| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-301 |
| Registreeritud | 18.02.2026 |
| Sünkroonitud | 19.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Martin Nurme |
| Originaal | Ava uues aknas |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1029723-5
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber L.MK/320812
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing AKRON
Kontaktisik Aivar Korela
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Osaühing AKRON taotleb Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra.
Parandustaotluse selgitus Taotlust on parandatud vastavalt Keskkonnaameti 10.11.2025 kirjale nr DM-133050-8.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Paali liivakarjäär
Aadress Peetri karjäär, Paali küla, Kambja vald, Tartu maakond
Territoriaalkood 5784
Katastritunnus(ed) 28203:006:0254
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6454371, Y: 658690
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Peetri karjäär (28203:006:0254).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates 02.09.2026
Kuni 01.09.2041
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kambja vald, Tartu maakond 0283
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane
2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane
2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane
2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane
2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane
2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane
2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane
2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane
2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane
2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane
2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane
2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane
2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed2/10
2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane
2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane
2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane
3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane
3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane
3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane
3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane
3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane
3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
3/10
Ei ole asjakohane
3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane
3.11. Lisad Ei ole asjakohane
4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane
4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane
4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane
4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane
4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane
4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane
4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane.
4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane
4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane
4/10
4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane
4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane
4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane
4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane
5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane
5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane
5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane
5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane
5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane
5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane
5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane
5/10
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane
5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane
5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane
5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane
5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane
5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 6/10
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane
5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 7/10
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine
Registrikaardi nr 887
Maardla nimetus Paali
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara
Mäeeraldise nimetus Paali liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 8.73
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.01
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 72
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 27
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, puiste- ja täitematerjal
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 45 000
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 646 tuh m³ 31.12.2025
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh m³ 31.12.2025
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 620 tuh m³
Geoloogilised uuringud
8/10
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Eldi Kaubandus OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/318211
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.12.2011
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.), M. Rändur
Geoloogiafondi number 8222
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1146
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.08.2010
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Maatulundusmaa, rohumaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1._Paali_liivakarjaar._Maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2._Paali_liivakarjaar._Geoloogilised_labiloiked.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3._Paali_liivakarjaar._Korrastatud_maa_plaan.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Paali_liivakarjaar._Keskkonnaloa_L.MK_320812_pikendamise_taotluse_seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1._Keskkonnaministri_11.08.2010_kaskkiri_nr_1146.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: EGF8222.zip
GIS ja CAD failid Lisa 7: Paali_liivakarjaar._Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned.dgn
Lisa 8: Paali_liivakarjaar._Teenindusmaa_piir.dgn
Lisa 9: Paali_liivakarjaar._Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 10: Paali_liivakarjaar._Maeeraldise_piir.dgn
9/10
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane.
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
10/10
89.31
99
97.17
82.68
Pıld
Pıld
Pıld
Pıld
I
I’
I’
I
II’
II
Ip-2
101.17
100.17
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt) TELLIJA
OBJEKTI ASUKOHT
KUUP˜EV
1
MÕÕTKAVA
GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER
11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4
Mäebüroo Nord OÜ
www.maeburoo.ee [email protected]
+372 613 9810
OBJEKT, JOONISE NIMETUS
KOOSTAS
Margus Kukk
VORMISTAS
Viljar Roosimaa
Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2026.
ASUKOHA SKEEM
M 1:50 000
1
Vana-Narva mnt 26, 74114 Harju maakond, Maardu linn, Osaühing AKRON
26PR-818 01.02.2026
M˜EERALDISE PLAAN
PAALI LIIVAKARJ˜˜R
Tartu maakond, Kambja vald
0
1:2000
10 20 40m
4. Maardla varuplokkide andmed: Maavarade register, EGT 2026.
3. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026.
- Aruanne Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010) M. Rändur.
- Keskkonnakaitseluba nr L.MK/320812;
2. Kasutatud:
1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Y = 6 5 8 4 0 0
X=6454400
28301:001:0426 Peetri
28301:001:0425 Nılvaku
28301:001:0424 Metsaääre
28201:001:0287 Liivaaugu
28203:006:0254 Peetri karjäär
28201:001:0286 Einalo
28203:006:0266 Väike-Paali
28203:006:0047 Paikmäe
Geoloogilise läbilıike joonI’I
96
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakırgusjoon abs, m
3
LEPPEM˜RGID
3
Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
28203:006:0254 Peetri karjäär
Plokk 1 aT
X=6454200
Y = 6 5 8 8 0 0
0.3
8.7
2.0
2 3
11
12
13
15
16
17
18
19 2 3
10
11
12
13
14
15
16
Kaardilehe nr: 5441
PAALI LIIVAKARJ˜˜R PAALI MAARDLA
Geoloogiline puurauk
kaitseterviku ülemine kontuur kulgeb mööda mäeeraldise piiri Kaitseterviku nılva alumine kontuur karjääri pıhjal,
Paali I
Raanitsa
Paali I
PK
Raanitsa
Paali I
1
4
5 6
7
8
9
4 5
6 7
8
9
10
Puurkaevu hooldusala
Eesvoolu kaitsevöönd ja selle nimetus
Maaparandushoiuala ja selle nimetus
Interpolatsioonipunkt
(aT - aktiivne tarbevaru) Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria
Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus
P in na s
Betoonehitis
9 9
9 8
1 0 0
1 0 1
95 96
97
98
99
100
95
96
97
98
99
97
90.49
90.45
91.73
92.70
92.21
92.00
92.88
93.76
96.95
93.27
94.10
94.49
93.26
95.21
94.56
95.71
94.40
97.25
95.46
97.50
97.35
97.25
98.09
93.32
98.03
91.88
96.85
96.90
95.16
93.36
97.22
92.81
95.46
98.94
95.99
101.00
98.99
97.97
89.80
92.11
98.34
101.58
94.04
100.91
97.30
99.45
99.58
94.84
99.56
100.09
99.18
101.62
91.65
99.12
98.33
101.78
101.32
100.06
99.87
98.86
104.34
102.90
103.25
100.36
88.26
102.03
95.73
98.56
92.26
103.45
101.91
101.83
103.32
103.39
105.48
104.47
104.80
104.75
105.86
106.16
106.66
103.13
107.01
106.43
100.11
95.26
88.49
107.80
91.09
107.54
108.74
106.69
106.12
108.53
104.08
109.19
108.33
105.49
107.37
105.36
110.01
107.96
106.44
110.55
111.07
110.68
88.75
109.15
111.65
102.85
94.91
98.36
112.13
111.55
87.75
112.91
110.52
109.96
113.08
111.51
111.91
106.54
108.49
108.13
110.50
112.44
108.86
110.25
106.25
107.39
113.28
112.83
102.14
94.27
111.25
103.85
98.02
110.48
111.77
88.45
113.36
109.11
112.12
111.91
109.13
107.72
89.81
108.27
113.79
97.45
113.13
110.76
112.49
102.07
104.89
109.47
113.16
95.38
110.40
106.76
90.58
109.21
114.39
110.05
113.56
99.06
98.26
104.76
103.78
95.68
112.02
106.24
97.42
108.40
110.84
111.91
96.93
98.74
114.17
100.96
109.53
97.81
96.69
99.58
114.01
115.72
103.99
113.28
109.95
112.47
114.89
108.33
100.43
98.13
112.66
114.09
116.45
104.79
112.43
108.99
111.52
108.49
98.78
97.87
101.40
114.81
116.31
110.45
97.64
106.95
109.52
97.97
112.96
112.21
97.23
96.47
108.92
99.47
115.71
109.49
112.50
96.87
98.00
112.00
106.21
109.16
97.00
102.48
111.50
109.81
106.25
99.00
109.88
100.02
101.13
100.93
108.94
105.07
101.27
103.00
99.13
104.82
103.02
103.64
82.68
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
88
9
90
9 0
9 1
91
91
9 2
92
9 2
92
9 3
9 3
93
9 3
9 4
9 4
9 4
94
9 5
95
95
9 5
95
96
9 6
9 6
9 6
9 6
96
9 7
97
9 7
9 7
9 7
9 7
9 7
97
9 7
9 8
98
98
9 8
9 8
9 8
9 8
99
99
99
9 9
9 9
99
9 9
9
100
100
100
1 0 0
1 0 0
1 0 0
1 0 0
1 0 0
1 0 0
101
101
101
101
1 0 1
1 0 1
1 0 1
10 1
102
102
1 0 2
1 0 2
1 0 2
1 0 2
103
103
103
1 0 3
1 0 3
1 0 3
1 0 3
10 4
104
1 0 4
1 0 4
1 0 4
1 0 4
105
105
105
1 0 5
1 0 5
1 0 5
1 0 5
106
106
106
1 0 6
1 0 6
1 0 6
107
107
1 0 7
1 0 7
107
107
108
108
108
1 0 8
1 0 8
1 0 8
109
1 0 9
1 0 9
1 0 9
1 0 9
1 0 9
109
11 0
110
110
110
1 1 0
1 1 0
1 1 0
1 1 0
110
11 1
111
111
111
1 1 1
11 1
1 1 1
1 1 2
1 1 2
11 2
1 1 2
112
1 1 2
11 3
1 1 3
113
1 1 3
11 4
114
1 1 4
115 116
1.5
1.2
2.0
Ip-3
99.17
94.47
Piiri- punkti
X
Koordinaadid
Ynumber
Piiri- punkti
X
Koordinaadid
YnumberPIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID M˜EERALDISE
PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Mäeeraldise pindala: 8.73 ha. Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 9.01 ha.
