Otsus

1 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

SISUKORD

SISUKORD 3

SELETUSKIRI 3

1. PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLEVA DOKUMENTATSIOONI LOETELU 3

2. ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD 3

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 4

3.1 Hoone paiknemiskõrgus 5

4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS JA TEOSTATAVAD TÖÖD 5

4.1 Üldosa 5

4.2. Vundament 5

4.3. Välisseinad 6

4.4. Sisesein 6

4.5. Põrand 7

4.6. Aknad 7

4.7. Uksed 7

4.8. Katus ja vahelagi 7

4.9. Trepp ja terrass 8

4.10. Koormused 8

5. TEHNOVÕRGUD 9

5.1. Elekter 9

5.2. Küte 9

5.3 Ventilatsioon 10

5.4 Veevarustus 10

5.5 Kanalisatsioon 10

5.6 Sademeveed 11

6. TULEOHUTUS 12

6.1. Normdokumendid 12

6.2 Teostatavad tööd 12

6.3. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala 13

3 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

6.4. Tuleohutuskujad 13

6.5. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus 13

6.5.1. Põlemiskoormus......................................................................................................13

6.5.2. Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus...........................13

6.6. Tuletundlikkus 14

6.7. Suitsu eemaldamine 14

6.8. Evakuatsioon 15

6.9. Tuleohutuspaigaldised 15

6.10. Küttseadmete tuleohutus 15

6.11. Päästemeeskonna ohutuse tagamine 17

6.12. Väline tulekustutusvesi 18

7. JÄÄTMEKÄITLUS 18

8. HEAKORD JA HALJASTUS 19

9. JUURDEPÄÄS KINNISTULE 19

10. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 20

11. EHITUSJÄRELVALVE JA DOKUMENTATSIOON 20

12. ENERGIATÕHUSUS 21

13. TEHNILISED NÄITAJAD 21

4 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

SELETUSKIRI

1. PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLEVA DOKUMENTATSIOONI LOETELU

Eelprojekti koostamise aluseks on :

1. Tellijapoolne lähteülesanne;

2. A&O Maamõõdubüroo OÜ geoalus. Töö nr 394/25.

3. Kanepi Vallavalitsuse poolt 05.09.2025 a väljastatud projekteerimistingimused

dokumendi nr 2511002/13185;

4. Eesti Vabariigis kehtiv seadusandlus, projekteerimist ja ehitustegevust reguleerivad

normatiivaktid, määrused jne.

Seadused: 1. Ehitusseadustik; 2. Tuleohutuse seadus. Määrused ja käskkirjad:

1. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad

nõuded”,

2. Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

3. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused”

4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded”

5. Ehitustööde teostamisel ja kvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda headest ehitamise

tavadest.

5 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

2. ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD

Pärli kinnistu (katastritunnus 28401:001:1340) aadress on Põlva maakond, Kanepi vald, Hino

küla, Pärli. Kinnistul ei ole olemasolevaid hooneid ega rajatisi.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kõlvikulselt on tegemist

heinamaaga. Transpordivahenditega on pääs õuealale võimalik loode poolt mööda

kruusakattega teed. Sõidutee katend on keskmises seisukorras. Maapinna reljeef on künklik

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Parameeter Väärtus

Hoone kategooria 11101 Üksikelamu

Hoone kasutamise otstarve Elamu

Korruselisus 1

Köetav pind 140m2

Kubatuur

Soojusvarustus Õhk-vesi soojuspump

Eluhoone projekteeritakse lähtudes omaniku soovidest ja Kanepi Vallavalitsuse poolt

väljastatud projekteerimistingimustest. Uus hoone rajatakse õuemaa kõlvikule.

Hoone on projekteeritud ühe korruselisena. Hoone ehitatakse puitkarkasshoonena. Vundament

on projekteeritud plaatvundamendina, vundamendisokkel krohvitakse.

Hoone seinad on projekteeritud soojustatud puitkarkass-seintena, mis viimistletakse väljast

sinist värvi horisontaalse puitlaudisega.

Aknad –PVC, alumiinium- või puitraamidel ja kolmekordsete klaasidega paketid U<

1.0W/m2K, g=0,6.

6 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Välisuksed – halli värvi soojustatud puituksed.

Hoone rajatakse viilkatusega, katusekalle 25˚. Katusekatteks teras, Classic profiil.

Hoonesse on projekteeritud 4 magamistuba, elutuba/köök, dušširuum, WC, tehnoruum ja

kontor/panipaik.

Krunt haljastatakse lähtudes omaniku soovidest.

Tehnovõrgud ehitatakse välja koos hoonega. Küttesüsteemiõhk-vesisoojuspump, lisaküttena

kamin/ahi koos moodulkorstnaga.

Projekteeritava hoone kasutamise otstarve on eluhoone, kood 12744 elamu, kooli vms

abihoone.

3.1 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS

Hoone absoluutne kõrgus on 136,4 meetrit. Hoone keskmiseks kõrguseks maapinnast

katuseni projekteeriti 6,4 meetrit. Hoone vundamendiplaadi pealmiseks kõrguseks ehk

H=±0,00 on määratud 130,0 meetrit.

Abihoone planeeritav eluiga on 50 aastat, selle osaks olevate tehnosüsteemide planeeritav

eluiga on 20 aastat ja kasutusklass D.

