Kaitseliidu matusejuhend

KINNITATUD

Kaitseliidu ülema 2024.a käskkirjaga

„Kaitseliidu matusejuhendi kinnitamine“

KAITSELIIDU MATUSEJUHEND

Juhised seoses Kaitseliidu liikme surma, matmise ja mälestamisega

Kaitseliit

Tallinn 2024

2

SISUKORD

PREAMBUL ………………………………………………………………………………………… 3

I ÜLDSÄTTED ……………………………………………………………………………………. 3 Juhendi eesmärk, alus ja kasutamine  Kaitseliidu tegevused oma liikme surma korral  Kaitseliidu sõjaväelised auavaldused  Viimse austuse avaldamise eest vastutav isik  Kaitseliidu liikme surmast üksuse juhi teavitamise kohustus  Surmateate edastamine omastele  Mõisted

II KAASTUNDE AVALDAMINE LAHKUNU OMASTELE …………………………………… 5 Kaastunde avaldamine  Kaastundekiri  Kaastunderaamat 5

III ÜKSUSE TEAVITAMINE OMA LIIKME SURMAST JA LEINA VÄLJENDAMINE ÜKSUSES ... 5 Üksuse teavitamine Kaitseliidu liikme surmast  Leinalipp  Leinaküünal  Leinalindid sõidukitel  Kriisinõustamine

IV AUAVALDUSED MATUSEL ………………………………………………………………… 6 Sümbolesemete asetamine sargale  Üksuse pärja/mälestuskimbu asetamine  Teenete- märkide väljapanek  Lippude toomine tseremooniale  Sargameeskonna rakendamine  Auvalve korraldamine  Saateüksuse auavaldus  Mälestussignaali mängimine  Aupauku- de laskmine

V KAITSELIIDU ESINDUSE OSALEMINE ÜKSUSE LIIKME MATUSEL ………………… 8 Kaitseliidu esindus omaste korraldatud matusel  Kaitseliidu esindus riiklikul või riigiasutuse korraldatud matusel

VI MATUSETSEREMOONIA KORRALDAMINE KAITSELIIDU POOLT …………………. 8 Matuse Kaitseliidu poolt korraldamise alus  Matusetoimkond  Matusetseremoonia kava  Hauamatus  Tuhastamismatus  Tseremooniaruumi paigutus  Orkestri osalemine  Matusel osalevate Kaitseliidu liikmete riietus ja mütsi kandmine  Pärjad matusetseremoonial  Matusekolonni liikumine  Peielaud

VII MUUD OLUKORRAD ………………………………………………………………………. 11 Endise Kaitseliidu liikme matmine  Matus enesetapu korral  Ümbermatmine  Matus erandlikus olukorras

VIII MÄLESTUSE HOIDMINE ………………………………………………………………….. 12 Lahkunute mälestamine  Kaitseliidu sümboli kasutamine hauatähisel

IX MATUSE KORRALDAMISE KULUDE KATMINE ……………………………………….. 12 Kaitseliidu liikme matusekulud  Rehabilitatsioon omastele (perele)

LISAD 1. Eesti lipu ja Kaitseliidu sümbolesemete asetamine sargale ja lipu kokkuvoltimine 2. Teenetemärkide väljapanek 3. Sarga kandmise rivivõtted 4. Auvalve korraldamine, rivivõtted seismisel ja mõõkade hoidmisel 5. Saateüksuse rivistamine ja auavalduse andmine 6. Aupaukude laskmine 7. Matusetseremoonia ülesehitus 8. Matusetseremoonia kava näidis 9. Sarga muldasängitamise kava näidis 10. Sarga, inimeste, lippude jm paigutus tseremooniaruumis (joonis) 11. Matusekolonni liikumine sarga tseremooniaruumist väljakandmisel (joonis) 12. Sarga, inimeste, lippude jm paigutus kalmistul (joonis) 13. Matusekäsu näidis 14. Juhised haua kaevamise ja kääpa kujundamise kohta 15. Tegevused ja vastutus seoses Kaitseliidu liikme surma ja matusega (tabel)

3

PREAMBUL

Kaitseliidu tunnuslause „Eesti eest surmani!“ rõhutab kaitseliitlaste valmidust võidelda Eesti

eest kõigest jõust ja kõigi vahenditega, täita oma kohust oma riigi, pere ja kaasinimeste ees

kuni viimse hingetõmbeni.

Ühtlasi tuletab tunnuslause kõigile kaitseliitlastele meelde valmidust seista oma kaasvõitlejate

kõrval kuni elutee lõpuni ja olla ka leinas üksteisele toeks. See põhimõte väljendub Kaitseliidust

ja tema allorganisatsioonidest surma läbi lahkunud liikmetele viimse austuse avaldamises ning

lahkunu omaste ja üksusekaaslaste toetamises.

I ÜLDSÄTTED

Juhendi eesmärk, alus ja kasutamine

1. Käesolev Kaitseliidu matusejuhend (edaspidi juhend) annab täpsemad juhised tegevus-

teks, mis on seotud Kaitseliidu tegev-, noor- ja toetajaliikme, auliikme ja Kaitseliidu Valgeristi I

klassi kavaleri surmaga, tema matusel osalemise ja korraldamise ning omaste ja üksuse-

kaaslaste toetamisega. Juhendit saab rakendada ka teistel matustel ja mälestustseremoo-

niatel, kuhu Kaitseliit on osalusega kaasatud.