1.7
5.3
-
1.5
2.5
-
0.4
1.6
1.5
0.6
4.9
1.0
1.5
4.0
2.0
1.5
4.5
2.0
1.0
7.7
0.5
1.3
9.2
-
0.3
0.7
-
2.0
2.0
-
1.3
4.7
-
1.0
1.0
-
1.5
1.5
1.5
1.5
3.0
2.0
PA-9
114.29
101.29
Ip-7
110.27
98.97
PA-2
107.93
96.97
PA-3
101.17
97.67
Ip-1
101.67
97.67
PA-8
110.74
100.24
Ip-6
107.67
98.47 PA-7
102.29
96.29
PA-6
96.44
94.44
Ip-5
98.97
94.47
PA-5
101.08
94.57
PA-4
104.77
96.77
Ip-4
103.67
96.17
PA-1
98.36
-
1.5
11.5
14
99.16
PA-4
104.77
96.77
1.5
4.5
2.0
Puuraugu nr
Suudme abs kırgus, m
Katendi paksus, m
abs kırgus, m Mäeeraldise lamami
Veepealse täiteliiva kihi paksus, m
Veealuse täiteliiva kihi paksus, m
Veetase, abs m
0.2
11.1
-
PA-13
100.00
PA-14
103.67
97.17
PA-12
98.78
PA-15
100.31
PA-11
104.77
97.77
PA-10
105.64
101.64
658596.82
658491.03
658534.47
658527.86
658546.64
658609.69
658626.44
658750.55
658842.60
658845.23
658849.16
658860.50
658836.12
658809.56
658789.49
658777.78
658769.28
658733.65
658654.72
6454479.95
6454410.12
6454292.62
6454200.64
6454155.00
6454072.27
6454096.92
6454280.13
6454415.26
6454419.12
6454441.27
6454463.80
6454466.46
6454474.21
6454487.01
6454497.60
6454508.36
6454507.35
6454531.17
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
658598.01
658491.28
658536.94
658528.04
658545.71
658609.76
658750.61
658845.33
658849.16
658860.50
658836.12
658809.56
658789.49
658766.49
658731.24
658638.87
6454480.73
6454410.28
6454287.70
6454200.20
6454158.93
6454072.54
6454280.41
6454419.66
6454441.27
6454463.80
6454466.46
6454474.21
6454487.01
6454490.27
6454489.28
6454517.15
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
89.31
1 :2
Paali I
Raanitsa
m SW
111
110
109
108
107
106
105
104
103
102
101
100
99
98
97
96
95
94
93
92
91
m NE
111
110
109
108
107
106
105
104
103
102
101
100
99
98
97
96
95
94
93
92
91
L˜BILÕIGE I-I’
28301:001:0425 Nılvaku
28203:006:0254 Peetri karjäär
28203:006:0047 Paikmäe
L˜BILÕIGE II-II’
111
110
109
108
107
106
105
104
103
102
101
100
99
98
97
96
95
94
93
92
91
m NW
111
110
109
108
107
106
105
104
103
102
101
100
99
98
97
96
95
94
93
92
91
m SE
0.3
8.7
2.0
Peetri 28301:001:0426
Peetri karjäär 28203:006:0254
Liivaaugu 28201:001:0287
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt) TELLIJA
OBJEKTI ASUKOHT
KUUP˜EV
MÕÕTKAVA
GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER
11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4
Mäebüroo Nord OÜ
www.maeburoo.ee [email protected]
+372 613 9810
OBJEKT, JOONISE NIMETUS
KOOSTAS
Margus Kukk
VORMISTAS
Viljar Roosimaa Vana-Narva mnt 26, 74114 Harju maakond, Maardu linn, Osaühing AKRON
26PR-818 01.02.2026
Tartu maakond, Kambja vald
0
vert 1:100 hor 1:2000 10 20 40m
GEOLOOGILISED L˜BILÕIKED I-I’...III-III’
PAALI LIIVAKARJ˜˜R
2
L˜BILÕIGE III-III’
Nılvaku 28301:001:0425
28203:006:0254 Peetri karjäär
Liivaaugu 28201:001:0287
P a a li I
R a a n it s a
111
110
109
108
107
106
105
104
103
102
101
100
99
98
97
96
95
94
93
92
91
NW
112
113
114
90
111
110
109
108
107
106
105
104
103
102
101
100
99
98
97
96
95
94
93
92
91
NW
112
113
114
90
115
m
115
m
90 90
89
LEPPEM˜RGID
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus
(aT - aktiivne tarbevaru) Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria
28203:006:0254 Peetri karjäär
4. Maardla varuplokkide andmed: Maavarade register, EGT 2026.
3. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026.
- Aruanne Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010) M. Rändur.
- Keskkonnakaitseluba nr L.MK/320812;
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Kasvukiht
Savialeuriit
Saviliiv
Liivsavi
kruusakas, savikas Liiv, peeneteraline,
Savi
Liiv, väga peeneteraline
Liiv, ülipeeneteraline
Saviliivmoreen vähese kruusaga Liiv, ülipeeneteraline,
Aleuriit
Raanitsa Maaparandushoiuala ja selle nimetus
0.3
8.7
2.0
Uuringupunkti sügavus, m
Kaevandamise nılva kontuur ja nılva kalle
kruusakas Liiv, keskmiseteraline,
Raanitsa
pıhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist Geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne pıhjaveetase ja
11.5
11.5
0.3
3.0
0.3
1.0
0.2
1.3
3.5
12.0
0.2
1.0
9.2
0.4
1.5
3.0
5.0
11.5
0.4
1.5
7.5
0.2
1.8
3.0
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
98.77 98.97
96.57
0.2
1.3
3.5
12.0
6.0 12.0
16.0
0.3
1.0
2.6
5.5
0.4
1.3
3.0
6.0
9.0
0.3
1.5
4.5
7.0
9.0
13.0
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
98.97
PA-15
100.31
0.3
0.7
-
Ip-2
101.17
100.17
1.3
9.2
-
PA-8
110.74
100.24
1.0
7.7
0.5
Ip-6
107.67
98.47
1.5
4.5
2.0
PA-4
104.77
96.77
Ip-4
103.67
96.17
1.5
4.0
2.0
PA-13
100.00
99.27
PA-5
101.08
94.57
1.5
3.0
2.0
PA-4
104.77
96.77
1.5
4.5
2.0
PA-2
107.93
96.97
0.4
1.5
3.0
5.0
98.77
8.0
11.5
7.5
6.5
1.5
0.4
11.0
8.0
6.5
4.5
3.0
0.3
1.3
9.2
-
PA-8
110.74
100.24
99.27
93.87
95.27
98.97
PA-6
96.44
94.44
1.0
1.0
-
PA-7
102.29
96.29
1.3
4.7
-
PA-9
114.29
101.29 -
1.5
11.5
Suudme abs kırgus, m
Katendi paksus, m
Veepealse täiteliiva kihi paksus, m
Veealuse täiteliiva kihi paksus, m
Veetase, abs m
PA-2
107.93
96.97
0.3
11.0
Kihi sügavus maapinnast, m
(PA - puurauk, Ip - interpolatsioonipunkt) Uuringupunkti number
Mäeeraldise lamami abs kırgus, m
1 :2
1 :2
1 :5
1 :2
1 :2
1 :5
1 :2
1 :5
1 :2
1 :2
10.5
8.0
10.5
89.31
99
97.17
82.68
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt) TELLIJA
OBJEKTI ASUKOHT
KUUP˜EV
MÕÕTKAVA
GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER
11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4
Mäebüroo Nord OÜ
www.maeburoo.ee [email protected]
+372 613 9810
OBJEKT, JOONISE NIMETUS
KOOSTAS
Margus Kukk
VORMISTAS
Viljar Roosimaa
Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2026.
