Dokumendiregister | Kaitsevägi |
Viit | KV-4.1-3.1/24/6360-1 |
Registreeritud | 25.03.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | - - |
Sari | - - |
Toimik | - |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
Saabumis/saatmisviis | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
2
Saatja kuupäev22.03.2024
KelleltRiigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Kellele
PealkiriNarva-Jõesuu linna Mustanina küla tehnovõrkude ja -rajatiste detailplaneeringu algatamisest
Kaitsevägi
Meie: 22.03.2024 nr 4-4/24/1425-2
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus Narva-Jõesuu linna Mustanina küla Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga kinnistute tehnovõrkude ja -rajatiste detailplaneeringu algatamiseks.
Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele seisukoha andmiseks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse eelnõu „Narva-Jõesuu linna Mustanina külas tehnovõrkude ja -rajatiste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos lisadega.
Detailplaneeringu eesmärk on planeerida Narva-Jõesuu linna tuletõrje veevõtukohad ja 6kV elektriõhuliini kalda ehituskeeluvööndisse. Tuletõrje veevõtukohad on ette nähtud Mustajõest (VEE1063800) ja Mustanina karjäärist (VEE2028170) hädaolukorras tulekustutusvee saamiseks. Hüdrantide rajamine on vajalik, et tagada olemasolevate hoonete ja rajatiste tuletõrjeveega varustamine. Lisaks on kavandatud hüdrantide kasutamine võimalik ka piirkondlike metsatulekahjude likvideerimiseks, mis jäävad hüdrandi kasutustsooni. Õhuliin on plaanitud ületama Mustajõge, et ühendada olemasolevat liini tootmisterritooriumiga. Olemasolev õhuliin on paigaldatud silla küljele, mis suurendab ohuriske ning raskendab silla hooldamist. Selleks, et suurendada piirkonna ohutust ning tagada korrektne silla hooldamine, on eesmärgiks õhuliin paigaldada sillast piisavale ohutule kaugusele, et tagada silla ja liinide korrektne hooldamine.
Planeeritav ala asub Narva-Jõesuu linna Mustanina küla Settebasseini kinnistul, Narva karjääri tööstusterritooriumi kinnistul ja Jõetaga kinnistul. Planeeringu koostamise käigus võib detailplaneeringu ala laieneda naaberkinnistutele.
Planeeritav ala asub osaliselt riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusväli piiranguvööndis.
Palume Kaitseväel tutvuda Narva-Jõesuu linna Mustanina küla tehnovõrkude ja-rajatiste detailplaneeringu algatamise dokumentidega ning esitada oma arvamus / ettepanekud materjalide kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele hiljemalt 08.04.2024 Kui nimetatud kuupäevaks ei ole arvamusi või ettepanekuid laekunud, siis loeme, et Kaitseväel ei ole ettepanekuid esitatud materjalide kohta.
Lugupidamisega
Priit Alekask
planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht
717 0536; +372 53871440
veebruar 2024
Narva karjääri tööstusterritooriumi,
Settebasseini ja Jõetaga
katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade
keskkonnamõju strateegiline
eelhinnang
Töö nimetus: Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga
katastriüksuste tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju
strateegiline eelhinnang
Töö number: 23126
Tellija: Enefit Power AS
Vastutav täitja: Karl Kupits
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post: [email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015
alusel.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 1
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 2
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................................ 3
2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................... 3
2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................... 4
2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,
VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................. 4
2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ................................................................................................ 5
2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING
MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN............................................................. 5
2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ................................................................... 5
2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,
SEALHULGAS HEITE SUURUS ............................................................................................................... 5
2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST,
SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST
TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL. .......................................................................................................... 6
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ................. 7
3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI
PLANEERITAVAD TEGEVUSED .............................................................................................................. 7
3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA
LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUSEST, KVALITEEDIST JA TAASTUMISVÕIMEST 7
3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,
JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,
PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE
LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTETATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI
VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE
VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST ...................................................................................... 7
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .............................................................. 9
5 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 10
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 2
1 SISSEJUHATUS
Enefit Power AS soovib planeerida Narva-Jõesuu linna Narva karjääri
tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga maaüksustele tuletõrje veevõtukohad ja
6kV elektriõhuliini. Eeltoodust tulenevalt esitas Enefit Power AS Narva-Jõesuu
linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Perspektiivne planeeringuala
paikneb Narva karjääri tööstusterritooriumi (85101:012:0100), Settebasseini
(85101:012:0020) ning Jõetaga (85101:012:0085) katastriüksustel. Detailplaneeringu
algatamise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8, mille kohaselt oleks
võimalik tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Mustajõe kalda ehituskeeluvööndisse.