2. Juhendi aluseks on Kaitseliidu seadus ja kodukord, Kaitseliidu väljakujunenud traditsioo-

nid ning muud valdkonda puudutavad otsused ja juhised, sh Kaitseväe rivieeskiri ja Kaitse-

väelise matuse korraldamise juhend.

3. Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikme matuse puhul kohandatakse

juhendit vastavalt nimetatud organisatsioonide struktuurile, võimalustele ja traditsioonidele.

4. Kaitseliidu teenistuses oleva tegevväelase matuse puhul kohandatakse juhendit

vajadusel koos Kaitseväelise matuse korraldamise juhendiga.

5. Kriisi ja sõja olukorras rakendatakse juhendit vastavalt Kaitseliidu ülema juhistele, arves-

tades olusid ja võimalusi.

Kaitseliidu tegevused oma liikme surma korral

6. Kaitseliit avaldab oma surma läbi lahkunud liikmele viimset austust ning toetab lahkunu

omakseid ja üksusekaaslasi järgmisel viisil (täpsem ülevaade on juhendi lisas, vt LISA 15):

1) kaastunde avaldamine lahkunu omastele (pt II);

2) üksuse teavitamine oma liikme surmast ja leina väljendamine üksuses (pt III);

3) auavaldused matusel (pt IV);

4) mälestuse hoidmine (pt VIII).

Kaitseliidu sõjaväelised auavaldused

7. Kaitseliidu sõjaväelised auavaldused on:

1) sümbolesemete asetamine sargale;

2) üksuse pärja/mälestuskimbu asetamine;

3) teenetemärkide väljapanek;

4) lippude toomine tseremooniale;

5) sargameeskonna (ka pärja ja teenetemärkide kandjate) rakendamine;

6) auvalve (auvahtkonna) korraldamine;

7) saateüksuse auavaldus;

8) mälestussignaali mängimine;

9) aupaukude laskmine.

8. Kaitseliidu liikme matusel osalemisel või matusetseremoonia korraldamisel kasutatakse

sõjaväelisi auavaldusi, lähtudes käesolevast juhendist ja sel määral, kuidas lahkunu omaksed

4

ja Kaitseliidu esindajad kokku lepivad. Seejuures on oluline arvestada lahkunu enda võima-

likku teada olevat tahet ja omaste soove, samuti kohalikke olusid, võimalusi ja Kaitseliidu

traditsioone.

Viimse austuse avaldamise eest vastutav isik

9. Surma läbi lahkunud Kaitseliidu liikmele viimse austuse avaldamise eest vastutab

allüksuse (malevkond või üksikkompanii) juht, kelle üksusesse lahkunu kuulus või töötas. Juht

otsustab matusel osalemise ja auavalduste kasutamise, konsulteerides vajadusel üksuse

kaplani ja ringkonna veebliga. Kui matus toimub teise struktuuriüksuse piirkonnas (nt teise

maleva piires), kooskõlastab vastutav üksuse juht teise struktuuriüksuse juhiga matusel

osalemise ja auavalduste kasutamise ning koostöö ja toetuse vajaduse.

10. Kaitseliidu veebli, struktuuriüksuse juhi, auliikme, Kaitseliidu Valgeristi I klassi kavaleri,

keskjuhatuse liikme ja vanematekogu esimehe surma puhul on vastutajaks Kaitseliidu ülem.

Kaitseliidu ülema matuse korraldamise eest vastutab peastaabi ülem.

Kaitseliidu liikme surmast üksuse juhi teavitamise kohustus

11. Surma läbi lahkunud Kaitseliidu liikme pere teavitab surmajuhtumist lahkunu üksuse

vahetut juhti, kes edastab surmajuhtumi info esimesel võimalusel oma struktuuriüksuse

staabile. Staap teavitab surmajuhtumist lahkunu kõiki otseseid juhte.

Surmateate edastamine omastele

12. Kaitseliidu liikme teenistuses viibides või teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkumise

korral edastatakse surmateade ja muu juhtumit puudutav info esmalt lahkunu perele, enne

avalikkuse teavitamist. Vajadusel annavad politsei või haigla asemel surmateate perele

vahetult edasi Kaitseliidu esindajad, soovitavalt üksuse juht ja kaplan.

Mõisted

13. Mõistete kasutamine juhendis.

a. Omaksed – surnu abikaasa, lapsed, vanemad, õde, vend, muu surnu lähedane isik

tulenevalt tema elukorraldusest. Lahkunu pere all mõeldakse lahkunu lähemaid

omakseid (leibkonda), kellega koos lahkunu elas.

b. Sruktuuriüksus – Kaitseliidu peastaap, maakaitseringkond, malev, Kaitseliidu kool,

Küberkaitseüksus, Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Käesolevas

juhendis käsitletakse nais- ja noorteorganisatsioonide puhul struktuuriüksusena ka

vastavate organisatsioonide ringkondi ja malevaid.

c. Allüksus – Kaitseliidu peastaabi, malevate, Kaitseliidu kooli ja Küberkaitseüksuse

allüksused vastavalt Kaitseliidu kodukorrale. Nais- ja noorteorganisatsioonide puhul

mõeldakse allüksusena jaoskondi, malevkondi jt organisatsioonide allüksusi.

