Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse

nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 5 ja § 115 lõike 7 alusel. § 1. Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmine Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruses nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning“ tekstiosaga „lõike 5 ja“;

2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registri ingliskeelne nimetus on The Enforcement Register.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registri volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ning

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT).“;

4) paragrahvi 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ tekstiosaga „avaliku võimu kandja“;

5) paragrahvi 4 punktis 4 asendatakse tekstiosa „teavitab registri“ tekstiosaga „teavitab registriga

liidestatud“;

6) paragrahvi 4 punktis 6 asendatakse tekstiosa „liidestunud kasutaja“ tekstiosaga „või arestide

andmete töötlemiseks liidestatud avaliku võimu kandja“;

7) paragrahvi 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„RIK:“;

8) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) RIT tagab registri nõuetekohase majutamise.“;

9) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „tema poolt“ tekstiosaga „enda poolt

otse või“;

10) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 2, lõike 3 punkti 2, lõike 4 punkti 2 ja § 9 lõiget 7 täiendatakse

pärast sõna „annab“ tekstiosaga „andmesubjektile, järelevalvet teostavale asutusele või muule

õigustatud isikule või asutusele“;

18.02.2026 nr 6

2

11) paragrahvi 7 lõike 4 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „asutuse“ läbivalt tekstiosaga „krediidi-

ja makseasutuse“;

12) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „volitatud töötleja“ tekstiosaga „RIK“;

13) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Õigused antakse ainult juhul, kui seadus sätestab täitmisregistri andmete töötlemise õiguse

kõigi ülesannete täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse.“;

14) paragrahvis 9 asendatakse sõna „kasutaja“ tekstiosaga „avaliku võimu kandja“ vastavas

käändes;

15) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse arv „6“ tekstiosaga „63“;

16) paragrahvi 9 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja volitatud töötlejal“;

17) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„RIK-il on käesolevas lõikes nimetatud andmetele juurdepääs teenuseintsidentide käsitlemise

ja lahendamise ülesande täitmiseks.“;

18) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui isik esitab päringute kohta selgituse saamiseks pöördumise registri vastutavale töötlejale,

edastab registri vastutav töötleja pöördumise vastamiseks asutustele, kes on registriga

päringute tegemiseks liidestatud. Registri vastutav töötleja ei töötle päringute edastamiseks

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid.“;

19) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) aresti kohta vastaja (nimi, isikukood, isikukoodi riik ja ametinimetus; krediidi- ja

makseasutuse nimetus, registrikood ja BIC-kood);“;

20) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 15 ja lõike 3 punktis 11 asendatakse sõna „järjekoht“ tekstiosaga

„järjestus registris“;

21) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) aresti kohta vastaja (nimi, isikukood, isikukoodi riik ja ametinimetus; krediidi- ja

makseasutuse nimetus, registrikood ja BIC-kood);“;

22) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 10 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga

„lisaks § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele“;

24) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „saatja“ tekstiosaga „(nimi,

ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress, sidevahendite

andmed)“;

25) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „adressaat“ tekstiosaga „(ärinimi,

registrikood ja BIC-kood)“;

26) paragrahvi 10 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „objekt“ tekstiosaga „(nimi, isikukood

või registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik, sugu, sünniaeg, surmaaeg, sünniriik ja

postiaadress)“;

27) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

3

„1) koja peetavast kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist või kohtutäituri infosüsteemist

edastatakse registrisse § 10 lõigetes 1–3 sätestatud andmed;“;

28) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) registriga liidestatud krediidi- ja makseasutuste andmekogudest edastatakse registrisse § 9

lõikes 2 nimetatud päringute alusel edastatavad andmed ning § 10 lõike 2 punktis 14 ja lõike 3

punktis 11 sätestatud andmed.“;

29) paragrahvi 14 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 15 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ tekstiosaga „avaliku

võimu kandja“;

31) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud päringu ja selle vastuse andmeid säilitatakse 30 päeva vastuse

esitamisest, kuid mitte kauem kui 60 päeva päringu tegemisest.“;

33) paragrahvi 17 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ läbivalt tekstiosaga „avaliku võimu

kandja“.

§ 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 23. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

1

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määrust nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“1 (RT I, 10.07.2025, 6) (edaspidi ka kehtiv määrus ja määrus nr 9). Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõike 5 ja § 115 lõike 7 alusel. Eelnõu eesmärgid on:

 viia kehtiv määrus kooskõlla täitemenetluse seadustiku §-de 63 ja 115 muudatustega, mille Riigikogu võttis 17. detsembril 2025 vastu täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadusega (726 SE). Nimetatud muudatustega korrigeeriti määruse volitusnorme ja reguleeriti seaduses arestide andmete edastamist juhul, kui see tehnilistel põhjustel täitmisregistri kaudu võimalik ei ole;

 täpsustada määruse nr 9 alusel töödeldavaid isikuandmeid ja muid andmeid, registripidamisega seotud küsimusi ning täitmisregistri jätkuvast arendamisest tulenevaid küsimusi, et senisest paremini tagada isikute põhiõiguste kaitse.

Võrreldes kehtiva korraga ei kavandata eelnõukohase määrusega koormavaid nõudeid, mistõttu ei mõjuta määruse rakendamine ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Glen Roosaar (5329 3222, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse määrust nr 9. Määruse preambul sõnastatakse ümber, kuna täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadusega (726 SE)

täpsustati ja süstematiseeriti määruse volitusnorme.

