Trassikoridoride alternatiivide võrdlemisest Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringus

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________________________

Postiaadress reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 e-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa haademeeste.ee EE672200001120086893

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] 18.02.2026 nr 6-3/258

Trassikoridoride alternatiivide võrdlemisest Liivi lahe elektriühenduste riigi

eriplaneeringus

Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringu üheks oluliseks lähtedokumendiks on kriteeriumid,

mis olid aluseks alternatiivide hindamisel ja võrdlemisel. Käesoleval hetkel on

trassialternatiividest valikusse jäänud Kilingi- Nõmme suund, millest ühel õhuliini lõigul

(Arumetsa AJ/ Krundiküla AJ- Pihke) võrreldavaid alternatiive polegi.

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP alternatiivide koostamise seletuskirjas (töö nr

2024-0070) on märgitud peamised kriteeriumid, mida on õhuliini kavandamisel võimalusel

välistavatena arvestatud:

• Maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikud aspektid

Elu- ja ühiskondlikud hooned, tootmis- ja kõrvalhooned (kõigil puhverala 10 m), õuealad,

perspektiivsete arenduste info detailplaneeringute alusel;

• Looduskeskkond

Natura 2000 alad maismaal, I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad, Rail Balticu

hüvitusmeetmete alad koos puhveraladega (raadamise keeld), kaitsealad maismaal;

• Kultuuriväärtused

Kultuurimälestised kaitsevööndiga, kalmistud;

• Taristu objektid

Rail Balticu ja Via Baltica ümbersõidu ökoduktid, sadama alad, lennuväli, päikesepargi alad.

Tulenevalt nendest kriteeriumitest on looduskeskkonna eksperthinnangutes välja toodud

järgmised asjaolud.

Linnustiku eksperthinnang (vers 3-1, 04.03.2025) toob välja, et planeeringualal ei ole võimalik

leida trassikoridori, mille potentsiaalne negatiivne mõju linnustikule puuduks. Kuid kokkuvõtvalt

on meretuulepargi AJ- Kabli/ Majaka rannik-Majaka AJ-Kilingi-Nõmme AJ kõige halvem

variant õhuliinide poolt põhjustatud elupaikade hävimise ja kokkupõrkeriski seisukohast. Ja

seetõttu on tegemist paremusjärjestuses viimase kohaga (mitte-eelistus).

Rohevõrgustiku analüüs ( töö nr 2024_0070) toob välja, et Häädemeeste vallas on peamisteks

konfliktiallikateks siinses rohevõrgustikus rahvusvaheliste taristuprojektide, nagu Rail Baltic ja

Via Baltica, arendused. Olemasolev ja kavandatav transporditaristu – maanteed, teed ja raudteed

– toimivad sageli looduskeskkonda killustavate joonobjektidena, mis võivad tõsiselt kahjustada

rohevõrgustiku sidusust.

Kahjuks on rohevõrgustiku analüüsi koostades keskendutud vaid ulukitele ja seetõttu on analüüs

poolik. Pärnu maakonnaplaneeringu põhjal seovad koridorid tuumalad ühtseks funktsioneerivaks

tervikuks ja on liikide rände- ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise. Koridorid on looduslike

alade riba- ja joonstruktuurid (tuumaladest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini

muutuvad või muudetavad).

Kuna rohevõrgustiku analüüs on poolik ja ei sisalda ka alternatiivide võrdlust, ei saa seda ka

usaldusväärseks pidada. Rohevõrgustiku analüüsi saab integreerida rohevõrgustiku analüüsi

linnustiku analüüsi ja lisaks on vaja arvutada, kas elektriliin koosmõjus teiste taristuprojektidega

tagab üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja

säilitamiseks:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust.

Ometigi saab rohevõrgustiku analüüsi põhjal välja tuua järgmised aspektid:

Maaliini Majaka rannik – Majaka AJ kattuvus rohelise võrgustikuga on kõige suurem (3,8 ha) ja

seetõttu on ta paremusjärjestuses viimane ( 9 koht)

Õhuliini Majaka AJ – Pihke kattuvus rohevõrgustikuga 220,5 ha, sh kattuvus tugialaga 183,8 ha

Õhuliini Krundiküla AJ – Pihke kattuvus rohevõrgustikuga on 140,50 ha, sh kattuvus tugialaga

103,8 ha ja õhuliini Arumetsa AJ – Pihke kattuvus rohevõrgustikuga on 138,5 ha, sh kattuvus

tugialaga 101,8 ha.

