Kiri

Planeeringu koostaja:

OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744

Töö nr: 22-25

Detailplaneeringu koostamise korraldaja:

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Huvitatud isik: HAVÄRK OÜ

Haapsalu mnt 6 Taebla alevik 90801 Lääne maakond e-mail: [email protected] tel. 472 0300

Juksi tee 1 Spithami küla / Spithamn Lääne-Nigula vald Lääne maakond e-mail: [email protected]

LÄÄNEMAA, LÄÄNE-NIGULA VALD, SPITHAMI KÜLA / SPITHAMN

KATASTRIÜKSUSE 52001:001:1593

DETAILPLANEERING

ESKIIS

Arhitekt: Janika Jürgenson

Planeerija Anette Aun

TALLINN 2026

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED .............................................................. 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt ............................................. 3 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 3 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 3

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ................ 3 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 3 2.2. Planeeringu koostamise ülesanded ......................................................................... 3

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................ 3 3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus ..................................................................... 3 3.2. Hoonestus ............................................................................................................... 4 3.3. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 4 3.4. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 4 3.5. Piirangud ................................................................................................................ 4 3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 4

4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 5 4.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 5

4.1.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 5 4.1.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 6

4.2. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 6 4.2.1. Haljastus .......................................................................................................... 6 4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted .............................................................................. 7 4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine ...................................................................... 7

4.3. Keskkonnatingimused ............................................................................................ 7 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........... 8 4.5. Tehnovõrgud ja rajatised ........................................................................................ 8

4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus ................................................. 8 4.5.2. Elektrivarustus ................................................................................................ 8 4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................... 8 4.5.4. Soojavarustus .................................................................................................. 9

4.6. Tuleohutuse tagamine ............................................................................................ 9 4.7. Servituudid ............................................................................................................. 9

5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ............................................................................. 9 JOONISED Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 2: Tugiplaan M 1:500 Joonis 3: Põhijoonis M 1:500

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 3

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED

1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt - Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025. a korraldusega

nr 2-3/25-308. Korralduse juurde kuulub lisana planeeringuala asukohaplaan. - Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Lääne maakonnas Lääne-Nigula

vallas Spithami külas / Spithamnis asuval katastriüksusel tunnusega 52001:001:1593

1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud - Topograafilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud GEOMAN OÜ

26.08.2025, töö nr: 87-2025.

1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid - Ehitusseadustik; - Planeerimisseadus; - Jäätmeseadus; - Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu

18.08.2022 aasta otsusega nr 1-3/22-36); - Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/70); - Detailplaneeringu algatamise avaldus - Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja tekkivatele maaüksustele kasutusotstarvete ja ehitusõiguse määramine.

2.2. Planeeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu ülesanneteks on jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntide kasutamise sihtotstarbed (üksikelamumaa), moodustada juurdepääsuteele eraldi katastriüksus, määrata kruntidele ehitusõigused ning hoonestustingimused, planeerida kommunikatsioonilahendused, määrata servituutide vajadus ning määrata keskkonnatingimused.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus Käesoleva planeerimisprojektiga haaratav maa-ala asub Läänemaal, Lääne-Nigula vallas, Spithami külas / Spithamnis (vt joonis 1 Situatsiooniskeem). Planeeritav ala hõlmab endas lähiaadressita katastriüksust tunnusega 52001:001:1593, pindalaga 6,7 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa (011; M). Ala piirneb idapoolses osas avalikus kasutuses oleva riigiteega (16128 Tuksi-Spithami tee [kat. tunnus 52001:001:0085]), loode/põhjapoolsest küljest elamumaadega (Juksi tee 1 [52001:001:1036], Juksi tee 3 [52001:001:1038], Juksi tee 5 [52001:001:1041], Juksi tee 7 [52001:001:1043] ja Madise [52001:001:3140]) ning lõuna/kagupoolses osas maatulundusmaadega (Mihkli [52001:001:3710] ja Vallens [52001:001:1816]).

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 4

3.2. Hoonestus Planeeringuala on hoonestamata.

3.3. Haljastus ja liiklus Kõlvikuliselt on tegemist peamiselt metsamaaga (osaliselt ka muu maa), kus paiknevad mõned suuremad puude rühmad. Alal on teostatud lageraie. Kinnistu keskosas paiknevad kraavid, mis on sodi täis ja katki sõidetud. Juurdepääs alale on võimalik riigiteelt 16128 Tuksi-Spithami tee, välja ehitatud mahasõit kinnistule puudub.

