| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/10866-2 |
| Registreeritud | 18.02.2026 |
| Sünkroonitud | 19.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jan Projekt OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Jan Projekt OÜ |
| Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ROH112_PP_teeprojekt.asice
1. ROH112_PP_TL-0-01_dok-nimekiri.pdf
Lähtedokumendid: 2. ROH112_PP_TL-1-01_dp-seletus_2018-11-06.pdf 3. ROH112_PP_TL-1-02_dp-pohijoonis_2018-11-06.pdf 4. ROH112_PP_TL-1-03_mnt-nouded_2020-05-21.ddoc
Kooskõlastused:
5. ROH112_PP_TL-2-01_K-8768H_2020-11-12.pdf 6. ROH112_PP_TL-2-02_PK-ES21668-0_2020-12-01.pdf 7. ROH112_PP_TL-2-03_YKV-38-20_2020-12-15.pdf
Seletuskiri:
8. ROH112_PP_TL-3-01_tiitel-seletus-mahud.pdf
Joonised:
9. ROH112_PP_TL-4-01_tee-parkla.pdf 10. ROH112_PP_TL-4-02_nahtavus-mahasoit.pdf 11. ROH112_PP_TL-5-01_IKO-jalgtee.pdf 12. ROH112_PP_TL-5-02_IKO-juurdep-tee.pdf 13. ROH112_PP_TL-6-01_vertikaal.pdf 14. ROH112_PP_TL-6-02_loiked-1.pdf 15. ROH112_PP_TL-6-03_FOC-pikkiprofiil.pdf 16. ROH112_PP_TL-6-04_loiked-2.pdf
VIIMSI VALLAS PÜÜNSI KÜLAS ROHUNEEME TEE 112 KINNISTU
DETAILPLANEERING
KINNISTU KATASTRI NR: 89001:003:0057 PLANEERINGUT KOOSTAV FIRMA: Solpro OÜ Äriregistri kood 11961323 EEP001952 Peterburi tee 47, tuba 307, Tallinn Juhataja Roman Lebedev Tel: 56 649659 E-mail: [email protected] PLANEERINGU KOOSTAJA: Riho Tint Tel. 53301161 E-mail: [email protected] PLANEERINGU KOOSTAMISE TELLIJA: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa Tel: +372 6 028 800 E-mail: [email protected] PLANEERINGUST HUVITATUD ISIK: Reet Rohesalu Aadress: Rohuneeme tee 138 Tel: 5011137 E-mail: [email protected]
KUUPÄEV: aprill 2018
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
2
I MENETLUSDOKUMENDID
Menetlusdokumentide sisukord asub I Menetlusdokumendid osa ees
II SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISE ALUSED ............................................................................................................................. 4
2. LÄHTEMATERJALID .................................................................................................................................. 4
3. TEOSTATUD UURINGUD .......................................................................................................................... 4
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................... 5
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS .......................... 5
5.1. OLEMASOLEV OLUKORD.......................................................................................................................... 5
5.2. KONTAKTVÖÖND ..................................................................................................................................... 7
6. PLANEERINGU LAHENDUS ...................................................................................................................... 8
6.1. VASTAVUS VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERIGULE ............................... 8
6.2. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV RUUMILISE KESKKONNA ARENGU PÕHIMÕTTED .................. 8
6.3. KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA EHITUSÕIGUS ..................................................................................... 9
6.4. TEED, TÄNAVAD, LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................... 11
6.5. TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................................... 13
6.5.1. VESI , TULETÕRJEVESI JA REOVEEKANALISATSIOON ............................................................................ 13
6.5.2. SADEMEVESI JA DRENAAŽ ................................................................................................................... 14
6.5.3. GAAS ...................................................................................................................................................... 15
6.5.4. KÜTE ...................................................................................................................................................... 15
6.5.5. ELEKTER JA TÄNAVAVALGUSTUS ......................................................................................................... 15
6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON ..................................................................................................................... 16
6.6. TULEOHUTUS ......................................................................................................................................... 17
6.7. HALJASTUS JA HEAKORD...................................................................................................................... 18
6.7.1. HALJASTUSLIK HINNANG ...................................................................................................................... 18
6.7.2. LIKVIDEERITAVA PUITTAIMESTIKU ANDMED ........................................................................................ 21
6.7.3. SOOVITUSLIKUD HOOLDUSVÕTTED ...................................................................................................... 23
6.7.4. PUUDE KAITSMINE ................................................................................................................................ 23
2.7.5. HEAKORD ............................................................................................................................................... 24
2.8. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................ 24
2.9. JÄÄTMEKÄITLUS .................................................................................................................................... 26
2.10. KURITEGEVUSE ENNETAMINE .............................................................................................................. 26
2.11. OLEMASOLEVAD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUS................................................................ 27
3. PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMINE ........................................................................................ 28
4. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE ................................................. 29
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
3
HÜVITAJA....................................................................................................................................................... 29
III JOONISED .......................................................................................................................................... 30
1. SITUATSIOONISKEEM ............................................................................................................................ 30
2. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSI SKEEM .................................................................................................... 31
3. TUGIPLAAN ............................................................................................................................................ 32
4. PÕHIJOONIS ........................................................................................................................................... 33
5. TEHNOJOONIS ....................................................................................................................................... 34
6. JUURDEPÄÄSUTEEDE JA SADEMEVETE TORUDE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISTE
VAJADUSED_A4............................................................................................................................................... 35
IV LISAD ..........................................................................................................................................................
1. ROHUNEEME TEE 112 REGISTRIOSA DETAILVAADE .............................................................................. 36
2. ROHUNEEME TEE 112 KATASTRIPLAAN ................................................................................................ 37
3. FOTOD ROHUNEEME TEE PARKIMISALAST ........................................................................................... 38
3. IILUSTRATIIVSED VAATED KAVANDATAVALE RESTORANILE ................................................................. 39
4. HALJASTUSE HINNANG .......................................................................................................................... 41
4. RADOONIUURING .................................................................................................................................. 57
5. TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED JA ARVAMUSTE KÜSIMISED 67
IV KOOSKÕLASTUSED.................................................................................................................... 68
1. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 69
2. IMATRA ELEKTER AS DIGITAALNE KOOSKÕLASTUS NR. 4357 30.10.2017 71
3. TELIA EESTI AS DIITAALNE KOOSKÕLASTUS NR. 29453528 08.122017 73
4. VIIMSI VESI AS ARVAMUS 5533 26.01.2018 76
5. MAANTEEAMETI DIGITAALNE KOOSKÕLASTUS 18.01.2018 NR. 15-2/17-00012/808 78
6. PÕHJA PÄÄSTEKESKUS DIGITAALNE DIGIKOOSKÕLASTUS NR 592-2018-2 ALLKIRJASTATUD 06.03.18 80
7. KINNISTU OMANIKU REET ROHESALU DIGITAALNE KOOSKÕLASTUS 09.03.2018 83
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
4
SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise alusteks on:
Planeerimisseadus Viimsi Vallavalitsuse korraldus 28.detsember 2016 nr 794 Rohuneeme tee 112 kinnistu omaniku Reet Rohesalu taotlus detailplaneeringu algatamiseks
2. LÄHTEMATERJALID Detailplaneeringu taotluse lähtematerjalideks on
Viimsi valla mandriosa üldplaneering – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaan. 2000.a. otsusega nr 1 ja Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine – Viimsi Vallavolikogu 11. märtsi 2014 otsus nr 19
Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13. sept.2005.a. määrusega nr 32
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu otsusega 13. oktoober 2009.a. määrusega nr 22
Ehitusseadustik Majandus- ja taristuministri 5.08.2015.a. määrusele nr 106 „Maanteede projekteerimisnormid” Vabariigi valitsuse 23.oktoober 2008 määrus nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja
nende määramise kord“ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ Eesti Standard EVS812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa
1: Linnaplaneerimine. Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“ Sotsiaalministri 4.märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Viimsi valla heakorra eeskiri – kehtestatud Viimsi vallavolikogu 26.juuni 2012.a. määrusega nr
13 Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. märts 2014.a.
määrusega nr 8.
3. TEOSTATUD UURINGUD Planeeritava ala kohta on koostatud topo-geodeetiliste uurimisttööde aruanne Alk OÜ poolt
aprillis 2016, töö nr T-38-10. Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 112 maa-ala puittaimestiku hindamine;
Rohuneeme tee 112 likvideeritava haljastuse loetelu, teostatud OÜ GRÜNE-E arborist Rein Sermat poolt (kutsetunnistus 038985) 02.02.2017.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
5
Rohuneeme tee 112, Viimsi vallas, Harju maakonnas radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest, teostatud Radoonitõrjekeskus radooni mõõtmise ja – tõrje ekspert Mait Saar poolt 17.02.2017.
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist jagada 6898 m2 suurune kinnistu kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks (50% elamumaa/ 50% ärimaa) ning moodustatavatele kruntidele juurdepääsuks vajaliku teemaa sihtotstarbega krundiks ning määrata krundi ehitusõigus kolme 2-korruselise üksikelamu ja abihoonete ning ühe 1- korruselise elu- ja ärihoone ehitamiseks, s.h määrata krundi tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ning liikluskorralduse põhimõtted.
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE
ANALÜÜS
5.1. OLEMASOLEV OLUKORD
Ala asukoht
Planeeritav ala asub Rohuneeme poolsaare põhjaosas, Püünsi külas, hõlmab Rohuneeme tee 112 kinnistut, osaliselt Rohuneeme tee kinnistut ja Püünsi tee kinnistut. Kinnistu on ida-lääne suunaliselt pikklik maksimaalse pikkusega ca 187 m ja laiusega ca 36 m. Planeeritav ala paikneb logistiliselt auto- ja ühistranspordi suhtes soodsalt, kuna asub Viimsi-Rohuneeme tee ja Püünsi tee vahel. Lähimad autobussi peatused “Rohuneeme“ asub planeeringualast lõunasuunas ca 250 m ja peatus „Püünsi“ põhja suunas ca 200 m kaugusel. Paralleelselt maanteega kuldeb ka 3m laiune asfalteeritud kergliiklustee. Lähimad esmatasandi teenindusasutused Viimsi-Rohuneeme tee ääres ca 250 m lõunapool asuv kauplus, puhkeotstarbelise metsa ääres ca 1,8 km kagu suunas asub Püünsi Kool, Viimsi-Rohuneeme tee lähedal ca 2 km lõuna suunasasub lasteaed.
Planeeritava ala kinnistute andmed
Planeeritav kinnistu Rohuneeme tee 112, katastri tunnus 89001:003:0057, pindala on 6898 m2, sihtotstarve ja osakaal - elamumaa 100%, omanik Reet Rohesalu.
Planeeritav kinnistu paikneb osaliselt riigitee 11251 Rohuneeme tee km 6,245 – 6,280 kaitsevööndis. Ida poolsest küljest piirneb Püünsi teega.
Planeeringuala piirinaabrid
Põhjapoolt piirneb:
Rohuneeme tee 114, katastri tunnus 89001:003:0659, elamumaa 100% ja
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
6
Püünsi tee 2, katastri tunnus 89001:003:0661, elamumaa 100%.
Lõunapoolt piirneb:
Rohuneeme tee 110, katastri tunnus 89001:003:0695, elamumaa 100%,
Lepiku tee 5, katastri tunnus 89001:003:2039, elamumaa 100%,
Lepiku tee 5a, katastri tunnus 89001:003:2041, elamumaa 100%,
Püünsi tee 4, katastri tunnus 89001:003:1660, elamumaa 100%.
Läänepoolt piirneb Viimsi-Rohuneeme teega T-11251 ja
Idapoolt piirneb Püünsi teega, kat.tunnus 89001:003:0292.
Olemasolev hoonestus Kinnistul varemalt asunud ehitised on lammutatud. Kinnistu lõunapiiri ääres Viimsi-Rohuneeme poolses osas asuvad kahe hoone varemed (vundamendid). Rajatised puuduvad.
Teed, tänavad, liiklus Kinnistu läänepiiri ja mere vahel asub Viimsi-Rohuneeme IV klassi maantee T-11251. Liiklussagedus planeeritava kinnistu juures maanteel seisuga 2015.aastal oli aasta keskmine liiklussagedus Maanteeameti andmetel 2110 autot/ööp, kiirusepiirang 50 km/h. Kinnistu idapiir piirneb Püünsi teega. Juurdepääsud planeeritavale kinnistule on olemasoleva mahasõiduga Viimsi-Rohuneeme teelt ja võimaliku mahasõiduga ka Püünsi teelt. Viimsi –Rohuneeme maanteega paralleelselt maantee merepoolses küljes kulgeb 3 m laiune kergliiklustee. Kergliiklustee ja sõidutee vahelisel alal asub olemasolev sõiduautode tähistatud parkla.
Olemasolevad tehnovõrgud Käesoleval ajal varemalt planeeritavat kinnistut läbinud elektri õhuliinid on demonteeritud. Kinnistu põhjapoolse piiri ääresViimsi-Rohuneeme teest ca 76 m kaugusel ja kinnistu lõunapoolse piiri ääresViimsi-Rohuneeme teest ca 90 m kaugusel paiknevad pinnasevee kaevud, mida läbib Lepiku tee 5 kinnistult Rohuneeme tee 114 kinnistule suunduv kagu-loode suunaline maa-alune mittekasutatav veetoru.
Idapoolsel lõunaküljel asub praegu kasutuses oleva Piiri teelt sademevee kanalisatsioonitoru, mis suubub kinnistul asuvasse kraavi. Kraavi pikkus kinnistu piires ca 70 m. Kraav on ühendatud Viimsi- Rohuneeme teealuse truubi kaudu merega.
Viimsi-Rohuneeme maanteega paralleelselt kulgevast side trassist suundub lääne-ida suunaline ca 38 m pikkune mittekasutatav sidekaabel kinnistu lääneosas asuva vareni.
Olemasolev haljastus Kinnistul kasvab ca 100 suuremat ja väiksemat lehtpuud. Suuremad lehtpuud (h˃10 m) saared tammed, kased, lepad ja toomingad koos väiksemate lehtpuudegakasvavad kinnistu ida- ja keskosas, mis on ühtlasi tihedalt võsastunud. Kinnistu idapoolses osas paiknevad üksikud graniitkivid kõrgusega 0,5 – 2,0 m ja üks suurem (9x9 m) graniitkivide kuhi. Kinnistu läänepoolne osa on tihedalt võsastunud rohumaa, kus kasvavad üksikud lehtpuud (põhiliselt kased). Viimsi-Rohuneeme maantee äärne ala on samuti võsastunud koos üksikute suuremate lehtpuudega. Täpsemad andmed kinnistul kasvava haljastuse kohta vt. Lisad-Grüne-E poolt 2017.a. koostatud Puittaimestiku hindamine.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
7
Maapinna reljeef Maapind on ühtlase kaldega mere suunas. Kõrguste vahemik kinnistu piires absoluutväärtustes on +5,97 m kuni +1,51 m.
5.2. KONTAKTVÖÖND Kontaktvöönd on algatusettepaneku eskiisis määratud planeeringuala ümbritsevate tänavate vahele jääva elamukvartaliga. Kontaktvööndi juhfuntsiooniks on väikeelamumaa (EV).
Planeeringualale või selle külgnevale piirialale jäävate maa-alade kohta kehtestatud detailplaneeringud
Planeeringu ala kohta kehtivad planeeringud:
1. Viimsi valla mandriosa üldplaneering; 2. Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“; 3. Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lastesõbralik Viimsi“.
Planeeringualaga külgnevate piirialale jäävad kehtestatud planeeringud:
1. Püünsi tee 2 ja Kullerkupu tee 2a kinnistute dp (kehtestatud juuni 2005); 2. Lepiku tee 3a, 5, 5a ja osaliselt 3 kinnistute dp (kehtestatud 20.09.2013 vv kor.nr 1070).
Planeeringualale on varasemalt kahel korral algatatud detailplaneering:
1. Viimsi vallavalitsuse 22.04.2005.a. kor. nr 226 2005.a. algatatud detailplaneeringu kohta esitati 5 naaberkinnistu omaniku poolt ettepanek maa sihtotstarbe mittemuutmiseks. Põhjenduseks tuuakse väide, et ühe merepoolse krundi kavandamine ärimaaks võib halvendada nende privaatsust. Samas arvati, et kavandatud parkimiskohtade arv oli kavandatud liiga väike ja krundi täisehitusprotsent oli kavandatud liiga suur. Mürast ja õhusaastest võib halveneda heakord (vt. naaberkinnistu omanike kiri 31.jaan.2007, käesoleva seletuskirja p.6.1 ja 7). Planeeringu menetlemine lõpetati aegumise tõttu.
2. Viimsi Vallavolikogu 15.09.2009 otsusega nr 66 algatati 2009.a. uuesti planeering, kuid see on käesolevaks ajaks samuti aegunud.
Piirkonna iseloomustus Piirkond on monofunktsionaalne. Ümbritsevad kinnistud on hoonestatud 2-korruseliste elamutega. Lisaks põhihoonele paikneb osadel kinnistutel ka üks või mitu abihoonet. Ümbruskonnas paiknevad elamud on suhteliselt eriilmelised ja erineva viimistlusega.
Sotsiaalne infrastruktuur Jalgsikäigu ca 250 m kaugusel planeeringualast lõunas paikneb Rohuneeme kauplus ja autobussi peatus. Küla spordiplats paikneb ca 500 m kaugusel idas. Haridusasutused asuvad ca 1,8 km lõunasuunas.
Hoonestusviis on lahtine.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
8
Ehitusjoon on määratav planeeringuala mõlemapoolse naaberkinnistu olemasolevate elamute asukoha järgi ja jääb planeeringuala juures Rohuneeme tee poolsest kinnistupiirist ca 24 m kaugusele.
Elamute kõrgused EHR andmetel on lähialal alla 8,5 m.
Täisehitus planeeringualaga lähiala kinnistutel on keskmiselt 11-15%. Madalaima hoonestustihedusega on Rohuneeme tee 114 (3,2%) ja kõrgeima tihedusega Lepiku tee 6 (20%).
Piirded kruntide vahel on metallvõrk aiad. Tänavapoolsetel külgedel puit-lippaiad.
6. PLANEERINGU LAHENDUS
6.1. VASTAVUS VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERIGULE
Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, sest ei asu rohevõrgustiku alal. Planeeritav ala asub kompaktse asustusega territooriumil (tiheasustuses), kus ehitamise aluseks on üldplaneeringu kohaselt kehtiv detailplaneering. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse §126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12.17 ja 20 määratud ülesanded, mille loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel täieneda.
6.2. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV RUUMILISE KESKKONNA ARENGU PÕHIMÕTTED
Detailplaneeringuga lahendatakse:
Mererannas puhkajate toitlustusprobleemide lahendamine. Suvel on lähedal asuvas mererannas palju rahvast (nii suplejaid kui ka surfajaid), kuid seni läheduses pole toitlustusasutust. Kauplus ja toitlustusasutus lahendaks osaliselt mererannas puhkajate toitlustusprobleemid. Rohuneeme kauplus on üle 200 m kaugusel ja toitlustuskoht puudub üldse läheduses.
Parkimisprobleemide leevendamine. Mereäärsete kinnistute privaatsus on häiritud eelkõige suvel mererannas rohketest puhkajatest ja surfajatest, kes pargivad oma autod Rohuneeme tee serva. Parkimise probleemi aitab vähendada krundile pos.1 planeeritud suurem parkimiskohtade arv kui parkimisnormid ette näevad.
Planeeringus kirjeldatud keskkonnakaitseliste ja ehituslike nõuete täitmise abinõudega (vt.p.6.7) tagatakse naabrusõigustest kinnipidamine (vt.p.7 osa Naabrusõigused) ja oluliste kahjulike mõjutuste vältimine.
Kuna omanikul on samas hoones ka eluruumid, siis on ta ka ise väga huvitatud, et külastajate poolt üleliikset norme ületavat müra, lärmi ja toitlustusettevõtte muud saastet tema hoone äriosast
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
9
väljapoole ei leviks. Toitlustusasutuse omanikul tuleb arvestada nn keskkonnaalaste igaühekohustustega, mida ta saab kohapeal elades tõhusalt korraldada ja jälgida.
Naaberkinnistute omanike privaatsus on tagatud probleemi tekitanud äri ja elamumaa sihtotstarbega krundi naaberkinnistute poolsetele piiridele kavandatud kõrgekasvuliste jugapuude heki istutamisega (vt.6.7).
Kokkuvõtteks: Kavandatava muudatusega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Kavandatuga ei takista üldplaneeringus ette nähtud arengusuundade elluviimist.
6.3. KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA EHITUSÕIGUS
Käesolev detailplaneering näeb ette Rohuneeme tee 112 kinnistu jagamise viieks krundiks.
Planeeritavale kinnistule on kavandatud järgmine maakasutus:
Väikeelamumaa (EP)
Ärimaa (BT)
Tee ja tänavamaa (LT)
Andmed kruntide moodustamiseks
Pos. nr
Krundi planeeritud
sihtotstarve ja osakaalu %
(det.plan.liikide kaupa)
Kinnistu sihtotstarve ja
osakaalu % (katatriüksuse liikide kaupa)
Kinnistu/krundi suurus m²
Moodustatakse kinnistust
Kinnistu senine
sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)
Rohuneeme tee 112 kat.tunnus 89001:003:0057
6898 E 100%
1 BP 50% EP 50% Ä 50% E 50% 2424
Rohuneeme tee 112 kat.tunnus
89001:003:0057
2 EP 100% E 100% 1390
3 EP 100% E 100% 1570
4 EP 100% E 100% 1324
5 LT 100% L 100% 190
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
10
Kavandatud on järgmised ehitusõigused:
Pos nr Krundi suurus
m2
Max lubatud
ehitisealun e pind
Max kõrgus ║maapealne/
maa- alune*korrusel
isus
Põhi ja
abiho onete
arv
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
(det.plan.liikid e kaupa)
Maa sihtotstarve ja osakaalu
% (katastri liikide
kaupa)
Maapealse osa suletud
brutopind m2 kat.i üksuste sihtotstarvet
e kaupa
Täisehitu se %
Max ABS kõrgus
1 2424 460 6,5 ║ 1/-1
1+1 BT50 EP50 Ä50E50 Ä230 E230
19,0% ABS 9,3m
2 1390 270 8,5 ║ 2/-1
1+2 EP100 E100 E500 19,4,0% ABS 11,8m
3 1570 300 8,5 ║ 2/-1
1+2 EP100 E100 E500 19,1% ABS 12,5m
4 1324 260 8,5 ║ 2/-1
1+2 EP100 E100 E500 19,7% ABS 13,5m
5 190 - - - LT100 L100 - -
*maa-alune korruselisus ehk keldri otstarbekus ja ehitamise võimalikkus otsustatakse ehitusprojekti staadiumis
Arhitektuurinõuded:
Pos nr
Hoonestus viis
Hoone max kõrgus
(põhi/abi)
Katuse kalle
Harja suund krundi põhjapoolse piiri
suhtes
Põhihoone ±0,00
1 Lahtine 6,5 / - 0° - 30° Parapetiga lamekatus
+3,3 EP osa +3,1 BT osa
2 Lahtine 8,5 / 5,0 30° - 45° risti, paralleelne +3,8
3 Lahtine 8,5 / 5,0 30° - 45° risti, paralleelne +4,5
4 Lahtine 8,5 / 5,0 30° - 45° risti, paralleelne +5,8
Eeltoodule lisanduvad ( väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“) järgnevad nõuded:
Krundi pinna kõrguse muutmine ei ole lubatud; Kruntide pinna tõstmiseks naaberkruntidele lähemal kui 5,0 m ja üle 0,5 m võrreldes
naaberkrundiga, tuleb ehitusprojekti koosseisus koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb kooskõlastada piirinaabritega; sadevesi ei tohi valguga naaberkinnistutele ega teemaale;
Hoonete projekteerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Lähtuda tuleb piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast;
Abihooneid ja rajatisi võib rajada väljaspool hoonestusala planeeringus selleks näidatud aladele. Katteta terrass (rajatis) ei kuulu ehitisealuse pinna sisse ja võib ehitada väljaspool hoonestusala hoonest kuni 5m kaugusele naaberkinnistust selliselt, et ei põhjustaks olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kahjustamist;
Hoonete projekteerimisel on soovitav eelistada naturaalseid kombineeritud materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Vältida tuleb imiteerivaid materjale (plastvooder, plastaknad, jms.);
Keelatud on projekteerida palkmaju; Hoonete projekteerimisel on soovitav vältida väga väikeseid katusekallete erinevusi või suurt
katusekallete vahelduvust ning suuri värvitoonide vahesid;
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
11
Kruntide piirdeid võib projekteerida ainult katastriüksuste piiridele; Kinnistute piirete max kõrgus 1,5 m; Püünsi tee poolse piirdeaias kasutada lähiümbruse kinnistute teepoolsete piirdeaedadega
analoogseid materjale, kinnistute vahelistes piiretes võib kasutada metallvõrku; Ärihooneosaga kinnistu välispiirdena on soovitav kasutada betoonvundamendi postide vahel
läbipaistvat piiret(betoon kombineeritud metalvarb või võrklaia osadega) max kõrgusega 1,2 m selleks, et mitte varjata vaadet merele..
Näitajad planeeritava ala kohta:
Tähis
Maakasutuse sihtotstarve
(vastavalt detailplan.liigile)
Pindala m2
% Parkimiskohtade
arv (normatiivne)
Parkimiskohtade arv
(planeeritud)
Suletud brutopind
m2
Suletud brutopind
%
BT Ärimaa 1212 17,5% 6 15 230 12,0%
EP Väikeelamumaa 5496 80,0% 12 12 1730 88,0%
LT Tee ja tänavamaa
190 2,5% -
Kokku: 6898 100,0% 18 27 1960 100%
Planeeritud ala kruntide haljastuse %:
53%
6.4. TEED, TÄNAVAD, LIIKLUSKORRALDUS
Planeeringuala teede ja liikluskorralduse lahenduses on arvestatud Maanteeameti kirjas 16.02.2017 nr 15-2/17-00012/055 esitatud seisukohtadega.
Planeeritav kinnistu paikneb osaliselt riigitee 11251 Rohuneeme tee km 6,245-6,280 kaitsevööndis. Planeeringu joonistel on näidatud tee kaitsevööndi (30m teekatte servast) piir vastavalt EhS § 71 lg2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Planeeritaval kinnistul moodustatud kruntidele pos.1 ja 2 on kavandatud üks juurdepääs läänest Viimsi-Rohuneeme teelt T-11251 ja teine kruntidele pos.3 ja 4 juurdepääs idast Püünsi teelt. Planeeritava kinnistu põhjapoolsest piirist ca 7 m kaugusele on kavandatud 5,6 m laiune mahasõit ja krundil 4,6 m laiune juurdepääsutee teepoolse krundil asuva parkla ulatuses ja 3,5 m laiune juurdepääsutee osa krundile pos.2 ning krundi pos.1 elamuosale juurdepääsuks. Juurdepääsutee lõpus on krundil autodele ümberpööramise koht. Olemasolev mahasõit Rohuneeme teelt likvideerida.
Liikluslahendus Randvere teel on koostatud arvestusega, et parkimine hoonestuse poolsel riigitee küljel ei ole lubatud.
Püünsi tee äärde on planeeritud L-kujuline harude laiusega 7,5 m ja 6 m avaliku kasutusega liiklusmaa (pos.5) koos asfaltkattega sõiduteega, mis on ühtlasi tuletõrje- kiirabi ja tehnilise teenistuse autode teemaakrundil ümberpööramist võimaldav liikluspind. Sellelt liiklusmaa krundilt pääseb üksikelamute kruntidele nr 3 ja 4. Sõidukite parkimine on lubatud ainult üksikelamu kruntidel (igal üksikelamu krundil 3 parkimiskohta). Vähese liikluskoormuse tõttu toimub jalakäijate liiklus sõidutee servas.
Tagatud on nähtavuskolmnurgad vastavalt Majandus- ja taristuministri 5.08.2015.a. määrusele nr 106 „Maanteede projekteerimisnormid”. Funktsionaalsete näidatud nähtavuskolmnurgaga on asulas 50km/h projektkiiruse korral hoovist väljasõitja vasakpöörde hea nätavuskaugus peateele paremale ja parempöörde hea nähtavuskaugus vasakule 150 m tagatud ristmikul kõrvalteele avaneva hea
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
12
nähtavuskauguse 8 m korral. Seda saab tagada hoovist väljasõidul liikluskorralduse „Peatu ja anna teed“ põhimõtte rakendamisega (vt. Funktsionaalsete seoste joonis).
Arendusega seotud riigitee mahasõit rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist sh kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis; alus EhS § 72 lg 2.
Jalakäijate nähakse ette Viimsi-Rohuneeme teest üleminekuks vöötrada.
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843-2016 Linnatänavad. Parkimine on lahendatud oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist ei ole ette nähtud. Krundile pos.1 on kavandatud 18 parkimiskohta ja krundil pos.2 on 3 parkimiskohta (s.h. 2 hoonesisesed). Krunti pos.1 ärihoone külastajate juurdepääsutee äärsed parkimiskohad on lahendatud tee suhtes 60° nurga all ja valla kommunaalameti soovitusel krundile sissesõidu suuna suhtes vastassuunalise kaldega. Osa parkimiskohtasid on kavandatud krundil Rohuneeme tee poolsesse serva 90° nurga all. Parkimiskohtade ette jääb nõuetekohane 7m laiune sõiduautode manööverdamisala. Parkimisalad on murukivi kattega.
Parkimiskohtade kontrollarvutus (lähtutud on EVS 843 :2016 normatiividest):
Pos.nr Ehitise otstarve Parkimiskohtade arvutus
Normatiiv ne
parkimisk ohtade
arv
Kavand atud
parkimi skohtad
e arv
1 Elamu- ja ärihoone (EP50BT50)
Parkimiskohtasid hoone suletud brutopinna kohta: toitlustusasutus 130 m2 norm 1/100 kauplus 100m2 norm 1/30 eluruumid 230 m2 norm 2+1 kohta
2 4 3
11 4 3
2 Üksikelamu (EP100) EP100% 3 3 3 Üksikelamu (EP100%) EP100% 3 3 4 Üksikelamu (EP100) EP100% 3 3
5 Tee ja tänavamaa (LT100) LT100% - -
Kokku: 18 27
Riigi kõrvalmaantee 11251 Rohuneeme tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2015. a. 2110 a/ööp, kiiruspiirang 50 km/h.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning on kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Randvere tee teekaitse vööndi piir on ühtlasi tee äärseks ehitusjooneks, millest alates on kavandatud ärihoone (restoran-kauplus), mille ehitis varjestab müra suhtes planeeringuala elamuhooneid. Võimalikku müra tekitava ärihoone (restoran) kavandatud naaberkinnistutele levida võiva müra leevendusmeetmeid on käsitletud planeeringu seletuskirja p-2.8. Keskkonnakaitse.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
13
Rohuneeme tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele ei ole kavandatud, välja arvatud maaneeäärse kraavi planeeritud mahasõidu alla Ø500 mm torutruubi kavandamine. Riigitee teemaale on kavandatud teega ristuvatest tehnovõrkudest reoveekanalisatsioonitoru kuni olemasoleva reoveekanalisatsiooni liitumiskaevuni, sademevee kanalisatsiooni toru kuni olemasoleva Rohuneeme tee aluse truubini ja sidekaabel olemasolevast sidega liitumiskaevust nr 10371.
Planeeringus on käsitletud ja näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei juhita riigitee alusele maaüksusele ja riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse, vaid Rohuneeme tee aluse olemasoleva truubi kaudu otse merre. Tagatud on Rohuneeme tee äärse kraavi läbilaskevõime kavandatud mahasõidu aluse Ø500 mm truubi kaudu. Selleks projekti staadiumis hinnata arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused on jäätud planeeringuala sisse.
6.5. TEHNOVÕRGUD
6.5.1. VESI , TULETÕRJEVESI JA REOVEEKANALISATSIOON
Rohuneeme tee 112 veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud AS Viimsi Vesi poolt 07.09.2017 väljastatud (avalduse esitamise kuupäev ja reg. Nr 30.08.17 / 5277) ühisveevärgiga (ÜVV) ja ühiskanalisatsiooniga (ÜK) liitumise tingimustele ja lisatud skeemile.
Veevarustus. Planeeringulahenduses tehakse ettepanek veetorustik planeeringuala kruntide pos. 2, 3 veega varustamiseks rajada Püünsi tee ühisveevärgist Püünsi tee ja Piiri tee ristmikul asuvast kaevust. Kruntide pos.3 liitumispunkt asub planeeritud avalikult kasutataval teemaakrundil pos.5. Krundi pos. 4 liitumispunkt ühisveevärgiga on kavandatud Püünsi tee ääres olemasolevast liitumispunktist. Püünsi tee alune veetrassi osa teostada varjatud meetodil.
Tagatav veehulk elamukrundile on AS Viimsi Vesi andmetel ca 0,5 m3/ööpäevas. Planeeritav üksikelamute arvutuslik vee hulk kokku ca Q1=2,0 m3/d (4x0,5 m3). Ärihoonele tagatav veehulk on kuni 5,0 m3/ööpäevas. Toitlustusasutuses on kavandatud 10-15 külastaja kohta ja kuni 3 töötajat. Kaupluses 1 töötaja. Planeeringuala vee hulk kokku on ca Q= Q1 + Q2 = 7,0 m3/ööpäevas.
Täpsemalt vee kulu määratakse projekteerimise staadiumis.
Tuletõrjevesi. Tuletõrjevee saamine on kavandatud kahest lähimast veehüdrandist, millesdest üks asub Püünsi tee ja Piiri tn nurgal (nr. 571) ja teine on planeeritav tuletõrjehüdrant asukohaga
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
14
Rohuneeme teelt kruntidele pos.1 ja 2 mahasõidu kõrval. Ühisveevärgist tagatav tulekustutusvesi ca 10 l/s.
Reoveekanalisatsioon. Kruntide pos.1, 2, 3 reoveed suunatakse Rohuneeme tee teemaal paiknevasse reovee magistraali. Nende kinnistute liitumispunkt asub Rohuneeme tee teemaal piirist ca 1m kaugusel. Krundi pos. 4 olemasolev reovee ühiskanalisatsiooniga liitumispunk asub krundi piiri ääres Püünsi teemaal.
Planeertavate üksikelamute ja krundi pos.1 reovee hulk on ligikaudu 7,0 m3/d Planeeritav arvutuslik reoveehulk määratakse krundi pos. 1 hoone projekteerimise staadiumis.
Krunte pos.1, 2 ja 3 läbivad VK rajatised jäävad kinnistute omanike omandusse ja nendele on kavandatud servituudi vajadused (vt. seletuskirja p.2.11).
Planeeringus on kavandatavate tehnotrasside vahelised kaugused määratud vastavuses EVS843- 2016 nõuetega.
6.5.2. SADEMEVESI JA DRENAAŽ
Sademevesi on kavandatud suunata olemasoleva sademevee kanalisatsioontoru kaudu Piiri teelt planeeritava kinnistu lõunapiiri ligidalt kinnistu lääneosas paiknevasse kraavi ja sealt edasi Viimsi- Rohuneeme maantee aluse truubi kaudu merre. Planeeringus tehakse ettepanek ka planeeritaval kinnistul paiknev kraaviosa asendada sademevee kanalisatsioonitoruga kuni Viimsi-Rohuneeme maa- alale maanteeäärse kraavi ja kinnistu kraavi ühenduskohta kavandatud ehitatava raudbetoonkaevuni. See kaev on kavandatud ühendada Viimsi-Rohuneeme teealuse truubi pikendusega ja maanteeäärse kraavi lõik olemasolevast kinnistule mahasõidu alusest truubist (Ø300 mm) truubipikendusega kuni planeeritud kaevuni. Arvutused kraavi asendamiseks truubiga selle läbimõõdu valikuks ja sademeveetoru läbimõõdu valikuks teha projekteerimise käigus arvestades tuleviku perspektiivi. Lõunapoolsete naaberkinnistute sademeveetorustikud ühendada olemasoleva krunte läbiva sademevee magistraaltoruga.
Planeeringuala kavandatud hoonete vundamente ümbritsev drenaaži torustik ja sademevee torustikud on ühendatud kavandatud krunte läbiva sademevee magistraaltoruga ja täpsemalt lahendada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Samuti iga kavandatud krundi pinnase drenaaži- ja sademevete juhtimine olemasolevasse ja kavandatud sademevee magistraaltorustikku lahendada projekti staadiumis. Planeeringus on kavandatavate tehnotrasside vahelised kaugused määratud vastavuses EVS843-2016 nõuetega.
Põhjapoolse Püünsi tee 2 kinnistu maapind on 0,1 kuni 0,4 m kõrgem planeeringuala kinnistu sellega piirnevast maapinnast, mistõttu valguvad sademe- ja pinnaseveed planeeritavale kinnistule. Samuti juhitakse Püünsi tee 1 kinnistult sademeveed teealuse sademeveetorustikuga planeeritavale kinnistule. Selle tagajärjel on planeeritava kinnistu kogu põhjapoolne serv muutunud liigniiskeks. Selle olukorra likvideerimiseks on kavandatud planeeritava kinnistu põhjaserva drenaažitoru, mis on ühendatud krundil pos.1 kraavi kohale kavandatud suurema läbimõõduga drenaažitoruga ja selle kaudu juhitakse drenaaži ja sademeveed otse merre.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
15
Planeeringus esitatud kruntide pinnase põhimõtteline kuivenduslahendus täpsustada projekti staadiumis. Eelnevalt tellida planeeringuala pinnasevete uuring.
6.5.3. GAAS
Lähim gaasitorustikuga võimalik liitumispukt asub planeeritava kinnistu piirist ca 80 m kaugusel Pääsusilma tee ja Piiri tee ristumise kohal. Gaasiettevõtte Adven Eesti AS hinnangul asub see liitumispunkt liiga kaugel kinnistust ja gaasitrassi ehitus kinnistuni ainult planeeritavate kruntide tarbeks ei ole majanduslikult põhjendatav. Seetõttu gaasiühendust planeeritud ei ole.
6.5.4. KÜTE
Planeeritava kinnistu lähiümbruses kaugkütte torustik puudub, mistõttu kaugkütet planeeritud ei ole. Üksikelamute ja äri- ja elamu hoone kütmiseks vajalik küttesüsteemi liik määratakse hoonete projekteerimise staadiumis.
Võimalikud küttesüsteemid on:
maasoojusküte õhksoojusküte vedelküte puidugraanulite küte elektriküte päikeseenergia tuuleenergia (omavalitsuse loal)
Keelatud on küttesüsteemides kasutada kivisütt, turbabriketti, masuuti vms keskkonda oluliselt saastavat kütust.
6.5.5. ELEKTER JA TÄNAVAVALGUSTUS
Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringule on väljastatud Imatra Elekter AS-i poolt 5.09.2017 tehnilised tingimused nr. 117/17.
