Kaaskiri

1

TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON

Notaribüroo Tallinn Maakri 19/1 www.enotar.ee Tel 6 77 00 99

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING

NING ASJAÕIGUSLEPINGUD

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar- Johanson seitsmeteistkümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (17.02.2026.a.) Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Siseministeeriumi, registrikood 70000562, aadress Pikk tn 61, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Krista Aas, isikukood 47607275214, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Tartu mnt 85, Tallinn, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Janek Lepp, isikukood 37408292213, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud, Osalejad sõlmivad lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ESEMEKS OLEVAD KINNISTUD

1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu asukohaga Tehase tn 9, Narva linn, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 26285350 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV98923).

302

2

1.1.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 51101:001:1946, pindala 4337,0 m², aadress Tehase tn 9, Narva linn, maa sihtotstarve sihtotstarbeta maa (100%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne

maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 1 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta.

1.3. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana.

1.4. Maa-ja Ruumiameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 51101:001:1946 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 423,89 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ulatus: 9,29 m²; nähtus: A ja B kategooria gaasitorustik; seisund: kehtiv. Piirivöönd ja piiriveekogu ulatus: 4336,91 m²; nähtus: Riigipiir (Piirivöönd ja piiriveekogu); seisund: kehtiv.

1.5. Lepingu esemeks 2 on kinnistu asukohaga Jaama tn 85, Põlva linn, Põlva vald,

Põlva maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 13933250 all. (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV81573).

1.5.1. Maa koosseisus on katastritunnus 62201:001:0379, pindala 5692,0 m², aadress Jaama tn 85, Põlva linn, Põlva vald, Põlva maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%).

1.5.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.5.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.5.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne

maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 2 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta.

1.7. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana.

1.8. Maa-ja Ruumiameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 62201:001:0379 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 110,47 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin); seisund: kehtiv; ulatus: 73,01 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x120); seisund: kehtiv; ulatus: 10,32 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x120); seisund: kehtiv;

3

ulatus: 32,29 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (ASB-10.3x120); seisund: kehtiv. Planeeringu ala ulatus: 5691,57 m²; nähtus: Tiheasustusala; seisund: kehtiv; ulatus: 5691,57 m²; nähtus: Kohustuslik detailplaneeringu ala; seisund: kehtiv; ulatus: 5691,57 m²; nähtus: Kohustuslik detailplaneeringu ala; seisund: kehtiv; ulatus: 5691,57 m²; nähtus: Tiheasustusala (Põlva valla üldplaneering); seisund: kehtiv. Raudtee kaitsevöönd ulatus: 89,52 m²; nähtus: Raudtee; seisund: kehtiv; ulatus: 280,25 m²; nähtus: Raudtee; seisund: kehtiv; ulatus: 571,39 m²; nähtus: Raudtee; seisund: kehtiv.

Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 ühiselt nimetatud lepingu ese.

1.9. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (17.02.2026) infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil.

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omanik avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 02.02.2026.a otsusele „Aktsiakapitali

suurendamine” ning siseministri 27.01.2026.a käskkirjale nr 1-3/12 on otsustatud suurendada Ühingu aktsiakapitali ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on lepingu esemeks olevad kinnistud.

2.1.2. Lepingu ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole lepingu eset kuni Lepingu sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, lepingu eseme suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi lepingu eseme tagastamiseks ega ole takistusi lepingu eseme käsutamiseks, valdamiseks, kasutamiseks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 mõistes, lepingu eset ei ole koormatud Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud Lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi.

2.1.4. Omanik on tasunud kõik lepingu esemega ja lepingu eseme kasutamisega seotud maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud.

2.1.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluvale maale on otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt.

2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne Lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi.

2.2. Ühing avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud

4

Maa-ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel lepingu eseme katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Ühing on teadlik lepingu eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja lepingu eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule mingeid pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi lepingu eseme puuduseks.

2.2.3. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt korraldab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist Ühingu juhatus kaasates selleks vajadusel eksperte. Sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor.

2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingus viidatud dokumentidega, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest.

3. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE

3.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1 nimetatud lepingu esemeks olevad kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme harilikuks väärtuseks 2 391 eurot.

3.2. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Ühingule üle antuks Lepingu sõlmimisega. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle valduse üleandmisel.

3.3. Omanik kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt 1 kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu nõudmisel esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.

4. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS

4.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 02.02.2026.a vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt antakse Ühingule üle mitterahaline sissemakse summas 2 391 eurot ning mille arvelt suurendatakse Ühingu aktsiakapitali 2 300 euro võrra, lastes välja 23 uut aktsiat nimiväärtusega 100 eurot iga aktsia kohta, ülekursiga 91 eurot. Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll sätestab, et aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on lepingu ese koos selle oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule.

4.2. Vastavalt riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 4 alusel Siseministeeriumi poolt koostatud hindamisaruandele vastab mitterahalise sissemakse esemeks oleva lepingu eseme väärtus siseministri 27.01.2026.a käskkirjas nr 1-3/12 toodule. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist on kontrollinud audiitor. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangute ja audiitori arvamuse sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule lisamisest.

4.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel

5

äriregistrisse. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks 6 kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute omanikuna.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED

5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 26285350 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733.

5.2. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13933250 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733.

6. NOTARI SELGITUSED

6.1. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega.

6.2. Mitterahalise sissemakse üleandmisega seonduv. 6.2.1. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär teatama kolmandate isikute õigustest

mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.

6.2.2. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.

6.2.3. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse

6

aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse.

6.2.4. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud. Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; 4) aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 6¹) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid.

6.2.5. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.

6.3. Kokkulepete ammendavus. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Omanik või Ühing on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Omaniku või Ühingu poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta (võlaõigusseadus § 11 lg 3).

6.4. Lepingu eseme dokumentatsioon. Vastaval lepingu eseme omanik peab otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka vastava lepingu eseme päraldisteks olevad vastava lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja võlaõigusseadus § 211).

7. LEPINGU EDASTAMINE

7.1. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale 3 tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu.

7.2. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar 10 päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Notaritasud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu (2x 6391 eurot) ja asjaõiguslepingu notaritasu 52,40 eurot (tehinguväärtus 12 782,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2). Ühing tasub kaugtõestamise notaritasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1).

7

Eeltoodud summadele lisandub 24% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 72,40 eurot, käibemaks 17,38 eurot, koos käibemaksuga 89,78 eurot. E-notari viide: kk

8.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 6,00 eurot (tehinguväärtus 1 301,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 6,00 eurot (tehinguväärtus 1 090,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1).

8.3. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või 3 tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

8.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu 3 tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notar teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.24 EUR / lk). Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud. Notariaalakt on osalejatele ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejate digitaalallkirjad:

Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt)

Krista AasTallinnas Janek LeppTallinnas

Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri: