Kiri

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

Tehniline kirjeldus

Rail Baltica Rabaküla raudteesilla ja Surju kohaliku peatuse kavandamisega seotud teede

põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Rail Baltica Pärnu-Ikla lõigu Rabaküla raudteesilla (BR2056) ja Surju kohaliku peatuse (OS2600)

kavandamisest tingitud teede ümberehitamise põhiprojekti koostamine.

2. Olukorra kirjeldus

Rabaküla raudteesilla (BR2056) ja Surju kohaliku peatuse (OS2600) kavandamine toob kaasa

tugimaantee 6 Valga-Uulu ja kõrvalmaantee 19341 Laadi-Männiku tee ümberehitamise.

Rabaküla raudteesild kavandatakse ületama Valga-Uulu maanteed ligikaudu km 120,5.

Raudteeviadukt ületab lisaks riigimaanteele ka Reiu jõge ja kohalikku juurdepääsuteed.

Seoses Surju kohaliku peatuse kavandamisega on vajalik tagada sellele ligipääs läbi Metsaääre küla.

Sellest lähtuvalt on kavas ümber ehitada kohalik tee (7560138, Miku tee) Metsaääre külla ja rajada

uus Laadiveski sild. Samuti on kavas likvideerida olemasolev Miku tee mahasõit teele nr 6 ja liita

see riigiteega 19341 ning kujundada üks ühine ristmik. Kuna Miku tee ristmiku asukoht muutub,

siis tuleb ka Laadi bussipeatused nihutada uue planeeritava ristmiku lähedusse.

Täiendavalt arvestatakse Häädemeeste vallavalitsuse sooviga tulevikus kavandada kergliiklustee

alates riigimaanteede 19340 Uulu-Laadi tee ja 6 Valga-Uulu ristumisest kuni projektialani, et tagada

kergliikluse ligipääs Uulust uude Surju peatusesse.

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ (Lõuna-Pärnumaa osa kehtestatud 01.04.2025 Majandus- ja

tööstusministri käskkirjaga nr 47).

3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette

katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.

3.3. Projekti koostamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine.“

3.4. Põhimaantee lõigus valida parameetrid lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h.

3.5. Kohaliku tee 7560138 Miku tee osas taotleda täiendavad tehnilised tingimused kohalikult

omavalitsuselt.

3.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 30 aastat.

3.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis

projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede

projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja

detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti

koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-

geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.4.1.Maantee koridoris üldjuhul 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt

poolt). Põhjendatud juhtudel vähem.

4.2.4.2.Maanteega ristuvad riigimaanteed ja kohalikud teed mõõdistada üldjuhul 100 m

ulatuses alates ristmikust ja 50 m laiuselt (tee teljest 25 m ulatuses mõlemalt

poolt).

4.2.4.3.Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood

teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu

tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja

allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

4.2.4.4.Tiheasustusaladel, kus riigiteel on kiiruspiirang kuni 50 km/h, mõõdistada

õuealad kuni teepoolse hoone fassaadini.

4.2.4.5.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada,

kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt

kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).

4.2.4.6.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad

õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu

ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.4.7.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud

punktidest.

4.2.5. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu

projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses.

4.2.6. Mudelite vormistusnõuded:

4.2.6.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja

LandXML. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud

ala kohta.

4.2.6.2.Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide

ülemine ja alumine serv). 

4.2.6.3.Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned.

Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.

4.2.6.4.Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude

rajatiste juures.

4.2.6.5.Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,

ristmike ja rajatiste projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse

pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik

selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase

parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste

määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja pinnasekihtide

omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

4.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning

piki teed soise ala algus ja lõpp.

4.3.7. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m

tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase

paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.

4.3.8. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.

Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.4. Teostada hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused sildadele ja üle 2 m

läbimõõduga truupidele, koos vooluveekogu topo-geodeetilise mõõdistamisega:

4.4.1. Teostada vooluveekogu sängi mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi poole

vähemalt 100 m ulatuses sh lisaharud (voolusängi ristlõiked mõõdistada iga 25 m

tagant).

