veebruar 2024

Narva karjääri tööstusterritooriumi,

Settebasseini ja Jõetaga

katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade

keskkonnamõju strateegiline

eelhinnang

Töö nimetus: Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga

katastriüksuste tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju

strateegiline eelhinnang

Töö number: 23126

Tellija: Enefit Power AS

Vastutav täitja: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................................ 3

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................... 3

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................... 4

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................. 4

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ................................................................................................ 5

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN............................................................. 5

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ................................................................... 5

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,

SEALHULGAS HEITE SUURUS ............................................................................................................... 5

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL. .......................................................................................................... 6

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ................. 7

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED .............................................................................................................. 7

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUSEST, KVALITEEDIST JA TAASTUMISVÕIMEST 7

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTETATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST ...................................................................................... 7

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .............................................................. 9

5 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 10

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 2

1 SISSEJUHATUS

Enefit Power AS soovib planeerida Narva-Jõesuu linna Narva karjääri

tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga maaüksustele tuletõrje veevõtukohad ja

6kV elektriõhuliini. Eeltoodust tulenevalt esitas Enefit Power AS Narva-Jõesuu

linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Perspektiivne planeeringuala

paikneb Narva karjääri tööstusterritooriumi (85101:012:0100), Settebasseini

(85101:012:0020) ning Jõetaga (85101:012:0085) katastriüksustel. Detailplaneeringu

algatamise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8, mille kohaselt oleks

võimalik tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Mustajõe kalda ehituskeeluvööndisse.

Seega on asjakohane koostada keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, et välja

selgitada, kas planeeringu käigus on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Vastavalt lähteülesandele on käesoleva töö eesmärk Narva karjääri tuletõrje

veevõtukohtade ja õhuliini rajamise ning ekspluateerimise keskkonnamõju

eelhinnangu koostamine.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Hindamise aluseks on projekt „Narva karjääri biokütuse lao (EHR kood 221436595)

laiendamine ja tuletõrje veevõtukoha rajamine“1. Projekt käsitleb üksnes

katastriüksusele Narva karjääri tööstusterritoorium rajatavat tuletõrje veevõtukohta,

kuid arendaja kinnitusel on ülejäänud kaks veevõtukohta sama tehnilise lahendusega.

Kuue kilovoldine õhuliin rajatakse tööstusterritooriumile üle Mustajõe.

Kavandatava tegevuse asukohad on toodud alloleval joonisel (Joonis 1).

Joonis 1 Tellija joonis kavandatavate tegevuste asukohtadest.

Lähtuvalt projektist on torustik ette nähtud rajada valdavalt lahtise kaevasndiga.

Toestatud kaevandi põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevandil 1,2 m.

Kaevandi seinad rajatakse piisava nõlvusega või toestatakse, et oleks tagatud

tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Toestuse viis valitakse

sõltuvalt kaevandi sügavusest ja pinnase liigist.

Tee/tänava alt veetakse olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära Narva-

Jõesuu Linnavalitsusega kooskõlastatud pinnase ladestamispaika. Mittesobilik pinnas

1 Karabelnik, K., Metsa, E., Mark, M., 2023. Narva karjääri biokütuse lao (EHR kood 221436595)

laiendamine ja tuletõrje veevõtukoha rajamine. Alkranel OÜ.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 4

asendatakse tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Vee

ilmumisel kaevandisse teostatakse veetõrjet.

Veekogusse viiakse toru DN125 ja selle alla paigaldatakse üks toetusjalg. Toru pikkus

veekogus on ca 5m ja see jääb minimaalselt 0,8 m veepinnast allapoole ja 0,5 m

veekogu põhjast ülespoole. Veetoru tõuseb maapinnale 9 m kaugusel veepiirist. Vett

võetakse maapinnale avanenud otsast ehk puudub vajadus sõita veepiirile lähemale kui

9 m.

Veevõtt on ette nähtud erakorralistel juhtudel tule kustutamiseks. Lahendus on

projekteeritud mahule 25 l/s ja 3 h.

Elektriliini rajamise kohta on teada üksnes joon tellija antud joonisel.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Kavandatav tegevus ei tulene ühestki strateegilisest planeerimisdokumendist.