ASUKOHA SKEEM
M 1:50 000
1
Vana-Narva mnt 26, 74114 Harju maakond, Maardu linn, Osaühing AKRON
26PR-818 01.02.2026
Tartu maakond, Kambja vald
0
1:2000
10 20 40m
Y = 6 5 8 4 0 0
X=6454400
28301:001:0426 Peetri
28301:001:0425 Nılvaku
28301:001:0424 Metsaääre
28201:001:0287 Liivaaugu
28203:006:0254 Peetri karjäär
28201:001:0286 Einalo
28203:006:0266 Väike-Paali
28203:006:0047 Paikmäe
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakırgusjoon abs, m
3
LEPPEM˜RGID
3
28203:006:0254 Peetri karjäär
X=6454200
Y = 6 5 8 8 0 0
2 3
11
12
13
15
16
17
18
19 2 3
10
11
12
13
14
15
16
Kaardilehe nr: 5441
PAALI LIIVAKARJ˜˜R PAALI MAARDLA
Paali I
Raanitsa
Paali I
PK
Raanitsa
Paali I
1
4
5 6
7
8
9
4 5
6 7
8
9
10
3
KORRASTATUD MAA PLAAN
PAALI LIIVAKARJ˜˜R
2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026.
1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
100
101
104
100
1 0 0
100
95
96
97
99
9 8
9 7
9 9
99
100
1 0 0
1 0 2
1 0 1
1 0 2
99
98
1 0 3
1 0 4
1 0 5
1 0 6
1 0 7
1 0 8
1 0 9
1 1 0
105
106
107
1 0 2
1 0 3
1 0 4
1 0 5
1 0 6
1 0 7
1 0 8
1 0 9
1 1 0
1 1 1
1 1 2
1 1 3
Puurkaevu hooldusala
Eesvoolu kaitsevöönd ja selle nimetus
Maaparandushoiuala ja selle nimetus
Geoloogiline uuringupunkt ja selle number
Saviliivmoreeniga täidetud ala, täite maht 72 tuh m‡
Kasvupinnasega kaetud ala, kasvupinnase maht 27 tuh m‡
Rohumaaks korrastatud ala
Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus
Betoonehitis
90.49
90.45
91.73
92.70
92.21
92.00
92.88
93.76
96.95
93.27
94.10
94.49
93.26
95.21
94.56
95.71
94.40
97.25
95.46
97.50
97.35
97.25
98.09
93.32
98.03
91.88
96.85
96.90
95.16
93.36
97.22
92.81
95.46
98.94
95.99
101.00
98.99
97.97
89.80
92.11
98.34
101.58
94.04
100.91
97.30
99.45
99.58
94.84
99.56
100.09
101.62
91.65
99.12
101.78
99.87
104.34
102.90
88.26
95.73
98.56
92.26
103.39
104.75
100.11
95.26
88.49
91.09
104.08
105.36
88.75
94.91
98.36
87.75
106.54
106.25
94.27
98.02
88.45
109.13
107.72
89.81
97.45
95.38
110.40
90.58
109.21
99.06
98.26
95.68
112.02
97.42
110.84
96.93
98.74
100.96
97.81
96.69
99.58
115.72
113.28
100.43
98.13
114.09
116.45
98.78
97.87
101.40
114.81
116.31
97.64
109.52
97.97
97.23
96.47
108.92
99.47
115.71
96.87
98.00
112.00
97.00
102.48
111.50
109.81
99.00
109.88
100.02
101.13
100.93
108.94
105.07
101.27
103.00
99.13
104.82
103.02
103.64
82.68
88
9
90
9 0
9 1
91
91
9 2
92
9 2
92
9 3
9 3
93
9 3
9 4
9 4
9 4
94
9 5
95
95
9 5
95
96
9 6
9 6
9 6
9 6
96
9 7
97
9 7
9 7
9 7
9 7
9 7
97
9 7
9 8
98
98
9 8
9 8
9 8
9 8
99
99
99
9 9
99
9 9
99
100
100
100
1 0 0
1 0 0
1 0 0
1 0 0
101
101
101
101
1 0 1
1 0 1
10 1
102
1 0 2
103
103
1 0 3
10 4
1 0 4
105
1 0 5
1 0 8
110
110
11 1
1 1 3
1 1 4
115 116
Piiri- punkti
X
Koordinaadid
Ynumber
Piiri- punkti
X
Koordinaadid
YnumberPIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID M˜EERALDISE
PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Mäeeraldise pindala: 8.73 ha. Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 9.01 ha.
14
99.16
PA-4
Veetase, abs m
658596.82
658491.03
658534.47
658527.86
658546.64
658609.69
658626.44
658750.55
658842.60
658845.23
658849.16
658860.50
658836.12
658809.56
658789.49
658777.78
658769.28
658733.65
658654.72
6454479.95
6454410.12
6454292.62
6454200.64
6454155.00
6454072.27
6454096.92
6454280.13
6454415.26
6454419.12
6454441.27
6454463.80
6454466.46
6454474.21
6454487.01
6454497.60
6454508.36
6454507.35
6454531.17
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
658598.01
658491.28
658536.94
658528.04
658545.71
658609.76
658750.61
658845.33
658849.16
658860.50
658836.12
658809.56
658789.49
658766.49
658731.24
658638.87
6454480.73
6454410.28
6454287.70
6454200.20
6454158.93
6454072.54
6454280.41
6454419.66
6454441.27
6454463.80
6454466.46
6454474.21
6454487.01
6454490.27
6454489.28
6454517.15
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
PA-9
Ip-7
PA-2
PA-3
Ip-1
PA-8
Ip-6
PA-7
PA-6
Ip-5
PA-5
Ip-3
PA-4
Ip-4
PA-1
PA-13
PA-14
PA-12
PA-15
PA-11
PA-10
Ip-2
Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 www.maeburoo.ee
Pärnu mnt 232/4 [email protected]
11314 Tallinn +372 613 9810
Tartu maakond
Kambja vald
Paali küla
PAALI LIIVAKARJÄÄR
MAAVARA KAEVANDAMISE
KESKKONNALOA L.MK/320812 KEHTIVUSE AJA
PIKENDAMISE TAOTLUS
Taotleja: Osaühing AKRON
Registrikood: 10520462
Aadress: Harju maakond, Maardu linn, Vana-Narva mnt 26, 74114
Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ
Registrikood: 11560452
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314
Kutsetunnistus nr 189752
Töö nr 26PR-818 Tallinn 2026. a
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 2
Sisukord
1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ................. 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ........................................................... 3 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ........................................... 5 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega ............................................................................................................................... 5 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................................ 6 6. Kaevandamisjäätmed .......................................................................................................... 8 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle
vähendamiseks ............................................................................................................................ 9 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ............................................. 15
Tekstilisad
1. Keskkonnaministri 11.08.2010 käskkiri nr 1146
Digitaalsed lisad
2. Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.),
M. Rändur, EGF 8222
Graafilised lisad
1. Paali liivakarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:2000.
2. Paali liivakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I'…III-III' M hor 1:2000 vert 1:100.
3. Paali liivakarjäär. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 3
1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Osaühing AKRON on Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812
omaja. Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Osaühingule AKRON kuuluval kinnistul. Kehtiva
keskkonnaloa kohaselt on Paali liivakarjääri mäeeraldise pindala 8,87 ha ja teenindusmaa
pindala 11,59 ha, täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 700 tuh m³, millest kaevandatava varu
kogus on 651 tuh m³ ning keskmine tootmismaht aastas on 45 tuh m³. Kaevandatud maa
kasutamise otstarve on veekogu. Keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäev on
02.09.2026. a.