3.4. Tehnovõrgud Tehnovõrkudega liitumisi katastriüksusel pole. Planeeringualast ca 70 m kaugusele jääb SALEMI elektrialajaam. Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub Juksi tee 3 katastriüksusel (52001:001:1038).

3.5. Piirangud Planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke vöi tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30m )

- Elektripaigaldise kaitsevöönd (kaitsevööndi laius mõlemal pool liini telge 1m)

3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maalise asustuse maa-alal (skeem 1).

Skeem 1. Väljavõte kehtiva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Planeeritava ala piir

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 5

Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevan-dusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Tegemist on hajaasustatud piirkonnaga. Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted:

- hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata; - hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile; - naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul

40 m; - hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 %

katastriüksuse pindalast; - suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast; - parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires; - uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest; - hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha.

4. PLANEERINGU LAHENDUS Planeerimislahendus näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise kümneks üksikelamu maa ning üheks tee ja tänava maa-ala krundiks. Elamumaa kruntidele nähakse ette ehitusõigus ning hoonestustingimused ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks (va krunt pos 1, kuna see liidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist Juksi tee 1 katastriüksusega). Leitakse ka põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus. Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.

4.1. Krundijaotus ja hoonestus Katastriüksus jagatakse 11-ks krundiks. Elamukruntide hoonestusalad on planeeritud nii, et nende vahekaugus oleks vähemalt 40. Selle juures on arvestatud nii põhja pool asuva 52001:001:1562 katastriüksuse detailplaneeringus planeeritud hoonestusalade asukohtadega kui võimaliku elamuarendusega kõrvalkinnistutel. Planeeritavad krundid, hoonestusalad ning võimalik hoonete paiknemine on esitatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis.

4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused Planeeritav krunt pos 1 liidetakse Juksi tee 1 (kat. tunnus: 52001:001:1036) maaüksusega.

Tabel 1. kruntide ehitusõihus ja ehituslikud tingimused

po s n

r.

K ru

nd i a

ad re

ss i e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m

²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

m ax

m aa

pe al

ne k

or ru

se lis

us

(p õh

ih oo

ne /

ab ih

oo ne

)

m ax

m aa

- a lu

ne k

or ru

se lis

us

(p õh

ih oo

ne /

ab ih

oo ne

)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( põ

hi ho

on e

/ ab

ih oo

ne )

ho on

et e

su ur

im

lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

e)

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

pl an

ee rit

av m

aa si

ht ot

st ar

ve

ja o

sa ka

al u

% (k

at as

tri ük

su se

lii

ki de

k au

pa )

1 - 4444 - - - - - EP 100% 100% E 2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 3 Rändlinnu tee 4 6890 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 6

4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 9 Rändlinnu tee 16 5023 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 10 Rändlinnu tee 18 10622 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E 11 Rändlinnu tee 5248 - - - - - LT 100% 100% L

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP – üksikelamu maa LT – tee- ja tänava maa-ala Katastriüksuse sihtotstarve: E – elamumaa L – transpordimaa

4.1.2. Arhitektuursed piirangud Elamukruntide pos 2-10 arhitektuursed piirangud:

§ Katusekalle 15-45 kraadi § Katusekatte materjalina tohib kasutada kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või

rullmaterjal. Täpne katusekatte materjal ning toon täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus.

§ Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. Täpsed välisviimistlusmaterjalid ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus.

§ Avatäited lahendatakse ehitusprojektis § Õueala on lubatud piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Lubatud on võrkpiirded koos

hekiga ning puitaiad. § Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema

hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule § Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal § Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrust nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Uute hoonete rajamisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

4.2. Haljastus ja heakord

4.2.1. Haljastus Uute hoonete, teede ja platside projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja väärtuslik haljastus. Puid võib maha võtta vaid hoonestusalalt vastavalt hoone projektile, lageraie on keelatud. Säilitada metsane maastikupilt. Teedest, platsidest ja hoonetest vabad alad haljastada.

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 7

4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb tugineda Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks. Prügikonteinerid paigutatakse hoone vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohas. Krundi valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitluse ettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Kuritegevuse riske vähendavad: - elav keskkond; - selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine; - ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka

õuealal; - õueala valgustatus; - lukustatud sisenemisruumid; - tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; - süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

4.3. Keskkonnatingimused Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Planeeringuga kaasnevad võimalikud mõjud on ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon, mis on lühiajalised ning elukeskkonda oluliselt mitte halvendavad. Sellest tulenevalt puudub ka vajadus keskkonnaloa taotlemiseks. Puude raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6¹ punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06.

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 8

4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine Planeeritavatele elamukruntidele tagatakse juurdepääs Tuksi-Spithami teelt kavandatava teemaa kaudu. Parkimiskohtade arvutuse aluseks planeeringus on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, mille järgi nähakse igale üksikelamule ette 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade paigutus ning arv lahendatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.

4.5. Tehnovõrgud ja rajatised

4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus Veevarustus Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 9 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud. Reovesi Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit. Reoveemahuti tühjendamine peab toimuma vastavat teenust pakkuva ettevõtja poolt purgimissõlme. Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda kogumismahutite kasutamisest. Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui järgitakse selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel. Sademevesi Sademevesi on ette nähtud kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele. Hoonestusaladele jäävad kraavid likvideeritakse. Kui on tegemist krunti läbiva kraaviga, mis teenindab ka kõrvalalasid, tuleb ette näha uus asukoht kraavile, soovitavalt krundi piiri lähedusse.

4.5.2. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS 02.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-34316L. Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliini rajamine SALEMI:(Risti) alajaamast planeeritavate kinnistuteni. Tarbimiskohtade võrguühendustele nähakse ette kinnistute piiridele neli 2-kohalist liitumiskilpi ja üks 1-kohaline liitumiskilp ning jaotuskilbid. Imatra tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

4.5.3. Sidevarustus Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu.

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 9

4.5.4. Soojavarustus Kavandatavate hoonete kütteks on planeeritud lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.

4.6. Tuleohutuse tagamine Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lahendus esitatakse ehitusprojektis. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Juksi tee 3 katastriüksusel (52001:001:1038). Vastavalt eelnimetatud määruse § 6 lg 51 on lubatud ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Seega täiendavat tuletõrje veevõtukohta alale ei planeerita.

Kruntidele peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.

4.7. Servituudid Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi/krunt

Valitsev krunt või asutus, mille kasuks on tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut Servituudi sisu

Pos 9 Pos 2-8 ja 10 Reaalservituut

Reaalservituut annab kruntide pos 2-8 ja 10 omanikele õiguse

kasutada ja hooldada krundil pos 9 asuvat puurkaevu ja veetoru.

5. Planeeringu elluviimise tegevuskava Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Tegevuskava:

1. Huvitatud isikul korraldada koostöös kohaliku omavalitsusega maa-ala ümberkruntimine vastavalt detailplaneeringu kruntimise lahendusele;

2. hoonete ja tehnovõrkude projekteerimine; 3. servituutide määramine; 4. tee ja tehnovõrkude ehitus; 5. hoonete ehituslubade väljastamine; 6. hoonete ehitus;

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026

Ferrysan OÜ 10

7. hoonetele kasutuslubade taotlemine.