4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS JA TEOSTATAVAD TÖÖD

4.1 ÜLDOSA

Projektis käsitletakse tähtsamaid konstruktsioonilisi lahendusi ja määratakse nõuded

kasutatavatele süsteemidele, materjalidele ning töövõtetele. Projektis toodud lahendusi tohib

muuta üksnes kooskõlas käesoleva projekti koostajaga, kõikide omavoliliste muudatuste eest

vastutab nende muudatuste teostaja. Ehitaja peab tagama, et ehitis vastaks kehtivale

seadusandlusele. Ehitajal või tellijal tuleb vajadusel teha või tellida enne ehituse algust

tööjoonised.

Kuna tegemist on eelprojektiga, siis viimistlusmaterjalid valitakse ehituse käigus.

Konstruktsioonid on näidatud joonistel (AR-6-01 ja AR-6-02).

7 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

4.2. VUNDAMENT

Hoone alt kooritakse kasvupinnas ca 300 mm paksuselt, lisaks tuleb ehitusalust pinda

süvendada ja/või täita vastavalt hoonele projekteeritud kõrgusmärkidele. Plaatvundament

rajatakse tihendatud liivalusele paigaldatud 300mm EPS 100 plaatidele, äärtes L-plokid EPS

200.

Vundamendi sokkel kantakse krohv armeerimisvõrgul ja halli värvi viimistluskrohv (vt joonis

AR-6-01 ja AR-6-02). Lisaks paigaldada pinnasesse ca 500 mm sügavusele horisontaalselt

ümber vundamendi perimeetri 50 mm soojustusplaadid.

Vundamendi tagasitäitena kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte väljakaevatud

pinnast.

Eluhoone vundament on näidatud joonisel AR-5-01. Ümber vundamendi välja ehitada

drenaažitorustik. Vundamendi tagasitäitena kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte

väljakaevatud pinnast.

4.3. VÄLISSEINAD

VS-1

● Horisontaalne laudis 22mm ● Tuulutusroov vertikaalne k/k 600mm, 20x45mm ● Tuuletõkkemembraan SIGA Majvest ● Tuuletõkkeplaat 2x50mm (λ=0,037W/mK) ● 195x45mm karkass, k/k 600mm täidetud mineraalvillaga (λ=0,035W/mK) ● Aurutõkkemembraan SIGA Majpell5 või Majrex ● 45mmx45mm horisontaalne roov, k/k 600mm, täidetud mineraalvillaga

(λ=0,035W/mK) ● Ehitusplaat OSB 12mm ● Kipsplaat 11.5mm

8 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Kogu tarindi U=0,11 W/(m2K)

4.4. SISESEIN

SS-1 – 45x95mm k/k 600mm puitkarkass täidetud mineraalvillaga, mõlemal pool kipsplaat ja

siseviimistlus.

SS-2 –45x145mm k/k 600mm puitkarkass täidetud mineraalvillaga, ühel pool kipsplaat teisel

pool OSB 12mm, hüdroisolatsioon, siseviimistlus (keraamiline plaat või OSB).

SS-3 – 45x95mm k/k 600mm puitkarkass täidetud mineraalvillaga, ühel pool kipsplaat teisel

pool OSB 12mm, hüdroisolatsioon, siseviimistlus (keraamiline plaat või OSB).

4.5. PÕRAND

Põrand ehitatakse põrand pinnasel ehk plaatvundament on ka põrand pinnasel. Kooritud ja

tihendatud pinnasel tihendatud killustikalus, sellel tihendatud liiv, 200 mm soojustusplaat,

radoonikindel membraan, 100 mm soojustusplaat, ehituskile, 100 mm lihvitud ja armeeritud

betooni koos põrandaküttetorustikuga, põrandakate (märjas ruumis betoonil praimer,

kahekordne hüdroisolatsioon ja keraamiline plaat).

4.6. AKNAD

Paigaldatavad aknad on kolmekordsete klaaspakettidega, PVC, puit või puitalumiinium

raamidega. Aknad on sissepoole avatavad. Akende mõõdud on toodud joonisel AR-5-02.

Akende ja välisuste spetsifikatsioonid on toodud joonisel Akende ja välisuste spetsifikatsioon

AR-8-01.

4.7. UKSED

Välisuks on tumehall uks vastavalt tellija soovile, U<1. 900x2100mm. Terrassile avanev uks

on mõõtudega 800x2100 mm. Siseuksed on laiusega 600-800 mm, kõrgus 2100 mm.

Siseuste mõõdud on toodud joonisel AR-5-02.

9 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

4.8. KATUS JA VAHELAGI

Katusekonstruktsioon on näidatud joonisel AR-6-01. Katusekate on tumehall plekk, classic

profiiliga, kaldega 30 kraadi. Katuse kandekonstruktsioon on puitfermid, täpne ülesehitus

vastavalt tootjapoolsele juhendile, s 900m. Fermide vahel 450mm puistevilla. Katuslaele on

ette nähtud käiguteed ning luuk suurusega minimaalselt 600x800mm vt joonis AR-5-02.

Korstna puhastamiseks on ette nähtud katusele redel.

Läbiviigud katuslaest isoleerida tulekindla mineraalvillaga või muu A1 tuletundlikkusega

materjaliga. Moodulkorstna ja fermi vahe minimaalselt 50mm, korsten ümbritseda

mittepõleva mineraalvillaga. Vastavalt moodulkorstna paigaldusjuhendile. Korstna kõrgus vt

joonis AR-6-01.

Katuslagi (KL)

● Katusekate, plekk

● Roovid 25x100mm

● Tuulutusvahe 50x50mm

● Katuse aluskate

● Fermid/sarikad 50x150mm

● Puistevill 450mm, (λ=0,042W/mK)

Kogu tarindi U = 0,10W/(m2K)

4.9. TERRASS

Terrassi puitpõrand on kaetud sügavimmutatud puitlaudisega, puidust astmetega ja toetub

betoonist ja puidust taladele. Terrassi igasse külge ehitatakse terrassiga ühepikkused puidust

astmed.

10 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

4.10. KOORMUSED

Kasuskoormused

Arvutuskoormused ilma osavaruteguriteta :

-eluruumid, ka abihoone q=2 KN/m²

Lumekoormus

-lumi katusel q=0,8*1,5=1,2 KN/m²

Tuulekoormus

-tuul qref=0,28 KN/m²

Omakaalud vastavalt konstruktsioonidele.

Koormuste osavarutegurid

alaliskoormustel 1,2

muutuvkoormustel 1,5

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnosüsteemid ehitatakse välja antud projekti raames. Elektrisüsteem puudub, tehnilised

tingimused lisatud projekti. Välja ehitatakse septik ja salvkaev vt. AS-4-01.

5.1. ELEKTER

Elektriliitumine planeeritav on 3x20A. Jaotuskilbi asukoht kinnistul vastavalt Elektrilevi

tehnilistele tingimustele. Planeeritav võimalik päikesepark välja ehitada hiljem teise

projektiga.

5.2. KÜTE

Küttesüsteemi moodustavad ühe suitsulõõri ja ühe õhulõõriga moodulkorsten, kamin/ahi ja

õhk-vesisoojuspump nominaalse minimaalse võimsusega 5.8kW, soovitav võimsus 6,3kW.

Hoonesse on kavandatud vesi-põrandküttega küttesüsteem. Küttesüsteemi arvutuslikud

parameetrid on: Põrandküte 4.1 kW, soojuskandja arvutuslikud temperatuurid 33/28 °C.

11 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Kaminat köetakse puiduga. Kamina ette paigaldatakse uksest 400mm kaugemale ulatuv ja

kamina uste kõrvale 100mm mõlemalt poolt laiem mittepõlevast materjalist põrandakate

(klaas, keraamiline plaat vms).

Kamin/ahi on projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile ≤T400˚C, moodulkorsten on

projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile ≥T400˚C. Korsten ehitatakse ühe suitsu ja

ühe ventilatsioonilõõriga. Moodulkorsten paigaldatakse vastavalt tootjatehase juhenditele.

Pööningule pääseb läbi luugi vt. joonis AR-5-01. Katusele paigaldatakse kohtkindel redel.

Küttesüsteemid rajatakse vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele.

5.3 VENTILATSIOON

Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon, ventilatsiooniagregaar AirRobot

L plaatsoojusvahetiga või sarnane. vajaminev õhuhulk 140*0,42 (vastavalt määrusele

suurema kui 120m2 hoone välisõhu vooluhulk) l/(sm2)=57,96l/s ~60l/s. Maksimaalne

õhuvool 100 Pa juures: 250m3/h. Seadme efektiivsus 82%. SFP 1,10 kW/m3/s

Ventilatsiooni tuleohutus vastavalt standardile EVS 812-2.

5.4 VEEVARUSTUS

Veevarustus lahendatakse salvkaevu baasil. Kaevust eluhooneni paigaldatakse tarbevee jaoks

32 mm läbimõõduga veetoru. Hoonesisesed veevarustussüsteemid ehitada alumise jaotusega

külma- ja soojaveetorustiku võrguna. Sooja vett toodetakse õhk-vesisoojuspumbaga .

Soojavee toruna kasutatakse WIRSBO või analoogset veetoru läbimõõduga 20 mm,

hargnemised tehakse 16-20 mm läbimõõduga toruga.

Arvestuslik sooja vee kulu elamule vastavalt määrusele on 430 l/m2a ehk 165 l/ööpäevas .

Veerõhk minimaalselt 2 bar (soovitatav 2,5-3,0 bar).

Veevõtuseadmete normvooluhulkade summa on hoonel 0,8 – 1,0 l/s ja veevarustussüsteemi

arvutusvooluhulk 0,4-0,5 l/s.

12 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

5.5 KANALISATSIOON

Kinnistule paigaldatakse omapuhasti. Kinnistu asub kaitstud põhjaveega alal. Ette on nähtud

nõuetekohane imbväljak koos distantside (e.g. ≥30–50 m kaevust) ja põhjaveepõhise

kaitsevahemaaga (nt ≥1,2 m kõrgusel).

Väljavõte Maa-ameti 1:50 000 geoloogilisest baaskaardist

Omareoveepuhasti tühjendamine vastavalt nõuetele.

Kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavuses Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega:

1. VV määrus „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta

esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete

täitmise kontrollimise meetmed“ nr 99;

2. VV määrus „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ nr 261;

3. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;

4. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid ehitustööde läbiviimisel.

Omapuhasti asukoha määramisel lähtuti Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 „Reovee

puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja

sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“:

§ 7. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde läheduses

13 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

(1) Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või

hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui

50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust.

Enne hoonele kasutusloa taotlust peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

5.6 SADEMEVEED

Sademeveed immutatakse krundil. Vihmavesi juhitakse haljasalale. Soovitatav on ümber

hoone ehitada välja drenaažitorustik.

