| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-2/636-1 |
| Registreeritud | 19.02.2026 |
| Sünkroonitud | 20.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-2 Rahvusvaheliste tööstandardite ja töötingimuste järelevalve (ILO) kirjavahetus |
| Toimik | 11-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Seili Suder (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jüri Lember
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Teie 18.11.2025 nr
Meie 19.02.2026 nr 6-7/260209/2601499
Laevapere liikmega juhtunud tööõnnetuste käsitlemine
Lugupeetud Jüri Lember
Küsisite Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) nimel, kas tööõnnetusi käsitlevad
õigusnormid, mida kohaldatakse laevapere liikmetele, vastavad rahvusvahelistele kohustustele.
Teie küsimus puudutab eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooniga
võetud kohustuste täitmist, sest ei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega ka
Tööinspektsiooni arvates ei ole tööõnnetuseks õnnetus, mis on juhtunud laevapere liikmega laeval
puhkeajal. EMSA leiab, et selline käsitus ei võta arvesse meretöö erisust, sest laevapere liige viibib
laeval kogu aeg tööandja kontrolli all.
1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kohaselt hoolitseb iga konventsiooni
ratifitseerinud riik oma jurisdiktsiooni piires selle eest, et meremeeste töö- ja sotsiaalsed õigused
tagatakse täielikult konventsiooni nõuetele vastavalt. Kui konventsioonis pole ette nähtud teisiti,
võib meremeeste õigused tagada riigisiseste õigusnormide, kohaldatavate kollektiivlepingute või
muude meetmete abil või praktikas (konventsiooni art IV lõige 5).
2. Tööõnnetuse mõistet konventsioonis ei ole, see tuleb sisustada riikidel endil. Seejuures tuleb
arvestada konventsiooni eesmärki ning konventsiooniga kehtestatud õigusraamistikku.
3. Meretöö seaduses (MTööS) tööõnnetuse mõistet pole. Tööõnnetuse mõiste on sätestatud
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS), kuid meretööst tulenevaid erisusi pole selles seaduses
ette nähtud.
4. TTOS sätestab, et tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud
tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul
tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis leidis
aset nimetatud juhtudel, kuid millel pole põhjuslikku seost töötaja töö või töökeskkonnaga
(TTOS § 22 lõige 1).
5. TTOS-is sätestatud tööõnnetuse mõiste võib olla meretöö konventsiooniga vastuolus, kui
seaduse tõlgenduse kohaselt pole tegemist tööõnnetusega, kui laevapere liikmega juhtub
tervisekahjustusega või surmaga lõppenud õnnetus ajal, mil ta peab töökorralduse tõttu oma
puhkeajal laeval (s.t töökeskkonnas) viibima.
6. Õiguskantsleri nõunik võttis Teie avalduse lahendamiseks ühendust Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ministeerium selgitas, et olete esitanud neile ettepaneku
seadusemuudatuse tegemiseks. Seda ettepanekut plaanitakse lähiajal arutada.
2
7. Seega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas TTOS-is sätestatud tööõnnetuse
mõiste üle vaadata ja hinnata, kas seaduses tuleks kehtestada meretööst tulenevad erisused.
8. Kui tekib siiski vajadus kohtusse pöörduda, saab kohus otsust tehes arvesse võtta kõiki
konkreetse juhtumiga seotud faktilisi asjaolusid ja ka meretöö konventsiooni ratifitseerimisega
võetud kohustusi. Kohtusse pöördumise kohta leiate infot kohtute veebilehelt.
Täname Teid kirja eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Merle Malvet 693 8426 [email protected]