Vastavalt keskkonnaloa kõrvaltingimuste punktile 7 on kaevandamise alustamise eelduseks
väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamine.
Detailplaneeringu kehtestamise menetlus on viibinud kohtuvaidluse tõttu ning seetõttu ei ole
Paali liivakarjääris veel maavara kaevandamisega alustatud. Arvestades eelnevat ei ole Paali
liivakarjääris tehtud markšeiderimõõdistust ning seetõttu ei ole käesolevale taotlusele lisatud
viimase markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni.
Osaühing AKRON tegeleb jätkuvalt väljaveotee lahenduse leidmisega, et alustada
kaevandamisega, ning Transpordiametiga on kooskõlastamisel Paalimäe tee kasutamine
väljaveoteena.
Arvestades eelnevat taotleb Osaühing AKRON Paali liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja pikendamist 15 aasta võrra ning keskkonnaloa
andmete muutmist vastavalt käesolevale taotlusele.
Taotlusega on korrigeeritud olemasoleva mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud vastavaks
kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele. Taotletava mäeeraldise pindala on
8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus mäeeraldisel
on 692 tuh m³ ja keskmine tootmismaht aastas on 45 tuh m³. Kaeveõõs osaliselt täidetakse
katendis oleva saviliivmoreeniga ning kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa.
Paali liivakarjääri maavaravaru kasutusala on täiteliiv, mis sobib kasutamiseks looduslikult ja
sõelutuna teedeehituses ning puiste- ja täitematerjalina.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Paali liivakarjääri asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Paali külas ning on Kambja
alevikust otsesihis ~4 km lõuna pool, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (nr 2)
199 km-lt ~230 m lääne pool. Paali küla keskus on mäeeraldise kirdenurgast ~300 m kirde
pool.
Paali liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha
(graafiline lisa 1).
Paali liivakarjäär asub Osaühing AKRON omandis katastriüksusel Peetri karjäär (tunnus:
28203:006:0254; pindala: 96881,0 m²; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%).
Teenindusmaa külgneb eraomandis katastriüksustega idapiiril Einalo (tunnus:
28201:001:0286; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Liivaaugu (tunnus:
28201:001:0287; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja lõunapiiril Metsaääre (tunnus:
28301:001:0424; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril Nõlvaku (tunnus:
28301:001:0425; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Peetri (tunnus: 28301:001:0426;
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus
Peetri karjäär.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 4
Lähimad elamud on teenindusmaast ~100 m kaugusel põhjas katastriüksusel Paikmäe
(tunnus: 28203:006:0047; sihtotstarve: tootmismaa 95%, elamumaa 5%) ja kirdes
katastriüksusel Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266; sihtotstarve: elamumaa 100%) ning
idas katastriüksusel Einalo (tunnus: 28203:006:0605; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).
Katastriüksuse Paikmäe õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja
pool. Katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist minimaalselt ~27 m kaugusel
põhja pool. Katastriüksuse Einalo (tunnus: 28203:006:0605) õuemaa on mäeeraldise piirist
minimaalselt ~88 m kaugusel ida pool. Katastriüksuse Matsi (tunnus: 28203:006:0545;
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~210 m
kaugusel lõuna pool.
Paali liivakarjääri maapinna reljeef on muutlik – mäeeraldise idaosas on maapinna abs kõrgus
114 m ning reljeef langeb lääne suunas abs kõrguseni 97 m. Mäeeraldisest ~130 m põhja- ja
lääne pool langeb reljeef abs kõrguseni 88 m. Mäeeraldise ala on enamuses haritav maa ning
~1 ha on metsamaa.
Paali liivakarjäär kattub enamuses pindalast maaparandussüsteemiga Raanitsa (vid
2104540010030002) ja väikeses osas maaparandussüsteemiga Paali I (vid
2104540010030001). Geoloogilise uuringu ajal kooskõlastas Põllumajandusameti Tartu
keskus 29. juuni 2010. a otsusega nr 14-1.12/569 Peetri kinnistu (käesoleval ajal Peetri
karjäär) maakasutuse kasutusotstarbe muutuse Raanitsa maaparandusehitiste (ehitis nr. 002.
süsteemi kood 2104540010030) maa-alal tingimusteta (lisa 2).
Teenindusmaa piirist ~83 m loode pool on Paali I maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²
(vid 21045400100300012M) ja teenindusmaa piirist ~182 m lõuna pool on Raanitsa
maaparandussüsteemi kollektoreesvool valgalaga kuni 10 km² (21045400100300023M).
Lähim elektriõhuliin on teenindusmaa kirdenurgast ~80 m kirde pool.
Teenindusmaa kirdenurgast ~216 m kirde pool on III kategooria kaitsealuse liigi Ciconia
ciconia (valge-toonekurg) elupaik (KLO9108256).
Teenindusmaast 100 kuni 275 m kaugusel kirde pool on puurkaevud PRK0054250,
PRK0063374, PRK0073019 ja PRK0006906 (sügavused vahemikus 48 m kuni 130 m).
E-ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Väike-Paali (katastritunnus:
28203:006:0266) kinnistul veevarustuse liik lokaalne, puurkaev.
E-ehituse platvormi andmetel on karjäärist põhja pool Suure-Paali (katastritunnus:
28203:006:0267) ja Tallekese (katastritunnus: 28203:006:0046) ning lõuna pool Matsi
(katastritunnus: 28203:006:0545) kinnistutel veevarustuse liik lokaalne.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (seisuga 16.02.2026. a) ei
ole Paali liivakarjääri ümbruses vähemalt 2 km raadiuses ühtegi salvkaevu.
Teenindusmaast ~86 m kaugusel ida pool on kohalik avalikus kasutuses Paalimäe tee
(nr 2820113).
Teenindusmaast ~275 m ida pool (ida pool Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teed) on
kinnismälestised Kivikalme (vid 12816) ja Kivikalme (vid 12817).
Paali liivakarjääri teenindusmaa piires puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, alal ja
selle lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 5
3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Paali liivakarjääri aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud 2010. a geoloogilise
uuringu Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010. a.),
M. Rändur alusel (lisa 2).
Aastatel 1978-1981 Tartu lähistel tehtud hüdro- ja ehitusgeoloogilise kaardistamise
M 1:50000 andmeil (Gromov jt., 1981) on kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni
Järva kihistu eriteraline liiv seotud jääjärvelise geneesiga savikate setetega kaetud
limnomõhnaga. Läbilõike alumise osa moodustavad põhjafaatsiese setetena savikamad setted
nagu savi, saviliiv, liivsavi või savialeuriit, samuti aleuriit (lglllyrj) Nimetatutel lasub
suhteliselt vähese savi- tolmusisaldusega ülipeeneteraline liiv. Läbilõike ülemise osa
moodustavad peeneteraline kuni keskmiseteraline kruusateri sisaldav liiv, mis uuringuruumi
äärmises edelaosas asendub moreeniga (glllyVj). Viimane katab ~1,5 m paksuse kihina ka
mõhna lage ning nõlvu. Geoloogilise kaardistamise andmeil lasuvad kvaternaari setted Kesk-
Devoni Burtnieki lademe (Ü2br) liivakivil.
Kasulikku kihti moodustav Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu eriteraline liiv on seotud
jääjärvelise geneesiga limnomõhnaga. 1. ploki keskmiselt 7,35 m paksust kihti moodustav,
veetasemest kõrgemal leviv täiteliivana kasutatav materjal on esindatud valdavalt
ülipeeneteralise, kuid ka väga peeneteralise, kohati savika vähest kruusa sisaldava liivaga.
Lisaks on plokki lülitatud puurauk 8 piirkonnas keskmiseteralise kruusaka liiva ca 2 meetri
paksune kiht. 2. ploki veetasemest madalamal paiknev, samuti täiteliivana kasutatav materjal
on esindatud keskmiselt 1,65 m paksuse ülipeeneteralise savika liiva kihiga (graafiline lisa 2).