d. Struktuuriüksuse juht – malevapealik, Kaitseliidu kooli pealik, Küberkaitseüksuse

pealik; peastaabi ülem, Naiskodukaitse esinaine, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde

peavanem. Käesolevas juhendis käsitletakse nais- ja noorteorganisatsioonide puhul

struktuuriüksuse juhina ka vastavate organisatsioonide ringkonna ja maleva juhte.

e. Hauamatus – kaheosalisena matusetseremoonia: algusega tseremooniaruumis

(kirik, kabel, tavandimaja vm) ja sarga muldasängitamine kalmistul.

f. Tuhastamismatus – matus tseremooniaruumis (kirik, kabel, tavandimaja vm), mille

järel sark saadetakse krematooriumisse tuhastamisele. Omastega kokkuleppel võib

tuhastamismatusele hiljem järgneda eraldi urni muldasängitamise tseremoonia.

g. Kaitseliidu liikme matusega seotud väärtuspakett – kaastundekiri omastele,

pärg/kimp, sargalipp, Kaitseliidu käelint, vormimüts, Kaitseliidu sümbol hauatähisele.

5

II KAASTUNDE AVALDAMINE LAHKUNU OMASTELE

Kaastunde avaldamine

14. Kaitseliidu liikme surma korral avaldab tema koduüksuse esindaja Kaitseliidu nimel

lahkunu perele kaastunnet vastavalt üksuses kehtestatud korrale või üksuse juhi korraldusele.

Soovitavalt avaldab kaastunnet vahetu juht või üksuse kaplan. Ühtlasi täpsustatakse perega

Kaitseliidu matusel osalemise/korraldamise küsimused. Võimalusel külastatakse lahkunu

kodu, vajadusel toetatakse omakseid hingehoidlikult.

Kaastundekiri

15. Struktuuriüksuse poolt antakse lahkunu perele üksuse nimel kaastundekiri, millega

tänatakse Kaitseliidu liikme panuse eest ja avaldatakse omastele kaastunnet. Kirja koostab

struktuuriüksuse juht, kaplan või lahkunu enda allüksuse juht. Kiri võib olla paberkandjal või

elektrooniline. Soovitav on kaastundekiri anda koos käelindiga üksuse esindaja poolt omastele

üle matusel.

Kaastunderaamat

16. Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, auliikme, Valgeristi I klassi kavaleri,

keskjuhatuse liikme ja vanematekogu esimehe surma korral antakse lahkunu perele

kaastunderaamat, kuhu kirjutavad oma kaastundesoovid vahetu juht ja teised kolleegid.

Matusel luuakse matuselistele võimalus kaastunderaamatusse sissekande tegemiseks.

Kaastunderaamat antakse üle matusetseremoonia lõpus või peielauas.

III ÜKSUSE TEAVITAMINE OMA LIIKME SURMAST JA LEINA VÄLJENDAMINE ÜKSUSES

Üksuse teavitamine Kaitseliidu liikme surmast

17. Üksusekaaslaste ja kõrgema staabi informeerimine surmajuhtumist toimub vastavalt

üksuses kehtestatud korrale või üksuse juhi korraldusele. Eelkõige tuleb tagada, et

surmateade, aga ka matuse toimumise aeg, koht ja sellel osalemise info jõuaks lahkunu

allüksuse kaaslasteni võimalikult kiiresti ja väärikalt.

18. Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, auliikme, Valgeristi I klassi kavaleri ja

keskorganite liikme surma puhul korraldab Kaitseliidu liikmete teavitamist peastaap.

19. Teiste Kaitseliidu liikmete surmateadet, nekroloogi ja matuseinfot jagatakse Kaitseliidu

üldiste infokanalite kaudu vastavalt struktuuriüksuse juhi või Kaitseliidu ülema otsusele.

Leinalipp

20. Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, auliikme, Valgeristi I klassi kavaleri,

keskjuhatuse liikme ja vanematekogu esimehe surma korral heisatakse leinalipud kõigi

struktuuriüksuste keskuste territooriumitel. Leinalipp heisatakse pärast surmateate avaldamist

kuni järgmise tööpäeva lõpuni ja matusepäeval kuni tööpäeva lõpuni.

21. Struktuuriüksuse juht, Kaitseliidu ülem või veebel võib anda täpsustavaid korraldusi

leinalipu heiskamise kohta, sh leinalipu heiskamiseks teiste Kaitseliidu liikmete surma puhul.

Leinaküünal

22. Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, auliikme, Valgeristi I klassi kavaleri,

keskjuhatuse liikme ja vanematekogu esimehe surma korral süüdatakse leinaküünal kõigi

struktuuriüksuste staapides. Leinaküünal süüdatakse staabis võimalusel üldalal, kõigile staabi

liikmetele ligipääsetavas kohas, tööpäeva ajaks. Leinaküünla juurde asetatakse võimalusel

leinasümbolitega lahkunu foto ja kaastunderaamat, kui viimane on kasutusel.

23. Struktuuriüksuse juhi otsusel võib panna leinaküünla ja lahkunu foto välja ka struktuuri-

üksuse teiste liikmete surma korral.