Paragrahvi 1 lõikes 2 viiakse registri ingliskeelne nimetus kooskõlla seaduse tõlkes kasutatud

ingliskeelse nimetusega.

Paragrahvi 3 lõikesse 2 lisatakse registri volitatud töötlejaks Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), kes vastutab registri majutamise eest. Seetõttu

täpsustatakse ka § 5 sissejuhatavat lauseosa.

Paragrahvi 4 punkti 3, § 15 lõike 2 esimese lause ning § 17 lõigete 1 ja 2 sõnastust täpsustatakse.

TMS § 63 lõike 2 kohaselt võib avaliku võimu kandja, kellel on vaja täitmisregistrit kasutada seadusest

tuleneva ülesande täitmiseks, süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus.

Põhimääruse nimetatud punktides viidatakse hetkel vaid infosüsteemile, mitte avaliku võimu kandjale.

Määruse sõnastus viiakse selguse huvides kooskõlla seaduse sõnastusega.

1 Täitmisregistri põhimäärus–Riigi Teataja

2

Paragrahvi 4 punkti 4 sõnastust täpsustatakse õigusselguse huvides. Muutmissätte eesmärk on

reguleerida ainult seda, et registri toimimist takistavatest asjaoludest, arenduste kavandamisest ja

õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest tuleks teavitada asutusi ja isikuid, kelle infosüsteem

on registriga liidestatud. See ei välista siiski, et ka muid isikuid, kes näiteks registrist endaga seotud või

avalikke andmeid vaatavad, võib registri kasutamist mõjutavatest asjaoludest asjakohasel viisil

teavitada.

Paragrahvi 4 punkti 6 täiendatakse viitega arestide andmetele. Kuna registri kaudu võivad teised

avaliku võimu kandjad saada juurdepääsu ka arestide andmetele, on mõistlik ja põhjendatud, et

andmekogu vastutav töötleja saab teha järelevalvet selle üle, et ka arestide andmete töötlemise

õiguspärasuse tagamiseks on kasutusele võetud asjakohased meetmed.

Paragrahvi 4 punkti 6 ja § 9 sõnastust täpsustatakse ka õigusselguse tagamiseks. Kuna määruses

kasutatakse terminit „kasutaja“ ka asutuste ametnike ja töötajate kohta, kes andmeid töötlevad,

täpsustatakse, et selles sättes on „kasutaja“ all silmas peetud avaliku võimu kandjat.

Paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis sätestab RIT-i kui registri

volitatud töötleja ülesande registrit majutada. See vastab RIT-i tavapärastele ülesannetele. Ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 12. novembri 2021. a käskkirja nr 225 „Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse moodustamine“ lisa 1 „Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“, mis on justiits- ja digiministri 6. juuni 2025. a

käskkirjaga nr 372 kehtestatud uues sõnastuses, § 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt on RIT-i tegevusvaldkonnaks

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste ehk arvutitöökoha teenuse, servertaristu teenuse

ning nendega seotud lisateenuste ja erilahenduste osutamine riigiasutustele. Põhimääruse § 9 punkti 1

kohaselt on RIT-i ülesandeks mh riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude majutamine.

Paragrahvi 7 lõike 2 punkte 1 ja 2 ning § 11 lõike 1 punkti 1 täiendatakse, kuna TMS § 632 lõike 3

kehtetuks tunnistamise tõttu on kohtutäituritel edaspidi võimalik oma infosüsteem täitmisregistriga

liidestada ka otse, mitte vaid koja infosüsteemi kaudu.

Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2, lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 2 ning § 9 lõikes 7 täpsustatakse,

kellele päringute tegemise õigust omav isik või asutus peab päringute kohta selgitusi andma. Õigus

selle kohta teavet saada tuleneb küll ka juba muudest õigusaktidest või sätetest, kuid praktikas on

ilmnenud, et kõnealuseid sätted tuleks õigusselguse huvides täiendada.

Paragrahvi 7 lõikes 4, mis reguleerib krediidi- ja makseasutuste kui andmeandjate kohustusi,

asendatakse selguse huvides sõna „asutus“ täpsema sõnaühendiga „krediidi- ja makseasutus“.

Paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „volitatud töötleja“ tekstiosaga „RIK“. RIK annab registrile

juurdepääsuõigusi ka praegu, kuid kuna eelnõuga määratakse ka registri teine volitatud töötleja, on

edaspidi vaja täpsustada, kumb neist juurdepääsuõigusi annab. Samuti täpsustatakse registrile

juurdepääsuga seonduvat. Täienduse eesmärk on tagada suurem õigusselgus olukorras, kus registrile

juurdepääsu taotletakse mitme ülesande täitmiseks, kuid mõne ülesande täitmiseks täitmisregistri

kaudu ei ole piisavalt alust.

Paragrahvi 9 lõikes 5 parandatakse ebaõige viide KAS §-le 88. Täitmisregistri kaudu esitatud

järelepärimises märgitavaid andmeid reguleerib viidatud paragrahvi lõige 63. KAS § 88 lõike 63 kohaselt

tuleb täitmisregistri kaudu esitatud päringus märkida: 1) järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist

võimaldavad andmed; 2) puudutatud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed; 3) taotletavate

andmete loetelu või kirjeldus; 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus. Samuti jäetakse lõike 5 teisest

lausest välja tekstiosa „ja volitatud töötlejal“ ja lõiget täiendatakse kolmanda lausega, kuna RIK-il on

juurdepääs lõikes nimetatud andmetele määruse § 5 punktis 4 nimetatud ülesande –

teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise – täitmiseks. See on vajalik registri ja päringute

toimimise tagamiseks. KAS § 88 kohaselt võib pangasaladust avaldada, kui see tuleneb selles

paragrahvis sätestatust, ning KAS § 88 sätestab andmete edastamise täitmisregistrisse.