Planeeringuala elektrienergiaga varustamine on ette nähtud 0,4 kV kaabelliinide ringtoitena „Prangli“ 10/0,4 kV alajaamast (asub ca 90 m kaugusel planeeringuala piirist idas Pääsusilma tee ja Piiri tee ristmiku lähedal). Planeeritava kinnistu lõunapiiri juurde kavandatud avaliku kasutusega teemaale (Püünsi põik) on kavandatud alajaamast lähtuv 0,4 kV ringkaabelliin, millele on ette nähtud kruntide piiridele transiit- ja liitumiskilbid. Püünsi tee alune trassilõik teostada varjatud meetodil. Igale üksikelamu krundile on planeeritud elektritoide 3 x 25A. Äri- ja elamumaa hoone elektritoiteks on kavandatud 3x32A, mis täpsustatakse projekteerimise käigus. Liitumispunktid on elektrikilpides.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
16
Tänavavalgustus on kavandatud planeeritud avaliku kasutusega juurdepääsuteele krundil pos.1 ja tee maale krundil pos.5 (Püünsi tee L3), samuti Viimsi-Rohuneeme maantee jalakäijate ülekäiguraja valgustamiseks kruntide pos.1 ja 2 piiril paiknevast elektri liitumiskilbist.
Vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele on ette nähtud Rohuneeme tee 110 kinnistu ühendamise võimalus elektrikaabli ühendusega läbi krundi pos.1 kruntide pos.1 ja 2 piirile kavandatud elektriliitumiskilbist.
Elektriliinide kavandamisel on arvestatud EVS843-2016 vastavate nõuetega.
Määratud on kõikide kavandatud kaablite servituudi vajadusega alad.
Kooskõlastatud ja kinnitatud detailplaneeringu alusel kinnistu omanikul/õigustatud isikul esitada täpsustatud avaldus edasise projekteerimise läbiviimiseks. Imatra Elekter AS-i elektripaigaldisele kinnistu omanikul/õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping. Imatra Elekter AS-i kontaktisik on Ants Heinsaar 6061856.
6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON
Telia Eesti AS poolt 27.09.2017 väljastatud telekommunikatsioonialaste tehniliste tingimuste nr 29179440 järgi (kehtivad 26.09.2018) on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrass alates Rohuneeme tee ääres kulgevast, Teliale kuuluvast sidekanalisatsioonist, sidekaevust nr 10371. Sidekanalisatsioon on kavandatud läbi kruntide kõikide planeeritud pereelamuteni ja ärihooneni läbi kruntide roheala.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Projekti koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine looduses, s.h. liinirajatiste sügavused. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1,0m. Näha ette planeeritud kruntidele individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist. Projekteeritavad sidekaevud ei tohiks jääda sõidutee alale. Elamute sisevõrgud projekteerida CAT 5 või CAT 6 kaabliga.
Geodeetiliste alusplaanide koostamisel ja ja projekteerimisel juhinduda:
Majandus- ja taristuministri 14.aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teoostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine v4“; Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.
Enne tööde alustamist teostada Telia järelvalve esindajaga objekti ülevaatus (avaldus saata aadressil [email protected]), mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused. Liinirajatiste võimalik väljakanne, abinüde rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15“. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
17
igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Siderajatiste paigaldamise osas sidekanalisatsiooni lepitakse kokku eraldi sõlmitavas kokkuleppes.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelvalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Telia Eesti AS e-teeninduse kaudu.
6.6. TULEOHUTUS
Projekteeritavate hoonete tulepüsivusklass projekteeritakse vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Krundil pos.1 ärihoone kuulub tuleohutusest lähtuvalt IV kasutusviisiga ehitiste hulka ja tuleb projekteerida vastavalt tulepüsivusklassile TP-2 (TULDTAKISTAV). Kavandatud üksikelamute (I kasutusviisiga ehitised) minimaalne tulepüsivusklass on TP3 (TULDKARTEV). Planeeritud kruntide hoonestusalad on paigutatud nii, et hoonestusalade piirid jäävad naaberkruntide piiridest 7,5 m kaugusele. Seega naaberkruntide minimaalsed vahemaad saavad olla 15 m.Teenindus- ja kaubandushoone krundile pääsemiseks on planeeritud 5,6 m laiune mahasõit, krundi sees 4,6 m laiune ja edasi elamupoolses osas 3,5m laiune kõvakattega juurdepääsutee, mis on piisav tuletõrje päästeautode juurdepääsuks. Krundil on ette nähtud tuletõrjeauto ümberpööramise võimalus nii juurdepääsutee alguses kui ka lõpus, kus on ümberpööramise plats.
Rohuneeme tee poolse krundi äri- ja elamuhoone ja väikeelamud peavad olema projekteeritud vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“nõuetele. Ärihoone ruumid peavad olema varustatud autonoomse tulekahjusignalisatsiooni anduritega ja elamutes vähemalt ühes eluruumis. Kui ärihoone ruum projekteeritakse 50 m2 või suurem tuleb kasutada autonoomset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi.
Piksekaitse peab olema TP2 ja TP3-klassi kuuluvas IV kasutusviisiga hoones (ärihoone) ja lahtistes IV kasutusviisiga ehitises (terrass), kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest. Elamuosa tuleb äriosast eraldada tulemüüriga.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS EVS812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tulekustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Ärihoone sisene tuletõrjeveevärgi vajadus puudub. Tulekustutusvesi saadakse planeeringualast ca 10m kaugusel Püünsi tee ja Piiri tee ristmikul olevast tuletõrjehüdrandist nr.571 ja Rohuneeme tee poolne planeeringuala osa saab tulekustutusvee Rohuneeme teelt kruntidele pos.1 ja 2 mahasõidu kõrvale planeertavast tuletõrjehüdrandist.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
18
6.7. HALJASTUS JA HEAKORD
6.7.1. HALJASTUSLIK HINNANG
Rohuneeme tee 112 kinnistul puittaimestiku haljastuslik hinnangu teostamiseks vajalik dendroloogiline inventuur viidi läbi territooriumil 2017 aasta jaanuaris OÜ GRÜN-E dendroloogi Rein Sermat poolt. Haljastuslik hinnang on lisarud käesoleva planeeringu Lisadesse. Töö lähteülesandeks oli koostada maa-ala dendroloogiline inventeering, anda hinnang valla seisukohast olulisele kõrghaljastusele, koostada likvideeritava haljastuse loetelu ning anda soovituslikke hooldusvõtteid. Dendroloogiline inventeerimine on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrustele 3.mai 2006 nr 34 ja 19. Mai 2011 nr. 17 ning eeskujuks oli ka Vello Kepparti metoodika. Hinnati üksikpuid ja väheväärtuslike puude rühmasid.
Hindamistabelis kasutatavad lühendid:
75E- 75 ümbermõõduga haru eemaldada NJK- Nõrk juurdekasv
UPV- ühepoole võra
PP- Paigaldada puukaabel
JP- juurepaljand
K:15- Keskmine läbimõõt
KO- kuivanud oksad
#25#- Ligipääs tüve ümbermõõdu võtmiseks
HL- vajab hoolduslõikust
puudub ja on võetud ligikaudne läbimõõt 25 cm.
H 5m- hargneb 5m kõrguselt HP- Istutatud haljastusplaani järgi
KV- koorevigastus
KL- Vajab kujunduslõikust
AS- alla surutud
H0,6m- Hargneb 0,6 m. kõrguselt
TV- Tugevalt viltu
JV- Tõenäoline juurevigastus
EKP- Ebakindlal pinnasel
ÜI- Puu või põõsas on vajadusel ümberistutatav
SL- Soovitavalt likvideerida
Pess- Juurepessi kahtlus
ÜK- Puu on ülekasvanud ja oma eluea lõpule liginemas
Tüve mõõdutäpsus +/- 1 cm.
JKT- Juurekaelatõus- Viitab juuremädanikule
Võra mõõdutäpsus +/- 1m
JKM - Juurekael maetud
MJK - Juurekaela mõõt
1. ÜKSIKPUUD
A la
Puu nr
Liigiline koosseis
Liigi nimi Üksikpuu,
puuderühm
Tüve rinnas ümbermõõt,
cm
Tüve võra
läbimõõt, m
Majanduslik korraldus
Väärtushinnang
1 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 82 4 Oluline puu III
2 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 81 5 ÜPV Oluline puu III
3 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 92 5 Õõnes Väheväärtuslik
puu IV
4 KsS Sookask / Betula pubescens üksikpuu 60&60 4&4 HL Väheväärtuslik
puu IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
19
5 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 68 5 HL Oluline puu III
6 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 72 5 HL Oluline puu III
7 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 52 4 HL Väheväärtuslik
puu IV
8 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 73&53 5&3 53E; HL Oluline puu III
9 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 86 5 HL Oluline puu III
10 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 68&62 5&5 HL Väheväärtuslik
puu IV
14
A la
Pu u nr
Liigiline koossei
s Liigi nimi
Üksikpuu, puuderüh
m
Tüve rinnas ümbermõõt,
cm
Tüve võra
läbimõõt, m
Majandusli k korraldus
Väärtushinnang
11 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 24&28&38&36 1&1&3&
2
Väheväärtuslik puu IV
12 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 38 3 Väheväärtuslik puu
IV
13 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 81 5 Oluline puu III
14 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 103&87&50&6
6 6&6&4&
4
Väheväärtuslik puu IV
15 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 140 7 All kasvav toomingas eemaldada
Oluline puu III
16 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 50&44&49 4&4&3 Väheväärtuslik puu
IV
17 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 60&67 4&4 Väheväärtuslik puu
IV
18 RaR Raagremmelgas / Salix caprea üksikpuu 113 7 Oluline puu III
19 RaR Raagremmelgas / Salix caprea üksikpuu K:14 K:4 6 haruline Väheväärtuslik puu
IV
20 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 74 6 ÜPV Väheväärtuslik puu
IV
21 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 70 5 AS; EKP Väheväärtuslik puu
IV
22 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 141&122&62 9&8&4 PP; HL Väärtuslik puu II
23 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 141&72 10&7 72E; JKT Oluline puu III
24 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 88&77 6&5 JKT; TV; ÜPV Väheväärtuslik puu
IV
25 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 177&58&77 10&3&6 HL; 58E; 77E Väärtuslik puu II
26 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 47&73 4&4 Väheväärtuslik puu
IV
27 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 146&121 6&6 Õõnes Väheväärtuslik puu
IV
28 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 183 9 HL; KO Väärtuslik puu II
29 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 119 9 Väärtuslik puu II
30 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 62 5 Oluline puu III
31 To Harilik toomingas / Prunus
padus üksikpuu 64 4
Väheväärtuslik puu IV
32 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 48&46 4&3 AS; KV; TV Likvideeritav puu V
33 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 100&52&64 6&3&3 EKP; 52E; 64E
Väheväärtuslik puu IV
34 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu K:23 K:5 9 haruline Väheväärtuslik puu
IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
20
35 To Harilik toomingas / Prunus
padus üksikpuu 117&78 6&5
Väheväärtuslik puu IV
36 Mgm Mägimänd / Pinus mugo üksikpuu K:6 K:3 HP; ilus Väärtuslik puu II
37 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 133&141 6&6 Väärtuslik puu II
38 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 230 8 Väärtuslik puu II
39 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 136 7 KV; JV Oluline puu III
15
2. PUUDERÜHMAD
A la
Osa nr
Rinne Liigi nimi
Kesk. rinnas
diamee ter
Kesk. kõrgus
K. võra läbi
mõõt
Puude arv
rühmas
Märkus ed
Väärtushinnang
1G To Harilik toomingas / Prunus padus 11 5 4 3 mitme harulis
ed Väheväärtuslik puuderühm IV
2G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 19 12 4 27 Väheväärtuslik puuderühm IV
Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior 23 12 5 1 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsS Sookask / Betula pubescens 11 9 2 1 Väheväärtuslik puuderühm IV
3G KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 12 4 32 Väheväärtuslik puuderühm IV
LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 22 13 4 4 Väheväärtuslik puuderühm IV
4G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 25 14 5 6 Väheväärtuslik puuderühm IV
To Harilik toomingas / Prunus padus 24 10 6 4 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 13 4 5 Väheväärtuslik puuderühm IV
5G To Harilik toomingas / Prunus padus 11 9 3 5 Väheväärtuslik puuderühm IV
6G To Harilik toomingas / Prunus padus 23 9 5 4 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsS Sookask / Betula pubescens 17 9 3 8 Väheväärtuslik puuderühm IV
7G KsS Sookask / Betula pubescens 9 8 2 3 Väheväärtuslik puuderühm IV
Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior 9 8 2 8 Väheväärtuslik puuderühm IV
To Harilik toomingas / Prunus padus 11 7 3 1 Väheväärtuslik puuderühm IV
Saastekahjustusi ei täheldatud. Juurekaelatõuse oli märgata kaskedel ja sangleppadel. Tõenäoliseks põhjuseks on ümbritseva pinnase looduslik vajumine seoses veereziimi muutustega.
Silmapaistvalt suurte mõõtmetega ürgse välimusega põlispuudest võib tuua esile harilikud saared ja harilikud tammed pos. 22; 25; 28;29. Puudel esines küll kuivanud oksi aga see oli tingitud vähesest valguse ligipääsust puudele.
Suurte lindude (nt kodukakk, toonekurg) pesapuud, nahkhiirte kolooniaga jt ohualdiste liikidega asustatud puud puudusid. Ka puudusid kaitsealuste sammaldega või samblikega puud. Tuulemurdu ei esinenud. Vajadusel ümberistutatavaid puid ei olnud.
Inventeeringu tulemusena selgus, et alal kasvab 8 liiki puittaimi.
JRK. NR. PUITTAMEDE KODUMAISUS JAH / EI
1 KsK Kuldkask / Betula x aureata JAH
2 KsS Sookask / Betula pubescens JAH
3 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa JAH
4 Mgm Mägimänd / Pinus mugo EI
5 RaR Raagremmelgas / Salix caprea JAH
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
21
6 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior JAH
7 Ta Harilik tamm / Quercus robur JAH
8 To Harilik toomingas / Prunus padus JAH
6.7.2. LIKVIDEERITAVA PUITTAIMESTIKU ANDMED
Likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimisel asendusistutusega lähtutakse Viimsi vallas kinnitatud puu raie- ja hoolduslõikus loa andmise tingimustest ja korrast. Vt koos joonisega- MAA-ALA HALJASTUSLIK HINDAMINE
ÜKSIKPUUD - Oluline puu III
A la
Jr k
n r
Puu nr
Liigiline koossei
s Liigi nimi
Üksikpuu, puuderüh
m
Tüve rinnas ümbermõõt
, cm
Tüve võra
läbimõõt , m
Majandusli k korraldus
Väärtushinnang
1 1 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 82 4 Oluline puu III
2 2 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 81 5 ÜPV Oluline puu III
3 5 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 68 5 HL Oluline puu III
4 6 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 72 5 HL Oluline puu III
5 8 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 126 5&3 53E; HL Oluline puu III
6 9 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 86 5 HL Oluline puu III
7 30 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 62 5 Oluline puu III
Klass III-Olulised puud
Kogus tk 7
Lehtpuud tk 7
Okaspuud tk 0
(P) (d)
Likvideeritavate lehtpuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 577 141
Likvideeritavate okaspuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 0 0
ÜKSIKPUUD - Väheväärtuslik puu IV
A la
Jr k
n r Pu
u nr
Liigiline koosseis
Liigi nimi Üksikpuu, puuderüh
m
Tüve rinnas ümbermõõt
, cm
Tüve võra
läbimõõt, m
Majandusli k korraldus
Väärtushinnang
1 4 KsS Sookask / Betula pubescens üksikpuu 120 4&4 HL Väheväärtuslik puu IV
2 7 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 52 4 HL Väheväärtuslik puu IV
3 10 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 130 5&5 HL Väheväärtuslik puu IV
4 11 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 126 1&1&3&
2 Väheväärtuslik puu IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
22
5 14 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 306 6&6&4&
4 Väheväärtuslik puu IV
6 33 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 216 6&3&3 EKP; 52E; 64E Väheväärtuslik puu IV
7 35 To Harilik toomingas / Prunus
padus üksikpuu 195 6&5 Väheväärtuslik puu IV
Klass IV-Väheväärtuslikud puud
Kogus tk 7
Lehtpuud tk 7
Okaspuud tk 0
(P) (d)
Likvideeritavate lehtpuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 1145 365
Likvideeritavate okaspuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 0 0
LIKVIDEERITAVAD PUUD PUUDERÜHMADES
A la
Osa nr
Rinne Liigi nimi
Kesk.ri nnas
diamee ter
Kesk. kõrg
us
K. võra läbi
mõõt
Puud e arv rühm
as
Likv.pu ude
kogus rühmas
Diam. summa
Väärtushinnang
2G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 19 12 4 27 8 152 Väheväärtuslik puuderühm IV
3G KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 12 4 32 4 76 Väheväärtuslik puuderühm IV
LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 22 13 4 4 1 22 Väheväärtuslik puuderühm IV
4G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 25 14 5 6 3 75 Väheväärtuslik puuderühm IV
To Harilik toomingas / Prunus padus 24 10 6 4 1 24 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 13 4 5 1 19 Väheväärtuslik puuderühm IV
6G To Harilik toomingas / Prunus padus 23 9 5 4 4 92 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsS Sookask / Betula pubescens 17 9 3 8 8 136 Väheväärtuslik puuderühm IV
7G KsS Sookask / Betula pubescens 9 8 2 3 1 9 Väheväärtuslik puuderühm IV
Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior 9 8 2 8 2 18 Väheväärtuslik puuderühm IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
23
Klass IV - Väheväärtuslikud puud
Kogus tk 33
Lehtpuid tk 33
Okaspuid tk 0
(P) (d)
Likvideeritavate lehtpuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 623
Kokku likvideeritavate puude arv: 47 tk.
6.7.3. SOOVITUSLIKUD HOOLDUSVÕTTED
Antud soovituslikud hooldusvõtted aitavad säästa olemasolevat loodust, haljastusväärtust ja taastushaljastus väärtust.
Puud vajavad hoolduslõikust.
Teostataval hoolduslõikusel tuleb jälgida võra vähendamise mahtu, mis ei tohiks ületada 15%.
Vajaminev hoolduslõikus on tuleb läbi viia erialaspetsialisti poolt (vähemalt arborist II kutsetunnistusele vastav kvalifikatsioon). Vastavad erialaspetsialistid on saadavad näiteks Eesti Arboristide Ühingu kaudu.
Ehitustöödel tuleb vältida puukoorte lõhkumist. Kaevetöödel ei tohi juuri läbi raiuda või lõhki rebida, vaid juured tuleb eemaldada hargnemiskohtadelt. Tüvede kaitsmine on näidatud joonisel.
Puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku.
Juurekaelasid ei tohi matta ka ehituse ajaks.
6.7.4. PUUDE KAITSMINE
1. Puude kaitsmine
Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Ehitustöödel väärtuslike ja eriti väärtuslike puude- või taimerühma kaitsmiseks kasutada tarastamist 1,5 m kõrguse taraga järgmiselt, et puude võrad jäävad tara sisse. Kui kaitstavad taimed asuvad ehitusplatsi ääres, võib tarastada ümber haljastu, või ehitada tara ainult ehitusplatsi poolsele küljele. Tarastatud ala ei tohi kasutada materjali laoplatsina.
1.1. Puutüve ümber tehakse püstplankudest kinnitatud kaitse, kus tüve ja plankude vahele asetatakse pehme polster.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
24
1.2. Kui töötingimused puu all ei ole tööd võimaldavad, võib enne töö alustamist kokkuleppel haljastusspetsialistiga kärpida puu alumisi oksi. Lõige tuleb teostada kas tüve või lähima jämedama oksa vastast, jätmata tüügast ja kahjustamata oksakraed.
1.3. Töö lõppedes eemaldatakse tööaegsed kaitseehitised.
2. Puujuurte kaitsmine
2.1. Kaevetööd lähemal, kui 2m puutüvest teostatakse käsitsi. 2.2. Suurte puude juuri lõigatakse võimalikult vähe.Üle 40mm läbimõõduga juurte läbilõikamine
kooskõlastada haljastusspetsialistiga. Lõige teha võimalikult väikese lõikepinnaga, kaldega allapoole tüve suunas. Katki rebitud juureotsad ristisuunaliselt ära lõigata.
2.3. Puujuurte kuivamise vältimiseks kastetakse lahtises süvendis paljandunud puujuuri ning kaetakse seejärel savika mulla ja geotekstiiliga(aurumise vältimiseks). Hilisem kastmine vähemalt 1x nädalas põhjalikult.
2.4. Pikemalt lahti olevas süvendis kaitstakse juuri juurevõrguga(puupostidele toetatud jäik võrk),millele toetub geotekstiil. Vajadusel asetatakse juurestiku ja piirde vahele kastmistoru.
2.5. Puujuurte külmumise vältimiseks on paljandunud murdunud juurte katmine vajalik temperatuuri langemisel alates –10°C. Kaetakse juurevõrgu, geotekstiili ja kuivast poorsest materjalist külmaisolatsiooniga, (penoplast, kivivill vms ehitussoojustusmaterjal).
2.6. Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks.
2.7. Töötamisel säilitatavate puude all kaitstakse juurestiku ala maapinnale laotatud õhulise liivakihiga, mille peale pannakse killustik. Liivakihi võib asendada geotekstiiliga.
2.7.5. HEAKORD
Planeeritavate kruntide heakord tuleb tagada vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale – kehtestatud Viimsi vallavolikogu 26.juuni 2012.a. määrusega nr 13. Vt. ka p.2.9 Jäätmekäitlus.
2.8. KESKKONNAKAITSE
Planeeringus kavandatud tegevus ei kuulu keskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatute hulka. Kavandatav tegevus ei kuulu ka KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka.
Kavandatav planeering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringute „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ ja „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ kohane. Detailplaneeringuellurakendamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
25
Planeeritavale alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte, mille projekteerimiseks oleks vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkus puudub järgmistel põhjustel:
detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi (sh tootmistegevust ega muud olulist keskkonnamõjuga ehitustegevust), millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine(vee, pinnase, õhu saastamine või oluline jäätmete teke),
detailplaneeringuga kavandatud maakasutus(üksielamumaa, ärimaa, tee ja tänava maa) ei põhjusta piirkonnas olulist keskkonnamõju,
detailplaneeringu alal ja lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid.
Müraleevendusmeetmed. Võimalike toitlustusasutusest lähtuvate negatiivsete mõjude esinemist aitab eelkõige vältida tegevuste toimumine ainult päevasel ajal (07.00-23.00), mil lubatud on oluliselt kõrgem mürafoon, kui näiteks öisel ajal (23.00-07.00). Arvestades kehtivaid müra normväärtusi päevasel ajal (piirtase 65 dB) ei ole toitlustuasutuses aset leidvate tegevuste korral päeva keskmisena kehtestatud piirväärtuste ületamine reaalselt võimalik. Võimalik ärihoonest lähtuv juhuslik ja ebaühtlane müra ei ole võrreldav pidevate müraallikatega nagu näiteks tiheda liiklusega tänav või pidevalt sama režiimiga töötava mürarikas tööstusobjekt. Normidega võrreldavas ajavahemikus (ekvivalentne müratase keskmistatuna ajavahemiku 07.00-23.00 kohta) ei oma ärihoone üldises Rohuneeme tee mürafoonis (mis koosneb peamiselt liiklusmürast) suurt osa.
Detailplaneeringu ala paikneb riigimaantee sanitaarkaitse tsoonis (200 m), mistõttu tuleb üksikelamute projekteerimisel arvestada hoonete välispiirete heliisolatsiooninõuetega.
Hoone projekteerimisel rakendada Eesti Standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja lähtuda Sotsiaalministri 4.märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (uue redaktsiooni jõustumine 11.02.2017). Ärihoone rõdudel kasutada naaberkinnistute poolsetes külgedes klaasist raamideta süsteeme. Toitlustusasutuse külastajate saali naaberkinnistute poolsed aknad teha mitteavatavad.
Äriruumides kasutatavad tehnoseadmed valida nii, et nende tekitatav müra ei ületaks elamu välisterritooriumil 50 dB päevasel ajal ja 40 dB öösel.
Radoonirisk. Planeeringuala radoonimõõtmised teostas Radoonitõrjekeskusest Mait Saar. Detailplaneeringu ala paikneb normaalse Rn-riski piirkonnas (˂50 kBq/m3). Vajadusel tuleb hoonete projekteerimisel arvestada radooni tõkestamise nõuetega vastavalt standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“, millele vastavalt on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50kBq/m3 ning hoonete elu-, puhke-,ja tööruumides radoonitase olema alla 200Bq/m3. Oluline on, et kõik kommunikatsioonide vms läbiviigud vundamendist hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuetele vastav ventilatsioon. Esimese korruse pinnasepealsed armeeritud betoonpõrandad tuleb rajada hoolikalt tihendatud aluspinnasele betoonvalu alla paigaldatava ehituskilega, mis on ka radooni tõrjeks.
Sademeveed. Kruntide maapinnas hoonete vundamente ümbritsevatest sademe- ja drenaazi torustikest juhitakse veed krunte läbivasse sadevee magistraalkanalisatsiooni torustikku. Elamuid ümbritsevad drenaazivee torustikud ühendatakse ühises paisutustõkkeklapiga varustatud nn.hoovikaevus. Katusesademevesi juhitakse juhitakse esmalt sademevee maa-alusesse mahutisse ja sealt ülejooksuga hoovikaevu, milles paisutustõkkeklapp ehk tagasilöögiklapp väldib vee tadasivoolu drenaazisüsteemi. Kavandatud kruntide hoovikaevud on ühendatud torustiku abil
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
26
olemasoleva planeeringuala läbiva sademevee magistraaltorustikuga. Sademeveetorustikud varustada puhastus- ja seirekaevudega. Kruntide kattega hoovialalt juhitakse sademevesi restkaevude abil hoovikaevu. Liigniiske planeeritava ala põhjaserva on kavandatud drenaažitoru, mis on ühendatud krundil pos.1 kraavi asemele kavandatud suurema läbimõõduga sademevee kanalisatsiooni. Projekteerimise staadiumis on vajalik teostada ala pinnasevee uuring ja kuivendusdrenaaži projekt.
Hoonete küttesüsteemid. Hoonete küttesüsteemides on keelatud kasutada keskkonda oluliselt saastavaid kütuseid nagu kivisüsi ja masuut.
Kõrghaljastus. Kruntidel olevat kõrghaljastust tuleb max säilitada, likvideeritavate puude asemele tuleb võimalusel istutada uued.
Ehitiste alune pinnas. Ehitiste aluse huumusmulla käitlemine toimub vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
2.9. JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmete kogumine on lahendatud kooskõlas Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjaga – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. märts 2014.a. määrusega nr 8. Jäätmemahutid on soovitav paigaldada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse, mis on planeeritud äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundil Rohuneeme tee poolsesse külge autode juurdepääsutee kõrvale. Väikeelamukruntidel on jäätmekontenerid samuti paigaldatud jäätmemajasse või aedikusse omal kinnistul juurdepääsutee kõrvale kruntidele sissesõidu juures.
Kuna toitlustusasutuses ja poes kasutatakse kalatooteid, siis enne jäätmete pakendamist kilepakendisse need purustada, säilitada kalajäätmeid külmkapis kilepakendis kuni nende jäätmejaama äraviimiseni.
2.10. KURITEGEVUSE ENNETAMINE
Kuritegevuse ennetamiseks tuleb juhinduda standardist EVS809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Planeeritav ala asub olemasolevate üksikelamute vahel, mis loob eeldused naabrivalve tekkeks ja toimimiseks.Planeeritaval alal on krundil pos.1 ja liiklusmaal krundil pos.5 on kavandatud tänavavalgustus. Üksikelamute ja teenindus- ja kaubandusosaga hoone projektides tuleb lahendada teemad:
kruntide välisvalgustus; prügikonteinerite asukohad, mis ei võimaldaks juurdepääsu kõrvalistele isikutele; kruntide piirete väravad ja nende lukustamine; kruntide valveseadmed.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
27
2.11. OLEMASOLEVAD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUS Kruntide olemasolevad piirangud ja kavandatud kitsendused on toodud alljärgnevas tabelis:
Pos nr Olemasolevad kitsendused Planeeritud kitsendused
1
RiigimaanteeViimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m; ranna ehituskeeluvöönd 50 m; riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee T-11251 teekaitsevöönd 30 m;
Reoveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) kruntide pos.2, 3 igakordsete omanike kasuks; sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 5 m (2,5+2,5m)kraavi pikkuses ja plan. drenaažitoru ala põhjaservas (2+2m) Viimsi Vallavalitsuse ja kruntide pos.2, 3, 4 igakordsete omanike kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist), el kapil ulatusega 2 m kapist Imatra Elektri AS ja krundi pos. 2 igakordsete omanike kasuks; sidekaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) kruntide pos. 2, 3, 4 igakordsete omanike kasuks; tee servituudi vajadus juurdepääsutee laiuse ulatuses tületõrje-, kiiirabi ja tehnilise teenistuse autode ning krundi pos.2 igakordsete omanike kasuks.
2
Riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m;
Reoveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) Viimsi Vesi AS ja krundi pos.3 igakordsete omanike kasuks; sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 5 m (2,5+2,5m)kraavi pikkuses ja 4m (2+2m) krundil oleva toru pikkuses ning plan. drenaažitoru (2+2m) Viimsi Vallavalitsuse ja kruntide pos.3, 4 igakordsete omanike kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) ja el.kapil ulatusega 2 m kapist Imatra Elektri AS ja krundi pos.1 igakordsete omanike kasuks; sidekaablil ulatusega 2 m (1 m+1 m sidekaablist)Telia Eesti AS kruntide pos. 3, 4 igakordsete omanike kasuks.
3
Riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m;
Veetoru servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) krundi pos. 2 igakordsete omanike kasuks; Plan.ala põhjaservas planeeritud drenaažitoru servituudi (2+2m) vajadus Viimsi Vallavalitsuse ja krundi pos. 4 igakordse omaniku kasuks. Ol.oleva sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m Viimsi Vallavalitsuse ja krundi pos. 4 igakordsete omanike kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) ja el.kapil 2 m laiuselt vastavalt Imatra Elektri AS ja krundiomanike pos.1, 2 igakordsete omanike kasuks, sidekaablil ulatusega 2 m (1 m+1 m sidekaablist) krundi pos.4 igakordsete omanike kasuks.
4
Riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m; Püünsi tee tänavakaitsevöönd 5 m
Ol.oleva sademevee kanalisatsiooni ja planeeritud drenaažitoru servituudi vajadus Viimsi Vallavalitsuse kasuks. El.kapi servituudi vajadus ulatusega 2 m kapist Imatra Elektri AS kasuks
5
ranna piiranguvöönd 200 m; Püünsi tee tänavakaitsevöönd 5 m
Veetoru servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) Viimsi Vesi AS ja kruntide pos. 2,3 igakordsete omanike kasuks; sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m Viimsi Vallavalitsuse kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) ja el.kapil 2 m laiuselt Imatra Elektri AS ja krundiomanike pos.1,2,3,4 igakordsete omanike kasuks; tee servituudi vajadus juurdepääsutee laiuse 4 m ulatuses Viimsi Vallavalitsuse Päästeameti autode ning kruntide pos.3 ja 4 igakordsete omanike kasuks.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
28
3. PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMINE
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras, saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:
- Rohuneeme tee 112 kinnistuomanikul maakorralduslike toimingute korraldamine katastriüksuste moodustamiseks ja vajalike servituutide seadmine vastavalt Tallinna notari Priidu Pärna poolt 21.12.2016 sõlmitud võlaõigusliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule;
- Rohuneeme tee 112 kinnistuomanikul või omaniku poolt leitud projektorganisatsioonil korraldada (või ehitusprojektide koostajal) tehnovõrkude (k.a. sademevesi ja drenaaž), rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
- kinnistuomanikul või omaniku poolt leitud projektorganisatsioonil ehituslubade taotlemine Viimsi Vallavalitsuselt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
- pärast uute tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamist omavalitsuse poolt aktsepteeritava ehitusorganisatsiooni poolt kasutuslubade taotlemine Viimsi Vallavalitsuselt;
- moodustatud kinnistutele omanikel hoonetele ehituslubade ja kasutuslubade taotlemine vastavalt Ehitusseadustikule ja kohaliku omavalitsuse Ehitusmäärusele;
- moodustatud kinnistute omanikel ehitusjärgselt naaberkinnistutele oluliste kahjulike mõjutuste vältimine:
Naabrusõigused
Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143. Kahjulikud mõjutused
Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Varasemalt samale planeeringualale algatatud detailplaneeringule on esitatud mõnede naaberkinnistute omanike poolt vastuväide kavandatule nende privaatsuse rikkumise kohta. Kui planeeritava kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike soovidest oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Käesolevas planeeringus on naaberkinnistute omanike privaatsust suurendatud probleemi tekitava krundi pos.1 naaberkinnistute poolsetele piiridele kavandatud kõrgekasvuliste jugapuude heki istutamisega.
Teiseks naaberkinnistute omanike mureks oli toitlustusasutuse poolt nende arvates võimalikkult tekkida võiv välisõhu saaste (müra, lõhn, jms). Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 järgi määratakse väliõhu saastatuse tase Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi, millega on ette nähtud õhusaaste piirmäärad. Neid piirmäärasid ületav õhusaaste on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Õhusaaste vähendamiseks on planeeringus seatud nõuded toitlustusasutuse ehitusprojektile ja ehitisele. Nende nõuete kõrval tuleb toitlustusasutuse omanikul arvestada ka nn keskkonnaalaseid igaühekohustusi, milleks on eelkõige kohustus vältida keskkonnahäiringuid ja vähendada keskkonnariski, kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat, kohustus olla teavitatud ja teadlik tegevuse mõjudest.
Kui toitlustusasutusest levivad kahjulikud mõjutused peaksid siiski keskkonnakaitseliste nõuete rikkumisest põhjustatult oluliselt mõjutama naaberkinnistuid, siis vastavalt AÕS §144 on mõjutatud kinnisasjade omanikel õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist, kuid alles pärast mõjutuse tekkimist.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
29
4. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE
HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi . Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Koostas:
Projektijuht Riho Tint
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 19.05.2020
Kehtib kuni: 19.05.2095
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Maanteeamet
Reet Rohesalu
Teie 27.04.2020 e-kiri
Meie 21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2
Püünsi küla Rohuneeme tee 112 kinnistu
ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamise nõuded
Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamiseks riigitee nr 11251 Viimsi -
Rohuneeme (edaspidi riigitee) km 6,27 koordinaatidega Harju maakonnas Viimsi vallas Püünsi
külas Rohuneeme tee 112 kinnistu (katastritunnusega 89001:001:1343) juurdepääsuks elamumaa
ja ärimaa sihtotstarbele. Kinnistule on Viimsi Vallavalitsuse 06.11.2018. a korraldusega nr 639
kehtestatud detailplaneering.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet nõuded:
1. Ristumiskoht ja ülekäigurada projekteerida kehtestatud detailplaneeringus märgitud asukohta.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist
EVS 843:2016 “Linnatänavad”.
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed 30 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,
pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
2 (2)
7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2019. aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega
2509 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav.
8. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest I. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused
lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist).
9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 2,5-3,0% tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad
võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
10. Riigiteega samaväärne kate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee
katte servast.
11. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee
katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt.
12. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased
nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja
külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,
võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
13. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi
sõiduki pöördekoridoridega.
14. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
15. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
16. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks
looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud
võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
17. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu , mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet.
19. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn, [email protected])
haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Anna Palusalu
58507716 [email protected]
KOOSKÕLASTUS nr. 8768
Kooskõlastuse kuupäev: 12.11.2020
Töö nr: JO-05-2020
Töö sisu: Rohuneeme tee 112 ja Püünsi tee 2a ning Rohuneeme tee 112a,
Püünsi tee 2b elektrivarustus
Joonise nr: JO-05-2020-ELV-01-v1_Rohuneeme 112_24.09.2020
Joonise sisu: Elektri - ja sidevarustus
Aadress: Rohuneeme tee 112, Püünsi tee 2a
Staadium: Põhiprojekt
Kuupäev: 28.09.2020
Kooskõlastatud tingimusel:
• 10 päeva enne ehitus- ja kaevetööde algust elektripaigaldise kaitsevööndis esitada taotlus ja vormistada luba. Taotluse saab edastada Imatra Elekter AS kodulehel (www.imatraelekter.ee) • Töökohal peab olema Imatra Elekter AS kooskõlastatud projekt • Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest • Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi Lugupidamisega Ants Heinsaar (Võrguteenuste spetsialist) /allkirjastatud digitaalselt/
Juhani Elektritööde OÜ
Pargi 19, Saku
Email: [email protected]
Telefon: +3725299723
TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/
PROJEKTIKOOSKÕLASTUSNR34548907
Kliendinumber 1217242 Isikukood/Registrikood 12951501 Nimi JuhaniElektritöödeOÜ Kontaktisik JuhanOjatelefon5299723 e-post [email protected] Aadress PARGITN19,SAKUALEVIK,SAKUVALD75501,
HARJUMAAKOND Objektiasukohtjaprojekti nimi
Püünsiküla,Viimsivald,Harjumaakond: Rohuneemetee112Sidevarustus
Projekti/töönimetus Rohuneemetee112Sidevarustus
Kooskõlastamiseleesitatud dokumendid
1.Materjalide spetsifikatsioon
JO05-2020_Rohuneeme 112_Sidevälisvõrk_Spetsifikatsioon_24.08.2020.odt.pdf
2.Projektjoonis JO-05-2020- ELV-08- v1_IKÕ_09.09.2020.asice
3.Jooniste referentsfailid
162cf6e9- d869-46d7-a6bd- d1a89fc74483.asice
4.Projekti seletuskiri
JO-05-2020- Tiitel_Rohuneeme 112_2020.10.26.asice
TeliaEestiAS(edaspidi"Telia")seisukohadesitatuddokumentidekooskõlastamisel:
Töödeteostamiseltuleblähtudasideehitise kaitsevööndistegutsemiseEeskirjast:
jah
TöidvõibteostadaainultTeliavolitatudesindaja kirjalikutööloaalusel:
jah
Infotööloasaamisekstelefoninumbril: https://www.telia.ee/partne... Maa-alalpaiknebTelialekuuluvsideehitis: Kaablikanalisatsioon,Sidemaakaabel Ehitatavadsideehitisedonvõimalikühendada Teliaüldkasutatavasidevõrguga:
jah
Projektkooskõlastataksemärkustega: Sideliinirajatistekaitsetsoonisteostadakaevetöid käsitsi.
