Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1032228

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1032228

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi AS Tariston

Kontaktisik Kauri Kiiman

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardlas Kandle liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Taotletav karjäär asub piirkonnas, kus Haljala vald on algatanud eriplaneeringu tuulepargi rajamiseks sobiva asukoha leidmiseks. Arvestades tuuleparkide rajamiseks vajaminevat täitematerjali mahtu, vähendab karjääri paiknemine rajatava tuulepargi läheduses materjali transpordist tulenevat CO2 emisioonide hulka ja mõju keskkonnale. Haljala valla algatatud eriplaneeringu alad jäävad taotletavast karjäärist ca 1,5 kuni 10,5 km kaugusele. Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsus 23.03.2022. a korraldusega nr 97 algatanud Riigitee 1 (Tallinn- Narva põhimaantee) Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemise. Seega suureneb tulevikus ka piirkondlik täitematerjali vajadus teedeehituse valdkonnas. Tallinn-Narva põhimaantee jääb taotletavast karjäärist ca 8 km kaugusele. Taotleja hakkab Kandle liivakarjääri materjali kasutama nii eelpool nimetatud suurte taristuobjektide kui ka muu piirkondliku ehitustegevuse varustamiseks.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Kandle liivakarjäär

Aadress Kunda metskond 58, Kandle küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Territoriaalkood 2664

Katastritunnus(ed) 19003:001:0360, 19003:001:0055

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6598300, Y: 627000

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kunda metskond 58 (19003:001:0360).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 15 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Haljala vald, Lääne-Viru maakond 0191

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine 2/5

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 1 046

Maardla nimetus Kandle

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Kandle liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 18.14

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.90

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 40

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 40

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 86 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 362 tuh m³ 01.10.2025

2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 019 tuh m³ 01.10.2025

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 1 209 tuh m³

3/5

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523931

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 30.06.2030

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025)

Geoloogiafondi number 47378

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-145

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 23.12.2025

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ning metsa- ja rohumaa

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Kandle_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Kandle_liivakarjaari_profiilid.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Kandle_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kandle_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_145_Laane_Viru_maakonna_Kandle_liivamaardla_registrisse_kandmine.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Kandle_uuringuruumi_aruanne.asice

GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 9: ME_LAMAM.dgn

Lisa 10: Maamudel_Kandle.dgn

4/5

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Nimetus Manus Transpordiameti kooskõlastus 13.02.2026 Lisa 11: 7.1_7262262_2_13.02.2026_Valjaminev_kiri.asice

Allkirjastatud Kandle liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Kandle_liivakarjaari_MKLT.asice

5/5

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Ürgmaa 88703:002:0156

17170 V õle-V

ainupea-K unda tee 19003:001:0920

Kunda metskond 65 19003:001:0055

Keldrimäe 19003:001:0255

1

2

3

4

5

6

7

8

9

AS Tariston Kandle liivakarjäär

KANDLE LIIVAMAARDLA

plokk 1 EL aT plokk 2 EL aT

58.90 (28.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

58.30 (28.08.2025)

58.70 (28.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.30 (28.08.2025)

59.40 (28.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.90 (29.08.2025)

60.10 (29.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

3

2

1

4

5 6

7

8

9

10

11

12

13

I

II

III'

IV'

II'

I'

IV

III Pa-1 60.40 56.40

0.3/0.2 3.7

Pa-3 60.00 52.80

0.3/0.2 6.9

Pa-4 59.90 49.90

0.1/0.1 9.9+

Pa-5 59.50 49.50

0.2/0.1 9.8+

Pa-2 61.00 58.50

0.3/0.3 2.2

Pa-10 60.60 52.40

0.2/0.2 8.0

Pa-9 60.40 50.40

0.1/0.1 9.9+

Pa-6 60.50 50.50

0.1/0.1 9.9+

Pa-7 60.70 50.70

0.1/0.1 9.9+

Pa-8 61.00 52.00

0.3/0.2 8.7

Pa-12 60.70 52.50

0.1/0.1 8.1

Pa-11 61.20 53.80

0.3/0.1 7.1

Pa-13 61.40 54.30

0.4/0.4 6.7

Pa-14 61.70 56.20

0.3/0.1 5.2

Pa-15 61.20 54.70

0.2/0.2 6.3

KANDLE LIIVAKARJÄÄR

KANDLE LIIVAMAARLDA

(1046)

02.2026 1:1000 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

31

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ puuraugud (EGF 47378):

60.10 (29.08.2025)

Varuploki piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon

Tee kaitsevöönd

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Pa-1 60.40 56.40

0.3/0.2 3.7

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi augustis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-254). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 6. Plokk 1 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 58,5 m.

KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number1

Maavara väljaveotee asukoht

Nõlvaterviku alumine piir

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Ürgmaa 88703:002:0156

17170 V õle-V

ainupea-K unda tee 19003:001:0920

Kunda metskond 65 19003:001:0055

Keldrimäe 19003:001:0255

1

2

3

4

5

6

7

8

9

I

II

III'

IV'

II'

I'

IV

III Pa-1 60.40 56.40

0.3/0.2 3.7

Pa-3 60.00 52.80

0.3/0.2 6.9

Pa-4 59.90 49.90

0.1/0.1 9.9+

Pa-5 59.50 49.50

0.2/0.1 9.8+

Pa-2 61.00 58.50

0.3/0.3 2.2

Pa-10 60.60 52.40

0.2/0.2 8.0

Pa-9 60.40 50.40

0.1/0.1 9.9+

Pa-6 60.50 50.50

0.1/0.1 9.9+

Pa-7 60.70 50.70

0.1/0.1 9.9+

Pa-8 61.00 52.00

0.3/0.2 8.7

Pa-12 60.70 52.50

0.1/0.1 8.1

Pa-11 61.20 53.80

0.3/0.1 7.1

Pa-13 61.40 54.30

0.4/0.4 6.7

Pa-14 61.70 56.20

0.3/0.1 5.2

Pa-15 61.20 54.70

0.2/0.2 6.3

AS Tariston Kandle liivakarjäär

KANDLE LIIVAMAARDLA

plokk 1 EL aT plokk 2 EL aT

58.90 (28.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

58.30 (28.08.2025)

58.70 (28.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.30 (28.08.2025)

59.40 (28.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.90 (29.08.2025)

60.10 (29.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

3

2

1

4

5 6

7

8

9

10

11

12

13

KANDLE LIIVAKARJÄÄR

02.2026 1:1000 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

31

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ puuraugud (EGF 47378):

60.10 (29.08.2025)

Varuploki piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon

Tee kaitsevöönd

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Pa-1 60.40 56.40

0.3/0.2 3.7

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi augustis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-254). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 6. Plokk 1 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 59,5 m.

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number1

Maavara väljaveotee asukoht

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tanel Mäger

KOBRAS OÜ

[email protected]

Riia 35

50410, Tartu, Tartu maakond

Teie 09.02.2026

Meie 13.02.2026 nr 7.1-7/26/2262-2

Kandle karjääri taotlus

Teavitate, et Kobras OÜ koostab Haljala vallas Kandle külas asuva Kandle liivakarjääri maavara

kaevandamisloa taotlust. Palute kooskõlastada teenindusmaa kattumise riigitee kaitsevööndiga.

Mäeeraldis piirneb lääne suunast riigitee 17170 Võle-Vainupea-Kunda kaitsevööndiga. Taotleja soovib

mäeeraldise teenindusmaa osalist paiknemist riigitee 17170 kaitsevööndis, et ladustada sinna mäeeraldise

alalt kooritav kattekiht. Rajatav katendivall moodustab ühtlasi ohutusbarjääri karjääri ja maantee vahele.

Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist:

- taotletav Kandle liivakarjäär piirneb riigiteega 17170 km 5,28 – 5,95. Taotletaval mäeeraldisel

otsene puutumus riigitee kaitsevööndiga puudub. Teenindusmaa jääb 14 - 14,5 m kaugusele riigitee

katte servast;

- sobilik maavara väljaveotee asukoht on riigitee 17170 km 5,94 asuv mahasõit;

- enne kaevandamistööde alustamist tuleb riigiteel 17170 materjalide väljaveoks kasutatav

ristumiskoht km 5,94 rekonstrueerida, sest oleva ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks

sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded

projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel;

- maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt teekaitsevööndi ulatuses enne riigiteega ristumist

viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg

1 on keelatud teed kahjustada ja risustada.

Transpordiamet nõustub kooritud pinnasevalli asukohaga riigitee 17170 teekaitsevööndis vähima

kaugusega 14 m riigitee katte servast, järgmistel tingimustel:

1. Maavara väljaveotee asukoht kantakse taotluse mäeeraldise plaanile.

2. Maavara väljaveotee ristumiseks riigiteega taotletakse Transpordiametilt tingimused vastavalt ülapool

toodule.

3. Pinnasevalli rajamisel välditakse pinnase ja tolmu kandumist riigiteele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]

TÖÖ NR 2026-032

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

X= 6598300, Y= 627000

LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA

KANDLE LIIVAMAARDLA

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Veebruar 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kandle liivamaardla Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla, Kunda metskond 58 (kü

19003:001:0360), Kunda metskond 65 (kü 19003:001:0055)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr

2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 6

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 8

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ......................................................................................... 11

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 17

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a korraldus nr 13-5/25-145.

2. Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025).

3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami

samakõrgusjooned ruumiobjektina.