6

Leinalindid sõidukitel

24. Mustad leinalindid kinnitatakse matusetseremoonial osalevatele sõidukitele matuse-

päeval kuni matusetseremoonia lõpuni. Struktuuriüksuse juht, Kaitseliidu ülem või veebel võib

anda täpsustavaid korraldusi leinalintide kasutamise kohta.

Kriisinõustamine

25. Üksuse juht korraldab kriisinõustamise üksuses, vajadusel koordineerib toetust üksuse

kaplan või peakaplan.

IV AUAVALDUSED MATUSEL

Sümbolesemete asetamine sargale

26. Sarga kaanele laotatakse austuse märgiks Eesti Vabariigi lipp (sargalipp või majalipp)

ning sarga peatsisse lipu peale vormimüts ja Kaitseliidu käelint. Mõõk (tupes) asetatakse

sargale ohvitseri ja allohvitseri matusel. Lipp antakse omastele mälestuseks üle teenistus-

kohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseliitlase matmisel ja muudel puhkudel Kaitseliidu

struktuuriüksuse juhi otsusel. Vormimüts, käelint ja mõõk, kui need kuulusid lahkunule,

antakse omastele üle koos välja pandud teenetemärkidega pärast matusetseremoonia lõppu.

Täpsemad juhised sargalipu kasutamise ja kokku voltimise kohta on juhendi lisas, vt LISA 1.

27. Lipu voltimine toimub enne sarga hauda laskmist või krematooriumisse saatmist. Lipu

võtab sargalt ja voldib kokku sargameeskond. Juhul kui lipp volditakse kokku juba enne sarga

tseremooniaruumist välja kandmist, siis kannab sargameeskonna pealik kokku volditud

sargalippu ja teisi sümbolesemeid matusekolonnis sarga ees.

Üksuse pärja/mälestuskimbu asetamine

28. Kaitseliidu liikme matusest osavõtmisel või matusetseremoonia korraldamisel tellitakse

lahkunu jaoks üksuse pärg või mälestuskimp. Kui omaste soovil matusele pärgi ja lilli ei

soovitata tuua (nt tuhastamismatuse puhul), tuuakse mälestuskimp.

29. Matusekolonnis kantakse üksuse pärga kahe üksuse liikme poolt.

30. Hauale pärja asetamisel ütleb üksuse esindaja, kelle nimel pärg asetatakse. Soovi korral

ütleb ta lühikese järelhüüde, kooskõlastades oma sõnavõtu eelnevalt tseremoonia läbiviijaga.

Teenetemärkide väljapanek

31. Kaitseliidu liikmele omistatud (sh postuumselt) teenetemärgid asetatakse matusetsere-

mooniaks alustel (teenetemärkide patjadele) kinnitatuna sarga jalutsisse.

32. Teenetemärkide järjestamine alustel ja matusekolonnis (täpsemad juhised on juhendi

lisas, vt LISA 2):

1) Eesti riiklikud teenetemärgid;

2) Kaitseliidu Valgerist;

3) Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja teiste riigiasutuste teenetemärgid;

4) Kaitseliidu teenetemärgid;

5) välisriikide teenetemärgid;

6) muude organisatsioonide annetatud teenetemärgid.

33. Teenetemärke kantakse matusekolonnis tseremooniaruumist kuni sargasõidukini.

Lippude toomine tseremooniale

34. Kõigi Kaitseliidu liikmete matusetseremooniale on soovitav tuua Eesti Vabariigi lipp.

35. Üksuse lippude kasutamine:

a. allüksuse lipp tuuakse soovi korral ja vastutava allüksuse juhi otsusel üksuse liikme

matusele;

7

b. struktuuriüksuse lipp tuuakse struktuuriüksuse juhi ja juhatuse liikme matusele.

Struktuuriüksuse lippu võib soovi korral ja struktuuriüksuse juhi otsusel tuua ka teiste

üksuse liikmete matusele;

c. Kaitseliidu lipp tuuakse Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, keskorga-

nite liikme, auliikme ja Valgeristi I klassi kavaleri matusetseremooniale.

36. Kaitseliidu ülema ja veebli matusetseremooniale tuuakse Kaitseliidu ja kõigi struktuuri-

üksuste lipud. Struktuuriüksuse juhi matusetseremooniale tuuakse Kaitseliidu, struktuuriüksu-

se ja selle kõigi allüksuste lipud.

37. Varasemate koduüksuste (sh Kaitseväe struktuuriüksuste) lippe, samuti teiste organi-

satsioonide lippe, kasutatakse matusetseremoonial kokkuleppel matusetseremoonia eest

vastutajaga.

38. Lipuvarda ülemisse otsa kinnitatakse mustad leinalindid (laius 5 cm ja pikkus u 3 m).

39. Soovitav on Eesti ja/või üksuse lippu tuua matusetseremooniale koos liputoimkonnaga.

Sel juhul liputoimkond hoiab lippu/lippe tseremooniaruumis nähtaval väärikas kohas.

Tseremoonia ajaks võib ka lipud asetada alusele. Sarga väljakandmisel liigub liputoimkond

lipuga kõige ees või seisab saateüksuse juures või asemel. Kui tseremooniale tuuakse rohkem

lippe, on soovitav lipud asetada tseremooniaruumi välisukse juurde saateüksuse juurde või

moodustada nendest spaleer sarga teele.

