| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 8-2/30-1 |
| Registreeritud | 13.02.2026 |
| Sünkroonitud | 20.02.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 8 Toetuste rakendamine |
| Sari | 8-2 Välisabi vahenditest rahastatavate projektide lepingud koos aktidega |
| Toimik | 8-2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Berit Tasa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Digimajanduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
PAKKUMUSKUTSE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava
valdkond (edaspidi hankija) palub pakkumust õigusanalüüsi läbiviimiseks, et selgitada välja
õiguslik taust ning teha ettepanekud õigusmuudatusteks seoses asutuste kohustusega jagada
teavet ja liidestada oma teenused ettevõtja digiväravaga ning võtta kasutusele kesksed
teenused/komponendid.
Tutvustus
Ettevõtja digivärav ehk eesti.ee ettevõtja vaade on ettevõtja vajadusi ja ärisündmusi arvestav
teenusvärav, mis annab ühest kohast ligipääsu erinevate asutuste osutatavatele teenustele ja
tervikliku ülevaate ettevõtluskeskkonda puudutavast infost kõikidele tegutsevatele ettevõtjatele
või ettevõtlusega alustajatele.
Töö eesmärk ja sisu
Vastavalt ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüsile1 on kerkinud ülesse küsimused, kas
ja millisel viisil peaks olema sätestatud teabevaldaja kohustus jagada teavet ning liidestada oma
teenus(ed) ettevõtja digiväravaga. Lisaks vajab kaalumist asutustele kohustuse seadmine
kesksete teenuste/komponentide (nt GovSSO, keskne volituste haldamise süsteem “Pääsuke”)
kasutusele võtmiseks.
Õigusanalüüsi eesmärk on kaardistada hetkel kehtiv õigusraamistik, mis on seotud nimetatud
küsimustega ning analüüsida muuhulgas, kas ja milliseid õigusakte ning kuidas tuleb täiendada,
muuta või luua ning pakkuda välja lahendused, kuidas tagada, et asutused oma teenused
ettevõtja digiväravaga liidestaksid ning võtaks kasutusele ka nimetatud kesksed
teenused/komponendid. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni,
õigusandlust, asjakohaseid juhendeid, koostatavat mõjuhinnangut jm materjale. Analüüsi
1 Ettevõtja digivärava visioonianalüüs. Lõpparuanne. Vt punkt 5.1.
järelmiks olevad ettepanekud õigusraamistiku muutmiseks ei pea olema vormistatud
muutmiskäskudena.
Töö tulemiks on kirjalik õigusanalüüs (s.o lõpparuanne), milles kaardistatakse eelnevate
teemadega seonduv kehtiv õigusraamistik ning analüüsitakse, milliseid regulatiivseid
muudatusi on vaja teha, arvestades asutuste teenuste ettevõtja digiväravaga liidestamise ning
kesksete komponentide kasutuselevõtu potentsiaalselt kohustuslikuks muutumist.
1. Töövõtja ülesanded
1.1. Töövõtja peab analüüsima lahenduste väljatöötamiseks:
1.1.1. ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni;
1.1.2. Euroopa Liidu õigusandlust (sh GDPR);
1.1.3. riigisisest õigusandlust: sh haldusmenetluse seadus, avaliku teabe seadus ja nende alusel
kehtestatud asjakohaseid määrusi (sh „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ ja „Eesti
teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise
nõuded ja kord“);
1.1.4. asjakohaseid juhendeid;
1.1.5. muud asjakohast õigusandlust.
1.2. Analüüsi käigus peab töövõtja käsitlema vähemalt järgmisi teemasid, st õigusaktide
analüüs (s.o hetkel kehtiv õigusraamistik) ja sellest tulenevad ettepanekud õigusraamistiku
kujundamiseks (sh täiendamiseks, täpsustamiseks vm viisil muutmiseks) peavad vastama
järgmistele tingimustele ja küsimustele:
1.2.1. Teemakohaste õigusaktide kaardistus ehk milliste õigusaktidega sätestatud nõudeid on
vaja arvestada seoses asutuse kohustusega jagada teavet ja liidestada oma teenus(ed) ettevõtja
digiväravaga? Kas on põhjendatud, et asutuste teabe avaldamise kohustust teabeväravas
laiendatakse (otseste avalike) teenuste avaldamise kohustusega?