Kõige väiksema mõjuga õhuliin on Silla AJ – Vaskrääma 3 – Vaskrääma AJ, mille kattuvus nii

rohevõrgustiku kui tugialaga on 23,7 ha.

Teised looduskeskkonna kriteeriumid, mis om aluseks alternatiivide hindamisel:

Natura alad: Vähim eelistatud on alternatiiv „Majaka alajaam – Pihke“, kuna selle korral pole

välistatud mõjud Põhja-Liivimaa linnuala terviklikkusele ning antud mõju on veidi suurem kui

kahe eelnimetatud Pihke suunalise alternatiivi korral.

Alternatiivide paremusjärjestuses jagavad esimest ja teist kohta: Meretuulepargi AJ – Reiu –

Seljametsa AJ/Vaskrääma AJ ja Meretuulepargi AJ – Reiu – Vaskrääma – Seljametsa AJ

Kaitstavad alad ja liigid:

Käsitiivaliste analüüsis on Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste potentsiaalsete

trassikoridoride järjestuses lähtuvalt väiksemast mõjust käsitiivalistele MajakaAJ_Pihke -

Pihke_Veelikse_K-NommeAJ_ viimasel ehk kõige ebasoodsamal kohal.

Alternatiivide paremusjärjestuses on esimesel kohal SillaAJ_Vaskraama1_2_A ja teisel kohal:

SillaAJ_Vaskraama1_2_AJ_SeljametsaAJ

Taimestiku analüüs näitab, et paremusjärjestuses viimane kogu elektriühenduse alternatiivide

ulatuses on Meretuulepargi AJ – Kabli/Majaka rannik – Majaka AJ– Kilingi-Nõmme AJ lõik.

Alternatiivide paremusjärjestuses on esimesel kohal Meretuulepargi AJ – Reiu rannik 2-3 /

Mereküla rannik – Vaskrääma AJ lõik

Metsade raadamise seiskohast omab Kilingi-Nõmme suund suurimat mõju teisenevate

(hävinevate) loomastiku elupaikade osas, väiksema mõjuga õhuliin (Arumetsa AJ– Pihke, Pihke

– Viisireiu – Kalita 1 – Kalita 2 – Saarde – Leipste 2 – Kilingi-Nõmme AJ) toob endaga kaasa

212,6 ha metsamaa raadamise, Reiu suunas on õhuliini rajamisel minimaalne raadatava

metsamaa maht 46,2 ha (Silla AJ – Vaskrääma 3 – Vaskrääma AJ) ja maksimaalne 105,4 ha

(Silla AJ – Vaskrääma 1 – Seljametsa AJ).

Siiski võib lugeda, et kalastiku ja kalanduse ekspertarvamusest lähtuvalt avaldab Pärnu lahte

pikalt läbiva merekaabli rajamine eeldatavalt olulist negatiivset mõju kalastikule, mida ei ole

võimalik tõenäoliselt leevendada ega kompenseerida. Kuna Pärnu laht on oluline

räimepopulatsiooni osas, on sellega seotud ka majanduslikud  aspektid.

Olukorras, kus looduskeskkonnale (peamine kriteerium) avalduva mõju vaatest omab Pärnu

(nimetatud ka Sindi) suund oluliselt väiksemat mõju, on Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduste riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku mõju hindamise aruanne väga kaldu

majanduslike mõjude (täiendav kriteerium) poole, jättes arvestamata olulise mõju

looduskeskkonnale (sh rahvusvahelisel tasandil kaitstavate Natura linnu ja loodusaladele).

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP alternatiivide koostamise seletuskirjas on

märgitud peamistest kriteeriumitest on Kilingi-Nõmme suund vastuolus nii maakasutuse,

looduskasutuse kui taristuobjektidega ( Rail Baltic ja Via Baltica).

Mitte üheski Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu algatamise

lähteseisukohas ei olnud märgitud, et majanduslikud huvid prevaleerivad looduskeskkonna

üle.

