................... 6

1.3 Tuleohutuse osa koostamise lähteandmed .............................................................. 7

1.4 Normdokumendid ...................................................................................................... 7

2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE .......................................... 8

3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED......................................................................... 8

3.1 Tuleohutuskujad ......................................................................................................... 8

3.2 Kande -ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus .................................................. 9

3.3 Eripõlemiskoormus................................................................................................... 10

3.4 Ladustamine ja parkimine ........................................................................................ 10

3.5 Tuleohuklass ja tulekaitsetase ................................................................................. 10

3.6 Tuletõkkesektsioonid ............................................................................................... 10

3.7 Tuletundlikkus .......................................................................................................... 11

3.8 Evakuatsioonilahendus ............................................................................................ 13

3.8.1 Maksimaalne inimeste arv .................................................................................... 13

3.8.2 Evakuatsioonikorraldus ........................................................................................ 14

3.8.3 Keldrikorruste evakuatsioonilahendus ................................................................ 14

3.8.4 1-9. korruse evakuatsioonilahendus .................................................................... 14

3.8.5 Evakuatsiooniaja arvutus 7-korruselises hoones ................................................ 14

Lubatud võimalik evakuatsiooniaeg antud hoone puhul on 300 s mida ei ületata. ....... 15

3.8.6 Evakuatsiooniaja arvutus 9-korruselises hoones ................................................ 15

3.8.7 Trepikojad.............................................................................................................. 16

3.8.8 Evakuatsioonipääsud ja -sulused ......................................................................... 16

3.8.9 Hädaväljapääsud................................................................................................... 17

3.8.10 Evakuatsioonialade piirangud .......................................................................... 17

4 TULEOHUTUSPAIGALDISED ............................................................................................ 17

4.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon ..................................................................... 18

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 3 / 33

4.1.1 Keldrikorrused ....................................................................................................... 18

4.1.2 7-korruselised hooned .......................................................................................... 18

4.1.3 9-korruselised hooned .......................................................................................... 19

4.2 Evakuatsioonivalgustus ............................................................................................ 20

4.3 Piksekaitse ................................................................................................................ 21

4.4 Suitsueemaldamine .................................................................................................. 21

4.4.1 Eesmärgid .............................................................................................................. 21

4.4.2 Lahendusviisid ja käivitustasemed ...................................................................... 21

4.4.3 Süsteemi toimimise aeg ........................................................................................ 22

4.4.4 Arvutuspõhimõtted ............................................................................................... 22

4.4.5 Suitsutsoonid ja suitsutõkked .............................................................................. 22

4.4.6 Kompensatsiooniõhu saamine ............................................................................. 22

4.4.7 Reservtoide ............................................................................................................ 23

4.4.8 Nõuded suitsueemaldusavadele .......................................................................... 23

4.4.9 Nõuded suitsueemaldusventilaatoritele ............................................................. 23

4.4.10 Nõuded kaabeldusele ....................................................................................... 23

4.4.11 Suitsueemaldusseadmete juhtimine ................................................................ 23

4.5 Tuleohutuspaigaldiste info-ja juhtimistabloo ......................................................... 24

4.6 Tulekustutid .............................................................................................................. 24

4.7 Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel .......................................................................... 24

4.8 Tuletõrje voolikusüsteem ......................................................................................... 25

4.9 Märgtõusutoru .......................................................................................................... 25

4.10 Tuletõrjujate lift ........................................................................................................ 25

4.11 Tuleohutussüsteemide automaatika (TOA) ............................................................ 25

4.12 Diiselgeneraator ........................................................................................................ 26

5 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS ................................................................................ 26

5.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ......................................................................... 26

5.2 Küttesüsteem ............................................................................................................ 27

5.3 Päikesepaneelide tuleohutus ................................................................................... 27

6 PÄÄSUD KELDRISSE, JA KATUSELE, KATUSE TURVAVARUSTUS ................................... 28

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 4 / 33

7 PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKT, OPERATIIVKAART .................................................... 28

8 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE .............................................................. 29

9 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI .......................................................................................... 30

LISA 1 SUITSUEEMALDUSE PÕHINÄITAJATE TABEL .............................................................. 31

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 5 / 33

1 ÜLDANDMED

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas ehitusprojekti osas kirjeldatakse hoonekompleksi ehitusprojekti tuleohutuse

tagamise põhimõtteid eelprojekti mahus.

Tegemist on korterelamute kompleksiga, mis koosneb neljast seitsmekorruselistest ja

kolmest üheksakorruselistest hoonetest ning maa-alustest parklatest.

Hooned koos maa-aluste parklatega on jagatud kolmeks kinnistuks ehk positsiooniks

(positsioonid 1, 2 ja 3) ja tinglikult neljaks plokiks (plokid 1, 2, 3 ja 4, skeemid on toodud

allpool). Käesolev seletuskiri vaatleb Positsiooni 1, mis koosneb plokkidest 1 ja 2. Esimeses

plokis on üks seitsmekorruseline maja (hoone 1) maa-aluse parklaga, teises plokis on

seitsme- (hoone 3) ja üheksakorruseline maja (hoone 2) ühise maa-aluse parklaga. Kuigi

teine ja kolmas plokk asuvad erinevatel positsioonidel (kinnistutel), vastavalt pos. 1 ja pos.

2 on tungivalt soovituslik ehitada teise ja kolmanda ploki vundamendi ja parkla osa

üheaegselt. Teine ja kolmas plokk on seotud omavahel ühise sissesõiduteega.

Hoonete esimeste- ja tüüpkorruste lahendused on ühesugused.

Joonis 1 Kompleksi plokkide numeratsioon

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 6 / 33

Joonis 2 Kompleksi korterelamute numeratsioon (käsitletav osa on ümbritsetud punase

joonega)

1.2 Kõrvalekalded normdokumentidest

Hoone projekteerimisel kaldutakse vähesel määral kõrvale kehtivatest tuleohutusnõuetest

ning seetõttu on tuleohutuse lahendamisel arvestatud Siseministri määruse 30.03.2017 nr

17 § 4 põhimõtetega mis võimaldab oluliste tuleohutusnõuete täitmist tõendada

analüütiliselt. Kõik kõrvalekalded nõuetest ning põhjendused on kirjeldatud seletuskirjas.

9-korruseliste hoonete tuleohutuslahendused määratakse üldjuhul kõrghoone standardi

EVS 812-8:2018 alusel. Kuna hoonete kõrguse parameeter ületab lubatud kriteeriumit (28

m) ainult 1,2 m võrra siis rakendatakse hoonete puhul mõningaid leevendusi. Järgnevalt on

toodud nõuetest erinevad lahendused ja täpsustused

1. Keldrikorruse parklas rakendatakse piirpindala nõudeid mis tulenevad standardist EVS

812-4:2018. Seetõttu eraldatakse keldrikorruse ruumid pealmaakorrustest REI 120

tuletõkkekonstruktsioonidega (sh ka avatäited mille puhul jagatakse tulepüsivus mitme

järjestikuse tuletõkkeukse vahel). Parkla lubatud piirpindala II tulekaitsetaseme

rakendamisel on 3000 m2

2. Kõikidele hädaväljapääsudele peab olema väljastpoolt ligipääs vajalike

päästevahenditega. 2. ja 3. korruse hädaväljapääsudeni pääseb käsiredelitega ning 4-7

korruse hädaväljapääsudeni autotõstukiga. Korterite puhul, mille hädaväljapääsudele

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 7 / 33

ei ole võimalik tagada autotõstukiga ligipääsu, lahendatakse turvalisse kohta jõudmine

rõdu põrandas olevate luukide abil. Luukide kaudu peab olema võimalik jõuda

kõrguseni, kust on võimalik inimesi päästa tavaliste käsiredelitega (3.korruse tasand).

Luukidena kasutatakse spetsiaalseid tooteid (näiteks Nesco luukredel EI 60

tulepüsivusega).

3. Panipaikade osas ei rakendata kõrgendatud nõuet kandekonstruktsioonidele (R 180).

Tegemist on väikeste ruumidega mille tulekahju kestvuse piirab ära ruumi suurus ning

sellega seonduv põlevmaterjali tegelik kogus.

4. 9-korruselistesse hoonetesse ei paigaldata esmase tulekustutusvahendina

kasutatavaid voolikukappe. Hoones asuvad vaid korterid ning vee oskamatu

kasutamine tulekahju kustutamiseks või olla selle kasutajale ohtlik. Seetõttu

paigaldatakse iga korruse liftiesisesse koridori tulekustuti.

5. 9-korruselistesse hoonetesse ei paigaldata helindussüsteemi. Hoones asuvad vaid

korterid ning igasse korterisse paigaldatakse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

alarmseade.

1.3 Tuleohutuse osa koostamise lähteandmed

hoone tuleohutusklass TP 1

hoone kasutusviis I, VII

hoone kasutusala korterelamu garaaž

maksimaalne inimeste arv Hoone 1 - 138

Hoone 2 - 202

Hoone 3 - 138

korruselisus -1/7 hooned 1 ja 3

-1/9 hoone 2

hoone kõrgus 7-korruselised hooned 23,3

9-korruselised hooned 29,2

1.4 Normdokumendid

- Tuleohutuse seadus; - Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

- Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 8 / 33

- Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; - Siseministri määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

- Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“;

- Siseministri määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded"; - EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;

- EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus; - EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-8:20182 „Kõrghoonete tuleohutus“;

- EVS 620-2:2012+A1:2017 Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid;

- EVS 620-6:2014 Tuleohutus. Osa 6: Tekstiilsed sisustusmaterjalid; - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad;

- EVS 812-2:2014; Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS-EN 1838:2013; Valgustehnika. Hädavalgustus; - EVS-EN 50172:2005; Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid;

- EVS 919:2020; Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid;

- EVS-EN 62305-1…4 „Piksekaitse“;

2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE

Ehitise tuleohutusklass: TP 1

Ehitise kasutusviis: I, VII

Ehitise kasutusotstarve korterelamu

garaaž

Maapealsete korruste arv kuni 9

Maa-aluste korruste arv 1

3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED

3.1 Tuleohutuskujad

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 9 / 33

Kõik naaberhooned ja rajatised asuvad projektis käsitletavast hoonest vähemalt 8 meetri

kaugusel. Hoonete maapealne maht koosneb seitsmest eraldi osast mille välisseinad on

üksteisest rohkem kui 8 m kaugusel.

3.2 Kande -ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus

keldrikorrused 7-korrusline

hoone

9-

korruseline

hoone

Märkused

Kande- ja jäikusseinad R/EI 120 R/EI 60 R/EI 120 A1

Postid, talad R 120 R 60 R 120 A1

Vahe- ja katuslaed R/EI 120 R/EI 60 R/EI 120 A1

Trepikäigud ja

mademed

evakuatsiooniteel

R 30 R 60 A2-s1,d0

Rõdude ja terrasside kandekonstruktsioonid

R 30 R 60 B-s1,d0

Šahtide seinad EI 120 EI 60 EI 120 A1

Panipaigad keldris EI 90

Tehnilised ruumid üldjuhul EI 60

panipaigad EI 90

Korteritevahelised

mittekandvad

tuletõkkeseinad

EI 60 EI 60

Trepikojad EI 120 EI 60 EI 120

Liftišaht EI 60 EI 120

Lüüstambur EI 120

Raudbetoonkonstruktsiooni tulepüsivus tagatakse sarrusele nõutud piisava

betoonkaitsekihiga. Teraskonstruktsioonide tulepüsivus on tagatud sõltuvalt olukorrast kas tulekaitsevärviga katmise teel, täisbetoneerimise ja armeerimisega või kasutades

kaitsmata profiili, mis on tulekahjuolukorras piisava kandevõimega.

Kandekonstruktsioonid rajatakse vähemalt A2 klassi materjalidest. 7-korruselise hoone soojusisolatsiooniks võib kasutada ka põlevaid isolatsioonimaterjale

kuni 22 m kõrguseni, kui on tagatud tule leviku takistamine soojustusse ning soojustuse

sees.

9-korruselise hoone soojusisolatsiooniks võib kasutada soojusisolatsioonimaterjale mille tuletundlikkus on vähemalt A2.

Konstruktsioonide tulepüsivuse määramisel on arvestatud ruumide eripõlemiskoormuse klassidega.

Täpsed lahendused on antud konstruktiivse osa projektis.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 10 / 33

3.3 Eripõlemiskoormus

Eripõlemiskoormuse klassid ruumide kasutusotstarbe järgi on järgmised.

Korterid <600 MJ/m2

Panipaigad 600-1200 MJ/m2 Garaažid <600 MJ/m2

Tehnilised ja abiruumid <600 MJ/m2

3.4 Ladustamine ja parkimine

Ohtlike ainete ladustamist hoones ei toimu. Põlevmaterjali ladustatakse ainult selleks

ettenähtud ruumides. Prügikonteinerid asuvad ukse ja aknaavadest vähemalt 2 m kaugusel.

Autode parkimine toimub üldjuhul keldrikorruse parklas või vähemalt 4 m kaugusel hoone

välisseinast.

3.5 Tuleohuklass ja tulekaitsetase

Antud hoonetüübi tuleohuklassi ei määrata. Keldrikorrusel asuvas parklas ja nendega

piirnevates ruumides puhul rakendatakse II tulekaitsetaset (tulekustutid, automaatne

tulekahjusignalisatsioon).

3.6 Tuletõkkesektsioonid

Hoonete tuletõkkesektsioonideks jagamine toimub korruste kaupa, piirpindala ning

kasutusotstarve järgi. TP1 klassi I kasutusviisiga hoone lubatud tuletõkkesektsiooni

piirpindala suurus on üldjuhul kuni 2400 m2 pealmaakorrustel ning 800 m2 keldrikorrusel.

VII kasutusviisiga ruumide piirpindala keldrikorrusel on 3000 m2.

Kasutusotstarve järgi eraldatakse järgmised ruumid:

• evakuatsioonitrepikojad;

• suitsuvaba trepikoja (Tk2) rõdud;

• liftišaht 9-korruselises hoones;

• panipaigad;

• ventilatsiooniruumid;

• elektrikilbiruumid;

• tehnilised ruumid;

• vertikaalsed kommunikatsioonišahtid.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 11 / 33

Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse, akna või muu avatäite tulepüsivus on vähemalt 50%

seinale seatud tulepüsivusest, kui see avatäide jääb konkreetses tuletõkkeseinas alla 40%.

Antud leevendust ei rakendata 9-korruselises hoones 1. korruse koridori ja suitsuvaba

trepikoja vahelise ukse puhul mille tulepüsivus peab olema EI 120.

Lisaks tulepüsivusele on tuletõkkeustel suitsupidavus – vähemalt Sa. Trepikotta avanevad

uksed S200.