40. Lipu ilma liputoimkonnata tseremoonial kasutamisel tuuakse lipp või lipud tseremoonia-

ruumi soovitavalt enne sarga sisse kandmist ja viiakse ära pärast tseremoonia lõppu.

Tseremoonia ajal on lipp/lipud alusel.

Sargameeskonna rakendamine

41. Sargameeskonda kuulub 6 sarga kandjat pealiku juhtimisel, vajadusel ka vahetus-

meeskond. Sargameeskond kannab sarka, laseb sarga hauda, vajadusel osaleb auvalves ja

ka haua kinni ajamisel.

42. Sargameeskond kannab sarka võimalusel õlgadel. Sarka kantakse ja transporditakse

jaluts ees. Täpsemad juhised sarga kandmise ja käskluste kohta on juhendi lisas, vt LISA 3.

Auvalve korraldamine

43. Kaitseliidu liikme matusel pannakse võimalusel sarga juurde 2-6 liikmeline auvahtkond

(autunnimehed).

44. Auvahtkond seisab paljastatud peaga ja valvelseisangus kahel pool sarka, näoga jalutsi

suunas. Ohvitserid võivad seista mõõkadega. Auvahtkonna vahetust juhib auvahtkonna pealik.

Täpsemad juhised on juhendi lisas, vt LISA 4.

45. Auvahtkond seisab tseremooniaruumis oma kohtadel matuseliste kogunemise ajal.

Auvahtkonda vahetatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Matusetseremoonia ajaks võib

auvahtkond lahkuda.

46. Võimalusel saadab auvahtkond sarka ka matusekolonnis, liikudes mõlemal pool sarka.

Saateüksuse auavaldus

47. Surma läbi lahkunud Kaitseliidu liikme saatmiseks ja viimse austuse avaldamiseks

saateüksuse moodustamise, selle suuruse ja lipu kasutamise otsustab vastava üksuse juht,

arvestades saateüksuse rivistamise traditsioone ja üksuse võimalusi.

48. Saateüksus rivistub matusetseremoonia puhul tseremooniaruumi juurde nii, et sarga

väljakandmisel on võimalik seda rivi eest mööda (või spaleeri keskelt läbi) kanda. Saateüksus

seisab rindega sargasõiduki (ärasõidu) suunas. Kalmistul seisab saateüksus hauaplatsi

läheduses nagu kalmistu planeering seda võimaldab. Täpsemad juhised saateüksuse

rivistamise ja auavalduse kohta on juhendi lisas, vt LISA 5.

8

Mälestussignaali mängimine

49. Mälestussignaaliks mängib trompetist signaali „Head ööd”, peetakse vaikushetk 30

sekundit ja trompetist mängib signaali „Äratus“. Mälestussignaali ajal seisavad kaitseväelased

valvelseisangus ja käsi tervitusasendis.

50. Mälestussignaali kasutatakse matusetseremoonia lõpus. Mälestustseremooniatel män-

gitakse mälestussignaali enne pärgade asetamist või ühe pärja asetamise puhul pärja asetaja

auavalduse ajal.

Aupaukude laskmine

51. Kolm aupauku lastakse Kaitseliidu liikmele, kui matusel osaleb saateüksus.

52. Aupauke lastakse sarga (urni) haudalaskmise ajal. Tuhastamismatuse puhul lastakse

aupauke pärast matusetseremooniat, kui sark asetatakse sargasõidukile või saadetakse

tseremooniaruumist otse krematooriumisse.

53. Aupauke lastakse käsitulirelvast. Kaitseliidu ülema ja kõrgema ohvitseri matusel lastakse

aupauke vaheldumisi käsitulirelvadest ja suurtükkidest, kolm kogupauku mõlematest. Täpse-

mad juhised aupaukude laskmise kohta on juhendi lisas, vt LISA 6.

V KAITSELIIDU ESINDUSE OSALEMINE ÜKSUSE LIIKME MATUSEL

Kaitseliidu esindus omaste korraldatud matusel

54. Juhul kui Kaitseliidu liikme matust korraldavad lahkunu omaksed ise, osalevad lahkunu

allüksuse kaaslased tseremoonial vastavalt võimalustele ja omastega kokkuleppele.

55. Soovitavalt osaleb matusel üksuse delegatsioonina vähemalt kaks üksuse esindajat, kes

toovad pärja/kimbu, mälestusesemed ja/või annavad omastele üle kaastundekirja.

56. Nimetatud matusetseremoonial kasutatakse auavaldusi omastega kokkuleppel käesole-

va juhendi sätestatud korras vastavalt allüksuse võimalustele ja tseremooniaruumi tingimus-

tele. Soovitav on kokku kutsuda vähemalt sargameeskond ja auvahtkond (samad inimesed

võivad täita mõlemaid ülesandeid).

Kaitseliidu esindus riiklikul või riigiasutuse korraldatud matusel

57. Kui Kaitseliit on kaasatud osalema riiklikul või mõne teise valdkondliku riigiasutuse (nt

PPA, Päästeamet) korraldatud matusetseremoonial, lepitakse korraldajaga eelnevalt kokku

Kaitseliidu esindajate ülesanded, vastutus ja auavalduste kasutamine (nt osalemine sarga-

meeskonnas ja auvalves, saateüksuse auavaldus jms).