6. TULEOHUTUS

6.1. NORMDOKUMENDID

Tuleohutus on lahendatud projektis vastavalt järgmistele normdokumentidele:

1. Tuleohutuse seadus (RT jõustunud 01.09.2010);

2. Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

3. EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”

4. EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:Ventilatsioonisüsteemid“

5. EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

6. EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

7. EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“;

8. Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

9. EVS-EN 16925:2018 „Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed elamu

sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus“

10. Euroopa standard EN-1187-1;

11. EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

12. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;

14 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

13. Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“;

14. CEN/TS 54-14:2004, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad.

6.2 TEOSTATAVAD TÖÖD

Käesoleva projekti eesmärgiks on eluhoone ehitamine. Hoone on ühekorruseline.

6.3. HOONETE TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS, KORRUSTE ARV JA PINDALA

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhoone)

Ehitise korruste arv 1

Ehitisealune pind 160 m²

Ehitise kõrgus maapinnast 6,5 m

6.4. TULEOHUTUSKUJAD

Kaugus lähima hooneni on suurem kui 8 meetrit seega tuleohutuskujasid ei ole vaja

määratleda.

6.5. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS

TP 3 tuleohutusklassi hoonetel ei esitata nõudeid kandekonstruktsioonidele.

6.5.1. PÕLEMISKOORMUS

Kogu hoones alla 600 MJ/m2.

6.6. TULETUNDLIKKUS

Seinad ja lagi min D-s2,d2, (ehitusplaat, puit, mineraalvill, keraamiline plaat)

15 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Põrandad nõudeid ei esitata, (betoon, keraamiline plaat, põrandalaud)

Välisseina välispind min D,d2 (laudis)

Õhutuspilu välispind min D,d2 (laudis)

Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata

Katusekate Froof(tx)

Terrass Dfl-s1

Torupaigaldised DL-s3,d0

Kaablid Dca-s2,d2

Sokliosa soojustuseks kasutatakse 100 mm soojustusplaati, tuletundlikkus E.

6.7. SUITSU EEMALDAMINE

Suitsu eemaldamine hoonest toimub avatavate uste ja akende kaudu.

6.8. EVAKUATSIOON

Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktis algav ja vabalt läbitav liikumistee

evkuatsioonipääsuni. Evakuatsiooniteede minimaalne kõrgus võib olla 2100 mm, mis võib

uste kohal olla lengide võrra madalam. Evakuatsioonitee laius peab olema vähemalt 900 mm.

Arvestuslik hoones viibivate inimeste arv on kuni 10. Evakuatsioon hoonest toimub

välisustest. Hoones on 2 ust mõõtmetega 2100x900mm.

I kasutusviisiga ehitises võib olla üks evakuatsioonipääs ning evakuatsiooni-pääsu ei pea

tähistama. Evakueerumiseks ette nähtud uste laius võib olla ukselengide võrra kitsam.

Väljumistee pikkus kaugeimast punktist (Magamistuba 3) õue on 16 meetrit (max lubatud 30

m).

Kõik evakuatsiooniteel olevad uksed on avatavad seestpoolt ilma abivahenditeta. Välisuks

tuleb varustada sulustega, mis on avatavad seestpoolt ilma võtmeta (väändenupp).

16 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

6.9. TULEOHUTUSPAIGALDISED

Vähemalt ühes eluruumis peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, mis

lahendatakse Nubluga, mis edastab automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteate Häirekeskusesse. Andur peab vastama standardile EN 14604.

Lisaks tulekahjusignalisatsiooni andurile olema vähemalt üks vingugaasiandur, mis asub

elutoas, kus on ka kamin/ahi.

6.10. KÜTTSEADMETE TULEOHUTUS

Küttesüsteemi moodustavad ühe suitsu- ja ühe ventilatsioonilõõriga moodulkorsten nt MK

Kolekt keraamiline korstnasüsteem, kamin/ahi. Küttekoldeid köetakse puiduga.

Küttekolded ja moodulkorstnad paigaldatakse vastavalt tootja juhenditele. Küttekogust,

millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses, kui on tagatud

minimaalselt Standardis EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ tabelis

1 antud ohutuskuja.

Konkreetse lahenduse kamin/ahju ühendamiseks moodulkorstnaga projekteerib kerise/kamina

tootja või müüja. Moodulkorstna paigaldamisel ja isoleerimisel põlevmaterjalidest tuleb

juhinduda tootja paigaldusjuhendist.

Kamin/ahi on projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile ≤T400˚, moodulkorsten on

projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile T600˚.

Korstna läbiviik ehitise osadest tuleb teha korstna tootja juhiste kohaselt. Korstna läbiviik

tarinditest projekteeritakse ja tihendatakse nii, et korstna ja selle eri osade soojuspaisumine

ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimuda teineteist kahjustamata. Korsten ja

katusekate isoleerida teineteisest tulekindla villa, krohvi, betooni või klaaskiudkangaga.

Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga,

näiteks mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³, ja maksimaalse töötemperatuuriga

vähemalt 600˚C või muu tõendatud isolatsioonivõimega materjaliga.

17 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Korstna läbiviik katuslaest, mille pikkus on tavapärasest suurem (üle 200 mm) ja korstna

tootja ei ole andnud täpsemaid juhiseid läbiviigu tegemiseks, tuleb < T400

temperatuuriklassiga korstna läbiviik pikkusega 200 mm kuni 400 mm (vahelagi) isoleerida

minimaalselt 1,5 kordse ja läbiviik pikkusega 400 mm kuni 600 mm (katuslagi) minimaalselt

kahekordse nii paksu isolatsioonimaterjali kihiga, kui on ette nähtud tavatingimustes

paigaldamiseks.

Temperatuuriklassiga ≥ T400 korstna läbiviik põlevmaterjalist katus- või vahelaest

isoleeritakse vastavalt standardi EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:

Küttesüsteemid“ joonisel 4 näidatule, kus tähis X on korstna tootja poolt nõutav

isolatsioonikihi paksus tavapärase pikkusega (kuni 200mm) läbiviigu puhul. Välimine

mineraalvilla kiht peab ulatuma min 100 mm üle soojustuse, et vähendada nt puistevilla või

muu põlevmaterjali sattumist tuulutusvahesse, mille min laius võib olla 50mm. Välimine

mineraalvilla kiht võib olla asendatud tuletundlikkusklassiga A1 materjali vastu.

Joonis 1 Päästeameti juhendmaterjal, korstna läbiviik puistevillaga katuslaest.

Temperatuuriklassiga ≥ T400 korstna läbiviik tuleb isoleerida minimaalselt 250 mm

mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga. Korstna välispinna ja põrandalaudise, seinavoodri,

vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist voodri kaugus korstna välispinnast peab olema

18 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

min 30mm. Korstna välispinnale ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega

katteliiste. Vuugivahed kaetakse mittepõlevast materjalist katteliistudega.

Suitsulõõrid peavad olema varustatud normidele vastavate puhastusluukidega.

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi.

Kamina ees on mittepõlevast materjalist põrandosa (karastatud klaas, kivi, metall) vähemalt

100 mm külgedelt ja 400 mm uksest ettepoole.

Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 nõuetele.

Pääs hoone katusele korstna juurde on tagatud katuseredeliga. Korstna kõrgus katusest peab

olema minimaalselt 0,8m meetrit.

6.11. PÄÄSTEMEESKONNA OHUTUSE TAGAMINE

Hoonele on tagatud ligipääs päästevahenditega avalikult teelt. Hoone kõrgus on 6,5 m ning

ligipääs katusele on võimalik kasutades päästeautode varustuses olevaid redeleid. Pööningule

pääseb läbi luugi, mille mõõtmed on vähemalt 800x600mm kas vahelaelt või otsaseinast.

Kõikidele hoone sissepääsudele on tagatud juurdepääs päästevahenditega.

Päästemeeskonna sisenemisteeks on hoone peasissepääs.

6.12. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Abihoone on I kasutusviisiga hoone, mille põlemiskoormus on tavaliselt alla 600MJ/m².

Seega on tulekustutusvee normvooluhulk ühe tulekahju puhul 10 Q l/s, kui arvestuslik

tulekahju kestvus on 3 tundi.

Kuna läheduses puudub veevõtukoht, paigaldatakse hoonesse ATS.

19 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Lähim Päästeameti komando asub Otepääl, elamu asub 30minuti alal, lähim vabatahtlik

päästekomando asub Savernas.

7. JÄÄTMEKÄITLUS

Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb Töövõtjal lähtuda Jäätmeseadusest, Kanepi

valla jäätmehoolduseeskirjast ja Kanepi valla jäätmekavast.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja nende üleandmine

jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas

asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja

äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud

jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab

piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja

jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjalide liikide kaupa. Jäätmete käitluse korraldab

ehitusperioodil ehitaja. Ehitusjäätmed kogutakse kokku jäätmekonteinerisse ning viiakse

ehitaja poolt ära. Ohtlikud ehitusjäätmed - asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja

vaigujäätmed, s.h. nende kasutatud tühitaara nimetatud jäätmetega, immutatud materjalid jms.

naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas - kogutakse liikide kaupa eraldi ja antakse

üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

8. HEAKORD JA HALJASTUS

Käesolev projekt ei käsitle krundile uue haljastuse rajamist ega selle muutmist.

Parkida saab kinnistul. Asendiplaanil on näidatud 3 võimalikku parkimiskohta.

20 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Krundil on planeeritud prügikonteiner, see on paigutatud otsese päikese eest varjatud kohta.

Prügiauto pääseb kinnistule.

Ehituse käigus kannatada saanud ümbruskonna katendite ja haljastuse taastamistööd kuuluvad

töövõttu. Taastamistööde tulem peab vastama enne töövõttu fikseeritud vähemalt

samaväärsele olukorrale. Katendid taastatakse vähemalt 0,5 meetrit laiemalt vundamendist.

Läbikaevatud haljasala katta ca 15cm paksuselt huumusrikka (huumuse sisaldus vähemalt 3%

ja Ph6,5...7,0) mullaga, mida tihendada ja kasta. Muld tihendada nii, et hiljem ei tekiks

vajumisi ega veeloike. Muld ei tohi sisaldada kive, killustikku ega taimedele kahjulikke

jäätmeid. Tasandatud mulda külvata muruseeme. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir

ühtlustada ja tasandada niidukõlblikuks.

9. JUURDEPÄÄS KINNISTULE

Juurdepääs Pärli kinnistule on võimalik suures osas mööda olemasolevat teed 18213

Ritsiku-Hino tee.

Juurdepääsu tee kooskõlastada Transpordiametiga. Projektis on käsitletud vastavalt

projekteerimistingimustele kavandatud sissesõidu tee.

10. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö

ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Ehitustöödel kasutatavate

töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste

tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötajate ohutuse.

Tellingute, platvormide ja redelite kontroll korraldatakse enne nende kasutuselevõttu

ehitusplatsil ning üldkontroll juhul kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või

suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata.