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku võtta Pärnu suund uuesti trassialternatiivina riigi

eriplaneeringusse ja leida sõltumatu ekspert, kes koostab sarnaselt Eesti Ornitoloogiaühingu

poolt koostaud linnustiku leevendusmeetmete ja ehitusjärgse seirele kalastiku

leevendusmeetmed

või

alternatiivselt lõpetada praegune riigi eriplaneering, kuna peamistele kriteeriumitele

vastavat alternatiivi ei ole õnnestunud leida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ain Järvesaar

vallavanem

Sirli Pedassaar-Annast

tel. 444 8884

keskkonnanõunik

[email protected]

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________________________

Postiaadress reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 e-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa haademeeste.ee EE672200001120086893

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] 18.02.2026 nr 6-3/258

Trassikoridoride alternatiivide võrdlemisest Liivi lahe elektriühenduste riigi

eriplaneeringus

Liivi lahe elektriühenduste riigi eriplaneeringu üheks oluliseks lähtedokumendiks on kriteeriumid,

mis olid aluseks alternatiivide hindamisel ja võrdlemisel. Käesoleval hetkel on

trassialternatiividest valikusse jäänud Kilingi- Nõmme suund, millest ühel õhuliini lõigul

(Arumetsa AJ/ Krundiküla AJ- Pihke) võrreldavaid alternatiive polegi.

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP alternatiivide koostamise seletuskirjas (töö nr

2024-0070) on märgitud peamised kriteeriumid, mida on õhuliini kavandamisel võimalusel

välistavatena arvestatud:

• Maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikud aspektid

Elu- ja ühiskondlikud hooned, tootmis- ja kõrvalhooned (kõigil puhverala 10 m), õuealad,

perspektiivsete arenduste info detailplaneeringute alusel;

• Looduskeskkond

Natura 2000 alad maismaal, I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad, Rail Balticu

hüvitusmeetmete alad koos puhveraladega (raadamise keeld), kaitsealad maismaal;

• Kultuuriväärtused

Kultuurimälestised kaitsevööndiga, kalmistud;

• Taristu objektid

Rail Balticu ja Via Baltica ümbersõidu ökoduktid, sadama alad, lennuväli, päikesepargi alad.

Tulenevalt nendest kriteeriumitest on looduskeskkonna eksperthinnangutes välja toodud

järgmised asjaolud.

Linnustiku eksperthinnang (vers 3-1, 04.03.2025) toob välja, et planeeringualal ei ole võimalik

leida trassikoridori, mille potentsiaalne negatiivne mõju linnustikule puuduks. Kuid kokkuvõtvalt

on meretuulepargi AJ- Kabli/ Majaka rannik-Majaka AJ-Kilingi-Nõmme AJ kõige halvem

variant õhuliinide poolt põhjustatud elupaikade hävimise ja kokkupõrkeriski seisukohast. Ja

seetõttu on tegemist paremusjärjestuses viimase kohaga (mitte-eelistus).

Rohevõrgustiku analüüs ( töö nr 2024_0070) toob välja, et Häädemeeste vallas on peamisteks

konfliktiallikateks siinses rohevõrgustikus rahvusvaheliste taristuprojektide, nagu Rail Baltic ja

Via Baltica, arendused. Olemasolev ja kavandatav transporditaristu – maanteed, teed ja raudteed

– toimivad sageli looduskeskkonda killustavate joonobjektidena, mis võivad tõsiselt kahjustada

rohevõrgustiku sidusust.

Kahjuks on rohevõrgustiku analüüsi koostades keskendutud vaid ulukitele ja seetõttu on analüüs

poolik. Pärnu maakonnaplaneeringu põhjal seovad koridorid tuumalad ühtseks funktsioneerivaks

tervikuks ja on liikide rände- ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise. Koridorid on looduslike

alade riba- ja joonstruktuurid (tuumaladest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini

muutuvad või muudetavad).

Kuna rohevõrgustiku analüüs on poolik ja ei sisalda ka alternatiivide võrdlust, ei saa seda ka

usaldusväärseks pidada. Rohevõrgustiku analüüsi saab integreerida rohevõrgustiku analüüsi

linnustiku analüüsi ja lisaks on vaja arvutada, kas elektriliin koosmõjus teiste taristuprojektidega

tagab üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja

säilitamiseks:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust.

Ometigi saab rohevõrgustiku analüüsi põhjal välja tuua järgmised aspektid:

Maaliini Majaka rannik – Majaka AJ kattuvus rohelise võrgustikuga on kõige suurem (3,8 ha) ja

seetõttu on ta paremusjärjestuses viimane ( 9 koht)

Õhuliini Majaka AJ – Pihke kattuvus rohevõrgustikuga 220,5 ha, sh kattuvus tugialaga 183,8 ha

Õhuliini Krundiküla AJ – Pihke kattuvus rohevõrgustikuga on 140,50 ha, sh kattuvus tugialaga

103,8 ha ja õhuliini Arumetsa AJ – Pihke kattuvus rohevõrgustikuga on 138,5 ha, sh kattuvus

tugialaga 101,8 ha.