2 Kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendiregistris: Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister

3

Paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse teise lausega, millega täpsustatakse õigusselguse huvides

päringute tegemise kohta selgituste andmise korraldamist. Kui isik soovib teada, kas mõni asutus on

tema kohta päringuid teinud, tuleks vastav pöördumine esitada sellele asutusele, kes on nende andmete

suhtes ka isikuandmete vastutav töötleja. Andmekogu vastutaval töötlejal ei ole teavet selle kohta, kas

päringu tegemise või mittetegemise kohta on võimalik isikule teavet anda, kuna suur osa päringutest

tehakse menetlustes, mille olemuse tõttu kohaldub sellele teabele (vähemalt teatud perioodil)

juurdepääsupiirang. Samuti saab vaid päringu teinud asutus ise selgitada seda, miks oli avaliku

ülesande täitmiseks – näiteks konkreetses menetluses – päringu tegemine vajalik.

Paragrahvi 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud arestide andmete koosseisu täiendatakse (vastavalt

punktidega 91 ja 101), sest registrisse kantakse asjakohasel juhul andmeid ka selle kohta, kes on aresti

seadmisele, muutmisele või tühistamisele vastanud, sh näiteks teatanud aresti seadmisest. Registrisse

saab lisaks vastanud krediidi- ja makseasutuse andmetele kanda andmeid ka vastuse esitanud töötaja

kohta. Kui arestile vastamine (või aresti seadmine) on tehniliselt korraldatud nii, et asutuse andmete

kõrval ametniku või töötaja andmeid ei tekigi, ei takista see põhimääruse § 12 lõike 5 kohast aresti

seadmist, sest ka sellisel juhul on võimalik tuvastada, kust aresti seadmine või vastus pärineb.

Paragrahvi 10 lõike 2 punktis 15 ja lõike 3 punktis 11 asendatakse sõna „järjekoht“ tekstiosaga

„järjestus registris“. Kuna krediidi- ja makseasutustes on andmed ka enne elektroonilist

arestimissüsteemi seatud arestide kohta, ei pruugi täitmisregistris olevate arestide järjestus vastata

täpselt arestide tegelikele järjekohtadele. Seetõttu on vaja eristada õigusliku tähendusega järjekohti ning

registris olevat andmete järjestust.

Paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 4 on sätestatud andmekoosseis volituste jaoks,

millega täitemenetluse osalised saavad anda enda volitatud isikutele õiguse tutvuda neid puudatavate

täitemenetluste andmetega. Täitmisregistris volituste andmise asemel võetakse kasutusele keskne

volituste haldamise infosüsteem Pääsuke3.

Paragrahvi 10 lõike 5 punkte 1, 2 ja 4 täpsustakse ning määratakse täpsemalt andmed, mida registris

päringu tegija, adressaadi ja objekti kohta töödeldakse. Samuti lisatakse selguse huvides viide kehtiva

määruse § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele, mida registri kaudu küsida saab, et lõige 5 hõlmaks kõiki

päringutega seoses töödeldavaid andmeid. Päringuga küsitud andmeid säilitatakse määruse § 16

lõike 4 kohaselt 30 päeva. Päringu tegija andmed on kindlaks määratud vastavalt sellele, milliseid

andmeid päringu tegija KAS § 88 lõike 6 kohaselt enda kohta päringusse märgib, kuid KAS § 88 lõike

63 kohaselt ei ole täitmisregistri kaudu esitatud päringu puhul sedavõrd detailsete andmete märkimine

kohustuslik.

Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3 parandatakse ebaõige viide määruse §-le 9.

Paragrahvi 14 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi reguleerivad

nendes lausetes kirjeldatud olukorda TMS § 115 lõiked 41 ja 42.

Paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna volituste andmeid täitmisregistrisse ei kanta (vt §

10 lõike 4 kehtetuks tunnistamine).

Paragrahvi 16 lõikes 4 täpsustakse seda, kui kaua säilitatakse mingil põhjusel vastuseta jäänud

infopäringu andmeid. Praegu sõltub infopäringu andmete säilitamine sellele vastuse esitamisest, kuid

ka siis, kui vastust ei esitata, ei ole infopäringu andmete tähtajatu säilitamine põhjendatud.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu jõustub samal ajal kui eelnõuga 726 SE

kavandatud täitemenetluse seadustiku §-de 63 ja 115 muudatused.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus isikuandmete kaitse üldmäärusega, sh reguleerib eelnõukohane määrus isikuandmete töötlemist ja logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud

3 Keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke | RIA

4

Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Mõju riigiasutuste korraldusele Määruse rakendamine avaldab mõju Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele (RIT), kuna eelnõu kohaselt on RIT edaspidi üheks registri volitatud töötlejaks. Kuna RIT-ile pandavad ülesanded vastavad RIT-i tavapärasele tegevusele, ei teki määruse rakendamisega RIT-ile lisakulusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ja sellega ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. 6. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub samal ajal kui eelnõuga 726 SE tehtud täitemenetluse seadustiku §-de 63 ja 115 muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega. Eelnõu esitati avamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele, Eesti Pangaliidule ning Eesti Võlanõustajate Liidule. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Kooskõlastustabel täitmisregistri põhimääruse eelnõu juurde