4.93 5.02

4.91

4.91

4.92 5.09

4.80

5.05

5.20 4.97

5.06 5.15

5.10

4.91

5.25

5.34 5.23

5.03

5.28

5.38 5.28

4.92

5.26

5.41 5.25

4.91

5.01

5.30

5.40 5.30

4.86

5.26

5.37 5.22

4.86

4.85

5.22

5.34 5.20

5.26 5.35

5.25

5.41

5.62 5.35

4.76

4.91

4.78

4.80

4.70

4.61

4.81

4.65 4.88

4.594.63

4.254.69

4.81

4.59 4.20

4.60

4.64

4.68

4.68 4.22 4.64

4.724.26 4.70

4.78

4.87

4.61 4.30

4.86 4.21 4.82

4.28 4.80

4.91

4 .9

3

4.27

4 .9

0 4 .2

3 4.91

4.88 4.40

4.97 4.72

4.93 4.90

4 .9

3 4 .6

0 4 .9

5

4.89

4 .5

5 4 .8

6

4 .9

9

4.90

4.83

4.93

4.91

4.98

5.01 5.09

5.11

5.25

5.17

5.44

6.09

6.33

6.07

5.59

5.45

5.41

5.36

5.65

5.54

5.74

5.71

6.60

6.78

6.83

6.47

5.95

5.98

5.99

5.91

6.08 6.19

6.44

6.86

7.19

6.80

7.12

7.19

7.11

7.28 7.37

7.15

7.15

7.34

7.83

8.35

7.58

7.64

8.63

8.92

8.12

7.21

6.83

6.49

6.91

6.71

6.63

7.14

6.80

6.91

5.64

5.70

6.01

5.31

5.01

4.87

4.87

4.90

5.60

5.13

4.80

5.32

4.73

4.81

4.47 4.31 4.70

4.20

4.75 4.56

4.14

4.72

4.11

4.58

4.71

4.16

4.85

4.29 4.73

4.75 4.42

4.76

4.824.31

4.61

4.88

4.29 4.60

4.574.20 4.59

4.70

4.094.48

4.11 4 .5

2 4.15

4 .6

3

4.71

4.85

Kraav

4.59

kaabel AHXAM K-W

3*120+35 10kV

rajam ise sügavus 0,70 m

kaabli peal hoiatuslint

SALEM-REBASEMÄE alaj. lõik

x= 6563500

y= 473150

x= 6563750

y= 473200

x= 6563850

y= 473400

Kraav

K ra

a v

Kraav Kraav

Kraav Kraav

K ra

a v

Kraav

Kraav

K ra

a v

K ra

a v

Kraav

K ra

a v

Pk

Kr

K r

K r

Kr

4.88

4.74

TP

TP

4.89

A

A

A

4.69 4.63 4.20

4.92 4.73 4.80 4.38

6.56

5.44

4.98 4.87 4 .8

8

8

8

T iik

7

7

7

7

7

6

6

6

5

5 5

5

5

5

4.70

4.70

4.74

4.68 4.77

4.81

4.79

4.76

4.68

4.74

4.69

4.73

4.84

4.84

4.80

4.76

4.86

4.86

4.85

4.88

4.84

4.86

4.90

5.38

4.89

4.90

5.13

5.11 5.37

5.14 5.15

4.92

4.73

5.00

4.95

4.97

4.92

5.00

4.94

4.97

4.93

4.97

4.96

4.98

4.93

4.91

5.08

4.93

5.20

5.22

5.69

5.83

5.69

5.31

5.09

5.07

5.21

5.13

5.28

5.07

5.20

5.26

5.35

5.32

5.26

5.23

5.26

5.38

5.15

5.53

5.41

5.46

5.53

5.49

5.60

5.78

6.08

5.75

5.66

5.85

5.69

5.70 5.60

5.57

5.54

5.72

5.71

5.82

5.70

5.70

5.66

5.66

5.53

5.54

5.62

5.61

6.25

5.74

5.81

5.51

5.96

6.03

5.61

5.94

5.97 5.91

6.05

6.10

6.20

6.33 6.46

6.46

6.51

6.48

6.22 6.40

6.48

6.05

6.74

6.65

6.82

6.66

6.53

6.78

6.71

6.63

6.63

6.64

6.53

6.32

6.41

6.34

6.76

6.73

6.69

7.03

6.78

6.95

7.12

6.68

6.84

6.93

6.82 6.73

6.92

7.03

7.03

7.23

7.14

7.14

7.39

7.167.27

7.46

7.65

7.56

7.56

7.45

7.44

7.29 7.28

7.14

7.10

6.97

7.18

7.41 7.61

7.11

7.06

7.13

6.68

5.28

4.87

4.81

4.79

6

6

4.56

52001:001:1037

katastriüksuse

detailplaneering

40,0

R10,0

PK

4,0

35,0

10,0

10,030,0

30,0 10,0

20,020,0

30,0 10,0

10,030,0

30,0 10,0

20,020,0

20,0

10,0

10,030,0

20,0

10,0

30,010,0

20,0

10,0

20,020,0

10,0

20,0

10,030,0

20,0

20,0

20,0 R5,0

R5,0

R5,0 R5,0 R5,0 R5,0 R5,0 R5,0

R5,0

10,0

4,1

Juksi tee 1

52001:001:1036

Juksi tee 3

52001:001:1038

Juksi tee 5

52001:001:1041

Juksi tee 7

52001:001:1043

Madise

52001:001:3140

Mihkli

52001:001:3710

Vallens

52001:001:1816

Rebasemäe

52001:001:3350

Rebaseuru

52001:001:1594

Petsi

52001:001:0638

Pos 2

EP 100%

10 / 5

500 4(1+3)