VI MATUSETSEREMOONIA KORRALDAMINE KAITSELIIDU POOLT

Matuse Kaitseliidu poolt korraldamise alus

58. Kaitseliidu aukohus on korraldada auavaldustega matusetseremoonia Kaitseliidu

ülematele, veeblitele, auliikmetele, Valgeristi I klassi kavaleridele ja ametis olevatele

struktuuriüksuse juhtidele.

59. Teenistusülesannete täitmisel hukkunud, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja Eesti

sõjalisel kaitsmisel langenud Kaitseliidu liikme matused korraldab Kaitseliit vastavalt seaduses

ette nähtud tingimustele ja käesolevale juhendile.

60. Kaitseliidu ülema või struktuuriüksuse juhi otsusel võib korraldada matust ka ametis

olevate Kaitseliidu keskorganite liikmete, allüksuse juhtide ja teiste Kaitseliidu liikmete surma

korral.

9

Matusetoimkond

61. Struktuuriüksuse juht määrab matuse korraldamise eest vastutava isiku ehk matuse-

toimkonna pealiku/juhi (nt Kaitseliidu veebel, struktuuriüksuse juht või tema abi/asetäitja/

kohusetäitja), matust korraldava üksuse ja seda toetavad üksused.

62. Matuse korraldamiseks moodustatakse matusetoimkond, kuhu kuuluvad: matusetoim-

konna pealik, tseremooniapealik, kaplan, üksuse veebel, võimalusel ka sargameeskonna,

auvahtkonna ja saateüksuse pealikud (esindajad), protokollispetsialist ja kommunikatsiooni-

spetsialist.

63. Matusetseremoonia läbiviimise aeg, koht, matmispaik ja tseremoonia formaat (haua-

matus/tuhastamismatus, kiriklik/ilmalik talitus) lepitakse kokku lahkunu omastega, kas kaplani

või tseremooniapealiku poolt.

64. Matusetoimkonna pealik:

1) koordineerib matuse ettevalmistamist ja tseremoonia läbiviimist ning valmistab ette

matusekäsu;

2) koostab matuse eelarve ja kooskõlastab matusega seotud kulud struktuuriüksuse

poolt määratud isikuga;

3) korraldab matusega seotud sammud: tseremooniaruumi broneerimine, surnukeha

hoidmine külmkambris, ettevalmistus ja asetamine sarka, haua kaevamine või

tuhastamine, kaastunde avaldamise ajalehtedes, teenetemärkide aluste laenutami-

ne, lippude toomine ja liputoimkondade määramine, sargameeskonna, auvalve ja

saateüksuse moodustamine, orkestri kaasamine, sarga, korraldusmeeskonna ja

pärgade transport, vajadusel transport ka omastele, tseremooniaruumi juures

parkimise korraldus, meditsiiniline toetus tseremoonial ja muu matuse logistika;

4) korraldab tarvikute hankimise: sark, sargalipp, foto, üksuse pärg;

5) määrab vajadusel ühe ohvitseri või allohvitseri tseremooniapealikuks või täidab ise

tema ülesandeid;

6) määrab vastavalt vajadusele endale teisi abilisi.

65. Kaplan:

1) suhtleb lahkunu omastega, koordineerib nendega matuse ettevalmistuse, läbivii-

misega ja peielauaga seotud asjaolusid;

2) koostab matusetseremoonia kava ja vajadusel laululehe/mälestuslehe ning korral-

dab selle trükkimise;

3) viib läbi vaimuliku talituse või kutsub selle pidamiseks omaste poolt soovitud kiriku

või usuühingu vaimuliku. Juhul kui omaksed soovivad ilmalikku talitust, on kaplan

vajadusel nõustavas rollis.

66. Tseremooniapealik:

1) juhib tseremooniaruumi ettevalmistamist ning lippude, pärgade, teenetemärkide (ja

lahkunu foto) paigutamist ettenähtud kohale;

2) koordineerib tseremooniale saabujate uksel vastuvõtmist, pärgade sarga juurde

paigutamist ja matuseliste ettenähtud kohtadele juhatamist ning hoolitseb üldise

korra eest tseremooniaruumis, samuti koordineerib saateüksuse (ja orkestri) oma

kohale rivistumist, matusekolonni moodustamist ja liikumist, kalmistul muldasängita-

misel üksuste ja saatjate paiknemist ja tegevusi, vajadusel annab märguande

aupaukude laskmiseks;

3) enne matusetseremooniat harjutab sargameeskonnaga ja matusekolonni meeskon-

naga ettenähtud tegevusi.

10

Matusetseremoonia kava

67. Matusetseremoonia ülesehitus, auavalduste kasutamine, sõnavõtjad ja muusika, vaimu-

likuliku/ilmaliku talituse ning järelhüüete järjekord lepitakse eelnevalt kokku, kooskõlastatakse

omastega ja soovitavalt koostatakse kirjalik tseremooniakava. Täpsemad juhised ja tseremoo-

niakava näide on juhendi lisas, vt LISAD 7-12.

Hauamatus

68. Kui surma läbi lahkunud Kaitseliidu liige maetakse sargaga kalmistule, korraldatakse nn

hauamatus: matusetseremoonia esimene osa koos auavaldustega toimub kirikus, kabelis või

muus avaras ja väärikas ruumis või õues; tseremoonia teine osa toimub kalmistul, kuhu sark

mulda sängitatakse. Juhul kui omaksed soovivad sarga muldasängitamist toimetada privaat-

semas ringis (perekondliku talitusena), siis tehakse kooskõlastatud auavaldused tseremoonia-

ruumis ja sarga välja kandmisel nagu tuhastamismatusel.