Ploki 1 looduslikus materjalis on >5 mm osakesi (kruus) keskmiselt 2,28%, 5 kuni 0,05 mm
osakesi (liiv) on keskmiselt 90,07% ja <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) on keskmiselt 7,65%,
liiva keskmine peensusmoodul on 0,73. Ploki 2 looduslikus materjalis on >5 mm osakesi
(kruus) keskmiselt 0,07%, 5 kuni 0,05 mm osakesi (liiv) on keskmiselt 87,22% ja <0,05 mm
osakesi (savi ja tolm) on keskmiselt 12,71%, liiva keskmine peensusmoodul on 0,56.
Veepind paikneb ülipeeneteralise liiva või aleuriidi kihis, vettpidavaks kihiks on savi või
liivsavi. Veetase jälgib nimetad setete kihi pealispinna ja ühtlasi maapinna reljeefi ida-
läänesuunalist langust. Puuraukude rajamise ajal määrati põhjavee tase uuringuruumi
keskosas 99,27 m abs kõrgusel (maapinnast 11,5 m sügavusel). Veetase langeb lääne suunas
mõhna läänejalamilt algava äravoolukraavi otsas 89,31 m abs kõrguseni. Nimetatud kraavi
kaudu toimub piirkonna idasuunaline looduslik äravool Lubjaoja ojja.
Vähemulatuslik on veetaseme põhjasuunaline langus, kus uuringuruumi põhjapiiri vahetus
lähetuses paiknevates seisuveekogudes fikseeriti veetase 97,16 m abs kõrgusel.
Põhjavee esinemist ei fikseeritud mõhna edelanõlval, s.o uuringuruumi lõunanurka rajatud
10-nda puuraugu piirkonnas.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
Paali liivakarjääri aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud Keskkonnaministri
11.08.2010 käskkirjaga nr 1146 (lisa 1) järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru 8,87 ha pindalal 652 tuh m³ (1. plokk);
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru 2,89 ha pindalal 48 tuh m³ (2. plokk, 1. ploki lamamis, allpool
põhjavee taset).
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 6
Paali liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Paali liivamaardla (registrikaart nr 887) täiteliiva
aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 osaliselt – varuplokkidest on välja jäetud katastriüksuste
Einalo (tunnus: 28203:006:0605) ja Väike-Paali (tunnus: 28203:006:0266) elamutele lähemal
kui 100 meetrit paiknev ala.
Paali liivakarjääri mäeeraldise pindala on 8,73 ha ja teenindusmaa pindala on 9,01 ha.
Sügavuti on Paali liivakarjääri mäeeraldise piiriks ploki 1 või 2 alumine piir (lamam).
Arvestades eelnevat on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil geoloogiline
maavaravaru Paali liivakarjääri piires varuplokkide lõikes (tabel 1). Mäeeraldisest jääb välja
ploki 1 varu koguses 6 tuh m³ ja ploki 2 varu koguses 2 tuh m³.
Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded.
Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Paali liivakarjääri mäeeraldise
piiriäärsete nõlvade nõlvus jäetakse veepealses osas kaldega 1:2 ja veealuses osas kaldega 1:5.
Täiendavalt tuleb nõlvatervik jätta mäeeraldise põhja veealuse varu kaevandamisel ploki 2
lõunapiirile nõlvusega 1:5.
Kaevandatava varu maht väheneb nõlvatervikusse jäetava maavara koguse võrra.
Nõlvatervikusse jäetava maavara koguse arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel peale kaevandamise lõpetamist arvestades
eelnevate nõlvakalletega ning vastava kõrgusmudeli alusel on arvutatud nõlvadesse jäetav
varu kogus plokkide lõikes.
Varu kogus mäeeraldise piires, nõlvatervikusse jäetava maavara kogus ja kaevandatav varu
plokis on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Paali liivakarjääri mäeeraldise varud.
Ploki nr Maavara
kasutusala
Allapoole
põhjaveetaset
jääv maavara
Varu
plokis
(tuh m³)
Varu
mäeeraldise
piires
(tuh m³)
Nõlvadesse
jäetav
kogus
(tuh m³)
Kaevandatav
varu
(tuh m³)
1 Täiteliiv Ei 652 646 61 585
2 Täiteliiv Jah 48 46 11 35
Täiteliiva geoloogiline varu mäeeraldisel kokku on 692 tuh m³ (sh allpool veetaset 46 tuh m³),
millest kaevandatava varu maht on 620 tuh m³ (sh allpool veetaset 35 tuh m³).
Paali liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamist taotletakse 15 aastat. Arvestades kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks
ca 1 aasta peale varu ammendumist on kaevandamise aeg ca 14 aastat ja keskmine
tootmismaht aastas 45 tuh m³.
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning
selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Paali liivakarjääris on rahuldavad.
Kattekihi paksus on keskmine, kasulik kiht on enamuses põhjaveetasemest kõrgemal.
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke
ja kattepinnase koorimine.
Kattekihi paksus on 0,2 kuni 2,0 m, sh kasvukihi paksus on 0,3 kuni 0,4 m. Kattekihi hulka on
loetud kasvukihi all paikneva saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni 0,3 kuni 1,6 m paksune
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 7
kiht. Kasvukihi keskmine paksus on 0,31 m ja saviliiva, liivsavi või saviliivmoreeni keskmine
paksus on 0,83 m. Paali liivakarjääri piires kasvukihi kogus on 27 tuh m³ ja saviliiva, liivsavi
või saviliivmoreeni kogus on 72 tuh m³.
Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse osaliselt veealuse varu
kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne osa täitmiseks (plokk 2 ala) 1 m kõrgemale
uuringuaegsest veetasemest ja osaliselt veepealse varu lamami lokaalse sügavama osa
(plokk 1 edelaosa) täitmiseks kuni abs kõrguseni 100,2 m (graafiline lisa 3). Katendis olev
saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse kogu mahus 72 tuh m³ kaeveõõne täitmiseks.
Korrastamistöödel laotatakse kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad)
paljandustööde käigus kooritud ja ladustatud kasvukiht keskmise paksusega 0,31 m ja mahuga
27 tuh m³.
Kasvukiht ja saviliivmoreen tuleb paljandustööde käigus koorida ja ladustada eraldi
teenindusmaale või mäeeraldise piirialale, et moodustada karjääri perimeetrile müra- ja
tolmutõkke vallid. Katendi koorimisel tuleb peale müra- ja tolmutõkke vallide moodustamist
eelistada katendi kohest kasutamist korrastamistöödel ettenähtud asukohas, et vältida katendi
ladustamist mäeeraldise alal.
Plokk 1 edelaosas varu ammendumisel saab kooritud katendi kasutada kohe kaeveõõne
täitmiseks ja katmiseks kasvukihiga. Plokk 2 veealuse liiva kaevandamine on kavandatud
etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa idast lääne poole, nii et iga ala liiva varu
ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva saviliiva, liivsavi ja
saviliivmoreeniga. Vastav kaevandamise- ja korrastamise viis vähendavad korraga
ladustamist vajava katendi kogust ja ladustamise aega.
Põhjaveetasemest kõrgemal on kasuliku kihi paksus 1,0 kuni 11,5 m. Põhjaveetasemest
madalamal on kasuliku kihi paksus 0,5 m kuni 2,0 m.
Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt
ammendatakse põhjaveetasemest kõrgemal olev maavaravaru ning seejärel põhjaveetasemest
allpool olev maavaravaru. Veepealse kasuliku kihi saab ammendada
pöördkoppekskavaatoriga – olenevalt kasuliku kihi paksusest tuleb kaevandada mitme
kaeveastmega. Veealuse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe
kaeveastmega.
Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on kavandatud vajadusel
liiva sõelumine (konservatiivselt on arvestatud vajadusel kogu kaevandatava varu sõelumine
keskmiselt 45 tuh m³ aastas).
Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust
tervikust ja laeb tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Veealuse maavara kaevandamisel
tõstab pöördkoppekskavaator vee ja liiva segu puistangusse ning nõrgunud kaevis laaditakse
tarbijate kalluritele või mobiilsele sõelale. Sõelutud liiv tõstetakse lattu ning laost toimub
laadimine tarbijate kalluritele. Liiva laadimiseks kasutatakse vajadusel frontaallaadurit. Liiva
väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Kehtiva keskkonnaloa täiendavate tingimuste punkt nr 7 kohaselt ei tohi kaevandama hakata
enne väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valiku detailplaneeringu kehtestamist.