4. Transpordiameti 13.02.2026 kiri nr 7.1-7/26/2262-2.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 110887843) taotleb maavara kaevandamise luba Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle

külas Kandle liivamaardlas (registrikaardi nr 1046) Kandle liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru

ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a

korraldusega nr 13-5/25-145 aruandes „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga

01.10.2025)” (EGF aruande nr 47378) esitatud ettepaneku alusel.

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede

aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja

taristuobjektide ehitamisega.

Taotletav karjäär asub piirkonnas, kus Haljala vald on algatanud eriplaneeringu tuulepargi rajamiseks sobiva

asukoha leidmiseks. Arvestades tuuleparkide rajamiseks vajaminevat täitematerjali mahtu, vähendab karjääri

paiknemine rajatava tuulepargi läheduses materjali transpordist tulenevat CO2 emisioonide hulka ja mõju

keskkonnale. Haljala valla algatatud eriplaneeringu alad jäävad taotletavast karjäärist ca 1,5 kuni 10,5 km

kaugusele. Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsus 23.03.2022. a korraldusega nr 97 algatanud Riigitee 1 (Tallinn-

Narva põhimaantee) Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemise. Seega suureneb tulevikus ka piirkondlik

täitematerjali vajadus teedeehituse valdkonnas. Tallinn-Narva põhimaantee jääb taotletavast karjäärist ca 8 km

kaugusele.

Taotleja hakkab Kandle liivakarjääri materjali kasutama nii eelpool nimetatud suurte taristuobjektide kui ka

muu piirkondliku ehitustegevuse varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste

ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude

koostamiseks ning heade filtratsiooniomaduste tõttu ka maanteede dreenkihi rajamiseks.

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Kandle liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kunda

metskond 58 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on

348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa

100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium

ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaa põhjaosas Rakvere linnast ca 17 km kaugusel põhja suunas Haljala

vallas Kandle külas. Kandle liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°30’12’’ p.l. ja 26°14’34’’ i.p.

ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6434 (graafiline lisa 1. Kandle

liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kandle liivakarjäär piirneb idast Keldrimäe (katastriüksuse tunnus 19003:001:0255, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala on 128 298 m²) katastriüksusega. Põhja ja lääne suunas jätkub Kunda

metskond 58 ning lõuna suunas jätkub Kunda metskond 65 katastriüksus.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18

Kandle liivakarjääri läbib loode-kagu suunaliselt metsatee (ETAK tunnus 5104283). Kandle liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 14 – 15 m kaugusele lääne suunda jääb Võle-Vainupea-Kunda riigi

kõrvalmaantee nr 17170. Transpordiamet on kooskõlastanud mäeeraldise teenindusmaa paiknemise maantee

kaitsevööndis vähima kaugusega 14 m riigitee katte servast (tekstilisa 4).

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Kandle liivakarjääri

teenindusmaa piirist ca 210 m kaugusel ida suunas Männiniidu (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179,

sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel.

Maastikuliselt paikneb Kandle liivakarjäär Viru lavamaa põhjaservas, Soome lahe rannikumadaliku piirjoonel.

Piirkonda iseloomustavad osaliselt mattunud aluspõhja astangud, piirkonna pinnakate on seotud tasase

pinnareljeefiga limnoglatsiaalse liivikuga. Varasemate geoloogiliste uuringute tulemusena on piirkonda

moodustatud Kandle liiva perspektiivala ja Matsu liiva leviala.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Kandle

liivakarjääris vahemikku 57,7 – 62,5 m, maapind on tasane ning kergelt lainjas.

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS

Kandle liivakarjääri alal on tehtud geoloogilisi uuringuid kahel korral:

1984. aastal tehti geoloogiline uuring kruusa- ja liivaotsingutööde käigus Rakvere KEK tellimusel.3 Uuringu

käigus rajati alale kokku üheksa puurauku ning võeti kolm pinnaseproovi. Puuraukude täpsed koordinaadid

pole kättesaadavad. Kasulikuks kihiks osutus kruusa vahekihtidega peenliiv, mille paksus varieerus vahemikus

3,8 – 6,5 m, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi paksuseks mõõdeti 0,2 m. Proovides määrati savi- ja

tolmuosakeste sisaldus vahemikus 3,0 – 4,8%, peensusmoodul jäi vahemikku 1,13 – 1,23. Põhjavee tase

registreeriti maapinnast 1,9 – 2,0 m sügavusel. Uuringu tulemusel eraldati 32 hektari suurusel alal perspektiivne

liiva varu mahuga 1440 tuh m3, millest 640 tuh m3 paikneb allpool veetaset.

2025. aastal tegi Kobras OÜ Kandle uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati 15 puurauku ja võeti

30 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Uuringu

tulemusena moodustati Kandle liivamaardla ning võeti arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (18,14 ha,

maht 362 tuh m3) ülalpool põhjavee taset ja plokk 2 (18,14 ha, maht 1019 tuh m3) allpool põhjavee taset.

Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus 23.12.2025 nr 13-5/25-145. Lääne-Viru maakonna Kandle

liivamaardla registrisse kandmine:

1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2025 maavarade registrisse Kandle

uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:

1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 362 tuh m3 (aruandes 1. plokk),

1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Baaskaardi Rakvere (6434) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine (EGF aruande nr 7812). 3 Aruanne kruusa ja liiva otsingutöödest Rakvere Kolhooside Ehituskontorile (EGF aruande nr 4104). 4 Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47378).

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18

1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 1019 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki

lamamis.

2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade

registrisse Kandle liivamaardlana.

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS

Kandle liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta augustis puuritud 15 puuraugu

(PA-1...15, sügavusega 2,6 – 10,0 m) andmete põhjal.

Kandle liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,4 m paksune mustjaspruun kuni hall, lõimiselt liivane, huumus

(kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 0,2 m paksune oranži värvi ülipeeneteralise orgaanikaseguse liiva

kiht (Q2_a). Kattekihi paksus on Kandle liivakarjääris keskmiselt 0,2 m.

Kandle liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg) paksusega 2,2 m (Pa-2) kuni 9,9+ m

(Pa-4, Pa-6…7, Pa-9), keskmine paksus on 7,6 m. Liivakiht jaguneb kaheks: ülemine intervall (ülalpool veetaset)

on beeži või helebeeži värvi, valdavalt peeneteraline, ühtlane ja kohev ning sisaldab kohati veeriseid ja vähesel

määral lubjakivirähka. Alumine intervall (allpool veetaset) on helehalli kuni tumehalli värvi, kohev kuni tihe,

sisaldab õhukeste vahekihtidena kojafragmente ja vähesel määral orgaanikat, terasuurus varieerub

ülipeeneteralisest jämeteraliseni, esineb üksikuid veeriseid. Lõimiselt on materjal hästi kuni väga hästi

sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuuruse osis. Kruusa osis

(>31,5 mm) puudub täielikult.

Kasuliku kihi lamami moodustavad Kandle liivakarjääris jääjärvelised ja liustikulised setted, samuti aluspõhjaline

lubjakivi. Jääjärveliste setete alla kuuluvad tolmjas liiv (Q1jrVr_lg; sinakashall, väga peeneteraline, ülemises osas

saviliivane) ja liivsavi (Q1jrVr_lg; sinakashall, sitke- kuni kõvaplastne). Liustikusetetest esineb saviliivmoreen

(Q1jrVr_g; sinakashall, pruunikashall kuni tumehall, pehme- kuni sitkeplastne, üksikute veeristega ja sisaldab

liivsavi viirge), aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu lubjakivi (O2lb; hall kuni

valkjashall, murenenud kuni tugev). Kasuliku kihi lamamini jõuti geoloogilise uuringu käigus puuraugus Pa-1..3,

Pa-8 ja Pa-10…15. Lamam asub maapinnast 2,5 – 9,0 m sügavusel, absoluutsel kõrgusel 52,4 – 58,5 m. Kasuliku

kihi lamamit läbiti 0,1 – 0,9 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud liivakarjääri idaosas Pa-4…7 ja Pa-9 alal,

kus saavutati geoloogilise uuringu loas lubatud uuringusügavus (10 m) ning kasulik kiht jätkub sügavuse

suunas.

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Kandle uuringuruumis avati 2025. aasta augustis põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,9 – 2,3 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 58,2 – 60,3 m.

Põhjavee tase taotletava liivakarjääri alal järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem liivakarjääri lõunaosas

ning langedes mõnevõrra madalamale põhja suunas. Liivakarjääri põhjaservas asuvas, ilmselt varasema

kaevandamistegevuse tulemusel moodustunud süvendis mõõdeti geoloogilise uuringu käigus veetasemeks

58,3 m. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes ja varasemalt kaevandatud süvendis mõõdetud veetasemele, on

keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus taotletava Kandle liivakarjääri alal 58,5 m.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Kandle liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja plokk 2).

Geoloogilise uuringu käigus võetud 30 proovist vastas neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm)

sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 26 proovi ehitusliiva nõuetele.

Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike

(keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühes proovis.

Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike

(3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%).

2025. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks ning kahe

proovi andemtel on Kandle liivakarjääri liiva filtratsioonimoodul vahemikus 0,8 – 1,1 m/ööp.

Tabelis 1 on esitatud Kandle liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad.

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr

52 nõudeid järgides.