Seega on asjakohane koostada keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, et välja
selgitada, kas planeeringu käigus on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline
hindamine.
Vastavalt lähteülesandele on käesoleva töö eesmärk Narva karjääri tuletõrje
veevõtukohtade ja õhuliini rajamise ning ekspluateerimise keskkonnamõju
eelhinnangu koostamine.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 3
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
2.1 Tegevuse iseloom ja maht
Hindamise aluseks on projekt „Narva karjääri biokütuse lao (EHR kood 221436595)
laiendamine ja tuletõrje veevõtukoha rajamine“1. Projekt käsitleb üksnes
katastriüksusele Narva karjääri tööstusterritoorium rajatavat tuletõrje veevõtukohta,
kuid arendaja kinnitusel on ülejäänud kaks veevõtukohta sama tehnilise lahendusega.
Kuue kilovoldine õhuliin rajatakse tööstusterritooriumile üle Mustajõe.
Kavandatava tegevuse asukohad on toodud alloleval joonisel (Joonis 1).
Joonis 1 Tellija joonis kavandatavate tegevuste asukohtadest.
Lähtuvalt projektist on torustik ette nähtud rajada valdavalt lahtise kaevasndiga.
Toestatud kaevandi põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevandil 1,2 m.
Kaevandi seinad rajatakse piisava nõlvusega või toestatakse, et oleks tagatud
tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Toestuse viis valitakse
sõltuvalt kaevandi sügavusest ja pinnase liigist.
Tee/tänava alt veetakse olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära Narva-
Jõesuu Linnavalitsusega kooskõlastatud pinnase ladestamispaika. Mittesobilik pinnas
1 Karabelnik, K., Metsa, E., Mark, M., 2023. Narva karjääri biokütuse lao (EHR kood 221436595)
laiendamine ja tuletõrje veevõtukoha rajamine. Alkranel OÜ.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 4
asendatakse tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Vee
ilmumisel kaevandisse teostatakse veetõrjet.
Veekogusse viiakse toru DN125 ja selle alla paigaldatakse üks toetusjalg. Toru pikkus
veekogus on ca 5m ja see jääb minimaalselt 0,8 m veepinnast allapoole ja 0,5 m
veekogu põhjast ülespoole. Veetoru tõuseb maapinnale 9 m kaugusel veepiirist. Vett
võetakse maapinnale avanenud otsast ehk puudub vajadus sõita veepiirile lähemale kui
9 m.
Veevõtt on ette nähtud erakorralistel juhtudel tule kustutamiseks. Lahendus on
projekteeritud mahule 25 l/s ja 3 h.
Elektriliini rajamise kohta on teada üksnes joon tellija antud joonisel.
2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega
Kavandatav tegevus ei tulene ühestki strateegilisest planeerimisdokumendist.
Alal kehtib Vaivara valla üldplaneering2. Selle kohaselt on kavandatava tegevuse alal
tööstusterritoorium ja põlevkivimaardla Narva kaeveväli. Üldplaneeringuga seadusele
täiendavaid veekaitse keeluvööndeid ette nähtud ei ole.
Koostamisel on uus üldplaneering3. Selle kohaselt jääb kavandatav tegevus
tootmismaale ja mäetööstusmaale. Üldplaneeringuga seadusele täiendavaid veekaitse
keeluvööndeid ette nähtud ei ole.
2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,
maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine
Kavandatav tegevus näeb ette kaevamistöid, sh osaliselt veekogus (veekogu piiril).
Kaevamistööde mahtu projektis ei ole täpsustatud kuid see jääb oluliselt alla 500 m3.