Käesolevaga taotletakse täiendavate tingimuste punkt nr 7 sõnastuse muutmist järgnevalt:
„Karjääri väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha kinnitavad KOV ja/või TRAM.“.
Keskkonnaloa saamisel tuleb Paali liivakarjääri maavaravaru kaevandamiseks koostada
kaevandamisprojekt, millega määratakse ohutu ja nõuetekohase kaevandamise nõuded.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 8
Kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne korrastamiseks tuleb koostada kaevandatud
maa korrastamise projekt.
6. Kaevandamisjäätmed
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui
kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava.
Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel,
vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks muuhulgas rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladustamiseks.
Vastavalt jäätmeseadusele on antud jäätmehoidla B-kategooria jäätmehoidla.
Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias.
Maavara kaevandamisel tuleb võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on
tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus.
Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõikele 1 ja 3 on kaevandamisloa omanik
kohustatud korrastama kaevandatud maa ehk maa ja maapõue, mille looduslik seisund on
kaevandamisega muudetud. Kaevandamise tulemusena moodustub kaeveõõs, mis järgib
mäeeraldise horisontaalset ja vertikaalset piiri ning nõlvatervikute kuju.
Vastavalt MaaPS § 9 on kaevandatud maa korrastamine maa endisel või uuel otstarbel taas
kasutuskõlblikuks muutmine. Nõuded kaevandatud maa korrastamiseks on kehtestatud
MaaPS § 80 lõige 10 alusel keskkonnaministri 07.04.2017 vastu võetud määrusega nr 12.
Paali liivakarjääri kaeveõõs osaliselt täidetakse katendis oleva saviliiva, liivsavi ja
saviliivmoreeniga ning kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad) laotatakse
kasvukiht. Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen ning kasvukiht kasutatakse kogu
mahus kaevandatud maa korrastamisel. Paali liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise
otstarve on rohumaa.
Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa
korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise
kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust
kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest
kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud.
Kooritud katend on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra ja tolmu levikut tõkestavate
müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks mäeeraldise ja teenindusmaa piirile. Vallide kõrgus on
kuni 5,0 m ja nõlva kalle 1:2. Vastava ristlõikega ja 1980 m pikkuse valli moodustamiseks
vajalik kattepinnase kogus on 99 tuh m³. Paali liivakarjääri teenindusmaa välispiiri pikkus on
1265 m – seega kasutatakse kaevandamise ajal ~63 tuh m³ kattepinnast müra- ja
tolmutõkkevallide rajamiseks. Ülejäänud kattepinnas, koguses 36 tuh m³, kasutatakse
paljandustööde käigus ilma ladustamata kohe ammendatud ala korrastamiseks.
Paali liivakarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on
looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve.
Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara
kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires,
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 9
kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool
mäeeraldise teenindusmaad.
Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja
levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike
ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei
kaasne keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja vee-
erosiooni mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii
puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute
nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2).
Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise
teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku
ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid
ega kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende
kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad
korrastatakse korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos
ülejäänud alaga.
Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Vajadusel liiv sõelutakse erinevatele
tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa
eraldamiseks. Kogu sõelutud toodang kaubastatakse täielikult.
Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse
ning antakse üle jäätmekäitlejale.
Paali liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei ole
vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa taotluses ei ole vaja täita jäätmete eriosa.
7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja
meetmed selle vähendamiseks
Paali liivakarjääri teenindusmaa piires puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, alal ja
selle lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid.
Lähima elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse Väike-Paali piir on mäeeraldise piirist
minimaalselt ~27 m kaugusel põhja pool. Katastriüksuse Paikmäe (sihtotstarve: tootmismaa
95%, elamumaa 5%) õuemaa on mäeeraldise piirist minimaalselt ~46 m kaugusel põhja pool.
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku reljeefi
muutus ja taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel kaeveõõs osaliselt täidetakse
kattepinnasega ja kaetakse kogu pindalal kasvukihiga ning ala korrastatakse rohumaaks.
Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile.
Kaevandamise ajal on mäeeraldise piirist välja poole leviv peamine mõju kasutatavate
masinate tekitatav müra ja tolm. Praktika põhjal on teada, et looduslikus lasundis sisaldab
materjal sedavõrd niiskust, et materjali eemaldamisel lasundist praktiliselt tolmu ei tekigi.
Masinate töötamisel karjääris astangu all ja/või puistangute vahel ei levi ka masinatest tulenev
müra oluliselt karjääri alast kaugemale.
Keskkonnaloa omaja peab tööde tegemisel kinni pidama keskkonnaministri 16.12.2016. a
vastu võetud määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 10
Paali liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad
tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt
maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on
lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud
müratundliku hoone teepoolsel küljel).
Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja
taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide
seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78).
Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli
neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel
väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate
masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB
vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja
kaevise puistangud.
Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite
liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42
peab transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase
vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil
kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate
masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele
normidele vastavaid kallureid.
Müra tekitajateks Paali liivakarjääris on kaevandamisel kasutatav pöördkoppekskavaator ja
frontaallaadur ning mobiilne sõelumissõlm. Need on paiksed müraallikad ja mõjutavad
vahetult masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Järgnevalt on arvestatud helivõimsustase
ekskavaatoril ja frontaallaaduril 105 dB ning mobiilsel sõelumissõlmel 115 dB. Liiva
kaevandamine ja sõelumine Paali liivakarjääris toimub päevasel ajal.
Vabas õhus leviva heli tase müraallikast kindlal kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral
järgmise valemi (ISO 1996) abil:
L= Lw − (20 log r + 11),
kus:
Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);
Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);
r – kaugus müraallikast (m).
Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta mäeeraldise piiril olevaid
katendivalle, tehnika paiknemist kaeveõõne põhjas ja puistangute vahel ning maapinna
iseloomu jne.
Antud valemit kasutades on mäeeraldise kirdepiiril töötava pöördkoppekskavaatori tekitatav
müratase (arvestamata müratõketega) katastriüksuse Väike-Paali piiril (kaugus ~27 m) 65 dB
ja katastriüksuse Paikmäe õuemaa piiril (kaugus ~46 m) 61 dB.
Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Karjäärimüra
modelleerimised erinevates KMH töödes on näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide
(3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra
levikut ümbritsevatele aladele.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 11
Katastriüksuse Paikmäe õuemaa suunas on teenindusmaa laius väljaspool mäeeraldist 18 m.
Teenindusmaa alale tuleb teha vähemalt 3 m kõrgune katendist müratõkkevall, mille
tulemusel on katastriüksuse Paikmäe õuemaal müratase 51 dB või vähem.
Katastriüksuse Väike-Paali suunas ei ole kogu piirilõigu pikkuses teenindusmaad väljaspool
mäeeraldist. Päevase aja müra piirväärtuse tagamiseks katastriüksuse Väike-Paali piiril tuleb
teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale teha vähemalt 3 m kõrgune katendi vall või
kasutada antud asukohas madalama helivõimsustasemega ekskavaatorit. Kui kasutada
kirdepiiril kaevandamiseks 100 dB helivõimsustasemega ekskavaatorit, siis on katastriüksuse
Väike-Paali piiril müratase 60 dB. Kui teha teenindusmaale ja osaliselt mäeeraldise alale
katastriüksuse Väike-Paali suunas vähemalt 3 m kõrgune katendi vall (põhja laius 12 m), siis
vallist lõuna pool töötava ekskavaatori (105 dB) müratase katastriüksuse Väike-Paali piiril
(kaugus ~58 m) on 49 dB (ekskavaatorist 58 m kaugusel ilma müratõkkevallita on müratase
59 dB).
Mäeeraldise ala jääb põhja- ja kirdepiirist lõuna poole ning aktiivne töötsoon on põhja- ja
kirdepiirist lõuna pool. Kasutatav tehnika paikneb ümbritseva maapinna suhtes süvendis -
kaeveõõne sügavus on katastriüksuse Paikmäe lähistel vähemalt 4,7 m ja katastriüksuse
Väike-Paali lähistel vähemalt 6,5 m.
Kui mäeeraldise põhja- ja kirdepiiril kaevandamise ajaks on teenindusmaale ja mäeeraldisele
tehtud vähemalt 3 m kõrgune müratõkkevall ei ületata katastriüksuse Paikmäe õuemaal ja
katastriüksuse Väike-Paali piiril päevase aja müra piirväärtust.