4.4.2. Hüdraulilise arvutuse aruanne peab koosnema järgmistest arvutustest:

4.4.2.1.vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal,

4.4.2.2.vooluveekogu valgala määramine,

4.4.2.3.veevooluhulga määramine,

4.4.2.4.max. vooluhulga määramine,

4.4.2.5.normaal- ja kõrgveetasemete määramine,

4.4.2.6.torusilla korral optimaalse ristlõike määramine,

4.4.2.7.toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse määramine.

4.4.3. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas. Plaani joonistel

näidata ära kõrgvee tase ehk üleujutatud ala.

4.4.4. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75% toruristlõikest.

4.4.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.5. Liiklusuuringud:

4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:

4.5.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;

4.5.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.

4.5.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused (näiteks erineva

liiklussagedusega lõikudel, suurematel ristmikel, projektiga seotud riigiteedel). Enne

uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga

Transpordiametile ettepanekute esitamiseks.

4.5.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

4.5.3.1.liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;

4.5.3.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;

4.5.3.3.teenindustaset;

4.5.3.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh

riigiteedel, kohalikel ja erateedel;

4.5.3.5.aruande kokkuvõtet.

4.5.4. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi

ja baasprognoosi koostamine".

4.5.5. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste

kasutatavus.

4.5.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.6. Koostada katendi projekt:

4.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema

versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud

kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni

variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.

Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis

peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.

4.6.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse

kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).

4.6.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.

4.6.5. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine:

4.6.5.1.Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude

seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Riigitee osas

vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt

aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal.

4.6.5.2.Riigitee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku

geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga (defektid,

kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada

arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5 tk).

4.6.5.3.Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,

millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi-

meetmed.

4.6.5.4.Katendiaruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50km

raadiuses (Transpordiamet jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti

keskele. Andmed tuleb grupeerida tabelis: 10; 30 ja 50km kaupa. Karjääride

omanikelt vm tuleb küsida maksumused, materjalide omadused, saadaolevad

kogused jms projekteerimiseks vajalik info (esitada orienteeruvaks infoks

koondtabelina); Saadud info analüüsi põhjal tuleb projektis kirjeldada milliste

materjalide kasutamist katendiarvutuste osas tuleks eelistada antud piirkonnas

optimaalseima lahenduse saamiseks (projekteerijal tuleb valida kogukuludelt

soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist

vajavad teed koos maksumustega.

4.6.5.5.Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega, millist

materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada, et saada

optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus).

Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos

maksumusega.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

4.6.6. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide

võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust.

Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha

kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide

tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni

valiku osas.

4.6.7. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.

4.6.8. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust ja liiklusuuringust.

4.6.9. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite

projekteerimine“ Lisa B alusel.

4.6.10. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide

võrdlust) esitada otsustamiseks Transpordiametile.

4.7. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada

projekti koostamisel.

4.7.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.7.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning

arvestada nendega projekti koostamisel.

4.7.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

4.7.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti

seletuskirjas.

4.7.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

4.7.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.

4.8. Teostada truupide seisukorra uuring nii projekteeritaval riigitee lõigul kui ristuvatel

teedel ulatuses, mis on ette nähtud riigitee projekti koosseisus ümber projekteerida.

4.8.1. Pildistada kõik uuritud truubid nii, et oleks selgelt näha truubipäis ja truubi sisemus.

Esitada koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number,

mis ühtib topo-geodeetilise uuringu maa-ala plaanil näidatud numbriga. Töövõtja ja

topo-geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib truupide fotod esitada

topo-geodeetilise uuringu koosseisus.

4.8.2. Aruandes tuua välja truubi seisukorra kirjeldus, Töövõtja hinnang truubi säilitamise

või ümberehitamise vajaduse kohta ja Töövõtja ettepanek projekteeritava truubi

lahenduse osas.

4.9. Koostada keskkonnajuhtimiskava projekt.

4.9.1. Koostada ehitusaegse keskkonnajuhtimiskava projekt (kava täpsustatakse ehitusetapi

raames), milles esitada ehitusaegsed keskkonnanõuded ja -piirangud ning

keskkonnamõju leevendamise meetmed. Kavas esitada ehitusaegsed seiremeetmed.