1.2.2. Kas kehtiv seadusandlus sätestab asutustele kohustuse võtta kasutusele kesksed
teenused/komponendid? Kui ei, siis millises õigusaktis või -aktides peaks selline kohustus
olema sätestatud (sh kas see peaks olema konkreetse komponendi spetsiifiline või sätestatud
üldise kohustusena)?
1.2.3. Millistele asutustele peaksid vastavad kohustused laienema ning millised on võimalikud
erandid või piirangud?
1.2.4. Millises ajaraamistikus peaksid kohustused jõustuma (sh kas ja kui, siis milline peaks
olema üleminekuperiood) ja kuidas tagada ühtne rakendamine?
1.2.5. Kas ja kui, siis kes peaks teostama järelevalvet kohustuste täitmise üle ning milline peaks
olema kohustuste rikkumise tagajärg?
1.2.6. Kas õigusandluses sätestatud terminoloogia vajab täpsustamist, muutmist või
ühtlustamist, sh terminid „asutus”, „teabevaldaja”, „avalikud teenused”, „otsesed avalikud
teenused“, „avalik teave”? Kuivõrd vastava terminoloogiaga seonduvad õigused ja kohustused,
siis kas ja millisel viisil oleks võimalik määratlusi ühtlustada, tagamaks arusaadav ja õiguslikult
asjakohane terminite kasutus?
1.2.7. Millised on ettepanekud (vajadusel ka õigusandluses), et luua suuremat selgust asutuste
teabe avaldamise kohustuse kohta, tagamaks teabe ühetaolisus?
1.2.8. Kas tänane avalikustatava teabe ajakohasuse järelevalvepädevus teabeväravas
avalikustatava teabe ja avalikustamise kohustuse täitmise üle on piisav? Kui ei, siis mida tuleks
muuta?
1.2.9. Muud asjakohased aspektid, mis on antud teemapüstituste puhul vajalikud, st juhul, kui
tööde teostamise käigus selgub täiendavate õigusaktide analüüsivajadus, tuleb töös teostada ka
nende õigusaktide analüüs.
1.2.10. Sõltuvalt analüüsi tulemustest, kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses ja viisil on
eesmärkide realiseerimiseks vaja muuta, luua või täiendada?
1.2.11. Õiguslik mõjuhinnang, sh milline on kõnesolevate kohustuste mõju asutuste
halduskoormusele, eelarvele ja tehnilisele võimekusele ja milline on mõju lõppkasutajatele,
teenuste kvaliteedile ning kas kavandatavad ettepanekud on proportsionaalsed ja
õiguspärased?
2. Töö tulemusel üleantavad dokumendid
2.1. Töövõtja esitab hankijale pärast töö teostamist elektroonilisel kujul vastavalt punkti 5.1.
tingimustele ja lepingu punktis 2.3. nimetatud tähtajal:
2.1.1. õigusanalüüsi lõpparuande, mis sisaldab kehtiva õigusraamistiku kaardistust,
muudatusvajaduste analüüsi, erinevate lahenduste võrdlust, nende mõjuhinnangut ning
ettepanekuid õigusmuudatusteks (sh kõik viited ja allikad, lisaks kasutatud teadusartiklid,
uuringud, juhendid, parimad praktikad jms, kui neid on kasutatud lisaks nõutud
alusmaterjalidele).
2.1.2. kokkuvõtliku memo poliitikakujundajatele (kuni 3 lk);
2.1.3. kokkuvõtliku esitluse (PowerPointis või muus levinud esitlusformaadis) analüüsi
tulemusest.
3. Pakkumuse esitamise tingimused
3.1. Küsimuste ja täiendava informatsiooni soovi korral palume need esitada kirjalikult e-posti
aadressil [email protected].
3.2. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse käibemaksuta (juhul kui lisandub käibemaks, tuleb
see välja tuua) punktis 1 “Töövõtja ülesanded” nimetatud tööde teostamiseks. Pakkumuses
esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks ja
üleandmiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Lepingu täitmise käigus hankija
täiendavaid makseid töövõtjale ei tee.
3.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkumus on jõus vähemalt 60 kalendripäeva.
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide pakkumuskutses sätestatud tingimuste
ülevõtmist.
4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine
4.1. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja pakkumuse
kogumaksumuse alusel. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud pakkumus, mille
kogumaksumus km-ta on madalaim. Võrdse maksumusega pakkumuste puhul tunnistatakse
edukaks pakkumus, mille hankija sai järjekorras esimesena.