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mitte arvestamine

Rahandusministeerium

Eelnõu § 9 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Õigused antakse ainult juhul, kui seadus sätestab täitmisregistri andmete töötlemise õiguse kõigi ülesannete täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse.“. Seletuskirjas ei ole muudatust selgitatud, lisaks on sõnastus meie hinnangul probleemne, kuivõrd asutusel (nt Rahapesu Andmebüroo või Maksu- ja Tolliamet), kellel on täna õiguslik alus osade andmetepäringute tegemiseks täitmisregistri vahendusel, ei saa selleks juurdepääsu kuna sätet saaks tõlgendada ka selliselt, et juurdepääs antakse üksnes siis kui kogu § 9 lõikes 2 nimetatud andmete osas on täitmisregistri kasutamiseks õiguslik alus olemas. Leiame, et selline piirang ei ole asjakohane kuna teatud juhul ei pruugi täitmisregistri kasutajal olla vajadust kõigi andmete pärimiseks ja soovibki üksnes neid andmeid, mille kogumiseks on õiguslik alus olemas.

Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. Seletuskirja täiendatud. Täienduse eesmärk on tagada suurem õigusselgus olukorras, kus registrile juurdepääsu taotletakse mitmete ülesannete täitmiseks, millest mõne puhul ülesande täitmisregistri kaudu täitmiseks piisavat alust ei ole. Hetkel kasutuses olev tehniline lahendus ei võimalda registrile juurdepääsu anda päringutüüpide kaupa. Seega kui asutusele tuleneb õigus saada täitmisregistri kaudu vaid osasid andmetest, mida registri kaudu pärida saab, ei ole hetkel võimalik osalist juurdepääsu anda. Samas nõustub ministeerium, et see peaks võimalik olema. Uus tehniline lahendus, mis võimaldab registrile juurdepääsu anda ka eraldi iga määruse § 9 lõikes 2 nimetatud päringutüübi kaupa, on valmis ning hetkel mitmed registri kasutajad seda juba testivad. Seega on Rahandusministeeriumi märkuses kirjeldatud lahendus ilmselt võimalik kasutusele võtta juba lähemal ajal.

Ühtlasi palume arvestada Maksu- ja Tolliameti 26.01.2026 kirjas nr 6-9/001321-1 toodud märkustega.

Osaliselt arvestatud. Maksu- ja Tolliameti märkused on Maksu- ja

Tolliametiga läbi arutatud.

Maksu- ja Tolliamet

Andmetöötluse ulatuse täpsustamine ja ametnike turvalisuse regulatsioon peab täpselt määratlema avalikustatavate andmete ulatuse, et tagada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse. Rõhutame, et päringu teostanud ametniku nime ja isikukoodi kuvamine ei ole andmesubjektile (kodanikule) suunatud vaates õigustatud ning võib kas kujutada endast asjatut turvariski või teisena pankade ja MTA automatiseeritud süsteemides ei ole paljuski olemas nimekuvamise võimalust. MTA pooldab ametipõhist kuva ehk asutusepõhist vastutust ja ei nõustu, et kuvataks võimalikke ametnike andmeid. Asutus peab sisemiste logide alusel alati tuvastama konkreetse päringu tegija, kuid avalikkusele ei ole selle detaili eksponeerimine oluline ega põhjendatud. Selles valguses juhime tähelepanu eelnõu punktidele 16, 19, 20 ja 22 (§ 10 lg 2 p 10¹ ja lg 3 p 9¹), mis soovivad registrisse kanda vastaja nime, ametit ja isikukoodi. Leiame, et asutuse tasandil on tuvastatavus piisav ja tagatud sisemiste meetmetega.

Arvestatud. Antud selgitus. Registri andmekoosseisu kuulub ka päringu teinud isik, sest KAS § 88 lõike 63 kohaselt tuleb täitmisregistri kaudu esitatud päringus märkida mh järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed. Kui arestidele vastamine (või ka arestide seadmine) on tehniliselt korraldatud viisil, mille tõttu asutuse andmete kõrval ametniku või töötaja andmeid ei tekigi, ei takista see põhimääruse § 12 lõikele 5 vastavalt aresti seadmist. Kasutajaliideses, mille kaudu tavakasutajad täitmisregistri andmeid vaadata saavad, kuvatakse vaid päringu teinud asutus, mitte selle ametniku andmed.

Toetame eesmärki muuta logikirjed andmesubjektile mõistetavaks. Kuna tänased logid on tihti tehnilised või liiga üldised, eeldab see asutustes täiendavaid arendusi, et võimaldada ametnikel märkida päringu juurde konkreetne menetluse liik või selgitus. Samas peab andmejälgija eesmärk olema kodaniku teavitamine vaid olulistest isikuandmete töötlemistest. Soovitame kehtestada erandi tehnilistele masin-masin päringutele ja regulaarsetele automaatpäringutele (nt MTA automaatne arestide süsteem), kus

Mittearvestatud. Antud selgitus. Põhimäärus ei reguleeri andmejälgijaga seonduvat. Selgitame lisaks, et krediidi- ja makseasutuse poolt arestide seadmise, muutmise või tühistamise vastuse saatmine ei eelda päringu tegemist aresti seadja (ega muutja või tühistaja) poolt. Kuna andmejälgijas kuvatakse andmed just päringute kohta ning arestide vastuste

puudub ametnikust töötleja ja kus andmesubjekti huvi puudub. See hoiab andmejälgijas kuvatava andmestiku kvaliteetsena ja väldib asutuste koormamist põhjendamatute infopäringutega.

saamiseks päringuid ei esitata, ei kuvata andmejälgijas nende kohta ka andmeid.