Teliasideehitistekaitsevööndistegevuste planeerimiseltagadasideehitiseohutusja säiliminevastavaltEhS§70ja§78nõuetele. Töödeteostamiselsideehitisekaitsevööndis lähtudaEhSptk8japtk9esitatudnõuetest, MTMmäärusestnr73(25.06.2015)Ehitise kaitsevööndiulatus,kaitsevööndistegutsemise kordjakaitsevöönditähistuseleesitatavad nõuded,kohaldatavateststandarditestning sideehitiseomanikujuhenditestjanõuetest.
TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/
AntudkooskõlastuseioletegutsemislubaTelia sideehitisekaitsevööndistöödeteostamiseks. Sideehitisekaitsevööndisonsideehitiseomaniku loatakeelatudigasugunetegevus,misvõib ohustadasideehitist.Sideehitisekaitsevööndis võibtöidteostadaainultTeliavolitatud esindajapooltväljastatudtegutsemisloaalusel. TegutsemineTeliasideehitistekaitsevööndis onlubatudpealesideehitisekättenäitamist järelevalvetöötajapooltningsellefikseerimist kahepoolseltallkirjastatudaktis.Tegutsemisluba taotledahiljemalt5tööpäevaenneplaneeritud tegevustealgustjasoovitudväljakutseaega TeliaEhitajateportaalis:https://www.telia.ee/ ehitajate-portaal Teostatavatetöödekäigustagadakujad, sideehitisteterviklikkusjakaitsemeetmete rakendamine.Sideehitistekaitsemeetmete muudatusedkooskõlastadaennetöödealgust Teliasideehitistejärelevalvetöötajaga.Kõik Teliasideehitistekaitsmise/säilitamisegaseotud kuludkannabtöödeteostamisesthuvitatudisik. Ehitusdokumendidsideehitistegaseotudtööde kohtaedastadaTeliainfosüsteemihttps:// geopank.elion.ee/5tööpäevajooksulpeale sideehitistegaseotudtöödelõpetamist.
Kooskõlastuskehtibkuni01.12.2021
Kooskõlastusevõttisvastu: Kooskõlastuseandis: JuhanOja TeliaEestiASvolitatudesindaja
TiinaOjamaa e-post:[email protected] telefon:6402421
Maarja Style OÜ Tõnismägi 2, 10122 Tallinn Meie 15.12.2020 nr. YKV-38/20 Kooskõlastus Nr. YKV-38/20
Töötamine Elisa Eesti AS liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult AS Telco esindaja kirjaliku tööloa alusel. AS Telco kontakt: 6558205 [email protected]
Enne kaevamistööd täpsustada AS Telco`ga olemasoleva sidetrassi asukoht. Mehhanismide kasutamine kaevetöödel lähemal kui 1m sideliini trassist on
lubatud ainult AS Telco järelevalve kooskõlastusel. Lahtikaevatud sidetrassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Enne trasside sulgemist teha pildid kaitsetorust ja täiendavas r/bet
0,9x0,6x0,06 plaatidest ja edastada [email protected] Lugupidamisega (digiallkiri) Jaanus Eero Võrguarengu spetsialist Mob. 56800048 [email protected] [email protected]
Töö: EP2/20 Objekt: Rohuneeme tee 112 riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitusprojekt Aadress: Rohuneeme tee 112, Püünsi küla, Viimsi vald, Harjumaa Tellija: Reet Rohesalu
ROHUNEEME TEE 112
Riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitusprojekt Põhiprojekti staadium
Projekti tellija Reet Rohesalu Rohuneeme tee 112, 112a, Püünsi tee 2a ja 2b ning Püünsi tee L3 kinnistute omanik Tel. 501 1137 e-post: [email protected]
Projekti autor, Kalju Saard Ehitusinsener Tel. 521 8821 e-post: [email protected]
Maarja Style OÜ, reg nr 12364279 MTR litsentsi nr EEP003242 Riho Tint Tel. 5330 1161 e-post: [email protected]
Teede ekspert Pärt Põltsam Mastlop OÜ, reg.nr 12618952 MTR litsents nr EEP003122, ELK000079 Tel. 5624 2634 e-post: [email protected]
Tallinn, märts 2021
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
2
PROJEKTI KOOSSEIS:
I RISTUMIS- JA ÜLEKÄIGURAJA EHITUSPROJEKT
Aadress: Rohuneeme tee 112, Püünsi küla, Viimsi vald, Harjumaa ................ 1
ROHUNEEME TEE 112 ..................................................................................... 1
II LÄHTEDOKUMENDID ..................................................................................... 2
III KOOSKÕLASTUSED ................................................................................... 3
IV GRAAFILINE OSA ....................................................................................... 3
V LISAD ............................................................................................................ 3
I RISTUMIS- JA ÜLEKÄIGURAJA EHITUSPROJEKTI SELETUSKIRI ............. 4
1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 4
2. TEEDEEHITUSLIK OSA ................................................................................................. 4
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................. 4
2.2 JUHENDID ......................................................................................................................... 6
2.3 RIIGITEE KAITSEVÖÖND .............................................................................................. 7
2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS ........................................................... 7
2.5 VERTIKAALPLANEERING ............................................................................................. 8
2.6 VEEVIIMARID ................................................................................................................... 9
2.7 HALJASTUS ...................................................................................................................... 9
2.8 KATENDIKONSTRUKTSIOON ...................................................................................... 9
2.9 PÕHILISED TEEEHITUSLIKE TÖÖDE MAHUD ....................................................... 11
2.10 TÖÖDE TEHNOLOOGIA............................................................................................... 12
2.11 KVALTEEDINÕUDED .................................................................................................... 13
3 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................. 13
4 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ......................................................................... 14
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND ................................................................... 15
TÖÖDE MAHUD RIIGITEELT MAHASÕIDUL JA JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURAJAL ............... 16
ROHUNEEME TEE 112 KINNISTU JUURDEPÄÄSUTEE JA PARKLA TÖÖDE MAHUD........ 16
II LÄHTEDOKUMENDID 1. Püünsi külas Rohuneeme tee 112 kinnistu ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamise
nõuded, Maanteeameti e-kiri 21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2, fail: ROH112_PP_TL-1-03_mnt-nouded_2020-05-21.pdf
2. Kehtestatud Rohuneeme tee 112 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu põhijoonis:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
3
ROH112_PP_TL-1-02_dp-pohijoonis_2018-11-06.pdf 3. Kehtestatud Rohuneeme tee 112 mü ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri:
ROH112_PP_TL-1-01_dp-seletuskiri_2018-11-06.pdf Lähtutud on ka Lisades toodud dokumentidest.
III KOOSKÕLASTUSED 1. Imatra Elekter AS kooskõlastus 12.11.2020 nr 8768
ROH112_PP_TL-2-01_K-8768H_2020-11-12.pdf 2. Telia Eesti AS kooskõlastus 01.12.2020 nr 34548907
ROH112_PP_TL-2-02_PK-ES21668-0_2020-12-01.pdf 3. Elisa Eesti AS kooskõlastus 15.12.2020 nrYKV-38/20
ROH112_PP_TL-2-03_YKV-38-20_2020-12-15.pdf
IV GRAAFILINE OSA 1. Mahasõit, joonis ROH112_PP_TL-4-01_tee-parkla.pdf 2. Nähtavus, joonis ROH112_PP_TL-4-02_nahtavus-mahasoit.pdf 3. Vertikaalplaneerimine, joonis ROH112_PP_TL-6-01_vertikaal.pdf 4. Lõiked-1, joonis ROH112_PP_TL-6-02_loiked-1.pdf 5. FOC pikkiprofiil ROH112_PP_TL-6-03_FOC-pikkiprofiil 6. Lõiked-2, joonis ROH112_PP_TL-6-04_loiked-2.pdf
V LISAD 1. ALKPROJEKT OÜ geodeedi Villu Vapper poolt uuendatud topo-geodeetiline
maa-ala mõõdistus (töö nr 1605-01) kehtivusega kuni 20.juuli 2021.a. 2. Telia Eesti AS. Sidetrassi ehitamise ja kättenäitamise AKT, tööde alus JV28636
Sidetrassi uuring esitatud Teliale kooskõlastamiseks. 3. FOC kaabli pikkiprofiili teostamisel ja lõigetel näidatud FOC sügavused ning maapinna
kõrgused mõõtmispunktides saadud Elisa Eesti AS-lt GEO S.T. Viimsi FOC II etappi teostusjooniselt, töö nr 2M9082 joonis nr 5.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
4
I RISTUMIS- JA ÜLEKÄIGURAJA EHITUSPROJEKTI SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA Käesoleva projektiga lahendatakse ristumis- ja ülekäiguraja ehitamine riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme (edaspidi riigitee) km 6,27 koordinaatidega Harju maakonnas, Viimsi vallas, Püünsi külas Rohuneeme tee 112 kinnistu (katastri tunnusega 89001:001:1343) juurdepääsuks elamumaa ja ärimaa sihtotstarbele. Projekt on koostatud põhiprojekti staadiumis. Kinnistule on Viimsi Vallavalitsuse 0611.2018 korraldusega nr 639 kehtestatud detailplaneering. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 21.05.2020 kirjas nr 15-2/20/21021-2 Püünsi küla Rohuneeme tee 112 kinnistu ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamise nõuetega (lisatud dokument ROH112_PP_TL-1-03_mnt-nouded_2020-05- 21.pdf).
Maa-ameti katastrite registrisse on uued kinnistud kantud seisuga 15.01.2020.a.
Maa-ala geodeetilise mõõdistuse teostas ja uuendas ALKPROJEKT OÜ (töö nr 1605-01) geodeet Villu Vapper. Uuendus on kehtiv kuni 20.juuli 2021.a. Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid kantud joonisele Maa-ameti andmete põhjal. Riigitee on mõõdistatud vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a. kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Projektiga hõlmatud alal on mõõdistatud riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses ja pikki riigiteed 30 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
Mõõdistatud on olemasolevad riigitee truubid ning hinnatud truupide seisukorda vaatlusega ja pildid lisatud siia seletuskirja. Olemasolev mahasõit koos truubiga tuleb likvideerida.
Telia Eesti AS-le kuuluv sidekanalisatsiooni sügavuse mõõdistus maapinnast on tellitud Telia Eesti AS-lt sidekaabli mõõdistuse kättenäitamise AKT JV28636.pdf, mille andmed on kantud projektijoonistele.
Rohuneeme teemaal kulgeva Elisa Eesti AS-le kuuluva FOC sidekaabli sügavused ja mõõtmispunktid on joonistele kantud GEO S.T. Viimsi FOC II etappi teostusjooniselt, töö nr 2M9082, joonis nr 5.
2. TEEDEEHITUSLIK OSA
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Rohuneeme teelt kinnistule Rohuneeme tee 112 ristumiskoha maa-ala on käesoleval ajal tee äärne rohumaa ja projekteeritava mahasõidu külgnevatele aladele jäävate üksikute puudega. Kinnistult väljasõidul paremale nähtavust põhiteele piirab teeäärne võsa mis ulatub Rohuneeme tee teekatteni ja vasakule nähtavuskolmnurka jääv üksik puu, mis tulevad likvideerida. Vt. foto Mahasõidu ala_05.06.2020.a.:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
5
Pärast Rohuneeme tee 112 kinnistul ehitustööde lõppemist tasandada maapind ja katta kasvumullaga teemaal kinnistu piirdeaiast teepeenrani kinnistu ulatuses, uuendada teepeenar, puhastada teeäärne kraav ja külvata muru (vt.käesoleva seletuskirja p.2.7).
Mõõdistatud riigitee aluse truubi ja tee äärse kraavi truubi seisukorra hindamisel selgus, et truubi otsad on rohtu kasvanud, hooldamata ja on ilma vajalike truubipäiste kindlustusteta. Teealuse truubi merega ühendav kraav on hooldamata ja servad kindlustamata ning juhusliku kujuga, misstõttu rannaala jätab kalda reostunud ilme:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
6
2.2 JUHENDID Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest õigusaktidest. Aluseks tuleb võtta seaduste ja määruste kehtiv redaktsioon.
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015,1 jõustumine 01.07.2015); - Nõuded ehitusprojektile (MTM 21.07.2015.a. määrus nr 97); - Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTR 09.01.2020 määrus nr 2); - Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus 106 jõustumine
10.08.2015); - Maanteede projekteerimisnormid (MTM 05.08.2015.a. määrus 106 Lisa); - Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele
vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a.määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31);
- Püünsi küla Rohuneeme tee 112 kinnistu ristumiskoha ülekäiguraja ehitamise nõuded, Maanteeameti kiri 21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2;
- Teekonstruktsioonide projekteerimine, 2018, tõlge (lisatud 08.04.2019); - Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja
taotluste esitamise kord (MTR 19.06.2015 määrus nr 67); - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid; - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata
ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST; - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - Viimsi valla kaevetööde eeskiri (Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrus nr 4); - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.15 m nr 101)
määruse nr 101 muutmine (vastu võetud 06.04.2016 MTM m nr 31); - Tee-ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele
vastavuse tõendamise kord (MTM määruste nr 74) (ja MTM 06.04.2016 määrus nr 31 ja
MTR 05.02.2019 määrus nr 12.)
Tööde tegemisel järgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid:
- Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (22.11.2016.a käskkirjaga nr 0215); - Kergkatete ehitamise juhis (12.12.2007.a. käskkirjaga nr 255) ; - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012); - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 (Vabariigi Valitsuse 08.12.1999
määrus nr 377); - EVS-EN 13043:2004 Asfaltsegude ning teede, lennuväljade ja muude liiklusalade
pindamiskihtide täitematerjalid; - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018 määrus nr 43); - Jäätmeseadus (RT I 2004,9, 52, kehtiv kuni 31.12.2020); - Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri (RT IV,14.03.2014, 25 jõustumine 17.03.2014).
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
7
2.3 RIIGITEE KAITSEVÖÖND Riigitee (nr 11251 Viimsi-Rohuneeme), mis ei ole Euroopa teedevõrgu maantee, kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada (EhS § 71 lg 2).
2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS Riigiteelt on projekteeritud ristumiskoht ülekäigurada kehtestatud detailplaneeringus märgitud asukohta. Mahasõidu laiuseks värava juures on projekteeritud 5,8 m ja mõlemal pool servas 0,5 kuni 1,0 m laiused killustikpeenrad, edasi muru. Mahasõidu asfaltkatendi serva raadius on 6 m. Ristumiskoha teljest ca 8 m lõuna poole on projekteeritud kivikattega 2,4 m laiune kõnnitee – pääs kinnistule. Kuna Rohuneeme tee 112 kinnistule ehitatakse kohvik siis on oluline tagada rannapoolses teeservas asuva olemasolevas autoparklas parkivate autode vahelt ülekäigukohas ülekäiguvõimalust ootavate kohviku külastajate turvalisus. Varasemalt teekattesse väljaehitatud kivikattega trapetsikujuline jalakäijate tee ületamiseks ette nähtud kogunemisala on vajalik vastavalt planeeringulahendusele teisaldada ala ulatuses põhja poole. Varasemalt kasutasid seda ülekõigukohta rannas puhkajad teisepool teed asuva riietevahetuse kabiini külastamiseks.
Pärast uue ülekäiguraja väljaehitamist likvideeritakse vana ületuskoha kivikate ja kaetakse asfaltkattega. Vana ülekäigukohale märgistatakse kaks parkimiskohta, millega säilitatakse rannaala parkimiskohtade üldarv. Kivikattega sõidutee ülekäiguraja ohutusala parkimiskohtade vahel on analoogne praegu olemasoleva alaga. Selle ohutusala kaugus sõiduraja servast peab olema vähemalt 0,5 m. Ohutusalaga tagatakse teel sõitvatele autojuhtidele ohutusala servas seisvate jalakäijate parem märkamine. Rohuneeme tee 112 poolses küljes jalgtee ja riigitee teekatte vaheline 0,5 m laiune ala katta r/betoon või asfalt kattega. Jalakäijate ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkidega 543 ja 544 vastavalt standardile EVS 613 või riigiteede liikluskorralduse juhisele (vt.ka seletuskirja p.2.10). Liiklusmärgi paigaldus katte äärest või teepeenra olemasolu korral peenra välisäärest vähemalt 0,5m kaugusele. Ülekäigurada märgistada vastavalt teekattemärgisele nr 945a. Invaliidi parkimiskoht märgistada teekattemärgisega nr 976. Liiklusmärkide paigaldamiseks ehitajal taotleda Transpordiametist luba (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
8
Ülekäigurajale ei kavandata eraldi valgustust, kuna pimedal ajal kasutab ülekäigurada alla 10 inimese tunnis vähemalt kolme tunni jooksul (Riigimaanteede valgustamise juhis, p.6.3.1) ja ülekäigurada jääb ka olemasoleva tänavavalgustuse posti valgusti valgustustsooni. Riigiteega ristumiskohal on tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimise normid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tab. 2.14). Riigiteel on 2019.a. keskmine ööpäevane liiklussagedus 2509 autot/ööp, kehtib kiiruspiirang 50 km/h ja Transpordiameti nõuete järgi (21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2) on lubatud projekteerida lähtetasemega rahuldav. Normide tab. 5.1 järgi on vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul tagatud ka hea lätetaseme valikul (140 m) nii vasakpööraja nähtavusega paremale, kui ka parempööraja nähtavusega vasakule (vt. joonis TL-4-02). Ristumiskohal peatunud sõiduki külgnähtavuse paremale korral, mis on maksimaalselt 12 m, jääb vasakule nähtavus heaks (8,3 m). Rohuneeme tee 114 kohal riigitee maal kasvava paari puu võrasid kärpida juhi silmade kõrguselt, kuid lubatud rahuldava nähtavuskauguse 120 m korral poleks sedagi vaja teha. See selgub aga siis kui on eemaldatud ristumiskoha kõrval kasvav võsa, mis ulatub praegu teekatte servani. Samuti tuleb likvideerida ristumiskohalt vasaknähtavust piirav ristumiskoha servas kasvav üksik puu. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (EhS § 72 lg 2).
Lähtutud on Transpordiameti tüüpjoonisest I mõnede muudatustega. Ristumiskoha pöörderaadiusteks on valitud R=6 m lähtuvalt liikluskoosseisust, mis on kõige ebasoodsama sõiduki (prügiveo- või tuletõrjeauto) pöördekoridorist. Teepeenra laiust on ristumiskoha lõpus vähendatud 0,5 meetrini, kuna on tunduvalt suurendatud kinnistule sissesõidu teekatte laiust 5,8 meetrini, et tagada sujuvam ja ohutum autoliiklus väravale lähedalolevalt parklaalalt välja ja sissesõidul. Ristumiskoha pöörderaadiused on kontrollitud liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki (prügiauto) pöördekoridoridega.
2.5 VERTIKAALPLANEERING Ristumiskoht ei sea takistusi ekspluatatsioonijärgselt sademevete ärajuhtimisele riigitee kattelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt. Mahasõit riigitee teekatte servast kuni kinnistu piirini on projekteeritud 2% langusega 5m pikkuselt ja mõlemapoolsete põikkalletega 2,5%, mis suunab sadeveed mahasõidult muru alale. Edasi tõuseb mahasõidu ala 1,3 % kuni kinnistu piirini, millega välditakse sadevete liikumist teelt Rohuneeme 112 kinnistule. Edasi kinnistul on juurdepääsutee telje pikkikalle langev 6 m ulatuses kaldega 6 ‰ ja seejärel tõuseb 14 ‰ kaldega kuni järgmise kinnistuni. Juurdepääsutee põikkalle on 2,6% põhjapoole. Tee servadesse ca 5…6 m kaugusel kinnistu piirist (tee madalamatesse kohtadesse) on projekteeritud sademevete vastuvõtmiseks restkaevud.
Riigitee kinnistu muruala maapinna kõrgus säilitatakse, kuid pärast ehitustööde lõppu muru taastatakse.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
9
2.6 VEEVIIMARID
Projektis nähakse ette riigitee aluse ø400 mm truubi merepoolse otsa ühenduseks merega madal kivirahnudega kindlustatud kraav. Eelnevalt ala puhastada.
Riigiteeäärse kraavi vana mahasõidu alune ø300 mm truup asendatakse projekteeritud ristumiskoha ja jalakäijate ülekäigurajalt jätkuva jalgtee aluse uue ø300 mm truubiga. Vana mahasõidu asfaltkate likvideeritakse ja olemasolevat kraavi pikendatakse kuni uue mahasõidu ja jalgtee aluse truubini. Truupide otsad kindlustatakse munakividega tsementsegul. Olemasolev maanteealune truup tuleb puhastada ja merepoolse truubi otsast kuni mereni kulgeva veerenni servad toestatakse suuremate munakivide (kivirahnudega).
2.7 HALJASTUS Teemaal ei kasva puid, mida tuleks ehitustööde käigus kaitsta. Ümberpööramisplatsi ja jalgtee alal praegu kasvavad kaks puud takistavad projektlahenduse realiseerumist ja kuuluvad likvideerimisele. Pärast ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada s.t. teemaa-alale lõplikult viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist. Likvideeritavate 5 puu asemele istutada Rohuneeme tee 112 kinnistul 5 uut puud, mille täiskasvamise kõrgus on vähemalt 6 m.
Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata muru. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (PH 6,5-7,0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Seemne külvitihedus 12-15 g/m2.
Muruseemnesegu võimalik koosseis:
- Punane aruhein 35% - Harilik aruhein 20% - Aasnurmikas 15% - Karjamaa-raihein 30%
2.8 KATENDIKONSTRUKTSIOON Enne riigitee ristumiskoha katendite ja ülekäigu väljaehitamise alustamist tuleb teostada truupide väljaehitamine, olemasolevate Telia Eesti AS-le kuuluva sidekanalisatsiooni torude kaitsmine r/bet plaatidega, Elisa Eesti AS-e kuuluva sideoptilise kaabli kaitsmine r/bet plaatidega (vt.lõikeid 1-1, 2-2) ja projekteeritud sademevee kanalisatsiooni ja riigitee aluse truubi ühinemiskoha kraavi all sideoptilise kaabli allalaskmine, kraavipõhja
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
10
betoneerimine ja servade katmine tsementsegul munakividega (vt.lõige 3-3). Täpsemalt on nende töödele esitatavaid nõudeid käsitletud seletuskirja punktides 2.9 ja 2.10.
Riigitee ristumiskoha (mahasõidu) katendikonstruktsiooni valikul on lähtutud olemasolevatest ehitusgeoloogilistest tingimustest (vt. lõiget 1-1).
Projekteeritud katendikonstruktsioonid:
- Sõidutee tugipeenar purustatud kruusast (segu nr 5 või 6) h=80 mm Katendi tüüp (asfalt-betoonkatend)
- Asfaltbetoon AC-12 surf h= 40 mm - Asfaltbetoon AC-20 base h= 60 mm - Killustikalus kiilumismeetodil, (fr.32/63) kiiluda
fr.16/32 ja 8/16 mm h=200 mm - Dreenikiht (Kf min 1 m/d, Kt=0,98) h=250 mm - Tihendatud olemasolev aluspinnas a) Haljastus - Kasvumuld h=150mm - Täitematerjal (Kf min 0,5 m/ööp, Kt =0,95, vajadusel - Olemasolev aluspinnas
MÄRKUSED: 1. Purustatud kruus, segu nr.5 või 6 (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Lisa 10) 2. Orgaaniline jm külmakerkeohtlik pinnas teekonstruktsioonide alt eemaldada ja
asendada täiteliivaga Kf min=0,5 m/d. 3. Sõidutee, parkla ja kõnnitee killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust
kiilumismeetodil (Macadam) vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a. käskkirjaga nr.0215).
4. Liivpinnasest drenaažikihi elastsusmoodul, mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa. Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis, peab olema ≥120 MPa. Tabel 1 järgi veerg 6 (lähtutud 2020.a. liiklussagedusest AKÖL 2676 a/ööp) Sõidutee [fr 32/63] –C50/10, LA35, F4, FI35,f4; Kiiluda fr. 16/32 ja fr. 8/16 kulu 15 kg/m2. Ühekihiliste aluste ja aluste ülakihtide ehitamisel kasutatavale materjalile LA25 ja FNaCl4 kategooria nõude vajaduse määrab Tellija enne pakkumuste küsimist, lähtudes eeldatavast arvutuslikust liiklusintensiivsusest AKÖL 20, nõutavast Evaj > 275 MPa katte peal ja nõude rakendamise majanduslikust otstarbekusest. Projekteerijal tuleb esitada Tellijale katendiarvutuste käigus kooskõlastamiseks minimaalselt kaks katendikonstruktsiooni alternatiivi koos maksumuste võrdlusega: tardkivi või tardkivi asemel MUKi kasutamisega aluses. Katendikonstruktsioonis peab ainult MUK-i kasutamise korral selle alla jääma fraktsiooniga 32/63 karbonaatsest killustikust kiilutud alus 15- 20cm paksuselt.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
11
Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F4 loetakse tõendatuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt kontrollida.
5. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5…7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlblikuks.
6. Ehituse käigus tuleb kontrollida aluspinnase vastavust ristlõikel esitatuga, erinevuste ilmnemisel vajadusel koostöös projekteerijaga korrigeerida teekonstruktsiooni lahendust.
7. Ehituse käigus rikutud olemasolevad katted tuleb taastada ehitusele eelnevas seisundis.
2.9 PÕHILISED TEEEHITUSLIKE TÖÖDE MAHUD Tööde mahud on arvestatud netomahuna, st. need on mõõdetud jooniste alusel ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt (materjalid on arvestatud paigaldatuna ja tihendatuna).
Kõik mahud tuleb tööde ja hinnapakkumise käigus täpsustada.
Objektil võib esineda mittetöötavaid maa-aluseid kommunikatsioone (veevõrgu, sidekaabli ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja maksumust.
Joonistel esitatud maa-aluste kommunikatsioonide asukohad võivad olla ebatäpsed, mistõttu olemasolevate kommunikatsioonide tegelikest asukohtadest juhtuvad ettenägemata tööd võivad töömahte suurendada. Kaablite asukohad ja paiknevussügavus täpsustada surfimise teel võrguvaldaja esindaja juuresolekul.
Nii Telia sideehitise kui ka Elisa optilise kaabli kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia esindaja ja Elisa volitatud esindaja AS Telco poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Tegutsemine nendele kuuluvates kaitsevööndites on lubatud peale sideehitiste kättenäitamist nende järelvalve töötajate poolt ja selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktides.
Märkus:
Pinnase väljakaevamine ja äravedu (sh. kasvupinnas) on arvutatud plaanil jooniste abil, mahud täpsustada tööde ja hinnapakkumise käigus.
Torutööde mahud on käsitletud torutööde projektis.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
12
Täiteliiva (peenliiva) vajadus ja maht otsustatakse objektil, peale kasvupinnase ja muu ebasobiva pinnase väljakaevamist.
2.10 TÖÖDE TEHNOLOOGIA Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi. Töövõtjal tuleb koostada ajutine liikluskorraldusskeem, see kooskõlastada ning teetööde piirkond tähistada vastavalt kehtivale korrale (Nõuded ajutisele liikluskorraldusele, MTM 13.07.2018 määrus nr 43). Ehitustööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Tanspordiamet.
Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine.
Alltoodav tööde tehnoloogia kirjeldus on täpsustava/informatiivse iseloomuga, et juhtida Töövõtja tähelepanu mõningaile nüanssidele. Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtestatud juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest ( vt. ka p.2,2).
Täpsemad nõuded enne kaevetööde alustamist on esitatud riigitee ristumiskoha ja ülekäigukoha alla jäävate sidekanalisatsiooni ja optilise kaabli valdajate kooskõlastustingimustes.
Lahtikaevatud sidetrassid tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste vältimiseks, tagada sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust sideehitiste järelvalve töötajatega. Kõik sideehitiste kaitse/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik. Ehitusdokumendid sideehitusega seotud tööde kohta edastada Telia sidekanalisatsiooni tööde dokumendid Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee ja Elisa optilise kaabliga seotud tööde kohta kaablivõ[email protected]. Ehitusdokumendid esitada 5 tööpäeva jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist.
Peale Telia esindaja ja Elisa volitatud esindaja AS Telco poolt väljastatud tegutsemisloa saamist ja sideehitiste kättenäitamist nende järelvalve töötajate poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktidega tuleb tööde teostamise käigus enne trasside sulgemist teha pildid optilise kaabli kaitsetorust ja seejärel paigaldatud r/bet plaatidest. Pildid edastada kaablivõ[email protected]
Peale taaskasutatava kasupinnase eemaldamist, Telia sidekanalisatsiooni torude ja Elisa optilise kaabli kaitsmist r/bet plaatidega, sideoptilise kaabli allalaskmist kraavi kohal ja kraavi väljaehitamist, truupide väljaehitamist ja olemasolevate truupide läbipesemist, uue ristumiskoha truubiümbruse täitematerjaliga täitmist ja tihendamist ning ehitusdokumentide edastamist alustatakse teedeehitustöödega.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
13
1) Paigaldatakse täitematerjali (dreeni) kiht ca 25 cm. Tasandatakse see ja tihendatakse vajaliku tiheduseni;
2) Paigaldatakse 20 cm kiilutud killustikalus. Tasandatakse ja tihendatakse. 3) Paigaldatakse asfaltbetoon kihid (vt.pt.2.8); 4) Taastatakse sõidutee tugipeenar purustatud kruusaga (segu nr 5 või 6); 5) Paigaldada pärast teepeenarde tihendamist 15 cm paksune kasvumulla kiht ja
külvata muruseeme; 6) Eemaldada ajutised liiklusmärgid ja paigaldada riigiteest ülekäigukohale alalised
liiklusmärgid: osutusmärgid 534 ja 544 „Ülekäigukoht“ tee läänepoolses servas vähemalt 0,5 m kaugusele teepeenra servast ja idapoolsel küljel ülekäigukoha laienduse kivikattega alal 1 m kaugusele sõiduraja servast (vt. ka seletuskirja p.2.4).
2.11 KVALTEEDINÕUDED Tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelvalvega vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT I, 08.04.2016,1,MTM 03.08.15 m nr 101) ja MTM määruste nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ja määruse nr 101 muutmine MTM 06.04.2016 määrus nr 31.
Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98.
Kõik kattekonstruktsioonid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.
Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas.
Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.
Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.
Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Kõigi teeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.
3 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT I, 08.04.2016,1,MTM 03.08.15 m nr 101) ja MTM määruste nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ja määruse nr 101 muutmine MTM 06.04.2016 määrus nr 31.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
14
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vastava kohaliku Ameti Jäätmesektoriga.
Vana teekatte murdu ja üle jäävat pinnast äravedav ettevõte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Harju-Järva –Rapla regioonis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Kooritud kasvupinnase edasine kasutamisel juhinduda Tallinna jäätmehoolduseeskirja §40 lõigete 6 ja 8 nõuetest.
Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas (lisainfo tel. 640 4285) ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
4 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999.a. määruses nr. 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega, metsaomanikuga, maaomanikuga. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel.
Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava pinnase paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
15
Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MTM 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud Vabariigi Valitsuse 8.12.1999 määrusele nr 377.
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND Tee kasutaja peab järgima allpool loetletud nõudeid:
1. Üldnõuded: - tänava sõidu- ja kõnniteede vööndi kahjustamine ja risustamine on keelatud - tänaval liiklevate sõidukite gabariidid ja koormused peavad vastama TSMm
29.05.1998 nr 21 kinnitatud „Sõiduki järelvalve eeskirja kehtestamine“ nõuetele - tänaval (asfaltkattega teel) tohib sõita sõiduk, mis toetub tee pinnale
pneumaatiliste või elastsete rehvidega (kaasa arvatud hobusõiduk) - tänaval, teel on keelatud sellised sõidukite avariitööd, mille ajal võib kattele
sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid teekatet lagundavaid aineid - on keelatud maha sõita kohtades, mis ei ole selleks ette nähtud (puuduvad
peale ja mahasõiduteed) - on keelatud ummistada drenaažikaeve, truupe, kraave - on keelatud vedada eeskirjadele mittevastavaid kinnitamata veoseid - on keelatud ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda
(kemikaalid, väetis jne.) 2. Tegevus teel:
- Ilma teevaldaja (omaniku) ja liikluskorraldajate nõusolekuta on keelatud teha mistahes isetegevust (ümber tõsta liiklusmärke, teha kaevetöid, ehitada mahasõite, paigaldada reklaame jne.)
- Tänavaga vahetult külgnevat maad võib korrastada (ehitada piiret) kuni teemaa- ala piirini (kinnistu piirini)
- Mistahes toimingud tänava maa-alal tuleb kooskõlastada tänava haldajaga, kohaliku omavalitsusega ning vastavat eriosa haldavate ametkondadega või omanikega
- Juurdepääsuteel on suurimaks liikluskiiruseks ettenähtud 20 km/h ning sellest tuleb juhinduda, vältimaks avariisid ja väljasõite, mis kahjustavad samuti tee seisukorda
3. Tee seisund: - tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda - mistahes info korral teel esinevatest puudustest tuleb need likvideerida
Seletuskirja koostas:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
16
Kalju Saard ehitusinsener tel. 521 8821
TÖÖDE MAHUD RIIGITEELT MAHASÕIDUL JA JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURAJAL 1. Kaevata kaevikut (tee küna muld– H=20 cm ja mahasõdu alt ………….…..30 m3 2. Likvideerida olemasolev mahasõit koos truubiga……………………………1 kompl. 3. Paigaldada uus truup ø300 mm………………………………………………. 18 jm 4. Kaitsta Telia sidekanalisatsioon r/bet plaatidega (vt. hulkasid plaanilt ja lõikelt) 5. Kaevata teeäärne kraavipikendus, kuni uue mahasõidu ja jalgtee
aluse truubini……………………………………………………………………ca 8 jm 6. Kindlustada kõikide truupide otsad
munakividega tsementsegul……………………………………………………ca 4 m2 7. Paigaldada ja tihendada kruusliiv H=ca 25 cm……………………………..…33 m3 8. Paigaldada kiilutud killustikust alus Fr 32/63; kiiluda fr 16/32 ja
8/16 H=20 cm…………………………………………………………….……....26 m3 9. Paigaldada mahasõidu ja sõiduteel ülesse võetava kivikatte kohal
asfaltbetoon AC-20 base H=6 cm F=100 m2 ……………………………..,... 6 m3 10. Paigaldada mahasõidu ja sõiduteel ülesse võetava kivikatte kohal
asfaltbetoon AC-12 surf H=4 cm F=100 m2 ……………….………………... 4 m3 11. Paigaldada purustatud kruusast, segu nr 5 või 6, teepeenar
H=8 cm F=23 m2……………………………………………………………..….....2 m3 12. Paigaldada murukatte taastamiseks kasvumulda (säilitada
ol.oleva maapinna kõrgus) ca 15 cm ja külvata muruseeme……….….200 m2 (30 m3) 13. Paigaldada merepoolse kivikate
h=3 cm F=14 m2 ……………………………………………….…………………0,5 m3 14. Paigaldada merepoolne jalgtee kivikatte h=8 cm …………………….……..15 m2 15. Paigaldada jalgtee kivitee paigalduskiht h=3 cm F=23 m2……..………….…0,7 m3 16. Paigaldada jalgtee kivikate (talukivi) h=8 cm ……………………….…….…..23 m2 17. Paigaldada jalgtee madal äärekivi 8x20x1000mm…………………………….26 tk. 18. Ülekäiguraja värvkate („sebra“) vastavalt
teekatte märgistusele 945a 2,5 m laiuselt ………………………………………7 jm 19. Paigaldada liiklusmärgid 543 ja 544 kahel postil kokku………………………4 märki
Märkus: Rohuneeme teel mahasõidu, ülekäiguraja ja kraavi alla jäävate sidekanalisatsiooni ja FOC kaabli kaitsematerjalide hulgad näidatud teeprojekti joonistel, lõigetel ja elektriprojektis.
ROHUNEEME TEE 112 KINNISTU JUURDEPÄÄSUTEE JA PARKLA TÖÖDE MAHUD 1. Tee, parkla, prügiauto ümberpööramiskoha ja kõnnitee alal puude
ja võsa raiumine ja kändude juurimine……………………………………….850 m2 2. Tee, parkla, prügiauto ümberpööramiskoha ja kõnnitee alal koorida
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
17
mustmuld ca 20 cm paksuselt ja ladustada omaniku nõusolekul naaberkinnistul vabasse kohta hilisemal haljastuses kasutamiseks…….…850 m2
3. Süvendada edasi tee, parkla, prügiauto ümberpööramiskoha ja kõnnitee alal 20 cm paksuselt ja pinnas ladustada teise vabasse kohta omaniku nõusolekul naaberkinnistul…………………………………….770 m2
4. Paigaldada ja tihendada dreenikiht (kruus-liiv) H=ca 25 cm…..……………195 m2 5. Paigaldada kiilutud killustikust alus Fr 32/63; H=20 cm………………….....160 m3 6. Paigaldada äärekivi 30x15x100 cm……………………………………………145 tk 7. Paigaldada äärekivi 20x8x100 cm………………………………………….....140 tk 8. Paigaldada kivikatete ja murukivi liivalus………………………………..……770 m2 9. Paigaldada tee, parkla ja kõnnitee alade kivikate………………………..…..710 m2
10. Paigaldada betoonist murukivi…………………………………………….........65 m2 11. Paigaldada muruala vertikaalplaneerimiseks varem ladustatud
kooritud esmast mulda…………………………………………………..…….1100 m2 12. Murukatte taastamiseks kasvumulda ca 15 cm ja külvata
muruseeme……………………………………………………………………..1000 m2 13. Naaberkinnistute piiride äärne huumusmuld ja puukoore multš…………….100 m2 14. Istutada elupuu hekk kinnistu põhja ja lõunapiirile………………….…….ca 115 jm 15. Ehitada 1,5 m kõrgust dekoratiivset piirdeaeda (vt.arhitekt.osa)
koos väravatega riigitee piirile kokku………………………………………….....36,5 jm 16. Ehitada Idapiirile 1,5 m kõrgune metallvõrkaed koos väravaga………………37,2 jm
Koostas: Ehitusinsener Kalju Saard tel.521 8821
140
120
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
5
7 6
5
4
7
7
5,80,5
2,7
3,5
2,77,5
7,7
R6
R 6
2,4
T e
rra ss
EHITUSJOON
jalgratta parkla
2 ,33
2 ,40
2,33
3 ,15
3 ,3 3
2 ,8 5
2 ,32
3 .183
. 22
4 4
T errass
2 ,30
Ü m
b e
rtõ s
te tav kivi
2 ,70
2 ,68
2 ,76
2 ,94
2 ,91
3 ,17
3 ,11
2 ,96
2 ,61
O l.o
le v b
et.kivi a sen
da da
a sfa
ltka tte
ga ca
30 m
²
Nähtavuskolmnurk 12x140m
2 .19
A bihoo
ne 1
,85
1 ,10
0 ,53
S u
urem a
te m u
n a
kivid eg
a kin
dlusta tu
d ren
n ve ep
i irini L =
1 0m
P koh
vik13
P e
la m
u2
Riigitee kaitsevöönd
U us b
etoo nkivikate
ca 1
5 m
²
2,26
2%
1,3%
2,2 3,2%
5,25 4%
2,12
4,0 2,5%
2 ,68
5 43
5 44
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
F O
C ka
itse k s p
o o
litatu d
Ø 110 m
m 8 N
S P
V C
torud ko
kku 1 4
m ja
r/b e
t p la
a d
id 0 .9x0.6x0 .06 m
-12 tk.