Tuletõkkeuksed tuleb varustada sulguriga välja arvatud normaalkasutuses lukustatuna

peetavate tehniliste ruumide ja 7-korruseliste hoonete korterite uksed.

9-korruselises hoones varustatakse sulguritega kõikide korterite uksed.

Juhul kui tuletõkkesektsioonina eraldatud hooneosad on erineva kõrgusega peab

madalama hooneosa katus 4 meetri ulatuses või kõrgema hooneosa sein 8 m ulatuses

vastama tuletõkkekonstruktsiooni nõuetele. (EVS 812-8:2018 p 6.3.1 ja joonis C.3).

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tuletõkkevahendite (tuletõkkeklapp

ventilatsioonitorustikul, tuletõkkemansett plasttorudel jms) tulepüsivus on vähemalt 50 %

tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest.

Tihendamiseks kasutatavate toodete ja materjalide puhul peab olema tõendatud materjali

tulepüsivus, kusjuures läbiviigumaterjali ja vuugitäitematerjali, mis peab vastama

tulepüsivusnõuetele, vastavushindamine toimub toimivuse püsivuse hindamise ja

kontrollimise süsteemi 1 kohaselt (MKM määrus nr 49 § 3). Kasutada võib tooteid mille kohta

on olemas harmoneeritud tootestandard või mille kohta on koostatud Euroopa tehniline

hinnang (ETA – European technical assessment). Toote kasutamine peab toimuma vastavalt

tootja paigaldusjuhendile.

Tuletõkkesektsioonide piirjooned, tuletõkke avatäidete asukohad ja nende

tulepüsivusklass on näidatud tuleohutusjoonistel.

3.7 Tuletundlikkus

Ruumide sisepinnad

Keldrikorrused

Hoone osa Seinad ja

laed

Põrandad Märkused

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 12 / 33

tehnilised ruumid ja

panipaigad

B-s1,d0 Dfl-s1

parkla B-s1,d0 A2fl-s1

evakuatsioonitrepikojad A2-s1,d0 A2fl-s1

7-korruselised hooned

Hoone osa Seinad ja

laed

Põrandad Märkused

korterid D-s2,d2 Nõuded puuduvad

tehnilised ruumid ja

panipaigad

B-s1,d0 Dfl-s1

evakuatsioonitrepikojad A2-s1,d0 A2fl-s1

9-korruselised hooned

Hoone osa Seinad ja

laed

Põrandad Märkused

korterid C-s2,d1 Dfl-s1

trepikojad ja tamburid

(liftihallid)

A2-s1,d0 A2fl-s1

tehnilised ruumid ja

panipaigad

B-s1,d0 Dfl-s1

evakuatsioonitrepikojad A2-s1,d0 A2fl-s1

Väliste konstruktsioonide tuletundlikkus

Välisseina osa 7-korruseline hoone Märkused

Välisseina välispind B,d0

Õhutuspilu välispind B,d0

Õhutuspilu sisepind B-s1,d0 9. korruselises hoones peab

soojustusmaterjal olema vähemalt

klassist A2-s2,d0

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 13 / 33

Katusekatte tuletundlikkus Broof(t2-t4)

9. korruselise hoone katuse soojustus peab olema vähemalt klassist A2-s2,d0.

Torupaigaldise tuletundlikkus

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;

2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2;

Kaabli tuletundlikus

Hoonetes kasutatavale kaablile esitatakse tuletundlikkuse nõue Cca-s1,d1,a2

9-korrusleise hoone evakuatsiooniteedel peab kaabli tuletundlikkus olema Bca-s1,d0.

Nõue ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasse

hoonest väljastpoolt ja ei läbi siseruume.

3.8 Evakuatsioonilahendus

3.8.1 Maksimaalne inimeste arv

Maksimaalsed inimeste arvud hoonete kaupa on järgmised:

Hoone 1 Hoone 2 Hoone 3

keldrikorrus 20 60

1. korrus 18 18 18

Terrasside ja rõdude

konstruktsioon

B-s1,d0

Terrasside ja rõdude

põrandad

Bfl-s1

9-korruselises hoones

A2fl-s1

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 14 / 33

2. korrus 20 23 20

3. korrus 20 23 20

4. korrus 20 23 20

5. korrus 20 23 20

6. korrus 20 23 20

7. korrus 20 23 20

8. korrus 23

9. korrus 23

Kokku 138 202 138

Inimeste arvu määramisel on võetud arvesse arvestuslikku pinnavajadust inimese kohta.

Korterite puhul on arvestatud põhimõttega, et ühes korteris olevate inimeste arv saadakse

valemiga - tubade arv+1.

Keldrikorrustel asuva parka ning panipaikade inimeste arvu ei ole arvestatud hoones

viibivate inimeste üldarvu hulka.

3.8.2 Evakuatsioonikorraldus

Hoones rakendatakse massilist evakuatsiooni kus tulekahju korral hoones evakueeritakse

koheselt kogu hoone.

3.8.3 Keldrikorruste evakuatsioonilahendus

Keldrikorruse parklast on võimalik evakueeruda kas läbi trepikodade või läbi sissesõidutee.

Väljumistee laius on vähemalt 1200 mm ning väljumisteel olevad uksed on valgusavaga

vähemalt 850 mm. Väljumistee pikkus lähima evakuatsioonipääsuni ei ületa 45 m.

3.8.4 1-9. korruse evakuatsioonilahendus

1-9. korruse korteritest on üks väljumistee läbi evakuatsioonitrepikoja ning teine läbi

hädaväljapääsu akna. Iga korter on eraldi evakuatsiooniala. Trepikäigu laius on vähemalt

1200 mm ning väljumisteel olevad uksed valgusavaga vähemalt 850 mm. Trepikoja

lõppväljapääsu ukse valgusava laius peab olema vähemalt 1050 mm. Väljumistee pikkus ei

ületa 30 m.

3.8.5 Evakuatsiooniaja arvutus 7-korruselises hoones

Selleks, et hinnata evakuatsiooniks kuluva aja piisavust kasutati standardis EVS 812:7:2018

toodud arvutusmetoodikat evakueerumiseks kuluva aja arvutamiseks.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 15 / 33

Lähteandmed

- kõrgus 1. korruse põrandast kuni 7. korruse põrandani 21m

- evakuatsioonitee horisontaalse osa pikkus: Lh= 15 (7. korrusel)+6 m (1. korrusel)

- vertikaalse evakuatsioonitee pikkus: Lv = 4x21 = 84 m

- inimese horisontaalne liikumiskiirus – 1,05 m/s

- inimese vertikaalne liikumiskiirus (trepil) - 0,65 m/s

Evakuatsiooniaja arvutamine

Horisontaalne aeg = th=21 : 1,05 = 20 s

Vertikaalne aeg tv=84 : 0,65 = 129 s

Liikumisele kuluv aeg tl=20+128= 149 s

Vajalik evakuatsiooniaeg tve= 90+149= 239 s

Võimalik evakuatsiooniaeg tvõ = 239+60 = 298 s

Lubatud võimalik evakuatsiooniaeg antud hoone puhul on 300 s mida ei ületata.

3.8.6 Evakuatsiooniaja arvutus 9-korruselises hoones

Selleks, et hinnata evakuatsiooniks kuluva aja piisavust kasutati standardis EVS 812:8:2018

toodud arvutusmetoodikat evakueerumiseks kuluva aja arvutamiseks.

Lähteandmed

- inimeste arv 203

- kõrgus 1. korruse põrandast kuni 9. korruse põrandani 28m

- käiguradade arv 1200/0,54=2,2 ehk 2 inimest

- inimeste arv kahes rivis 203/2=102

- evakuatsioonitee horisontaalse osa pikkus: Lh= 15 m

- inimestest tekkinud järjekorra pikkus: Lj = I : n = 102 : 2 = 51 m

- evakuatsioonitee pikkus trepikojas: Ltr = 4 x h = 4 x 28 = 112 m

- vertikaalse evakuatsioonitee pikkus: Lv = Ltr + Lj = 51 + 112 = 163 m

- inimese horisontaalne liikumiskiirus – 1,05 m/s

- inimese vertikaalne liikumiskiirus (trepil) - 0,65 m/s

Trepikoja läbimise aeg

tp = Lh : Vh + Lv : Vv = 15 : 1,05 + 163 : 0,65 = 14,3 + 250,7 = 265 s = 4,4min

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 16 / 33

Evakuatsiooniaeg

te = ta + tr + tp = 1,5 + 1,2+4,4 = 7,1min<9 minutit

ta = 1,5 min

tr -= 1,2 min

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja kaudu hoonest välja 7,1 minutiga

Lubatud evakuatsiooniaja pikkuseks koos avastus- ja reaktsiooniajaga on kuni 9 minutit.

3.8.7 Trepikojad

7- korruselistes hoonetes on üks trepikoda mis teenindab kõiki korruseid. 9- korruselistes

hoonetes on üks trepikoda mis teenindab maapealseid korruseid, ning keldrit teenindab

eraldi sissepääsuga trepikoda, mis on eraldatud maapealsest trepikojast.

9- korruseliste hoonete trepikojad on klassist Tk2 kuhu pääseb korrustelt läbi tule eest

kaitstud välisrõdu kaudu. Esimese korruse koridori ühendus trepikotta lukustatakse ATS

häire korral. Selliselt täidetakse nõude täitmine, mille kohaselt ei tohi 1 korrusel olla

otseühendust suitsuvaba trepikojaga.

Trepikäikude ja -mademete laius on vähemalt 1200 mm.

Trepiastmete sügavus on vähemalt 270 mm ja astme kõrgus on kuni 180 mm. Treppidel on

käsipuud.

3.8.8 Evakuatsioonipääsud ja -sulused

Kõik evakuatsiooniteel olevad uksed peavad olema varustatud sobiva

evakuatsioonisulusega.

Suluste valikul arvestada järgmiste põhimõtetega:

• Standardile EVS-EN 179 vastava avariilingiga varustatakse kõik lukustatavad uksed

mida kasutavad hoone kasutajad ning mis lähevad evakuatsiooni- või väljumisteele.

Sellised uksed on:

- trepikodade lõppväljapääsude uksed; - uksed parklast trepikodadesse.

• muid suluseid (pöördnupud) tohib kasutada kohtades kus kasutajate arv on alla 30

ning ruumis viibivad hoonet tundvad inimesed (nt tehnilised ruumid, kontoriruumid, abiruumid jms).

Täpne suluste lahendus antakse lukustusprojektis.

Evakuatsiooniuksed mille kaudu evakueeruvate inimeste arv on üle 30 avanevad liikumise

suunas.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 17 / 33

Väljumis- ja evakuatsiooniteel asuvad uksed:

• kuni 60 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uste valgusava laius on vähemalt 850

mm;

• 61-150 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uste valgusava laius on vähemalt 1050

mm;

• valgusava kõrgus on vähemalt 2000 mm;

• lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.

3.8.9 Hädaväljapääsud

Evakuatsioonialades kus on arvestatud hädaväljapääsu võimalusega peab olema avatav

aken või pääs rõdule või terrassile mille valgusava laius on vähemalt 500 ja kõrgus 600 mm

ning laiuse ja kõrguse summa on vähemalt 1500 mm. (9-korruselises hoones on

hädaväljapääsu minimaalsed mõõtmed 600x1200mm).

Kõikidele hädaväljapääsudele peab olema väljastpoolt ligipääs vajalike päästevahenditega.

2. ja 3. korruse hädaväljapääsudeni pääseb käsiredelitega ning 4-9 korruse

hädaväljapääsudeni autotõstukiga. Korterite puhul, mille hädaväljapääsudele ei ole

võimalik tagada autotõstukiga ligipääsu, lahendatakse turvalisse kohta jõudmine rõdu

põrandas olevate luukide abil. Luukide kaudu peab olema võimalik jõuda kõrguseni, kust

on võimalik inimesi päästa tavaliste käsiredelitega (3.korruse tasand). Luukidena

kasutatakse spetsiaalseid tooteid (näiteks Nesco luukredel EI 60 tulepüsivusega).

3.8.10 Evakuatsioonialade piirangud

Puuduvad

4 TULEOHUTUSPAIGALDISED

Hoonetesse paigaldatakse järgmised tuleohutuspaigaldised:

- automaatne tulekahjusignalisatsioon; - evakuatsioonivalgustus;

- suitsutõrjesüsteem;

- esmased tulekustutusvahendid – tulekustutid; - märgtõusutoru;

- piksekaitse;

- diiselgeneraator; - tuletõrjujate lift (9-korruseline hoone);

- tuleohutussüsteemide automaatika.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 18 / 33

4.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

4.1.1 Keldrikorrused

Keldrikorrusele paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Süsteem on ühine hoonega 2 ja 3 ning selle keskseade

paikneb hoone nr 2 trepikoja 1. korrusel. Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi

keskkonnatingimustele sobivaid andureid. Tulekahjuanduritega varustatakse kõik

keldrikorruse osad Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude lähedusse.

Tulekahju korral:

• käivituvad alarmseadmed;

• lülitub välja ventilatsioon;

• liftid sõidavad esimesele korrusele ja avavad uksed. Uksed suletakse tootja poolt

ettenähtud aja möödudes;

• käivitatakse 3. ja 4. käivitustaseme suitsueemaldusseadmed konkreetsest suitsutsoonist tulnud häire peale.

Automaatse tulekahjusignalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

4.1.2 7-korruselised hooned

Hoonetesse paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Hoonesse 1 paigaldatakse eraldi süsteem, asukohaga

hoone 1. korruse trepikoda. Hoonesse 3 paigaldatakse ühine süsteem hoonega 2 ning

keldrikorrusega mille keskseade paigaldatakse hoone 2 trepikotta.

Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi keskkonnatingimustele sobivaid andureid.

Tulekahjuanduritega varustatakse kõik hoone osad (sh trepikoda ja liftišaht) välja arvatud

korterid 1-7 korrusel kuhu paigaldatakse autonoomsed suitsuandurid. Igasse korterisse

paigaldatakse vähemalt üks 5-aastase toiteallikaga varustatud autonoomne suitsuandur.

Täiendava turvalisuse tagamiseks on soovitatav paigaldada täiendavad andurid igasse

magamistuppa.

Ühe anduri paigaldamisel on soovituslik asukoht esiku piirkond. Andur tuleb paigaldada

ruumi lakke vähemalt 50 cm kaugusele seintest ning muudest takistustest. Andurid tuleb

paigaldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhendile.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 19 / 33

Autonoomse suitsuanduri võib asendada valvesüsteemiga integreeritud autonoomse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. Tulekahju teatenupud paigaldatakse

evakuatsioonipääsude lähedusse ning igale korrusele paigaldatakse vähemalt üks

teatenupp.