4.2. Kui pakkumuste maksumused ületavad punktis 5.1. toodud eeldatavat maksumust on
hankijal õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse alandamiseks ning paluda
pakkuja(te)l esitada uus (kohandatud), madalama maksumusega pakkumus. Juhul, kui
läbirääkimiste tulemusena ületavad kõik pakkumused eeldatava maksumuse, on hankijal õigus
kõik pakkumused tagasi lükata.
4.3 Hankija lükkab pakkumuse või kohandatud pakkumuse tagasi, kui see ei vasta
pakkumuskutses esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi
või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust
pakkumuskutses esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui
selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses nimetatud tingimustest.
5. Muu oluline info
5.1. Eeldatav maksumus (kõik töövõtja poolt teostatavad tööd) on 25 000 eurot käibemaksuta.
5.2. Töö teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl töövõtja ja
hankija vahel saavutamaks töö eesmärke.
5.3. Hankijal on vajaduse korral õigus tellida ja töövõtjal on kohustus teostada töö esemega
seotud täiendavaid töid (töö esemega seotud tööde täiendamine/asendamine, mahu
suurendamine või töö mahtu esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 15% ulatuses pakkumuses
esitatud tööde kogumaksumusest. Hankija maksab nimetatud tööde eest vastavalt täiendavate
tööde tellimise ajal töövõtja kehtivale hinnakirjale. Hankija teavitab töövõtjat täiendavate tööde
tellimisest ette vähemalt 3 tööpäeva. Töövõtja peab esitama hinnapakkumise ning hankija
esitab seejärel tellimuse täiendavate tööde tellimiseks või loobub sellest. Poolte volitatud
esindajad vormistavad täiendavate tööde tellimuse e-kirja teel.
5.4. Tööd tellitakse ja teostatakse Euroopa Liidu vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu
ehk RRF). Töö teostamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.12.2021 määrusest nr 108
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“2.
5.5. Edukas pakkuja esitab hankelepingu sõlmimise järgselt viivitamatult hankijale
hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta järgmise info: alltöövõtja nimi ja registri-
või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number, lepingu summa ja garanteerib, et
eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse.
5.5.1. Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja
hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed,
isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva,
numbri ja summa.
5.7. Kui töövõtja ei täida pakkumuskutses esitatud tingimusi nõuetekohaselt ja selle alusel teeb
rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi
nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5.8. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad lepingu, mille
projekt on toodud pakkumuskutse lisas.
Pakkumuskutse lisa: töövõtulepingu eritingimuste projekt (leping).
2 Kättesaadav veebilehelt: Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused–
Riigi Teataja
TÖÖVÕTULEPING nr 8-2/30-1
ERITINGIMUSED
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra alusel strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe (edaspidi tellija),
ja
Advokaadibüroo WIDEN OÜ, registrikood 10992652, asukoht Rävala pst 4 / Laikmaa 15,
Tallinn 10145, mida esindab juhatuse liige Rainer Ratnik (edaspidi töövõtja), keda edaspidi
nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu
sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on õigusanalüüsi läbiviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub
tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.
2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud hanke1 tulemusena ning vastavalt
pakkumuskutsele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle 6
nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 14 769
eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub töö eest pärast töö vastuvõtmist
üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist.
3.2. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja
annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Töö loetakse vastuvõetuks
kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
3.3. Arvele märgitakse lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Berit Tasa, telefon +372 5885 1073, e-post [email protected] või
teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
Henri Ratnik, telefon +372 5621 2613, e-post [email protected].
5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. lisa 1: pakkumuskutse;
1 Tegemist on CPV koodiga 79111000-5 „Õigusabiteenused“ alla riigihanke piirmäära eriteenuse hankega
hankekorra § 11 lg 7 alusel.
5.1.2. lisa 2: töövõtja pakkumus (kättesaadav tellija dokumendihaldussüsteemis);
5.1.3. lisa 3: töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil
https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
Tellija Töövõtja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja /……/vahel sõlmitud
lepingu nr XXX juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi
Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/
(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud
Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt:
1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),
ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise
tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö
vastuvõetuks.
Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale arve esitamiseks summas /……/ eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt
mõlemale Poolele.
Töövõtja Tellija
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)