Rahvusvaheline ametiabi ja teavitamise piirangud. Palume välistada andmejälgijast rahvusvahelise ametiabi raames tehtavad päringud. Siseriikliku õigusega ei ole võimalik kohustada välisriike teavitama Eesti ametiasutusi sealsete menetluste lõppemisest. Seetõttu puudub meil mehhanism logide õigeaegseks avalikustamiseks või piirangute lõpetamiseks ilma menetlust kahjustamata. Vastava erandi loomine väldiks ebaselgust ja rahvusvahelise koostöö takistamist.

Mittearvestatud. Antud selgitus. Põhimäärus ei reguleeri andmejälgijaga seonduvat ning sellega ei oleks ka võimalik seaduses sätestatule erandeid kehtestada. Kuna TMS § 63 lõike 2 kohaselt liidestatakse andmejälgijaga päringuid tegevate asutuste infosüsteemid, tuleb erisused ette näha nende asutuste tegevust reguleerivates õigusaktides.

Täitmisregistri põhimääruses loetletud andmete koosseis ei saa olla kõigile osapooltele universaalselt kohustuslik (eelnõu p 25), lisaks nimetatu toob täiendava arenduskulu. Praktilistel põhjustel ei saa täita MTA järgmisi välju: • nõude liik (täitmisregistri põhimäärus §10 lg 2 p 3 ja lg 3 p 9): MTA arestid on ilma eelisjärjekorrata ja tegemist RAB ning kohtutäituri nõudega; • arestitava konto number (täitmisregistri põhimäärus § 10 lg 2 p 5 ja lg 3 p 3): Arestid seatakse isiku kõikidele kontodele, konkreetseid numbreid aresti hetkel märkimata; • arestitava konto kestuse ja tühistamise andmed (täitmisregistri põhimäärus § 10 lg 3 p 10): MTA ei saada arestide kestvuse andmeid, spetsifikatsioon on RAB ja kohtutäituritele; • järjekoht registris (täitmisregistri põhimäärus § 10 lg 2 p 15 ja lg 3 p 11): MTA-l puudub tehniline info aresti täpse järjestuse kohta registris.

Osaliselt arvestatud. Antud selgitus. Määruse § 12 lõike 5 kohaselt ei kanta registrisse ning ei ole aresti seadmise eelduseks andmed, mida täiteasja või aresti kohta ei eksisteeri. Seega kui (näiteks erinevalt kohtutäituritest) MTA menetlustes mingeid andmeid ei tekigi, ei ole neid vaja täitmisregistrisse kanda. Kuna eelnõus kavandatu vastab juba kasutusel oleva teenuse tehnilisele andmestikule, MTA kasutab täitmisregistrit juba ka praegu ning registri teenust ei ole eelnõu tõttu plaanis muuta, siis ei ole ette näha, et andmestikku puudutavad täpsustused eelnõus häiriksid teenuse edasist kasutamist.

Andmekaitse Inspektsioon

Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 22 muudetakse põhimääruse § 10 lõikeid 2 ja 3, täiendades arestile vastaja kohta täitmisregistrisse kogutavat andmekoosseisu. Muudatusega nähakse ette, et lisaks aresti vastaja nimele ja isikukoodile edastatakse andmekogusse ka vastaja ametinimetus. Sama puudutab ka eelnõu § 1 punktiga 25 tehtavat muudatust, millega täiendatakse põhimääruse § 10 lõike 5 punkti 1, kus päringu saatja kohta kogutavateks andmeteks on samuti ametinimetus, mille lisamist järelepärimisse näeb ette krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 6. Juhime tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõige 51 kohaselt töödeldakse täitmisregistris võlgniku, sissenõudja, kohtutäituri, arestimisakti koostaja ja päringu saatja üldandmeid, mille hulka Justiits- ja Digiministeeriumi juhise kohaselt kuuluvad kinnise loeteluna isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. Seega ei sisalda TMS § 63 lõikes 51 toodud andmekoosseis muid isiku kohta täitmisregistris töödeldavaid andmeid, sh lisaks ametinimetusele ka surmaaega ja sünniriiki, mis samuti ei kuulu üldandmete hulka ja on seotud eelnõu § 1 punktiga 27. Soovitame edaspidi TMS-i muutmisel vaadata üle andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseisu puudutav säte.

Osaliselt arvestatud. Nagu arvamuses õigesti märgitud, tuleb KAS § 88 lõike 63 kohaselt täitmisregistri kaudu esitatud päringus märkida mh järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed. Seetõttu on vastavad andmed registris. Sünniriigi andmed edastatakse registrisse RahaPTS § 81 alusel juhul, kui puuduvad isikukoodi andmed. Vaatame TMS muutmisel andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseisu puudutava sätte üle. Samuti hindame seda, kas ja millised andmed saaks edaspidi registrist välja jätta.

Eelnõu seletuskirja järgi täpsustatakse õigusselguse tagamiseks põhimääruse § 4 punkti 6 ja § 9 sõnastust selliselt, et nendes sätetes on „kasutaja“ all silmas peetud avaliku võimu kandjat. Ilmselt on muudatusega siiski silmas peetud põhimääruse § 4 punkti 7. Samas eelnõus endas vastav muudatus ei kajastu.