Tulekahju korral:

• käivituvad alarmseadmed;

• lülitub välja ventilatsioon;

• liftid sõidavad esimesele korrusele ja avavad uksed. Uksed suletakse tootja poolt

ettenähtud aja möödudes;

• käivitatakse 3. ja 4. käivitustaseme suitsueemaldusseadmed konkreetsest

suitsutsoonist tulnud häire peale.

Automaatse tulekahjusignalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

4.1.3 9-korruselised hooned

Hoonesse paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mille keskseade paikneb hoone nr 2 trepikoja 1. korrusel.

Süsteem on ühine hoonega 3 ning keldrikorrusega.

Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi keskkonnatingimustele sobivaid andureid.

Tulekahjuanduritega varustatakse kõik hoone osad sh ka korterid

Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude lähedusse ning igale korrusele

paigaldatakse vähemalt üks teatenupp.

Üldaladel peab alarmseadmete helitase olema vähemalt 65 dB ning korterites vähemalt 75

dB.

Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude lähedusse.

Tulekahju korral:

- käivituvad alarmseadmed;

- sulguvad elektrilise ajamiga tule- ja suitsutõkkeklapid; - lülitub sisse evakuatsioonivalgustus;

- lülitub välja ventilatsioon;

- liftid sõidavad esimesele korrusele ja avavad uksed. Uksed suletakse tootja poolt ettenähtud aja möödudes;

- lukustatakse ja blokeeritakse 1. korruse koridori ja Tk2 trepikoja vahelise ukse

kasutamine;

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 20 / 33

- lukustatakse ja blokeeritakse keldri trepikoja ja Tk2 trepikoja vahelise ukse

kasutamine; - käivitatakse 3. ja 4. käivitustaseme suitsueemaldusseadmed konkreetsest

suitsutsoonist tulnud häire peale.

Süsteemi magistraalkaablid on tulekindlad kaablid või muul viisil tule eest kaitstud selliselt,

et tulepüsivus oleks tagatud vähemalt 2 tunni jooksul. Korrustele paigaldatavatele silmuste

kaabli installatsioonidele esitatakse tulepüsivuse nõue vähemalt 90 minutit.

4.2 Evakuatsioonivalgustus

Hoonetesse paigaldatakse evakuatsioonivalgustus toimimisajaga vähemalt 1 tund 7-

korruselistes hoonetes ning keldrikorrustel ning 2 tundi 9-korruselistes hoonetes.

Valgustitena kasutatakse sisseehitatud akuseadmega valgusteid.

Evakuatsioonivalgustussüsteemis nähakse ette monitooringusüsteem valgustite ja akude

korrasoleku tsentraalseks jälgimiseks.

Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse: - ohu korral kasutatava väljapääsu uksele;

- trepile, nii, et iga trepikäik oleks valgustatud;

- tasandimuutusele;

- ohutusmärgile; - suunamuutusele;

- lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt;

- esmaabipunktile;

- tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule.

Valgustite paigaldus peab tagama, et evakuatsioonivalgustus täidab alljärgnevaid

funktsioone:

a) valgustab evakuatsiooni- ja väljumisteede märgistust (evakuatsiooniväljapääse ja hädaväljapääse tähistavate märkide tuvastamine ja valgustamine);

b) tagab evakuatsiooni- ja väljumisteede valgustatuse, et võimaldada turvaline liikumine

ohutusse kohta ja selle suunas ning, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju teatenupud ja tuletõrjevahendid oleksid kergesti leitavad ja kasutatavad;

c) vähendab paanika tekkimise võimalust ja võimaldab isikute ohutut liikumist

evakuatsiooni ja väljumisteedel, tagades vastavad visuaalsed tingimused ja suuna leidmise

(avatud alade paanikavastane valgustus);

Väljapääsuteede valgustus paigaldatakse evakuatsiooni- ja väljumisteele, sellel paiknevate

tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks

kasutamiseks. Väljapääsuteedel laiusega kuni 2 m ei tohi väljapääsutee põranda keskjoone

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 21 / 33

rõhtne valgustustihedus olla alla 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba

valgustihedus ei tohi olla alla 0,5 lx. Paanikavastase valgustuse keskmise valgustihedusega

vähemalt 0,5 lx paigaldatakse avatud aladele, mille üldpind on üle 60 m2 või kus viibib

samal ajal vähemalt 10 inimest, tualett-või riietusruumi, mille üldpindala on rohkem kui 10

m2 ja liikumispuudega inimestele mõeldud tualettruumi.

Evakuatsioonivalgustuse abil esiletõstmist nõudvates kohtades (kustutid, teatenupud, ATS

keskseade, suitsueemalduse juhtimisnupud, esmaabipunktide asukohad jne) peab

valgustustihedus olema vähemalt 5 lx.

Evakuatsioonivalgustus on lahendatud tugevvoolu projektiga vastavalt standardite EVS-EN

1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ning EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemid“ nõuetele.

4.3 Piksekaitse

Kõik hooned varustatakse vähemalt III klassi piksekaitsesüsteemiga mis lahendatakse

eraldi projektiga.

4.4 Suitsueemaldamine

4.4.1 Eesmärgid

Projekteeritava hoone puhul on suitsueemaldamise eesmärgid järgmised:

• ohutu evakutsiooni tagamine;

• päästemeeskonna kustutustoimingute toetamine.

4.4.2 Lahendusviisid ja käivitustasemed

Hoones kasutatakse järgmisi lahendusviise.

Lahendusviis 1: kasutatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevaid ning põrandapinnalt

avatavaid ukseavasid ja aknaid (loomulik suitsu eemaldamine). Sellist lahendust

kasutatakse 7- korruseliste hoonete korterites ning 9-korruseliste hoonete 1. korrusel

asuvates panipaikades.

Lahendusviis 2: kasutatakse kaugjuhtimisega avanevaid suitsu- ja kuumuse

eemaldamisluuke ja -aknaid (loomulik suitsu eemaldamine). Lahendust kasutatakse

trepikodades.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 22 / 33

Lahendusviis 3: tulekahjus tekkiva suitsu ja kuumuse eemaldamine hoonest toimub

paigaldatud väljatõmbe ventilaatorite abil (mehhaaniline suitsu eemaldamine). Lahendust

kasutatakse keldrikorruse ruumides ning 9-korruseliste hoonete koridorides ning

korterites.

Suitsueemalduse lahendusviisid ja käivitustasemed suitsutsoonide kaupa on toodud

põhinäitajate tabelis (lisa 1).

4.4.3 Süsteemi toimimise aeg

Suitsueemaldussüsteemide toimimisaeg on 120 minutit.

4.4.4 Arvutuspõhimõtted

Suitsueemaldusavade efektiivse pinna määramisel on lähtutud standardi EVS 919 p 9

põhimõtetest.

• parkla – 0,5%

• panipaigad – 1%

• korterid – 0,5%

Alla 50 m2 suuruste ruumide suitsueemaldus toimub läbi kõrvalruumide

suitsueemaldusavade.

Suitsueemalduse tsoonide pindalad, põlemiskoormuse väärtused ja protsendid on toodud

põhinäitajate tabelis (lisa 1).

4.4.5 Suitsutsoonid ja suitsutõkked

Suitsutsoonid on suurusega kuni 2000 m2. Mehaanilise suitsueemalduse korral on

maksimaalseks suitsutsooni pindalaks kuni 2600 m2.

Suitsueemalduse tsoonide pindalad on toodud põhinäitajate tabelis (lisa 1).

4.4.6 Kompensatsiooniõhu saamine

Kompensatsiooniõhu avade efektiivpindala nähakse ette vähemalt sama suur, kui ühe

suitsutsooni kohta tulev maksimaalne suitsuluukide efektiivpindala. Trepikodade ja 1-9

korruse ruumide kompensatsiooniõhu avadena kasutatakse käsitsi avatavaid ukseavasid.

Keldrikorruste kompensatsiooniõhk juhitakse suitsutsoonidesse vastavalt tsooni

käivitustasemele. 4. käivitustaseme puhul tagatakse kompensatsiooniõhk automaatselt. 2.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 23 / 33

käivitustaseme puhul juhitakse kompensatsiooniõhk ruumidesse käsitsi läbi ukseavade.

Õhu liikumise kiirus kompensatsiooniavas ei tohi ületa 5 m/s.

4.4.7 Reservtoide

Suitsuluukide ja juhtimiskeskuste reservtoide saadakse akudelt. Mehaanilise

suitsueemalduse varutoide lahendatakse generaatoriga. Erandiks on hoone nr 1, mille

varutoide lahendatakse kahe elektrisisendiga ringistatud alajaama erinevatelt trafodelt.

Lahendus peab vastama standardi EVS 919:2020 p 8.1.21 ja joonise F.21 nõuetele.

Täpne lahendus antakse elektri tugevvoolu osas.

4.4.8 Nõuded suitsueemaldusavadele

Suitsuluukide minimaalne kuumakindlusklass on B600, lumekoormuse klass SL 500 ning

tuulekoormuse klass WL 1500. Trepikodades olevate suitsuluukide valguskuplid peavad

vastama tuletundlikkuse nõudele B-s1,d0.

Käsitsi avatavad suitsueemaldusavad peavad olema 90° pöördavatavad ning avatavad

põrandapinnalt (maksimaalne lingi kõrgus ca 2000 mm).

4.4.9 Nõuded suitsueemaldusventilaatoritele

Suitsueemaldusventilaatorite temperatuuritaluvuse klass peab olema F400.

4.4.10 Nõuded kaabeldusele

Toiteks-, andmesideks ja juhtimiseks kasutatavad kaablid nähakse ette tulepüsivusega

vähemalt 120 minutit.

4.4.11 Suitsueemaldusseadmete juhtimine

Keldrikorruse suitsueemaldusseadmete juhtimine toimub infotabloolt ning tsooni siseneva

ukse kõrvalt. Parkla suitsueemaldus käivitub automaatselt tsoonis olevate

tulekahjuandurite rakendumisel.

Trepikodade suitsueemaldusluukide avamine toimub avamisnupust trepikoja 1. korruse

tasandil ning lisaks automaatselt konkreetses trepikojas paiknevate andurite

rakendumisel.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 24 / 33

9-korruseliste hoonete koridoride suitsueemaldamise ning ülerõhku tekitavate seadmete

käivitamine toimub automaatselt.

4.5 Tuleohutuspaigaldiste info-ja juhtimistabloo

Suitsuärastussüsteemide oleku kuvamiseks ja juhtimiseks on ette nähtud info- ja

juhtimistabloo. Infotabloo asub päästemeeskonna infopunktis.

4.6 Tulekustutid

Hoone varustatakse tulekustutitega arvestusega üks kustuti kustutusaine massiga 6 kg iga

200m2 kohta kuid vähemalt 2 kustutit korrusele.

Kustutusaine valikul tuleb arvestada võimaliku tulekahju liigiga (tahked ained,

põlevvedelikud, pinge alla olevad elektriseadmed). Soovitatav tulekustutusaine on üldjuhul

AB klassi vaht või pulber ning tehnilistes ruumides CO2.

Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale

või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil viibivatel isikutel

võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus selle

kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. Kustutid tuleb jaotada ühtlaselt kogu

hoonesse nii, et need oleks kergesti leitavad ning kättesaadavad. Vältida tuleks kustutite

paigaldamist ruumidesse mis võivad olla hoone kasutamise ajal lukustatud. Tulekustuti

põhi ei või olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 m. Paigaldatud tulekustuti ei tohi

takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist. Tulekustutid peavad

asuma küttekehadest ohutus kauguses.

Varjatud paigaldatud kustuti peab olema märgistatud tuleohutusmärgiga.

4.7 Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel

Tuleohutuspaigaldise toitekaabel ja selle kinnitus peavad olema tulekindlad. Toitekaabli

tulepüsivusaeg peab olema selline, et tuleohutuspaigaldise elektritoide on tagatud kogu

nõutud tööaja jooksul. Tulekindlate kaablite kinnitused peavad tagama kaablite püsivuse

kogu ettenähtud tulepüsivusaja.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 25 / 33

Tuleohutuspaigaldise elektrivarustuse projekteerimisel ja paigaldamisel lähtutakse

asjakohasest tehnilisest normist või standardist.

4.8 Tuletõrje voolikusüsteem

Puudub vajadus tuletõrje voolikusüsteemi paigaldamiseks. 9-korruselistes hoonetes ei

paigaldata voolikusüsteemi kuna nende kasutamine esmase tulekustutusvahendina ei ole

väga efektiivne. Iga korruse koridori paigaldatakse üks 6-kg tulekustutusaine massiga

tulekustuti.

4.9 Märgtõusutoru

Päästetööde kiiremaks ja efektiivsemaks läbiviimiseks paigaldatakse kõikidesse

trepikodadesse märgtõusutoru siseläbimõõduga 80 mm. Trepikoja iga korruse tasandile

nähakse ette päästemeeskonna liitumiskoht. Voolikuga liitumiseks on DN50 mm Bogdanov

ühendusmuhv mis asub kõrgusel 1,35 m. Süsteemi täitmiseks ühendatakse püstik hoone

tarbevee süsteemiga, tavaolukorras on süsteem veega täidetud. Hoonete välisseinale

maapinnast 1-1,2m kõrgusele nähakse ette kaks 80mm läbimõõduga torust koosnev

toitesisend päästemeeskonnale. Toitesisendi liitmikud varustatakse korgiga, mis on

ühendatud ketiga ning kinnitatud toitesisendi külge. Rajatav märgtõusutorustik

survestatakse päästeauto survepumbaga.

4.10 Tuletõrjujate lift

9-korruselistesse hoonetesse nähakse tuletõrjujate lift, mis on standardne toode vastavalt

standardile EVS-EN 81-72:2015. Tuletõrjujatelifti toitekaablid on tulepüsivusega vähemalt 3

tundi. Liftišahti põhjast nähakse ette kustutusvee drenaaž või kustutusvee ärapumpamine.

Liftišaht ülerõhustatakse.

4.11 Tuleohutussüsteemide automaatika (TOA)

Tuleohutuspaigaldiste seire ja vajadusel juhtimine tagatakse tuleohutussüsteemide

automaatika lahendusega järgmistele tuleohutuspaigaldistele:

- suitsutõrjesüsteem;

- tuletõrjujate liftid ja liftišahti pumpla;

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 26 / 33

- läbipääsu süsteem;

- evakuatsioonivalgustuse süsteem;

- elektrivarustus ja varutoiteallikas.