Müraallikate koostöötamise kirjelduseks on kasutatud järgmist valemit:
Lkoond = 10 × log(10Lp1/10 + 10Lp2/10 + 10Lp3/10 +…+ 10Lpn/10), (Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000)
kus:
Lkoond – müraallikate koosmõju tulemus (dB);
Lp1…n – müratase (dB).
Antud valemit kasutades on pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamise
minimaalne kaugus ilma müratõketeta katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja katastriüksuse
Väike-Paali piirist vähemalt 75 m. Vastaval kaugusel kahe seadme koos töötamisel ilma
müratõketeta ei ületata nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.
Arvestades müratõketega (katendivall, karjääri süvend) on pöördkoppekskavaatori ja
frontaallaaduri koos töötamise minimaalne kaugus katastriüksuse Paikmäe õuemaast ja
katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 25 m.
Arvestamata müratõketega peab liiva sõelumine toimuma katastriüksuste Paikmäe ja Einalo
õuemaa piirist ning katastriüksuse Väike-Paali piirist vähemalt 170 m kaugusel. Sellel
kaugusel mobiilse sõelumissõlme, pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri samaaegsel
töötamisel ilma müratõketeta ei ületata nimetatud vastuvõtjate asukohas päevase aja müra
piirväärtust. Müratõkete ja/või madalama helivõimsustasemega seadmete kasutamisel võib
sõelumine toimuda nimetatud vastuvõtjatele lähemal, kuid keskkonnaloa omajal tuleb
veenduda, et valitud kaugusel töötades ei ületata lähima vastuvõtja asukohas päevase aja müra
piirväärtust.
Arvestades eelnevat ei ületata Paali liivakarjääris kaevandamisel vajalike müratõkete
kasutamisel ning tehnika sobiva kauguse valimisega ja/või madalama helivõimsustasemega
tehnika kasutamisel lähimate vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.
Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt
tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevise langemisel
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 12
ekskavaatori ja laaduri kopast ning sõelalt eralduvad atmosfääri tahked osakesed (PMsum).
Tahkete osakeste emissioon on seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja
tootmismahuga.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe
aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMsum) enam kui 1 tonn. Kaevandamisega
eralduvate tahkete osakeste koguse hindamiseks on kasutatud „EMEP/EEA air pollutant
emission inventory guidebook 2019“ materjalide andmeid ja metoodikat.
Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:
,
kus:
EPM - osakeste (PMsum) eriheide (kg/t);
U – aasta keskmine tuule kiirus (m/s);
M – materjali niiskussisaldus (%);
kmat.hand – 0,0016 (kg/t);
kpms-PM – osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).
Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja
liivakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Paali karjääri puhul
on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on
Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s.
Seega on eriheide liiva laadimisel 0,0012 kg/t (eelneva valemi põhjal) ja sõelumisel
0,0011 kg/t (Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise alusel).
Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite
arvust järgmiselt:
a) veepealse liiva kaevandamine: paigutamine kallurile või sõelale;
b) veealuse liiva kaevandamine: paigutamine puistangusse;
c) vee alt kaevandatud liiva laadimine puistangust kallurile või sõelale;
d) sõeluris sõelumine;
e) sõelalt puistangutesse langemine;
f) ümberpaigutamine ladudesse;
g) ladudest kalluritele laadimine.
Seega kokku võib veepealne kaevis läbida maksimaalselt 5 laadimistsüklit (a, d, e, f, g) ja
veealune kaevis maksimaalselt 6 laadimistsüklit (b, c, d, e, f, g).
Veepealse varu kaevandamisel on nimetatud töötlusetappide rakendamisel eriheite
maksimaalne kogus: 0,0011 + (5 × 0,0012) = 0,0071 kg/t.
Veealuse varu kaevandamisel on nimetatud töötlusetappide rakendamisel eriheite
maksimaalne kogus: 0,0011 + (6 × 0,0012) = 0,0083 kg/t.
Antud töötlusetappide puhul on maksimaalne veepealne kaevandatav maht määruses
sätestatud künnist ületamata 1000 : 0,0071 = 141 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse
juures (1,5 t/m³) on 94 tuh m³ aastas.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 13
Antud töötlusetappide puhul on maksimaalne veealune kaevandatav maht määruses sätestatud
künnist ületamata 1000 : 0,0083 = 121 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures
(1,5 t/m³) on 81 tuh m³ aastas.
Eelnevate kaevandamise koguste ületamisel aastas tuleb taotleda õhusaasteluba (eeldusel, et
kogu kaevandamise mahu tehnoloogiline protsess ja töötsüklite arv vastab eelnevale).
Karjääris töötava pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama
kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat.
Paali liivakarjääri keskmine tootmismaht aastas on 45 tuh m³. Kaevandamisega Paali
liivakarjääris ei ole tootmismahust ning kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul
oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav
õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Tolmu võib tekkida teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara
transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest
ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt.
Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu
niiskusest. Tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad mäeeraldise piirialadel katendi
puistangud ja mäeeraldise alal maavara ja toodangu puistangud. Maavara veol tekkida võivat
tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega.
Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks tuleb vajadusel karjäärisisestel teedel
transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada
mäeeraldisel 10 km/h.
Kavandatava tegevuse tulemusena ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju
ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile (vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid
meetmeid tolmu tekke ennetamiseks).
Paali liivakarjääri maavaravaru on osaliselt allpool põhjaveetaset. Veealuse varu
kaevandamisel ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja tõstab kopaga veealuse maavara
valli nõrguma. Liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate alade kaupa, nii
et iga ala liiva varu ammendumise järel teostatakse kohe tagasitäide katendis oleva
saviliivmoreeniga. Vastav kaevandamise- ja korrastamise viis ei riku piirkonna veerežiimi ega
mõjuta lähedalasuvate majapidamiste veevarustusallikaid. Kavandatava tegevusega ei
pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei alandata
veetaset.
Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud
kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab
ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid.
Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud
valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise
viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud
prügi maha panek. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja
määrdeõlide lekked. Paali liivakarjäär asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
Kehtiva keskkonnaloa täiendavate tingimuste punkt nr 5 kohaselt tuleb kogu
kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire 1 kord aastas
järgmistel kinnistutel:
- Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596);
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 14
- Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253);
- Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545);
- Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190);
- Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002);
- Miie-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431);
- Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088);
- Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0045).
Käesolevaga taotletakse keskkonnaloa täiendavate tingimuste punkt nr 5 kinnistute loetelust
järgnevate kinnistute välja jätmist:
- Ede-Laksi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0596);
- Peetri kinnistu (katastritunnus 28203:006:0253);
- Miie-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0431);
- Alla-Paali kinnistu (katastritunnus 28203:006:0088).
Loeteletud kinnistute andmed on kehtetud ning loetletud kinnistutega seostuvatel kehtivatel
kinnistutel ei ole E-ehituse platvormi andmetel ühtegi hoonet ega veevarustuse liiki.
Lisaks taotletakse käesolevaga täiendavate tingimuste punkt nr 5 kinnistute loetelust
järgnevate kinnistute välja jätmist:
- Keerdo kinnistu (katastritunnus 28203:006:0190);
- Karu kinnistu (katastritunnus 28203:006:0002).
Loetletud kinnistud on mäeeraldisest üle 600 m lõuna pool ning karjääri ala maapinna abs
kõrgus on kinnistute asukoha maapinna abs kõrgusest 7 kuni 14 m kõrgemal. Maa- ja
Ruumiameti 1:50 000 mõõtkavas hüdrogeoloogilise baaskaardi andmetel on Paali
liivakarjääri piirkonnas põhjavee liikumise suund lõunast põhja poole. Arvestades, et Paali
karjääri alal veetaset ei alandata ja karjäär asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal on
kaevandamise mõju nende kinnistute veevarustusele ebatõenäoline.
Lisaks taotletakse käesolevaga täiendavate tingimuste punkt nr 5 sõnastuse täiendamist ja
muutmist ning arvestades eelnevat on uus sõnastus järgnev:
„Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude veetaseme
mõõtmine 1 kord aastas, algusega vähemalt 1 aasta enne veealuse varu kaevandamist,
järgmistel kinnistutel:
- Matsi kinnistu (katastritunnus 28203:006:0545);
- Suure-Paali (katastritunnus 28203:006:0267).“.