Tabel 1. Kandle liivakarjääri plokkide 1 EL aT ja 2 EL aT põhinäitajad NÄITAJA Kandle liivakarjäär

Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

0,0

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

2,5

100,0

19,2

100,0

4,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

0,0

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

3,3

100,0

7,1

100,0

4,2

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Kandle liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,14 ha, varu 362 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee

taset (pindala 18,14 ja, varu 1019 tuh m3) Kobras OÜ töö „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF

aruande nr 47378) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan

mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside

tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi

Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kandle liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki

1 ja 2 piiriga. Kuna geoloogilise uuringu ja käesoleva taotluse koostamise vahelisel ajal on korrigeeritud

katastripiire, siis esinevad kuni mõne sentimeetri suurused erinevused taotletava mäeeraldise ja varuplokkide

piiripunktide vahel. Erinevus pindalaliselt on alla 0,01 ha. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on

kokku 18,14 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel

49,8 – 58,5 m.

Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga osaliselt ida suunast, mujal asub see ca 15 – 50 m

kaugusel mäeeraldise piirist. Liivakarjääri kaguservas asub mäeeraldise teenindusmaa piir ühes punktis kuni

ca 115 m kaugusel mäeeraldise piirist. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala

settekaardi moodustamiseks ehitusliiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti

mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on

23,90 ha.

Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).

Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks

püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~12°)

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud

maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav

varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset.

Tabel 2. Kandle liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Kinnitatud varu, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 1 EL aT 362 9 353

Plokk 2 EL aT 1019 163 856

KOKKU 1381 172 1209

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 86 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse

tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul

kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja

pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel

koorida mullast (kasvukihist) koosnev kattekiht mahuga 40 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,2 m, see

kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.

Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.

Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.

Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et

ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade katmine

ca 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase

erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri

veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 4 m (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa plaan).

Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt

arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Mäeeraldise nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 1480 m3 ning võõrandamisele

kuulub seega ca 38 390 tuh m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitepinnaseks

vastavalt maapõueseaduse § 99.

Kandle liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,1 – 0,4 m) ja maavarale on

hea juurdepääs. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus

ülalpool põhjavee taset on kuni 2,9 m (keskmise paksus 2,0 m) ning allpool põhjavee taset kuni 9,0 m (keskmine

paksus 5,6 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes ekskavaatoriga, veealuse varu kaevandamine

toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus

määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud

korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada metsateed (ETAK tunnus

5104283), mis ühendab Kandle liivakarjääri Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaanteega nr 17170. Vastavalt

Transpordiameti kirjale (elektrooniline lisa 4) on maavara väljaveotee sobilik asukoht riigitee nr 17170 km 5,94

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18

asuv mahasõit (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kuna olemasoleva ristmiku gabariidid

ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele, tuleb ristumiskoht rekonstrueerida. Ristumiskoha

väljaehitamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda täpsemad nõuded projekti koostamiseks vastavalt EhS § 99

lõikele 3. Pinnasevalli rajamisel tee kaitsevööndisse tuleb vältida pinnase ja tolmu kandumist riigiteele.

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kandle liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise

nõlvade korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava

materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik

katend. Kandle liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja

tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kandle liivakarjääri

mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast

tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.5 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui

keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet

korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse

täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis

korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja

käitlust ning veerežiimi kujundamist.

5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18

Kandle liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu

ammendamist kujuneb karjäärialale ca 17,4 ha suurune veekogu. Maavarakihi keskmine paksus allpool

põhjavee taset on 5,6 m, seega on tagatud veekogu rajamiseks vajaliku minimaalse sügavuse (2,0 m) nõue.

Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud

purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva

nurk. Kandle liivakarjääris ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool

põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~12° (nõlvus 1:5).

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei

arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele

nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad

rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kandle liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks

taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1850 eurot. Kandle liivakarjääri

korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa

plaan).

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Kandle liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on

normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on taotletava Kandle liivakarjääri puhul kasutatud

niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele

niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus

tekkiv osakeste eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete

osakeste summaarne heitkogus ~0,108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali

sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit,

seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:

0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t.

Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali

sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,495 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses

nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kandle liivakarjääri keskmise

aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 154 800 tonni, millest

sõelumist vajab hinnanguliselt 1/3 materjalist (ca 51 600 tonni). Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm

sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega

ca 34 – 40 tööpäeva. Sõelumissõlme kasutatakse Kandle liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning

tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kandle liivakarjääri

teenindusmaa piirist ca 180 m kaugusel ida suunas Männiniidu katastriüksusel (katastriüksuse tunnus

19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 7048 m2).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod).

Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim

kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali

sõelumiseks ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kuna Männiniidu maaüksusele asub kõige lähemal taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa,

siis sellel alal töötavad ekskavaatorid ja rataslaadurid katendi paigutamisel ning materjali ladustamisel. Kõige

8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18

suuremat müra tekitab neist rataslaadur ning kõige tõenäolisem ja suurem müratekitav protsess on rataslaaduri

abil katendivallide rajamine teenindusmaale. Kui rataslaadur asub Männiniidu maaüksusest ca 180 m kaugusel,

on lagedal maal otsenähtavuse korral Männiniidu katastriüksuse piiril müra suuruseks ca 51 dB, mis on ca 9 dB

väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Katendivallide moodustamise järgselt ja

väheneb müratase veelgi.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur (tõenäoline stsenaarium), siis nende

tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldise teenindusmaal toimub üheaegselt kaks kaevandamisega seotud protsessi

(katendivallide rajamine ekskavaatoriga ja rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale

müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kandle liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks

müratasemeks Männiniidu katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 53 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II

kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 7 dB võrra madalamale.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Kandle liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse

karjäärialale ca 17,4 ha pindalaga veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,0 m ning seda on

võimalik kaevandada ekskavaatori või pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse

tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete

sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu

veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi

kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et

kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri

lähiümbruses ei toimu.

Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega

kaevetööde laienemisel toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust

põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on

põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub

põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.

Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna

kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18

senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse

piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt veekoguks.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kandle liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik.

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Kandle liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000

linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende

kaitsevööndit.

Lähim kaitseala, Noonu hoiuala (EELIS kood KLO2000345), asub Kandle liivakarjäärist lähimas punktis ca 570 m

kaugusel lääne suunas. Noonu hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala

(EELIS kood RAH0000680). Noonu hoiuala kaitse-eesmärk on lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude ja

loopealsete (alvarite) kaitse.

Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Noonu

hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18

10. KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Kandle liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1046) Kandle

liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.

Taotletav Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardla ehitusliiva

aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii

ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,14 ha ja selle

teenindusmaa pindala on 23,90 ha.

Kandle liivamaardla ehitusliiva kinnitatud varu kogus on 1381 tuh m3. Taotletava Kandle liivakarjääri

kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 1209 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 172 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel

Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

16.02.2026

Ürgmaa 88703:002:0156

17170 V õle-V

ainupea-K unda tee 19003:001:0920

Kunda metskond 65 19003:001:0055

Keldrimäe 19003:001:0255

1

2

3

4

5

6

7

8

9

AS Tariston Kandle liivakarjäär

3

2

1

4

5 6

7

8

9

10

11

12

13

Kunda metskond 58 19003:001:0360

KANDLE LIIVAKARJÄÄR

KANDLE LIIVAMAARLDA

(1046)

02.2026 1:1000 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

33

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Maapinna samakõrgusjoon vee peal

Tee kaitsevöönd

Kunda metskond 58 19003:001:0360

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu. 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 58,5 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga.

KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434

Maapinna samakõrgusjoon vee all

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number1

Veekoguks korrastatav ala (17,40 ha) Rohumaaks korrastatav ala (0,74 ha)

Mets, võsa, raiesmik, rohumaa

Kõlvikupiir

Metsamaaks korrastatav ala (5,76 ha)

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Ürgmaa 88703:002:0156

17170 V õle-V

ainupea-K unda tee 19003:001:0920

Kunda metskond 65 19003:001:0055

Keldrimäe 19003:001:0255

1

2

3

4

5

6

7

8

9

AS Tariston Kandle liivakarjäär

KANDLE LIIVAMAARDLA

plokk 1 EL aT plokk 2 EL aT

58.90 (28.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

58.30 (28.08.2025)

58.70 (28.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.30 (28.08.2025)

59.40 (28.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.90 (29.08.2025)

60.10 (29.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

3

2

1

4

5 6

7

8

9

10

11

12

13

I

II

III'

IV'

II'

I'

IV

III Pa-1 60.40 56.40

0.3/0.2 3.7

Pa-3 60.00 52.80

0.3/0.2 6.9

Pa-4 59.90 49.90

0.1/0.1 9.9+

Pa-5 59.50 49.50

0.2/0.1 9.8+

Pa-2 61.00 58.50

0.3/0.3 2.2

Pa-10 60.60 52.40

0.2/0.2 8.0

Pa-9 60.40 50.40

0.1/0.1 9.9+

Pa-6 60.50 50.50

0.1/0.1 9.9+

Pa-7 60.70 50.70

0.1/0.1 9.9+

Pa-8 61.00 52.00

0.3/0.2 8.7

Pa-12 60.70 52.50

0.1/0.1 8.1

Pa-11 61.20 53.80

0.3/0.1 7.1

Pa-13 61.40 54.30

0.4/0.4 6.7

Pa-14 61.70 56.20

0.3/0.1 5.2

Pa-15 61.20 54.70

0.2/0.2 6.3

KANDLE LIIVAKARJÄÄR

KANDLE LIIVAMAARLDA

(1046)

02.2026 1:1000 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

31

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ puuraugud (EGF 47378):

60.10 (29.08.2025)

Varuploki piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon

Tee kaitsevöönd

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Pa-1 60.40 56.40

0.3/0.2 3.7

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi augustis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-254). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 6. Plokk 1 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 58,5 m.

KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number1

Maavara väljaveotee asukoht

Nõlvaterviku alumine piir

Pa-1 60.40

Pa-2 61.00

Pa-11 61.20

Pa-13 61.40 Pa-15

61.20

Pa-4 59.90

Pa-8 61.00Pa-9

60.40

Pa-1 60.40 Pa-3

60.00 Pa-4 59.90 Pa-5

59.50

Pa-7 60.70

Pa-8 61.00

Pa-14 61.70Pa-15

61.20

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 142

56

54

52

50

59

58

60

61

62

135 132 136

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 164

56

54

52

50

59

58

60

61

62

165

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 139

56

54

52

50

59

58

60

61

62

131

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 124

56

54

52

50

59

58

60

61

62

86135 122

58.90 (28.08.2025)

58.70 (28.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.90 (29.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

58.90 (28.08.2025) 58.20

(28.08.2025) 58.20 (28.08.2025)

58.30 (28.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

60.10 (29.08.2025)

59.40 (28.08.2025)

0.2

2.6

4.1

0.1

4.0

7.7

3.5

7.3 7.3

0.1

2.4

0.1

2.2

0.2 0.3

9.1

2.6

4.1

0.2

2.0

7.3

2.4

6.4

2.0

0.2

7.3

0.2 0.3

9.1

0.1 0.3

2.3

5.9

0.1

2-1 Kr 0,0% St 19,2% TL

11-2 Kr 0,0% St 4,7% EL

13-1 Kr 0,0% St 3,5% EL

13-2 Kr 0,0% St 3,9% EL

15-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

15-2 Kr 0,0% St 3,6% EL

9-1 Kr 0,0% St 4,0% EL

9-2 Kr 0,0% St 3,8% EL

8-2 Kr 0,0% St 3,8% EL

8-2 Kr 0,0% St 3,8% EL

3-2 Kr 0,0% St 3,4% EL

4-2 Kr 0,0% St 5,1% TL

4-3 Kr 0,0% St 7,1% TL

5-2 Kr 0,0% St 3,9% EL

15-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

14-1 Kr 0,0% St 2,5% EL

7-1 Kr 0,0% St 3,7% EL

7-2 Kr 0,0% St 4,2% EL

Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)

Proovi võtmise intervall (m)0.1

4.5

2.0

Tee kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID

Huumus (muld)

Liivsavi

Ülipeeneteraline liiv

Lubjakivi

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Kihipinna sügavus (m)

Maavaravaru plokkide piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (58,5 m abs)

Proovi number kruusa sisaldus % savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: TL - täiteliiv

Pa-7 60.70

EL - ehitusliiv

Orgaanikasegune liiv

Saviliiv (moreen)

Peene- kuni keskteraline liiv

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 65 19003:001:0055

AS Tariston Kandle liivakarjäär AS Tariston

Kandle liivakarjäär

AS Tariston Kandle liivakarjäär

AS Tariston Kandle liivakarjäär

59.40 (28.08.2025)

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´

Geoloogiline läbilõige III-III´ Geoloogiline läbilõige IV-IV´

N SSE NNW SSE

WNW ESE SW NE

Keldrimäe 19003:001:0255

7-2 Kr 0,0% St 4,2% EL

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

4.0

1-1 Kr 0,0% St 4,1% EL

0.3

0.3

2.5 2.6

0.3

7.4

11-1 Kr 0,0% St 7,2% TL

0.4

7.1

0.2

2.5

6.5

4-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

2.3

8-1 Kr 0,0% St 2,8% EL

0.2 0.3

4.0

1-1 Kr 0,0% St 4,1% EL

0.3

7.2

3-1 Kr 0,0% St 2,8% EL

0.1

4-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

0.1 0.2 5-1 Kr 0,0% St 3,4% EL

2.5 14-2 Kr 0,0% St 3,3% EL

2.3

8-1 Kr 0,0% St 2,8% EL

2.0

Kunda metskond 65 19003:001:0055

1:5

1: 2

1: 5

1:2

1:5

1:2

1:2

1:5

1:2

1:5

1: 2

1: 5

1: 2

1: 5

1: 2

1: 5

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

1-2 Kr 0,0% St 4,3% EL

4-2 Kr 0,0% St 5,1% TL

6.4

4-3 Kr 0,0% St 7,1% TL

1-2 Kr 0,0% St 4,3% EL

15-2 Kr 0,0% St 3,6% EL

6.5

5.5

9.0

10.0

10.0

10.0

9.0

10.0

10.0

02.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

32

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

0 10 20m

1 cm

Pa-1 60.40

Pa-2 61.00

Pa-11 61.20

Pa-13 61.40 Pa-15

61.20

Pa-4 59.90

Pa-8 61.00Pa-9

60.40

Pa-1 60.40 Pa-3

60.00 Pa-4 59.90 Pa-5

59.50

Pa-7 60.70

Pa-8 61.00

Pa-14 61.70Pa-15

61.20

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 142

56

54

52

50

59

58

60

61

62

135 132 136

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 164

56

54

52

50

59

58

60

61

62

165

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 139

56

54

52

50

59

58

60

61

62

131

49

51

53

55

57

Uuringupunktide vahekaugus (m) 124

56

54

52

50

59

58

60

61

62

86135 122

58.90 (28.08.2025)

58.70 (28.08.2025)

59.50 (29.08.2025)

59.90 (29.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

58.20 (28.08.2025)

59.30 (29.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

58.90 (28.08.2025) 58.20

(28.08.2025) 58.20 (28.08.2025)

58.30 (28.08.2025)

60.30 (29.08.2025)

59.60 (29.08.2025)

60.10 (29.08.2025)

59.40 (28.08.2025)

0.2

2.6

4.1

0.1

4.0

7.7

3.5

7.3 7.3

0.1

2.4

0.1

2.2

0.2 0.3

9.1

2.6

4.1

0.2

2.0

7.3

2.4

6.4

2.0

0.2

7.3

0.2 0.3

9.1

0.1 0.3

2.3

5.9

0.1

2-1 Kr 0,0% St 19,2% TL

11-2 Kr 0,0% St 4,7% EL

13-1 Kr 0,0% St 3,5% EL

13-2 Kr 0,0% St 3,9% EL

15-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

15-2 Kr 0,0% St 3,6% EL

9-1 Kr 0,0% St 4,0% EL

9-2 Kr 0,0% St 3,8% EL

8-2 Kr 0,0% St 3,8% EL

8-2 Kr 0,0% St 3,8% EL

3-2 Kr 0,0% St 3,4% EL

4-2 Kr 0,0% St 5,1% TL

4-3 Kr 0,0% St 7,1% TL

5-2 Kr 0,0% St 3,9% EL

15-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

14-1 Kr 0,0% St 2,5% EL

7-1 Kr 0,0% St 3,7% EL

7-2 Kr 0,0% St 4,2% EL

Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)

Proovi võtmise intervall (m)0.1

4.5

2.0

Tee kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID

Huumus (muld)

Liivsavi

Ülipeeneteraline liiv

Lubjakivi

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Kihipinna sügavus (m)

Maavaravaru plokkide piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (58,5 m abs)

Proovi number kruusa sisaldus % savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: TL - täiteliiv

Pa-7 60.70

EL - ehitusliiv

Orgaanikasegune liiv

Saviliiv (moreen)

Peene- kuni keskteraline liiv

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Kunda metskond 65 19003:001:0055

AS Tariston Kandle liivakarjäär AS Tariston

Kandle liivakarjäär

AS Tariston Kandle liivakarjäär

AS Tariston Kandle liivakarjäär

59.40 (28.08.2025)

Kunda metskond 58 19003:001:0360

Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´

Geoloogiline läbilõige III-III´ Geoloogiline läbilõige IV-IV´

N SSE NNW SSE

WNW ESE SW NE

Keldrimäe 19003:001:0255

7-2 Kr 0,0% St 4,2% EL

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

plokk 1 EL aT

plokk 2 EL aT

4.0

1-1 Kr 0,0% St 4,1% EL

0.3

0.3

2.5 2.6

0.3

7.4

11-1 Kr 0,0% St 7,2% TL

0.4

7.1

0.2

2.5

6.5

4-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

2.3

8-1 Kr 0,0% St 2,8% EL

0.2 0.3

4.0

1-1 Kr 0,0% St 4,1% EL

0.3

7.2

3-1 Kr 0,0% St 2,8% EL

0.1

4-1 Kr 0,0% St 2,9% EL

0.1 0.2 5-1 Kr 0,0% St 3,4% EL

2.5 14-2 Kr 0,0% St 3,3% EL

2.3

8-1 Kr 0,0% St 2,8% EL

2.0

Kunda metskond 65 19003:001:0055

1:5

1: 2

1: 5

1:2

1:5

1:2

1:2

1:5

1:2

1:5

1: 2

1: 5

1: 2

1: 5

1: 2

1: 5

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

1-2 Kr 0,0% St 4,3% EL

4-2 Kr 0,0% St 5,1% TL

6.4

4-3 Kr 0,0% St 7,1% TL

1-2 Kr 0,0% St 4,3% EL

15-2 Kr 0,0% St 3,6% EL

6.5

5.5

9.0

10.0

10.0

10.0

9.0

10.0

10.0

02.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

32

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

0 10 20m

1 cm

Ürgmaa 88703:002:0156

17170 V õle-V

ainupea-K unda tee 19003:001:0920

Kunda metskond 65 19003:001:0055

Keldrimäe 19003:001:0255

1

2

3

4

5

6

7

8

9

AS Tariston Kandle liivakarjäär

3

2

1

4

5 6

7

8

9

10

11

12

13

Kunda metskond 58 19003:001:0360

KANDLE LIIVAKARJÄÄR

KANDLE LIIVAMAARLDA

(1046)

02.2026 1:1000 2026-032

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

AS TARISTON

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

33

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Maapinna samakõrgusjoon vee peal

Tee kaitsevöönd

Kunda metskond 58 19003:001:0360

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu. 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 58,5 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga.

KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434

Maapinna samakõrgusjoon vee all

Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number1

Veekoguks korrastatav ala (17,40 ha) Rohumaaks korrastatav ala (0,74 ha)

Mets, võsa, raiesmik, rohumaa

Kõlvikupiir

Metsamaaks korrastatav ala (5,76 ha)

TÖÖ NR 2026-032

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

X= 6598300, Y= 627000

LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA

KANDLE LIIVAMAARDLA

KANDLE LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Veebruar 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kandle liivamaardla Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla, Kunda metskond 58 (kü

19003:001:0360), Kunda metskond 65 (kü 19003:001:0055)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr

2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 6

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 8

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ......................................................................................... 11

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 17

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a korraldus nr 13-5/25-145.

2. Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025).

3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami

samakõrgusjooned ruumiobjektina.

4. Transpordiameti 13.02.2026 kiri nr 7.1-7/26/2262-2.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 110887843) taotleb maavara kaevandamise luba Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle

külas Kandle liivamaardlas (registrikaardi nr 1046) Kandle liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru

ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a

korraldusega nr 13-5/25-145 aruandes „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga

01.10.2025)” (EGF aruande nr 47378) esitatud ettepaneku alusel.

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede

aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja

taristuobjektide ehitamisega.

Taotletav karjäär asub piirkonnas, kus Haljala vald on algatanud eriplaneeringu tuulepargi rajamiseks sobiva

asukoha leidmiseks. Arvestades tuuleparkide rajamiseks vajaminevat täitematerjali mahtu, vähendab karjääri

paiknemine rajatava tuulepargi läheduses materjali transpordist tulenevat CO2 emisioonide hulka ja mõju

keskkonnale. Haljala valla algatatud eriplaneeringu alad jäävad taotletavast karjäärist ca 1,5 kuni 10,5 km

kaugusele. Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsus 23.03.2022. a korraldusega nr 97 algatanud Riigitee 1 (Tallinn-

Narva põhimaantee) Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemise. Seega suureneb tulevikus ka piirkondlik

täitematerjali vajadus teedeehituse valdkonnas. Tallinn-Narva põhimaantee jääb taotletavast karjäärist ca 8 km

kaugusele.

Taotleja hakkab Kandle liivakarjääri materjali kasutama nii eelpool nimetatud suurte taristuobjektide kui ka

muu piirkondliku ehitustegevuse varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste

ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude

koostamiseks ning heade filtratsiooniomaduste tõttu ka maanteede dreenkihi rajamiseks.

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Kandle liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kunda

metskond 58 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on

348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa

100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium

ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaa põhjaosas Rakvere linnast ca 17 km kaugusel põhja suunas Haljala

vallas Kandle külas. Kandle liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°30’12’’ p.l. ja 26°14’34’’ i.p.

ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6434 (graafiline lisa 1. Kandle

liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kandle liivakarjäär piirneb idast Keldrimäe (katastriüksuse tunnus 19003:001:0255, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala on 128 298 m²) katastriüksusega. Põhja ja lääne suunas jätkub Kunda

metskond 58 ning lõuna suunas jätkub Kunda metskond 65 katastriüksus.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18

Kandle liivakarjääri läbib loode-kagu suunaliselt metsatee (ETAK tunnus 5104283). Kandle liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 14 – 15 m kaugusele lääne suunda jääb Võle-Vainupea-Kunda riigi

kõrvalmaantee nr 17170. Transpordiamet on kooskõlastanud mäeeraldise teenindusmaa paiknemise maantee

kaitsevööndis vähima kaugusega 14 m riigitee katte servast (tekstilisa 4).

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Kandle liivakarjääri

teenindusmaa piirist ca 210 m kaugusel ida suunas Männiniidu (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179,

sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel.

Maastikuliselt paikneb Kandle liivakarjäär Viru lavamaa põhjaservas, Soome lahe rannikumadaliku piirjoonel.

Piirkonda iseloomustavad osaliselt mattunud aluspõhja astangud, piirkonna pinnakate on seotud tasase

pinnareljeefiga limnoglatsiaalse liivikuga. Varasemate geoloogiliste uuringute tulemusena on piirkonda

moodustatud Kandle liiva perspektiivala ja Matsu liiva leviala.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Kandle

liivakarjääris vahemikku 57,7 – 62,5 m, maapind on tasane ning kergelt lainjas.

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS

Kandle liivakarjääri alal on tehtud geoloogilisi uuringuid kahel korral:

1984. aastal tehti geoloogiline uuring kruusa- ja liivaotsingutööde käigus Rakvere KEK tellimusel.3 Uuringu

käigus rajati alale kokku üheksa puurauku ning võeti kolm pinnaseproovi. Puuraukude täpsed koordinaadid

pole kättesaadavad. Kasulikuks kihiks osutus kruusa vahekihtidega peenliiv, mille paksus varieerus vahemikus

3,8 – 6,5 m, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi paksuseks mõõdeti 0,2 m. Proovides määrati savi- ja

tolmuosakeste sisaldus vahemikus 3,0 – 4,8%, peensusmoodul jäi vahemikku 1,13 – 1,23. Põhjavee tase

registreeriti maapinnast 1,9 – 2,0 m sügavusel. Uuringu tulemusel eraldati 32 hektari suurusel alal perspektiivne

liiva varu mahuga 1440 tuh m3, millest 640 tuh m3 paikneb allpool veetaset.

2025. aastal tegi Kobras OÜ Kandle uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati 15 puurauku ja võeti

30 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Uuringu

tulemusena moodustati Kandle liivamaardla ning võeti arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (18,14 ha,

maht 362 tuh m3) ülalpool põhjavee taset ja plokk 2 (18,14 ha, maht 1019 tuh m3) allpool põhjavee taset.

Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus 23.12.2025 nr 13-5/25-145. Lääne-Viru maakonna Kandle

liivamaardla registrisse kandmine:

1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2025 maavarade registrisse Kandle

uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:

1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 362 tuh m3 (aruandes 1. plokk),

1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Baaskaardi Rakvere (6434) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine (EGF aruande nr 7812). 3 Aruanne kruusa ja liiva otsingutöödest Rakvere Kolhooside Ehituskontorile (EGF aruande nr 4104). 4 Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47378).

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18

1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 1019 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki

lamamis.

2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade

registrisse Kandle liivamaardlana.

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS

Kandle liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta augustis puuritud 15 puuraugu

(PA-1...15, sügavusega 2,6 – 10,0 m) andmete põhjal.

Kandle liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,4 m paksune mustjaspruun kuni hall, lõimiselt liivane, huumus

(kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 0,2 m paksune oranži värvi ülipeeneteralise orgaanikaseguse liiva

kiht (Q2_a). Kattekihi paksus on Kandle liivakarjääris keskmiselt 0,2 m.

Kandle liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg) paksusega 2,2 m (Pa-2) kuni 9,9+ m

(Pa-4, Pa-6…7, Pa-9), keskmine paksus on 7,6 m. Liivakiht jaguneb kaheks: ülemine intervall (ülalpool veetaset)

on beeži või helebeeži värvi, valdavalt peeneteraline, ühtlane ja kohev ning sisaldab kohati veeriseid ja vähesel

määral lubjakivirähka. Alumine intervall (allpool veetaset) on helehalli kuni tumehalli värvi, kohev kuni tihe,

sisaldab õhukeste vahekihtidena kojafragmente ja vähesel määral orgaanikat, terasuurus varieerub

ülipeeneteralisest jämeteraliseni, esineb üksikuid veeriseid. Lõimiselt on materjal hästi kuni väga hästi

sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuuruse osis. Kruusa osis

(>31,5 mm) puudub täielikult.