4.9.2. Arvestada, et kava tuleb täiendada peale kõigi põhiprojekti töö osade valmimist.

5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

5.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku

transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise

ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“.

5.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise

plaani koostamise nõuded“.

5.3. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“.

5.4. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust

kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

6. Põhiprojekt

6.1. Koostada riigitee nr 6 Valga-Uulu tee, riigitee nr 19341 Laadi-Männiku tee ning kohaliku

tee nr 7560138 Miku tee ümberehitamise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

6.2. Projektala ulatus täpsustada projekteerimise käigus arvestades Pärnu maakonnaplaneeringut

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning projekti koostamise eesmärke.

6.3. Arvestada, et põhimaanteega ristumine tuleb lahendada kanaliseeritud ristmikuna.

6.4. Projekteerida riigitee nr 6 Valga-Uulu ja kohaliku tee nr 7560138 Miku tee ristmiku

sulgemine (ühendada läbi kavandatava ristmiku).

6.5. Kaasata Transpordiamet projektlahenduse väljatöötamisse ning arvestada, et

Transpordiamet võib teha ettepanekuid projektlahenduse muutmiseks, et tagada riigiteede

ümberehitamise osas optimaalseim lahendus.

6.6. Koostada katendi aruanne.

6.7. Laadiveski silla põhiprojekt (vajadusel olemasoleva silla lammutusprojekt).

6.8. Rabaküla raudteeviadukti põhimõtteline projektlahendus vajalike gabariitide kontrolliks.

6.9. Tehnovõrkude projektid.

6.10. Vajadusel müratõkkeseinte, sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide,

raudteerajatiste, vm ehitusprojektid.

6.11. Valgustuse põhiprojekt.

6.12. Koostada krundijaotuskava.

6.13. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi.

Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele,

kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.

7. Projektide koostamise üldised nõuded

7.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga.

7.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

7.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti

mastaabis.

7.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta

(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,

vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

7.5. Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide

projekteeritud teede kandevõimed. Vähese info korral võib nimetatud info kanda eelmises

punktis nimetatud asendiskeemile

7.6. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega

ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

7.7. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline

profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

7.8. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav

tüüp projekteeritud.

7.9. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate

teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui

25 m, kuid mitte suurem.

7.10. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

7.11. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

7.12. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

7.12.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

7.12.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud

truupide asemele projekteerida uued.

7.12.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda

Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise

käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/

jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja

ümberehitamiseks.

7.12.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

7.12.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.

7.13. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad

puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala

ulatub projektalale, tuleb koostöös Tellijaga hinnata puurkaevu likvideerimise,

ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust.

7.14. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja ühendusteede

sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega kogujateede/

ühendusteede abil.

7.15. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.

7.16. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest

nõuetest.

7.17. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali

mahud.

7.18. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude

juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

7.19. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

7.20. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

7.21. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

7.22. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku

auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

7.23. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34007

9ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2

C3301).

7.24. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

7.25. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

8. Rajatised

8.1. Projekteeritaval lõigul asub kohalikul teel (7560138, Miku tee) Laadiveski sild ning

kavandatakse Rabaküla raudteeviadukt üle põhimaantee 6 Valga-Uulu tee.

8.2. Projekteerida olemasoleva Laadiveski silla ümberehituse põhiprojekt ja/või projekteerida

olemasoleva silla lammutusprojekt ja uue silla põhiprojekt.

8.3. Töövõtjal tuleb lähtudes rajatise projekti eesmärgist anda topo-geodeetilise uuringu

koostajale täiendavaid selgitusi ja juhiseid topo-geodeetilise uuringu läbi viimiseks, et

uuringus esitatavad andmed oleksid rajatise projekteerimiseks sobivad ja piisavad.

8.4. Laadiveski silla ava tuleb eelnevalt dimensioneerida vastavalt hüdraulilisele arvutusele.

8.5. Laadiveski sillal arvestada kergliiklejatega.

8.6. Laadiveski sild projekteerida elueaga vähemalt 100 aastat.

8.7. Projekteerida Rabaküla raudteeviadukt, mille all põhimaanteel 6 Valga-Uulu tee:

8.7.1. arvestada kogu sõidutee osas kõrgusgabariit vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast

8.7.2. arvestada vähemalt ühes kohas eriveose läbipääs gabariidiga 7 m (kõrgus) x 7 m (laius).