Toru paigaldamise järgselt kaevand täidetakse. Täiteks kasutatakse kaevandatud
ehitusmaterjali. Materjalide mahtusid projektis ei ole toodud. Kaevandi kogu maht võib
olla suurusjärgus 50 m3. Kaevand täidetakse uue materjaliga mahus, mis jääb
väljakaevematerjalist puudu (ei sobi tagasitäiteks).
Õhuliini, pingega 1–35kV kaitsevööndi ulatus on 3 m mõlemal pool liini telge. Seega
6 kV elektriliini rajamisel raadatakse 6 m laiune vöönd. Liini pikkus on u 170 m, millest
2 AS Pöyry Entec, 2010. Vaivara valla üldplaneering.
3 Kobras OÜ, 2022. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 5
20 m ulatuse on liin jõe kohal ning 50 m ulatuse olemasoleva liini kaitsevööndis.
Ülejäänud osa liinist läbib puittaimestikuga ala (osalt metsasalu, osalt üksikud puud).
Seega täiendav raadatav koridor on kuni 600 m2.
Tuletõrje kohtade kasutamisel võetakse veekogudest vett. Tegemist on erakorralise
veekasutusega.
2.4 Tegevuse energiakasutus
Kavandatav tegevus olulisel määral energiat ei kasuta.
2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku
ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Kavandataval tegevusel puudub heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Tööde käigus vähesel määral eraldub ehitusmasinatest müra, saasteineid õhku ja
vibratsiooni.
2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandi rajamisel võib tekkida tagasitäiteks sobimatut pinnast. Projekti järgi
käideldakse see vastavalt kohalikule jäätmehoolduseeskirjale4.
Metsa raadamisel tekib puitmaterjali, kuid see on valdavas osas käsitletav toorainena.
Veevõtukohtade ja elektriliini käitamisel jäätmeid ei teki.
2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,
sealhulgas heite suurus
Veevõtu kohtade ja liini rajamisel kaasnevad tavapärased ehitustegevuse riskid. Nt
ehitusmasinate purunemine. Riski tõstvaks asjaoluks on tegevus veekogus ja selle piiril.
Veevõtukohtade ja elektriliini käitamisel riske ei kaasne.
4 Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus nr 74 Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 6
2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide
ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või
katastroofide ohust teaduslike andmete alusel.
Ehitiste rajamisel ega käitamisel suurõnnetuste ohtu ei teki.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 7
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või
planeeritavad tegevused
Kavandatava tegevuse ala on tootmisterritoorium ja see jääb ka nähtavas tulevikus
tootmisterritooriumiks.
3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,
vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist
ja taastumisvõimest
Kavandataval alal on maavarana arvele võetud põlevkivi. See on määratletud passiivse
tarbevaruna.
Narva karjääri plaanitavas veevõtukohas on põlevkivi juba kaevandatud.
3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,
jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,
pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,
kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Narva karjääri plaanitav veevõtu koht kasutab vett veekogust Mustanina karjäär
(VEE2028170).
Teised kaks veevõtukohta kasutavad vett Mustajõest (VEE1063800).
Mõlema veekogu kalda piiranguvöönd on 100 m veekogu piirist ja ehituskeeluvöönd
on 50 m veekogu piirist. Veekogudele rakendub veekaitsevöönd 10 m.
Veekaitsevöönd on moodustatud veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite
vältimiseks (VeeS §118). Veekaitsevööndis on ehitamine keelatud, kui see rikub
veekaitsevööndi eesmärki.
Kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. (LKS § 34).
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 8
Piiranguvööndis keelatud tegevused kavandatava tegevuse eesmärki ei puuduta.
Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Muu hulgas ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele. (LKS § 38)
Ida-Eesti veemajanduskava järgi on Mustajõe kogumi seisund hea.5
Veevõtukohad ja elektriliin asuvad tootmisterritooriumite vahetus läheduses või
karjääri alal.
Piirkonnas kaitstavaid väärtusi ei asu. Alal puudub eriline kaitseväärtus.
5 Kupits, K., Normak, K., Antons, P., Aruväli, A., Iismaa, R., Jalukse, L., Kõrgmaa, V., Laht, M., Leisk, Ü., Lind,
S., Mehine, M., Metsur, M., Saks, A., Simo, M., Vreimann, T. 2022. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
2022-2027. Keskkonnaministeerium
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 9
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE
Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:
• mõju suurust;
• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava
elanikkonna suurus;
• mõju ilmnemise tõenäosust;
• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;
• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega;
• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi.