Nähtavuskolmnurk 8x140m
1 .28
1 .35
- 1.28 Ø
3 0
0 P
L
0 .9 9
K ohvik-restoran
E lam
u
ü le
käig u
rad a
945a
t ähis tada
teekt tem ärgiga
976 1
.35
2,22 2,21
R 2
.40
2 .30
sõidu te
e ja
p arkla(be
to on
kivi)
m uru
kivig a (p
arkim ine
ja + m
be rp
öö ram
.)
kergliikluste e
- kõn nite
e (uus)
kergliikluste e
la ie
nd u
s ü le
kä ig
u ko ha
l
kergliikluse ü lekäigu
ra ja
vöö traja pindala
kõrge ä
ärekivi (laius 8 0 m
m )
m a
d a
l ä ä
re kivi (laius 80 m
m )
sõidu te
e pu
ru statu
d kru
usast tugip eenar
m uru
ja m
uru ta asta
m ine
restkae v Ø
80 0/50
0 re sti kõ
rg usm
ä rg
ig a 3
tk.
p ro
je kt. kõ
rg usm
ärk
M Ä
R K
U S
E D
: 1
. K o
o rd
in a
a d
id L
-E S
T 97 süsteem
is K
õ rg
u se
d E
H 2
0 0
0 sü
ste e
m is, ka
ta strip
iirid ka
n tu
d jo
o n
ise le
M a
a -A
m e
ti a n
d m
e te
p õ
h ja
l. G e
o m
õ õ
d istu
se töö nr 1605-01 on uuendatud kehtivusega kuni
2 0
.ju u
li 2 0
2 1
.a . A
L K
P R
O JE
K T
O Ü
g e
o d
eet V illu V
apper poolt. 2
. S a
d e
m e
ve e
to ru
stikku vt.V
K projektist.
3 . H
o o
n e
vu n
d a
m e
n ti ü
m b
ritse v V
e to
T u
p la
e h
itu sd
re n
a a
ži to ru
stik Ø 2
0 0
m m
la h
e n
d a
takse kinnistu eelprojekti kooseisus.
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 1
2 JU
U R
D E
P Ä
Ä S
U T
E E
JA P
A R
K L
A A
S E
N D
IP LA
A N
T L
-4-01
m ah
asõit (a sfalt)
p rü
give oauto
tru ub
io tste
ja kraa vi või ren
ni serva de
m u
n akivi kind
lu stus
T IN
G M
Ä R
G ID
T IN
G M
Ä R
G ID
p ro
je kt. truu
p
o l.olev truup
tee ka
tte kõ rg
us m ah
asõidu teljel
kõrgu s truu
bi toru pe a
lt ja torum
aterjal
toru kõ rg
used tru
ub i o
tstes
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D oku
m .tä
his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:250
m ärts 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m a
il: p p
oltsa m
@ g
m a
il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
r/b et p
la ad
id kaa
blite ka
itseks
ja lgtee
se rvitu
ud i va
ja du
s riig itee
l R o
h u
ne em
e tee 112 kin
nistu ka su
ks
ju u
rd e
p ää
su te
e se rvituu
d i vajad
us R o
h un
eem e tee 112
kin nistul R
oh u
n ee
m e
tee 1
12 a kasuks
kra avi r / be
to on
p õ
hi pa ksuseg
a 0,1 m .
140
120
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I IN
7 6
5
7
5,80,5
2,7
3,5
7,7
R6
R 6
2,4
140
X =
6 6
0 2
050
Y=544900
jal gr att a pa
r kl a
4 4
X =
6 6
0 2
050
T erra
ss
O l.o
le v b
e t.kivi asendada
a sfa
ltka t te
g a ca 30 m
²
Nähtavuskolmnurk 12x140m
2 .19
M u
n a
kivid e
g a
kindlust atud re
n n
ve e
p i iri ni L=
10m
N P
-08
N P
-07 P koh
vik13
Riigitee kaitsevöönd
U u
s b e
to o
n kivikat e
ca 1
5 m ²
Nähtavuskolmnurk 12x120m
5 43
5 44
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
Nähtavuskolmnurk 8x140m
1 .3
5 - 1.28
Ø 3
0 0P
L
K oh
vik-re s toran
ü le
kä ig
urad a 945a
tä h is ta d a
te e k tte
m ä
r gig a
9 7
6
X =
6 6
0 2
050
140
120
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
7 6
5
7
5,80,5
2,7
3,5
7,7
R6
R 6
2,4
jalgr atta parkla
2 ,33
2 ,40
2,33
2 ,32
4 4
T errass
2 ,30
2 ,70
2 ,68
2 ,76
2 ,61
O l.o
lev b et.kivi a
sen da
da a
sfa ltka
tte ga
ca 30
m ²
Nähtavuskolmnurk 12x140m
2 .19
1 ,85
1 ,10
0 ,53
na kivid
eg a kin
d lu
statu d
en n ve
e p
iirin i L=
10 m
N P
-08
N P
-07 P koh
vik13
Riigitee kaitsevöönd
U us b
etoo nkivikate
ca 1
5 m
²
2,26
2%
1,3%
2,2 3,2%
5,25 4%
2,12
4,0 2,5%
2 ,68
5 43
5 44
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
Nähtavuskolmnurk 8x140m
1 .28
1 .35
- 1.28 Ø
3 0
0 P
L
0 .9 9
K ohvik-restoran
ü le
käig u
rad a
945a
t ähis tada
teekt tem ärgiga
976 1
.35
2,22 2,21
M A
H A
S Õ
IT R
O H
U N
E E
M E
T E
E 11
2 K IN
N IS
T U
LE JA
N Ä
H T
A V
U S
K A
U G
U S
E D
T L
-4-02
M 1
:250
M 1
:1 000
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:250
m ärtsr 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
2.19
us betoonkivikate ca 15 m²
kaitseks poolitatud Ø110 mm 8NS PVC torud u 14 m ja r/bet plaadid 0.9x0.6x0.06 m -12 tk.
1.35 - 1.28 Ø300PL
ülekäigurada 945a
tähistada
teekttemärgiga
976
ISIKLIK KASUTUSÕIGUSE PLAAN ROHUNEEME TEE 112 JALGTEELE
TL-5-01Projekteerija
Joonis
Projekt
Töö nr.
Dokum.tähis:
MõõtKontrollis
maarja style oüPüünsi külas Rohuneeme tee 112 teeprojekt
M1:250
märts 2021
EP1/20
tunnistus nr:106091 EEP003122, ELK000079 e-mail: [email protected]
Rohuneeme tee 112 kinnistu
omanik: Reet Rohesalu telefon: 501 1137 e-mail: [email protected]
KALJU SAARD
PÄRT PÕLTSAM
tel.56242634
[email protected], tel.5218821 allkirjastatud digitaalselt
Jalgtee isiklik kasutusõiguse ala (IKÕ) Rohuneeme tee kinnistul
KM 6,25
KM 6,26
Jrk. nr. IKÕ aka Pos nr
(plaanil)
Kinnistu registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht (riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus
ja lõpp km)
Ala pindala ruutmeetrites
m²
1 Pos 1 10254150 65001:024:0005
11251-Viimsi-Rohuneeme transpordimaa
11251-Viimsi-Rohuneeme 6,25-6,26 km 38 m²
X =
6 6
0 2050
Y=544900
T erra
ss
jalgrattapa rk la
X =
6 6
0 2050
T er ra
ss
Ü m
b ertõ
stetav k
ivi
O l.olev b
et .ki vi asen dada
a sfa
ltka t te
ga ca 27 m ²
A bih o
one
M un
akivid eg
a kind lu
st atud ren
n ve ep
i irini L =
1 0m
N P
-08
N P
-06
N P
-05
N P
-04
N P
-01
N P
-03
N P
-02
N P
-07 P kohvik 1
3
P e
la m
u 2
U us b
etoo nki vikat e
ca 14 m
²
1 079
0.85
0.80
0.70
0.80
0.800.90
0.90
1 082
1 .67 0.33
1 081
1 .57 0.38
1 079
1 .52 0.35
1 078
0 .98 0.73
1 077
1 .96 0.27
1 083
1 .75 0.44
1 084
1 .82 0.29
0.90
1.00
1 .71
1 .85
1 .90
1 .90
1 .85
1 .79
1 .95
2 .00
2 .19
2 .17
1 .75
1 .87
1 .87 1
080 1
.48 0.31
1 .85
1 .70
K ohvik-restoran
E l am
u
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 1
2 a JU
U R
D E
P Ä
Ä S
U T
E E
S E
R V
IT U
U T
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D oku
m .tä
his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:500
m ärts 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
T L
-5-02
Ju u
rd e
p ää
su te
e se
rvituu di a
la (võ
i IK Õ
) 3 06
m ²
R o
hu ne
e m
e te e
1 1
2 kin nistu
l R o
h u
ne em
e te
e 1
1 2a
kin nistu
kasu ks
±0.0 0
= 3
.3 0
±0.0 0
= 3
.2 5
±0.0 0
= 3
.1 5
±0.0 0
= 3
.0 0
±0.0 0
= 2
.8 4
T e
rra ss
ja lgr at ta parkla
70
30 30
40
20
50 60
80
90 3,00
10
20 20
10
10
3. 00
90
3.10
80
20
70
20 10
90 3,00
3.00
60 2,
50
70 60
80 70
40 30
30 50
40
30
20
14 ‰ 62,8
14 ‰
5,0
2 ,33
2,23
2 ,40
2,33
2,6%
3 ,15
3 ,3 3
2 ,8 5
2 ,32
3 .183
. 22
4 4
4 ,4
6‰
30
T errass
80 50
40
2 ,30
60
Ü m
b e
rtõ s
te tav kivi
60
2 ,70
2 ,68
20
2 ,76
2 ,94
2 ,91
3 ,17
3 ,11
2 ,96
2 ,61
O l.o
le v b
et.kivi a sen
da da
a sfa
ltka tte
ga ca
30 m
²
2 .19
A bihoo
ne 1
,85
1 ,10
0 ,53
M un
akivid e
ga kind
lu statud
ren n ve
ep i irini L
= 1
0m
P koh
vik13
P e
la m
u2
U us b
etoo nkivikate
ca 1
5 m
²
60
30 2,26
10
10
20
20
2% 2,13
4,6 1,3%
0,9
2,2 3,2%
5,25 4%
2,12
4,0 2,5%
2 ,68
12,0 3,5%
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
1 .28
1 .35
- 1.28 Ø
3 0
0 P
L
0 .9 9
K ohvik-restoran
E lam
u
ü le
käig u
rad a
945a
t ähis tada
teekt tem ärgiga
976 1
.35
2,22 2,21
1 4 ‰
2 7,560
2 .30
T IN
G M
Ä R
G ID
te e
te lje
p ikkikalle ‰
-s ja va he
kaugus m
ee trites
p ro
je kt. ho
riso ntaa
l kõ rg
u sm
ä rg
i m urd
osaga (nä
it. 2.60) p
ro je
kt. kõ rg
usm ärk
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 1
2 V
E R
T IK
A A
LP LA
N E
E R
IM IN
E
R 2
.40
restkae v Ø
80 0/50
0 re sti kõ
rg usm
ä rg
ig a 3
tk.
sõidu te
e ja p
a rkla(b
e to
on kivi)
m uru
kivig a (p
arkim ine
ja + m
be rp
öö ram
.)
kergliikluste e
- kõn nite
e (uus)
kergliikluste e
la ie
nd u
s ü le
kä ig
u ko
hal
kergliikluse ü lekäigu
ra ja
vöö traja p
indala
kõrge ä
ärekivi m
ad al ä
ärekivi sõidu
te e pu
ru statu
d kru
usast tugipeenar
m uru
ja m
uru ta asta
m ine
m ah
asõit (a sfalt)
tru ub
io tste
ja kraa vi või ren
ni serva de
m u
n akivi kind
lu stus
1 0
8 2
1 .6
7 0
.33
0 .8
0
V iim
si F O
C II e
ta p
p i E
lisa F
O C
sid e
tra ssi teostusjoon
iselt (m õõdistus
G E
O S
.T . tü
ü nr 2 M
9 08
2, joo nis nr 5
) pe ale ka
ntud kaa
bli kõrguse m
õõ distuspu
n kti n
r., ka ab
li a b
s.kõrgu s ja
süg avus m
a a
pinn ast; viite
joon el
a rvutatud
o l.oleva m
a ap
in na
a bsoluu
tkõrgu s (n
t.2.0= 1.67
+ 0.3
3)
sid ekan
alisatsioo ni m
õõ de
tu d süg
avus ja arvu t.ol.o
le va
m aapin
na a
bsoluu tkõrgu
s m õ
õtep unktis
1.90
2 .0
0
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D oku
m .tä
his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:250
m ärts 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
T L
-6-01
kra avi r / be
to on
põ hi p
a ksuseg
a 0,1 m .
1,00
2,00
3,00
Rohuneeme tee telg
P roje
ktee ritu
d m a
apinn a
kõrg u
sm ärk
O l.ole
va m a
ap in
na kõrg
u sm
ärk
Rohuneeme tee 112 kinnistu piir
Olemasolev Telia Eesti AS kuuluv sidekanalisatsioon
Olemasolev Elisa Eesti AS kuuluv FOC
2,31
2,23 2,23
1,98
2,13
2,331,83
Ø 3
00 1,32
T R
S K
F O
C
2 %
4 ,3 %
1 - 1
M 1
:1 00
3 - 3
M 1
:1 00
Rohuneeme tee telg
O l.ole
v tru u
p Ø 4
00 m m
0 ,53 - 0,9
9
F O
C 0,20
S K
K raa
vi põ h
jas r/b et plaa
t 0 ,1x1,0 x3
,0 m
P roj. tr u
up Ø
3 0 0 m
m
1,00
O l.o
le v T
e lia
s ide kana
lisats ioo n
p ro
j. E l isa
F O
C
1,00
2,00
3,00
Rohuneeme tee telg
P roje
ktee ritu
d te e
pinna kõrg
u sm
ärk
O l.ole
va m a
ap in
na kõrg
u sm
ärk
Rohuneeme tee 112 kinnistu piir
Olemasolev Telia Eesti AS kuuluv sidekanalisatsioon
Olemasolev Elisa Eesti AS kuuluv sidekaabel
2,32
2,22 2,22
1,85
2,12
2,331,83
Ø 3
00 1,29
T R
S K
F O
C
2 ,5 %
4 ,0%O
l.ole v m
aa p ind
M ärku
sed: 1
. E nne
m a
hasõid u
- ja ü le
käig ukoh
a ra
ja m
ist eh ita
jal ko ha
le kutsud
a sid
ekan a
lisa tsioo
n i (T
e lia
) ja F O
C (kuu
lu b E
lisa E e
sti A S
-le, ho old
ab T elco)
valda ja
te e
sind ajad.
2 . F
O C
pikkip ro
fiili ja a
lla laskm
ise jo o
n ist vt. T
L-6-0 4. K
ra avi ko
hal lisa ks
kaitsta F
O C
p oolita
tud Ø
1 10
m m
P V
C to
rug a.
3 . M
aha sõid
u ja üle kõiguko
ha l side
ka n
alisatsio o
ni ko h
ale p
aig ald
ad a
r/be t
p laa
d id
1,0x3 ,0
x0 ,1
m (m
a h
asõid u a
lla 4 tk., ü
le kä
igu kõ
n nite
e alla 1 tk., kraa
vi põh ja 1 tk.), F
O C
paigalda d
a p oo
lita tud
Ø 1
1 0 P
V C
to rud
e s n
in g
p eale
r/be t p
la a
did 0,9x0
,6x0,0 6
m ja
kra avi p
õ hi ka
tta 1
0 0 m
m p
aksu se m
on oliitse
r/be t va
sta va
lt lõige te 1
-1 , 2-2
ja 3 -3 jo
o niste
le. M ah
a sõ
id u
ja ülekäiguko
ha p
laa d
id võ
ib ase n
da d
a m on
oliitse ra
ud b
eto on
iga sa
m a
s m a
hu s.
4 . K
raa vi riigite
e poo lne
n õ
lv ja truup
ide o
tsa d
ka tta
m u
n akivideg
a tsem
e n
tse gul.
2 - 2
M 1
:1 00
1 ,71
1 ,4
1 4
,6
0 ,2
1 ,8
1 1
,2 0
,7 5
,25
1
0,930 ,2
0,1
0,8
4 1
1 ,1
1 ,5
P ro
j. tru up
Ø 400
m m
1,83
0 ,2
r/b et p la
a t 1 ,0x3 ,0
x0,1 m
2 ,73
K
3 ,22
V
O l .ol e
v m a
a pind
0,34
1
0,75
0,74
R o
hun ee
m e
te e
pind
R o
hun eem
e te
e pind
0 ,80,5
0,33
0 ,2
K V
Rohuneeme tee 112 kinnistu piir
r/bet p la
a t 0 ,9x0 ,6
x0,0 6 m
0,73
0,7
1,90 1,85
2,15
2,18
2,26
2,32
0,9
1 ,35 - 1,2
8
2,001,69
1,75
2,18 2,15
2,12 2,15
2,22 2,33
2,19 2,23
2,18 2,15
2,13 2,33
o l.ole
v E lisa
F O
C
0,85
ja lg
tee
p o
olita tu
d ka
itsetoru
2,21
kalle 1:2
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:100
m ärts 2021
E P
1/20T L
-6-02
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 12
T E
E LÕ
IK E
D 1
- 1 , 2
- 2 , 3
- 3
1 ,00
2 ,00
O l.oleva m
a ap
in n
a kõrgu
s, m
O l.oleva F
O C
kõ rg
us m ka
a bli pea
le
P ro
je kt. m
a ap
in n
a kõrg
u s, m
9 3
0 ,00
1 0,7
3 ,6
1 1,6
0,2
P ro
je kt. m
a ap
in d
O l.olev m
aa pin
d O
l.oleva F O
C alla
la sta
v osa O
l.oleva F O
C uu
s a sukoht
O l.olev F
O C
P ro
je kt. truup
Ø 4
0 0
m m
P ro
je kt. m
o n
o liitn
e r/b
et kra a
vi põ hjas
p aksu
se ga
1 00
m m
0 ,93
A lla la
stud F
O C
kõrgu s m
kaa bli
p ea
le
1.79 2.151.48
2.10
2.00
2.231.96
1.871.521.07
1.710.980.84
0.70
1 08
0 1
07 9
1 07
8 1
07 7
1 .0
0
0 .7
0
M ärku
se d:
1 . F
O C
sü g
a vu
se m
õõ tm
isan d
m e
d o n
saa d
u d O
Ü G
E O
S .T
. tö ö
nr 2M 9
08 2
te ostu
sjo o
n iselt n
r 5 (m
õ õ
d istusae
g 30
,1 0
.20 09
). 2
. E n
n e
kra a
vip õ
h ja
ja kü
lg e
d e
kind lu
stu ste
rajam ist e
h ita
jal ko h
a le
ku tsud
a F
O C
(ku ulub
E lisa E
e sti
A S
-le , h
o o
lda b
T e
lco) va ld
a ja
te e
sind aja
d ja
te osta
da m
õõ tm
isko htad
e ja kra a
vip õh
ja son
de eriva
d ka
e ve
au gu
d F
O C
süg a
vuse tä psustam
ise ks.
3 . K
ra a
vi koh al p
a ig
a ld
a d
a F
O C
ka itse
ks p o
o lita
tud Ø
11 0 m
m P
V C
to ru
. 4
. K ra
a vip
õ h
i te o
sta d
a ca
1 0
0 m
m pa
ksuse m o
no liitse
r/b e
t.-ga , kra
a vi kü
lje d ja tru
up ide
o tsad
kind lu
sta d
a tse
m e
n tse
g us m
un akivid
e ga
.
1 07
8
T in
g m
ärk:
M õõ
tm ispu
nkt m a
ap in
na l ja
se lle nu
m be
r
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:100
novem ber 2020
E P
1/20
R O
H U
N E
E M
E T
E E
L F O
C P
IK K
IL Õ
IG E
S A
D E
M E
V E
E
T L
-6-03
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 te
l.5 6
2 42
6 3
4, e -m
a il: p
p oltsa
m @
g m
ail.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
Ü H
IN E
M IS
K R
A A
V I K
O H
A L
5 - 5
M 1
:1 00
4 - 4
M 1
:1 00
6 - 6
M 1
:1 00
M Ä
R K
U S
E D
: 1
. E n
ne m
ah asõidu
ja kõ nn
itee rajam
ist eh itajal koh
ale ku tsud
a side - ja
e le
ktrika ab
li valda ja
e sind
ajad , et täp
su stad
a ka ab
lite a
su ko
ha d ja
kõrgu sm
ärgid te e se
rva ko has.
2 . M
a h
a sõ
id u
ja ü
le kä
ig u
ko h
a l sid
e ka
n a
lisa tsio
o n
i ko h
a le
p a
ig a
ld ada r/bet plaadid 3,0x1,0x0,1 m
ja F O
C paigaldada poolitatud
to ru
d e
s Ø 1
1 0
P V
C to
ru d
e s n
in g
p e
a lt ka
tta r/b
e t 0
,9 x0
,6 x0
,0 6
m p
la a
tidega vastavalt lõigete joonisele. P laadid võib asendada ka
m on
oliitse r/be t sa
m a
s m a
hu s.
3 . A
lu skih
t p u
ru sta
tu d
kru u
s, se g
u n
r. 5 võ
i 6 (T ee ehitam
ise kvaliteedi nõuded, Lisa10) O
rg aa
niline ja kü
lm akerke
oh tlik p
in na
s te ekon
stru ktsioo
nide a
lt e em
alda da
ja asen da
da täite
liivag a K
f m in
= 0
,5 m
/ööp. S
õidu te
e, p arkla ja
kõn nite
e killustika lu
se d ra
ja da
fra ktsion
ee ritu
d killustiku st kiilu
m ism
ee to
dil (M acad
am ) va
stavalt "K illustikust
katen dkih
tide e
hita m
ise ju
he nd
ile"kinn itatud
M aa
ntee am
eti pe ad
irekto ri käskkirja
ga 3
0.04 .2
01 2 nr. 01
67 ). K
ivim aterjali
kva lite
ed in
õu de
d ja killu
stikaluse elastsusm o
od ul tih
en da
tu d aluse pinn
al m õõ
de tu
na IN
S P
E C
T O
R või L
O A
D M
A N
sea dm
ega: T
ab el 1
järgi
- sõ id
u te
e (fr 32/63) - C
5 0
/1 0, L
A 3
5, F 4, F
I35,f4; K
iilu d
a fr 1
6 /3
2 ja
fr 8/16 kulu 15 kg/m ².
4 . H
a lja
sta ta
v m a
a p
in d
tu le
b e
e ln
e va
lt p la
n e
e rid
a , va
ja d
u se
l tä ita
ehitusobjektil saadava pinnasega, katta kasvum ulla kihiga (h =
15 cm
) n in
g kü
lva ta
m u
ru se
e m
e . K
a svu
m u
ld p
e a
b o
le m
a m
in e
ra a
lm u
ld (pH
6,5 ... 7,0) huum use sisaldusega m
in 3% , m
uld ei tohi sisalda
da taim
e de
le kah
ju likke jä
ätm e
id , kive
, killustikku jm s. M
uld tihe nd
ad a nii, e
t ei tekiksvajum isi eg
a ve eloh
kusid, ei tohi kasutad
a kü lm
un ud
p in
na st. O
lem asoleva ja
rajatava ha ljasala piir ü
htlu stad
a ja tasan
da da
n iitm
iskõ lb
liku ks. R
iig itee
rohealal säilita
da m
aa pinn
a kõ rg
us (v.a. m ah
asõidu ja ja
lg te
e ää re
alad ).
5 . E
h itam
ise kä ig
us tuleb kon
trollida a
lu sp
in na
se vasta
vu st ristlõike
l esitatug a, e
rine vu
ste ilm n
em isel vajad
usel koostöös p
ro je
ktee rija
ga korrige
erid a te
ekon stru
ktsioo ni lah
en dust.
6. E hitu
se käigu
s riku tu
d olem asolevad
katte d tu
le b ta
asta da
eh itusele ee
ln evas seisu
nd is.
A S
F A
L T
B E
T O
O N
A C
-12 su
rf 4 C
M A
S F
A L
T B
E T
O O
N A
C -20
b a
se 6 C
M
S E
G U
N R
5 V
Õ I 6 (K
1 m
in 1 m /d; K
1 = 0.98
25 C M
T IH
E N
D A
T U
D O
L .O
LE V
P IN
N A
S
B E
T O
O N
K IV
I (n t. T
A L
U K
IV I) 6 C
M P
A IG
A LD
U S
L IIV
A K
IH T
3 C
M K
IIL U
S T
IK A
LU S
K IILU
M IS
M E
E T
O D
IL fr 3 2/6
3 20 C
M
S E
G U
N R
5 V
Õ I 6 (K
f m in 1 m
/d; K t =
0.98 25 C
M T
IH E
N D
A T
U D
O L
.O LE
V P
IN N
A S
B E
T O
O N
K IV
I (n t. T
A LU
K IV
I) 6 C M
P A
IG A
L D
U S
L IIV
A K
IH T
3 C M
K IIL
U T
U D
K ILL
U S
T IK
U S
T A
L U
S fr 3
2/6 3 2
0 C M
K R
U U
S L
IIV (K
f m in 2 m
/d; K t =
0.98 25
C M
T IH
E N
D A
T U
D O
L .O
LE V
P IN
N A
S
K IILU
D A
fr 1 6
/3 2
JA 8
/1 6
B E
T O
O N
K IV
I 6 C
M
P A
IG A
L D
U S
L IIV
A K
IH T
3 C M
O L
.O L
E V
K IL
LU S
T IK
U S
T A
L U
S K
IILU D
A fr 1
6 /3
2 JA
8 /1
6
O L
.O L
E V
A S
F A
L T
B E
T . K
A T
E N
D L
A M
M U
T A
D A
JA A
S E
N D
A D
A B
E T
O O
N K
IV IG
A (P
U N
A N
E T
A L
U K
IV I)
O L
.O L
E V
R O
H U
N E
E M
E T
E E
(A S
F A
L T
) O
L .O
LE V
K E
R G
L IIK
LU S
T E
E (A
S F
A L
T )
3
2,10 2,21
3 ,7%
2 ,9
2 ,9
5 ,8
vt. p la
anilt 2
,4
0 ,5
0 ,5
S ID
U M
A T
A S
E G
U N
R 5 V
Õ I 6
8 C
M
(K R
U U
S L
IIV )
Ä äre
kivi 8 x 2 0 x 1
0 0 cm
- 9 cm - 7 cm
± 0,0 0
- 7 cm -9 cm
K õnn
itee S
õidutee T
eep e
ena r
2 ,5%
2 ,5 %
1 ,5 %
1 ,5 %
HOONE
5 7
1 ,5
± 0,0 0
9 cm 1
1 cm
2 ,5 %
B E
T O
O N
K IV
I (n t. T
A LU
K IV
I) 6 C M
P A
IG A
L D
U S
L IIV
A K
IH T
3 C M
K IIL
U T
U D
K ILL
U S
T IK
U S
T A
L U
S fr 3
2/6 3 1
5 C M
K R
U U
S L
IIV (K
f m in 2 m
/d; K t =
0.98 25
C M
T IH
E N
D A
T U
D O
L .O
LE V
P IN
N A
S
K IILU
D A
fr 1 6
/3 2
JA 8
/1 6
- 9 cm
0 ,5
0 ,5
Piirdeaed
2 ,5%
2 ,5 %
Ä äre
kivi 15 x 30
x 1 00 cm
M uru
P arkla
S õidutee
K õnn
itee 15 4
14 14
0,1
2 ,5
% 2
,5 %
K IIL
U S
T IK
A LU
S K
IILU M
IS M
E E
T O
D IL fr 3
2/6 3 20
C M
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:100
m ärtsr 2021
E P
1/20T L
-6-04
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 12
T E
E LÕ
IK E
D 4
- 4 , 5
- 5 , 6
- 6
Lepingu lisa. Ehitamise alustamise teatise ja vastuvõtu akti vorm
Käesolev vorm on kahepoolne.
1. Esmalt täidab ära tabelis toodud andmed teatise esitaja ning digiallkirjastab teatise.
2. Peale ehitustööde valmimist digiallkirjastab sama vormi ameti esindaja ning siis saab vormist ehitise
vastuvõtuakt.
3. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti kandmiseks teeregistrisse.
I Ehitamise alustamise teatis (selle osa täidab lepingu sõlminud huvitatud isik ja allkirjastab faili tervikuna)
Tee nr, nimetus ja km
Kinnistu katastriüksuse tunnus ja
nimetus
Ristumiskoha ehitamise lepingu
nr
Teatise esitaja nimi (nimetus) ja
kontakt
Ehitustööde kestvus
Ehitaja nimi (nimetus, reg. või
isikukood) ja kontakt
Ehitaja MTR kood tegevusalal
„ehitamine“
Ehitusaegse liikluskorralduse eest
vastutaja (nimetus, reg. või
isikukood) ja kontakt
Ehitusaegse liikluskorralduse
projekti kooskõlastuse nr ja
kuupäev*
Omanikujärelevalve teostaja nimi
(nimetus) ja kontakt**
Omanikujärelevalve MTR kood
tegevusalal „omanikujärelevalve“
*Juhul kui ristumiskoha ehitamise lepingu kohaselt on nõutud ehitusaegse liikluskorralduse projekt,
tuleb see koostada ja kooskõlastada enne käesoleva teatise esitamist. Projekti koostab selleks pädevust
omav isik ja kooskõlastab ameti piirkondlik liikluskorraldaja kelle kontaktid on leitavad siit:
https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/kontaktid
**Juhul kui lepingus on omanikujärelevalve nõue
Esitaja allkiri ja kuupäev
/digitaalselt allkirjastatud/
/kuupäev digikonteineris/
II Ehitise vastuvõtu akt (allkirjastab vastuvõtja)
Ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja vastab ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele.
Garantiiperioodi (5 aastat) arvestus algab digiallkirjastamise kuupäevast.
Vastuvõtja allkiri ja kuupäev
/digitaalselt allkirjastatud/
/kuupäev digikonteineris/
us betoonkivikate ca 15 m²
ISIKLIK KASUTUSÕIGUSE PLAAN ROHUNEEME TEE 112 JALGTEELE
TL-5-01Projekteerija
Joonis
Projekt
Töö nr.
Dokum.tähis:
MõõtKontrollis
maarja style oüPüünsi külas Rohuneeme tee 112 teeprojekt
M1:250
aprill 2021
EP1/20
tunnistus nr:106091 EEP003122, ELK000079 e-mail: [email protected]
Rohuneeme tee 112 kinnistu
omanik: Reet Rohesalu telefon: 501 1137 e-mail: [email protected]
KALJU SAARD
PÄRT PÕLTSAM
tel.56242634
[email protected], tel.5218821 allkirjastatud digitaalselt
Jalgtee isiklik kasutusõiguse ala (IKÕ)
KM 6,25
KM 6,26
Jrk. nr. IKÕ aka Pos nr
(plaanil)
Kinnistu registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht (riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus
ja lõpp km)
Ala pindala ruutmeetrites
m²
1 Pos 1 10254150 89001:024:0005
11251-Viimsi-Rohuneeme transpordimaa
11251-Viimsi-Rohuneeme 6,25-6,26 km 38 m²
Kinnistu piir
RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING NR 7.1-1/21/7284-2
Tee omaniku
esindaja
Transpordiamet (edaspidi amet), registrikoodiga 70001490, mida esindab
põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e-
post [email protected]
Ristumiskoha
taotluse esitaja
Huvitatud isik, Rohuneeme tee 112 (katastritunnusega 89001:001:1343)
kinnistu omanik Reet Rohesalu, isikukoodiga 46106030277, e-mail
[email protected], telefon 501 1137
Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et:
- Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha, jalgtee, ülekäiguraja ning kergliiklustee
laienduse ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud;
- Amet nõustub ristumiskoha, jalgtee, ülekäiguraja ja kergliiklustee laienduse ehitamisega
(edaspidi ristumiskoht) taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt
kooskõlastatud projektile „ROHUNEEME TEE 112 Riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja
ehitusprojekt Põhiprojekti staadium“ (Maarja Style OÜ töö nr EP1/20, teede ekspert Pärt
Põltsam Mastlop OÜ, reg.nr 12618952)
- Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine
ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.
1. Lepingu objekt
1.1 Transpordiamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr
11251 Viimsi - Rohuneeme km 6,27 ristumiskoha ehitamiseks lepingus esitatud
tingimustel.
1.2 Ristumiskoht rajatakse Harju maakonnas Viimsi vallas Püünsi külas Rohuneeme 112 kinnistu
(katastritunnus 89001:001:1343) ühendamiseks riigiteega, elamumaa ja ärimaa sihtotstarbe
teenindamiseks. Ristumiskoha kaudu tagatakse juurdepääs ka Rohuneeme tee 112a kinnistule
(katastritunnusega 89001:001:1344).
1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks
riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel.
1.4 Jalgtee osas tuleb kohalikul omavalitsusel esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale
riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks. Palume täita taotluse blankett „Riigivara
kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
1. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal
1.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt Maarja Style OÜ tööle nr EP1/20 „ROHUNEEME TEE 112
Riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitusprojekt Põhiprojekti staadium“ (lepingu lisa 1).
1.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud
kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja -
rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga.
1.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha
projektiga vastavusse viima oma kuludega.
1.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist
eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal.
2. Ehitustööde korraldamine
2.1 Huvitatud isik kohustub tellima ja esitama ametile koos ehitamise alustamise teatise vormiga
ajutise liikluskorralduse lahenduse ning ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse
paigaldamise vastavalt ameti poolt kooskõlastatud lahendusele.
2.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama ametile [email protected] lepingu lisas
toodud „ehitamise alustamise teatise vormi“. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva
enne ehitamise alustamist. Kui amet ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest
teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.
2.3 Maksimaalne ehitustööde kestvus on 3 päeva. Tolmuvaba katte korral kohustub huvitatud isik
paigaldama katte esimesel võimalusel ehitushooaja alguses teavitades eelneva punkti kohaselt
ametit.
2.4 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest ametit koheselt informeerima
[email protected] ja kutsuma kohale ameti esindaja tööde vastuvõtmiseks.
3. Poolte kohustused ja kinnitused
3.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu
alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires
ameti bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile.
3.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad
ainult huvitatud isiku kulul.
3.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja
garantiiperioodil ameti poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks
likvideeritud. Garantiiperiood algab ameti poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud
isik ameti poolt avastatud puuduste kõrvaldamist ameti poolt määratud tähtaja jooksul ei
korralda, on ametil õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks
tehtud kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt.
3.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul
on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega
seonduvad täiendavad kulud.
3.5 Ametil on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta
käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt.
3.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik
kohustatud hüvitama ametile või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega
tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama ametit-d lepingu
alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes)
kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
3.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga.
4. Lepingu kehtivus
4.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest.
Pärast nimetatud tähtaja möödumist on ametil õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele
liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada ameti vastu
mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid.
4.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste
kohustuste täitmiseni.
Lepingu lisad:
Lisa 1 – kooskõlastatud põhiprojekt;
Lisa 2 – ehitamise alustamise teatise vorm.
Transpordiamet: Huvitatud isik:
_______________ _______________
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Palun ainult jirasse infopäringuna
From: Jaano Parmakson <[email protected]>
Sent: Tuesday, February 17, 2026 2:08 PM
To: Krista Einama <[email protected]>
Cc: MNT Teed <[email protected]>
Subject: Rohuneeme tee 112 – ehitusloa taotlus nr 2411271/12983 – ristmik ja IKÕ leping
Tere
Seoses Rohuneeme tee 112 kinnistu ehitusloa menetlusega (ehitusloa taotlus nr 2411271/12983) ning Transpordiameti esitatud märkustega soovime täpsustada järgmisi asjaolusid.
Transpordiametiga on sõlmitud ristumiskoha rajamise leping nr 7.1-1/21/7284-2 (lisatud manusesse), mis tagab kinnistule juurdepääsu riigiteelt. Kinnistu omanik kinnitab, et ristmik rajatakse vastavalt sõlmitud lepingule ning antakse Transpordiametile üle nõuetekohaselt.
Palume täpsustada, kas Transpordiamet aktsepteerib ristmiku väljaehitamise ja üleandmise sidumist hoone kasutusloa taotlemisega, mitte ehitusloa kooskõlastamisega.
Lisaks juhime tähelepanu, et 2021. aastal on koostatud jalgtee aluse maa isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaan (38 m², lisatud manusesse). Riigi kinnisvararegistris ei kajastu vastava IKÕ lepingu sõlmimine.
Käesolevaga palume alustada jalgtee aluse maa osas isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise menetlust ning palume edastada lepingu projekt ja edasised juhised lepingu vormistamiseks.
Kinnistu omanik on valmis sõlmima vastava IKÕ lepingu vastavalt Transpordiameti tingimustele.
Täname ette koostöö eest ning ootame Teie seisukohta.