Ehitusplatsil peab olema tagatud töötajale õnnetuse või ootamatu haigestumise korral esmaabi

andmine selleks koolitatud töötaja poolt.

21 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, siis peab suurema kui 2-meetrise

kukkumiskõrguse puhul rakendada ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt

analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, siis tuleb

ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või –rakmed ning kinnitada need ohutustrosside

või –köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid.

11. EHITUSJÄRELVALVE JA DOKUMENTATSIOON

Lähtudes Ehitusseadustikust §19 lg(2): kui omanik ehitab ise või teeb muid

Ehitusseadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö

nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.

Kui omanik on palganud ehitusettevõtja, teostab ehitusaegset kontrolli Tellija või tema poolt

palgatud esindaja. Ehitusettevõtja peab objektil ehituspäevikut ja säilitab kõik kasutatud

ehitusmaterjalide sertifikaadid ning vastavustunnistused. Varjatud tööde aktid viseeritakse

Tellija esindaja poolt.

Ehitusettevõtja kohustuste hulka kuulub vajalike ametite esindajate kohalekutsumine, ehituse

kasutusloa saamine ning sellega seotud kulutused.

12. ENERGIATÕHUSUS

Projekteeritav infiltratsioon Aq=4/(3,6*35)=0,0317 L/s*m2.

Akende U<1.0, välisuksed U=1,09.

Joonsoojusläbivused vastavalt Kredexi juhendmaterjalile table 3.3. “Liginullenergia

eluhoned.Väikemajad”.

Vastavalt Ettevõtlus- ja tehnoloogiministri määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ (vastu võetud 11.12.2018) peab väikeelamu toatemperatuuri pinnaga

22 / 23

Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi

vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht

120-220m2 vastama energiatõhususe piirväärtus ilma lokaalset elektritootmist taastuvast

energiaallikast arvesse võtma <140 kWh/(m2a).

Lisaks sellele peab olema tagatud, et eluruumides ei ületa suvine ruumi temperatuur jahutuse

seadeväärtust 26 kraadi üle 150 kraadtunni. Kõige kriitilisem ruum ülekuumenemisele on

elutuba/köök, kus kraadtunnid, kui temperatuur ületab seadeväärtust on 145 kraadtundi.

Hoonele on teostatud energiaarvutused, mis on lisatud eraldi. Hoone vastab liginullenergia

hoonele, hoone energiatõhususarv 126 kWh/(m2a).