Kõige väiksema mõjuga õhuliin on Silla AJ – Vaskrääma 3 – Vaskrääma AJ, mille kattuvus nii

rohevõrgustiku kui tugialaga on 23,7 ha.

Teised looduskeskkonna kriteeriumid, mis om aluseks alternatiivide hindamisel:

Natura alad: Vähim eelistatud on alternatiiv „Majaka alajaam – Pihke“, kuna selle korral pole

välistatud mõjud Põhja-Liivimaa linnuala terviklikkusele ning antud mõju on veidi suurem kui

kahe eelnimetatud Pihke suunalise alternatiivi korral.

Alternatiivide paremusjärjestuses jagavad esimest ja teist kohta: Meretuulepargi AJ – Reiu –

Seljametsa AJ/Vaskrääma AJ ja Meretuulepargi AJ – Reiu – Vaskrääma – Seljametsa AJ

Kaitstavad alad ja liigid:

Käsitiivaliste analüüsis on Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste potentsiaalsete

trassikoridoride järjestuses lähtuvalt väiksemast mõjust käsitiivalistele MajakaAJ_Pihke -

Pihke_Veelikse_K-NommeAJ_ viimasel ehk kõige ebasoodsamal kohal.

Alternatiivide paremusjärjestuses on esimesel kohal SillaAJ_Vaskraama1_2_A ja teisel kohal:

SillaAJ_Vaskraama1_2_AJ_SeljametsaAJ

Taimestiku analüüs näitab, et paremusjärjestuses viimane kogu elektriühenduse alternatiivide

ulatuses on Meretuulepargi AJ – Kabli/Majaka rannik – Majaka AJ– Kilingi-Nõmme AJ lõik.

Alternatiivide paremusjärjestuses on esimesel kohal Meretuulepargi AJ – Reiu rannik 2-3 /

Mereküla rannik – Vaskrääma AJ lõik

Metsade raadamise seiskohast omab Kilingi-Nõmme suund suurimat mõju teisenevate

(hävinevate) loomastiku elupaikade osas, väiksema mõjuga õhuliin (Arumetsa AJ– Pihke, Pihke

– Viisireiu – Kalita 1 – Kalita 2 – Saarde – Leipste 2 – Kilingi-Nõmme AJ) toob endaga kaasa

212,6 ha metsamaa raadamise, Reiu suunas on õhuliini rajamisel minimaalne raadatava

metsamaa maht 46,2 ha (Silla AJ – Vaskrääma 3 – Vaskrääma AJ) ja maksimaalne 105,4 ha

(Silla AJ – Vaskrääma 1 – Seljametsa AJ).

Siiski võib lugeda, et kalastiku ja kalanduse ekspertarvamusest lähtuvalt avaldab Pärnu lahte

pikalt läbiva merekaabli rajamine eeldatavalt olulist negatiivset mõju kalastikule, mida ei ole

võimalik tõenäoliselt leevendada ega kompenseerida. Kuna Pärnu laht on oluline

räimepopulatsiooni osas, on sellega seotud ka majanduslikud  aspektid.

Olukorras, kus looduskeskkonnale (peamine kriteerium) avalduva mõju vaatest omab Pärnu

(nimetatud ka Sindi) suund oluliselt väiksemat mõju, on Liivi lahe meretuulepargi

elektriühenduste riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku mõju hindamise aruanne väga kaldu

majanduslike mõjude (täiendav kriteerium) poole, jättes arvestamata olulise mõju

looduskeskkonnale (sh rahvusvahelisel tasandil kaitstavate Natura linnu ja loodusaladele).

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP alternatiivide koostamise seletuskirjas on

märgitud peamistest kriteeriumitest on Kilingi-Nõmme suund vastuolus nii maakasutuse,

looduskasutuse kui taristuobjektidega ( Rail Baltic ja Via Baltica).

Mitte üheski Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu algatamise

lähteseisukohas ei olnud märgitud, et majanduslikud huvid prevaleerivad looduskeskkonna

üle.

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku võtta Pärnu suund uuesti trassialternatiivina riigi

eriplaneeringusse ja leida sõltumatu ekspert, kes koostab sarnaselt Eesti Ornitoloogiaühingu

poolt koostaud linnustiku leevendusmeetmete ja ehitusjärgse seirele kalastiku

leevendusmeetmed

või

alternatiivselt lõpetada praegune riigi eriplaneering, kuna peamistele kriteeriumitele

vastavat alternatiivi ei ole õnnestunud leida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ain Järvesaar

vallavanem

Sirli Pedassaar-Annast

tel. 444 8884

keskkonnanõunik

[email protected]