Antud selgitus. Eelnõus on siiski silmas peetud § 4 punkti 6 ja § 9. Viidatud sätted reguleerivad registrit kasutavaid avaliku võimu kandjaid puudutavat. Paragrahvi 4 punkt 7 reguleerib registri vastutava töötleja ametnikega seonduvat.

Seletuskirjas on põhimääruse § 5 muutmise osas märgitud, et tekst loetakse lõikeks 1 ning lõiget täiendatakse punktiga 71 , mille kohaselt kehtestab RIK haldusaktiga täitmisregistri teenuse

Arvestatud. Viide TMS § 63 lõike 5 punktis 4 sätestatud volitusnormile oli menetluse käigus ebatäpseks muutunud. Aga

kasutamise tehnilised üldtingimused. Muudatuse aluseks on eelnõuga 726 SE seadusesse lisatud TMS § 63 lõige 51 . Täitmisregistriga liitumiseks on vaja kehtestada ka teenuse kasutamise tehnilised üldtingimused, milles täpsustatakse muu hulgas täitmisregistri vahendusel info vahetamise üksikasju, samuti poolte, st volitatud töötleja, menetleja või muu avaliku võimu kandja ning krediidi- ja makseasutuse õigusi ja kohustusi Selgusetuks jääb viitamine eelnimetatud TMS-i sättele, mis ei selgita teenuse kasutamise tehniliste üldtingimuste kehtestamise vajadust, vaid sätestab täitmisregistris töödeldavate isikuandmete koosseisu.

eelnõust jäetakse vastava ülesande lisamine välja.

Rahapesu Andmebüroo

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 9 lõiget 1 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Õigused antakse ainult juhul, kui seadus sätestab täitmisregistri andmete töötlemise õiguse kõigi ülesannete täitmiseks, mille täitmiseks õigusi taotletakse.“ Viidatud muudatuse eesmärgi ja sisustamise kohta ei nähtu eelnõu juurde koostatud seletuskirjast kahetsusväärselt põhjendusi. Seega jääb muudatuse süsteemset konteksti analüüsides hetkel paraku ammendavalt selgusetuks, kuidas kõnealune täiendus asetub juba olemasolevasse regulatsiooni, mistõttu oleksid täpsustused vastavas osas väga tervitatavad. Eelkõige peame silmas kavandatava muudatuse suhestumist määruse § 9 lõike 1 teise lausega, mida eelnõuga ei muudeta, ning mille järgi lähtutakse õiguste andmisel ja äravõtmisel kasutajale seadusega pandud konkreetsetest ülesannetest, arvestades seaduses sätestatud piiranguid. Samamoodi on asjakohane kehtiva määruse § 9 lõige 3, mis näeb ette, et juurdepääsu taotlemisel märgitakse, milliste sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib kasutaja (pärast määruse muutmist avaliku võimu kandja) hakata päringuid tegema. Hetkel kehtiv regulatsioon viitab üheselt osalisele päringute tegemise õiguse andmise võimalikkusele, mis on ka igati loogiline ja mõistlik lähenemine. Kavandatava muudatuse grammatilise tõlgendamise tulemusena oleks võimalik järeldada, et juurdepääsu taotluse alusel päringu tegemise õiguse andmise otsustamisel ei pruugita pidada täitmisregistrile juurdepääsu taotluse osalist rahuldamist võimalikuks. Samas jääb praeguse piiratud info pinnalt selgusetuks, kas selline tõlgendus on tegelik muudatusega taotletav eesmärk ja millised kaalutlused on plaanitava muudatuse kehtestamise aluseks. Oleme veendunud, et täitmisregistriga liitumisel peab olema võimalik taotlejale osaline päringute tegemise õiguse andmine, mis nähtub ka seni kehtinud regulatsioonist, ning palume õigusselguse huvides vastavas osas eelnõu juurde koostatud seletuskirja ja vajadusel sätet ennast täpsustada.

Arvestatud. Antud selgitus. Seletuskirja täiendatud. Täienduse eesmärk on tagada suurem õigusselgus olukorras, kus registrile juurdepääsu taotletakse mitmete ülesannete täitmiseks, millest mõne puhul ülesande täitmisregistri kaudu täitmiseks piisavat alust ei ole. Hetkel kasutuses olev tehniline lahendus ei võimalda registrile juurdepääsu anda päringutüüpide kaupa. Seega kui asutusele tuleneb õigus saada täitmisregistri kaudu vaid osasid andmetest, mida registri kaudu pärida saab, ei ole hetkel võimalik osalist juurdepääsu anda. Samas nõustub ministeerium, et see peaks võimalik olema. Uus tehniline lahendus, mis võimaldab registrile juurdepääsu anda ka eraldi iga määruse § 9 lõikes 2 nimetatud päringutüübi kaupa, on valmis ning hetkel mitmed registri kasutajad seda juba testivad.

Samuti teeme ettepaneku lisada määrusesse nõue, et täitmisregistri vastutav või volitatud töötleja peavad kasutusele võtma meetmed, mis tagaksid kõigi IBAN-it omavate krediidi- ja makseasutuste täitmisregistriga liitumise. Vastasel korral võib praktikas olla raskendatud täitmisregistri ühe eesmärgi saavutamine, milleks on määruse § 1 lõike 3 punkti 4 kohaselt infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.