13. TEHNILISED NÄITAJAD

Hoone ehitisealune pind 160 m²

Korruselisus: 1

Brutopind: 140 m²

Netopind: 140 m²

Hoone maht: 775 m³

Kõrgus maapinnast: 6,4 m

Parkimiskohtade arv: min 3

Koostas: Helene Leht

23 / 23

Pärli

13 1

13 0

12 9

13 1 13

0

13 2

130

13 0

130

13 2

12 9

12 9

12 8

12 8

12 8

12 7

12 7

12 7

127

126

126

12 6

125

12 5

128 12

8

129

12 6

127

12 9

12 9

6429450

6 6

1 30

0

6429550

6 6

1 40

0

6429400

6 6

1 30

0

28501:003:0942 18213 Ritsiku-Hino tee

28501:003:0641 Lilleoja

Raja

12 8 . 4 2

12 8 . 8 5 12 8 . 9 0

12 9 . 2 1

13 0 . 0 1

130.28

130.10

129.78

128.61

128.86

129.31

127.36

128.76

129.06 128.80

128.10

126.18

126.63

127.78

129.00

129.78

129.88

129.61

128.22 127.35 126.23

126.32127.53

129.22

128.21

128.70

127.98

127.59

127.11

126.35

127.00

126.17

125.25

126.09

125.05

125.45

125.52

125.78

126.43

127.31

129.60

129.29

128.64

127.24

126.64

126.52

126.85

127.48

127.54

128.03 127.95

128.84

129.43

130.05

128.94

128.23

127.92

128.93

128.46

131.81

132.23

131.78

131.26

130.61

129.95

129.51 130.33

130.95

131.41

132.51

132.08

131.63

130.81

129.23

128.51

128.48

129.14

129.87

130.71

131.26

131.86

132.47

131.98

131.80 131.45

131.29131.86

130.85

130.80

130.34

130.13

127.13

127.09

126.89 127.61

127.91

128.05128.53

128.83

129.72

129.64

129.61

127.76

126.42

132.42

132.45

130.38

130.41

130.23

130.27

130.47

130.31

130.35

129.99

129.89

129.51

129.25

128.63

127.94

128.27

128.77

128.83

129.57

129.66

130.01

130.18

130.07

129.73

129.54

128.18

127.10

125.19124.53

124.59

124.53

124.29

125.17

125.01

125.27

125.61

125.86

125.99

125.96

126.65

128.10

129.24

129.84 129.59

129.84

129.10

129.00

128.28 128.30

127.92

127.93

128.79

130.29130.66

131.65

131.48

132.31 132.18

132.47

132.37

132.34

132.16

132.08 132.26

132.41

132.37 132.41

132.72

133.00

132.82

132.70

132.06

131.80

132.11

132.92

132.43

132.38133.24

131.73

131.39

130.81

130.05

129.37

128.52

127.55

126.60

126.86

126.88

127.62

127.57

128.28

128.68

128.64

129.42

129.53

130.71

130.43

131.09

126.16

131.23

PL%%248300 132.28

131.97-131.23

K r

Kr

130

1 3

0

130

128 12

8

129

12 9

Raja

130.01

130.28

130.10

129.78

128.61

128.86

129.31

129.06

128.10

129.60

129.29

128.64

128.03 127.95

128.84

129.43

130.05

128.94

130.38

130.41

130.23

130.27

130.47

130.31

130.35

129.99

129.89

129.51

129.25

128.63

127.94

128.27

128.77

128.83

129.57

129.66

130.18

130.07

129.73

128.10

129.24

129.84 129.59

129.84

129.10

129.00

128.28 128.30

N 6429450.039 E 661300.000

N 6429400.000 E 661300.000

1 2

3 AB

C

N 6429396.230 E 661389.376

N 6429403.681 E 661403.388

N 6429413.102 E 661398.379

N 6429408.729 E 661390.155

N 6429407.404 E 661390.859

N 6429404.327 E 661385.071

Planeeritud kõrghaljastus 1

2

3

A B

C

N 6429400.000 E 661300.000

N 6429396.230 E 661389.376

N 6429403.681 E 661403.388

N 6429413.102 E 661398.379

N 6429408.729 E 661390.155

N 6429407.404 E 661390.859

N 6429404.327 E 661385.071

R10000

Salvkaevu orient. asukoht

Omapuhasti orienteeruv asukoht

Vaatluskaev

Imbväljaku orienteeruv asukoht10.000Parkla vähemalt 2-le autole

1

2

3

4

R5000

N 6429381.047 E 661393.625

N 6429371.650 E 661390.205

N 6429372.505 E 661387.856

N 6429381.902 E 661391.276

N 6429422.784 E 661405.671

Mõõtkava

Projekteeris

Joonestas

Kuupäev

Projekti nr

As indicated

26 .0

1. 20

26 0

9: 02

:1 8

Asendiplaan

082512

Eelprojekt Pärli

Artur Perli

25.01.2026

Helene Leht

Helene Leht

AS-4-01

1 : 500

Asendiskeem 2

1 : 200

Asendiplaan 1

1

2

3

4

Projekteeritud eluhoone

Plaanitava salvkaevu orienteeruv asukoht

Plaanitava omapuhasti orienteeruv asukoht

Planeeritava parkla orienteeruv asukoht

1 X=661389 Y=6429396 2 X=661385 Y=6429404 3 X=661391 Y=6429407 4 X=661390 Y=6429409 5 X=661398 Y=6429413 6 X=661403 Y=6429404

1

2

3

4

5

6

Hoone koordinaadid

MÄRKUSED: 1.Hoone esimese korruse tasapind h=0.00 on määratud 130.0m 2. Asendiplaani koostamisel on kasutatud A&O Maamõõdubüroo OÜ geoalust Töö nr 394/25, Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000

Planeeritava madalpinge kaabelliin orient. asukoht

Planeeritava biopuhasti/imbväljak

Planeeritava biopuhasti/imbväljaku kuja 10m/omapuhasti 5m

Planeeritav veetrass kaevust

Planeeritava kaevu hooldusala 10m

Planeeritava hoone katusejoon

Planeeritav hoone

TEHNILISED NÄITAJAD: Hoone ehitusalane pind 160m2

Korruselisus 1 Brutopind 140m2

Hoone pikkus 16m Hoone laius 11m Hoone maht 775m3

Kõrgus maapinnast 6,44m ABS. Kõrgus 130m Katusekalle 30 Tulepüsivuseklass TP-3 Parkimiskohtade arv min 2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kanepi Vallavalitsus

[email protected]

Turu põik 1

63101, Põlva maakond, Kanepi vald,

Kanepi alevik

Teie 30.01.2026

Meie 18.02.2026 nr 7.1-2/26/1667-2

Pärli kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Kanepi valla Hino küla Pärli kinnistu

ehitusloa eelnõu (menetlus nr 532201, EHR kood nr 121450781).

Kinnistu (katastritunnus 28401:001:1340) asub riigitee nr 18213 Ritsiku-Hino tee (edaspidi

riigitee) ca km 1,88-1,95 kaitsevööndis. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud

teelõigul 2024. aasta andmetel on 33 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Helene Leht poolt koostatud

eelprojekt „Pärli eramu. Pärli, Hino küla, Kanepi vald, Põlva maakond.“

Meie käest ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist taotletud.

Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks olevate materjalidega ning palume projekti korrigeerida

järgmiselt.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71

kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda asendiplaanile riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla,

tehnovõrk, hekk/puud vms) kaugus riigiteest.

3. Pärli kinnistule puudub juurdepääs. Pärli kinnistu on moodustatud Raja kinnistu

(katastritunnus 28501:003:0482) jagamise teel.

2025. aasta oktoobris pöördus meie poole huvitatud isik (siin ja edaspidi Pärli kinnistu

omanik) sooviga rajada moodustatavale kinnistule riigitee ca km 1,942 uus sissesõidutee

(Joonis 1).

Vastavalt Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) Lisa 1 Tabelile 17 ja Lisa 2 Joonisele 8 on vajalik antud teelõigul tagada rajataval

ristmikul nähtavus mõlemas suunas vähemalt 3x120 m ulatuses (riigitee 90 km/h

sõidukiiruse korral tegelikult 3x190 m, kuid tulenevalt riigitee geomeetriast ning maastiku

kõrguslikest erinevustest võib lähtuda tõenäolisemast reaalsest sõidukiirusest 70 km/h).