8.8. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:

8.8.1. arvestada standardite seerias EVS-EN 1991 esitatud koormuste ja koormusmudelitega

8.8.2. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;

8.8.3. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded

jne).

8.9. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded tavahoolduse osas:

8.9.1. projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad.

8.10. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:

8.10.1. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

8.10.2. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku.

8.11. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi

(vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või

remonti).

8.12. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:

8.12.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

8.12.2. “Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis”.

9. Bussipeatused

9.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse

viimine liiklusohutuse põhimõtetega. 9.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhindiga „Teede projekteerimine“. 9.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt),

arvestades seejuures Valga-Uulu teega paralleelselt kulgeva perspektiivse kergliiklusteega.

10. Liikluskorraldusvahendid

10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel

üleminekumärgistuse eemaldamisega.

10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

10.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

11. Tee valgustus

11.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“.

11.2. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse

põhiprojekt.

11.3. Projekteerijal arvestada Transpordiamet poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks

on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

11.4. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida tulevase omaniku valgustuse

juhtimissüsteemi.

11.5. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded

valgustussüsteemi juhtimisele on toodud 18.02.2026 kirja nr 8-1/25-014/15467-2 lisas 3.

11.6. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise

vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

12. Tehnovõrgud

12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,

mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Tehnovõrgu projekt

peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt

tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

12.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded

tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

12.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise

vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

13. Maaparandusehitised

13.1. Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ja

maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks taotleda maaparandusseaduse alusel

projekteerimistingimused Maa- ja Ruumiametilt (MARU).

13.2. Täiendava sademevee juhtimine maaparandussüsteemi kooskõlastada MARU-ga.

13.3. Arvestada, et maaparandussüsteemi rajatiste ümberehitamiseks (uued kollektorid, eesvoolu

asukoha ja voolusängi lõigu muutmine, uus drenaažikaev jms) on vajalikud täiendavad

uuringud ja ehitusprojekti koostamine. Maaparanduse uuringute ja maaparandussüsteemi

ehitusprojekti koostaja peab omama maaparandusseaduse kohast õigust tegutseda

maaparandusalal.

13.4. Projekt peab sisaldama töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsioone.

13.5. Projekteerija taotleb maaparandusehitise projekti alusel MARU-lt ehitusloa ja kannab kõik

sellega seotud kulud.

13.6. Projekt koos ehitusloaga anda üle digitaalselt.

14. Haljastus ja hooldus

14.1. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööd“.

14.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad

ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

14.3. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 1

15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

15.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja

asjakohaste ametiasutustega.

16. Vormistusnõuded

1.1 Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica tavapärastele

nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.

16.1. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).

16.2. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi

.xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

16.3. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

16.4. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on lubatud

esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1 .xml, alused 1

.xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).

16.5. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

16.6. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel teljed (alignments)

(koos profiiliga), surface files ja basemaps.

16.7. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

16.8. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

16.8.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning

.pdf formaadis;

16.8.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

16.8.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

16.8.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud

joonte liikide .shx failid.

16.9. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad

olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

16.10. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

Tehniline kirjeldus

Rail Baltica põhitrassi ületavate riigiteede 19330, 19335 ja 19336 maanteeviaduktide

põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Rail Baltica põhitrassi ületavate riigiteede 19330 Tõitoja-Häädemeeste tee, 19335 Jaagupi-

Urissaare tee ja 19336 Kabli-Massiaru tee maanteeviaduktide põhiprojekti koostamine.

2. Olemasolev olukord

Riigiteed 19330 Tõitoja-Häädemeeste tee, 19335 Jaagupi-Urissaare tee ja 19336 Kabli-Massiaru tee

asuvad Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Tee nr AKÖL (2024) Liik

19330 306 a/ööp 1,5 x pinnatud (2019) kruusatee

19335 44 a/ööp kruusatee

19336 135 a/ööp 1 x pinnatud (2021) tuhkstabiliseeritud tee

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ (Lõuna-Pärnumaa osa kehtestatud 01.04.2025 Majandus- ja

tööstusministri käskkirjaga nr 47).