Mittearvestatud. Antud selgitus. Ministeeriumi hinnangul ei ole võimalik kõigi IBAN-it omavate krediidi- ja makseasutuste täitmisregistriga liitumist tagavaid meetmeid võimalik reguleerida põhimääruses. Kui eesmärgiks on kõigi IBAN-it omavate krediidi- ja makseasutuste täitmisregistriga liitumise kohustuse panemine, oleks kohane see sätestada seaduses. Nii oleks tagatud ka uute asutatavate krediidi- ja makseasutuste täitmisregistriga liitumine. Küll aga tegelevad registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja registri teenuste arendamisega, et teha registri kasutamine krediidi- ja makseasutustele võimalikult

mugavaks ning sellega kaasa aidata registriga liitumise kiirendamisele.

Riigi Infosüsteemi Amet

Määruse eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse kehtiva määruse paragrahvi 5 punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101 ) korraldab registri dokumentatsiooni avaldamise asjakohastes keskkondades;“. Määruse eelnõu seletuskirjas on selle muudatuse juures selgitatud, et RIK korraldab registri dokumentatsiooni avaldamise asjakohastes keskkondades, näiteks riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Kuivõrd seletuskirjast ei selgu milliseid muid „asjakohaseid keskkondi“ lisaks riigi infosüsteemi haldussüsteemile on silmas peetud, siis peame vajalikus märkida, et Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (edaspidi: RIHA määrus) § 7 lõike 1 kohaselt esitab andmekogu vastutav või volitatud töötleja andmekogu dokumentatsiooni RIHA kaudu kooskõlastamiseks. See tähendab, et dokumentatsiooni RIHAsse esitamise eesmärk ei ole üksnes selle avaldamine, vaid ka avaliku teabe seaduse §-s 437 sätestatud korras andmekogu ja selle muudatuste registreerimine RIHAs. Seetõttu teeme ettepaneku määruse eelnõud selguse huvides täpsustada, näiteks sarnaselt keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 6 lõike 4 punktile 2, millega Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele on pandud ülesanne korraldada registri riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreerimine.

Antud selgitus. Täname asjakohase soovituse eest. Kuna hetkel on toimumas RIHA andmete kolimine andmete teabeväravasse, ei pea ministeerium siiski hetkel otstarbekaks konkreetselt RIHA-ga seotud ülesannet määruses eraldi välja tuua. Seetõttu on vastav säte eelnõust välja jäetud.

RIHAsse esitatud täitmisregistri dokumentatsiooni järgi töödeldakse täitmisregistri infosüsteemis ka „infopäringute ja nende vastuste sisu, konto väljavõtete faile jms“. Määruse eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse täitmisregistri põhimääruse paragrahvi 10 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „lisaks § 9 lõikes 2 nimetatud andmetele“. Selliselt jääb arusaam justkui registris töödeldakse andmeid üksnes „päringu ja selle vastuse kohta“, kuid mitte päringute ja nende vastuste sisu. Teeme ettepaneku eelnõud ja/või seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

RIHAsse esitatud teabe kohaselt viiakse täitmisregistrisse üle ka eelnevalt täitemenetlusregistris (taitis) töödeldud andmed. Palume eelnõud täiendada sättega millest nähtuks suletud täitemenetlusregistri andmete edasine töötlemine täitmisregistris. Ühtlasi juhime tähelepanu, et täitemenetlusregistri lõpetamine pole avaliku teabe seaduse § 433 lõikes 3 ja RIHA määruse §-s 12 sätestatud korras RIHAs registreeritud.

Antud selgitus. Täitemenetlusregister ei ole suletud, vaid on kasutusel TMS § 632 reguleeritud kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemina. Seetõttu ei ole selle lõpetamise RIHA-s registreerimine vajalik. TMS § 63 lõike 8 kohaselt töödeldakse täitmisregistris andmeid nii menetluses olevate kui ka lõpetatud täiteasjade kohta. TMS § 632 lõike 1 kohaselt edastatakse vastavaid andmeid selles paragrahvis nimetatud süsteemi kaudu.

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Oleks mõistlik, et andmekogu vastutav töötleja saab igal hetkel otsustada, kelle teenuseid ta oma andmekogu majutamiseks, haldamiseks jms funktsioonideks kasutab ning kirjeldaks põhimääruses vastavad nõuded volitatud töötlejale. Konkreetsete asutuste põhimäärusesse kirjutamine tähendaks majutaja muudatuse korral igakordset määruse muutmist ja antud juhul kõigi põhimääruste muutmist, kes veel RIT-i vahendatavaid teenuseid kasutavad. See omakorda loob märkimisväärset bürokraatiat funktsioonisiiretel asutuste ja valitsemisalade vahel. Teeme ettepaneku RIT-i põhimääruses volitatud töötlejana nimeliselt mitte välja tuua. See ei muuda asjaolu, et RIT korraldab poolte kokku lepitud nõuetel ja tingimustel (koostöökokkulepe) täitmisregistri majutamise. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkt 2 järgmiselt: paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ning

Mittearvestatud. TMS § 63 lõike 5 punkti 4 kohaselt tuleb volitatud töötlejad ja nende ülesanded sätestada täitmisregistri põhimääruses. Seega peab asutuse volitatud töötlejaks olemine hetkel tulenema õigusaktist. Selleks, et volitatud töötlejat oleks võimalik paindlikumalt määrata, oleks eelnevalt vaja TMS § 63 sõnastust muuta. Lisame selle kaalutavate edasiste seadusemuudatuste nimekirja.

riigiasutus, kellega on sõlmitud koostöökokkulepe registri majutamiseks.“; Eelnõu punktis 9 toodud muudatus pole pakutud sõnastuse puhul vajalik teha.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Eelnõu § 1 punktis 5 kavandatav sõnastus on seletuskirja kohaselt kavandatud sätte täienduse, mitte asendamisena. Teeme ettepaneku eelnõu vastavalt muuta.