Kasuliku kihi lamami moodustavad Kandle liivakarjääris jääjärvelised ja liustikulised setted, samuti aluspõhjaline

lubjakivi. Jääjärveliste setete alla kuuluvad tolmjas liiv (Q1jrVr_lg; sinakashall, väga peeneteraline, ülemises osas

saviliivane) ja liivsavi (Q1jrVr_lg; sinakashall, sitke- kuni kõvaplastne). Liustikusetetest esineb saviliivmoreen

(Q1jrVr_g; sinakashall, pruunikashall kuni tumehall, pehme- kuni sitkeplastne, üksikute veeristega ja sisaldab

liivsavi viirge), aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu lubjakivi (O2lb; hall kuni

valkjashall, murenenud kuni tugev). Kasuliku kihi lamamini jõuti geoloogilise uuringu käigus puuraugus Pa-1..3,

Pa-8 ja Pa-10…15. Lamam asub maapinnast 2,5 – 9,0 m sügavusel, absoluutsel kõrgusel 52,4 – 58,5 m. Kasuliku

kihi lamamit läbiti 0,1 – 0,9 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud liivakarjääri idaosas Pa-4…7 ja Pa-9 alal,

kus saavutati geoloogilise uuringu loas lubatud uuringusügavus (10 m) ning kasulik kiht jätkub sügavuse

suunas.

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Kandle uuringuruumis avati 2025. aasta augustis põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,9 – 2,3 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 58,2 – 60,3 m.

Põhjavee tase taotletava liivakarjääri alal järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem liivakarjääri lõunaosas

ning langedes mõnevõrra madalamale põhja suunas. Liivakarjääri põhjaservas asuvas, ilmselt varasema

kaevandamistegevuse tulemusel moodustunud süvendis mõõdeti geoloogilise uuringu käigus veetasemeks

58,3 m. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes ja varasemalt kaevandatud süvendis mõõdetud veetasemele, on

keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus taotletava Kandle liivakarjääri alal 58,5 m.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Kandle liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja plokk 2).

Geoloogilise uuringu käigus võetud 30 proovist vastas neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm)

sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 26 proovi ehitusliiva nõuetele.

Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike

(keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühes proovis.

Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike

(3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%).

2025. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks ning kahe

proovi andemtel on Kandle liivakarjääri liiva filtratsioonimoodul vahemikus 0,8 – 1,1 m/ööp.

Tabelis 1 on esitatud Kandle liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad.

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr

52 nõudeid järgides.

Tabel 1. Kandle liivakarjääri plokkide 1 EL aT ja 2 EL aT põhinäitajad NÄITAJA Kandle liivakarjäär

Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

0,0

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

2,5

100,0

19,2

100,0

4,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

0,0

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

3,3

100,0

7,1

100,0

4,2

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Kandle liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,14 ha, varu 362 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee

taset (pindala 18,14 ja, varu 1019 tuh m3) Kobras OÜ töö „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF

aruande nr 47378) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan

mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside

tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi

Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kandle liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki

1 ja 2 piiriga. Kuna geoloogilise uuringu ja käesoleva taotluse koostamise vahelisel ajal on korrigeeritud

katastripiire, siis esinevad kuni mõne sentimeetri suurused erinevused taotletava mäeeraldise ja varuplokkide

piiripunktide vahel. Erinevus pindalaliselt on alla 0,01 ha. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on

kokku 18,14 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel

49,8 – 58,5 m.

Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga osaliselt ida suunast, mujal asub see ca 15 – 50 m

kaugusel mäeeraldise piirist. Liivakarjääri kaguservas asub mäeeraldise teenindusmaa piir ühes punktis kuni

ca 115 m kaugusel mäeeraldise piirist. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala

settekaardi moodustamiseks ehitusliiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti

mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on

23,90 ha.

Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).

Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks

püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~12°)

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud

maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav

varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset.

Tabel 2. Kandle liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Kinnitatud varu, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 1 EL aT 362 9 353

Plokk 2 EL aT 1019 163 856

KOKKU 1381 172 1209

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 86 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse

tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul

kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja

pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel

koorida mullast (kasvukihist) koosnev kattekiht mahuga 40 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,2 m, see

kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.

Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.

Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.

Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et

ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade katmine

ca 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase

erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri

veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 4 m (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa plaan).

Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt

arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Mäeeraldise nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 1480 m3 ning võõrandamisele

kuulub seega ca 38 390 tuh m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitepinnaseks

vastavalt maapõueseaduse § 99.

Kandle liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,1 – 0,4 m) ja maavarale on

hea juurdepääs. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus

ülalpool põhjavee taset on kuni 2,9 m (keskmise paksus 2,0 m) ning allpool põhjavee taset kuni 9,0 m (keskmine

paksus 5,6 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes ekskavaatoriga, veealuse varu kaevandamine

toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus

määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud

korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada metsateed (ETAK tunnus

5104283), mis ühendab Kandle liivakarjääri Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaanteega nr 17170. Vastavalt

Transpordiameti kirjale (elektrooniline lisa 4) on maavara väljaveotee sobilik asukoht riigitee nr 17170 km 5,94

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18

asuv mahasõit (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kuna olemasoleva ristmiku gabariidid

ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele, tuleb ristumiskoht rekonstrueerida. Ristumiskoha

väljaehitamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda täpsemad nõuded projekti koostamiseks vastavalt EhS § 99

lõikele 3. Pinnasevalli rajamisel tee kaitsevööndisse tuleb vältida pinnase ja tolmu kandumist riigiteele.

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kandle liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise

nõlvade korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava

materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik

katend. Kandle liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja

tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kandle liivakarjääri

mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast

tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.5 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui

keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet

korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse

täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis

korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja

käitlust ning veerežiimi kujundamist.

5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18

Kandle liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu

ammendamist kujuneb karjäärialale ca 17,4 ha suurune veekogu. Maavarakihi keskmine paksus allpool

põhjavee taset on 5,6 m, seega on tagatud veekogu rajamiseks vajaliku minimaalse sügavuse (2,0 m) nõue.

Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud

purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva

nurk. Kandle liivakarjääris ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool

põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~12° (nõlvus 1:5).

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei

arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele

nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad

rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kandle liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks

taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1850 eurot. Kandle liivakarjääri

korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa

plaan).

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Kandle liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on

normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on taotletava Kandle liivakarjääri puhul kasutatud

niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele

niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus

tekkiv osakeste eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete

osakeste summaarne heitkogus ~0,108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali

sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit,

seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:

0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t.

Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali

sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,495 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses

nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kandle liivakarjääri keskmise

aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 154 800 tonni, millest

sõelumist vajab hinnanguliselt 1/3 materjalist (ca 51 600 tonni). Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm

sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega

ca 34 – 40 tööpäeva. Sõelumissõlme kasutatakse Kandle liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning

tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kandle liivakarjääri

teenindusmaa piirist ca 180 m kaugusel ida suunas Männiniidu katastriüksusel (katastriüksuse tunnus

19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 7048 m2).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod).

Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim

kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali

sõelumiseks ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kuna Männiniidu maaüksusele asub kõige lähemal taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa,

siis sellel alal töötavad ekskavaatorid ja rataslaadurid katendi paigutamisel ning materjali ladustamisel. Kõige

8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18

suuremat müra tekitab neist rataslaadur ning kõige tõenäolisem ja suurem müratekitav protsess on rataslaaduri

abil katendivallide rajamine teenindusmaale. Kui rataslaadur asub Männiniidu maaüksusest ca 180 m kaugusel,

on lagedal maal otsenähtavuse korral Männiniidu katastriüksuse piiril müra suuruseks ca 51 dB, mis on ca 9 dB

väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Katendivallide moodustamise järgselt ja

väheneb müratase veelgi.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur (tõenäoline stsenaarium), siis nende

tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldise teenindusmaal toimub üheaegselt kaks kaevandamisega seotud protsessi

(katendivallide rajamine ekskavaatoriga ja rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale

müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kandle liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks

müratasemeks Männiniidu katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 53 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II

kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 7 dB võrra madalamale.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Kandle liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse

karjäärialale ca 17,4 ha pindalaga veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,0 m ning seda on

võimalik kaevandada ekskavaatori või pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse

tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete

sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu

veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi

kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et

kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri

lähiümbruses ei toimu.

Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega

kaevetööde laienemisel toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust

põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on

põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub

põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.

Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna

kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18

senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse

piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt veekoguks.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kandle liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik.

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Kandle liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000

linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende

kaitsevööndit.

Lähim kaitseala, Noonu hoiuala (EELIS kood KLO2000345), asub Kandle liivakarjäärist lähimas punktis ca 570 m

kaugusel lääne suunas. Noonu hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala

(EELIS kood RAH0000680). Noonu hoiuala kaitse-eesmärk on lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude ja

loopealsete (alvarite) kaitse.

Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Noonu

hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-032 ad

Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18

10. KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Kandle liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1046) Kandle

liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.

Taotletav Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardla ehitusliiva

aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii

ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,14 ha ja selle

teenindusmaa pindala on 23,90 ha.

Kandle liivamaardla ehitusliiva kinnitatud varu kogus on 1381 tuh m3. Taotletava Kandle liivakarjääri

kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 1209 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 172 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel

Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

16.02.2026

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

23.12.2025 nr 13-5/25-145

Lääne-Viru maakonna Kandle liivamaardla registrisse kandmine

Kobras OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kandle uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva

aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD,

KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus

seisuga 01.10.2025)“ (registreeritud 07.11.2025 numbriga 13-2/25-1779; edaspidi aruanne).

Aruannet on täiendatud 05.12.2025 kirjaga (registreeritud 10.12.2025 numbriga 13-2/25-1933).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud

30.06.2025 korraldusega nr DM-131262-12 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523931.