Alal kehtib Vaivara valla üldplaneering2. Selle kohaselt on kavandatava tegevuse alal

tööstusterritoorium ja põlevkivimaardla Narva kaeveväli. Üldplaneeringuga seadusele

täiendavaid veekaitse keeluvööndeid ette nähtud ei ole.

Koostamisel on uus üldplaneering3. Selle kohaselt jääb kavandatav tegevus

tootmismaale ja mäetööstusmaale. Üldplaneeringuga seadusele täiendavaid veekaitse

keeluvööndeid ette nähtud ei ole.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Kavandatav tegevus näeb ette kaevamistöid, sh osaliselt veekogus (veekogu piiril).

Kaevamistööde mahtu projektis ei ole täpsustatud kuid see jääb oluliselt alla 500 m3.

Toru paigaldamise järgselt kaevand täidetakse. Täiteks kasutatakse kaevandatud

ehitusmaterjali. Materjalide mahtusid projektis ei ole toodud. Kaevandi kogu maht võib

olla suurusjärgus 50 m3. Kaevand täidetakse uue materjaliga mahus, mis jääb

väljakaevematerjalist puudu (ei sobi tagasitäiteks).

Õhuliini, pingega 1–35kV kaitsevööndi ulatus on 3 m mõlemal pool liini telge. Seega

6 kV elektriliini rajamisel raadatakse 6 m laiune vöönd. Liini pikkus on u 170 m, millest

2 AS Pöyry Entec, 2010. Vaivara valla üldplaneering.

3 Kobras OÜ, 2022. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 5

20 m ulatuse on liin jõe kohal ning 50 m ulatuse olemasoleva liini kaitsevööndis.

Ülejäänud osa liinist läbib puittaimestikuga ala (osalt metsasalu, osalt üksikud puud).

Seega täiendav raadatav koridor on kuni 600 m2.

Tuletõrje kohtade kasutamisel võetakse veekogudest vett. Tegemist on erakorralise

veekasutusega.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Kavandatav tegevus olulisel määral energiat ei kasuta.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandataval tegevusel puudub heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Tööde käigus vähesel määral eraldub ehitusmasinatest müra, saasteineid õhku ja

vibratsiooni.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandi rajamisel võib tekkida tagasitäiteks sobimatut pinnast. Projekti järgi

käideldakse see vastavalt kohalikule jäätmehoolduseeskirjale4.

Metsa raadamisel tekib puitmaterjali, kuid see on valdavas osas käsitletav toorainena.

Veevõtukohtade ja elektriliini käitamisel jäätmeid ei teki.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,

sealhulgas heite suurus

Veevõtu kohtade ja liini rajamisel kaasnevad tavapärased ehitustegevuse riskid. Nt

ehitusmasinate purunemine. Riski tõstvaks asjaoluks on tegevus veekogus ja selle piiril.

Veevõtukohtade ja elektriliini käitamisel riske ei kaasne.

4 Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus nr 74 Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 6

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide ohust teaduslike andmete alusel.

Ehitiste rajamisel ega käitamisel suurõnnetuste ohtu ei teki.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 7

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse ala on tootmisterritoorium ja see jääb ka nähtavas tulevikus

tootmisterritooriumiks.

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist

ja taastumisvõimest

Kavandataval alal on maavarana arvele võetud põlevkivi. See on määratletud passiivse

tarbevaruna.

Narva karjääri plaanitavas veevõtukohas on põlevkivi juba kaevandatud.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Narva karjääri plaanitav veevõtu koht kasutab vett veekogust Mustanina karjäär

(VEE2028170).

Teised kaks veevõtukohta kasutavad vett Mustajõest (VEE1063800).

Mõlema veekogu kalda piiranguvöönd on 100 m veekogu piirist ja ehituskeeluvöönd

on 50 m veekogu piirist. Veekogudele rakendub veekaitsevöönd 10 m.

Veekaitsevöönd on moodustatud veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite

vältimiseks (VeeS §118). Veekaitsevööndis on ehitamine keelatud, kui see rikub

veekaitsevööndi eesmärki.

Kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. (LKS § 34).

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 8

Piiranguvööndis keelatud tegevused kavandatava tegevuse eesmärki ei puuduta.

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Muu hulgas ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud:

• pinnavee veehaarde ehitisele;

• tehnovõrgule ja -rajatisele. (LKS § 38)

Ida-Eesti veemajanduskava järgi on Mustajõe kogumi seisund hea.5

Veevõtukohad ja elektriliin asuvad tootmisterritooriumite vahetus läheduses või

karjääri alal.