Mittearvestatud. Punkti kavandatav sõnastus on „teostab järelevalvet selle üle, kas registriga päringute tegemiseks või arestide andmete töötlemiseks liidestatud avaliku võimu kandja liidestunud kasutaja isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud piisavat kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, küsib selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise;“. Mahakriipsutatud lauseosa asendatakse allajoonitud lauseosaga.

Peame vajalikuks muuta eelnõu § 1 punkti 19 sisu selliselt, et kui registri vastutavale töötlejale on esitatud pöördumine päringute kohta selgituse saamiseks, edastab registri vastutav töötleja pöördumise vastamiseks konkreetsele päringu tegijale. Eelnõus kavandatu, et pöördumine edastatakse vastamiseks kõikidele asutustele, kes on registriga päringute tegemiseks liidestatud, tekitab tarbetut halduskoormust nendele, kes ei ole andmepäringuid teinud ja tekitab ka vajaduse töödelda isikuandmeid sisulise põhjuseta. Sellega seonduvalt teeme ettepaneku anda volitatud töötlejale RIK-ile ka andmete töötlemise õigus (määruse § 5 täiendus). RIK töötleb registriandmeid niikuinii näiteks teenusintsidentide lahendamisel või andmete parandamisel. Seega on RIK-il juurdepääs täitmisregistri andmebaasile ja saab vajadusel ka välja selgitada konkreetset huvi pakkuva andmepäringu tegija ja sellest vastutavale töötlejale vajadusel teada anda.

Mittearvestatud. Kuna arvestatav osa päringuid tehakse ülesannete täitmiseks (nt kriminaalmenetlus, julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesanded), mille puhul ei ole tihti seadusest tulenevalt lubatud avalikustada ka päringu tegemise fakti, ei ole võimalik päringut edastada vaid asutustele, kes tegelikult päringuid teinud on, kuna sellisel viisil ilmneks edastamisest see, millised asutused on päringuid teinud. Samas ei ole registri vastutavale töötlejale ega volitatud töötlejale teada see, kas päringu tegemise aluseks olnud asjaolud on veel asjakohased, nt kas asjakohane menetlus veel kestab ehk kas päringu tegemise fakti on juba lubatud avalikustada või mitte.

Eelnõu § 1 punktis 21 kavandatav muudatus, millega asendatakse sõna „järjekoht“ sõnaga „järjestus“ ei ole põhjendatud. Järjestus tähendab eesti keeles järjekorda, ent ühel arestil ei saa olla järjekorda, vaid on järjekoht. Seega peaks uus sõnastus olema tervikuna „järjekoht registris“.

Mittearvestatud. „Järjekoht“ ja „järjekoht registris“ on mõistetena liiga sarnased – eriti arvestades, et TMS § 63 lõike 7 kohaselt eeldatakse täitmisregistrisse kantud andmete õigsust. Muudatuse eesmärgiks on just õigusliku tähendusega järjekoha ja registris olevate arestide järjestuse selgem eristamine.

Teeme ettepaneku anda määruses eelnõu § 1 punktis 33 kasutatava infopäringu mõiste. Samuti vajab määruse § 16 puhul täpsustamist, kas täiteasjade andmete hulka lõike 1 tähenduses arvatakse ka võlgnike pangakontode arestide andmed? Samuti palume vaadata see säte üle eelnevalt eelnõu § 1 punkti 19 kohta esitatud ettepanekuga seonduvalt.

Arvestatud. Antud selgitus. Määruse § 16 lõike 4 sõnastust täpsustatud. Täiteasjade andmete hulka lõike 1 tähenduses arvatakse ka võlgnike pangakontode arestide andmed

Üldise märkusena juhime tähelepanu ka vajadusele, et vastutav töötleja teavitaks Koda igakordselt, kui toimub muudatus kohtutäituri infosüsteemi ja täitmisregistri andmevahetuse korralduses. Peame silmas vajadust tagada, et konkreetse kohtutäituri menetluses olevate täiteasjade ja arestide andmed liiguksid täitmisregistri ja kohtutäituri infosüsteemi vahel alati vaid ühe konkreetse kanali kaudu, mitte paralleelselt mitmel viisil või kuidagi juhuslikult vaheldumisi. Vaid nii on võimalik tagada, et iga andmepäring saab ka vastuse ja ei tekiks andmekadu või andmete korrapäratust täitmisregistris. Kohtutäituri infosüsteemi liidestamiseks otse täitmisregistriga on eelneva tõttu vajalik ka Koja nõusolek. Palume vastav sätestada täitmisregistri põhimääruses.

Antud selgitus. Märkuses kirjeldatud teavitamise näeb ette ka kehtiv põhimäärus. Määruse § 5 punkti 10 kohaselt teavitab RIK registriga varem liidestunud asutusi uue infosüsteemi registriga liidestamisest. Praktiliselt toimub kohtutäituri infosüsteemi liidestamine nii, et esmalt avatakse infosüsteemile testkeskkond ja taotlus arutatakse Kojaga läbi. Alles siis, kui ilmneb, et liidestumiseks takistusi ei ole, võimaldatakse juurdepääs täitmisregistrile.