Manused:
– Ristumiskoha ehitamise leping nr 7.1-1/21/7284-2
– IKÕ jalgtee plaan (38 m²)
--
Lugupidamisega
Jaano Parmakson
Jan Projekt OÜ
+372 5615 0202
ROH112_PP_teeprojekt.asice
1. ROH112_PP_TL-0-01_dok-nimekiri.pdf
Lähtedokumendid: 2. ROH112_PP_TL-1-01_dp-seletus_2018-11-06.pdf 3. ROH112_PP_TL-1-02_dp-pohijoonis_2018-11-06.pdf 4. ROH112_PP_TL-1-03_mnt-nouded_2020-05-21.ddoc
Kooskõlastused:
5. ROH112_PP_TL-2-01_K-8768H_2020-11-12.pdf 6. ROH112_PP_TL-2-02_PK-ES21668-0_2020-12-01.pdf 7. ROH112_PP_TL-2-03_YKV-38-20_2020-12-15.pdf
Seletuskiri:
8. ROH112_PP_TL-3-01_tiitel-seletus-mahud.pdf
Joonised:
9. ROH112_PP_TL-4-01_tee-parkla.pdf 10. ROH112_PP_TL-4-02_nahtavus-mahasoit.pdf 11. ROH112_PP_TL-5-01_IKO-jalgtee.pdf 12. ROH112_PP_TL-5-02_IKO-juurdep-tee.pdf 13. ROH112_PP_TL-6-01_vertikaal.pdf 14. ROH112_PP_TL-6-02_loiked-1.pdf 15. ROH112_PP_TL-6-03_FOC-pikkiprofiil.pdf 16. ROH112_PP_TL-6-04_loiked-2.pdf
VIIMSI VALLAS PÜÜNSI KÜLAS ROHUNEEME TEE 112 KINNISTU
DETAILPLANEERING
KINNISTU KATASTRI NR: 89001:003:0057 PLANEERINGUT KOOSTAV FIRMA: Solpro OÜ Äriregistri kood 11961323 EEP001952 Peterburi tee 47, tuba 307, Tallinn Juhataja Roman Lebedev Tel: 56 649659 E-mail: [email protected] PLANEERINGU KOOSTAJA: Riho Tint Tel. 53301161 E-mail: [email protected] PLANEERINGU KOOSTAMISE TELLIJA: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa Tel: +372 6 028 800 E-mail: [email protected] PLANEERINGUST HUVITATUD ISIK: Reet Rohesalu Aadress: Rohuneeme tee 138 Tel: 5011137 E-mail: [email protected]
KUUPÄEV: aprill 2018
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
2
I MENETLUSDOKUMENDID
Menetlusdokumentide sisukord asub I Menetlusdokumendid osa ees
II SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISE ALUSED ............................................................................................................................. 4
2. LÄHTEMATERJALID .................................................................................................................................. 4
3. TEOSTATUD UURINGUD .......................................................................................................................... 4
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................... 5
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS .......................... 5
5.1. OLEMASOLEV OLUKORD.......................................................................................................................... 5
5.2. KONTAKTVÖÖND ..................................................................................................................................... 7
6. PLANEERINGU LAHENDUS ...................................................................................................................... 8
6.1. VASTAVUS VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERIGULE ............................... 8
6.2. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV RUUMILISE KESKKONNA ARENGU PÕHIMÕTTED .................. 8
6.3. KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA EHITUSÕIGUS ..................................................................................... 9
6.4. TEED, TÄNAVAD, LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................... 11
6.5. TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................................... 13
6.5.1. VESI , TULETÕRJEVESI JA REOVEEKANALISATSIOON ............................................................................ 13
6.5.2. SADEMEVESI JA DRENAAŽ ................................................................................................................... 14
6.5.3. GAAS ...................................................................................................................................................... 15
6.5.4. KÜTE ...................................................................................................................................................... 15
6.5.5. ELEKTER JA TÄNAVAVALGUSTUS ......................................................................................................... 15
6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON ..................................................................................................................... 16
6.6. TULEOHUTUS ......................................................................................................................................... 17
6.7. HALJASTUS JA HEAKORD...................................................................................................................... 18
6.7.1. HALJASTUSLIK HINNANG ...................................................................................................................... 18
6.7.2. LIKVIDEERITAVA PUITTAIMESTIKU ANDMED ........................................................................................ 21
6.7.3. SOOVITUSLIKUD HOOLDUSVÕTTED ...................................................................................................... 23
6.7.4. PUUDE KAITSMINE ................................................................................................................................ 23
2.7.5. HEAKORD ............................................................................................................................................... 24
2.8. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................ 24
2.9. JÄÄTMEKÄITLUS .................................................................................................................................... 26
2.10. KURITEGEVUSE ENNETAMINE .............................................................................................................. 26
2.11. OLEMASOLEVAD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUS................................................................ 27
3. PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMINE ........................................................................................ 28
4. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE ................................................. 29
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
3
HÜVITAJA....................................................................................................................................................... 29
III JOONISED .......................................................................................................................................... 30
1. SITUATSIOONISKEEM ............................................................................................................................ 30
2. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSI SKEEM .................................................................................................... 31
3. TUGIPLAAN ............................................................................................................................................ 32
4. PÕHIJOONIS ........................................................................................................................................... 33
5. TEHNOJOONIS ....................................................................................................................................... 34
6. JUURDEPÄÄSUTEEDE JA SADEMEVETE TORUDE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISTE
VAJADUSED_A4............................................................................................................................................... 35
IV LISAD ..........................................................................................................................................................
1. ROHUNEEME TEE 112 REGISTRIOSA DETAILVAADE .............................................................................. 36
2. ROHUNEEME TEE 112 KATASTRIPLAAN ................................................................................................ 37
3. FOTOD ROHUNEEME TEE PARKIMISALAST ........................................................................................... 38
3. IILUSTRATIIVSED VAATED KAVANDATAVALE RESTORANILE ................................................................. 39
4. HALJASTUSE HINNANG .......................................................................................................................... 41
4. RADOONIUURING .................................................................................................................................. 57
5. TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED JA ARVAMUSTE KÜSIMISED 67
IV KOOSKÕLASTUSED.................................................................................................................... 68
1. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 69
2. IMATRA ELEKTER AS DIGITAALNE KOOSKÕLASTUS NR. 4357 30.10.2017 71
3. TELIA EESTI AS DIITAALNE KOOSKÕLASTUS NR. 29453528 08.122017 73
4. VIIMSI VESI AS ARVAMUS 5533 26.01.2018 76
5. MAANTEEAMETI DIGITAALNE KOOSKÕLASTUS 18.01.2018 NR. 15-2/17-00012/808 78
6. PÕHJA PÄÄSTEKESKUS DIGITAALNE DIGIKOOSKÕLASTUS NR 592-2018-2 ALLKIRJASTATUD 06.03.18 80
7. KINNISTU OMANIKU REET ROHESALU DIGITAALNE KOOSKÕLASTUS 09.03.2018 83
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
4
SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise alusteks on:
Planeerimisseadus Viimsi Vallavalitsuse korraldus 28.detsember 2016 nr 794 Rohuneeme tee 112 kinnistu omaniku Reet Rohesalu taotlus detailplaneeringu algatamiseks
2. LÄHTEMATERJALID Detailplaneeringu taotluse lähtematerjalideks on
Viimsi valla mandriosa üldplaneering – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaan. 2000.a. otsusega nr 1 ja Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine – Viimsi Vallavolikogu 11. märtsi 2014 otsus nr 19
Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13. sept.2005.a. määrusega nr 32
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu otsusega 13. oktoober 2009.a. määrusega nr 22
Ehitusseadustik Majandus- ja taristuministri 5.08.2015.a. määrusele nr 106 „Maanteede projekteerimisnormid” Vabariigi valitsuse 23.oktoober 2008 määrus nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja
nende määramise kord“ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ Eesti Standard EVS812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa
1: Linnaplaneerimine. Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“ Sotsiaalministri 4.märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Viimsi valla heakorra eeskiri – kehtestatud Viimsi vallavolikogu 26.juuni 2012.a. määrusega nr
13 Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. märts 2014.a.
määrusega nr 8.
3. TEOSTATUD UURINGUD Planeeritava ala kohta on koostatud topo-geodeetiliste uurimisttööde aruanne Alk OÜ poolt
aprillis 2016, töö nr T-38-10. Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 112 maa-ala puittaimestiku hindamine;
Rohuneeme tee 112 likvideeritava haljastuse loetelu, teostatud OÜ GRÜNE-E arborist Rein Sermat poolt (kutsetunnistus 038985) 02.02.2017.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
5
Rohuneeme tee 112, Viimsi vallas, Harju maakonnas radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest, teostatud Radoonitõrjekeskus radooni mõõtmise ja – tõrje ekspert Mait Saar poolt 17.02.2017.
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist jagada 6898 m2 suurune kinnistu kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks (50% elamumaa/ 50% ärimaa) ning moodustatavatele kruntidele juurdepääsuks vajaliku teemaa sihtotstarbega krundiks ning määrata krundi ehitusõigus kolme 2-korruselise üksikelamu ja abihoonete ning ühe 1- korruselise elu- ja ärihoone ehitamiseks, s.h määrata krundi tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ning liikluskorralduse põhimõtted.
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE
ANALÜÜS
5.1. OLEMASOLEV OLUKORD
Ala asukoht
Planeeritav ala asub Rohuneeme poolsaare põhjaosas, Püünsi külas, hõlmab Rohuneeme tee 112 kinnistut, osaliselt Rohuneeme tee kinnistut ja Püünsi tee kinnistut. Kinnistu on ida-lääne suunaliselt pikklik maksimaalse pikkusega ca 187 m ja laiusega ca 36 m. Planeeritav ala paikneb logistiliselt auto- ja ühistranspordi suhtes soodsalt, kuna asub Viimsi-Rohuneeme tee ja Püünsi tee vahel. Lähimad autobussi peatused “Rohuneeme“ asub planeeringualast lõunasuunas ca 250 m ja peatus „Püünsi“ põhja suunas ca 200 m kaugusel. Paralleelselt maanteega kuldeb ka 3m laiune asfalteeritud kergliiklustee. Lähimad esmatasandi teenindusasutused Viimsi-Rohuneeme tee ääres ca 250 m lõunapool asuv kauplus, puhkeotstarbelise metsa ääres ca 1,8 km kagu suunas asub Püünsi Kool, Viimsi-Rohuneeme tee lähedal ca 2 km lõuna suunasasub lasteaed.
Planeeritava ala kinnistute andmed
Planeeritav kinnistu Rohuneeme tee 112, katastri tunnus 89001:003:0057, pindala on 6898 m2, sihtotstarve ja osakaal - elamumaa 100%, omanik Reet Rohesalu.
Planeeritav kinnistu paikneb osaliselt riigitee 11251 Rohuneeme tee km 6,245 – 6,280 kaitsevööndis. Ida poolsest küljest piirneb Püünsi teega.
Planeeringuala piirinaabrid
Põhjapoolt piirneb:
Rohuneeme tee 114, katastri tunnus 89001:003:0659, elamumaa 100% ja
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
6
Püünsi tee 2, katastri tunnus 89001:003:0661, elamumaa 100%.
Lõunapoolt piirneb:
Rohuneeme tee 110, katastri tunnus 89001:003:0695, elamumaa 100%,
Lepiku tee 5, katastri tunnus 89001:003:2039, elamumaa 100%,
Lepiku tee 5a, katastri tunnus 89001:003:2041, elamumaa 100%,
Püünsi tee 4, katastri tunnus 89001:003:1660, elamumaa 100%.
Läänepoolt piirneb Viimsi-Rohuneeme teega T-11251 ja
Idapoolt piirneb Püünsi teega, kat.tunnus 89001:003:0292.
Olemasolev hoonestus Kinnistul varemalt asunud ehitised on lammutatud. Kinnistu lõunapiiri ääres Viimsi-Rohuneeme poolses osas asuvad kahe hoone varemed (vundamendid). Rajatised puuduvad.
Teed, tänavad, liiklus Kinnistu läänepiiri ja mere vahel asub Viimsi-Rohuneeme IV klassi maantee T-11251. Liiklussagedus planeeritava kinnistu juures maanteel seisuga 2015.aastal oli aasta keskmine liiklussagedus Maanteeameti andmetel 2110 autot/ööp, kiirusepiirang 50 km/h. Kinnistu idapiir piirneb Püünsi teega. Juurdepääsud planeeritavale kinnistule on olemasoleva mahasõiduga Viimsi-Rohuneeme teelt ja võimaliku mahasõiduga ka Püünsi teelt. Viimsi –Rohuneeme maanteega paralleelselt maantee merepoolses küljes kulgeb 3 m laiune kergliiklustee. Kergliiklustee ja sõidutee vahelisel alal asub olemasolev sõiduautode tähistatud parkla.
Olemasolevad tehnovõrgud Käesoleval ajal varemalt planeeritavat kinnistut läbinud elektri õhuliinid on demonteeritud. Kinnistu põhjapoolse piiri ääresViimsi-Rohuneeme teest ca 76 m kaugusel ja kinnistu lõunapoolse piiri ääresViimsi-Rohuneeme teest ca 90 m kaugusel paiknevad pinnasevee kaevud, mida läbib Lepiku tee 5 kinnistult Rohuneeme tee 114 kinnistule suunduv kagu-loode suunaline maa-alune mittekasutatav veetoru.
Idapoolsel lõunaküljel asub praegu kasutuses oleva Piiri teelt sademevee kanalisatsioonitoru, mis suubub kinnistul asuvasse kraavi. Kraavi pikkus kinnistu piires ca 70 m. Kraav on ühendatud Viimsi- Rohuneeme teealuse truubi kaudu merega.
Viimsi-Rohuneeme maanteega paralleelselt kulgevast side trassist suundub lääne-ida suunaline ca 38 m pikkune mittekasutatav sidekaabel kinnistu lääneosas asuva vareni.
Olemasolev haljastus Kinnistul kasvab ca 100 suuremat ja väiksemat lehtpuud. Suuremad lehtpuud (h˃10 m) saared tammed, kased, lepad ja toomingad koos väiksemate lehtpuudegakasvavad kinnistu ida- ja keskosas, mis on ühtlasi tihedalt võsastunud. Kinnistu idapoolses osas paiknevad üksikud graniitkivid kõrgusega 0,5 – 2,0 m ja üks suurem (9x9 m) graniitkivide kuhi. Kinnistu läänepoolne osa on tihedalt võsastunud rohumaa, kus kasvavad üksikud lehtpuud (põhiliselt kased). Viimsi-Rohuneeme maantee äärne ala on samuti võsastunud koos üksikute suuremate lehtpuudega. Täpsemad andmed kinnistul kasvava haljastuse kohta vt. Lisad-Grüne-E poolt 2017.a. koostatud Puittaimestiku hindamine.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
7
Maapinna reljeef Maapind on ühtlase kaldega mere suunas. Kõrguste vahemik kinnistu piires absoluutväärtustes on +5,97 m kuni +1,51 m.
5.2. KONTAKTVÖÖND Kontaktvöönd on algatusettepaneku eskiisis määratud planeeringuala ümbritsevate tänavate vahele jääva elamukvartaliga. Kontaktvööndi juhfuntsiooniks on väikeelamumaa (EV).
Planeeringualale või selle külgnevale piirialale jäävate maa-alade kohta kehtestatud detailplaneeringud
Planeeringu ala kohta kehtivad planeeringud:
1. Viimsi valla mandriosa üldplaneering; 2. Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“; 3. Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lastesõbralik Viimsi“.
Planeeringualaga külgnevate piirialale jäävad kehtestatud planeeringud:
1. Püünsi tee 2 ja Kullerkupu tee 2a kinnistute dp (kehtestatud juuni 2005); 2. Lepiku tee 3a, 5, 5a ja osaliselt 3 kinnistute dp (kehtestatud 20.09.2013 vv kor.nr 1070).
Planeeringualale on varasemalt kahel korral algatatud detailplaneering:
1. Viimsi vallavalitsuse 22.04.2005.a. kor. nr 226 2005.a. algatatud detailplaneeringu kohta esitati 5 naaberkinnistu omaniku poolt ettepanek maa sihtotstarbe mittemuutmiseks. Põhjenduseks tuuakse väide, et ühe merepoolse krundi kavandamine ärimaaks võib halvendada nende privaatsust. Samas arvati, et kavandatud parkimiskohtade arv oli kavandatud liiga väike ja krundi täisehitusprotsent oli kavandatud liiga suur. Mürast ja õhusaastest võib halveneda heakord (vt. naaberkinnistu omanike kiri 31.jaan.2007, käesoleva seletuskirja p.6.1 ja 7). Planeeringu menetlemine lõpetati aegumise tõttu.
2. Viimsi Vallavolikogu 15.09.2009 otsusega nr 66 algatati 2009.a. uuesti planeering, kuid see on käesolevaks ajaks samuti aegunud.
Piirkonna iseloomustus Piirkond on monofunktsionaalne. Ümbritsevad kinnistud on hoonestatud 2-korruseliste elamutega. Lisaks põhihoonele paikneb osadel kinnistutel ka üks või mitu abihoonet. Ümbruskonnas paiknevad elamud on suhteliselt eriilmelised ja erineva viimistlusega.
Sotsiaalne infrastruktuur Jalgsikäigu ca 250 m kaugusel planeeringualast lõunas paikneb Rohuneeme kauplus ja autobussi peatus. Küla spordiplats paikneb ca 500 m kaugusel idas. Haridusasutused asuvad ca 1,8 km lõunasuunas.
Hoonestusviis on lahtine.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
8
Ehitusjoon on määratav planeeringuala mõlemapoolse naaberkinnistu olemasolevate elamute asukoha järgi ja jääb planeeringuala juures Rohuneeme tee poolsest kinnistupiirist ca 24 m kaugusele.
Elamute kõrgused EHR andmetel on lähialal alla 8,5 m.
Täisehitus planeeringualaga lähiala kinnistutel on keskmiselt 11-15%. Madalaima hoonestustihedusega on Rohuneeme tee 114 (3,2%) ja kõrgeima tihedusega Lepiku tee 6 (20%).
Piirded kruntide vahel on metallvõrk aiad. Tänavapoolsetel külgedel puit-lippaiad.
6. PLANEERINGU LAHENDUS
6.1. VASTAVUS VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERIGULE
Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, sest ei asu rohevõrgustiku alal. Planeeritav ala asub kompaktse asustusega territooriumil (tiheasustuses), kus ehitamise aluseks on üldplaneeringu kohaselt kehtiv detailplaneering. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse §126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12.17 ja 20 määratud ülesanded, mille loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel täieneda.
6.2. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV RUUMILISE KESKKONNA ARENGU PÕHIMÕTTED
Detailplaneeringuga lahendatakse:
Mererannas puhkajate toitlustusprobleemide lahendamine. Suvel on lähedal asuvas mererannas palju rahvast (nii suplejaid kui ka surfajaid), kuid seni läheduses pole toitlustusasutust. Kauplus ja toitlustusasutus lahendaks osaliselt mererannas puhkajate toitlustusprobleemid. Rohuneeme kauplus on üle 200 m kaugusel ja toitlustuskoht puudub üldse läheduses.
Parkimisprobleemide leevendamine. Mereäärsete kinnistute privaatsus on häiritud eelkõige suvel mererannas rohketest puhkajatest ja surfajatest, kes pargivad oma autod Rohuneeme tee serva. Parkimise probleemi aitab vähendada krundile pos.1 planeeritud suurem parkimiskohtade arv kui parkimisnormid ette näevad.
Planeeringus kirjeldatud keskkonnakaitseliste ja ehituslike nõuete täitmise abinõudega (vt.p.6.7) tagatakse naabrusõigustest kinnipidamine (vt.p.7 osa Naabrusõigused) ja oluliste kahjulike mõjutuste vältimine.
Kuna omanikul on samas hoones ka eluruumid, siis on ta ka ise väga huvitatud, et külastajate poolt üleliikset norme ületavat müra, lärmi ja toitlustusettevõtte muud saastet tema hoone äriosast
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
9
väljapoole ei leviks. Toitlustusasutuse omanikul tuleb arvestada nn keskkonnaalaste igaühekohustustega, mida ta saab kohapeal elades tõhusalt korraldada ja jälgida.
Naaberkinnistute omanike privaatsus on tagatud probleemi tekitanud äri ja elamumaa sihtotstarbega krundi naaberkinnistute poolsetele piiridele kavandatud kõrgekasvuliste jugapuude heki istutamisega (vt.6.7).
Kokkuvõtteks: Kavandatava muudatusega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Kavandatuga ei takista üldplaneeringus ette nähtud arengusuundade elluviimist.
6.3. KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA EHITUSÕIGUS
Käesolev detailplaneering näeb ette Rohuneeme tee 112 kinnistu jagamise viieks krundiks.
Planeeritavale kinnistule on kavandatud järgmine maakasutus:
Väikeelamumaa (EP)
Ärimaa (BT)
Tee ja tänavamaa (LT)
Andmed kruntide moodustamiseks
Pos. nr
Krundi planeeritud
sihtotstarve ja osakaalu %
(det.plan.liikide kaupa)
Kinnistu sihtotstarve ja
osakaalu % (katatriüksuse liikide kaupa)
Kinnistu/krundi suurus m²
Moodustatakse kinnistust
Kinnistu senine
sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)
Rohuneeme tee 112 kat.tunnus 89001:003:0057
6898 E 100%
1 BP 50% EP 50% Ä 50% E 50% 2424
Rohuneeme tee 112 kat.tunnus
89001:003:0057
2 EP 100% E 100% 1390
3 EP 100% E 100% 1570
4 EP 100% E 100% 1324
5 LT 100% L 100% 190
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
10
Kavandatud on järgmised ehitusõigused:
Pos nr Krundi suurus
m2
Max lubatud
ehitisealun e pind
Max kõrgus ║maapealne/
maa- alune*korrusel
isus
Põhi ja
abiho onete
arv
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
(det.plan.liikid e kaupa)
Maa sihtotstarve ja osakaalu
% (katastri liikide
kaupa)
Maapealse osa suletud
brutopind m2 kat.i üksuste sihtotstarvet
e kaupa
Täisehitu se %
Max ABS kõrgus
1 2424 460 6,5 ║ 1/-1
1+1 BT50 EP50 Ä50E50 Ä230 E230
19,0% ABS 9,3m
2 1390 270 8,5 ║ 2/-1
1+2 EP100 E100 E500 19,4,0% ABS 11,8m
3 1570 300 8,5 ║ 2/-1
1+2 EP100 E100 E500 19,1% ABS 12,5m
4 1324 260 8,5 ║ 2/-1
1+2 EP100 E100 E500 19,7% ABS 13,5m
5 190 - - - LT100 L100 - -
*maa-alune korruselisus ehk keldri otstarbekus ja ehitamise võimalikkus otsustatakse ehitusprojekti staadiumis
Arhitektuurinõuded:
Pos nr
Hoonestus viis
Hoone max kõrgus
(põhi/abi)
Katuse kalle
Harja suund krundi põhjapoolse piiri
suhtes
Põhihoone ±0,00
1 Lahtine 6,5 / - 0° - 30° Parapetiga lamekatus
+3,3 EP osa +3,1 BT osa
2 Lahtine 8,5 / 5,0 30° - 45° risti, paralleelne +3,8
3 Lahtine 8,5 / 5,0 30° - 45° risti, paralleelne +4,5
4 Lahtine 8,5 / 5,0 30° - 45° risti, paralleelne +5,8
Eeltoodule lisanduvad ( väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“) järgnevad nõuded:
Krundi pinna kõrguse muutmine ei ole lubatud; Kruntide pinna tõstmiseks naaberkruntidele lähemal kui 5,0 m ja üle 0,5 m võrreldes
naaberkrundiga, tuleb ehitusprojekti koosseisus koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb kooskõlastada piirinaabritega; sadevesi ei tohi valguga naaberkinnistutele ega teemaale;
Hoonete projekteerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Lähtuda tuleb piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast;
Abihooneid ja rajatisi võib rajada väljaspool hoonestusala planeeringus selleks näidatud aladele. Katteta terrass (rajatis) ei kuulu ehitisealuse pinna sisse ja võib ehitada väljaspool hoonestusala hoonest kuni 5m kaugusele naaberkinnistust selliselt, et ei põhjustaks olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kahjustamist;
Hoonete projekteerimisel on soovitav eelistada naturaalseid kombineeritud materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Vältida tuleb imiteerivaid materjale (plastvooder, plastaknad, jms.);
Keelatud on projekteerida palkmaju; Hoonete projekteerimisel on soovitav vältida väga väikeseid katusekallete erinevusi või suurt
katusekallete vahelduvust ning suuri värvitoonide vahesid;
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
11
Kruntide piirdeid võib projekteerida ainult katastriüksuste piiridele; Kinnistute piirete max kõrgus 1,5 m; Püünsi tee poolse piirdeaias kasutada lähiümbruse kinnistute teepoolsete piirdeaedadega
analoogseid materjale, kinnistute vahelistes piiretes võib kasutada metallvõrku; Ärihooneosaga kinnistu välispiirdena on soovitav kasutada betoonvundamendi postide vahel
läbipaistvat piiret(betoon kombineeritud metalvarb või võrklaia osadega) max kõrgusega 1,2 m selleks, et mitte varjata vaadet merele..
Näitajad planeeritava ala kohta:
Tähis
Maakasutuse sihtotstarve
(vastavalt detailplan.liigile)
Pindala m2
% Parkimiskohtade
arv (normatiivne)
Parkimiskohtade arv
(planeeritud)
Suletud brutopind
m2
Suletud brutopind
%
BT Ärimaa 1212 17,5% 6 15 230 12,0%
EP Väikeelamumaa 5496 80,0% 12 12 1730 88,0%
LT Tee ja tänavamaa
190 2,5% -
Kokku: 6898 100,0% 18 27 1960 100%
Planeeritud ala kruntide haljastuse %:
53%
6.4. TEED, TÄNAVAD, LIIKLUSKORRALDUS
Planeeringuala teede ja liikluskorralduse lahenduses on arvestatud Maanteeameti kirjas 16.02.2017 nr 15-2/17-00012/055 esitatud seisukohtadega.
Planeeritav kinnistu paikneb osaliselt riigitee 11251 Rohuneeme tee km 6,245-6,280 kaitsevööndis. Planeeringu joonistel on näidatud tee kaitsevööndi (30m teekatte servast) piir vastavalt EhS § 71 lg2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Planeeritaval kinnistul moodustatud kruntidele pos.1 ja 2 on kavandatud üks juurdepääs läänest Viimsi-Rohuneeme teelt T-11251 ja teine kruntidele pos.3 ja 4 juurdepääs idast Püünsi teelt. Planeeritava kinnistu põhjapoolsest piirist ca 7 m kaugusele on kavandatud 5,6 m laiune mahasõit ja krundil 4,6 m laiune juurdepääsutee teepoolse krundil asuva parkla ulatuses ja 3,5 m laiune juurdepääsutee osa krundile pos.2 ning krundi pos.1 elamuosale juurdepääsuks. Juurdepääsutee lõpus on krundil autodele ümberpööramise koht. Olemasolev mahasõit Rohuneeme teelt likvideerida.
Liikluslahendus Randvere teel on koostatud arvestusega, et parkimine hoonestuse poolsel riigitee küljel ei ole lubatud.
Püünsi tee äärde on planeeritud L-kujuline harude laiusega 7,5 m ja 6 m avaliku kasutusega liiklusmaa (pos.5) koos asfaltkattega sõiduteega, mis on ühtlasi tuletõrje- kiirabi ja tehnilise teenistuse autode teemaakrundil ümberpööramist võimaldav liikluspind. Sellelt liiklusmaa krundilt pääseb üksikelamute kruntidele nr 3 ja 4. Sõidukite parkimine on lubatud ainult üksikelamu kruntidel (igal üksikelamu krundil 3 parkimiskohta). Vähese liikluskoormuse tõttu toimub jalakäijate liiklus sõidutee servas.
Tagatud on nähtavuskolmnurgad vastavalt Majandus- ja taristuministri 5.08.2015.a. määrusele nr 106 „Maanteede projekteerimisnormid”. Funktsionaalsete näidatud nähtavuskolmnurgaga on asulas 50km/h projektkiiruse korral hoovist väljasõitja vasakpöörde hea nätavuskaugus peateele paremale ja parempöörde hea nähtavuskaugus vasakule 150 m tagatud ristmikul kõrvalteele avaneva hea
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
12
nähtavuskauguse 8 m korral. Seda saab tagada hoovist väljasõidul liikluskorralduse „Peatu ja anna teed“ põhimõtte rakendamisega (vt. Funktsionaalsete seoste joonis).
Arendusega seotud riigitee mahasõit rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist sh kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis; alus EhS § 72 lg 2.
Jalakäijate nähakse ette Viimsi-Rohuneeme teest üleminekuks vöötrada.
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843-2016 Linnatänavad. Parkimine on lahendatud oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist ei ole ette nähtud. Krundile pos.1 on kavandatud 18 parkimiskohta ja krundil pos.2 on 3 parkimiskohta (s.h. 2 hoonesisesed). Krunti pos.1 ärihoone külastajate juurdepääsutee äärsed parkimiskohad on lahendatud tee suhtes 60° nurga all ja valla kommunaalameti soovitusel krundile sissesõidu suuna suhtes vastassuunalise kaldega. Osa parkimiskohtasid on kavandatud krundil Rohuneeme tee poolsesse serva 90° nurga all. Parkimiskohtade ette jääb nõuetekohane 7m laiune sõiduautode manööverdamisala. Parkimisalad on murukivi kattega.
Parkimiskohtade kontrollarvutus (lähtutud on EVS 843 :2016 normatiividest):
Pos.nr Ehitise otstarve Parkimiskohtade arvutus
Normatiiv ne
parkimisk ohtade
arv
Kavand atud
parkimi skohtad
e arv
1 Elamu- ja ärihoone (EP50BT50)
Parkimiskohtasid hoone suletud brutopinna kohta: toitlustusasutus 130 m2 norm 1/100 kauplus 100m2 norm 1/30 eluruumid 230 m2 norm 2+1 kohta
2 4 3
11 4 3
2 Üksikelamu (EP100) EP100% 3 3 3 Üksikelamu (EP100%) EP100% 3 3 4 Üksikelamu (EP100) EP100% 3 3
5 Tee ja tänavamaa (LT100) LT100% - -
Kokku: 18 27
Riigi kõrvalmaantee 11251 Rohuneeme tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2015. a. 2110 a/ööp, kiiruspiirang 50 km/h.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning on kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Randvere tee teekaitse vööndi piir on ühtlasi tee äärseks ehitusjooneks, millest alates on kavandatud ärihoone (restoran-kauplus), mille ehitis varjestab müra suhtes planeeringuala elamuhooneid. Võimalikku müra tekitava ärihoone (restoran) kavandatud naaberkinnistutele levida võiva müra leevendusmeetmeid on käsitletud planeeringu seletuskirja p-2.8. Keskkonnakaitse.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
13
Rohuneeme tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele ei ole kavandatud, välja arvatud maaneeäärse kraavi planeeritud mahasõidu alla Ø500 mm torutruubi kavandamine. Riigitee teemaale on kavandatud teega ristuvatest tehnovõrkudest reoveekanalisatsioonitoru kuni olemasoleva reoveekanalisatsiooni liitumiskaevuni, sademevee kanalisatsiooni toru kuni olemasoleva Rohuneeme tee aluse truubini ja sidekaabel olemasolevast sidega liitumiskaevust nr 10371.
Planeeringus on käsitletud ja näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei juhita riigitee alusele maaüksusele ja riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse, vaid Rohuneeme tee aluse olemasoleva truubi kaudu otse merre. Tagatud on Rohuneeme tee äärse kraavi läbilaskevõime kavandatud mahasõidu aluse Ø500 mm truubi kaudu. Selleks projekti staadiumis hinnata arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused on jäätud planeeringuala sisse.
6.5. TEHNOVÕRGUD
6.5.1. VESI , TULETÕRJEVESI JA REOVEEKANALISATSIOON
Rohuneeme tee 112 veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud AS Viimsi Vesi poolt 07.09.2017 väljastatud (avalduse esitamise kuupäev ja reg. Nr 30.08.17 / 5277) ühisveevärgiga (ÜVV) ja ühiskanalisatsiooniga (ÜK) liitumise tingimustele ja lisatud skeemile.
Veevarustus. Planeeringulahenduses tehakse ettepanek veetorustik planeeringuala kruntide pos. 2, 3 veega varustamiseks rajada Püünsi tee ühisveevärgist Püünsi tee ja Piiri tee ristmikul asuvast kaevust. Kruntide pos.3 liitumispunkt asub planeeritud avalikult kasutataval teemaakrundil pos.5. Krundi pos. 4 liitumispunkt ühisveevärgiga on kavandatud Püünsi tee ääres olemasolevast liitumispunktist. Püünsi tee alune veetrassi osa teostada varjatud meetodil.
Tagatav veehulk elamukrundile on AS Viimsi Vesi andmetel ca 0,5 m3/ööpäevas. Planeeritav üksikelamute arvutuslik vee hulk kokku ca Q1=2,0 m3/d (4x0,5 m3). Ärihoonele tagatav veehulk on kuni 5,0 m3/ööpäevas. Toitlustusasutuses on kavandatud 10-15 külastaja kohta ja kuni 3 töötajat. Kaupluses 1 töötaja. Planeeringuala vee hulk kokku on ca Q= Q1 + Q2 = 7,0 m3/ööpäevas.
Täpsemalt vee kulu määratakse projekteerimise staadiumis.
Tuletõrjevesi. Tuletõrjevee saamine on kavandatud kahest lähimast veehüdrandist, millesdest üks asub Püünsi tee ja Piiri tn nurgal (nr. 571) ja teine on planeeritav tuletõrjehüdrant asukohaga
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
14
Rohuneeme teelt kruntidele pos.1 ja 2 mahasõidu kõrval. Ühisveevärgist tagatav tulekustutusvesi ca 10 l/s.
Reoveekanalisatsioon. Kruntide pos.1, 2, 3 reoveed suunatakse Rohuneeme tee teemaal paiknevasse reovee magistraali. Nende kinnistute liitumispunkt asub Rohuneeme tee teemaal piirist ca 1m kaugusel. Krundi pos. 4 olemasolev reovee ühiskanalisatsiooniga liitumispunk asub krundi piiri ääres Püünsi teemaal.
Planeertavate üksikelamute ja krundi pos.1 reovee hulk on ligikaudu 7,0 m3/d Planeeritav arvutuslik reoveehulk määratakse krundi pos. 1 hoone projekteerimise staadiumis.
Krunte pos.1, 2 ja 3 läbivad VK rajatised jäävad kinnistute omanike omandusse ja nendele on kavandatud servituudi vajadused (vt. seletuskirja p.2.11).
Planeeringus on kavandatavate tehnotrasside vahelised kaugused määratud vastavuses EVS843- 2016 nõuetega.
6.5.2. SADEMEVESI JA DRENAAŽ
Sademevesi on kavandatud suunata olemasoleva sademevee kanalisatsioontoru kaudu Piiri teelt planeeritava kinnistu lõunapiiri ligidalt kinnistu lääneosas paiknevasse kraavi ja sealt edasi Viimsi- Rohuneeme maantee aluse truubi kaudu merre. Planeeringus tehakse ettepanek ka planeeritaval kinnistul paiknev kraaviosa asendada sademevee kanalisatsioonitoruga kuni Viimsi-Rohuneeme maa- alale maanteeäärse kraavi ja kinnistu kraavi ühenduskohta kavandatud ehitatava raudbetoonkaevuni. See kaev on kavandatud ühendada Viimsi-Rohuneeme teealuse truubi pikendusega ja maanteeäärse kraavi lõik olemasolevast kinnistule mahasõidu alusest truubist (Ø300 mm) truubipikendusega kuni planeeritud kaevuni. Arvutused kraavi asendamiseks truubiga selle läbimõõdu valikuks ja sademeveetoru läbimõõdu valikuks teha projekteerimise käigus arvestades tuleviku perspektiivi. Lõunapoolsete naaberkinnistute sademeveetorustikud ühendada olemasoleva krunte läbiva sademevee magistraaltoruga.
Planeeringuala kavandatud hoonete vundamente ümbritsev drenaaži torustik ja sademevee torustikud on ühendatud kavandatud krunte läbiva sademevee magistraaltoruga ja täpsemalt lahendada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Samuti iga kavandatud krundi pinnase drenaaži- ja sademevete juhtimine olemasolevasse ja kavandatud sademevee magistraaltorustikku lahendada projekti staadiumis. Planeeringus on kavandatavate tehnotrasside vahelised kaugused määratud vastavuses EVS843-2016 nõuetega.
Põhjapoolse Püünsi tee 2 kinnistu maapind on 0,1 kuni 0,4 m kõrgem planeeringuala kinnistu sellega piirnevast maapinnast, mistõttu valguvad sademe- ja pinnaseveed planeeritavale kinnistule. Samuti juhitakse Püünsi tee 1 kinnistult sademeveed teealuse sademeveetorustikuga planeeritavale kinnistule. Selle tagajärjel on planeeritava kinnistu kogu põhjapoolne serv muutunud liigniiskeks. Selle olukorra likvideerimiseks on kavandatud planeeritava kinnistu põhjaserva drenaažitoru, mis on ühendatud krundil pos.1 kraavi kohale kavandatud suurema läbimõõduga drenaažitoruga ja selle kaudu juhitakse drenaaži ja sademeveed otse merre.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
15
Planeeringus esitatud kruntide pinnase põhimõtteline kuivenduslahendus täpsustada projekti staadiumis. Eelnevalt tellida planeeringuala pinnasevete uuring.
6.5.3. GAAS
Lähim gaasitorustikuga võimalik liitumispukt asub planeeritava kinnistu piirist ca 80 m kaugusel Pääsusilma tee ja Piiri tee ristumise kohal. Gaasiettevõtte Adven Eesti AS hinnangul asub see liitumispunkt liiga kaugel kinnistust ja gaasitrassi ehitus kinnistuni ainult planeeritavate kruntide tarbeks ei ole majanduslikult põhjendatav. Seetõttu gaasiühendust planeeritud ei ole.
6.5.4. KÜTE
Planeeritava kinnistu lähiümbruses kaugkütte torustik puudub, mistõttu kaugkütet planeeritud ei ole. Üksikelamute ja äri- ja elamu hoone kütmiseks vajalik küttesüsteemi liik määratakse hoonete projekteerimise staadiumis.
Võimalikud küttesüsteemid on:
maasoojusküte õhksoojusküte vedelküte puidugraanulite küte elektriküte päikeseenergia tuuleenergia (omavalitsuse loal)
Keelatud on küttesüsteemides kasutada kivisütt, turbabriketti, masuuti vms keskkonda oluliselt saastavat kütust.
6.5.5. ELEKTER JA TÄNAVAVALGUSTUS
Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringule on väljastatud Imatra Elekter AS-i poolt 5.09.2017 tehnilised tingimused nr. 117/17.
Planeeringuala elektrienergiaga varustamine on ette nähtud 0,4 kV kaabelliinide ringtoitena „Prangli“ 10/0,4 kV alajaamast (asub ca 90 m kaugusel planeeringuala piirist idas Pääsusilma tee ja Piiri tee ristmiku lähedal). Planeeritava kinnistu lõunapiiri juurde kavandatud avaliku kasutusega teemaale (Püünsi põik) on kavandatud alajaamast lähtuv 0,4 kV ringkaabelliin, millele on ette nähtud kruntide piiridele transiit- ja liitumiskilbid. Püünsi tee alune trassilõik teostada varjatud meetodil. Igale üksikelamu krundile on planeeritud elektritoide 3 x 25A. Äri- ja elamumaa hoone elektritoiteks on kavandatud 3x32A, mis täpsustatakse projekteerimise käigus. Liitumispunktid on elektrikilpides.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
16
Tänavavalgustus on kavandatud planeeritud avaliku kasutusega juurdepääsuteele krundil pos.1 ja tee maale krundil pos.5 (Püünsi tee L3), samuti Viimsi-Rohuneeme maantee jalakäijate ülekäiguraja valgustamiseks kruntide pos.1 ja 2 piiril paiknevast elektri liitumiskilbist.
Vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele on ette nähtud Rohuneeme tee 110 kinnistu ühendamise võimalus elektrikaabli ühendusega läbi krundi pos.1 kruntide pos.1 ja 2 piirile kavandatud elektriliitumiskilbist.