69. Juhul kui Kaitseliidu liikme surnukeha on enne matusetseremooniat juba tuhastatud,

peetakse matusetseremoonia urniga. Matusetalitus ja urni muldasängitamine toimuvad sama

kava järgi nagu hauamatus. Sargameeskond (urnikandjad) on vaid ühe- kuni kaheliikmeline.

Tuhastamismatus

70. Kui Kaitseliidu liikme surnukeha tuhastatakse, korraldatakse nn tuhastamismatus.

Matusetseremoonia koos auavaldustega võib toimuda nii krematooriumis kui ka muus sobivas

paigas (kirikus, kabelis, muus avaras ja väärikas ruumis või õues).

71. Hilisemat urni muldasängitamist koordineerib kaplan lahkunu omastega. Kui soovitakse,

peetakse asjakohane tseremoonia. Auavaldusi kasutatakse sõltuvalt olukorrast ja kokkulep-

pest omastega ning arvestades põhimõtet, et ei korrata auavaldusi, mida juba matuse-

tseremoonial kasutati.

Tseremooniaruumi paigutus

72. Tseremooniaruum valmistatakse ette enne sarga kohale toomist. Sark asetatakse

vastavale alusele (sarga jaluts väljaliikumise suunas). Täpsem paigutuse näidis on juhendi

lisas, vt LISAD 10, 11 ja 12. Lahkunu foto, kui seda kasutatakse, võib asetada sarga juurde

või kaastunderaamatu lauale.

73. Lahkunu omaksed ja lähimad sugulased istuvad soovitavalt vahekäigust paremal pool

esimestes pingiridades. Kaitseliidu esindajad ja teised ametlikud külalised istuvad vahekäigust

vasakul pool esimestes ridades. Teised matuselised istuvad ülejäänud kohtadel.

Orkestri osalemine

74. Kaitseliidu liikme matusel kasutatakse Kaitseliidu või muud orkestrit vastavalt võimalu-

sele ja vajadusele. Soovitav on kaasata matusetseremooniale trompetimängija mälestus-

signaali mängimiseks.

Matusel osalevate Kaitseliidu liikmete riietus ja mütsi kandmine

75. Kaitseliidu liikme matusel kantakse üldjuhul välivormi või tumedat ülikonda Kaitseliidu

käesidemega. Nais- ja noorteorganisatsiooni liikmed kannavad pidulikku vormi ühtset kokku

lepitud pidulikku riietust.

76. Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, Kaitseliidu auliikme, Valgeristi I klassi

kavaleri ja keskorganite liikme, samuti teiste vanem- ja kõrgemate ohvitseride matusel

kannavad matusetoimkonna, sargameeskonna, auvahtkonna ja liputoimkondade liikmed ning

struktuuriüksuste esindajad pidulikku tavavormi. Matusetoimkonna pealik annab riietuse kohta

täpsustavad korraldused.

77. Tseremooniaruumis võetakse vormimüts peast. Sargameeskond, kui sarka kantakse

tseremooniaruumi ja sealt välja, kannab liikumise ajal vormimütsi peas. Kalmistul ja mujal

välitingimustes toimuval tseremoonial kantakse vormimütsi peas.

11

78. Tava kohaselt võtavad õues (kalmistul) toimuval tseremoonial Kaitseliidu meessoost

liikmed vormimütsi peast palve ajal ja kolme mullapeotäie hauda viskamise ajal.

Pärjad matusetseremoonial

79. Kaitseliidu liikmetest pärjakandjad kannavad Kaitseliidu ja lahkunu omaste soovil ka pere

pärga/pärgasid (kaks kandjat pärja kohta), vajadusel Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse

ja/või kaitseministeeriumi pärga. Teiste riiklike asutuste pärgade kandmine lepitakse eelnevalt

kokku matusetoimkonna pealikuga.

80. Sarga tseremooniaruumist väljaviimisel kantakse pärgasid matusekolonnis või moodus-

tatakse pärgadest spaleer tseremooniaruumi või välisukse juurde. Kui pärjad viiakse kalmistule

ühise sõidukiga (nt tuhastamismatuse puhul viiakse pärjad lahkunu urni tulevasele haua-

platsile), võib matusekolonni välja liikumisel jätta pärjad tseremooniaruumi oma kohale. Pärast

matuseliste väljumist korraldab sargameeskond pärgade viimise kalmistule.

Matusekolonni liikumine

81. Matusekolonni (matuserongi) järjestus: 1) Eesti lipp (ja üksuse lipp) 2) kaplan,

matusekõneleja või tseremooniapealik, 3) teenetemärkide kandjad, 4) sargameeskond

sargaga, 5) omaksed, 6) Kaitseliidu ametlikud esindajad, [7) orkester, 8) saateüksus, 9) pärjad]

ja 10) teised saatjad. Kui matusekolonnis soovitakse kanda hauatähist, kantakse seda

matusekolonni ees.