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.
Kavandatav tegevus ei ole olulise mõjuga arvestades, et ehitustegevus on ajutine ning
veevõtukohtades lahti kaevatud osad taastatakse. Eelduslikult elektriliini poste jõkke
või jõevee piirile ei rajata.
Veevõtukoha kasutamisel võib olla ajutine mõju veekogule, kuid kasutamisvajadus
tuleb erakorralisest olukorrast, mil mõningane mõju jõele on põhjendatud, et vältida
suuremat mõju.
Mõju vähendamiseks tuleb kasutada järgmisi meetmeid:
Veekogus ehitamiseks tuleb valida miinimumi lähedane periood – juuni-august. Sel ajal
on veetase kõige madalam ja kõige vähem toimub töö konkreetselt veekeskkonnas. Nii
vähendatakse kaevamisest põhjustatud heljumi teket.
Veekogule häiringute vältimiseks ehitamiseks abirajatisi (tammid vm) veekogudesse
mitte rajada. Veekogudes mootorsõidukitega mitte liikuda.
Elektri liini rajamise tarbeks puud raadata pesitsusvälisel perioodil – 1. august kuni 14.
märts.
Narva karjääri tööstusterritooriumi, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksuste
tuletõrjeveevõtukohtade keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
23. veebruar 2024 10
5 KOKKUVÕTE
Kavandatava tegevuse eesmärk on kolme tuletõrje veevõtukoha rajamise ja 6 kV
õhuliini rajamise Narva karjääri tööstusalal, Settebasseini ja Jõetaga katastriüksustel
keskkonnamõju strateegilise eelhindamise läbi viimine.
Tuletõrje veevõtukohad on ette nähtud Mustajõest ja Mustanina karjäärist
hädaolukorras tulekustutusvee saamiseks. Õhuliin on plaanitud ületama Mustajõge, et
ühendada olemasolevat liini tootmisterritooriumiga.
Kavandatud tegevus ei tulene ühestki strateegilisest planeerimisdokumendist.
Kavandatud tegevus hõlmab kaevetöid, osaliselt veekogudes, ja kaevandite täitmist.
Kaevetööde maht on alla 500 m3. Veekogusse paigaldatakse tahkeid aineid alla 100 m3.
Tegevused hõlmavad ka puittaimestiku raadamist õhuliini koridori jaoks. Täiendav
maavõtt on kuni 600 m2. Tuletõrje veevõtukohad ja õhuliin ei kasuta olulisi koguseid
energiat ega tekita heitmeid, jäätmeid ega müra.
Planeeritud tegevused hõlmavad tavapäraseid ehitusriske, nagu seadmete
purunemine.
Planeeritud tegevused toimuvad Mustajõe ja Mustanina karjääri veekaitsevööndites ja
ehituskeeluvööndites. Mustajõe kogumi seisund on hea. Piirkonnas puuduvad kaitstud
loodus- või kultuuriväärtused.
Ehitustegevuse mõju kesskonnale on väike ja lühiajaline, kuna kaevatud alad
taastatakse ning elektriliini poste ei plaanita rajada jõkke ega jõevee piirile. Kuigi
tuletõrje veevõtukoha kasutamisel võib olla ajutine mõju veekogule, on see
erakorralistel olukordadel põhjendatud, et vältida suuremat mõju. Mõju
vähendamiseks on soovitatav rakendada järgmisi meetmeid:
• ehitustegevus toimub perioodil, kui veetase on madalaim (juuni-august),
vähendades sellega kaevamisest põhjustatud heljumi teket;
• veekogude häirimise vältimiseks ei rajata ehitamiseks abirajatisi veekogudesse
ega liiguta seal mootorsõidukitega;
• elektriliini rajamiseks raadatakse puud pesitsusvälisel perioodil (1. august kuni
14. märts).
Eel loetletud meetmete rakendamisel puudub vajadus läbi viia keskkonnamõju
strateegilist hindamist või keskkonnamõju hindamist.