Tuleohutussüsteemide monitooringu eesmärgiks on nende süsteemi põhiliste

funktsioonide pidev jälgimine, millede tõrked võivad takistada tuleohutussüsteemide

tegevust tulekahju korral ja alarm- või rikkeseisundi edastamist korrektiivtegevuse

teostamiseks ning tuleohutussüsteemide tulekahju korral juhtimist.

TOA info- ja juhtimistabloo komponentide ning seire ja juhtimisseadmete omadused

peavad vastama standardite EVS-EN 54-2, EVS-EN 54-4, EVS-EN 12101-10 ja

standardikavandi prEN 12101-9 nõuetele.

TOA keskseadme varutoide peab tagama süsteemide 72-tunnise töö võrgutoite katkemisel

ooterežiimis ja seejärel tagama 120 minuti jooksul süsteemi toimimise tulekahjuolukorras.

Info- ja juhtimispaneel lahendatakse vastavalt standardile EVS 812-8:2018.

Tuleohutussüsteemide informatsiooni- ja juhtimistabloo lahendatakse

tuleohutusautomaatika projektis.

4.12 Diiselgeneraator

Hoone 2 ja selle alla jääva parkla teenindamiseks paigaldatakse diiselgeneraator mille

eesmärgiks on tagada garanteeritud elektritoide tuleohutuspaigaldistele, mis ei oma eraldi

akusid. Diiselgeneraator paigaldatakse eraldi tuletõkkesektsioonina rajatud ruumi.

Diiselgeneraatoriga lahendatakse järgmiste tuleohutuspaigaldiste reservtoide:

- mehhaanilise suitsueemaldussüsteem;

- tuletõrjelift.

Kasutatavad generaatoragregaadid peavad vastama standardi ISO 8528-1 osadele 7, 10 ja

12. Generaatoril peab olema kaks käivitusakude komplekti.

5 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS

5.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 27 / 33

Hoone on varustatud mehaaniliste soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemidega. Ventilatsiooniagregaadid mis teenindavad mitut

tuletõkkesektsiooni paigaldatakse eraldi tuletõkkesektsioonina rajatud tehnoruumidesse.

Ventilatsioonitorustiku läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonidest varustatakse see

tuletõkkeklappidega, mille tulepüsivus on vähemalt 50% konstruktsiooni tulepüsivusest.

9-korruselise hoone ventilatsioonisüsteemides kasutatakse elektrilise ajamiga EI-S

tuletõkkeklappe mis sulguvad automaatse tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel.

Ventilatsioonitorustik varustatakse vajalikul hulgal puhastusluukidega.

Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel lülitatakse ventilatsiooniseadmed välja.

Taaskäivitamine toimub seadmete juurest, hooneautomaatika kaudu või eraldi nupust,

mille võib tuua ATS keskseadme lähedusse.

Hoone ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

5.2 Küttesüsteem

Hoones on kaugküte.

Küttesüsteemi torustikud tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest. Põlevatest

materjalidest võivad olla põrandasisesed küttetorustikud. Küttetorude läbiminekul

tuletõkketarindist on vaja läbiviik tihendada nii, et see vastaks ettenähtud tulepüsivuse

klassile.

5.3 Päikesepaneelide tuleohutus

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemide toimimiseks

vajaliku ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks.

Päikesepaneelide moodustatavad tsoonid võivad olla maksimaalselt 300 m2 suurused,

käiguteed tsoonide vahel vähemalt 1 m laiused. Juurdepääsuteed, mis viivad teiste

tehnoseadmeteni, päikesepaneelide tsoonis peavad olema vähemalt 0,8 m laiused, kaugus

suitsuluukidest vähemalt 1 m. Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja

paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja

kustutustööde tegemiseks. Potentsiaalselt pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 28 / 33

nende kulgemise tee jooksul paigutatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus

peab olema tehtud hästi loetava sildiga mõlemas kaabliotsas ning ligipääsetavates

kohtades korrustel. Kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis ei ole tähistamine

selles osas vajalik. Päästemeeskonna sisenemistee uksele peab olema paigaldatud

märgistus vastavalt joonisele 1, märgi minimaalne suurus 10x15 cm.

Joonis 3 Päikesepaneelide tähistus

Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes

punktides:

• liitumiskilp – hoones või kinnistupiiril;

• peakilbis/jaotuskilbis – peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse;

• inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas

ruumis, siis tuleb inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile.

Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri

juures. Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:

• paigaldusplaani (pealtvaade), soovitatavalt aerofoto;

• paigaldise struktuuriskeemi.

• kaabliteede asukohta.

6 PÄÄSUD KELDRISSE, JA KATUSELE, KATUSE TURVAVARUSTUS

Keldrisse pääseb läbi trepikodade ning läbi sissesõidutee. Katusele pääseb iga hooneosa

viimasel korruse paikneva katuseluugi kaudu mis on varustatud statsionaarse redeliga.

Turvaliseks liikumiseks katusel paigaldatakse katusepollarid.

7 PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKT, OPERATIIVKAART

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 29 / 33

Päästemeeskonna infopunkt asub hoone 2 trepikojas. Antud ruum on piisavalt ohutu koht

päästemeeskonnale tuleohutuspaigaldistelt info lugemiseks ja nende juhtimiseks.

Infopunktis peab olema liikumiseks vähemalt 1 m² vaba ruumi ning lühem külg ei tohi olla

väiksem kui 0,8 m.

Infopunkti ukse avab päästemeeskonnale hoone valdaja või turvafirma, kes tulekahju

häirele esmaselt reageerib. Automaatselt avamine ei ole vajalik, kuna automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire saatmist Häirekeskusesse ette ei nähta.

Infopunkt peab olema varustatud evakuatsioonivalgustusega mille toimimisaeg on

vähemalt 1 tund ning mis tagab valgustiheduse vähemalt 5 lx.

Päästemeeskonna sisenemistee ning infopunkt tähistatakse standardi EVS 620-2 kohase

tuleohutusmärgiga.

Ruumi välisukse kohale paigaldatakse ATS-süsteemi vilkur mis võimaldab

päästemeeskonnal infopunkti asukohta kergemini leida.

Infopunktis peavad olema vähemalt järgmised andmed ja seadmed:

• operatiivkaart;

• evakuatsiooniplaanid;

• tulekahjusignalisatsiooni keskseade ja paiknemisskeemid;

• suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ja paiknemisskeemid;

• päikeseelektripaigaldise dokumentatsioon.

Operatiivkaardi koostab hoone omanik ning selles sisalduv teave esitatakse Päästeametile.

Operatiivkaardil olevat infot uuendab hoone valdaja operatiivkaardil olevate andmete

muutumisel või pärast hoones muudatuste tegemist ning sellest teavitatakse Päästeametit.

8 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 30 / 33

Hoonele pääseb ligi juurdepääsutee kaudu mille laius on vähemalt 3,5 m. Tee lõpus on

loodud võimalused päästeautode ümberpööramiseks. Päästemeeskonna sisenemisteeks

on pääs hoonesse.

9 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Kustutusvee minimaalne vooluhulk on 20 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Tulekustutusvesi saadakse vastavalt detailplaneeringule rajatavast hüdrandivõrgustikust.

Hoonest 200 m raadiusse on planeeritud vähemalt üks tuletõrjehüdrant. Hüdrantide

asukohad on näidatud tehnovõrkude plaanil. Hüdrandist saadav veevooluhulk on vastavalt

AS Tallinna Vee tehnilistele tingimustele vähemalt 20 l/s.

Lk 31 / 33

LISA 1 SUITSUEEMALDUSE PÕHINÄITAJATE TABEL

SE tsooni

number

SE ala Pindala

m2

Eripõle

mis-

koormu

s MJ/m2

SE

avade

tegur %

SE avade

nõutav

efektiivne

pindala

m2 (SEV

tootlikus

m3/sek

SE luugi

(akna)

mõõtmed ja

arv

SE avade

tegelik

efektiivne

pindala m2

Kompensatsiooni

-avade vajalik

pindala m2

Uste puhul on

arvestatud

vooluteguriga 0,7

SE

lahend

usviis

SE

käivitu

stase

Hoone 1

SE -1.1M2 Parkla 662,5 <600 0,5 3,3 Mehaaniline Mehaaniline >3,3 sissesõidutee kaudu

3 2

SE 1.1L3 1 Suitsuluuk

katuses

1x1200x1200

>1 >1 välisuks 2 3

Hoonete 2 ja 3 alune keldrikorrus

SE -1.1M4 Parkla 1836 <600 0,5 9 Mehaaniline Mehaaniline >9 sissesõidutee

kaudu

3 4

SE -1.11MA2*

SE -1.12MA2*

Hoone 2

SE 1.1M4 Liftsišahti

esine

koridor 1. korrusel

Koridor

+suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 2.1M4 Liftsišahti

esine koridor 2.

korrusel

Koridor

+suure m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

Lk 32 / 33

SE tsooni

number

SE ala Pindala

m2

Eripõle

mis-

koormu

s MJ/m2

SE

avade

tegur %

SE avade

nõutav

efektiivne

pindala

m2 (SEV

tootlikus

m3/sek

SE luugi

(akna)

mõõtmed ja

arv

SE avade

tegelik

efektiivne

pindala m2

Kompensatsiooni

-avade vajalik

pindala m2

Uste puhul on

arvestatud

vooluteguriga 0,7

SE

lahend

usviis

SE

käivitu

stase

SE 3.1M4 Liftsišahti esine koridor 3.

korrusel

Koridor +suure

m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 4.1M4 Liftsišahti esine

koridor 4. korrusel

Koridor +suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 5.1M4 Liftsišahti esine

koridor 5. korrusel

Koridor +suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 6.1M4 Liftsišahti

esine koridor 6. korrusel

Koridor

+suure m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 7.1M4 Liftsišahti

esine

koridor 7.

korrusel

Koridor

+suure

m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 8.1M4 Liftsišahti esine

Koridor +suure

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

Lk 33 / 33

SE tsooni

number

SE ala Pindala

m2

Eripõle

mis-

koormu

s MJ/m2

SE

avade

tegur %

SE avade

nõutav

efektiivne

pindala

m2 (SEV

tootlikus

m3/sek

SE luugi

(akna)

mõõtmed ja

arv

SE avade

tegelik

efektiivne

pindala m2

Kompensatsiooni

-avade vajalik

pindala m2

Uste puhul on

arvestatud

vooluteguriga 0,7

SE

lahend

usviis

SE

käivitu

stase

koridor 8. korrusel

m korter

SE 9.1M4 Liftsišahti esine

koridor 9. korrusel

Koridor +suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

ÜR (ülerõhk) Liftišaht+k

eldrikorrus

e lüüstambu

r

3 4

Hoone 3

SE 1.1L3 1 Suitsuluuk katuses

1x1200x1200

>1 >1 välisuks 2 3

Märkus: Suitsueemaldustsoonide numeratsiooni täpsustatakse põhiprojekti tegemise käigus

Ea st

North

W es

t

South 4/6

4/6

Section 1Section 1

Se ct

io n

2 Se

ct io

n 2

17.2 m² 9018.1 m²

48-1

5.2 m² 48-2

10.6 m² 48-7

10.6 m² 48-8

3.1 m² 48-5

27.4 m² 48-9

15.5 m² 48-6 4.5 m²

48-4

1.9 m² 49-3

5.0 m² 49-2

5.6 m² 49-1

27.9 m² 49-5

10.9 m² 49-6

9.0 m² 49-7

11.1 m² 50-4

3.8 m² 50-2

5.9 m² 50-1

15.6 m² 50-3

12.0 m² 51-6

28.6 m² 51-5

4.4 m² 51-3

9.9 m² 51-4

2.7 m² 51-2

4.6 m² 51-1

4.3 m² 52-1

20.6 m² 52-5

11.8 m² 52-4

3.4 m² 52-3

1.7 m² 52-2

8.1 m² 53-1

4.1 m² 53-2 9.5 m²

53-4

11.3 m² 53-3

21.2 m² 53-5

1.8 m² 48-3

Section 3Section 3

4/D 4/D

4/C 4/C

4/A 4/A

4/5

4/5

4/4

4/4

4/3

4/3

4/2

4/2

4/1

4/1

4/B 4/B 1.6 m² 49-4

3.5 m² 902

12.1 m² 903

EI 60

EI 60

EI 60

EI 60EI 60

EI 60 EI

3 0

S2 00

EI 3

0 S2

00 EI

3 0

S2 00

EI 3

0 S2

00

EI 3

0 S2

00

EI 30 S200

EI 30 S200

EI 120 EI 120

EI 6

0 S2

00

E 60

4 in 4 in

5 in

23 in

3 in

3 in

4 in

EI 3

0 S2

00

ÜR LIFT SE 9.1M4

TINGMÄRGID EI 60 tuletõkkekonstruktsioon

EI 60 S200 Tuletõkkeukse tähis 5 in Evakueeruvate inimeste arv

Evakuatsiooniukse valgusava minimaalne laiusVA 1050 mm

AL Avariilink SE 1.1L3 Suitsueemaldustsooni tähis

EI 120 tuletõkkekonstruktsioon

ÜR Ülerõhustatud ala

VA 850 Sulus AL

VA 850 Sulus AL

Katusele pääs kohtkindla redeliga >600x800 mm

1:100

9-korruselise hoone 9.korruse tuleohutus

TO-5-18

Koostas JOONISE NIMETUS

OBJEKTI NIMETUS

PALDISKI MNT 229 KORTERELAMUTE ARENDUSALA

07.07.2023 MÕÕTKAVA JOONISE TÄHISKUUPÄEVTÖÖ NR.

PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn OBJEKTI AADRESSTELLIJA

Nord Projekt AS

Vastutav spetsialist

Janek Floren

Tuletark Konsultatsioonid OÜ Reg. nr: 14441564

Laada tn 20, 44310 Rakvere e-mail: [email protected]

koduleht: www.tuletark.ee MTR: FOT000033 - Tuleohutusteenus

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt

Projekti staadium: EP

Janek Floren

PALDISKI MNT 229 KORTERELAMUTE ARENDUSALA

Positsioon 1: Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn

EELPROJEKTI SELETUSKIRI

Töö nr: PM2291

Objekti aadress: Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn

Peaprojekteerija: Nord Projekt AS (reg. Nr 10056556), [email protected]

aadress: Kalasadama tn 4, Tallinn, MTR: EP10056556-0001

Tuleohutuse osa koostaja: Tuletark Konsultatsioonid OÜ, Registrikood 14441564,

Männituka tee 7-2, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46607

MTR reg nr FOT000033 Kontaktisik: Janek Floren (allkirjastatud digitaalselt)