3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette

katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.

3.3. Projekti koostamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine.“

3.4. Rajatise ja selle pealesõitude maksimaalne pikikalle 3,5% (põhjendatud juhul kuni 4,0%).

3.5. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 30 aastat.

3.6. Arvestada minimaalselt järgmiste parameetritega:

Tee nr Sõiduradade arv Eraldiseisev kergliiklustee rajatisel

19330 2 jah

19335 2 jah

19336 1 (ühise sõidurajaga) ei (tagada ohutu ülepääs)

3.7. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 80 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti

madalam).

3.8. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide

projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.9. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis

projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede

projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja

detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti

koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-

geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.4.1.Maantee koridoris üldjuhul 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt

poolt). Põhjendatud juhtudel vähem.

4.2.4.2.Maanteega ristuvad riigimaanteed ja kohalikud teed mõõdistada üldjuhul 100 m

ulatuses alates ristmikust ja 50 m laiuselt (tee teljest 25 m ulatuses mõlemalt

poolt).

4.2.4.3.Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood

teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu

tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja

allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

4.2.4.4.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad

õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu

ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.4.5.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud

punktidest.

4.2.5. Mudelite vormistusnõuded:

4.2.5.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja

LandXML. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud

ala kohta.

4.2.5.2.Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide

ülemine ja alumine serv). 

4.2.5.3.Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned.

Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.

4.2.5.4.Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude

rajatiste juures.

4.2.5.5.Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,

ristmike ja rajatiste projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse

pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik

selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase

parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste

määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja pinnasekihtide

omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

4.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning

piki teed soise ala algus ja lõpp.

4.3.7. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m

tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase

paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.

4.3.8. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.

Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.4. Liiklusuuringud:

4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:

4.4.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;

4.4.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.

4.4.2. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

4.4.2.1.liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;

4.4.2.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;

4.4.2.3.teenindustaset;

4.4.2.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh

riigiteedel, kohalikel ja erateedel;

4.4.2.5.aruande kokkuvõtet.

4.4.3. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi

ja baasprognoosi koostamine".

4.4.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.5. Koostada katendi projekt:

4.5.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel

koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja

ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.5.2. Teostada katendi arvutus. Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust katendikihtide

ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.

4.5.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse

kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).

4.5.4. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama ehitustehnoloogia

kirjeldust. Samuti tuleb lisada tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus

katendikonstruktsiooni valiku osas.

4.5.5. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.

4.5.6. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust ja liiklusuuringust.

4.5.7. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite

projekteerimine“ Lisa B alusel.

4.5.8. Katendi projekt, mis arvestab geotehnilisi uuringuid, esitada otsustamiseks

Transpordiametile.

4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

projekti koostamisel. Sealhulgas taotleda projekteeritavate kohalike teede osas

tingimused kohalikult omavalitsuselt.

4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning

arvestada nendega projekti koostamisel.

4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti

seletuskirjas.

4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.

4.7. Koostada keskkonnajuhtimiskava projekt.

4.7.1. Koostada ehitusaegse keskkonnajuhtimiskava projekt, milles esitada ehitusaegsed

keskkonnanõuded ja -piirangud ning keskkonnamõju leevendamise meetmed. Kavas

esitada ehitusaegsed seiremeetmed.

4.7.2. Arvestada, et kava tuleb täiendada peale kõigi põhiprojekti töö osade valmimist.

5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

5.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku

transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise

ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“.

5.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise

plaani koostamise nõuded“.

5.3. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“.

5.4. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust

kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

5.5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid esitada Transpordiametile digitaalselt.

6. Ehitusloa andmise menetlus

6.1. Töövõtja valmistab ette ehitusloa menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel

projektlahenduse selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd

otseselt mõjutavad (nt maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs,

kraavid, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).

6.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse menetluse raames esitatud märkustele,

küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastavasisulist

kirjaliku korraldust.