Soovitud ristumiskoha asukohas riigitee ca km 1,942 on nähtavus vasakule vähem kui 60

m.

Lähtudes normidest ning asjaõigusseaduse § 156 lg 2 ja lg 3 on võimalik kavandada

juurdepääs Pärli kinnistule kas riigitee km 1,81 olemasolevalt ristumiskohalt (Joonis 2) või

rajada uus ristumiskoht riigitee km 1,965 (Joonis 3), kus nähtavus on parem.

2 (6)

Eelmise aasta detsembris tunnistas huvitatud isik, et tegelikult on tema soovitud asukohas

riigitee ca km 1,942 riigitee ristumiskoht juba välja ehitatud. Väite kontrollimiseks käis

18.12.2025 kohapeal meie piirkonna korrashoiu projektijuht ning tuvastas ebaseadustliku

riigitee ristumiskoha ehitamise (Joonis 4). Samal kuupäeval käis kohapeal meie piirkonna

liikluskorraldaja, kelle hinnangul ei ole antud riigitee ristumsikohalt võimalik alaliselt

tagada nähtavust vasakule (Joonised 5 ja 6). Joonistel on näha, et riigitee ristumiskoha

ehitamise käigus on kooritud vasakule jäävalt naaberkinnistult (Raja) pinnast, kuid sellele

vaatamata on nähtavus vasakule piiratud (Joonis 6). Antud lahendus ei parenda

ebaseaduslikult rajatud Pärli kinnistule alaliseks juurdepääsuks rajatud riigitee

ristumiskoha nähtavust, sest see eeldaks alaliselt analoogse olukorra säilitamist

neeberkinnistul (st kasvupinanse ning võimaliku taimestiku eemaldamine, täiendava

pinnase eemdaldamine ning puude raiumine). Ristumiskohalt tuleb nähtavus riigiteele

tagada riigitee maaüksuse ja/või oma kinnistu ulatuses (mitte üle naaberkinnistute).

Rajatud ristumiskoha nähtavuse parendamiseks ei ole antud asukohas asjakohane riigitee

piirkiiruse alandamine ega ka teisele poole riigiteed liikluspeegli paigaldamine. Oleme

mõlemaid variante kaalunud ning huvitatud isikule oma seisukohti selgitanud.

Pärli kinnistule riigiteelt jurudepääsu tagamiseks tuleb toimida järgmiselt.

3.1. Oleme valmis ajutiselt seadustama riigitee nr 18213 ca km 1, 942 ebaseaduslikult

rajatud ristumiskoha Pärli kinnistule elamu ehitamise perioodiks (st kuni elamule

kasutusloa väljastamiseni) kuid mitte kauemaks kui 31.12.2026. Ajutine ristumiskoht

riigitee ca km 1,924 tuleb likvideerida ning taastada riigitee teepeenar.

Ristumiskoha ajutiseks seadustamiseke palume huvitatud isikul esitada meile

[email protected] vabas vormis ning digitaalselt allkirjastatud avaldus

ajutise riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Avaldusele lisada geodeetiline asendiplaan

ebaseaduslikult rajatud riigitee ristumiskohast. Geodeetiline asendiplaan (või väljavõte

sellest) peab olema mõõdistaja poolt allkirjastatud ning sisaldama mõõdistuskuupäeva.

3.2. Alaline juurdepääs Pärli kinnistule kavandada olemasolevalt ristumiskohalt riigitee km

1,81 või uuest asukohast riigitee km 1,965. Uue riigitee ristumsikoha rajamiseks tuleb

taotlede meie käest ristumiskoha ehitamise nõuded.

4. Ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanil tähistada ajutine ehitusagne juurdepääs ning

alaline juurdepääs riigiteelt Pärli kinnistule kavandatavale hoonele vastavalt p 3.2.

Juurdepääsu lahendused kirjeldada ka ehitusloa aluseks oleva projekti seletuskirjas.

3 (6)

Joonis 1. Riigitee nr 18213 ca km 1,924, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

4 (6)

Joonis 2. Riigitee nr 18213 km 1,81, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

Joonis 3. Riigitee nr 18213 km 1,965, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

5 (6)

Joonis 4. Riigitee nr 18213 ca km 1,942 riigitee ristumiskoht, tänavavaade seisuga 18.12.2025

Joonis 5. Riigitee nr 18213 ca km 1,942 riigitee ristumiskoht, seisuga 18.12.2025, piiratud

nähtavusega vaade vasakule

6 (6)

Joonis 6. Riigitee nr 18213 ca km 1,942 riigitee ristumiskoht, seisuga 18.12.2025, piiratud

nähtavusega vaade vasakule üle naaberkinnistu

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning EhS § 70 lg 2 ja lg 3 ning § 99 lg 3 ja

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

Ehitusloa eelnõu kooskõlastamise eelduseks on huvitatud isikuga ajutise riigitee ristumiskoha

ehitamise lepingu sõlmimine ning Pärli kinnistule riigiteelt alalise juurdepääsu asukoha valiku

kirjalik kinnitus.

Juhul, kui Pärli kinnistule alalise juurdepääsu tagamiseks soovitakse rajada uus riigitee

ristumiskoht, tuleb vastav lahendus kirjeldada ehitusloa aluseks olevas projektis ning ristumiskoha

ehitamise leping peab olema sõlmitud hiljemalt enne Raja kinnistule kavandatava hoone ehitamise

alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

Lisad:

1. 082512_EP_AA-3-01_Seletuskiri

2. 082512_EP_AS-4-01_Asend

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]