[email protected]

tel: 5283144

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt)

tuleohutusekspert tase 6, kutsetunnistus nr 178366

[email protected] tel:523 2585

Välja antud: 07.07.2023

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 2 / 33

SISUKORD

1 ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5

1.1 Projekteerimistöö piiritlus.......................................................................................... 5

1.2 Kõrvalekalded normdokumentidest .......................................................................... 6

1.3 Tuleohutuse osa koostamise lähteandmed .............................................................. 7

1.4 Normdokumendid ...................................................................................................... 7

2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE .......................................... 8

3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED......................................................................... 8

3.1 Tuleohutuskujad ......................................................................................................... 8

3.2 Kande -ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus .................................................. 9

3.3 Eripõlemiskoormus................................................................................................... 10

3.4 Ladustamine ja parkimine ........................................................................................ 10

3.5 Tuleohuklass ja tulekaitsetase ................................................................................. 10

3.6 Tuletõkkesektsioonid ............................................................................................... 10

3.7 Tuletundlikkus .......................................................................................................... 11

3.8 Evakuatsioonilahendus ............................................................................................ 13

3.8.1 Maksimaalne inimeste arv .................................................................................... 13

3.8.2 Evakuatsioonikorraldus ........................................................................................ 14

3.8.3 Keldrikorruste evakuatsioonilahendus ................................................................ 14

3.8.4 1-9. korruse evakuatsioonilahendus .................................................................... 14

3.8.5 Evakuatsiooniaja arvutus 7-korruselises hoones ................................................ 14

Lubatud võimalik evakuatsiooniaeg antud hoone puhul on 300 s mida ei ületata. ....... 15

3.8.6 Evakuatsiooniaja arvutus 9-korruselises hoones ................................................ 15

3.8.7 Trepikojad.............................................................................................................. 16

3.8.8 Evakuatsioonipääsud ja -sulused ......................................................................... 16

3.8.9 Hädaväljapääsud................................................................................................... 17

3.8.10 Evakuatsioonialade piirangud .......................................................................... 17

4 TULEOHUTUSPAIGALDISED ............................................................................................ 17

4.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon ..................................................................... 18

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 3 / 33

4.1.1 Keldrikorrused ....................................................................................................... 18

4.1.2 7-korruselised hooned .......................................................................................... 18

4.1.3 9-korruselised hooned .......................................................................................... 19

4.2 Evakuatsioonivalgustus ............................................................................................ 20

4.3 Piksekaitse ................................................................................................................ 21

4.4 Suitsueemaldamine .................................................................................................. 21

4.4.1 Eesmärgid .............................................................................................................. 21

4.4.2 Lahendusviisid ja käivitustasemed ...................................................................... 21

4.4.3 Süsteemi toimimise aeg ........................................................................................ 22

4.4.4 Arvutuspõhimõtted ............................................................................................... 22

4.4.5 Suitsutsoonid ja suitsutõkked .............................................................................. 22

4.4.6 Kompensatsiooniõhu saamine ............................................................................. 22

4.4.7 Reservtoide ............................................................................................................ 23

4.4.8 Nõuded suitsueemaldusavadele .......................................................................... 23

4.4.9 Nõuded suitsueemaldusventilaatoritele ............................................................. 23

4.4.10 Nõuded kaabeldusele ....................................................................................... 23

4.4.11 Suitsueemaldusseadmete juhtimine ................................................................ 23

4.5 Tuleohutuspaigaldiste info-ja juhtimistabloo ......................................................... 24

4.6 Tulekustutid .............................................................................................................. 24

4.7 Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel .......................................................................... 24

4.8 Tuletõrje voolikusüsteem ......................................................................................... 25

4.9 Märgtõusutoru .......................................................................................................... 25

4.10 Tuletõrjujate lift ........................................................................................................ 25

4.11 Tuleohutussüsteemide automaatika (TOA) ............................................................ 25

4.12 Diiselgeneraator ........................................................................................................ 26

5 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS ................................................................................ 26

5.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ......................................................................... 26

5.2 Küttesüsteem ............................................................................................................ 27

5.3 Päikesepaneelide tuleohutus ................................................................................... 27

6 PÄÄSUD KELDRISSE, JA KATUSELE, KATUSE TURVAVARUSTUS ................................... 28

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 4 / 33

7 PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKT, OPERATIIVKAART .................................................... 28

8 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE .............................................................. 29

9 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI .......................................................................................... 30

LISA 1 SUITSUEEMALDUSE PÕHINÄITAJATE TABEL .............................................................. 31

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 5 / 33

1 ÜLDANDMED

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas ehitusprojekti osas kirjeldatakse hoonekompleksi ehitusprojekti tuleohutuse

tagamise põhimõtteid eelprojekti mahus.

Tegemist on korterelamute kompleksiga, mis koosneb neljast seitsmekorruselistest ja

kolmest üheksakorruselistest hoonetest ning maa-alustest parklatest.

Hooned koos maa-aluste parklatega on jagatud kolmeks kinnistuks ehk positsiooniks

(positsioonid 1, 2 ja 3) ja tinglikult neljaks plokiks (plokid 1, 2, 3 ja 4, skeemid on toodud

allpool). Käesolev seletuskiri vaatleb Positsiooni 1, mis koosneb plokkidest 1 ja 2. Esimeses

plokis on üks seitsmekorruseline maja (hoone 1) maa-aluse parklaga, teises plokis on

seitsme- (hoone 3) ja üheksakorruseline maja (hoone 2) ühise maa-aluse parklaga. Kuigi

teine ja kolmas plokk asuvad erinevatel positsioonidel (kinnistutel), vastavalt pos. 1 ja pos.

2 on tungivalt soovituslik ehitada teise ja kolmanda ploki vundamendi ja parkla osa

üheaegselt. Teine ja kolmas plokk on seotud omavahel ühise sissesõiduteega.

Hoonete esimeste- ja tüüpkorruste lahendused on ühesugused.

Joonis 1 Kompleksi plokkide numeratsioon

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 6 / 33

Joonis 2 Kompleksi korterelamute numeratsioon (käsitletav osa on ümbritsetud punase

joonega)

1.2 Kõrvalekalded normdokumentidest

Hoone projekteerimisel kaldutakse vähesel määral kõrvale kehtivatest tuleohutusnõuetest

ning seetõttu on tuleohutuse lahendamisel arvestatud Siseministri määruse 30.03.2017 nr

17 § 4 põhimõtetega mis võimaldab oluliste tuleohutusnõuete täitmist tõendada

analüütiliselt. Kõik kõrvalekalded nõuetest ning põhjendused on kirjeldatud seletuskirjas.

9-korruseliste hoonete tuleohutuslahendused määratakse üldjuhul kõrghoone standardi

EVS 812-8:2018 alusel. Kuna hoonete kõrguse parameeter ületab lubatud kriteeriumit (28

m) ainult 1,2 m võrra siis rakendatakse hoonete puhul mõningaid leevendusi. Järgnevalt on

toodud nõuetest erinevad lahendused ja täpsustused

1. Keldrikorruse parklas rakendatakse piirpindala nõudeid mis tulenevad standardist EVS

812-4:2018. Seetõttu eraldatakse keldrikorruse ruumid pealmaakorrustest REI 120

tuletõkkekonstruktsioonidega (sh ka avatäited mille puhul jagatakse tulepüsivus mitme

järjestikuse tuletõkkeukse vahel). Parkla lubatud piirpindala II tulekaitsetaseme

rakendamisel on 3000 m2

2. Kõikidele hädaväljapääsudele peab olema väljastpoolt ligipääs vajalike

päästevahenditega. 2. ja 3. korruse hädaväljapääsudeni pääseb käsiredelitega ning 4-7

korruse hädaväljapääsudeni autotõstukiga. Korterite puhul, mille hädaväljapääsudele

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 7 / 33

ei ole võimalik tagada autotõstukiga ligipääsu, lahendatakse turvalisse kohta jõudmine

rõdu põrandas olevate luukide abil. Luukide kaudu peab olema võimalik jõuda

kõrguseni, kust on võimalik inimesi päästa tavaliste käsiredelitega (3.korruse tasand).

Luukidena kasutatakse spetsiaalseid tooteid (näiteks Nesco luukredel EI 60

tulepüsivusega).

3. Panipaikade osas ei rakendata kõrgendatud nõuet kandekonstruktsioonidele (R 180).

Tegemist on väikeste ruumidega mille tulekahju kestvuse piirab ära ruumi suurus ning

sellega seonduv põlevmaterjali tegelik kogus.

4. 9-korruselistesse hoonetesse ei paigaldata esmase tulekustutusvahendina

kasutatavaid voolikukappe. Hoones asuvad vaid korterid ning vee oskamatu

kasutamine tulekahju kustutamiseks või olla selle kasutajale ohtlik. Seetõttu

paigaldatakse iga korruse liftiesisesse koridori tulekustuti.

5. 9-korruselistesse hoonetesse ei paigaldata helindussüsteemi. Hoones asuvad vaid

korterid ning igasse korterisse paigaldatakse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

alarmseade.

1.3 Tuleohutuse osa koostamise lähteandmed

hoone tuleohutusklass TP 1

hoone kasutusviis I, VII

hoone kasutusala korterelamu garaaž

maksimaalne inimeste arv Hoone 1 - 138

Hoone 2 - 202

Hoone 3 - 138

korruselisus -1/7 hooned 1 ja 3

-1/9 hoone 2

hoone kõrgus 7-korruselised hooned 23,3

9-korruselised hooned 29,2

1.4 Normdokumendid

- Tuleohutuse seadus; - Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

- Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 8 / 33

- Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; - Siseministri määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

- Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“;

- Siseministri määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded"; - EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;

- EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus; - EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-8:20182 „Kõrghoonete tuleohutus“;

- EVS 620-2:2012+A1:2017 Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid;

- EVS 620-6:2014 Tuleohutus. Osa 6: Tekstiilsed sisustusmaterjalid; - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

- CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad;

- EVS 812-2:2014; Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS-EN 1838:2013; Valgustehnika. Hädavalgustus; - EVS-EN 50172:2005; Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid;

- EVS 919:2020; Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid;

- EVS-EN 62305-1…4 „Piksekaitse“;

2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE

Ehitise tuleohutusklass: TP 1

Ehitise kasutusviis: I, VII

Ehitise kasutusotstarve korterelamu

garaaž

Maapealsete korruste arv kuni 9

Maa-aluste korruste arv 1

3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED

3.1 Tuleohutuskujad

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 9 / 33

Kõik naaberhooned ja rajatised asuvad projektis käsitletavast hoonest vähemalt 8 meetri

kaugusel. Hoonete maapealne maht koosneb seitsmest eraldi osast mille välisseinad on

üksteisest rohkem kui 8 m kaugusel.

3.2 Kande -ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus

keldrikorrused 7-korrusline

hoone

9-

korruseline

hoone

Märkused

Kande- ja jäikusseinad R/EI 120 R/EI 60 R/EI 120 A1

Postid, talad R 120 R 60 R 120 A1

Vahe- ja katuslaed R/EI 120 R/EI 60 R/EI 120 A1

Trepikäigud ja

mademed

evakuatsiooniteel

R 30 R 60 A2-s1,d0

Rõdude ja terrasside kandekonstruktsioonid

R 30 R 60 B-s1,d0

Šahtide seinad EI 120 EI 60 EI 120 A1

Panipaigad keldris EI 90

Tehnilised ruumid üldjuhul EI 60

panipaigad EI 90

Korteritevahelised

mittekandvad

tuletõkkeseinad

EI 60 EI 60

Trepikojad EI 120 EI 60 EI 120

Liftišaht EI 60 EI 120

Lüüstambur EI 120

Raudbetoonkonstruktsiooni tulepüsivus tagatakse sarrusele nõutud piisava

betoonkaitsekihiga. Teraskonstruktsioonide tulepüsivus on tagatud sõltuvalt olukorrast kas tulekaitsevärviga katmise teel, täisbetoneerimise ja armeerimisega või kasutades

kaitsmata profiili, mis on tulekahjuolukorras piisava kandevõimega.

Kandekonstruktsioonid rajatakse vähemalt A2 klassi materjalidest. 7-korruselise hoone soojusisolatsiooniks võib kasutada ka põlevaid isolatsioonimaterjale

kuni 22 m kõrguseni, kui on tagatud tule leviku takistamine soojustusse ning soojustuse

sees.

9-korruselise hoone soojusisolatsiooniks võib kasutada soojusisolatsioonimaterjale mille tuletundlikkus on vähemalt A2.

Konstruktsioonide tulepüsivuse määramisel on arvestatud ruumide eripõlemiskoormuse klassidega.

Täpsed lahendused on antud konstruktiivse osa projektis.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 10 / 33

3.3 Eripõlemiskoormus

Eripõlemiskoormuse klassid ruumide kasutusotstarbe järgi on järgmised.

Korterid <600 MJ/m2

Panipaigad 600-1200 MJ/m2 Garaažid <600 MJ/m2

Tehnilised ja abiruumid <600 MJ/m2

3.4 Ladustamine ja parkimine

Ohtlike ainete ladustamist hoones ei toimu. Põlevmaterjali ladustatakse ainult selleks

ettenähtud ruumides. Prügikonteinerid asuvad ukse ja aknaavadest vähemalt 2 m kaugusel.

Autode parkimine toimub üldjuhul keldrikorruse parklas või vähemalt 4 m kaugusel hoone

välisseinast.

3.5 Tuleohuklass ja tulekaitsetase

Antud hoonetüübi tuleohuklassi ei määrata. Keldrikorrusel asuvas parklas ja nendega

piirnevates ruumides puhul rakendatakse II tulekaitsetaset (tulekustutid, automaatne

tulekahjusignalisatsioon).

3.6 Tuletõkkesektsioonid

Hoonete tuletõkkesektsioonideks jagamine toimub korruste kaupa, piirpindala ning

kasutusotstarve järgi. TP1 klassi I kasutusviisiga hoone lubatud tuletõkkesektsiooni

piirpindala suurus on üldjuhul kuni 2400 m2 pealmaakorrustel ning 800 m2 keldrikorrusel.

VII kasutusviisiga ruumide piirpindala keldrikorrusel on 3000 m2.

Kasutusotstarve järgi eraldatakse järgmised ruumid:

• evakuatsioonitrepikojad;

• suitsuvaba trepikoja (Tk2) rõdud;

• liftišaht 9-korruselises hoones;

• panipaigad;

• ventilatsiooniruumid;

• elektrikilbiruumid;

• tehnilised ruumid;

• vertikaalsed kommunikatsioonišahtid.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 11 / 33

Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse, akna või muu avatäite tulepüsivus on vähemalt 50%

seinale seatud tulepüsivusest, kui see avatäide jääb konkreetses tuletõkkeseinas alla 40%.