6.3. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust vastavalt

Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida ehitusloa väljastava asutuse otsused

menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate

asutuste märkustele ning vaided.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

7. Põhiprojekt

7.1. Koostada riigiteede 19330 Tõitoja-Häädemeeste tee, 19335 Jaagupi-Urissaare tee ja 19336

Kabli-Massiaru tee ümberehitamise põhiprojektid vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

7.2. Koostada katendi aruanne.

7.3. Koostada viaduktide põhiprojektid.

7.4. Tehnovõrkude projektid.

7.5. Vajadusel valgustuse, sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, raudteerajatiste, vm

ehitusprojektid.

7.6. Koostada krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid.

7.7. Projektile viiakse läbi liiklusohutuse auditeerimine ning vajadusel projekti ekspertiis.

Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele,

kui pädev asutus on otsustanud parandamise vajaduse.

8. Projektide koostamise üldised nõuded

8.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga.

8.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti

mastaabis.

8.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta

(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,

vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

8.5. Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide

projekteeritud teede kandevõimed. Vähese info korral võib nimetatud info kanda eelmises

punktis nimetatud asendiskeemile

8.6. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega

ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

8.7. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline

profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

8.8. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav

tüüp projekteeritud.

8.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

8.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

8.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

8.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud

truupide asemele projekteerida uued.

8.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda

Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise

käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/

jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja

ümberehitamiseks.

8.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

8.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.

8.11. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja ühendusteede

sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega kogujateede/

ühendusteede abil.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

8.12. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest

nõuetest.

8.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali

mahud.

8.14. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude

juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

8.15. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

8.16. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

8.17. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

8.18. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku

auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

8.19. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.

8.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

8.21. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

9. Rajatised

9.1. Projekteerida Laiksaare (tee nr 19330), Urissaare (tee nr 19335) ja Massiaru (tee nr 19336)

maanteviaduktide põhiprojektid.

9.2. Töövõtjal tuleb lähtudes rajatise projekti eesmärgist anda topo-geodeetilise uuringu

koostajale täiendavaid selgitusi ja juhiseid topo-geodeetilise uuringu läbi viimiseks, et

uuringus esitatavad andmed oleksid rajatise projekteerimiseks sobivad ja piisavad.

9.3. Enne viadukti põhiprojekti koostamist esitada kolm erinevat viadukti konstruktsiooni

varianti, mille põhjal Tellija otsustab põhiprojektis koostatava variandi.

9.4. Eskiislahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud

(näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutus, mille põhjal Tellija valib

välja sobiliku eskiislahenduse, mille põhjal koostatakse rajatise põhiprojekt.

9.5. Projekteerida rajatised elueaga vähemalt 100 aastat.

9.6. Rajatise koormusmudel määrata vastavalt projekteeritava tee liigile lähtudes muuhulgas

juhendist „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

9.6.1. Laiksaare (tee nr 19330) viaduktil arvestada täiendavalt KM3 3600 koormusmudeliga.

9.7. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:

9.7.1. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;

9.7.2. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded

jne).

9.8. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded tavahoolduse osas:

9.8.1. projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad.

9.9. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:

9.9.1. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

9.9.2. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

9.9.3. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

9.10. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi

(vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või

remonti).

9.11. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:

9.11.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

9.11.2. “Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis”.

10. Liikluskorraldusvahendid

10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel

üleminekumärgistuse eemaldamisega.

10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

10.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

11. Tee valgustus

11.1. Koostada põhiprojekti koosseisus kergliiklustee valgustuse põhiprojekt.

11.2. Vajadusel koostada maantee põhiprojekti koosseisus teevalgustuse põhiprojekt.

11.3. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“.

11.4. Projekteerijal arvestada Transpordiamet poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks

on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

11.5. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida tulevase omaniku valgustuse

juhtimissüsteemi.

11.6. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded

valgustussüsteemi juhtimisele on toodud 18.02.2026 kirja nr 8-1/25-014/15467-2 lisas 3.

11.7. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise

vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

12. Tehnovõrgud

12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,

mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Tehnovõrgu projekt

peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt

tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

12.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded

tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

12.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise

vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

13. Maaparandusehitised

13.1. Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ja

maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks taotleda maaparandusseaduse alusel

projekteerimistingimused Maa- ja Ruumiametilt (MARU).