Elektriliinide kavandamisel on arvestatud EVS843-2016 vastavate nõuetega.
Määratud on kõikide kavandatud kaablite servituudi vajadusega alad.
Kooskõlastatud ja kinnitatud detailplaneeringu alusel kinnistu omanikul/õigustatud isikul esitada täpsustatud avaldus edasise projekteerimise läbiviimiseks. Imatra Elekter AS-i elektripaigaldisele kinnistu omanikul/õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping. Imatra Elekter AS-i kontaktisik on Ants Heinsaar 6061856.
6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON
Telia Eesti AS poolt 27.09.2017 väljastatud telekommunikatsioonialaste tehniliste tingimuste nr 29179440 järgi (kehtivad 26.09.2018) on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrass alates Rohuneeme tee ääres kulgevast, Teliale kuuluvast sidekanalisatsioonist, sidekaevust nr 10371. Sidekanalisatsioon on kavandatud läbi kruntide kõikide planeeritud pereelamuteni ja ärihooneni läbi kruntide roheala.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Projekti koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine looduses, s.h. liinirajatiste sügavused. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1,0m. Näha ette planeeritud kruntidele individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist. Projekteeritavad sidekaevud ei tohiks jääda sõidutee alale. Elamute sisevõrgud projekteerida CAT 5 või CAT 6 kaabliga.
Geodeetiliste alusplaanide koostamisel ja ja projekteerimisel juhinduda:
Majandus- ja taristuministri 14.aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teoostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine v4“; Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.
Enne tööde alustamist teostada Telia järelvalve esindajaga objekti ülevaatus (avaldus saata aadressil [email protected]), mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused. Liinirajatiste võimalik väljakanne, abinüde rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15“. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
17
igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Siderajatiste paigaldamise osas sidekanalisatsiooni lepitakse kokku eraldi sõlmitavas kokkuleppes.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelvalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Telia Eesti AS e-teeninduse kaudu.
6.6. TULEOHUTUS
Projekteeritavate hoonete tulepüsivusklass projekteeritakse vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Krundil pos.1 ärihoone kuulub tuleohutusest lähtuvalt IV kasutusviisiga ehitiste hulka ja tuleb projekteerida vastavalt tulepüsivusklassile TP-2 (TULDTAKISTAV). Kavandatud üksikelamute (I kasutusviisiga ehitised) minimaalne tulepüsivusklass on TP3 (TULDKARTEV). Planeeritud kruntide hoonestusalad on paigutatud nii, et hoonestusalade piirid jäävad naaberkruntide piiridest 7,5 m kaugusele. Seega naaberkruntide minimaalsed vahemaad saavad olla 15 m.Teenindus- ja kaubandushoone krundile pääsemiseks on planeeritud 5,6 m laiune mahasõit, krundi sees 4,6 m laiune ja edasi elamupoolses osas 3,5m laiune kõvakattega juurdepääsutee, mis on piisav tuletõrje päästeautode juurdepääsuks. Krundil on ette nähtud tuletõrjeauto ümberpööramise võimalus nii juurdepääsutee alguses kui ka lõpus, kus on ümberpööramise plats.
Rohuneeme tee poolse krundi äri- ja elamuhoone ja väikeelamud peavad olema projekteeritud vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“nõuetele. Ärihoone ruumid peavad olema varustatud autonoomse tulekahjusignalisatsiooni anduritega ja elamutes vähemalt ühes eluruumis. Kui ärihoone ruum projekteeritakse 50 m2 või suurem tuleb kasutada autonoomset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi.
Piksekaitse peab olema TP2 ja TP3-klassi kuuluvas IV kasutusviisiga hoones (ärihoone) ja lahtistes IV kasutusviisiga ehitises (terrass), kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest. Elamuosa tuleb äriosast eraldada tulemüüriga.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS EVS812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tulekustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Ärihoone sisene tuletõrjeveevärgi vajadus puudub. Tulekustutusvesi saadakse planeeringualast ca 10m kaugusel Püünsi tee ja Piiri tee ristmikul olevast tuletõrjehüdrandist nr.571 ja Rohuneeme tee poolne planeeringuala osa saab tulekustutusvee Rohuneeme teelt kruntidele pos.1 ja 2 mahasõidu kõrvale planeertavast tuletõrjehüdrandist.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
18
6.7. HALJASTUS JA HEAKORD
6.7.1. HALJASTUSLIK HINNANG
Rohuneeme tee 112 kinnistul puittaimestiku haljastuslik hinnangu teostamiseks vajalik dendroloogiline inventuur viidi läbi territooriumil 2017 aasta jaanuaris OÜ GRÜN-E dendroloogi Rein Sermat poolt. Haljastuslik hinnang on lisarud käesoleva planeeringu Lisadesse. Töö lähteülesandeks oli koostada maa-ala dendroloogiline inventeering, anda hinnang valla seisukohast olulisele kõrghaljastusele, koostada likvideeritava haljastuse loetelu ning anda soovituslikke hooldusvõtteid. Dendroloogiline inventeerimine on koostatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrustele 3.mai 2006 nr 34 ja 19. Mai 2011 nr. 17 ning eeskujuks oli ka Vello Kepparti metoodika. Hinnati üksikpuid ja väheväärtuslike puude rühmasid.
Hindamistabelis kasutatavad lühendid:
75E- 75 ümbermõõduga haru eemaldada NJK- Nõrk juurdekasv
UPV- ühepoole võra
PP- Paigaldada puukaabel
JP- juurepaljand
K:15- Keskmine läbimõõt
KO- kuivanud oksad
#25#- Ligipääs tüve ümbermõõdu võtmiseks
HL- vajab hoolduslõikust
puudub ja on võetud ligikaudne läbimõõt 25 cm.
H 5m- hargneb 5m kõrguselt HP- Istutatud haljastusplaani järgi
KV- koorevigastus
KL- Vajab kujunduslõikust
AS- alla surutud
H0,6m- Hargneb 0,6 m. kõrguselt
TV- Tugevalt viltu
JV- Tõenäoline juurevigastus
EKP- Ebakindlal pinnasel
ÜI- Puu või põõsas on vajadusel ümberistutatav
SL- Soovitavalt likvideerida
Pess- Juurepessi kahtlus
ÜK- Puu on ülekasvanud ja oma eluea lõpule liginemas
Tüve mõõdutäpsus +/- 1 cm.
JKT- Juurekaelatõus- Viitab juuremädanikule
Võra mõõdutäpsus +/- 1m
JKM - Juurekael maetud
MJK - Juurekaela mõõt
1. ÜKSIKPUUD
A la
Puu nr
Liigiline koosseis
Liigi nimi Üksikpuu,
puuderühm
Tüve rinnas ümbermõõt,
cm
Tüve võra
läbimõõt, m
Majanduslik korraldus
Väärtushinnang
1 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 82 4 Oluline puu III
2 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 81 5 ÜPV Oluline puu III
3 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 92 5 Õõnes Väheväärtuslik
puu IV
4 KsS Sookask / Betula pubescens üksikpuu 60&60 4&4 HL Väheväärtuslik
puu IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
19
5 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 68 5 HL Oluline puu III
6 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 72 5 HL Oluline puu III
7 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 52 4 HL Väheväärtuslik
puu IV
8 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 73&53 5&3 53E; HL Oluline puu III
9 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 86 5 HL Oluline puu III
10 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 68&62 5&5 HL Väheväärtuslik
puu IV
14
A la
Pu u nr
Liigiline koossei
s Liigi nimi
Üksikpuu, puuderüh
m
Tüve rinnas ümbermõõt,
cm
Tüve võra
läbimõõt, m
Majandusli k korraldus
Väärtushinnang
11 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 24&28&38&36 1&1&3&
2
Väheväärtuslik puu IV
12 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 38 3 Väheväärtuslik puu
IV
13 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 81 5 Oluline puu III
14 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 103&87&50&6
6 6&6&4&
4
Väheväärtuslik puu IV
15 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 140 7 All kasvav toomingas eemaldada
Oluline puu III
16 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 50&44&49 4&4&3 Väheväärtuslik puu
IV
17 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 60&67 4&4 Väheväärtuslik puu
IV
18 RaR Raagremmelgas / Salix caprea üksikpuu 113 7 Oluline puu III
19 RaR Raagremmelgas / Salix caprea üksikpuu K:14 K:4 6 haruline Väheväärtuslik puu
IV
20 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 74 6 ÜPV Väheväärtuslik puu
IV
21 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 70 5 AS; EKP Väheväärtuslik puu
IV
22 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 141&122&62 9&8&4 PP; HL Väärtuslik puu II
23 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 141&72 10&7 72E; JKT Oluline puu III
24 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 88&77 6&5 JKT; TV; ÜPV Väheväärtuslik puu
IV
25 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 177&58&77 10&3&6 HL; 58E; 77E Väärtuslik puu II
26 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior üksikpuu 47&73 4&4 Väheväärtuslik puu
IV
27 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 146&121 6&6 Õõnes Väheväärtuslik puu
IV
28 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 183 9 HL; KO Väärtuslik puu II
29 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 119 9 Väärtuslik puu II
30 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 62 5 Oluline puu III
31 To Harilik toomingas / Prunus
padus üksikpuu 64 4
Väheväärtuslik puu IV
32 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 48&46 4&3 AS; KV; TV Likvideeritav puu V
33 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 100&52&64 6&3&3 EKP; 52E; 64E
Väheväärtuslik puu IV
34 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu K:23 K:5 9 haruline Väheväärtuslik puu
IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
20
35 To Harilik toomingas / Prunus
padus üksikpuu 117&78 6&5
Väheväärtuslik puu IV
36 Mgm Mägimänd / Pinus mugo üksikpuu K:6 K:3 HP; ilus Väärtuslik puu II
37 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 133&141 6&6 Väärtuslik puu II
38 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 230 8 Väärtuslik puu II
39 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 136 7 KV; JV Oluline puu III
15
2. PUUDERÜHMAD
A la
Osa nr
Rinne Liigi nimi
Kesk. rinnas
diamee ter
Kesk. kõrgus
K. võra läbi
mõõt
Puude arv
rühmas
Märkus ed
Väärtushinnang
1G To Harilik toomingas / Prunus padus 11 5 4 3 mitme harulis
ed Väheväärtuslik puuderühm IV
2G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 19 12 4 27 Väheväärtuslik puuderühm IV
Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior 23 12 5 1 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsS Sookask / Betula pubescens 11 9 2 1 Väheväärtuslik puuderühm IV
3G KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 12 4 32 Väheväärtuslik puuderühm IV
LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 22 13 4 4 Väheväärtuslik puuderühm IV
4G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 25 14 5 6 Väheväärtuslik puuderühm IV
To Harilik toomingas / Prunus padus 24 10 6 4 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 13 4 5 Väheväärtuslik puuderühm IV
5G To Harilik toomingas / Prunus padus 11 9 3 5 Väheväärtuslik puuderühm IV
6G To Harilik toomingas / Prunus padus 23 9 5 4 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsS Sookask / Betula pubescens 17 9 3 8 Väheväärtuslik puuderühm IV
7G KsS Sookask / Betula pubescens 9 8 2 3 Väheväärtuslik puuderühm IV
Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior 9 8 2 8 Väheväärtuslik puuderühm IV
To Harilik toomingas / Prunus padus 11 7 3 1 Väheväärtuslik puuderühm IV
Saastekahjustusi ei täheldatud. Juurekaelatõuse oli märgata kaskedel ja sangleppadel. Tõenäoliseks põhjuseks on ümbritseva pinnase looduslik vajumine seoses veereziimi muutustega.
Silmapaistvalt suurte mõõtmetega ürgse välimusega põlispuudest võib tuua esile harilikud saared ja harilikud tammed pos. 22; 25; 28;29. Puudel esines küll kuivanud oksi aga see oli tingitud vähesest valguse ligipääsust puudele.
Suurte lindude (nt kodukakk, toonekurg) pesapuud, nahkhiirte kolooniaga jt ohualdiste liikidega asustatud puud puudusid. Ka puudusid kaitsealuste sammaldega või samblikega puud. Tuulemurdu ei esinenud. Vajadusel ümberistutatavaid puid ei olnud.
Inventeeringu tulemusena selgus, et alal kasvab 8 liiki puittaimi.
JRK. NR. PUITTAMEDE KODUMAISUS JAH / EI
1 KsK Kuldkask / Betula x aureata JAH
2 KsS Sookask / Betula pubescens JAH
3 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa JAH
4 Mgm Mägimänd / Pinus mugo EI
5 RaR Raagremmelgas / Salix caprea JAH
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
21
6 Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior JAH
7 Ta Harilik tamm / Quercus robur JAH
8 To Harilik toomingas / Prunus padus JAH
6.7.2. LIKVIDEERITAVA PUITTAIMESTIKU ANDMED
Likvideeritavate puude haljastusväärtuse kompenseerimisel asendusistutusega lähtutakse Viimsi vallas kinnitatud puu raie- ja hoolduslõikus loa andmise tingimustest ja korrast. Vt koos joonisega- MAA-ALA HALJASTUSLIK HINDAMINE
ÜKSIKPUUD - Oluline puu III
A la
Jr k
n r
Puu nr
Liigiline koossei
s Liigi nimi
Üksikpuu, puuderüh
m
Tüve rinnas ümbermõõt
, cm
Tüve võra
läbimõõt , m
Majandusli k korraldus
Väärtushinnang
1 1 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 82 4 Oluline puu III
2 2 Ta Harilik tamm / Quercus robur üksikpuu 81 5 ÜPV Oluline puu III
3 5 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 68 5 HL Oluline puu III
4 6 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 72 5 HL Oluline puu III
5 8 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 126 5&3 53E; HL Oluline puu III
6 9 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 86 5 HL Oluline puu III
7 30 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 62 5 Oluline puu III
Klass III-Olulised puud
Kogus tk 7
Lehtpuud tk 7
Okaspuud tk 0
(P) (d)
Likvideeritavate lehtpuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 577 141
Likvideeritavate okaspuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 0 0
ÜKSIKPUUD - Väheväärtuslik puu IV
A la
Jr k
n r Pu
u nr
Liigiline koosseis
Liigi nimi Üksikpuu, puuderüh
m
Tüve rinnas ümbermõõt
, cm
Tüve võra
läbimõõt, m
Majandusli k korraldus
Väärtushinnang
1 4 KsS Sookask / Betula pubescens üksikpuu 120 4&4 HL Väheväärtuslik puu IV
2 7 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 52 4 HL Väheväärtuslik puu IV
3 10 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 130 5&5 HL Väheväärtuslik puu IV
4 11 KsK Kuldkask / Betula x aureata üksikpuu 126 1&1&3&
2 Väheväärtuslik puu IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
22
5 14 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 306 6&6&4&
4 Väheväärtuslik puu IV
6 33 LeM Sanglepp / Alnus glutinosa üksikpuu 216 6&3&3 EKP; 52E; 64E Väheväärtuslik puu IV
7 35 To Harilik toomingas / Prunus
padus üksikpuu 195 6&5 Väheväärtuslik puu IV
Klass IV-Väheväärtuslikud puud
Kogus tk 7
Lehtpuud tk 7
Okaspuud tk 0
(P) (d)
Likvideeritavate lehtpuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 1145 365
Likvideeritavate okaspuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 0 0
LIKVIDEERITAVAD PUUD PUUDERÜHMADES
A la
Osa nr
Rinne Liigi nimi
Kesk.ri nnas
diamee ter
Kesk. kõrg
us
K. võra läbi
mõõt
Puud e arv rühm
as
Likv.pu ude
kogus rühmas
Diam. summa
Väärtushinnang
2G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 19 12 4 27 8 152 Väheväärtuslik puuderühm IV
3G KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 12 4 32 4 76 Väheväärtuslik puuderühm IV
LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 22 13 4 4 1 22 Väheväärtuslik puuderühm IV
4G LeM Sanglepp / Alnus glutinosa 25 14 5 6 3 75 Väheväärtuslik puuderühm IV
To Harilik toomingas / Prunus padus 24 10 6 4 1 24 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsK Kuldkask / Betula x aureata 19 13 4 5 1 19 Väheväärtuslik puuderühm IV
6G To Harilik toomingas / Prunus padus 23 9 5 4 4 92 Väheväärtuslik puuderühm IV
KsS Sookask / Betula pubescens 17 9 3 8 8 136 Väheväärtuslik puuderühm IV
7G KsS Sookask / Betula pubescens 9 8 2 3 1 9 Väheväärtuslik puuderühm IV
Sa Harilik saar / Fraxinus excelsior 9 8 2 8 2 18 Väheväärtuslik puuderühm IV
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
23
Klass IV - Väheväärtuslikud puud
Kogus tk 33
Lehtpuid tk 33
Okaspuid tk 0
(P) (d)
Likvideeritavate lehtpuude ümbermõõtude (P) / diameetrite (d) summa
cm 623
Kokku likvideeritavate puude arv: 47 tk.
6.7.3. SOOVITUSLIKUD HOOLDUSVÕTTED
Antud soovituslikud hooldusvõtted aitavad säästa olemasolevat loodust, haljastusväärtust ja taastushaljastus väärtust.
Puud vajavad hoolduslõikust.
Teostataval hoolduslõikusel tuleb jälgida võra vähendamise mahtu, mis ei tohiks ületada 15%.
Vajaminev hoolduslõikus on tuleb läbi viia erialaspetsialisti poolt (vähemalt arborist II kutsetunnistusele vastav kvalifikatsioon). Vastavad erialaspetsialistid on saadavad näiteks Eesti Arboristide Ühingu kaudu.
Ehitustöödel tuleb vältida puukoorte lõhkumist. Kaevetöödel ei tohi juuri läbi raiuda või lõhki rebida, vaid juured tuleb eemaldada hargnemiskohtadelt. Tüvede kaitsmine on näidatud joonisel.
Puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku.
Juurekaelasid ei tohi matta ka ehituse ajaks.
6.7.4. PUUDE KAITSMINE
1. Puude kaitsmine
Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Ehitustöödel väärtuslike ja eriti väärtuslike puude- või taimerühma kaitsmiseks kasutada tarastamist 1,5 m kõrguse taraga järgmiselt, et puude võrad jäävad tara sisse. Kui kaitstavad taimed asuvad ehitusplatsi ääres, võib tarastada ümber haljastu, või ehitada tara ainult ehitusplatsi poolsele küljele. Tarastatud ala ei tohi kasutada materjali laoplatsina.
1.1. Puutüve ümber tehakse püstplankudest kinnitatud kaitse, kus tüve ja plankude vahele asetatakse pehme polster.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
24
1.2. Kui töötingimused puu all ei ole tööd võimaldavad, võib enne töö alustamist kokkuleppel haljastusspetsialistiga kärpida puu alumisi oksi. Lõige tuleb teostada kas tüve või lähima jämedama oksa vastast, jätmata tüügast ja kahjustamata oksakraed.
1.3. Töö lõppedes eemaldatakse tööaegsed kaitseehitised.
2. Puujuurte kaitsmine
2.1. Kaevetööd lähemal, kui 2m puutüvest teostatakse käsitsi. 2.2. Suurte puude juuri lõigatakse võimalikult vähe.Üle 40mm läbimõõduga juurte läbilõikamine
kooskõlastada haljastusspetsialistiga. Lõige teha võimalikult väikese lõikepinnaga, kaldega allapoole tüve suunas. Katki rebitud juureotsad ristisuunaliselt ära lõigata.
2.3. Puujuurte kuivamise vältimiseks kastetakse lahtises süvendis paljandunud puujuuri ning kaetakse seejärel savika mulla ja geotekstiiliga(aurumise vältimiseks). Hilisem kastmine vähemalt 1x nädalas põhjalikult.
2.4. Pikemalt lahti olevas süvendis kaitstakse juuri juurevõrguga(puupostidele toetatud jäik võrk),millele toetub geotekstiil. Vajadusel asetatakse juurestiku ja piirde vahele kastmistoru.
2.5. Puujuurte külmumise vältimiseks on paljandunud murdunud juurte katmine vajalik temperatuuri langemisel alates –10°C. Kaetakse juurevõrgu, geotekstiili ja kuivast poorsest materjalist külmaisolatsiooniga, (penoplast, kivivill vms ehitussoojustusmaterjal).
2.6. Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks.
2.7. Töötamisel säilitatavate puude all kaitstakse juurestiku ala maapinnale laotatud õhulise liivakihiga, mille peale pannakse killustik. Liivakihi võib asendada geotekstiiliga.
2.7.5. HEAKORD
Planeeritavate kruntide heakord tuleb tagada vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale – kehtestatud Viimsi vallavolikogu 26.juuni 2012.a. määrusega nr 13. Vt. ka p.2.9 Jäätmekäitlus.
2.8. KESKKONNAKAITSE
Planeeringus kavandatud tegevus ei kuulu keskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatute hulka. Kavandatav tegevus ei kuulu ka KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka.
Kavandatav planeering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringute „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ ja „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ kohane. Detailplaneeringuellurakendamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
25
Planeeritavale alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte, mille projekteerimiseks oleks vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkus puudub järgmistel põhjustel:
detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi (sh tootmistegevust ega muud olulist keskkonnamõjuga ehitustegevust), millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine(vee, pinnase, õhu saastamine või oluline jäätmete teke),
detailplaneeringuga kavandatud maakasutus(üksielamumaa, ärimaa, tee ja tänava maa) ei põhjusta piirkonnas olulist keskkonnamõju,
detailplaneeringu alal ja lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid.
Müraleevendusmeetmed. Võimalike toitlustusasutusest lähtuvate negatiivsete mõjude esinemist aitab eelkõige vältida tegevuste toimumine ainult päevasel ajal (07.00-23.00), mil lubatud on oluliselt kõrgem mürafoon, kui näiteks öisel ajal (23.00-07.00). Arvestades kehtivaid müra normväärtusi päevasel ajal (piirtase 65 dB) ei ole toitlustuasutuses aset leidvate tegevuste korral päeva keskmisena kehtestatud piirväärtuste ületamine reaalselt võimalik. Võimalik ärihoonest lähtuv juhuslik ja ebaühtlane müra ei ole võrreldav pidevate müraallikatega nagu näiteks tiheda liiklusega tänav või pidevalt sama režiimiga töötava mürarikas tööstusobjekt. Normidega võrreldavas ajavahemikus (ekvivalentne müratase keskmistatuna ajavahemiku 07.00-23.00 kohta) ei oma ärihoone üldises Rohuneeme tee mürafoonis (mis koosneb peamiselt liiklusmürast) suurt osa.
Detailplaneeringu ala paikneb riigimaantee sanitaarkaitse tsoonis (200 m), mistõttu tuleb üksikelamute projekteerimisel arvestada hoonete välispiirete heliisolatsiooninõuetega.
Hoone projekteerimisel rakendada Eesti Standardit EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja lähtuda Sotsiaalministri 4.märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (uue redaktsiooni jõustumine 11.02.2017). Ärihoone rõdudel kasutada naaberkinnistute poolsetes külgedes klaasist raamideta süsteeme. Toitlustusasutuse külastajate saali naaberkinnistute poolsed aknad teha mitteavatavad.
Äriruumides kasutatavad tehnoseadmed valida nii, et nende tekitatav müra ei ületaks elamu välisterritooriumil 50 dB päevasel ajal ja 40 dB öösel.
Radoonirisk. Planeeringuala radoonimõõtmised teostas Radoonitõrjekeskusest Mait Saar. Detailplaneeringu ala paikneb normaalse Rn-riski piirkonnas (˂50 kBq/m3). Vajadusel tuleb hoonete projekteerimisel arvestada radooni tõkestamise nõuetega vastavalt standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“, millele vastavalt on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50kBq/m3 ning hoonete elu-, puhke-,ja tööruumides radoonitase olema alla 200Bq/m3. Oluline on, et kõik kommunikatsioonide vms läbiviigud vundamendist hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuetele vastav ventilatsioon. Esimese korruse pinnasepealsed armeeritud betoonpõrandad tuleb rajada hoolikalt tihendatud aluspinnasele betoonvalu alla paigaldatava ehituskilega, mis on ka radooni tõrjeks.
Sademeveed. Kruntide maapinnas hoonete vundamente ümbritsevatest sademe- ja drenaazi torustikest juhitakse veed krunte läbivasse sadevee magistraalkanalisatsiooni torustikku. Elamuid ümbritsevad drenaazivee torustikud ühendatakse ühises paisutustõkkeklapiga varustatud nn.hoovikaevus. Katusesademevesi juhitakse juhitakse esmalt sademevee maa-alusesse mahutisse ja sealt ülejooksuga hoovikaevu, milles paisutustõkkeklapp ehk tagasilöögiklapp väldib vee tadasivoolu drenaazisüsteemi. Kavandatud kruntide hoovikaevud on ühendatud torustiku abil
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
26
olemasoleva planeeringuala läbiva sademevee magistraaltorustikuga. Sademeveetorustikud varustada puhastus- ja seirekaevudega. Kruntide kattega hoovialalt juhitakse sademevesi restkaevude abil hoovikaevu. Liigniiske planeeritava ala põhjaserva on kavandatud drenaažitoru, mis on ühendatud krundil pos.1 kraavi asemele kavandatud suurema läbimõõduga sademevee kanalisatsiooni. Projekteerimise staadiumis on vajalik teostada ala pinnasevee uuring ja kuivendusdrenaaži projekt.
Hoonete küttesüsteemid. Hoonete küttesüsteemides on keelatud kasutada keskkonda oluliselt saastavaid kütuseid nagu kivisüsi ja masuut.
Kõrghaljastus. Kruntidel olevat kõrghaljastust tuleb max säilitada, likvideeritavate puude asemele tuleb võimalusel istutada uued.
Ehitiste alune pinnas. Ehitiste aluse huumusmulla käitlemine toimub vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
2.9. JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmete kogumine on lahendatud kooskõlas Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjaga – kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. märts 2014.a. määrusega nr 8. Jäätmemahutid on soovitav paigaldada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse, mis on planeeritud äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundil Rohuneeme tee poolsesse külge autode juurdepääsutee kõrvale. Väikeelamukruntidel on jäätmekontenerid samuti paigaldatud jäätmemajasse või aedikusse omal kinnistul juurdepääsutee kõrvale kruntidele sissesõidu juures.
Kuna toitlustusasutuses ja poes kasutatakse kalatooteid, siis enne jäätmete pakendamist kilepakendisse need purustada, säilitada kalajäätmeid külmkapis kilepakendis kuni nende jäätmejaama äraviimiseni.
2.10. KURITEGEVUSE ENNETAMINE
Kuritegevuse ennetamiseks tuleb juhinduda standardist EVS809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Planeeritav ala asub olemasolevate üksikelamute vahel, mis loob eeldused naabrivalve tekkeks ja toimimiseks.Planeeritaval alal on krundil pos.1 ja liiklusmaal krundil pos.5 on kavandatud tänavavalgustus. Üksikelamute ja teenindus- ja kaubandusosaga hoone projektides tuleb lahendada teemad:
kruntide välisvalgustus; prügikonteinerite asukohad, mis ei võimaldaks juurdepääsu kõrvalistele isikutele; kruntide piirete väravad ja nende lukustamine; kruntide valveseadmed.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
27
2.11. OLEMASOLEVAD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUS Kruntide olemasolevad piirangud ja kavandatud kitsendused on toodud alljärgnevas tabelis:
Pos nr Olemasolevad kitsendused Planeeritud kitsendused
1
RiigimaanteeViimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m; ranna ehituskeeluvöönd 50 m; riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee T-11251 teekaitsevöönd 30 m;
Reoveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) kruntide pos.2, 3 igakordsete omanike kasuks; sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 5 m (2,5+2,5m)kraavi pikkuses ja plan. drenaažitoru ala põhjaservas (2+2m) Viimsi Vallavalitsuse ja kruntide pos.2, 3, 4 igakordsete omanike kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist), el kapil ulatusega 2 m kapist Imatra Elektri AS ja krundi pos. 2 igakordsete omanike kasuks; sidekaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) kruntide pos. 2, 3, 4 igakordsete omanike kasuks; tee servituudi vajadus juurdepääsutee laiuse ulatuses tületõrje-, kiiirabi ja tehnilise teenistuse autode ning krundi pos.2 igakordsete omanike kasuks.
2
Riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m;
Reoveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) Viimsi Vesi AS ja krundi pos.3 igakordsete omanike kasuks; sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 5 m (2,5+2,5m)kraavi pikkuses ja 4m (2+2m) krundil oleva toru pikkuses ning plan. drenaažitoru (2+2m) Viimsi Vallavalitsuse ja kruntide pos.3, 4 igakordsete omanike kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) ja el.kapil ulatusega 2 m kapist Imatra Elektri AS ja krundi pos.1 igakordsete omanike kasuks; sidekaablil ulatusega 2 m (1 m+1 m sidekaablist)Telia Eesti AS kruntide pos. 3, 4 igakordsete omanike kasuks.
3
Riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m;
Veetoru servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) krundi pos. 2 igakordsete omanike kasuks; Plan.ala põhjaservas planeeritud drenaažitoru servituudi (2+2m) vajadus Viimsi Vallavalitsuse ja krundi pos. 4 igakordse omaniku kasuks. Ol.oleva sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m Viimsi Vallavalitsuse ja krundi pos. 4 igakordsete omanike kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) ja el.kapil 2 m laiuselt vastavalt Imatra Elektri AS ja krundiomanike pos.1, 2 igakordsete omanike kasuks, sidekaablil ulatusega 2 m (1 m+1 m sidekaablist) krundi pos.4 igakordsete omanike kasuks.
4
Riigimaantee Viimsi-Rohuneeme tee sanitaarkaitsevöönd 200 m; ranna piiranguvöönd 200 m; Püünsi tee tänavakaitsevöönd 5 m
Ol.oleva sademevee kanalisatsiooni ja planeeritud drenaažitoru servituudi vajadus Viimsi Vallavalitsuse kasuks. El.kapi servituudi vajadus ulatusega 2 m kapist Imatra Elektri AS kasuks
5
ranna piiranguvöönd 200 m; Püünsi tee tänavakaitsevöönd 5 m
Veetoru servituudi vajadus ulatusega 4 m (2 m+2 m torust) Viimsi Vesi AS ja kruntide pos. 2,3 igakordsete omanike kasuks; sademeveekanalisatsiooni servituudi vajadus ulatusega 4 m Viimsi Vallavalitsuse kasuks; elektrikaabli servituudi vajadus ulatusega 2 m (1 m+1 m kaablist) ja el.kapil 2 m laiuselt Imatra Elektri AS ja krundiomanike pos.1,2,3,4 igakordsete omanike kasuks; tee servituudi vajadus juurdepääsutee laiuse 4 m ulatuses Viimsi Vallavalitsuse Päästeameti autode ning kruntide pos.3 ja 4 igakordsete omanike kasuks.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
28
3. PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMINE
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras, saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:
- Rohuneeme tee 112 kinnistuomanikul maakorralduslike toimingute korraldamine katastriüksuste moodustamiseks ja vajalike servituutide seadmine vastavalt Tallinna notari Priidu Pärna poolt 21.12.2016 sõlmitud võlaõigusliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule;
- Rohuneeme tee 112 kinnistuomanikul või omaniku poolt leitud projektorganisatsioonil korraldada (või ehitusprojektide koostajal) tehnovõrkude (k.a. sademevesi ja drenaaž), rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
- kinnistuomanikul või omaniku poolt leitud projektorganisatsioonil ehituslubade taotlemine Viimsi Vallavalitsuselt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
- pärast uute tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamist omavalitsuse poolt aktsepteeritava ehitusorganisatsiooni poolt kasutuslubade taotlemine Viimsi Vallavalitsuselt;
- moodustatud kinnistutele omanikel hoonetele ehituslubade ja kasutuslubade taotlemine vastavalt Ehitusseadustikule ja kohaliku omavalitsuse Ehitusmäärusele;
- moodustatud kinnistute omanikel ehitusjärgselt naaberkinnistutele oluliste kahjulike mõjutuste vältimine:
Naabrusõigused
Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143. Kahjulikud mõjutused
Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Varasemalt samale planeeringualale algatatud detailplaneeringule on esitatud mõnede naaberkinnistute omanike poolt vastuväide kavandatule nende privaatsuse rikkumise kohta. Kui planeeritava kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike soovidest oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Käesolevas planeeringus on naaberkinnistute omanike privaatsust suurendatud probleemi tekitava krundi pos.1 naaberkinnistute poolsetele piiridele kavandatud kõrgekasvuliste jugapuude heki istutamisega.
Teiseks naaberkinnistute omanike mureks oli toitlustusasutuse poolt nende arvates võimalikkult tekkida võiv välisõhu saaste (müra, lõhn, jms). Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 järgi määratakse väliõhu saastatuse tase Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi, millega on ette nähtud õhusaaste piirmäärad. Neid piirmäärasid ületav õhusaaste on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Õhusaaste vähendamiseks on planeeringus seatud nõuded toitlustusasutuse ehitusprojektile ja ehitisele. Nende nõuete kõrval tuleb toitlustusasutuse omanikul arvestada ka nn keskkonnaalaseid igaühekohustusi, milleks on eelkõige kohustus vältida keskkonnahäiringuid ja vähendada keskkonnariski, kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat, kohustus olla teavitatud ja teadlik tegevuse mõjudest.
Kui toitlustusasutusest levivad kahjulikud mõjutused peaksid siiski keskkonnakaitseliste nõuete rikkumisest põhjustatult oluliselt mõjutama naaberkinnistuid, siis vastavalt AÕS §144 on mõjutatud kinnisasjade omanikel õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist, kuid alles pärast mõjutuse tekkimist.
Solpro OÜ töö nr 0311-15 Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 112 kinnistu detailplaneeringu SELETUSKIRI
29
4. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE
HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi . Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Koostas:
Projektijuht Riho Tint
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 19.05.2020
Kehtib kuni: 19.05.2095
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Maanteeamet
Reet Rohesalu
Teie 27.04.2020 e-kiri
Meie 21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2
Püünsi küla Rohuneeme tee 112 kinnistu
ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamise nõuded
Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamiseks riigitee nr 11251 Viimsi -
Rohuneeme (edaspidi riigitee) km 6,27 koordinaatidega Harju maakonnas Viimsi vallas Püünsi
külas Rohuneeme tee 112 kinnistu (katastritunnusega 89001:001:1343) juurdepääsuks elamumaa
ja ärimaa sihtotstarbele. Kinnistule on Viimsi Vallavalitsuse 06.11.2018. a korraldusega nr 639
kehtestatud detailplaneering.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet nõuded:
1. Ristumiskoht ja ülekäigurada projekteerida kehtestatud detailplaneeringus märgitud asukohta.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist
EVS 843:2016 “Linnatänavad”.
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed 30 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,
pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
2 (2)
7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2019. aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega
2509 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav.
8. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest I. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused
lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist).
9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 2,5-3,0% tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad
võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
10. Riigiteega samaväärne kate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee
katte servast.
11. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee
katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt.
12. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased
nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja
külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,
võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
13. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi
sõiduki pöördekoridoridega.
14. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
15. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
16. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks
looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud
võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
17. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu , mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet.
19. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn, [email protected])
haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Anna Palusalu
58507716 [email protected]
KOOSKÕLASTUS nr. 8768
Kooskõlastuse kuupäev: 12.11.2020
Töö nr: JO-05-2020
Töö sisu: Rohuneeme tee 112 ja Püünsi tee 2a ning Rohuneeme tee 112a,
Püünsi tee 2b elektrivarustus
Joonise nr: JO-05-2020-ELV-01-v1_Rohuneeme 112_24.09.2020
Joonise sisu: Elektri - ja sidevarustus
Aadress: Rohuneeme tee 112, Püünsi tee 2a
Staadium: Põhiprojekt
Kuupäev: 28.09.2020
Kooskõlastatud tingimusel:
• 10 päeva enne ehitus- ja kaevetööde algust elektripaigaldise kaitsevööndis esitada taotlus ja vormistada luba. Taotluse saab edastada Imatra Elekter AS kodulehel (www.imatraelekter.ee) • Töökohal peab olema Imatra Elekter AS kooskõlastatud projekt • Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest • Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi Lugupidamisega Ants Heinsaar (Võrguteenuste spetsialist) /allkirjastatud digitaalselt/
Juhani Elektritööde OÜ
Pargi 19, Saku
Email: [email protected]
Telefon: +3725299723
TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/
PROJEKTIKOOSKÕLASTUSNR34548907
Kliendinumber 1217242 Isikukood/Registrikood 12951501 Nimi JuhaniElektritöödeOÜ Kontaktisik JuhanOjatelefon5299723 e-post [email protected] Aadress PARGITN19,SAKUALEVIK,SAKUVALD75501,
HARJUMAAKOND Objektiasukohtjaprojekti nimi
Püünsiküla,Viimsivald,Harjumaakond: Rohuneemetee112Sidevarustus
Projekti/töönimetus Rohuneemetee112Sidevarustus
Kooskõlastamiseleesitatud dokumendid
1.Materjalide spetsifikatsioon
JO05-2020_Rohuneeme 112_Sidevälisvõrk_Spetsifikatsioon_24.08.2020.odt.pdf
2.Projektjoonis JO-05-2020- ELV-08- v1_IKÕ_09.09.2020.asice
3.Jooniste referentsfailid
162cf6e9- d869-46d7-a6bd- d1a89fc74483.asice
4.Projekti seletuskiri
JO-05-2020- Tiitel_Rohuneeme 112_2020.10.26.asice
TeliaEestiAS(edaspidi"Telia")seisukohadesitatuddokumentidekooskõlastamisel:
Töödeteostamiseltuleblähtudasideehitise kaitsevööndistegutsemiseEeskirjast:
jah
TöidvõibteostadaainultTeliavolitatudesindaja kirjalikutööloaalusel:
jah
Infotööloasaamisekstelefoninumbril: https://www.telia.ee/partne... Maa-alalpaiknebTelialekuuluvsideehitis: Kaablikanalisatsioon,Sidemaakaabel Ehitatavadsideehitisedonvõimalikühendada Teliaüldkasutatavasidevõrguga:
jah
Projektkooskõlastataksemärkustega: Sideliinirajatistekaitsetsoonisteostadakaevetöid käsitsi.
Teliasideehitistekaitsevööndistegevuste planeerimiseltagadasideehitiseohutusja säiliminevastavaltEhS§70ja§78nõuetele. Töödeteostamiselsideehitisekaitsevööndis lähtudaEhSptk8japtk9esitatudnõuetest, MTMmäärusestnr73(25.06.2015)Ehitise kaitsevööndiulatus,kaitsevööndistegutsemise kordjakaitsevöönditähistuseleesitatavad nõuded,kohaldatavateststandarditestning sideehitiseomanikujuhenditestjanõuetest.
TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/
AntudkooskõlastuseioletegutsemislubaTelia sideehitisekaitsevööndistöödeteostamiseks. Sideehitisekaitsevööndisonsideehitiseomaniku loatakeelatudigasugunetegevus,misvõib ohustadasideehitist.Sideehitisekaitsevööndis võibtöidteostadaainultTeliavolitatud esindajapooltväljastatudtegutsemisloaalusel. TegutsemineTeliasideehitistekaitsevööndis onlubatudpealesideehitisekättenäitamist järelevalvetöötajapooltningsellefikseerimist kahepoolseltallkirjastatudaktis.Tegutsemisluba taotledahiljemalt5tööpäevaenneplaneeritud tegevustealgustjasoovitudväljakutseaega TeliaEhitajateportaalis:https://www.telia.ee/ ehitajate-portaal Teostatavatetöödekäigustagadakujad, sideehitisteterviklikkusjakaitsemeetmete rakendamine.Sideehitistekaitsemeetmete muudatusedkooskõlastadaennetöödealgust Teliasideehitistejärelevalvetöötajaga.Kõik Teliasideehitistekaitsmise/säilitamisegaseotud kuludkannabtöödeteostamisesthuvitatudisik. Ehitusdokumendidsideehitistegaseotudtööde kohtaedastadaTeliainfosüsteemihttps:// geopank.elion.ee/5tööpäevajooksulpeale sideehitistegaseotudtöödelõpetamist.
Kooskõlastuskehtibkuni01.12.2021
Kooskõlastusevõttisvastu: Kooskõlastuseandis: JuhanOja TeliaEestiASvolitatudesindaja
TiinaOjamaa e-post:[email protected] telefon:6402421
Maarja Style OÜ Tõnismägi 2, 10122 Tallinn Meie 15.12.2020 nr. YKV-38/20 Kooskõlastus Nr. YKV-38/20
Töötamine Elisa Eesti AS liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult AS Telco esindaja kirjaliku tööloa alusel. AS Telco kontakt: 6558205 [email protected]
Enne kaevamistööd täpsustada AS Telco`ga olemasoleva sidetrassi asukoht. Mehhanismide kasutamine kaevetöödel lähemal kui 1m sideliini trassist on
lubatud ainult AS Telco järelevalve kooskõlastusel. Lahtikaevatud sidetrassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Enne trasside sulgemist teha pildid kaitsetorust ja täiendavas r/bet
0,9x0,6x0,06 plaatidest ja edastada [email protected] Lugupidamisega (digiallkiri) Jaanus Eero Võrguarengu spetsialist Mob. 56800048 [email protected] [email protected]
Töö: EP2/20 Objekt: Rohuneeme tee 112 riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitusprojekt Aadress: Rohuneeme tee 112, Püünsi küla, Viimsi vald, Harjumaa Tellija: Reet Rohesalu
ROHUNEEME TEE 112
Riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitusprojekt Põhiprojekti staadium
Projekti tellija Reet Rohesalu Rohuneeme tee 112, 112a, Püünsi tee 2a ja 2b ning Püünsi tee L3 kinnistute omanik Tel. 501 1137 e-post: [email protected]
Projekti autor, Kalju Saard Ehitusinsener Tel. 521 8821 e-post: [email protected]
Maarja Style OÜ, reg nr 12364279 MTR litsentsi nr EEP003242 Riho Tint Tel. 5330 1161 e-post: [email protected]
Teede ekspert Pärt Põltsam Mastlop OÜ, reg.nr 12618952 MTR litsents nr EEP003122, ELK000079 Tel. 5624 2634 e-post: [email protected]
Tallinn, märts 2021
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
2
PROJEKTI KOOSSEIS:
I RISTUMIS- JA ÜLEKÄIGURAJA EHITUSPROJEKT
Aadress: Rohuneeme tee 112, Püünsi küla, Viimsi vald, Harjumaa ................ 1
ROHUNEEME TEE 112 ..................................................................................... 1
II LÄHTEDOKUMENDID ..................................................................................... 2
III KOOSKÕLASTUSED ................................................................................... 3
IV GRAAFILINE OSA ....................................................................................... 3
V LISAD ............................................................................................................ 3
I RISTUMIS- JA ÜLEKÄIGURAJA EHITUSPROJEKTI SELETUSKIRI ............. 4
1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 4
2. TEEDEEHITUSLIK OSA ................................................................................................. 4
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................. 4
2.2 JUHENDID ......................................................................................................................... 6
2.3 RIIGITEE KAITSEVÖÖND .............................................................................................. 7
2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS ........................................................... 7
2.5 VERTIKAALPLANEERING ............................................................................................. 8
2.6 VEEVIIMARID ................................................................................................................... 9
2.7 HALJASTUS ...................................................................................................................... 9
2.8 KATENDIKONSTRUKTSIOON ...................................................................................... 9
2.9 PÕHILISED TEEEHITUSLIKE TÖÖDE MAHUD ....................................................... 11
2.10 TÖÖDE TEHNOLOOGIA............................................................................................... 12
2.11 KVALTEEDINÕUDED .................................................................................................... 13
3 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................. 13
4 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ......................................................................... 14
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND ................................................................... 15
TÖÖDE MAHUD RIIGITEELT MAHASÕIDUL JA JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURAJAL ............... 16
ROHUNEEME TEE 112 KINNISTU JUURDEPÄÄSUTEE JA PARKLA TÖÖDE MAHUD........ 16
II LÄHTEDOKUMENDID 1. Püünsi külas Rohuneeme tee 112 kinnistu ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamise
nõuded, Maanteeameti e-kiri 21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2, fail: ROH112_PP_TL-1-03_mnt-nouded_2020-05-21.pdf
2. Kehtestatud Rohuneeme tee 112 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu põhijoonis:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
3
ROH112_PP_TL-1-02_dp-pohijoonis_2018-11-06.pdf 3. Kehtestatud Rohuneeme tee 112 mü ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri:
ROH112_PP_TL-1-01_dp-seletuskiri_2018-11-06.pdf Lähtutud on ka Lisades toodud dokumentidest.
III KOOSKÕLASTUSED 1. Imatra Elekter AS kooskõlastus 12.11.2020 nr 8768
ROH112_PP_TL-2-01_K-8768H_2020-11-12.pdf 2. Telia Eesti AS kooskõlastus 01.12.2020 nr 34548907
ROH112_PP_TL-2-02_PK-ES21668-0_2020-12-01.pdf 3. Elisa Eesti AS kooskõlastus 15.12.2020 nrYKV-38/20
ROH112_PP_TL-2-03_YKV-38-20_2020-12-15.pdf
IV GRAAFILINE OSA 1. Mahasõit, joonis ROH112_PP_TL-4-01_tee-parkla.pdf 2. Nähtavus, joonis ROH112_PP_TL-4-02_nahtavus-mahasoit.pdf 3. Vertikaalplaneerimine, joonis ROH112_PP_TL-6-01_vertikaal.pdf 4. Lõiked-1, joonis ROH112_PP_TL-6-02_loiked-1.pdf 5. FOC pikkiprofiil ROH112_PP_TL-6-03_FOC-pikkiprofiil 6. Lõiked-2, joonis ROH112_PP_TL-6-04_loiked-2.pdf
V LISAD 1. ALKPROJEKT OÜ geodeedi Villu Vapper poolt uuendatud topo-geodeetiline
maa-ala mõõdistus (töö nr 1605-01) kehtivusega kuni 20.juuli 2021.a. 2. Telia Eesti AS. Sidetrassi ehitamise ja kättenäitamise AKT, tööde alus JV28636
Sidetrassi uuring esitatud Teliale kooskõlastamiseks. 3. FOC kaabli pikkiprofiili teostamisel ja lõigetel näidatud FOC sügavused ning maapinna
kõrgused mõõtmispunktides saadud Elisa Eesti AS-lt GEO S.T. Viimsi FOC II etappi teostusjooniselt, töö nr 2M9082 joonis nr 5.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
4
I RISTUMIS- JA ÜLEKÄIGURAJA EHITUSPROJEKTI SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA Käesoleva projektiga lahendatakse ristumis- ja ülekäiguraja ehitamine riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme (edaspidi riigitee) km 6,27 koordinaatidega Harju maakonnas, Viimsi vallas, Püünsi külas Rohuneeme tee 112 kinnistu (katastri tunnusega 89001:001:1343) juurdepääsuks elamumaa ja ärimaa sihtotstarbele. Projekt on koostatud põhiprojekti staadiumis. Kinnistule on Viimsi Vallavalitsuse 0611.2018 korraldusega nr 639 kehtestatud detailplaneering. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 21.05.2020 kirjas nr 15-2/20/21021-2 Püünsi küla Rohuneeme tee 112 kinnistu ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitamise nõuetega (lisatud dokument ROH112_PP_TL-1-03_mnt-nouded_2020-05- 21.pdf).
Maa-ameti katastrite registrisse on uued kinnistud kantud seisuga 15.01.2020.a.
Maa-ala geodeetilise mõõdistuse teostas ja uuendas ALKPROJEKT OÜ (töö nr 1605-01) geodeet Villu Vapper. Uuendus on kehtiv kuni 20.juuli 2021.a. Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid kantud joonisele Maa-ameti andmete põhjal. Riigitee on mõõdistatud vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a. kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Projektiga hõlmatud alal on mõõdistatud riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses ja pikki riigiteed 30 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
Mõõdistatud on olemasolevad riigitee truubid ning hinnatud truupide seisukorda vaatlusega ja pildid lisatud siia seletuskirja. Olemasolev mahasõit koos truubiga tuleb likvideerida.
Telia Eesti AS-le kuuluv sidekanalisatsiooni sügavuse mõõdistus maapinnast on tellitud Telia Eesti AS-lt sidekaabli mõõdistuse kättenäitamise AKT JV28636.pdf, mille andmed on kantud projektijoonistele.
Rohuneeme teemaal kulgeva Elisa Eesti AS-le kuuluva FOC sidekaabli sügavused ja mõõtmispunktid on joonistele kantud GEO S.T. Viimsi FOC II etappi teostusjooniselt, töö nr 2M9082, joonis nr 5.
2. TEEDEEHITUSLIK OSA
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Rohuneeme teelt kinnistule Rohuneeme tee 112 ristumiskoha maa-ala on käesoleval ajal tee äärne rohumaa ja projekteeritava mahasõidu külgnevatele aladele jäävate üksikute puudega. Kinnistult väljasõidul paremale nähtavust põhiteele piirab teeäärne võsa mis ulatub Rohuneeme tee teekatteni ja vasakule nähtavuskolmnurka jääv üksik puu, mis tulevad likvideerida. Vt. foto Mahasõidu ala_05.06.2020.a.:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
5
Pärast Rohuneeme tee 112 kinnistul ehitustööde lõppemist tasandada maapind ja katta kasvumullaga teemaal kinnistu piirdeaiast teepeenrani kinnistu ulatuses, uuendada teepeenar, puhastada teeäärne kraav ja külvata muru (vt.käesoleva seletuskirja p.2.7).
Mõõdistatud riigitee aluse truubi ja tee äärse kraavi truubi seisukorra hindamisel selgus, et truubi otsad on rohtu kasvanud, hooldamata ja on ilma vajalike truubipäiste kindlustusteta. Teealuse truubi merega ühendav kraav on hooldamata ja servad kindlustamata ning juhusliku kujuga, misstõttu rannaala jätab kalda reostunud ilme:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
6
2.2 JUHENDID Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest õigusaktidest. Aluseks tuleb võtta seaduste ja määruste kehtiv redaktsioon.
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015,1 jõustumine 01.07.2015); - Nõuded ehitusprojektile (MTM 21.07.2015.a. määrus nr 97); - Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTR 09.01.2020 määrus nr 2); - Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus 106 jõustumine
10.08.2015); - Maanteede projekteerimisnormid (MTM 05.08.2015.a. määrus 106 Lisa); - Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele
vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a.määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31);
- Püünsi küla Rohuneeme tee 112 kinnistu ristumiskoha ülekäiguraja ehitamise nõuded, Maanteeameti kiri 21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2;
- Teekonstruktsioonide projekteerimine, 2018, tõlge (lisatud 08.04.2019); - Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja
taotluste esitamise kord (MTR 19.06.2015 määrus nr 67); - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid; - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata
ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST; - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - Viimsi valla kaevetööde eeskiri (Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrus nr 4); - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.15 m nr 101)
määruse nr 101 muutmine (vastu võetud 06.04.2016 MTM m nr 31); - Tee-ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele
vastavuse tõendamise kord (MTM määruste nr 74) (ja MTM 06.04.2016 määrus nr 31 ja
MTR 05.02.2019 määrus nr 12.)
Tööde tegemisel järgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid:
- Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (22.11.2016.a käskkirjaga nr 0215); - Kergkatete ehitamise juhis (12.12.2007.a. käskkirjaga nr 255) ; - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012); - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 (Vabariigi Valitsuse 08.12.1999
määrus nr 377); - EVS-EN 13043:2004 Asfaltsegude ning teede, lennuväljade ja muude liiklusalade
pindamiskihtide täitematerjalid; - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018 määrus nr 43); - Jäätmeseadus (RT I 2004,9, 52, kehtiv kuni 31.12.2020); - Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri (RT IV,14.03.2014, 25 jõustumine 17.03.2014).
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
7
2.3 RIIGITEE KAITSEVÖÖND Riigitee (nr 11251 Viimsi-Rohuneeme), mis ei ole Euroopa teedevõrgu maantee, kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada (EhS § 71 lg 2).
2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS Riigiteelt on projekteeritud ristumiskoht ülekäigurada kehtestatud detailplaneeringus märgitud asukohta. Mahasõidu laiuseks värava juures on projekteeritud 5,8 m ja mõlemal pool servas 0,5 kuni 1,0 m laiused killustikpeenrad, edasi muru. Mahasõidu asfaltkatendi serva raadius on 6 m. Ristumiskoha teljest ca 8 m lõuna poole on projekteeritud kivikattega 2,4 m laiune kõnnitee – pääs kinnistule. Kuna Rohuneeme tee 112 kinnistule ehitatakse kohvik siis on oluline tagada rannapoolses teeservas asuva olemasolevas autoparklas parkivate autode vahelt ülekäigukohas ülekäiguvõimalust ootavate kohviku külastajate turvalisus. Varasemalt teekattesse väljaehitatud kivikattega trapetsikujuline jalakäijate tee ületamiseks ette nähtud kogunemisala on vajalik vastavalt planeeringulahendusele teisaldada ala ulatuses põhja poole. Varasemalt kasutasid seda ülekõigukohta rannas puhkajad teisepool teed asuva riietevahetuse kabiini külastamiseks.
Pärast uue ülekäiguraja väljaehitamist likvideeritakse vana ületuskoha kivikate ja kaetakse asfaltkattega. Vana ülekäigukohale märgistatakse kaks parkimiskohta, millega säilitatakse rannaala parkimiskohtade üldarv. Kivikattega sõidutee ülekäiguraja ohutusala parkimiskohtade vahel on analoogne praegu olemasoleva alaga. Selle ohutusala kaugus sõiduraja servast peab olema vähemalt 0,5 m. Ohutusalaga tagatakse teel sõitvatele autojuhtidele ohutusala servas seisvate jalakäijate parem märkamine. Rohuneeme tee 112 poolses küljes jalgtee ja riigitee teekatte vaheline 0,5 m laiune ala katta r/betoon või asfalt kattega. Jalakäijate ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkidega 543 ja 544 vastavalt standardile EVS 613 või riigiteede liikluskorralduse juhisele (vt.ka seletuskirja p.2.10). Liiklusmärgi paigaldus katte äärest või teepeenra olemasolu korral peenra välisäärest vähemalt 0,5m kaugusele. Ülekäigurada märgistada vastavalt teekattemärgisele nr 945a. Invaliidi parkimiskoht märgistada teekattemärgisega nr 976. Liiklusmärkide paigaldamiseks ehitajal taotleda Transpordiametist luba (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
8
Ülekäigurajale ei kavandata eraldi valgustust, kuna pimedal ajal kasutab ülekäigurada alla 10 inimese tunnis vähemalt kolme tunni jooksul (Riigimaanteede valgustamise juhis, p.6.3.1) ja ülekäigurada jääb ka olemasoleva tänavavalgustuse posti valgusti valgustustsooni. Riigiteega ristumiskohal on tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimise normid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tab. 2.14). Riigiteel on 2019.a. keskmine ööpäevane liiklussagedus 2509 autot/ööp, kehtib kiiruspiirang 50 km/h ja Transpordiameti nõuete järgi (21.05.2020 nr 15-2/20/21021-2) on lubatud projekteerida lähtetasemega rahuldav. Normide tab. 5.1 järgi on vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul tagatud ka hea lätetaseme valikul (140 m) nii vasakpööraja nähtavusega paremale, kui ka parempööraja nähtavusega vasakule (vt. joonis TL-4-02). Ristumiskohal peatunud sõiduki külgnähtavuse paremale korral, mis on maksimaalselt 12 m, jääb vasakule nähtavus heaks (8,3 m). Rohuneeme tee 114 kohal riigitee maal kasvava paari puu võrasid kärpida juhi silmade kõrguselt, kuid lubatud rahuldava nähtavuskauguse 120 m korral poleks sedagi vaja teha. See selgub aga siis kui on eemaldatud ristumiskoha kõrval kasvav võsa, mis ulatub praegu teekatte servani. Samuti tuleb likvideerida ristumiskohalt vasaknähtavust piirav ristumiskoha servas kasvav üksik puu. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (EhS § 72 lg 2).
Lähtutud on Transpordiameti tüüpjoonisest I mõnede muudatustega. Ristumiskoha pöörderaadiusteks on valitud R=6 m lähtuvalt liikluskoosseisust, mis on kõige ebasoodsama sõiduki (prügiveo- või tuletõrjeauto) pöördekoridorist. Teepeenra laiust on ristumiskoha lõpus vähendatud 0,5 meetrini, kuna on tunduvalt suurendatud kinnistule sissesõidu teekatte laiust 5,8 meetrini, et tagada sujuvam ja ohutum autoliiklus väravale lähedalolevalt parklaalalt välja ja sissesõidul. Ristumiskoha pöörderaadiused on kontrollitud liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki (prügiauto) pöördekoridoridega.
2.5 VERTIKAALPLANEERING Ristumiskoht ei sea takistusi ekspluatatsioonijärgselt sademevete ärajuhtimisele riigitee kattelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt. Mahasõit riigitee teekatte servast kuni kinnistu piirini on projekteeritud 2% langusega 5m pikkuselt ja mõlemapoolsete põikkalletega 2,5%, mis suunab sadeveed mahasõidult muru alale. Edasi tõuseb mahasõidu ala 1,3 % kuni kinnistu piirini, millega välditakse sadevete liikumist teelt Rohuneeme 112 kinnistule. Edasi kinnistul on juurdepääsutee telje pikkikalle langev 6 m ulatuses kaldega 6 ‰ ja seejärel tõuseb 14 ‰ kaldega kuni järgmise kinnistuni. Juurdepääsutee põikkalle on 2,6% põhjapoole. Tee servadesse ca 5…6 m kaugusel kinnistu piirist (tee madalamatesse kohtadesse) on projekteeritud sademevete vastuvõtmiseks restkaevud.
Riigitee kinnistu muruala maapinna kõrgus säilitatakse, kuid pärast ehitustööde lõppu muru taastatakse.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
9
2.6 VEEVIIMARID
Projektis nähakse ette riigitee aluse ø400 mm truubi merepoolse otsa ühenduseks merega madal kivirahnudega kindlustatud kraav. Eelnevalt ala puhastada.
Riigiteeäärse kraavi vana mahasõidu alune ø300 mm truup asendatakse projekteeritud ristumiskoha ja jalakäijate ülekäigurajalt jätkuva jalgtee aluse uue ø300 mm truubiga. Vana mahasõidu asfaltkate likvideeritakse ja olemasolevat kraavi pikendatakse kuni uue mahasõidu ja jalgtee aluse truubini. Truupide otsad kindlustatakse munakividega tsementsegul. Olemasolev maanteealune truup tuleb puhastada ja merepoolse truubi otsast kuni mereni kulgeva veerenni servad toestatakse suuremate munakivide (kivirahnudega).
2.7 HALJASTUS Teemaal ei kasva puid, mida tuleks ehitustööde käigus kaitsta. Ümberpööramisplatsi ja jalgtee alal praegu kasvavad kaks puud takistavad projektlahenduse realiseerumist ja kuuluvad likvideerimisele. Pärast ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada s.t. teemaa-alale lõplikult viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist. Likvideeritavate 5 puu asemele istutada Rohuneeme tee 112 kinnistul 5 uut puud, mille täiskasvamise kõrgus on vähemalt 6 m.
Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata muru. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (PH 6,5-7,0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Seemne külvitihedus 12-15 g/m2.
Muruseemnesegu võimalik koosseis:
- Punane aruhein 35% - Harilik aruhein 20% - Aasnurmikas 15% - Karjamaa-raihein 30%
2.8 KATENDIKONSTRUKTSIOON Enne riigitee ristumiskoha katendite ja ülekäigu väljaehitamise alustamist tuleb teostada truupide väljaehitamine, olemasolevate Telia Eesti AS-le kuuluva sidekanalisatsiooni torude kaitsmine r/bet plaatidega, Elisa Eesti AS-e kuuluva sideoptilise kaabli kaitsmine r/bet plaatidega (vt.lõikeid 1-1, 2-2) ja projekteeritud sademevee kanalisatsiooni ja riigitee aluse truubi ühinemiskoha kraavi all sideoptilise kaabli allalaskmine, kraavipõhja
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
10
betoneerimine ja servade katmine tsementsegul munakividega (vt.lõige 3-3). Täpsemalt on nende töödele esitatavaid nõudeid käsitletud seletuskirja punktides 2.9 ja 2.10.
Riigitee ristumiskoha (mahasõidu) katendikonstruktsiooni valikul on lähtutud olemasolevatest ehitusgeoloogilistest tingimustest (vt. lõiget 1-1).
Projekteeritud katendikonstruktsioonid:
- Sõidutee tugipeenar purustatud kruusast (segu nr 5 või 6) h=80 mm Katendi tüüp (asfalt-betoonkatend)
- Asfaltbetoon AC-12 surf h= 40 mm - Asfaltbetoon AC-20 base h= 60 mm - Killustikalus kiilumismeetodil, (fr.32/63) kiiluda
fr.16/32 ja 8/16 mm h=200 mm - Dreenikiht (Kf min 1 m/d, Kt=0,98) h=250 mm - Tihendatud olemasolev aluspinnas a) Haljastus - Kasvumuld h=150mm - Täitematerjal (Kf min 0,5 m/ööp, Kt =0,95, vajadusel - Olemasolev aluspinnas
MÄRKUSED: 1. Purustatud kruus, segu nr.5 või 6 (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Lisa 10) 2. Orgaaniline jm külmakerkeohtlik pinnas teekonstruktsioonide alt eemaldada ja
asendada täiteliivaga Kf min=0,5 m/d. 3. Sõidutee, parkla ja kõnnitee killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust
kiilumismeetodil (Macadam) vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a. käskkirjaga nr.0215).
4. Liivpinnasest drenaažikihi elastsusmoodul, mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa. Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis, peab olema ≥120 MPa. Tabel 1 järgi veerg 6 (lähtutud 2020.a. liiklussagedusest AKÖL 2676 a/ööp) Sõidutee [fr 32/63] –C50/10, LA35, F4, FI35,f4; Kiiluda fr. 16/32 ja fr. 8/16 kulu 15 kg/m2. Ühekihiliste aluste ja aluste ülakihtide ehitamisel kasutatavale materjalile LA25 ja FNaCl4 kategooria nõude vajaduse määrab Tellija enne pakkumuste küsimist, lähtudes eeldatavast arvutuslikust liiklusintensiivsusest AKÖL 20, nõutavast Evaj > 275 MPa katte peal ja nõude rakendamise majanduslikust otstarbekusest. Projekteerijal tuleb esitada Tellijale katendiarvutuste käigus kooskõlastamiseks minimaalselt kaks katendikonstruktsiooni alternatiivi koos maksumuste võrdlusega: tardkivi või tardkivi asemel MUKi kasutamisega aluses. Katendikonstruktsioonis peab ainult MUK-i kasutamise korral selle alla jääma fraktsiooniga 32/63 karbonaatsest killustikust kiilutud alus 15- 20cm paksuselt.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
11
Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F4 loetakse tõendatuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt kontrollida.
5. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5…7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlblikuks.
6. Ehituse käigus tuleb kontrollida aluspinnase vastavust ristlõikel esitatuga, erinevuste ilmnemisel vajadusel koostöös projekteerijaga korrigeerida teekonstruktsiooni lahendust.
7. Ehituse käigus rikutud olemasolevad katted tuleb taastada ehitusele eelnevas seisundis.
2.9 PÕHILISED TEEEHITUSLIKE TÖÖDE MAHUD Tööde mahud on arvestatud netomahuna, st. need on mõõdetud jooniste alusel ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt (materjalid on arvestatud paigaldatuna ja tihendatuna).
Kõik mahud tuleb tööde ja hinnapakkumise käigus täpsustada.
Objektil võib esineda mittetöötavaid maa-aluseid kommunikatsioone (veevõrgu, sidekaabli ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja maksumust.
Joonistel esitatud maa-aluste kommunikatsioonide asukohad võivad olla ebatäpsed, mistõttu olemasolevate kommunikatsioonide tegelikest asukohtadest juhtuvad ettenägemata tööd võivad töömahte suurendada. Kaablite asukohad ja paiknevussügavus täpsustada surfimise teel võrguvaldaja esindaja juuresolekul.
Nii Telia sideehitise kui ka Elisa optilise kaabli kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia esindaja ja Elisa volitatud esindaja AS Telco poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Tegutsemine nendele kuuluvates kaitsevööndites on lubatud peale sideehitiste kättenäitamist nende järelvalve töötajate poolt ja selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktides.
Märkus:
Pinnase väljakaevamine ja äravedu (sh. kasvupinnas) on arvutatud plaanil jooniste abil, mahud täpsustada tööde ja hinnapakkumise käigus.
Torutööde mahud on käsitletud torutööde projektis.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
12
Täiteliiva (peenliiva) vajadus ja maht otsustatakse objektil, peale kasvupinnase ja muu ebasobiva pinnase väljakaevamist.
2.10 TÖÖDE TEHNOLOOGIA Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi. Töövõtjal tuleb koostada ajutine liikluskorraldusskeem, see kooskõlastada ning teetööde piirkond tähistada vastavalt kehtivale korrale (Nõuded ajutisele liikluskorraldusele, MTM 13.07.2018 määrus nr 43). Ehitustööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Tanspordiamet.
Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine.
Alltoodav tööde tehnoloogia kirjeldus on täpsustava/informatiivse iseloomuga, et juhtida Töövõtja tähelepanu mõningaile nüanssidele. Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtestatud juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest ( vt. ka p.2,2).
Täpsemad nõuded enne kaevetööde alustamist on esitatud riigitee ristumiskoha ja ülekäigukoha alla jäävate sidekanalisatsiooni ja optilise kaabli valdajate kooskõlastustingimustes.
Lahtikaevatud sidetrassid tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste vältimiseks, tagada sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust sideehitiste järelvalve töötajatega. Kõik sideehitiste kaitse/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik. Ehitusdokumendid sideehitusega seotud tööde kohta edastada Telia sidekanalisatsiooni tööde dokumendid Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee ja Elisa optilise kaabliga seotud tööde kohta kaablivõ[email protected]. Ehitusdokumendid esitada 5 tööpäeva jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist.
Peale Telia esindaja ja Elisa volitatud esindaja AS Telco poolt väljastatud tegutsemisloa saamist ja sideehitiste kättenäitamist nende järelvalve töötajate poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktidega tuleb tööde teostamise käigus enne trasside sulgemist teha pildid optilise kaabli kaitsetorust ja seejärel paigaldatud r/bet plaatidest. Pildid edastada kaablivõ[email protected]
Peale taaskasutatava kasupinnase eemaldamist, Telia sidekanalisatsiooni torude ja Elisa optilise kaabli kaitsmist r/bet plaatidega, sideoptilise kaabli allalaskmist kraavi kohal ja kraavi väljaehitamist, truupide väljaehitamist ja olemasolevate truupide läbipesemist, uue ristumiskoha truubiümbruse täitematerjaliga täitmist ja tihendamist ning ehitusdokumentide edastamist alustatakse teedeehitustöödega.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
13
1) Paigaldatakse täitematerjali (dreeni) kiht ca 25 cm. Tasandatakse see ja tihendatakse vajaliku tiheduseni;
2) Paigaldatakse 20 cm kiilutud killustikalus. Tasandatakse ja tihendatakse. 3) Paigaldatakse asfaltbetoon kihid (vt.pt.2.8); 4) Taastatakse sõidutee tugipeenar purustatud kruusaga (segu nr 5 või 6); 5) Paigaldada pärast teepeenarde tihendamist 15 cm paksune kasvumulla kiht ja
külvata muruseeme; 6) Eemaldada ajutised liiklusmärgid ja paigaldada riigiteest ülekäigukohale alalised
liiklusmärgid: osutusmärgid 534 ja 544 „Ülekäigukoht“ tee läänepoolses servas vähemalt 0,5 m kaugusele teepeenra servast ja idapoolsel küljel ülekäigukoha laienduse kivikattega alal 1 m kaugusele sõiduraja servast (vt. ka seletuskirja p.2.4).
2.11 KVALTEEDINÕUDED Tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelvalvega vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT I, 08.04.2016,1,MTM 03.08.15 m nr 101) ja MTM määruste nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ja määruse nr 101 muutmine MTM 06.04.2016 määrus nr 31.
Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98.
Kõik kattekonstruktsioonid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.
Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas.
Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.
Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.
Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Kõigi teeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.
3 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT I, 08.04.2016,1,MTM 03.08.15 m nr 101) ja MTM määruste nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ja määruse nr 101 muutmine MTM 06.04.2016 määrus nr 31.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
14
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vastava kohaliku Ameti Jäätmesektoriga.
Vana teekatte murdu ja üle jäävat pinnast äravedav ettevõte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Harju-Järva –Rapla regioonis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Kooritud kasvupinnase edasine kasutamisel juhinduda Tallinna jäätmehoolduseeskirja §40 lõigete 6 ja 8 nõuetest.
Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas (lisainfo tel. 640 4285) ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
4 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999.a. määruses nr. 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega, metsaomanikuga, maaomanikuga. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel.
Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava pinnase paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid.
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
15
Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MTM 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud Vabariigi Valitsuse 8.12.1999 määrusele nr 377.
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND Tee kasutaja peab järgima allpool loetletud nõudeid:
1. Üldnõuded: - tänava sõidu- ja kõnniteede vööndi kahjustamine ja risustamine on keelatud - tänaval liiklevate sõidukite gabariidid ja koormused peavad vastama TSMm
29.05.1998 nr 21 kinnitatud „Sõiduki järelvalve eeskirja kehtestamine“ nõuetele - tänaval (asfaltkattega teel) tohib sõita sõiduk, mis toetub tee pinnale
pneumaatiliste või elastsete rehvidega (kaasa arvatud hobusõiduk) - tänaval, teel on keelatud sellised sõidukite avariitööd, mille ajal võib kattele
sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid teekatet lagundavaid aineid - on keelatud maha sõita kohtades, mis ei ole selleks ette nähtud (puuduvad
peale ja mahasõiduteed) - on keelatud ummistada drenaažikaeve, truupe, kraave - on keelatud vedada eeskirjadele mittevastavaid kinnitamata veoseid - on keelatud ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda
(kemikaalid, väetis jne.) 2. Tegevus teel:
- Ilma teevaldaja (omaniku) ja liikluskorraldajate nõusolekuta on keelatud teha mistahes isetegevust (ümber tõsta liiklusmärke, teha kaevetöid, ehitada mahasõite, paigaldada reklaame jne.)
- Tänavaga vahetult külgnevat maad võib korrastada (ehitada piiret) kuni teemaa- ala piirini (kinnistu piirini)
- Mistahes toimingud tänava maa-alal tuleb kooskõlastada tänava haldajaga, kohaliku omavalitsusega ning vastavat eriosa haldavate ametkondadega või omanikega
- Juurdepääsuteel on suurimaks liikluskiiruseks ettenähtud 20 km/h ning sellest tuleb juhinduda, vältimaks avariisid ja väljasõite, mis kahjustavad samuti tee seisukorda
3. Tee seisund: - tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda - mistahes info korral teel esinevatest puudustest tuleb need likvideerida
Seletuskirja koostas:
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
16
Kalju Saard ehitusinsener tel. 521 8821
TÖÖDE MAHUD RIIGITEELT MAHASÕIDUL JA JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURAJAL 1. Kaevata kaevikut (tee küna muld– H=20 cm ja mahasõdu alt ………….…..30 m3 2. Likvideerida olemasolev mahasõit koos truubiga……………………………1 kompl. 3. Paigaldada uus truup ø300 mm………………………………………………. 18 jm 4. Kaitsta Telia sidekanalisatsioon r/bet plaatidega (vt. hulkasid plaanilt ja lõikelt) 5. Kaevata teeäärne kraavipikendus, kuni uue mahasõidu ja jalgtee
aluse truubini……………………………………………………………………ca 8 jm 6. Kindlustada kõikide truupide otsad
munakividega tsementsegul……………………………………………………ca 4 m2 7. Paigaldada ja tihendada kruusliiv H=ca 25 cm……………………………..…33 m3 8. Paigaldada kiilutud killustikust alus Fr 32/63; kiiluda fr 16/32 ja
8/16 H=20 cm…………………………………………………………….……....26 m3 9. Paigaldada mahasõidu ja sõiduteel ülesse võetava kivikatte kohal
asfaltbetoon AC-20 base H=6 cm F=100 m2 ……………………………..,... 6 m3 10. Paigaldada mahasõidu ja sõiduteel ülesse võetava kivikatte kohal
asfaltbetoon AC-12 surf H=4 cm F=100 m2 ……………….………………... 4 m3 11. Paigaldada purustatud kruusast, segu nr 5 või 6, teepeenar
H=8 cm F=23 m2……………………………………………………………..….....2 m3 12. Paigaldada murukatte taastamiseks kasvumulda (säilitada
ol.oleva maapinna kõrgus) ca 15 cm ja külvata muruseeme……….….200 m2 (30 m3) 13. Paigaldada merepoolse kivikate
h=3 cm F=14 m2 ……………………………………………….…………………0,5 m3 14. Paigaldada merepoolne jalgtee kivikatte h=8 cm …………………….……..15 m2 15. Paigaldada jalgtee kivitee paigalduskiht h=3 cm F=23 m2……..………….…0,7 m3 16. Paigaldada jalgtee kivikate (talukivi) h=8 cm ……………………….…….…..23 m2 17. Paigaldada jalgtee madal äärekivi 8x20x1000mm…………………………….26 tk. 18. Ülekäiguraja värvkate („sebra“) vastavalt
teekatte märgistusele 945a 2,5 m laiuselt ………………………………………7 jm 19. Paigaldada liiklusmärgid 543 ja 544 kahel postil kokku………………………4 märki
Märkus: Rohuneeme teel mahasõidu, ülekäiguraja ja kraavi alla jäävate sidekanalisatsiooni ja FOC kaabli kaitsematerjalide hulgad näidatud teeprojekti joonistel, lõigetel ja elektriprojektis.
ROHUNEEME TEE 112 KINNISTU JUURDEPÄÄSUTEE JA PARKLA TÖÖDE MAHUD 1. Tee, parkla, prügiauto ümberpööramiskoha ja kõnnitee alal puude
ja võsa raiumine ja kändude juurimine……………………………………….850 m2 2. Tee, parkla, prügiauto ümberpööramiskoha ja kõnnitee alal koorida
Koostas Maarja Style OÜ Reg. nr 12364279, EEP003242
Riigiteelt mahasõidu ja jalakäijate ülekäiguraja tee-ehitusprojekti
SELETUSKIRI
17
mustmuld ca 20 cm paksuselt ja ladustada omaniku nõusolekul naaberkinnistul vabasse kohta hilisemal haljastuses kasutamiseks…….…850 m2
3. Süvendada edasi tee, parkla, prügiauto ümberpööramiskoha ja kõnnitee alal 20 cm paksuselt ja pinnas ladustada teise vabasse kohta omaniku nõusolekul naaberkinnistul…………………………………….770 m2
4. Paigaldada ja tihendada dreenikiht (kruus-liiv) H=ca 25 cm…..……………195 m2 5. Paigaldada kiilutud killustikust alus Fr 32/63; H=20 cm………………….....160 m3 6. Paigaldada äärekivi 30x15x100 cm……………………………………………145 tk 7. Paigaldada äärekivi 20x8x100 cm………………………………………….....140 tk 8. Paigaldada kivikatete ja murukivi liivalus………………………………..……770 m2 9. Paigaldada tee, parkla ja kõnnitee alade kivikate………………………..…..710 m2
10. Paigaldada betoonist murukivi…………………………………………….........65 m2 11. Paigaldada muruala vertikaalplaneerimiseks varem ladustatud
kooritud esmast mulda…………………………………………………..…….1100 m2 12. Murukatte taastamiseks kasvumulda ca 15 cm ja külvata
muruseeme……………………………………………………………………..1000 m2 13. Naaberkinnistute piiride äärne huumusmuld ja puukoore multš…………….100 m2 14. Istutada elupuu hekk kinnistu põhja ja lõunapiirile………………….…….ca 115 jm 15. Ehitada 1,5 m kõrgust dekoratiivset piirdeaeda (vt.arhitekt.osa)
koos väravatega riigitee piirile kokku………………………………………….....36,5 jm 16. Ehitada Idapiirile 1,5 m kõrgune metallvõrkaed koos väravaga………………37,2 jm
Koostas: Ehitusinsener Kalju Saard tel.521 8821
140
120
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
5
7 6
5
4
7
7
5,80,5
2,7
3,5
2,77,5
7,7
R6
R 6
2,4
T e
rra ss
EHITUSJOON
jalgratta parkla
2 ,33
2 ,40
2,33
3 ,15
3 ,3 3
2 ,8 5
2 ,32
3 .183
. 22
4 4
T errass
2 ,30
Ü m
b e
rtõ s
te tav kivi
2 ,70
2 ,68
2 ,76
2 ,94
2 ,91
3 ,17
3 ,11
2 ,96
2 ,61
O l.o
le v b
et.kivi a sen
da da
a sfa
ltka tte
ga ca
30 m
²
Nähtavuskolmnurk 12x140m
2 .19
A bihoo
ne 1
,85
1 ,10
0 ,53
S u
urem a
te m u
n a
kivid eg
a kin
dlusta tu
d ren
n ve ep
i irini L =
1 0m
P koh
vik13
P e
la m
u2
Riigitee kaitsevöönd
U us b
etoo nkivikate
ca 1
5 m
²
2,26
2%
1,3%
2,2 3,2%
5,25 4%
2,12
4,0 2,5%
2 ,68
5 43
5 44
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
F O
C ka
itse k s p
o o
litatu d
Ø 110 m
m 8 N
S P
V C
torud ko
kku 1 4
m ja
r/b e
t p la
a d
id 0 .9x0.6x0 .06 m
-12 tk.