Antud leevendust ei rakendata 9-korruselises hoones 1. korruse koridori ja suitsuvaba

trepikoja vahelise ukse puhul mille tulepüsivus peab olema EI 120.

Lisaks tulepüsivusele on tuletõkkeustel suitsupidavus – vähemalt Sa. Trepikotta avanevad

uksed S200.

Tuletõkkeuksed tuleb varustada sulguriga välja arvatud normaalkasutuses lukustatuna

peetavate tehniliste ruumide ja 7-korruseliste hoonete korterite uksed.

9-korruselises hoones varustatakse sulguritega kõikide korterite uksed.

Juhul kui tuletõkkesektsioonina eraldatud hooneosad on erineva kõrgusega peab

madalama hooneosa katus 4 meetri ulatuses või kõrgema hooneosa sein 8 m ulatuses

vastama tuletõkkekonstruktsiooni nõuetele. (EVS 812-8:2018 p 6.3.1 ja joonis C.3).

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tuletõkkevahendite (tuletõkkeklapp

ventilatsioonitorustikul, tuletõkkemansett plasttorudel jms) tulepüsivus on vähemalt 50 %

tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest.

Tihendamiseks kasutatavate toodete ja materjalide puhul peab olema tõendatud materjali

tulepüsivus, kusjuures läbiviigumaterjali ja vuugitäitematerjali, mis peab vastama

tulepüsivusnõuetele, vastavushindamine toimub toimivuse püsivuse hindamise ja

kontrollimise süsteemi 1 kohaselt (MKM määrus nr 49 § 3). Kasutada võib tooteid mille kohta

on olemas harmoneeritud tootestandard või mille kohta on koostatud Euroopa tehniline

hinnang (ETA – European technical assessment). Toote kasutamine peab toimuma vastavalt

tootja paigaldusjuhendile.

Tuletõkkesektsioonide piirjooned, tuletõkke avatäidete asukohad ja nende

tulepüsivusklass on näidatud tuleohutusjoonistel.

3.7 Tuletundlikkus

Ruumide sisepinnad

Keldrikorrused

Hoone osa Seinad ja

laed

Põrandad Märkused

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 12 / 33

tehnilised ruumid ja

panipaigad

B-s1,d0 Dfl-s1

parkla B-s1,d0 A2fl-s1

evakuatsioonitrepikojad A2-s1,d0 A2fl-s1

7-korruselised hooned

Hoone osa Seinad ja

laed

Põrandad Märkused

korterid D-s2,d2 Nõuded puuduvad

tehnilised ruumid ja

panipaigad

B-s1,d0 Dfl-s1

evakuatsioonitrepikojad A2-s1,d0 A2fl-s1

9-korruselised hooned

Hoone osa Seinad ja

laed

Põrandad Märkused

korterid C-s2,d1 Dfl-s1

trepikojad ja tamburid

(liftihallid)

A2-s1,d0 A2fl-s1

tehnilised ruumid ja

panipaigad

B-s1,d0 Dfl-s1

evakuatsioonitrepikojad A2-s1,d0 A2fl-s1

Väliste konstruktsioonide tuletundlikkus

Välisseina osa 7-korruseline hoone Märkused

Välisseina välispind B,d0

Õhutuspilu välispind B,d0

Õhutuspilu sisepind B-s1,d0 9. korruselises hoones peab

soojustusmaterjal olema vähemalt

klassist A2-s2,d0

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 13 / 33

Katusekatte tuletundlikkus Broof(t2-t4)

9. korruselise hoone katuse soojustus peab olema vähemalt klassist A2-s2,d0.

Torupaigaldise tuletundlikkus

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;

2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2;

Kaabli tuletundlikus

Hoonetes kasutatavale kaablile esitatakse tuletundlikkuse nõue Cca-s1,d1,a2

9-korrusleise hoone evakuatsiooniteedel peab kaabli tuletundlikkus olema Bca-s1,d0.

Nõue ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasse

hoonest väljastpoolt ja ei läbi siseruume.

3.8 Evakuatsioonilahendus

3.8.1 Maksimaalne inimeste arv

Maksimaalsed inimeste arvud hoonete kaupa on järgmised:

Hoone 1 Hoone 2 Hoone 3

keldrikorrus 20 60

1. korrus 18 18 18

Terrasside ja rõdude

konstruktsioon

B-s1,d0

Terrasside ja rõdude

põrandad

Bfl-s1

9-korruselises hoones

A2fl-s1

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 14 / 33

2. korrus 20 23 20

3. korrus 20 23 20

4. korrus 20 23 20

5. korrus 20 23 20

6. korrus 20 23 20

7. korrus 20 23 20

8. korrus 23

9. korrus 23

Kokku 138 202 138

Inimeste arvu määramisel on võetud arvesse arvestuslikku pinnavajadust inimese kohta.

Korterite puhul on arvestatud põhimõttega, et ühes korteris olevate inimeste arv saadakse

valemiga - tubade arv+1.

Keldrikorrustel asuva parka ning panipaikade inimeste arvu ei ole arvestatud hoones

viibivate inimeste üldarvu hulka.

3.8.2 Evakuatsioonikorraldus

Hoones rakendatakse massilist evakuatsiooni kus tulekahju korral hoones evakueeritakse

koheselt kogu hoone.

3.8.3 Keldrikorruste evakuatsioonilahendus

Keldrikorruse parklast on võimalik evakueeruda kas läbi trepikodade või läbi sissesõidutee.

Väljumistee laius on vähemalt 1200 mm ning väljumisteel olevad uksed on valgusavaga

vähemalt 850 mm. Väljumistee pikkus lähima evakuatsioonipääsuni ei ületa 45 m.

3.8.4 1-9. korruse evakuatsioonilahendus

1-9. korruse korteritest on üks väljumistee läbi evakuatsioonitrepikoja ning teine läbi

hädaväljapääsu akna. Iga korter on eraldi evakuatsiooniala. Trepikäigu laius on vähemalt

1200 mm ning väljumisteel olevad uksed valgusavaga vähemalt 850 mm. Trepikoja

lõppväljapääsu ukse valgusava laius peab olema vähemalt 1050 mm. Väljumistee pikkus ei

ületa 30 m.

3.8.5 Evakuatsiooniaja arvutus 7-korruselises hoones

Selleks, et hinnata evakuatsiooniks kuluva aja piisavust kasutati standardis EVS 812:7:2018

toodud arvutusmetoodikat evakueerumiseks kuluva aja arvutamiseks.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 15 / 33

Lähteandmed

- kõrgus 1. korruse põrandast kuni 7. korruse põrandani 21m

- evakuatsioonitee horisontaalse osa pikkus: Lh= 15 (7. korrusel)+6 m (1. korrusel)

- vertikaalse evakuatsioonitee pikkus: Lv = 4x21 = 84 m

- inimese horisontaalne liikumiskiirus – 1,05 m/s

- inimese vertikaalne liikumiskiirus (trepil) - 0,65 m/s

Evakuatsiooniaja arvutamine

Horisontaalne aeg = th=21 : 1,05 = 20 s

Vertikaalne aeg tv=84 : 0,65 = 129 s

Liikumisele kuluv aeg tl=20+128= 149 s

Vajalik evakuatsiooniaeg tve= 90+149= 239 s

Võimalik evakuatsiooniaeg tvõ = 239+60 = 298 s

Lubatud võimalik evakuatsiooniaeg antud hoone puhul on 300 s mida ei ületata.

3.8.6 Evakuatsiooniaja arvutus 9-korruselises hoones

Selleks, et hinnata evakuatsiooniks kuluva aja piisavust kasutati standardis EVS 812:8:2018

toodud arvutusmetoodikat evakueerumiseks kuluva aja arvutamiseks.

Lähteandmed

- inimeste arv 203

- kõrgus 1. korruse põrandast kuni 9. korruse põrandani 28m

- käiguradade arv 1200/0,54=2,2 ehk 2 inimest

- inimeste arv kahes rivis 203/2=102

- evakuatsioonitee horisontaalse osa pikkus: Lh= 15 m

- inimestest tekkinud järjekorra pikkus: Lj = I : n = 102 : 2 = 51 m

- evakuatsioonitee pikkus trepikojas: Ltr = 4 x h = 4 x 28 = 112 m

- vertikaalse evakuatsioonitee pikkus: Lv = Ltr + Lj = 51 + 112 = 163 m

- inimese horisontaalne liikumiskiirus – 1,05 m/s

- inimese vertikaalne liikumiskiirus (trepil) - 0,65 m/s

Trepikoja läbimise aeg

tp = Lh : Vh + Lv : Vv = 15 : 1,05 + 163 : 0,65 = 14,3 + 250,7 = 265 s = 4,4min

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 16 / 33

Evakuatsiooniaeg

te = ta + tr + tp = 1,5 + 1,2+4,4 = 7,1min<9 minutit

ta = 1,5 min

tr -= 1,2 min

Arvutuse tulemus: viimane inimene jõuab trepikoja kaudu hoonest välja 7,1 minutiga

Lubatud evakuatsiooniaja pikkuseks koos avastus- ja reaktsiooniajaga on kuni 9 minutit.

3.8.7 Trepikojad

7- korruselistes hoonetes on üks trepikoda mis teenindab kõiki korruseid. 9- korruselistes

hoonetes on üks trepikoda mis teenindab maapealseid korruseid, ning keldrit teenindab

eraldi sissepääsuga trepikoda, mis on eraldatud maapealsest trepikojast.

9- korruseliste hoonete trepikojad on klassist Tk2 kuhu pääseb korrustelt läbi tule eest

kaitstud välisrõdu kaudu. Esimese korruse koridori ühendus trepikotta lukustatakse ATS

häire korral. Selliselt täidetakse nõude täitmine, mille kohaselt ei tohi 1 korrusel olla

otseühendust suitsuvaba trepikojaga.

Trepikäikude ja -mademete laius on vähemalt 1200 mm.

Trepiastmete sügavus on vähemalt 270 mm ja astme kõrgus on kuni 180 mm. Treppidel on

käsipuud.

3.8.8 Evakuatsioonipääsud ja -sulused

Kõik evakuatsiooniteel olevad uksed peavad olema varustatud sobiva

evakuatsioonisulusega.

Suluste valikul arvestada järgmiste põhimõtetega:

• Standardile EVS-EN 179 vastava avariilingiga varustatakse kõik lukustatavad uksed

mida kasutavad hoone kasutajad ning mis lähevad evakuatsiooni- või väljumisteele.

Sellised uksed on:

- trepikodade lõppväljapääsude uksed; - uksed parklast trepikodadesse.

• muid suluseid (pöördnupud) tohib kasutada kohtades kus kasutajate arv on alla 30

ning ruumis viibivad hoonet tundvad inimesed (nt tehnilised ruumid, kontoriruumid, abiruumid jms).

Täpne suluste lahendus antakse lukustusprojektis.

Evakuatsiooniuksed mille kaudu evakueeruvate inimeste arv on üle 30 avanevad liikumise

suunas.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 17 / 33

Väljumis- ja evakuatsiooniteel asuvad uksed:

• kuni 60 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uste valgusava laius on vähemalt 850

mm;

• 61-150 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uste valgusava laius on vähemalt 1050

mm;

• valgusava kõrgus on vähemalt 2000 mm;

• lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.

3.8.9 Hädaväljapääsud

Evakuatsioonialades kus on arvestatud hädaväljapääsu võimalusega peab olema avatav

aken või pääs rõdule või terrassile mille valgusava laius on vähemalt 500 ja kõrgus 600 mm

ning laiuse ja kõrguse summa on vähemalt 1500 mm. (9-korruselises hoones on

hädaväljapääsu minimaalsed mõõtmed 600x1200mm).

Kõikidele hädaväljapääsudele peab olema väljastpoolt ligipääs vajalike päästevahenditega.

2. ja 3. korruse hädaväljapääsudeni pääseb käsiredelitega ning 4-9 korruse

hädaväljapääsudeni autotõstukiga. Korterite puhul, mille hädaväljapääsudele ei ole

võimalik tagada autotõstukiga ligipääsu, lahendatakse turvalisse kohta jõudmine rõdu

põrandas olevate luukide abil. Luukide kaudu peab olema võimalik jõuda kõrguseni, kust

on võimalik inimesi päästa tavaliste käsiredelitega (3.korruse tasand). Luukidena

kasutatakse spetsiaalseid tooteid (näiteks Nesco luukredel EI 60 tulepüsivusega).

3.8.10 Evakuatsioonialade piirangud

Puuduvad

4 TULEOHUTUSPAIGALDISED

Hoonetesse paigaldatakse järgmised tuleohutuspaigaldised:

- automaatne tulekahjusignalisatsioon; - evakuatsioonivalgustus;

- suitsutõrjesüsteem;

- esmased tulekustutusvahendid – tulekustutid; - märgtõusutoru;

- piksekaitse;

- diiselgeneraator; - tuletõrjujate lift (9-korruseline hoone);

- tuleohutussüsteemide automaatika.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 18 / 33

4.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

4.1.1 Keldrikorrused

Keldrikorrusele paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Süsteem on ühine hoonega 2 ja 3 ning selle keskseade

paikneb hoone nr 2 trepikoja 1. korrusel. Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi

keskkonnatingimustele sobivaid andureid. Tulekahjuanduritega varustatakse kõik

keldrikorruse osad Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude lähedusse.

Tulekahju korral:

• käivituvad alarmseadmed;

• lülitub välja ventilatsioon;

• liftid sõidavad esimesele korrusele ja avavad uksed. Uksed suletakse tootja poolt

ettenähtud aja möödudes;

• käivitatakse 3. ja 4. käivitustaseme suitsueemaldusseadmed konkreetsest suitsutsoonist tulnud häire peale.

Automaatse tulekahjusignalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

4.1.2 7-korruselised hooned

Hoonetesse paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Hoonesse 1 paigaldatakse eraldi süsteem, asukohaga

hoone 1. korruse trepikoda. Hoonesse 3 paigaldatakse ühine süsteem hoonega 2 ning

keldrikorrusega mille keskseade paigaldatakse hoone 2 trepikotta.

Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi keskkonnatingimustele sobivaid andureid.

Tulekahjuanduritega varustatakse kõik hoone osad (sh trepikoda ja liftišaht) välja arvatud

korterid 1-7 korrusel kuhu paigaldatakse autonoomsed suitsuandurid. Igasse korterisse

paigaldatakse vähemalt üks 5-aastase toiteallikaga varustatud autonoomne suitsuandur.

Täiendava turvalisuse tagamiseks on soovitatav paigaldada täiendavad andurid igasse

magamistuppa.