Lisaks taotletakse käesolevaga täiendavate tingimuste punkt nr 6 sõnastuse muutmist
järgnevalt:
„Kui punktis 5 loetletud kinnistute kaevudes tekib veevarustuse probleeme ning need on
tõendatult põhjustatud kaevandamisest, siis on keskkonnaloa omaja kohustatud tagama
kinnistule veevarustuse.“.
Paali liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate
töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale
keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele
(operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja
vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud
piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 15
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamisel ümbruskonnale ei kaasne.
Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja
keskkonnaalaseid nõudeid. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada
keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandatud maa korrastatakse vastavalt
korrastamise projektile enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist.
Paali liivakarjääri maavaravaru kaevandamisega ei ole oodata ebasoodsa mõju avaldumist
piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale. Kaevandamise
lõpetamisel ja karjääriala korrastamisel lakkavad tootmistegevusega seotud mõjud.
8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta
Kaevandatava varu ammendamisele järgneb kaeveõõne korrastamine. Kaevandatud maa
korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud
maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja
metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud
sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest
ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku
taastumise.
Korrastamistööd teostatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile, mis
koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest ja
kaevandatud maa korrastamise nõuetest. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et:
- kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele;
- korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku;
- korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased;
- korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele
ja loomadele.
Kaeveõõne korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise piiriäärsetele
nõlvadele ohutud kalded veepealses osas 1:2 ja veealuses osas 1:5.
Katendis olev saviliiv, liivsavi ja saviliivmoreen kasutatakse osaliselt veealuse varu
kaevandamise tulemusena tekkiva kaeveõõne osa täitmiseks (plokk 2 ala) 1 m kõrgemale
uuringuaegsest veetasemest ja osaliselt veepealse varu lamami lokaalse sügavama osa
(plokk 1 edelaosa) täitmiseks kuni abs kõrguseni 100,2 m. Katendis olev saviliiv, liivsavi ja
saviliivmoreen kasutatakse kogu mahus 72 tuh m³ kaeveõõne täitmiseks.
Korrastamistöödel laotatakse kaeveõõne nõlvadele ja põhjale (sh täidetud alad)
paljandustööde käigus kooritud ja ladustatud kasvukiht keskmise paksusega 0,31 m ja mahuga
27 tuh m³.
Katendi koorimisel tuleb eelistada katendi kohest kasutamist korrastamistöödel ettenähtud
asukohas, et vältida katendi ladustamist mäeeraldise alal. Plokk 1 edelaosas varu
ammendumisel saab kooritud katendi kasutada kohe kaeveõõne täitmiseks ja katmiseks
kasvukihiga. Plokk 2 veealuse liiva kaevandamine on kavandatud etapiviisiliselt väiksemate
alade kaupa idast lääne poole, nii et iga ala liiva varu ammendumise järel teostatakse kohe
tagasitäide katendis oleva saviliiva, liivsavi ja saviliivmoreeniga. Vastav kaevandamise- ja
korrastamise viis vähendavad korraga ladustamist vajava katendi kogust ja ladustamise aega.
Paali liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320812 kehtivuse aja
pikendamise taotlus.
Mäebüroo Nord OÜ 2026 16
Paali liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa (graafiline lisa 3).
Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala on
tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on
kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad
nõuetele. Bioloogilise korrastamise käigus tehakse heintaimede seemnete külv rohumaa
moodustamiseks.
Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa
korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat
juurdepääsu olukorda.
Paali liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,01 ha. Hinnangulised kulud
korrastamiseks on ~3000 eur/ha kohta ehk kokku 27 tuhat eurot. Korrastamistööde
maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine ja vallitamine, liiva kaevandamine, kaevetööde
käigus püsikaldega nõlvade kujundamine jne. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi
hulka.
Koostas
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kukk
Mäebüroo Nord OÜ
7C]77T99\@d9d]SCCIdu@ @ - !.+&
/d&//)
5.6789+~@Y ;<=>!<8(1S"11 --
J!547 ,!!: 5 6!T!!?+ 775+627577,+ K!57 :+66+4!,+61 O! 512+345+331 :!6;,+61
kl Q134+ X1 ? 2+!:13:73 13+4!3 `13:: 66!,+6+34115+7,+?1 J!547 C++K kl K ?+4731? :+66+4!,+31:3 T!!+ 775+627577,+3 A4116+6;73!?! L+6;!?! -<MC- E!B 41E47; 21 ? 2+?+31 775+627 !57!6;1 A3!!8767; -C.]Z./]-]M :++O! 512+345115+,+31 65 S/[]B. N75+62 6 41E47; `13:: 66!!,14+ ^P21K!@J!547 512+ 6+ -].-/./]]\ !647; 21 ? 2+?+31 775+627 ? ! C.>N9<-[/-- !?731?.
N75+627577+L L!+:618 J!547 ,!!: 66!3 `!,8O! K!??!3 T!!?+ :F?!3 15! ,!6;+331 :77?7K!? :+66+347? T1145+ A:!4!345+476673 /[/]<(]]W(]]]\B.
N75+62757755+ :!447 Ä 377513 3!3 0!!6+43! ,!!L!5!6;733F3411,+2! Ac-s : ; -/]<-]/[]]]B 6+62 3!?+31?4 :! T!!?+ ? ,!!L!5!6;733F3411,+2! Acds : ; -/]<-]//]]]B. =57!6;1?1 6 ?+3!47; TP??7,!O!6;73!,14+ J!547 :13:731 /\.]W./]-] : 3:P?!3473 65 [email protected]/9SW\.
12 P 2 =57!6;13 41E!:31 1441L!61: :+66+4!;! T!!?+ 775+627577,+ L++513 4D+41?++K! !:4++K61 4!581K!57 ,!E73 Z]] 47E 6Å< A-. O! /. L? ::B.$ $ Q =57!661 K!34!8 :13:: 66!,+6+345+ /W. ,!+ /]]S. !!34! ,DD57313 65 CC Çl?;21 ? 2+?+31 775+,+34VV O! ,!!K!5! 21 ? 2+?+31 775+627 4121,+31 : 5;w 3D4134!47; 6P7141?1.
=5K134!;13 11?4 ;74 O! ,!!LP7131!;731 vS ?P+:1 / 6+62 v -] ?P+2141 / O! W !?731? 6+62 ?DE47;13 Q134+ >!!K!5!;1 ` ,+3O 6+ /\. O77?+ /]-].! +34762+ L5 4 : ??+?+3134 4373134 65 -]@-W/(
- `+66+4!6 kN Q134+ X1 ? 2+!:13:73 4VV ÇT!!?+ 775+627577,+ 21 ? 2+?+61 775+62 J!547,!!?É !?731? 31+372! ]-.]Z./]-] T!!?+ 775+627577,+ K!57 OD52,+31?4( -Ñ 4D+41?++K! !:4++K61 4!581K!57 [M[Z E! L+6;!?!? WS/ 47E ,< A-. L? ::By l/ 4D+41?++K! !:4++K61 4!581K!57 /M[\ E! L+6;!?!? C[ 47E ,< A/. L? ::M -. L? :+ ?!,!,+3M
9!?ÖL ? OLPEO!K11 4!314B.
.13:: 66!512+345+ K ?+4!47; 4VV4?1O!? ,!!5;?!41 6+,+347 3!3M >!!@!,14+?M : 55!?;!;! T!!?+ 775+627577,+ :!6;,+61 :13:: 66!512+345+ ,!!5;?!41 6+,+347331 T!!?+ ?++K!,!!5;?!6!M
-.
/. Ü
GJ %?!@A-3!a á,;?734!;! <]LD1K! O :37? 41!4!K!:3 4121,+3134M 13+4!;13 :!18731 +: 847331 - !?;73,1614?731 31!;734+:73 3D4134!47; : 55!3. 0:::2 9 :
^!!673 JY?,:+á+
b!!4!YKO4+!!L 71 c!??!K!?+43F3M
3!: 6;M `13:: 66!!,14M >!!@!,14M kl Q134+ X1 ? 2+!:13:73M `!,8O! J!547 C++K kl
I ." \--%! vwxB
0 # Z>1Z 2>0>