2 / 1 5005 m²

Pos 11

LT 100%

-

-

-

- 5248 m²

Pos 5

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

2 / 1 6900 m²

Pos 7

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

2 / 1 8390 m²

Pos 8

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

2 / 1 5005 m²

Pos 9

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

2 / 1 5023 m²

Pos 10

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

/ 1

10622 m²

Pos 3

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

2 / 1 6890 m²

Callenmarks

52001:001:2405

52001:001:1593

Pos 6

EP 100%

10 / 5 500

4(1+3)

2 / 1 5005 m²

Pos 4

EP 100%

10 / 5

500 4(1+3)

2 / 1 5005 m²

Pos 1

EP 100%

-

-

-

-

4444 m²

16128 Tuksi-Spithami tee

52001:001:0085

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

K ru

nd i a

ad re

ss i e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

m ax

m aa

pe al

ne k

or ru

se lis

us (p

õh ih

oo ne

/ ab

ih oo

ne )

m ax

m aa

-a lu

ne k

or ru

se lis

us (p

õh ih

oo ne

/ ab

ih oo

ne )

ho on

e lu

ba tu

d m

ax kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(p õh

ih oo

ne /

ab ih

oo ne

), m

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

e)

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

pl an

ee rit

av m

aa si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

(k at

as tri

ük su

se li

ik id

e ka

up a)

pi ira

ng ud

1 - 4444 - - - - - EP 100% 100% E 1*, 2*

2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E 1*

3 Rändlinnu tee 4 6890 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

9 Rändlinnu tee 16 5023 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

10 Rändlinnu tee 18 10622 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -

11 Rändlinnu tee 5248 - - - - - LT 100% 100 % L 1*, 2*

Arhitektuursed piirangud kruntidel 2-10

* Katusekalle 15…45° * Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. * Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. * Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). * Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. * Õueala on lubatud piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Lubatud on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad * Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule * Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal

Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 2* Elektripaigaldise kaitsevöönd

N

S W

E

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson

Arhitekt Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud GEOMAN OÜ poolt 26.08.2025, töö nr: 87-2025 2) Koordinaadid L-Est.97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

HAVÄRK OÜ

3 3DP 22-2520.01.2026 a.

Eskiis

1:1000

Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE KÕRGEPINGE KAABEL TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND (ETAK) VARASEMAD PLANEERINGUD

52001:001:1037 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING HOONESTUSALA (ligilähedane asukoht)

HOONESTUSALADE VAHEKAUGUS 40m

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (PÕHI- / ABIHOONE)

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE KORRUSELISUS (PÕHI- / ABIHOONE)

5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE+ABIHOONE)

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORUSTIK

PUURKAEV JA HOOLDUSALA 10m

REOVEEMAHUTI JA KUJA

VÕIMALIK KRAAVI ASUKOHT TRUUP 0,4 kV MAAKAABELLIIN

LIITUMIS- JA JAOTUSKILBID

PLANEERITAV

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE

PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):

EP - ÜKSIKELAMU MAA

LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVETE LIIGID):

E - ELAMUMAA

L - TRANSPORDIMAA

PK

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

Haapsalu mnt 6

90801, Lääne maakond, Lääne-

Nigula vald, Taebla alevik

Teie 22.01.2026 nr 7-1/26-6-1

Meie 18.02.2026 nr 7.2-2/26/1136-2

Seisukohtade väljastamine Spithami külas

asuva katastriüksuse 52001:001:1593

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu (edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 2-

3/25-308. Planeeringu eesmärgiks on seni hoonestamata katastriüksuse jagamine elamumaa

sihtotstarbega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse määramine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16128 Tuksi-Spithami tee km 5,474–5,61 ja asub riigitee

kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 103 autot. Planeeringualaga

piirneva riigiteel kehtib kiiruspiirang 50 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Riigitee ristmik kavandada katastriüksuse 52001:001:1593 kagunurka. Tagada kavandatavalt

ristmikult juurdepääs Vallensi kinnistule (tunnus 52001:001:1816).

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

2 (3)

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Näha ette

paremast nähtavuskolmnurgast võsa, metsa likvideerimine või üksikute puude puhul võra

tõstmine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

3 (3)

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Spithami DP Seletuskiri 13_01_2026

2. Spithami külas DP pohijoonis tehnovorkudega 20.01.2026

Mildred Liinat

58786958, [email protected]