Ühe anduri paigaldamisel on soovituslik asukoht esiku piirkond. Andur tuleb paigaldada

ruumi lakke vähemalt 50 cm kaugusele seintest ning muudest takistustest. Andurid tuleb

paigaldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhendile.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 19 / 33

Autonoomse suitsuanduri võib asendada valvesüsteemiga integreeritud autonoomse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. Tulekahju teatenupud paigaldatakse

evakuatsioonipääsude lähedusse ning igale korrusele paigaldatakse vähemalt üks

teatenupp.

Tulekahju korral:

• käivituvad alarmseadmed;

• lülitub välja ventilatsioon;

• liftid sõidavad esimesele korrusele ja avavad uksed. Uksed suletakse tootja poolt

ettenähtud aja möödudes;

• käivitatakse 3. ja 4. käivitustaseme suitsueemaldusseadmed konkreetsest

suitsutsoonist tulnud häire peale.

Automaatse tulekahjusignalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

4.1.3 9-korruselised hooned

Hoonesse paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mille keskseade paikneb hoone nr 2 trepikoja 1. korrusel.

Süsteem on ühine hoonega 3 ning keldrikorrusega.

Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi keskkonnatingimustele sobivaid andureid.

Tulekahjuanduritega varustatakse kõik hoone osad sh ka korterid

Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude lähedusse ning igale korrusele

paigaldatakse vähemalt üks teatenupp.

Üldaladel peab alarmseadmete helitase olema vähemalt 65 dB ning korterites vähemalt 75

dB.

Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude lähedusse.

Tulekahju korral:

- käivituvad alarmseadmed;

- sulguvad elektrilise ajamiga tule- ja suitsutõkkeklapid; - lülitub sisse evakuatsioonivalgustus;

- lülitub välja ventilatsioon;

- liftid sõidavad esimesele korrusele ja avavad uksed. Uksed suletakse tootja poolt ettenähtud aja möödudes;

- lukustatakse ja blokeeritakse 1. korruse koridori ja Tk2 trepikoja vahelise ukse

kasutamine;

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 20 / 33

- lukustatakse ja blokeeritakse keldri trepikoja ja Tk2 trepikoja vahelise ukse

kasutamine; - käivitatakse 3. ja 4. käivitustaseme suitsueemaldusseadmed konkreetsest

suitsutsoonist tulnud häire peale.

Süsteemi magistraalkaablid on tulekindlad kaablid või muul viisil tule eest kaitstud selliselt,

et tulepüsivus oleks tagatud vähemalt 2 tunni jooksul. Korrustele paigaldatavatele silmuste

kaabli installatsioonidele esitatakse tulepüsivuse nõue vähemalt 90 minutit.

4.2 Evakuatsioonivalgustus

Hoonetesse paigaldatakse evakuatsioonivalgustus toimimisajaga vähemalt 1 tund 7-

korruselistes hoonetes ning keldrikorrustel ning 2 tundi 9-korruselistes hoonetes.

Valgustitena kasutatakse sisseehitatud akuseadmega valgusteid.

Evakuatsioonivalgustussüsteemis nähakse ette monitooringusüsteem valgustite ja akude

korrasoleku tsentraalseks jälgimiseks.

Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse: - ohu korral kasutatava väljapääsu uksele;

- trepile, nii, et iga trepikäik oleks valgustatud;

- tasandimuutusele;

- ohutusmärgile; - suunamuutusele;

- lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt;

- esmaabipunktile;

- tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule.

Valgustite paigaldus peab tagama, et evakuatsioonivalgustus täidab alljärgnevaid

funktsioone:

a) valgustab evakuatsiooni- ja väljumisteede märgistust (evakuatsiooniväljapääse ja hädaväljapääse tähistavate märkide tuvastamine ja valgustamine);

b) tagab evakuatsiooni- ja väljumisteede valgustatuse, et võimaldada turvaline liikumine

ohutusse kohta ja selle suunas ning, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju teatenupud ja tuletõrjevahendid oleksid kergesti leitavad ja kasutatavad;

c) vähendab paanika tekkimise võimalust ja võimaldab isikute ohutut liikumist

evakuatsiooni ja väljumisteedel, tagades vastavad visuaalsed tingimused ja suuna leidmise

(avatud alade paanikavastane valgustus);

Väljapääsuteede valgustus paigaldatakse evakuatsiooni- ja väljumisteele, sellel paiknevate

tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks

kasutamiseks. Väljapääsuteedel laiusega kuni 2 m ei tohi väljapääsutee põranda keskjoone

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 21 / 33

rõhtne valgustustihedus olla alla 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba

valgustihedus ei tohi olla alla 0,5 lx. Paanikavastase valgustuse keskmise valgustihedusega

vähemalt 0,5 lx paigaldatakse avatud aladele, mille üldpind on üle 60 m2 või kus viibib

samal ajal vähemalt 10 inimest, tualett-või riietusruumi, mille üldpindala on rohkem kui 10

m2 ja liikumispuudega inimestele mõeldud tualettruumi.

Evakuatsioonivalgustuse abil esiletõstmist nõudvates kohtades (kustutid, teatenupud, ATS

keskseade, suitsueemalduse juhtimisnupud, esmaabipunktide asukohad jne) peab

valgustustihedus olema vähemalt 5 lx.

Evakuatsioonivalgustus on lahendatud tugevvoolu projektiga vastavalt standardite EVS-EN

1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ning EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemid“ nõuetele.

4.3 Piksekaitse

Kõik hooned varustatakse vähemalt III klassi piksekaitsesüsteemiga mis lahendatakse

eraldi projektiga.

4.4 Suitsueemaldamine

4.4.1 Eesmärgid

Projekteeritava hoone puhul on suitsueemaldamise eesmärgid järgmised:

• ohutu evakutsiooni tagamine;

• päästemeeskonna kustutustoimingute toetamine.

4.4.2 Lahendusviisid ja käivitustasemed

Hoones kasutatakse järgmisi lahendusviise.

Lahendusviis 1: kasutatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevaid ning põrandapinnalt

avatavaid ukseavasid ja aknaid (loomulik suitsu eemaldamine). Sellist lahendust

kasutatakse 7- korruseliste hoonete korterites ning 9-korruseliste hoonete 1. korrusel

asuvates panipaikades.

Lahendusviis 2: kasutatakse kaugjuhtimisega avanevaid suitsu- ja kuumuse

eemaldamisluuke ja -aknaid (loomulik suitsu eemaldamine). Lahendust kasutatakse

trepikodades.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 22 / 33

Lahendusviis 3: tulekahjus tekkiva suitsu ja kuumuse eemaldamine hoonest toimub

paigaldatud väljatõmbe ventilaatorite abil (mehhaaniline suitsu eemaldamine). Lahendust

kasutatakse keldrikorruse ruumides ning 9-korruseliste hoonete koridorides ning

korterites.

Suitsueemalduse lahendusviisid ja käivitustasemed suitsutsoonide kaupa on toodud

põhinäitajate tabelis (lisa 1).

4.4.3 Süsteemi toimimise aeg

Suitsueemaldussüsteemide toimimisaeg on 120 minutit.

4.4.4 Arvutuspõhimõtted

Suitsueemaldusavade efektiivse pinna määramisel on lähtutud standardi EVS 919 p 9

põhimõtetest.

• parkla – 0,5%

• panipaigad – 1%

• korterid – 0,5%

Alla 50 m2 suuruste ruumide suitsueemaldus toimub läbi kõrvalruumide

suitsueemaldusavade.

Suitsueemalduse tsoonide pindalad, põlemiskoormuse väärtused ja protsendid on toodud

põhinäitajate tabelis (lisa 1).

4.4.5 Suitsutsoonid ja suitsutõkked

Suitsutsoonid on suurusega kuni 2000 m2. Mehaanilise suitsueemalduse korral on

maksimaalseks suitsutsooni pindalaks kuni 2600 m2.

Suitsueemalduse tsoonide pindalad on toodud põhinäitajate tabelis (lisa 1).

4.4.6 Kompensatsiooniõhu saamine

Kompensatsiooniõhu avade efektiivpindala nähakse ette vähemalt sama suur, kui ühe

suitsutsooni kohta tulev maksimaalne suitsuluukide efektiivpindala. Trepikodade ja 1-9

korruse ruumide kompensatsiooniõhu avadena kasutatakse käsitsi avatavaid ukseavasid.

Keldrikorruste kompensatsiooniõhk juhitakse suitsutsoonidesse vastavalt tsooni

käivitustasemele. 4. käivitustaseme puhul tagatakse kompensatsiooniõhk automaatselt. 2.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 23 / 33

käivitustaseme puhul juhitakse kompensatsiooniõhk ruumidesse käsitsi läbi ukseavade.

Õhu liikumise kiirus kompensatsiooniavas ei tohi ületa 5 m/s.

4.4.7 Reservtoide

Suitsuluukide ja juhtimiskeskuste reservtoide saadakse akudelt. Mehaanilise

suitsueemalduse varutoide lahendatakse generaatoriga. Erandiks on hoone nr 1, mille

varutoide lahendatakse kahe elektrisisendiga ringistatud alajaama erinevatelt trafodelt.

Lahendus peab vastama standardi EVS 919:2020 p 8.1.21 ja joonise F.21 nõuetele.

Täpne lahendus antakse elektri tugevvoolu osas.

4.4.8 Nõuded suitsueemaldusavadele

Suitsuluukide minimaalne kuumakindlusklass on B600, lumekoormuse klass SL 500 ning

tuulekoormuse klass WL 1500. Trepikodades olevate suitsuluukide valguskuplid peavad

vastama tuletundlikkuse nõudele B-s1,d0.

Käsitsi avatavad suitsueemaldusavad peavad olema 90° pöördavatavad ning avatavad

põrandapinnalt (maksimaalne lingi kõrgus ca 2000 mm).

4.4.9 Nõuded suitsueemaldusventilaatoritele

Suitsueemaldusventilaatorite temperatuuritaluvuse klass peab olema F400.

4.4.10 Nõuded kaabeldusele

Toiteks-, andmesideks ja juhtimiseks kasutatavad kaablid nähakse ette tulepüsivusega

vähemalt 120 minutit.

4.4.11 Suitsueemaldusseadmete juhtimine

Keldrikorruse suitsueemaldusseadmete juhtimine toimub infotabloolt ning tsooni siseneva

ukse kõrvalt. Parkla suitsueemaldus käivitub automaatselt tsoonis olevate

tulekahjuandurite rakendumisel.

Trepikodade suitsueemaldusluukide avamine toimub avamisnupust trepikoja 1. korruse

tasandil ning lisaks automaatselt konkreetses trepikojas paiknevate andurite

rakendumisel.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 24 / 33

9-korruseliste hoonete koridoride suitsueemaldamise ning ülerõhku tekitavate seadmete

käivitamine toimub automaatselt.

4.5 Tuleohutuspaigaldiste info-ja juhtimistabloo

Suitsuärastussüsteemide oleku kuvamiseks ja juhtimiseks on ette nähtud info- ja

juhtimistabloo. Infotabloo asub päästemeeskonna infopunktis.

4.6 Tulekustutid

Hoone varustatakse tulekustutitega arvestusega üks kustuti kustutusaine massiga 6 kg iga

200m2 kohta kuid vähemalt 2 kustutit korrusele.

Kustutusaine valikul tuleb arvestada võimaliku tulekahju liigiga (tahked ained,

põlevvedelikud, pinge alla olevad elektriseadmed). Soovitatav tulekustutusaine on üldjuhul

AB klassi vaht või pulber ning tehnilistes ruumides CO2.

Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale

või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil viibivatel isikutel

võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus selle

kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. Kustutid tuleb jaotada ühtlaselt kogu

hoonesse nii, et need oleks kergesti leitavad ning kättesaadavad. Vältida tuleks kustutite

paigaldamist ruumidesse mis võivad olla hoone kasutamise ajal lukustatud. Tulekustuti

põhi ei või olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 m. Paigaldatud tulekustuti ei tohi

takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist. Tulekustutid peavad

asuma küttekehadest ohutus kauguses.

Varjatud paigaldatud kustuti peab olema märgistatud tuleohutusmärgiga.

4.7 Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel

Tuleohutuspaigaldise toitekaabel ja selle kinnitus peavad olema tulekindlad. Toitekaabli

tulepüsivusaeg peab olema selline, et tuleohutuspaigaldise elektritoide on tagatud kogu

nõutud tööaja jooksul. Tulekindlate kaablite kinnitused peavad tagama kaablite püsivuse

kogu ettenähtud tulepüsivusaja.

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 25 / 33

Tuleohutuspaigaldise elektrivarustuse projekteerimisel ja paigaldamisel lähtutakse

asjakohasest tehnilisest normist või standardist.

4.8 Tuletõrje voolikusüsteem

Puudub vajadus tuletõrje voolikusüsteemi paigaldamiseks. 9-korruselistes hoonetes ei

paigaldata voolikusüsteemi kuna nende kasutamine esmase tulekustutusvahendina ei ole

väga efektiivne. Iga korruse koridori paigaldatakse üks 6-kg tulekustutusaine massiga

tulekustuti.

4.9 Märgtõusutoru

Päästetööde kiiremaks ja efektiivsemaks läbiviimiseks paigaldatakse kõikidesse

trepikodadesse märgtõusutoru siseläbimõõduga 80 mm. Trepikoja iga korruse tasandile

nähakse ette päästemeeskonna liitumiskoht. Voolikuga liitumiseks on DN50 mm Bogdanov

ühendusmuhv mis asub kõrgusel 1,35 m. Süsteemi täitmiseks ühendatakse püstik hoone

tarbevee süsteemiga, tavaolukorras on süsteem veega täidetud. Hoonete välisseinale

maapinnast 1-1,2m kõrgusele nähakse ette kaks 80mm läbimõõduga torust koosnev

toitesisend päästemeeskonnale. Toitesisendi liitmikud varustatakse korgiga, mis on

ühendatud ketiga ning kinnitatud toitesisendi külge. Rajatav märgtõusutorustik

survestatakse päästeauto survepumbaga.

4.10 Tuletõrjujate lift

9-korruselistesse hoonetesse nähakse tuletõrjujate lift, mis on standardne toode vastavalt

standardile EVS-EN 81-72:2015. Tuletõrjujatelifti toitekaablid on tulepüsivusega vähemalt 3

tundi. Liftišahti põhjast nähakse ette kustutusvee drenaaž või kustutusvee ärapumpamine.

Liftišaht ülerõhustatakse.