Maavaravaru on arvutatud plokkides 1 ja 2, mis paiknevad Lääne-Viru maakonnas Haljala

vallas Kandle külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kunda metskond 58 (katastritunnus

19003:001:0360) ja Kunda metskond 65 (katastritunnus 19003:001:0055), mille riigivara

valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kandle uuringuruumi piires.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehituskruusaks ja

täiteliivaks.

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma

maavara maavarade registrisse.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2025 maavarade

registrisse Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:

2 (2)

1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 362 tuh m³ (aruandes 1. plokk),

1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 1019 tuh m³ (aruandes 2. plokk, veealune

varu, 1. ploki lamamis).

2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu

maavarade registrisse Kandle liivamaardlana.

3. Korraldus teha teatavaks Kobras OÜ-le, AS-le Tariston, Keskkonnaametile ja Haljala

Vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Valdo Tohver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5309 4459 [email protected]

TÖÖ NR 2025-255

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla X= 6598300, Y= 627000

LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

(varu arvutus seisuga 01.10.2025)

Oktoober 2025

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

2

ANNOTATSIOON

Tanel Mäger, Peeter Lillak. Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025).

Kobras OÜ, Tartu 2025.

Aruanne ühes köites. Tekst 16 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti

Geoloogiateenistus, AS Tariston.

Kandle uuringuruum asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kunda metskond 58

(katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on

348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi lehel 6434. Kandle

uuringuruumi teenindusala pindala on 18,14 ha.

Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta augustis läbi Kandle uuringuruumi teenindusala geodeetiline

mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus puuriti

2025. aasta augustis Kandle uuringuruumi 15 puurauku ning võeti 30 proovi kasulikust kihist. Maavaru

arvutati Kandle uuringuruumis kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias:

 plokk 1 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal

362 tuh m3;

 plokk 2 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal

1019 tuh m3).

Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on

väike (keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühest uuringupunktist võetud proovis (Pa-2).

Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm)

terasuuruse osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike

(3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%).

Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning

asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Materjali

filtratsiooniomadused on sobilikud teedeehituses dreenkihi ehitamiseks.

Võtmesõnad: Lääne-Virumaa, Haljala vald, Kandle uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru.

Geoloog: Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

3

SISUKORD

Tekst

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA .......................................................................................... 4

2.1. Geograafiline asend ...................................................................................................................... 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .............................................................................................................. 5 2.3. Geoloogiline ehitus ....................................................................................................................... 5 2.4. Geoloogiline uuritus ...................................................................................................................... 6

3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD...................................................................................................... 7 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................. 8

4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus .............................................................................................. 8

4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................... 10

4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................................................. 12 4.4. Mäendustingimused .................................................................................................................... 12

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE..................................................................................................... 13 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang ............................................................................................... 13 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..................................................................... 13

6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 14 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................... 16

Tekstilisad

1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Kandle uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7. 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523931, 30.06.2025. Lisa 8. 9. Kandle uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9. 10. Kandle uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-133851-2, 14.11.2025. Lisa 10. 11. Kandle liivamaardla registrikaardi projekt. Lisa 11. 12. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 12. 13. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 13.

Graafilised lisad

1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6434). Lisa 1.

2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2.

Elektroonilised lisad

1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina.

2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk).

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

4

1. SISSEJUHATUS

Kobras OÜ viis AS Tariston tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 30.06.2025 välja antud

geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523931 (tekstilisa 8) läbi Kandle uuringuruumi geoloogilise uuringu.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada Kandle uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja

kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kandle uuringuruum asub Lääne-Virumaal

Haljala vallas Kandle külas riigiomandisse kuuluval Kunda metskond 58 (katastriüksuse tunnus

19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 348 485 m2) ja Kunda metskond

65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on

56 165 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning

volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Kandle uuringuruumi teenindusala pindala on

18,14 ha. Geoloogilise uuringu tegemisel ajal asus uuringuruumi alal osaliselt küps okaspuumets ja

osaliselt okaspuu noorendik.

Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:

1. Kandle uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine

mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).

2. Puuraukude puurimine.

3. Laboratoorsed tööd.

Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi

vaatamiseks ja varu kinnitamiseks.

2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA

2.1. Geograafiline asend

Kandle uuringuruum asub Lääne-Virumaa põhjaosas Rakvere linnast ca 17 km kaugusel põhjas Haljala

vallas Kandle külas. Kandle uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 59°30’12’’ p.l. ja

26°14’34’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6434

(graafiline lisa 1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).

Uuringuruum piirneb idast Keldrimäe (katastriüksuse tunnus 19003:001:0255, sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%, pindala on 128 298 m²) katastriüksusega, põhja ja lääne suunas jätkub Kunda

metskond 58 ning lõuna suunas jätkub Kunda metskond 65 katastriüksus.

Kandle uuringuruumi läbib loode-kagu suunaliselt metsatee (ETAK tunnus 5104283), mis ühendab

uuringuruumi Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaanteega nr 17170. Uuringuruumist ca 30 m kaugusele

lääne suunda jääb Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaantee. Uuringuruum nimetatud tee

kaitsevööndiga ei kattu.

Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Kandle uuringuruumist ca 260 m kaugusel ida suunas

Männiniidu (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

5

2.2. Geomorfoloogiline ehitus

Maastikuliselt paikneb Kandle uuringuruum Viru lavamaa põhjaservas, Soome lahe rannikumadaliku

piirjoonel. Piirkonda iseloomustavad osaliselt mattunud aluspõhja astangud, uuringuruumi pinnakate on

seotud tasase pinnareljeefiga limnoglatsiaalse liivikuga. Varasemate geoloogiliste uuringute

tulemusena on moodustatud alale Kandle liiva perspektiivala ja Matsu liiva leviala (Suuroja jt., 2006) [1].

Maapinna absoluutkõrgus jääb uuringuruumis vahemikku 57,7 – 62,5 m, maapind on tasane ning kergelt

lainjas.

2.3. Geoloogiline ehitus

Kandle uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus 2025.

aasta augustis puruitud 15 puuraugu (Pa-1…15, sügavusega 2,6 – 10,0 m) andmete põhjal.

Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1).

Kandle uuringuruumi kattekihi moodustab 0,1 – 0,4 m paksune mustjaspruun kuni hall, lõimiselt liivane,

huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 0,2 m paksune oranži värvi ülipeeneteralise

orgaanikaseguse liiva kiht (Q2_a). Kattekihi paksus on uuringualal keskmiselt 0,2 m.

Kandle uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg) paksusega 2,2 m (Pa-2) kuni

9,9+ m (Pa-4, Pa-6…7, Pa-9), keskmine paksus on 7,6 m. Liivakiht jaguneb kaheks: ülemine intervall

(ülalpool veetaset) on beeži või helebeeži värvi, valdavalt peeneteraline, ühtlane ja kohev ja sisaldab

kohati veeriseid ja vähesel määral lubjakivirähka. Alumine intervall (allpool veetaset) on helehalli kuni

tumehalli värvi, kohev kuni tihe, sisaldab õhukeste vahekihtidena kojafragmente ja vähesel määral

orgaanikat, terasuurus varieerub ülipeeneteralisest jämeteraliseni, esineb üksikuid veeriseid. Lõimiselt

on materjal hästi kuni väga hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva

(0,125 – 0,5 mm) terasuuruse osis. Kruus (>31,5 mm) puudub täielikult.

Kasuliku kihi lamami moodustavad Kandle uuringuruumis jääjärvelised ja liustikulised setted, samuti

aluspõhjaline lubjakivi. Jääjärveliste setete alla kuuluvad tolmjas liiv (Q1jrVr_lg; sinakashall, väga

peeneteraline, ülemises osas saviliivane) ja liivsavi (Q1jrVr_lg; sinakashall, sitke- kuni kõvaplastne).

Liustikusetetest esineb saviliivmoreen (Q1jrVr_g; sinakashall, pruunikashall kuni tumehall, pehme- kuni

sitkeplastne, üksikute veeristega ja sisaldab liivsavi viirge), aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi

ladestiku Loobu kihistu lubjakivi (O2lb; hall kuni valkjashall, murenenud kuni tugev). Kasuliku kihi

lamamini jõuti geoloogilise uuringu käigus puuraugus Pa-1..3, Pa-8 ja Pa-10…15 alal. Lamam asub

maapinnast 2,5 – 9,0 m sügavusel, absoluutsel kõrgusel 52,4 – 58,5 m. Kasuliku kihi lamamit läbiti

0,1 – 0,9 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud uuringuruumi idaosas Pa-4…7 ja Pa-9 alal, kus

saavutati uuringuloas lubatud sügavus (10 m) ning kasulik kiht jätkub sügavuse suunas.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

6

Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt,

2006) [2].

2.4. Geoloogiline uuritus

Kandle uuringuruumi alal on tehtud geoloogilisi uuringuid 1984. aastal kruusa- ja liivaotsingutööde

käigus Rakvere KEK tellimusel (Roosve jt, 1984) [3]. Uuringu käigus rajati alale kokku üheksa puurauku

ning võeti kolm pinnaseproovi. Puuraukude täpsed koordinaadid pole kättesaadavad. Kasulikuks kihiks

osutus kruusa vahekihtidega peenliiv, mille paksus varieerus vahemikus 3,8 kuni 6,5 m, keskmise

paksusega 4,5 m. Katendi paksuseks mõõdeti 0,2 m. Proovides määrati savi- ja tolmuosakeste sisaldus

vahemikus 3,0 – 4,8 protsenti, peensusmoodul jäi vahemikku 1,13 – 1,23. Põhjavee tase registreeriti

maapinnast 1,9 – 2,0 m sügavusel. Uuringu tulemusel eraldati 32 hektari suurusel alal perspektiivne

liiva varu mahuga 1440 tuh m3, millest 640 tuh m3 paikneb allpool veetaset.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

7

3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta augustis geodeet M. Aro (graafiline lisa 1. Kandle

uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on

esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3).