Nähtavuskolmnurk 8x140m
1 .28
1 .35
- 1.28 Ø
3 0
0 P
L
0 .9 9
K ohvik-restoran
E lam
u
ü le
käig u
rad a
945a
t ähis tada
teekt tem ärgiga
976 1
.35
2,22 2,21
R 2
.40
2 .30
sõidu te
e ja
p arkla(be
to on
kivi)
m uru
kivig a (p
arkim ine
ja + m
be rp
öö ram
.)
kergliikluste e
- kõn nite
e (uus)
kergliikluste e
la ie
nd u
s ü le
kä ig
u ko ha
l
kergliikluse ü lekäigu
ra ja
vöö traja pindala
kõrge ä
ärekivi (laius 8 0 m
m )
m a
d a
l ä ä
re kivi (laius 80 m
m )
sõidu te
e pu
ru statu
d kru
usast tugip eenar
m uru
ja m
uru ta asta
m ine
restkae v Ø
80 0/50
0 re sti kõ
rg usm
ä rg
ig a 3
tk.
p ro
je kt. kõ
rg usm
ärk
M Ä
R K
U S
E D
: 1
. K o
o rd
in a
a d
id L
-E S
T 97 süsteem
is K
õ rg
u se
d E
H 2
0 0
0 sü
ste e
m is, ka
ta strip
iirid ka
n tu
d jo
o n
ise le
M a
a -A
m e
ti a n
d m
e te
p õ
h ja
l. G e
o m
õ õ
d istu
se töö nr 1605-01 on uuendatud kehtivusega kuni
2 0
.ju u
li 2 0
2 1
.a . A
L K
P R
O JE
K T
O Ü
g e
o d
eet V illu V
apper poolt. 2
. S a
d e
m e
ve e
to ru
stikku vt.V
K projektist.
3 . H
o o
n e
vu n
d a
m e
n ti ü
m b
ritse v V
e to
T u
p la
e h
itu sd
re n
a a
ži to ru
stik Ø 2
0 0
m m
la h
e n
d a
takse kinnistu eelprojekti kooseisus.
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 1
2 JU
U R
D E
P Ä
Ä S
U T
E E
JA P
A R
K L
A A
S E
N D
IP LA
A N
T L
-4-01
m ah
asõit (a sfalt)
p rü
give oauto
tru ub
io tste
ja kraa vi või ren
ni serva de
m u
n akivi kind
lu stus
T IN
G M
Ä R
G ID
T IN
G M
Ä R
G ID
p ro
je kt. truu
p
o l.olev truup
tee ka
tte kõ rg
us m ah
asõidu teljel
kõrgu s truu
bi toru pe a
lt ja torum
aterjal
toru kõ rg
used tru
ub i o
tstes
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D oku
m .tä
his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:250
m ärts 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m a
il: p p
oltsa m
@ g
m a
il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
r/b et p
la ad
id kaa
blite ka
itseks
ja lgtee
se rvitu
ud i va
ja du
s riig itee
l R o
h u
ne em
e tee 112 kin
nistu ka su
ks
ju u
rd e
p ää
su te
e se rvituu
d i vajad
us R o
h un
eem e tee 112
kin nistul R
oh u
n ee
m e
tee 1
12 a kasuks
kra avi r / be
to on
p õ
hi pa ksuseg
a 0,1 m .
140
120
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I IN
7 6
5
7
5,80,5
2,7
3,5
7,7
R6
R 6
2,4
140
X =
6 6
0 2
050
Y=544900
jal gr att a pa
r kl a
4 4
X =
6 6
0 2
050
T erra
ss
O l.o
le v b
e t.kivi asendada
a sfa
ltka t te
g a ca 30 m
²
Nähtavuskolmnurk 12x140m
2 .19
M u
n a
kivid e
g a
kindlust atud re
n n
ve e
p i iri ni L=
10m
N P
-08
N P
-07 P koh
vik13
Riigitee kaitsevöönd
U u
s b e
to o
n kivikat e
ca 1
5 m ²
Nähtavuskolmnurk 12x120m
5 43
5 44
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
Nähtavuskolmnurk 8x140m
1 .3
5 - 1.28
Ø 3
0 0P
L
K oh
vik-re s toran
ü le
kä ig
urad a 945a
tä h is ta d a
te e k tte
m ä
r gig a
9 7
6
X =
6 6
0 2
050
140
120
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
I I
7 6
5
7
5,80,5
2,7
3,5
7,7
R6
R 6
2,4
jalgr atta parkla
2 ,33
2 ,40
2,33
2 ,32
4 4
T errass
2 ,30
2 ,70
2 ,68
2 ,76
2 ,61
O l.o
lev b et.kivi a
sen da
da a
sfa ltka
tte ga
ca 30
m ²
Nähtavuskolmnurk 12x140m
2 .19
1 ,85
1 ,10
0 ,53
na kivid
eg a kin
d lu
statu d
en n ve
e p
iirin i L=
10 m
N P
-08
N P
-07 P koh
vik13
Riigitee kaitsevöönd
U us b
etoo nkivikate
ca 1
5 m
²
2,26
2%
1,3%
2,2 3,2%
5,25 4%
2,12
4,0 2,5%
2 ,68
5 43
5 44
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
Nähtavuskolmnurk 8x140m
1 .28
1 .35
- 1.28 Ø
3 0
0 P
L
0 .9 9
K ohvik-restoran
ü le
käig u
rad a
945a
t ähis tada
teekt tem ärgiga
976 1
.35
2,22 2,21
M A
H A
S Õ
IT R
O H
U N
E E
M E
T E
E 11
2 K IN
N IS
T U
LE JA
N Ä
H T
A V
U S
K A
U G
U S
E D
T L
-4-02
M 1
:250
M 1
:1 000
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:250
m ärtsr 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
2.19
us betoonkivikate ca 15 m²
kaitseks poolitatud Ø110 mm 8NS PVC torud u 14 m ja r/bet plaadid 0.9x0.6x0.06 m -12 tk.
1.35 - 1.28 Ø300PL
ülekäigurada 945a
tähistada
teekttemärgiga
976
ISIKLIK KASUTUSÕIGUSE PLAAN ROHUNEEME TEE 112 JALGTEELE
TL-5-01Projekteerija
Joonis
Projekt
Töö nr.
Dokum.tähis:
MõõtKontrollis
maarja style oüPüünsi külas Rohuneeme tee 112 teeprojekt
M1:250
märts 2021
EP1/20
tunnistus nr:106091 EEP003122, ELK000079 e-mail: [email protected]
Rohuneeme tee 112 kinnistu
omanik: Reet Rohesalu telefon: 501 1137 e-mail: [email protected]
KALJU SAARD
PÄRT PÕLTSAM
tel.56242634
[email protected], tel.5218821 allkirjastatud digitaalselt
Jalgtee isiklik kasutusõiguse ala (IKÕ) Rohuneeme tee kinnistul
KM 6,25
KM 6,26
Jrk. nr. IKÕ aka Pos nr
(plaanil)
Kinnistu registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht (riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus
ja lõpp km)
Ala pindala ruutmeetrites
m²
1 Pos 1 10254150 65001:024:0005
11251-Viimsi-Rohuneeme transpordimaa
11251-Viimsi-Rohuneeme 6,25-6,26 km 38 m²
X =
6 6
0 2050
Y=544900
T erra
ss
jalgrattapa rk la
X =
6 6
0 2050
T er ra
ss
Ü m
b ertõ
stetav k
ivi
O l.olev b
et .ki vi asen dada
a sfa
ltka t te
ga ca 27 m ²
A bih o
one
M un
akivid eg
a kind lu
st atud ren
n ve ep
i irini L =
1 0m
N P
-08
N P
-06
N P
-05
N P
-04
N P
-01
N P
-03
N P
-02
N P
-07 P kohvik 1
3
P e
la m
u 2
U us b
etoo nki vikat e
ca 14 m
²
1 079
0.85
0.80
0.70
0.80
0.800.90
0.90
1 082
1 .67 0.33
1 081
1 .57 0.38
1 079
1 .52 0.35
1 078
0 .98 0.73
1 077
1 .96 0.27
1 083
1 .75 0.44
1 084
1 .82 0.29
0.90
1.00
1 .71
1 .85
1 .90
1 .90
1 .85
1 .79
1 .95
2 .00
2 .19
2 .17
1 .75
1 .87
1 .87 1
080 1
.48 0.31
1 .85
1 .70
K ohvik-restoran
E l am
u
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 1
2 a JU
U R
D E
P Ä
Ä S
U T
E E
S E
R V
IT U
U T
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D oku
m .tä
his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:500
m ärts 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
T L
-5-02
Ju u
rd e
p ää
su te
e se
rvituu di a
la (võ
i IK Õ
) 3 06
m ²
R o
hu ne
e m
e te e
1 1
2 kin nistu
l R o
h u
ne em
e te
e 1
1 2a
kin nistu
kasu ks
±0.0 0
= 3
.3 0
±0.0 0
= 3
.2 5
±0.0 0
= 3
.1 5
±0.0 0
= 3
.0 0
±0.0 0
= 2
.8 4
T e
rra ss
ja lgr at ta parkla
70
30 30
40
20
50 60
80
90 3,00
10
20 20
10
10
3. 00
90
3.10
80
20
70
20 10
90 3,00
3.00
60 2,
50
70 60
80 70
40 30
30 50
40
30
20
14 ‰ 62,8
14 ‰
5,0
2 ,33
2,23
2 ,40
2,33
2,6%
3 ,15
3 ,3 3
2 ,8 5
2 ,32
3 .183
. 22
4 4
4 ,4
6‰
30
T errass
80 50
40
2 ,30
60
Ü m
b e
rtõ s
te tav kivi
60
2 ,70
2 ,68
20
2 ,76
2 ,94
2 ,91
3 ,17
3 ,11
2 ,96
2 ,61
O l.o
le v b
et.kivi a sen
da da
a sfa
ltka tte
ga ca
30 m
²
2 .19
A bihoo
ne 1
,85
1 ,10
0 ,53
M un
akivid e
ga kind
lu statud
ren n ve
ep i irini L
= 1
0m
P koh
vik13
P e
la m
u2
U us b
etoo nkivikate
ca 1
5 m
²
60
30 2,26
10
10
20
20
2% 2,13
4,6 1,3%
0,9
2,2 3,2%
5,25 4%
2,12
4,0 2,5%
2 ,68
12,0 3,5%
5
6 6
5
1
1
2
2
3 3
1 .28
1 .35
- 1.28 Ø
3 0
0 P
L
0 .9 9
K ohvik-restoran
E lam
u
ü le
käig u
rad a
945a
t ähis tada
teekt tem ärgiga
976 1
.35
2,22 2,21
1 4 ‰
2 7,560
2 .30
T IN
G M
Ä R
G ID
te e
te lje
p ikkikalle ‰
-s ja va he
kaugus m
ee trites
p ro
je kt. ho
riso ntaa
l kõ rg
u sm
ä rg
i m urd
osaga (nä
it. 2.60) p
ro je
kt. kõ rg
usm ärk
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 1
2 V
E R
T IK
A A
LP LA
N E
E R
IM IN
E
R 2
.40
restkae v Ø
80 0/50
0 re sti kõ
rg usm
ä rg
ig a 3
tk.
sõidu te
e ja p
a rkla(b
e to
on kivi)
m uru
kivig a (p
arkim ine
ja + m
be rp
öö ram
.)
kergliikluste e
- kõn nite
e (uus)
kergliikluste e
la ie
nd u
s ü le
kä ig
u ko
hal
kergliikluse ü lekäigu
ra ja
vöö traja p
indala
kõrge ä
ärekivi m
ad al ä
ärekivi sõidu
te e pu
ru statu
d kru
usast tugipeenar
m uru
ja m
uru ta asta
m ine
m ah
asõit (a sfalt)
tru ub
io tste
ja kraa vi või ren
ni serva de
m u
n akivi kind
lu stus
1 0
8 2
1 .6
7 0
.33
0 .8
0
V iim
si F O
C II e
ta p
p i E
lisa F
O C
sid e
tra ssi teostusjoon
iselt (m õõdistus
G E
O S
.T . tü
ü nr 2 M
9 08
2, joo nis nr 5
) pe ale ka
ntud kaa
bli kõrguse m
õõ distuspu
n kti n
r., ka ab
li a b
s.kõrgu s ja
süg avus m
a a
pinn ast; viite
joon el
a rvutatud
o l.oleva m
a ap
in na
a bsoluu
tkõrgu s (n
t.2.0= 1.67
+ 0.3
3)
sid ekan
alisatsioo ni m
õõ de
tu d süg
avus ja arvu t.ol.o
le va
m aapin
na a
bsoluu tkõrgu
s m õ
õtep unktis
1.90
2 .0
0
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D oku
m .tä
his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:250
m ärts 2021
E P
1/20
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
T L
-6-01
kra avi r / be
to on
põ hi p
a ksuseg
a 0,1 m .
1,00
2,00
3,00
Rohuneeme tee telg
P roje
ktee ritu
d m a
apinn a
kõrg u
sm ärk
O l.ole
va m a
ap in
na kõrg
u sm
ärk
Rohuneeme tee 112 kinnistu piir
Olemasolev Telia Eesti AS kuuluv sidekanalisatsioon
Olemasolev Elisa Eesti AS kuuluv FOC
2,31
2,23 2,23
1,98
2,13
2,331,83
Ø 3
00 1,32
T R
S K
F O
C
2 %
4 ,3 %
1 - 1
M 1
:1 00
3 - 3
M 1
:1 00
Rohuneeme tee telg
O l.ole
v tru u
p Ø 4
00 m m
0 ,53 - 0,9
9
F O
C 0,20
S K
K raa
vi põ h
jas r/b et plaa
t 0 ,1x1,0 x3
,0 m
P roj. tr u
up Ø
3 0 0 m
m
1,00
O l.o
le v T
e lia
s ide kana
lisats ioo n
p ro
j. E l isa
F O
C
1,00
2,00
3,00
Rohuneeme tee telg
P roje
ktee ritu
d te e
pinna kõrg
u sm
ärk
O l.ole
va m a
ap in
na kõrg
u sm
ärk
Rohuneeme tee 112 kinnistu piir
Olemasolev Telia Eesti AS kuuluv sidekanalisatsioon
Olemasolev Elisa Eesti AS kuuluv sidekaabel
2,32
2,22 2,22
1,85
2,12
2,331,83
Ø 3
00 1,29
T R
S K
F O
C
2 ,5 %
4 ,0%O
l.ole v m
aa p ind
M ärku
sed: 1
. E nne
m a
hasõid u
- ja ü le
käig ukoh
a ra
ja m
ist eh ita
jal ko ha
le kutsud
a sid
ekan a
lisa tsioo
n i (T
e lia
) ja F O
C (kuu
lu b E
lisa E e
sti A S
-le, ho old
ab T elco)
valda ja
te e
sind ajad.
2 . F
O C
pikkip ro
fiili ja a
lla laskm
ise jo o
n ist vt. T
L-6-0 4. K
ra avi ko
hal lisa ks
kaitsta F
O C
p oolita
tud Ø
1 10
m m
P V
C to
rug a.
3 . M
aha sõid
u ja üle kõiguko
ha l side
ka n
alisatsio o
ni ko h
ale p
aig ald
ad a
r/be t
p laa
d id
1,0x3 ,0
x0 ,1
m (m
a h
asõid u a
lla 4 tk., ü
le kä
igu kõ
n nite
e alla 1 tk., kraa
vi põh ja 1 tk.), F
O C
paigalda d
a p oo
lita tud
Ø 1
1 0 P
V C
to rud
e s n
in g
p eale
r/be t p
la a
did 0,9x0
,6x0,0 6
m ja
kra avi p
õ hi ka
tta 1
0 0 m
m p
aksu se m
on oliitse
r/be t va
sta va
lt lõige te 1
-1 , 2-2
ja 3 -3 jo
o niste
le. M ah
a sõ
id u
ja ülekäiguko
ha p
laa d
id võ
ib ase n
da d
a m on
oliitse ra
ud b
eto on
iga sa
m a
s m a
hu s.
4 . K
raa vi riigite
e poo lne
n õ
lv ja truup
ide o
tsa d
ka tta
m u
n akivideg
a tsem
e n
tse gul.
2 - 2
M 1
:1 00
1 ,71
1 ,4
1 4
,6
0 ,2
1 ,8
1 1
,2 0
,7 5
,25
1
0,930 ,2
0,1
0,8
4 1
1 ,1
1 ,5
P ro
j. tru up
Ø 400
m m
1,83
0 ,2
r/b et p la
a t 1 ,0x3 ,0
x0,1 m
2 ,73
K
3 ,22
V
O l .ol e
v m a
a pind
0,34
1
0,75
0,74
R o
hun ee
m e
te e
pind
R o
hun eem
e te
e pind
0 ,80,5
0,33
0 ,2
K V
Rohuneeme tee 112 kinnistu piir
r/bet p la
a t 0 ,9x0 ,6
x0,0 6 m
0,73
0,7
1,90 1,85
2,15
2,18
2,26
2,32
0,9
1 ,35 - 1,2
8
2,001,69
1,75
2,18 2,15
2,12 2,15
2,22 2,33
2,19 2,23
2,18 2,15
2,13 2,33
o l.ole
v E lisa
F O
C
0,85
ja lg
tee
p o
olita tu
d ka
itsetoru
2,21
kalle 1:2
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:100
m ärts 2021
E P
1/20T L
-6-02
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 12
T E
E LÕ
IK E
D 1
- 1 , 2
- 2 , 3
- 3
1 ,00
2 ,00
O l.oleva m
a ap
in n
a kõrgu
s, m
O l.oleva F
O C
kõ rg
us m ka
a bli pea
le
P ro
je kt. m
a ap
in n
a kõrg
u s, m
9 3
0 ,00
1 0,7
3 ,6
1 1,6
0,2
P ro
je kt. m
a ap
in d
O l.olev m
aa pin
d O
l.oleva F O
C alla
la sta
v osa O
l.oleva F O
C uu
s a sukoht
O l.olev F
O C
P ro
je kt. truup
Ø 4
0 0
m m
P ro
je kt. m
o n
o liitn
e r/b
et kra a
vi põ hjas
p aksu
se ga
1 00
m m
0 ,93
A lla la
stud F
O C
kõrgu s m
kaa bli
p ea
le
1.79 2.151.48
2.10
2.00
2.231.96
1.871.521.07
1.710.980.84
0.70
1 08
0 1
07 9
1 07
8 1
07 7
1 .0
0
0 .7
0
M ärku
se d:
1 . F
O C
sü g
a vu
se m
õõ tm
isan d
m e
d o n
saa d
u d O
Ü G
E O
S .T
. tö ö
nr 2M 9
08 2
te ostu
sjo o
n iselt n
r 5 (m
õ õ
d istusae
g 30
,1 0
.20 09
). 2
. E n
n e
kra a
vip õ
h ja
ja kü
lg e
d e
kind lu
stu ste
rajam ist e
h ita
jal ko h
a le
ku tsud
a F
O C
(ku ulub
E lisa E
e sti
A S
-le , h
o o
lda b
T e
lco) va ld
a ja
te e
sind aja
d ja
te osta
da m
õõ tm
isko htad
e ja kra a
vip õh
ja son
de eriva
d ka
e ve
au gu
d F
O C
süg a
vuse tä psustam
ise ks.
3 . K
ra a
vi koh al p
a ig
a ld
a d
a F
O C
ka itse
ks p o
o lita
tud Ø
11 0 m
m P
V C
to ru
. 4
. K ra
a vip
õ h
i te o
sta d
a ca
1 0
0 m
m pa
ksuse m o
no liitse
r/b e
t.-ga , kra
a vi kü
lje d ja tru
up ide
o tsad
kind lu
sta d
a tse
m e
n tse
g us m
un akivid
e ga
.
1 07
8
T in
g m
ärk:
M õõ
tm ispu
nkt m a
ap in
na l ja
se lle nu
m be
r
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:100
novem ber 2020
E P
1/20
R O
H U
N E
E M
E T
E E
L F O
C P
IK K
IL Õ
IG E
S A
D E
M E
V E
E
T L
-6-03
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 te
l.5 6
2 42
6 3
4, e -m
a il: p
p oltsa
m @
g m
ail.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
Ü H
IN E
M IS
K R
A A
V I K
O H
A L
5 - 5
M 1
:1 00
4 - 4
M 1
:1 00
6 - 6
M 1
:1 00
M Ä
R K
U S
E D
: 1
. E n
ne m
ah asõidu
ja kõ nn
itee rajam
ist eh itajal koh
ale ku tsud
a side - ja
e le
ktrika ab
li valda ja
e sind
ajad , et täp
su stad
a ka ab
lite a
su ko
ha d ja
kõrgu sm
ärgid te e se
rva ko has.
2 . M
a h
a sõ
id u
ja ü
le kä
ig u
ko h
a l sid
e ka
n a
lisa tsio
o n
i ko h
a le
p a
ig a
ld ada r/bet plaadid 3,0x1,0x0,1 m
ja F O
C paigaldada poolitatud
to ru
d e
s Ø 1
1 0
P V
C to
ru d
e s n
in g
p e
a lt ka
tta r/b
e t 0
,9 x0
,6 x0
,0 6
m p
la a
tidega vastavalt lõigete joonisele. P laadid võib asendada ka
m on
oliitse r/be t sa
m a
s m a
hu s.
3 . A
lu skih
t p u
ru sta
tu d
kru u
s, se g
u n
r. 5 võ
i 6 (T ee ehitam
ise kvaliteedi nõuded, Lisa10) O
rg aa
niline ja kü
lm akerke
oh tlik p
in na
s te ekon
stru ktsioo
nide a
lt e em
alda da
ja asen da
da täite
liivag a K
f m in
= 0
,5 m
/ööp. S
õidu te
e, p arkla ja
kõn nite
e killustika lu
se d ra
ja da
fra ktsion
ee ritu
d killustiku st kiilu
m ism
ee to
dil (M acad
am ) va
stavalt "K illustikust
katen dkih
tide e
hita m
ise ju
he nd
ile"kinn itatud
M aa
ntee am
eti pe ad
irekto ri käskkirja
ga 3
0.04 .2
01 2 nr. 01
67 ). K
ivim aterjali
kva lite
ed in
õu de
d ja killu
stikaluse elastsusm o
od ul tih
en da
tu d aluse pinn
al m õõ
de tu
na IN
S P
E C
T O
R või L
O A
D M
A N
sea dm
ega: T
ab el 1
järgi
- sõ id
u te
e (fr 32/63) - C
5 0
/1 0, L
A 3
5, F 4, F
I35,f4; K
iilu d
a fr 1
6 /3
2 ja
fr 8/16 kulu 15 kg/m ².
4 . H
a lja
sta ta
v m a
a p
in d
tu le
b e
e ln
e va
lt p la
n e
e rid
a , va
ja d
u se
l tä ita
ehitusobjektil saadava pinnasega, katta kasvum ulla kihiga (h =
15 cm
) n in
g kü
lva ta
m u
ru se
e m
e . K
a svu
m u
ld p
e a
b o
le m
a m
in e
ra a
lm u
ld (pH
6,5 ... 7,0) huum use sisaldusega m
in 3% , m
uld ei tohi sisalda
da taim
e de
le kah
ju likke jä
ätm e
id , kive
, killustikku jm s. M
uld tihe nd
ad a nii, e
t ei tekiksvajum isi eg
a ve eloh
kusid, ei tohi kasutad
a kü lm
un ud
p in
na st. O
lem asoleva ja
rajatava ha ljasala piir ü
htlu stad
a ja tasan
da da
n iitm
iskõ lb
liku ks. R
iig itee
rohealal säilita
da m
aa pinn
a kõ rg
us (v.a. m ah
asõidu ja ja
lg te
e ää re
alad ).
5 . E
h itam
ise kä ig
us tuleb kon
trollida a
lu sp
in na
se vasta
vu st ristlõike
l esitatug a, e
rine vu
ste ilm n
em isel vajad
usel koostöös p
ro je
ktee rija
ga korrige
erid a te
ekon stru
ktsioo ni lah
en dust.
6. E hitu
se käigu
s riku tu
d olem asolevad
katte d tu
le b ta
asta da
eh itusele ee
ln evas seisu
nd is.
A S
F A
L T
B E
T O
O N
A C
-12 su
rf 4 C
M A
S F
A L
T B
E T
O O
N A
C -20
b a
se 6 C
M
S E
G U
N R
5 V
Õ I 6 (K
1 m
in 1 m /d; K
1 = 0.98
25 C M
T IH
E N
D A
T U
D O
L .O
LE V
P IN
N A
S
B E
T O
O N
K IV
I (n t. T
A L
U K
IV I) 6 C
M P
A IG
A LD
U S
L IIV
A K
IH T
3 C
M K
IIL U
S T
IK A
LU S
K IILU
M IS
M E
E T
O D
IL fr 3 2/6
3 20 C
M
S E
G U
N R
5 V
Õ I 6 (K
f m in 1 m
/d; K t =
0.98 25 C
M T
IH E
N D
A T
U D
O L
.O LE
V P
IN N
A S
B E
T O
O N
K IV
I (n t. T
A LU
K IV
I) 6 C M
P A
IG A
L D
U S
L IIV
A K
IH T
3 C M
K IIL
U T
U D
K ILL
U S
T IK
U S
T A
L U
S fr 3
2/6 3 2
0 C M
K R
U U
S L
IIV (K
f m in 2 m
/d; K t =
0.98 25
C M
T IH
E N
D A
T U
D O
L .O
LE V
P IN
N A
S
K IILU
D A
fr 1 6
/3 2
JA 8
/1 6
B E
T O
O N
K IV
I 6 C
M
P A
IG A
L D
U S
L IIV
A K
IH T
3 C M
O L
.O L
E V
K IL
LU S
T IK
U S
T A
L U
S K
IILU D
A fr 1
6 /3
2 JA
8 /1
6
O L
.O L
E V
A S
F A
L T
B E
T . K
A T
E N
D L
A M
M U
T A
D A
JA A
S E
N D
A D
A B
E T
O O
N K
IV IG
A (P
U N
A N
E T
A L
U K
IV I)
O L
.O L
E V
R O
H U
N E
E M
E T
E E
(A S
F A
L T
) O
L .O
LE V
K E
R G
L IIK
LU S
T E
E (A
S F
A L
T )
3
2,10 2,21
3 ,7%
2 ,9
2 ,9
5 ,8
vt. p la
anilt 2
,4
0 ,5
0 ,5
S ID
U M
A T
A S
E G
U N
R 5 V
Õ I 6
8 C
M
(K R
U U
S L
IIV )
Ä äre
kivi 8 x 2 0 x 1
0 0 cm
- 9 cm - 7 cm
± 0,0 0
- 7 cm -9 cm
K õnn
itee S
õidutee T
eep e
ena r
2 ,5%
2 ,5 %
1 ,5 %
1 ,5 %
HOONE
5 7
1 ,5
± 0,0 0
9 cm 1
1 cm
2 ,5 %
B E
T O
O N
K IV
I (n t. T
A LU
K IV
I) 6 C M
P A
IG A
L D
U S
L IIV
A K
IH T
3 C M
K IIL
U T
U D
K ILL
U S
T IK
U S
T A
L U
S fr 3
2/6 3 1
5 C M
K R
U U
S L
IIV (K
f m in 2 m
/d; K t =
0.98 25
C M
T IH
E N
D A
T U
D O
L .O
LE V
P IN
N A
S
K IILU
D A
fr 1 6
/3 2
JA 8
/1 6
- 9 cm
0 ,5
0 ,5
Piirdeaed
2 ,5%
2 ,5 %
Ä äre
kivi 15 x 30
x 1 00 cm
M uru
P arkla
S õidutee
K õnn
itee 15 4
14 14
0,1
2 ,5
% 2
,5 %
K IIL
U S
T IK
A LU
S K
IILU M
IS M
E E
T O
D IL fr 3
2/6 3 20
C M
P ro
je ktee
rija
Jo on
is
P rojekt
T ö
ö nr.
D o
ku m
.tä his:
M õ
õt K
o n
trollis
m aarja style oü
P üünsi külas R
ohuneem e tee 112 teeprojekt
M 1:100
m ärtsr 2021
E P
1/20T L
-6-04
tu nn
istus n r:1
0 6091
E E
P 00
3 1
22 , E
L K
0 00
079 e
-m ail: p
p oltsa
m @
g m
a il.com
R o
hu ne
e m
e te
e 11 2
kin n
istu
o m
a n
ik: R e
e t R
ohe salu
tele fo
n : 50
1 113
7 e
-m a
il: pe p
ekala @
ne ti.e
e
K A
LJU S
A A
R D
P Ä
R T
P Õ
LT S
A M
m a.style@
m a
il.ee
te l.5
6 2
42 6
34
m a.style@
m a
il.e e, tel.5
21 8821
a llkirja
sta tu
d d
ig ita
a lselt
R O
H U
N E
E M
E T
E E
1 12
T E
E LÕ
IK E
D 4
- 4 , 5
- 5 , 6
- 6
Lepingu lisa. Ehitamise alustamise teatise ja vastuvõtu akti vorm
Käesolev vorm on kahepoolne.
1. Esmalt täidab ära tabelis toodud andmed teatise esitaja ning digiallkirjastab teatise.
2. Peale ehitustööde valmimist digiallkirjastab sama vormi ameti esindaja ning siis saab vormist ehitise
vastuvõtuakt.
3. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti kandmiseks teeregistrisse.
I Ehitamise alustamise teatis (selle osa täidab lepingu sõlminud huvitatud isik ja allkirjastab faili tervikuna)
Tee nr, nimetus ja km
Kinnistu katastriüksuse tunnus ja
nimetus
Ristumiskoha ehitamise lepingu
nr
Teatise esitaja nimi (nimetus) ja
kontakt
Ehitustööde kestvus
Ehitaja nimi (nimetus, reg. või
isikukood) ja kontakt
Ehitaja MTR kood tegevusalal
„ehitamine“
Ehitusaegse liikluskorralduse eest
vastutaja (nimetus, reg. või
isikukood) ja kontakt
Ehitusaegse liikluskorralduse
projekti kooskõlastuse nr ja
kuupäev*
Omanikujärelevalve teostaja nimi
(nimetus) ja kontakt**
Omanikujärelevalve MTR kood
tegevusalal „omanikujärelevalve“
*Juhul kui ristumiskoha ehitamise lepingu kohaselt on nõutud ehitusaegse liikluskorralduse projekt,
tuleb see koostada ja kooskõlastada enne käesoleva teatise esitamist. Projekti koostab selleks pädevust
omav isik ja kooskõlastab ameti piirkondlik liikluskorraldaja kelle kontaktid on leitavad siit:
https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/kontaktid
**Juhul kui lepingus on omanikujärelevalve nõue
Esitaja allkiri ja kuupäev
/digitaalselt allkirjastatud/
/kuupäev digikonteineris/
II Ehitise vastuvõtu akt (allkirjastab vastuvõtja)
Ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja vastab ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele.
Garantiiperioodi (5 aastat) arvestus algab digiallkirjastamise kuupäevast.
Vastuvõtja allkiri ja kuupäev
/digitaalselt allkirjastatud/
/kuupäev digikonteineris/
us betoonkivikate ca 15 m²
ISIKLIK KASUTUSÕIGUSE PLAAN ROHUNEEME TEE 112 JALGTEELE
TL-5-01Projekteerija
Joonis
Projekt
Töö nr.
Dokum.tähis:
MõõtKontrollis
maarja style oüPüünsi külas Rohuneeme tee 112 teeprojekt
M1:250
aprill 2021
EP1/20
tunnistus nr:106091 EEP003122, ELK000079 e-mail: [email protected]
Rohuneeme tee 112 kinnistu
omanik: Reet Rohesalu telefon: 501 1137 e-mail: [email protected]
KALJU SAARD
PÄRT PÕLTSAM
tel.56242634
[email protected], tel.5218821 allkirjastatud digitaalselt
Jalgtee isiklik kasutusõiguse ala (IKÕ)
KM 6,25
KM 6,26
Jrk. nr. IKÕ aka Pos nr
(plaanil)
Kinnistu registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht (riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus
ja lõpp km)
Ala pindala ruutmeetrites
m²
1 Pos 1 10254150 89001:024:0005
11251-Viimsi-Rohuneeme transpordimaa
11251-Viimsi-Rohuneeme 6,25-6,26 km 38 m²
Kinnistu piir
RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING NR 7.1-1/21/7284-2
Tee omaniku
esindaja
Transpordiamet (edaspidi amet), registrikoodiga 70001490, mida esindab
põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e-
post [email protected]
Ristumiskoha
taotluse esitaja
Huvitatud isik, Rohuneeme tee 112 (katastritunnusega 89001:001:1343)
kinnistu omanik Reet Rohesalu, isikukoodiga 46106030277, e-mail
[email protected], telefon 501 1137
Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et:
- Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha, jalgtee, ülekäiguraja ning kergliiklustee
laienduse ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud;
- Amet nõustub ristumiskoha, jalgtee, ülekäiguraja ja kergliiklustee laienduse ehitamisega
(edaspidi ristumiskoht) taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt
kooskõlastatud projektile „ROHUNEEME TEE 112 Riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja
ehitusprojekt Põhiprojekti staadium“ (Maarja Style OÜ töö nr EP1/20, teede ekspert Pärt
Põltsam Mastlop OÜ, reg.nr 12618952)
- Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine
ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.
1. Lepingu objekt
1.1 Transpordiamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr
11251 Viimsi - Rohuneeme km 6,27 ristumiskoha ehitamiseks lepingus esitatud
tingimustel.
1.2 Ristumiskoht rajatakse Harju maakonnas Viimsi vallas Püünsi külas Rohuneeme 112 kinnistu
(katastritunnus 89001:001:1343) ühendamiseks riigiteega, elamumaa ja ärimaa sihtotstarbe
teenindamiseks. Ristumiskoha kaudu tagatakse juurdepääs ka Rohuneeme tee 112a kinnistule
(katastritunnusega 89001:001:1344).
1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks
riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel.
1.4 Jalgtee osas tuleb kohalikul omavalitsusel esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale
riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks. Palume täita taotluse blankett „Riigivara
kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
1. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal
1.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt Maarja Style OÜ tööle nr EP1/20 „ROHUNEEME TEE 112
Riigitee ristumiskoha ja ülekäiguraja ehitusprojekt Põhiprojekti staadium“ (lepingu lisa 1).
1.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud
kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja -
rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga.
1.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha
projektiga vastavusse viima oma kuludega.
1.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist
eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal.
2. Ehitustööde korraldamine
2.1 Huvitatud isik kohustub tellima ja esitama ametile koos ehitamise alustamise teatise vormiga
ajutise liikluskorralduse lahenduse ning ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse
paigaldamise vastavalt ameti poolt kooskõlastatud lahendusele.
2.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama ametile [email protected] lepingu lisas
toodud „ehitamise alustamise teatise vormi“. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva
enne ehitamise alustamist. Kui amet ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest
teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.
2.3 Maksimaalne ehitustööde kestvus on 3 päeva. Tolmuvaba katte korral kohustub huvitatud isik
paigaldama katte esimesel võimalusel ehitushooaja alguses teavitades eelneva punkti kohaselt
ametit.
2.4 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest ametit koheselt informeerima
[email protected] ja kutsuma kohale ameti esindaja tööde vastuvõtmiseks.
3. Poolte kohustused ja kinnitused
3.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu
alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires
ameti bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile.
3.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad
ainult huvitatud isiku kulul.
3.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja
garantiiperioodil ameti poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks
likvideeritud. Garantiiperiood algab ameti poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud
isik ameti poolt avastatud puuduste kõrvaldamist ameti poolt määratud tähtaja jooksul ei
korralda, on ametil õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks
tehtud kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt.
3.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul
on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega
seonduvad täiendavad kulud.
3.5 Ametil on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta
käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt.
3.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik
kohustatud hüvitama ametile või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega
tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama ametit-d lepingu
alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes)
kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
3.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga.
4. Lepingu kehtivus
4.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest.
Pärast nimetatud tähtaja möödumist on ametil õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele
liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada ameti vastu
mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid.
4.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste
kohustuste täitmiseni.
Lepingu lisad:
Lisa 1 – kooskõlastatud põhiprojekt;
Lisa 2 – ehitamise alustamise teatise vorm.
Transpordiamet: Huvitatud isik:
_______________ _______________
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
us betoonkivikate ca 15 m²
ISIKLIK KASUTUSÕIGUSE PLAAN ROHUNEEME TEE 112 JALGTEELE
TL-5-01Projekteerija
Joonis
Projekt
Töö nr.
Dokum.tähis:
MõõtKontrollis
maarja style oüPüünsi külas Rohuneeme tee 112 teeprojekt
M1:250
aprill 2021
EP1/20
tunnistus nr:106091 EEP003122, ELK000079 e-mail: [email protected]
Rohuneeme tee 112 kinnistu
omanik: Reet Rohesalu telefon: 501 1137 e-mail: [email protected]
KALJU SAARD
PÄRT PÕLTSAM
tel.56242634
[email protected], tel.5218821 allkirjastatud digitaalselt
Jalgtee isiklik kasutusõiguse ala (IKÕ)
KM 6,25
KM 6,26
Jrk. nr. IKÕ aka Pos nr
(plaanil)
Kinnistu registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht (riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus
ja lõpp km)
Ala pindala ruutmeetrites
m²
1 Pos 1 10254150 89001:024:0005
11251-Viimsi-Rohuneeme transpordimaa
11251-Viimsi-Rohuneeme 6,25-6,26 km 38 m²
Kinnistu piir
us betoonkivikate ca 15 m²
ISIKLIK KASUTUSÕIGUSE PLAAN ROHUNEEME TEE 112 JALGTEELE
TL-5-01Projekteerija
Joonis
Projekt
Töö nr.
Dokum.tähis:
MõõtKontrollis
maarja style oüPüünsi külas Rohuneeme tee 112 teeprojekt
M1:250
aprill 2021
EP1/20
tunnistus nr:106091 EEP003122, ELK000079 e-mail: [email protected]
Rohuneeme tee 112 kinnistu
omanik: Reet Rohesalu telefon: 501 1137 e-mail: [email protected]
KALJU SAARD
PÄRT PÕLTSAM
tel.56242634
[email protected], tel.5218821 allkirjastatud digitaalselt
Jalgtee isiklik kasutusõiguse ala (IKÕ)
KM 6,25
KM 6,26
Jrk. nr. IKÕ aka Pos nr
(plaanil)
Kinnistu registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht (riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus
ja lõpp km)
Ala pindala ruutmeetrites
m²
1 Pos 1 10254150 89001:024:0005
11251-Viimsi-Rohuneeme transpordimaa
11251-Viimsi-Rohuneeme 6,25-6,26 km 38 m²
Kinnistu piir
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|