13.2. Täiendava sademevee juhtimine maaparandussüsteemi kooskõlastada MARU-ga.

13.3. Arvestada, et maaparandussüsteemi rajatiste ümberehitamiseks (uued kollektorid, eesvoolu

asukoha ja voolusängi lõigu muutmine, uus drenaažikaev jms) on vajalikud täiendavad

uuringud ja ehitusprojekti koostamine. Maaparanduse uuringute ja maaparandussüsteemi

ehitusprojekti koostaja peab omama maaparandusseaduse kohast õigust tegutseda

maaparandusalal.

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

13.4. Projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise

alustamist Tellijaga.

13.5. Projekt peab sisaldama töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsioone.

13.6. Projekteerija taotleb maaparandusehitise projekti alusel MARU-lt ehitusloa ja kannab kõik

sellega seotud kulud.

13.7. Projekt koos ehitusloaga anda üle digitaalselt.

14. Haljastus ja hooldus

14.1. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööd“.

14.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad

ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

14.3. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

15.1. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

15.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja

asjakohaste ametiasutustega.

16. Vormistusnõuded

16.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica tavapärastele

nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.

16.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).

16.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi

.xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

16.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

16.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on lubatud

esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1 .xml, alused 1

.xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).

16.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

16.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel teljed (alignments)

(koos profiiliga), surface files ja basemaps.

16.8. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

16.9. Digitaalsel infokandjal esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt

süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit

(projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri,

spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi number, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje

number, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus,

kus dokument paikneb.

16.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

16.10.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

16.10.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

16.10.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

/kinnitatud digitaalselt/ 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 2

16.10.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud

joonte liikide .shx failid.

16.11. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad

olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

16.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]

/kinnitatud digitaalselt/

18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2 lisa 3

Tehnilised tingimused Rail Baltic Pärnu-Ikla lõigu riigtee viaduktidele ja ristetele valgustuse

põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks.

1. Standardid ja normid

 CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded

 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine

 EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele

ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele

 EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)

 EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.

 EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.

 EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.

 EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus

 EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.

 EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.

 Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)

 Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)

 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest

 Seadme ohutuse seadus

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. Valgustite valik

Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku

juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass tuleb Tellijaga

kooskõlastada enne projekteerimist.

Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti poolt ja

on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse nimekirja.

Valgustite tehnilised parameetrid:

 Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid

vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;

 Värvusindeks peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee valgustitel

4000 K – 4500 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-3300 K;

 Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;

 Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;

 Valgusti kogukaal kuni 11 kg;

 Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;

 Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud;

 Valgustid peavad omama CE, ENEC ja ENEC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal

on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC+ märgisega seotud dokumente.

 Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt

IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;

 Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus

küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi

vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava

jahutuse;

 LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;

 LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist,

tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu

ventilaatorit ei tohi kasutada;

 Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-idele

kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel.

LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide

tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;

 Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada

garantiiperioodi jooksul;

 Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;

 Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;

 Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi

vahemikus 180 … 277 V.

 Võrgusagedus peab olema 50 Hz.

 Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.

 Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud sooladest

tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;

 Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S

võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega. Liigpinge eest peab

olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.

 Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;

 LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 3g1,5mm2;

 Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;

 Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -20…0…+20 kraadi.

Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;

 Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama

eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;

 Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema kogu

eluea jooksul konstantne;

 Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja

aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja

rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;

 Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori

goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu

kolmandatele isikutele avaldamiseks

 Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit kasutamata.

3. Valgustuse lahendus

Projekteerida uuele T-6 P Uulu-Valga ja T-19341 Laadi-Männiku ristmikule sõidutee valgustus. Valgustus

projekteerida bussipeatustesse ja ka teeületuskohale projekteerida ÜKR erivalgustus .T-19341 Laadi-Männiku

tee projekteerida vähemalt kaks valgustusmasti. Valgustusklasside valik kooskõlastada Transpordiameti

esindajaga.

T-19330 ja T-19335 viaduktidele projekteerija JJT valgustus

JJT-le projekteerida valgustus KOV valgustuskilpidest, vajadusel planeerida ka KOV valgustusele uus

elektriliitumine, kui läheduses ei asu kasutuses olevaid KOV-i liitumiskilpe.