Piirkonnas kaitstavaid väärtusi ei asu. Alal puudub eriline kaitseväärtus.

5 Kupits, K., Normak, K., Antons, P., Aruväli, A., Iismaa, R., Jalukse, L., Kõrgmaa, V., Laht, M., Leisk, Ü., Lind,

S., Mehine, M., Metsur, M., Saks, A., Simo, M., Vreimann, T. 2022. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027. Keskkonnaministeerium

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 9

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

Kavandatav tegevus ei ole olulise mõjuga arvestades, et ehitustegevus on ajutine ning

veevõtukohtades lahti kaevatud osad taastatakse. Eelduslikult elektriliini poste jõkke

või jõevee piirile ei rajata.

Veevõtukoha kasutamisel võib olla ajutine mõju veekogule, kuid kasutamisvajadus

tuleb erakorralisest olukorrast, mil mõningane mõju jõele on põhjendatud, et vältida

suuremat mõju.

Mõju vähendamiseks tuleb kasutada järgmisi meetmeid:

Veekogus ehitamiseks tuleb valida miinimumi lähedane periood – juuni-august. Sel ajal

on veetase kõige madalam ja kõige vähem toimub töö konkreetselt veekeskkonnas. Nii

vähendatakse kaevamisest põhjustatud heljumi teket.

Veekogule häiringute vältimiseks ehitamiseks abirajatisi (tammid vm) veekogudesse

mitte rajada. Veekogudes mootorsõidukitega mitte liikuda.

Elektri liini rajamise tarbeks puud raadata pesitsusvälisel perioodil – 1. august kuni 14.

märts.

Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste

tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang

23. veebruar 2024 10

5 KOKKUVÕTE

Kavandatava tegevuse eesmärk on kolme tuletõrje veevõtukoha rajamise ja 6 kV

õhuliini rajamise Narva karjääri tööstusalal, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksustel

keskkonnamõju strateegilise eelhindamise läbi viimine.

Tuletõrje veevõtukohad on ette nähtud Mustajõest ja Mustanina karjäärist

hädaolukorras tulekustutusvee saamiseks. Õhuliin on plaanitud ületama Mustajõge, et

ühendada olemasolevat liini tootmisterritooriumiga.

Kavandatud tegevus ei tulene ühestki strateegilisest planeerimisdokumendist.

Kavandatud tegevus hõlmab kaevetöid, osaliselt veekogudes, ja kaevandite täitmist.

Kaevetööde maht on alla 500 m3. Veekogusse paigaldatakse tahkeid aineid alla 100 m3.

Tegevused hõlmavad ka puittaimestiku raadamist õhuliini koridori jaoks. Täiendav

maavõtt on kuni 600 m2. Tuletõrje veevõtukohad ja õhuliin ei kasuta olulisi koguseid

energiat ega tekita heitmeid, jäätmeid ega müra.

Planeeritud tegevused hõlmavad tavapäraseid ehitusriske, nagu seadmete

purunemine.

Planeeritud tegevused toimuvad Mustajõe ja Mustanina karjääri veekaitsevööndites ja

ehituskeeluvööndites. Mustajõe kogumi seisund on hea. Piirkonnas puuduvad kaitstud

loodus- või kultuuriväärtused.

Ehitustegevuse mõju kesskonnale on väike ja lühiajaline, kuna kaevatud alad

taastatakse ning elektriliini poste ei plaanita rajada jõkke ega jõevee piirile. Kuigi

tuletõrje veevõtukoha kasutamisel võib olla ajutine mõju veekogule, on see

erakorralistel olukordadel põhjendatud, et vältida suuremat mõju. Mõju

vähendamiseks on soovitatav rakendada järgmisi meetmeid:

• ehitustegevus toimub perioodil, kui veetase on madalaim (juuni-august),

vähendades sellega kaevamisest põhjustatud heljumi teket;

• veekogude häirimise vältimiseks ei rajata ehitamiseks abirajatisi veekogudesse

ega liiguta seal mootorsõidukitega;

• elektriliini rajamiseks raadatakse puud pesitsusvälisel perioodil (1. august kuni

14. märts).

Eel loetletud meetmete rakendamisel puudub vajadus läbi viia keskkonnamõju

strateegilist hindamist või keskkonnamõju hindamist.