4.11 Tuleohutussüsteemide automaatika (TOA)

Tuleohutuspaigaldiste seire ja vajadusel juhtimine tagatakse tuleohutussüsteemide

automaatika lahendusega järgmistele tuleohutuspaigaldistele:

- suitsutõrjesüsteem;

- tuletõrjujate liftid ja liftišahti pumpla;

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 26 / 33

- läbipääsu süsteem;

- evakuatsioonivalgustuse süsteem;

- elektrivarustus ja varutoiteallikas.

Tuleohutussüsteemide monitooringu eesmärgiks on nende süsteemi põhiliste

funktsioonide pidev jälgimine, millede tõrked võivad takistada tuleohutussüsteemide

tegevust tulekahju korral ja alarm- või rikkeseisundi edastamist korrektiivtegevuse

teostamiseks ning tuleohutussüsteemide tulekahju korral juhtimist.

TOA info- ja juhtimistabloo komponentide ning seire ja juhtimisseadmete omadused

peavad vastama standardite EVS-EN 54-2, EVS-EN 54-4, EVS-EN 12101-10 ja

standardikavandi prEN 12101-9 nõuetele.

TOA keskseadme varutoide peab tagama süsteemide 72-tunnise töö võrgutoite katkemisel

ooterežiimis ja seejärel tagama 120 minuti jooksul süsteemi toimimise tulekahjuolukorras.

Info- ja juhtimispaneel lahendatakse vastavalt standardile EVS 812-8:2018.

Tuleohutussüsteemide informatsiooni- ja juhtimistabloo lahendatakse

tuleohutusautomaatika projektis.

4.12 Diiselgeneraator

Hoone 2 ja selle alla jääva parkla teenindamiseks paigaldatakse diiselgeneraator mille

eesmärgiks on tagada garanteeritud elektritoide tuleohutuspaigaldistele, mis ei oma eraldi

akusid. Diiselgeneraator paigaldatakse eraldi tuletõkkesektsioonina rajatud ruumi.

Diiselgeneraatoriga lahendatakse järgmiste tuleohutuspaigaldiste reservtoide:

- mehhaanilise suitsueemaldussüsteem;

- tuletõrjelift.

Kasutatavad generaatoragregaadid peavad vastama standardi ISO 8528-1 osadele 7, 10 ja

12. Generaatoril peab olema kaks käivitusakude komplekti.

5 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS

5.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 27 / 33

Hoone on varustatud mehaaniliste soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemidega. Ventilatsiooniagregaadid mis teenindavad mitut

tuletõkkesektsiooni paigaldatakse eraldi tuletõkkesektsioonina rajatud tehnoruumidesse.

Ventilatsioonitorustiku läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonidest varustatakse see

tuletõkkeklappidega, mille tulepüsivus on vähemalt 50% konstruktsiooni tulepüsivusest.

9-korruselise hoone ventilatsioonisüsteemides kasutatakse elektrilise ajamiga EI-S

tuletõkkeklappe mis sulguvad automaatse tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel.

Ventilatsioonitorustik varustatakse vajalikul hulgal puhastusluukidega.

Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel lülitatakse ventilatsiooniseadmed välja.

Taaskäivitamine toimub seadmete juurest, hooneautomaatika kaudu või eraldi nupust,

mille võib tuua ATS keskseadme lähedusse.

Hoone ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

5.2 Küttesüsteem

Hoones on kaugküte.

Küttesüsteemi torustikud tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest. Põlevatest

materjalidest võivad olla põrandasisesed küttetorustikud. Küttetorude läbiminekul

tuletõkketarindist on vaja läbiviik tihendada nii, et see vastaks ettenähtud tulepüsivuse

klassile.

5.3 Päikesepaneelide tuleohutus

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemide toimimiseks

vajaliku ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks.

Päikesepaneelide moodustatavad tsoonid võivad olla maksimaalselt 300 m2 suurused,

käiguteed tsoonide vahel vähemalt 1 m laiused. Juurdepääsuteed, mis viivad teiste

tehnoseadmeteni, päikesepaneelide tsoonis peavad olema vähemalt 0,8 m laiused, kaugus

suitsuluukidest vähemalt 1 m. Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja

paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja

kustutustööde tegemiseks. Potentsiaalselt pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 28 / 33

nende kulgemise tee jooksul paigutatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus

peab olema tehtud hästi loetava sildiga mõlemas kaabliotsas ning ligipääsetavates

kohtades korrustel. Kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis ei ole tähistamine

selles osas vajalik. Päästemeeskonna sisenemistee uksele peab olema paigaldatud

märgistus vastavalt joonisele 1, märgi minimaalne suurus 10x15 cm.

Joonis 3 Päikesepaneelide tähistus

Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes

punktides:

• liitumiskilp – hoones või kinnistupiiril;

• peakilbis/jaotuskilbis – peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse;

• inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas

ruumis, siis tuleb inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile.

Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri

juures. Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:

• paigaldusplaani (pealtvaade), soovitatavalt aerofoto;

• paigaldise struktuuriskeemi.

• kaabliteede asukohta.

6 PÄÄSUD KELDRISSE, JA KATUSELE, KATUSE TURVAVARUSTUS

Keldrisse pääseb läbi trepikodade ning läbi sissesõidutee. Katusele pääseb iga hooneosa

viimasel korruse paikneva katuseluugi kaudu mis on varustatud statsionaarse redeliga.

Turvaliseks liikumiseks katusel paigaldatakse katusepollarid.

7 PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKT, OPERATIIVKAART

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 29 / 33

Päästemeeskonna infopunkt asub hoone 2 trepikojas. Antud ruum on piisavalt ohutu koht

päästemeeskonnale tuleohutuspaigaldistelt info lugemiseks ja nende juhtimiseks.

Infopunktis peab olema liikumiseks vähemalt 1 m² vaba ruumi ning lühem külg ei tohi olla

väiksem kui 0,8 m.

Infopunkti ukse avab päästemeeskonnale hoone valdaja või turvafirma, kes tulekahju

häirele esmaselt reageerib. Automaatselt avamine ei ole vajalik, kuna automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire saatmist Häirekeskusesse ette ei nähta.

Infopunkt peab olema varustatud evakuatsioonivalgustusega mille toimimisaeg on

vähemalt 1 tund ning mis tagab valgustiheduse vähemalt 5 lx.

Päästemeeskonna sisenemistee ning infopunkt tähistatakse standardi EVS 620-2 kohase

tuleohutusmärgiga.

Ruumi välisukse kohale paigaldatakse ATS-süsteemi vilkur mis võimaldab

päästemeeskonnal infopunkti asukohta kergemini leida.

Infopunktis peavad olema vähemalt järgmised andmed ja seadmed:

• operatiivkaart;

• evakuatsiooniplaanid;

• tulekahjusignalisatsiooni keskseade ja paiknemisskeemid;

• suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ja paiknemisskeemid;

• päikeseelektripaigaldise dokumentatsioon.

Operatiivkaardi koostab hoone omanik ning selles sisalduv teave esitatakse Päästeametile.

Operatiivkaardil olevat infot uuendab hoone valdaja operatiivkaardil olevate andmete

muutumisel või pärast hoones muudatuste tegemist ning sellest teavitatakse Päästeametit.

8 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE

Paldiski mnt 229 korterelamute arendusala Töö nr PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn Eelprojekt

Tuletark Konsultatsioonid OÜ v01

Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus (allkirjastatud digitaalselt) 07.07.2023

Lk 30 / 33

Hoonele pääseb ligi juurdepääsutee kaudu mille laius on vähemalt 3,5 m. Tee lõpus on

loodud võimalused päästeautode ümberpööramiseks. Päästemeeskonna sisenemisteeks

on pääs hoonesse.

9 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Kustutusvee minimaalne vooluhulk on 20 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Tulekustutusvesi saadakse vastavalt detailplaneeringule rajatavast hüdrandivõrgustikust.

Hoonest 200 m raadiusse on planeeritud vähemalt üks tuletõrjehüdrant. Hüdrantide

asukohad on näidatud tehnovõrkude plaanil. Hüdrandist saadav veevooluhulk on vastavalt

AS Tallinna Vee tehnilistele tingimustele vähemalt 20 l/s.

Lk 31 / 33

LISA 1 SUITSUEEMALDUSE PÕHINÄITAJATE TABEL

SE tsooni

number

SE ala Pindala

m2

Eripõle

mis-

koormu

s MJ/m2

SE

avade

tegur %

SE avade

nõutav

efektiivne

pindala

m2 (SEV

tootlikus

m3/sek

SE luugi

(akna)

mõõtmed ja

arv

SE avade

tegelik

efektiivne

pindala m2

Kompensatsiooni

-avade vajalik

pindala m2

Uste puhul on

arvestatud

vooluteguriga 0,7

SE

lahend

usviis

SE

käivitu

stase

Hoone 1

SE -1.1M2 Parkla 662,5 <600 0,5 3,3 Mehaaniline Mehaaniline >3,3 sissesõidutee kaudu

3 2

SE 1.1L3 1 Suitsuluuk

katuses

1x1200x1200

>1 >1 välisuks 2 3

Hoonete 2 ja 3 alune keldrikorrus

SE -1.1M4 Parkla 1836 <600 0,5 9 Mehaaniline Mehaaniline >9 sissesõidutee

kaudu

3 4

SE -1.11MA2*

SE -1.12MA2*

Hoone 2

SE 1.1M4 Liftsišahti

esine

koridor 1. korrusel

Koridor

+suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 2.1M4 Liftsišahti

esine koridor 2.

korrusel

Koridor

+suure m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

Lk 32 / 33

SE tsooni

number

SE ala Pindala

m2

Eripõle

mis-

koormu

s MJ/m2

SE

avade

tegur %

SE avade

nõutav

efektiivne

pindala

m2 (SEV

tootlikus

m3/sek

SE luugi

(akna)

mõõtmed ja

arv

SE avade

tegelik

efektiivne

pindala m2

Kompensatsiooni

-avade vajalik

pindala m2

Uste puhul on

arvestatud

vooluteguriga 0,7

SE

lahend

usviis

SE

käivitu

stase

SE 3.1M4 Liftsišahti esine koridor 3.

korrusel

Koridor +suure

m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 4.1M4 Liftsišahti esine

koridor 4. korrusel

Koridor +suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 5.1M4 Liftsišahti esine

koridor 5. korrusel

Koridor +suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 6.1M4 Liftsišahti

esine koridor 6. korrusel

Koridor

+suure m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 7.1M4 Liftsišahti

esine

koridor 7.

korrusel

Koridor

+suure

m

korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

SE 8.1M4 Liftsišahti esine

Koridor +suure

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

Lk 33 / 33

SE tsooni

number

SE ala Pindala

m2

Eripõle

mis-

koormu

s MJ/m2

SE

avade

tegur %

SE avade

nõutav

efektiivne

pindala

m2 (SEV

tootlikus

m3/sek

SE luugi

(akna)

mõõtmed ja

arv

SE avade

tegelik

efektiivne

pindala m2

Kompensatsiooni

-avade vajalik

pindala m2

Uste puhul on

arvestatud

vooluteguriga 0,7

SE

lahend

usviis

SE

käivitu

stase

koridor 8. korrusel

m korter

SE 9.1M4 Liftsišahti esine

koridor 9. korrusel

Koridor +suure

m korter

<600 0,5 Mehaaniline Mehaaniline Mehaaniline 3 4

ÜR (ülerõhk) Liftišaht+k

eldrikorrus

e lüüstambu

r

3 4

Hoone 3

SE 1.1L3 1 Suitsuluuk katuses

1x1200x1200

>1 >1 välisuks 2 3

Märkus: Suitsueemaldustsoonide numeratsiooni täpsustatakse põhiprojekti tegemise käigus

Ea st

North

W es

t

South 4/6

4/6

Section 1Section 1

Se ct

io n

2 Se

ct io

n 2

17.2 m² 9018.1 m²

48-1

5.2 m² 48-2

10.6 m² 48-7

10.6 m² 48-8

3.1 m² 48-5

27.4 m² 48-9

15.5 m² 48-6 4.5 m²

48-4

1.9 m² 49-3

5.0 m² 49-2

5.6 m² 49-1

27.9 m² 49-5

10.9 m² 49-6

9.0 m² 49-7

11.1 m² 50-4

3.8 m² 50-2

5.9 m² 50-1

15.6 m² 50-3

12.0 m² 51-6

28.6 m² 51-5

4.4 m² 51-3

9.9 m² 51-4

2.7 m² 51-2

4.6 m² 51-1

4.3 m² 52-1

20.6 m² 52-5

11.8 m² 52-4

3.4 m² 52-3

1.7 m² 52-2

8.1 m² 53-1

4.1 m² 53-2 9.5 m²

53-4

11.3 m² 53-3

21.2 m² 53-5

1.8 m² 48-3

Section 3Section 3

4/D 4/D

4/C 4/C

4/A 4/A

4/5

4/5

4/4

4/4

4/3

4/3

4/2

4/2

4/1

4/1

4/B 4/B 1.6 m² 49-4

3.5 m² 902

12.1 m² 903

EI 60

EI 60

EI 60

EI 60EI 60

EI 60 EI

3 0

S2 00

EI 3

0 S2

00 EI

3 0

S2 00

EI 3

0 S2

00

EI 3

0 S2

00

EI 30 S200

EI 30 S200

EI 120 EI 120

EI 6

0 S2

00

E 60

4 in 4 in

5 in

23 in

3 in

3 in

4 in

EI 3

0 S2

00

ÜR LIFT SE 9.1M4

TINGMÄRGID EI 60 tuletõkkekonstruktsioon

EI 60 S200 Tuletõkkeukse tähis 5 in Evakueeruvate inimeste arv

Evakuatsiooniukse valgusava minimaalne laiusVA 1050 mm

AL Avariilink SE 1.1L3 Suitsueemaldustsooni tähis

EI 120 tuletõkkekonstruktsioon

ÜR Ülerõhustatud ala

VA 850 Sulus AL

VA 850 Sulus AL

Katusele pääs kohtkindla redeliga >600x800 mm

1:100

9-korruselise hoone 9.korruse tuleohutus

TO-5-18

Koostas JOONISE NIMETUS

OBJEKTI NIMETUS

PALDISKI MNT 229 KORTERELAMUTE ARENDUSALA

07.07.2023 MÕÕTKAVA JOONISE TÄHISKUUPÄEVTÖÖ NR.

PM2291

Paldiski mnt 229, 229a, 229b, Tallinn OBJEKTI AADRESSTELLIJA

Nord Projekt AS

Vastutav spetsialist

Janek Floren

Tuletark Konsultatsioonid OÜ Reg. nr: 14441564

Laada tn 20, 44310 Rakvere e-mail: [email protected]

koduleht: www.tuletark.ee MTR: FOT000033 - Tuleohutusteenus

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt

Projekti staadium: EP

Janek Floren