Geoloogilise uuringu käigus puuriti Kandle uuringuruumi 2025. aasta augustis kokku 15 puurauku

(Pa-1…15) sügavusega 2,6 – 10,0 m ning kogumetraažiga 119,1 m (tekstilisa 1). Puuraugud puuriti

puurmasinaga Geomachine GM 65 GTT. Kandle uuringuruumi puuraukude vahekaugus on 85 – 165 m.

Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega

täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud

Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger.

Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 30 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud

proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud

üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.

Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille

pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati

materjali filtratsioonimoodul (EVS-EN 901-20), lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste

sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63,

40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Filtratsioonimoodul määrati kahes proovis

0-4 mm suurusega liiva fraktsioonist. Kandle uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud

tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7.

Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali

kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitusliiva varu. 2025. aasta augustis rajatud uuringupunktide

andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale neli geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2).

Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu

arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit.

Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300.

Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025. aasta geoloogilise uuringu tulemusena saadud

andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris.

Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018

määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kümnes puuraugus jõuti kasuliku

kihi lamamini, viies puuraugus (Pa-4…7 ja Pa-9) jõuti geoloogilise uuringu loaga lubatud

uuringusügavuseni (10 m) ning seal jätkub kasulik kiht sügavuse suunas.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

8

4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS

Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kandle

uuringuruumis kahe plokina:

 plokk 1 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülapool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal

363 tuh m3;

 plokk 2 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 pindalal

1019 tuh m3.

Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru

plokkide kontuur on toodud Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ja

geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).

Aktiivse tarbevaru plokk 1 kattub täielikult uuringuruumi piiriga ning selle lamam asub absoluutkõrgusel

59,5 m, mis ühtib keskmise põhjavee tasemega. Aktiivse tarbevaru plokk 2 kattub samuti uuringuruumi

piiriga ning selle lamam on piiritletud kasuliku kihi piiride või uuringuloas märgitud maksimaalse

uurimissügavusega (10,0 m). Nii plokk 1 kui plokk 2 on määratud kihti avavate ja läbivate

uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru

arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise

punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud

järgmises peatükis.

4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus

Kasuliku kihi moodustab Kandle uuringuruumis eriteraline liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel

ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 30 proovi andmeid, mida on

võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade

määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni

(joonis 1).

Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise

uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:

 tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3

sisaldus üle 0,6%;

 ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga

üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;

 ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi

läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria

on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust

fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2

järgi;

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

9

 täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.

Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 30 proovi, millest neli proovi vastas savi- ja

tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 26 proovi ehitusliiva nõuetele.

Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 § 29 lg 6 sätestab, et kui liiva ja kruusa puhul ei ole eri

kasutusalaga maavarad mäetööde tehnoloogiat arvestades eraldi kaevandatavad, määratakse

moodustatava maavara ploki piires üldistatud keskmine kasutusala. Täiteliiva kvaliteedinõuetele

vastavaid proove on väga vähe ning need paiknevad uuringuruumis hajusalt. Lähtudes kogu

uuringuruumi maavara keskmistest kvaliteedinäitajatest, tehakse ettepanek Kandle uuringuruumi varu

arvele võtta kahe plokina ehitusliiva kategoorias.

Kandle uuringuruumist võeti kaks proovi uuringuruumi erinevatest servadest filtratsioonimooduli

määramiseks: proov 3-2 (1,1 m/ööp) ning proov 8-2 (0,8 m/ööp). Kasuliku kihi laboranalüüside

tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Kandle uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on

esitatud Kandle uuringuruumi (ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2) laborianalüüside põhinäitajad.

Tabel 1. Kandle uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad

Näitaja Kandle uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud

keskmine Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

0,0

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

2,5

100,0

19,2

100,0

4,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

0,0

0,0

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

100,0

3,3

100,0

7,1

100,0

4,2

Kandle uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele.

Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on

väike (keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühest uuringupunktist võetud proovis.

Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm)

terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on

väike (3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%).

Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning

asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Materjali

filtratsiooniomadused on sobilikud teedeehituses dreenkihi ehitamiseks.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

10

4.2. Varu arvutus

Kandle uuringuruumi varu on arvutatud kahe plokina (plokk 1 ja 2) ehitusliiva aktiivse tarbevaru

kategoorias. Plokk 1 asub ülalpool uuringuaegset põhjavee taset ning plokk 2 asub allpool

uuringuaegset põhjavee taset.

Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:

 Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);

 geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);

 uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),

 kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7).

Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk

AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,

käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on

mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on

mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala

reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi

kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade

joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks

määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest

moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.

Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

11

Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.

Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt

piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks

määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui

lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,

arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need

ühtseks ruumalaks (joonis 4).

Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.

Varuploki kontuur on toodud Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning

geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk

AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Kandle uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida

on kasutatud varu arvutamisel.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

12

Varu arvutuse tulemus:

Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha

pindalal kokku on 362 381 m3 (362 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

362 381 m3 : 181 397 m2 = 2,0 m).

Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha

pindalal kokku on 1 019 382 m3 (1019 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

1 019 382 m3 : 181 397 m2 = 5,6 m).

Kattekihi moodustab Kandle uuringuruumis huumus ning kohati huumuskihi all paiknev

orgaanikasegune liiv. Käesolevas katendi arvutuses käsitletakse mõlemat elementi koos, mulla

(kasvukiht) mõiste all.

Mulla (kasvukihi) maht Kandle uuringuruumis pindalal 18,14 ha on kokku 39 868 m3 (40 tuh m3).

Mulla (kasvukihi) keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel

39 868 m3 : 181 397 m2 = 0,2 m).

4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused

Kandle uuringuruumis avati 2025. aasta augustis põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast

0,9 – 2,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 58,2 – 60,3 m.

Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem uuringuruumi lõunaosas ning

langedes mõnevõrra madalamale põhja suunas. Uuringuruumi põhjaservas asuvas, ilmselt varasema

kaevandamistegevuse tulemusel moodustunud süvendis mõõdeti geoloogilise uuringu käigus

veetasemeks 58,3 m. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes ja varasemalt kaevandatud süvendis

mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 58,5 m.

4.4. Mäendustingimused

Kandle uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja

maavarale on hea juurdepääs. Kaevandatava maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on kuni 2,9 m

(keskmine paksus 2,0 m) ning seda saab kaevandada ühes astmes. Allpool põhjavee taset asuva

varukihi paksus on kuni 9,0 m (keskmine paksus 5,6 m) Veealust varu kaevandatakse kas

ekskavaatoritega kuni ammutussügavuseni või pinnasepumbaga.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada metsateed (ETAK

tunnus 5104283), mis ühendab uuringuruumi Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteega nr 17170.

Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitusliiva varu, mis asub nii ülal- kui ka allpool

põhjavee taset.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

13

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele

07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise

keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku

omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara

kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala

korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu.

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang

Kandle uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,

looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.

Lähim kaitseala, Noonu hoiuala (EELIS kood KLO2000345), asub uuringuruumist lähimas punktis

ca 590 m kaugusel lääne suunas. Noonu hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku

Noonu loodusala (EELIS kood RAH0000680). Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000

võrgustiku aladele ja looduskaitsealadele.

Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide

võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9),

mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Geoloogiline uuring viidi läbi

lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu

välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Kandle

uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87).

5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang

Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva

kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks

kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja

tankimine karjääris on keelatud.

Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja

määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel

kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile

teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.

Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal

peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on

keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab

käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

14

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra

ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on

võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta

karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini.

Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega

kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist

lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni.

Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine

oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt

kujuneb karjäärialale veekogu.

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

15

6. KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Lääne-Virumaal Haljala vallas

Kandle külas asuva Kandle uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Kandle uuringuruumis ehitusliiva aktiivne tarbevaru

kahe plokina:

 ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha

pindalal 362 tuh m3;

 ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha

pindalal 1 019 tuh m3.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri

vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokk

aktiivse tarbevaruna arvele võtta.

Kuna maavarade registris Kandle uuringuruumi alal või vahetus läheduses liivamaardla puudub,

esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla (Kandle liivamaardla) registrikaardi projekt

(tekstilisa 11).

Geoloog: Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

16

7. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., All, T., Otsmaa, M., Veski, A. Baaskaardi Rakvere (6434) lehe

geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Eesti

Geoloogiakeskus, Rakvere 2006. EGF aruande nr 7812 [1].

2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S,

Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore

continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil

http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 17.09.2025) [2].

3. Roosve, H., Mooser, M., Rahumäe, V. Aruanne kruusa ja liiva otsingutöödest Rakvere

Kolhooside Ehituskontorile. Põllumajandusprojekt, Tallinn, 1984. EGF aruande nr 4104 [3].

LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA

KANDLE UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

17

TEKSTILISAD