Sõidutee valgustusvõrk projekteerida maakaabliga vähemalt ARLC 4x25mm2 , mis paigaldada rohelist värvi

kaitsetorusse 750N , kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .

Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide,

põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei

saaks puutuda.

4. Valgustusvõrgu kilpide valik

Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja

juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis-jaotuskilpidesse

tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt 400x400x200 mm, kui

ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele moodulitele. Lülitus-

jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga (teeäärsed kraavid,

lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja paigaldusega sokliga pinnasesse,

plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad olema ühise võtmega lukustatavad

,mille lukk on seeriast E2432.

5. Valgustusvõrgu elektritoide

Valgustuse elektritoiteks planeerida Transpordiameti valgustusele uus elektrienergia liitumispunkt, mille X -

Y koordinaadid märkida joonisele ja seletuskirja koos katastritunnusega. Võimalusel teavitada tellijat

võimalikult kiiresti valitud uuest liitumispunkti asukoha koordinaatidest, et tellija saaks võimalikult kiiresti

esitada taotluse uue elektri liitumispunkti tellimiseks.

Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde tegemist

(niitmist, lumetõrjet) teemaale. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised tingimused

tehnovõrgu valdajalt.

6. Mastid

Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 6 -10 m , kuni 2,5 m konsooliga. Valgusti mastid,

mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE.

Valgustimastidena , mis asuvad asula piires, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda

sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning

perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja

kaablite transiitühendusteks.

7. Valgustite juhtimine

Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt

standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.

Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või andurite toiteks,

mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI juhtkäsu välja lülitatud.

Sõidutee valgusti peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava

pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega. JJT valgusti peab olema varustatud ühe nn Zhaga

(Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga.

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus

kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.

Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse profiili

valik lepitakse kokku tellija esindajaga enne valgustite tellimist.

8. Projekti ülesehitus ja vormistus

Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile.

Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2.

Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb teostada

arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:

 Hinnanguvälja isoliinid

 Horisontaalne valgustustihendus

 Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral

 eulumdata failid

 Säilivustegurina (MF) kasutada 0,90

Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.

Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-4-41.

Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab

välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja

kontrolli-dokumentatsiooni.

Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud

konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang,

juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna.

Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri

värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid

tehnovõrke.

Asendiplaani joonisele märkida:

- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;

- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

- valgustimastide vahekaugused meetrites.

Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö

mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.

Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla

kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul

täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele.

Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti

eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i

versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti

koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest.

9. Eritingimused

 Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus.

 Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja

vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Skepast&Puhkim OÜ

[email protected]

Laki 34

12915, Tallinn, Harju maakond

Meie 18.02.2026 nr 8-1/25-014/15467-2

Tehniliste tingimuste väljastamine riigiteede

projekteerimiseks Rail Baltic Pärnu-Ikla

lõigul

Lugupeetud Veiko Juudas

Vastavalt Teie 12.09.2025 taotlusele, mida on täiendatud Teie 13.11.2025 e-kirjaga, väljastame

tehnilised tingimused riigiteede projekteerimiseks Rail Baltic Pärnu-Ikla lõigul:

 Rail Baltica Rabaküla raudteesilla ja Surju kohaliku peatuse kavandamisega seotud teede

põhiprojekti koostamise tehniline kirjeldus, mis hõlmab endas riigiteede 6 Valga-Uulu tee

ja 19341 Laadi-Männiku tee ümberehitamist, on toodud lisas 1.

 Rail Baltica põhitrassi ületavate riigiteede 19330 Tõitoja-Häädemeeste tee, 19335 Jaagupi-

Urissaare tee ja 19336 Kabli-Massiaru tee maanteeviaduktide põhiprojekti koostamise

tehniline kirjeldus on toodud lisas 2.

 Mõlema eeltoodud tehnilise kirjelduse juurde kuuluvad tehnilised tingimused valgustuse

projekteerimiseks ja valgustite valikuks, mis on toodud lisas 3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

1. Valga-Uulu_ja_Laadi-Männiku_TK

2. Laiksaare_Urissaare_Massiaru_risted_TK

3. Tehnilised tingimused valgustuse projekteerimiseks