82. Sarga transport külmkambrist tseremooniaruumi ja sealt kalmistule või krematooriu-

misse toimub sargaautoga. Kõrgema ohvitseri auastmes Kaitseliidu liikme sark viiakse

kalmistule suurtükilafetil. Matuserongi (autokolonni) järjestus: 1) sargasõiduk, 2) auto(d)

omastega, 3) auto(d) sargameeskonna ja kaplaniga, 4) autod teiste matuselistega.

Peielaud

83. Omaste kutsel osalevad Kaitseliidu esindajad (üksusekaaslased) peielauas. Soovitavalt

osaleb koosviibimisel vähemalt üksuse esindaja (vahetu juht), tseremooniapealik ja/või kaplan.

Kaitseliidu esindajal on soovitav öelda järelhüüe (lauakõne) peielaua alguses või muul sobival

ajal. Esindus osaleb peielauas kuni kohvi serveerimiseni, seejärel võivad nad lahkuda. Kaplan

jääb vajadusel omaste juurde kuni peieliste lahkumiseni.

VII MUUD OLUKORRAD

Endise Kaitseliidu liikme matmine

84. Kaitseliidust omal soovil lahkunud isikule on võimalik omastega kokkuleppel korraldada

auavaldusi, kui lahkunu on olnud Kaitseliidu liige vähemalt 10 aastat või keda on autasustatud

Kotkaristi või Kaitseliidu Valgeristi teenetemärgiga. Struktuuriüksuse juht, kelle üksusesse

lahkunu viimati kuulus, otsustab auavalduste üksikasjad, sh võimalike kulude katmise.

Matus enesetapu korral

85. Enesetapu läbi hukkunud Kaitseliidu liikme matusel osalemise ja/või korraldamise juures

tuleb arvestada surma asjaolusid (motiivid, lahkunu tervislik ja hingeseisund, võimalik

õnnetus). Enesetapu läbi hukkunu matuse eesmärk on lohutada ja toetada leinavaid omakseid

ja üksusekaaslasi, väljendada hukkunu suhtes inimlikku lugupidamist ja matta ta kohase

väärikusega.

86. Matusetseremoonial osaletakse ja auavaldusi korraldatakse arvestades omaste soove

ja Kaitseliidu traditsioone. Auavalduste puhul juhindutakse lihtsuse põhimõttest.

Ümbermatmine

87. Kaitseliidu liikme säilmete välismaalt kodumaale toomisel või kodumaal toimuval ümber-

matmisel peetakse omastega kokkuleppel mälestustseremoonia asjakohaste auavaldustega.

Kui on teada, et ümbermaetavale ei toimunud tema matmisel auavaldustega matusetalitust (nt

12

vangilaagris hukatu puhul), peetakse ümbermatmisel korrakohane matusetalitus koos sobi-

vate auavaldustega.

88. Ümbermatmise korral otsustab Kaitseliidu osalemise, auavalduste kasutamise ja

võimalike kulude katmise struktuuriüksuse juht, kelle vastutusalal ümbermatmine toimub.

Matus erandlikus olukorras

89. Kui surnukeha ei ole leitud ja ta on tunnistatud surnuks (nt uppunu on jäänud merre,

hukkunu ihu on hävinud või kadunud, mujale maetud langenu hauale ei saa mõjuvatel

põhjustel minna), peetakse sobivas ruumis või paigas mälestustseremoonia, kuhu kutsutakse

võimalusel nii hukkunu omaksed, struktuuriüksuse esindaja kui ka üksusekaaslased.

VIII MÄLESTUSE HOIDMINE

Lahkunute mälestamine

90. Iga üksus mälestab oma surma läbi lahkunud liikmeid vastavalt üksuse traditsioonidele

ja struktuuri- või allüksuse juhatuse kinnitatud kavale. Soovitav on kord aastas üldkogul ette

lugeda viimase aasta jooksul surma läbi lahkunute nimed ja väärikal viisil neid mälestada.

91. Surma läbi lahkunud Kaitseliidu ülemate, veeblite, auliikmete ja Valgeristi I klassi

kavaleride mälestamist (sh hauale küünla ja/või pärja viimine) korraldavad Kaitseliidu veebel

ja peakaplan. Struktuuriüksuste juhtide mälestuse hoidmine on struktuuriüksuse aukohus.

Kaitseliidu sümboli kasutamine hauatähisel

92. Kaitseliidu ülema, veebli, struktuuriüksuse juhi, auliikme ja Valgeristi I klassi kavaleri

hauatähisele kinnitatakse või raiutakse omastega kokkuleppel Kaitseliidu sümboli (Kaitseliidu

kotkas).

93. Teiste Kaitseliidu liikmete haual võivad hauatähise paigaldajad kasutada Kaitseliidu

sümbolit, kooskõlastades selle eelnevalt struktuuriüksuse juhiga.

94. Kaitseliidu aukohus on hoolitseda oma juhtide ja sõjasangarite haudade säilimise ja

korrashoiu eest.

IX MATUSE KORRALDAMISE KULUDE KATMINE

Kaitseliidu liikme matusekulud

95. Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme matused korraldab Kaitse-

liit vastavalt Kaitseliidu seaduses sätestatud korrale (KLS § 65) ja katab kulud kaitseministri

vastava määrusega kehtestatud tingimusel kuni 5000 euro ulatuses (kehtiv kaitseministri

määrus: 14.04.2014 nr 16 „Teenistuskohustuste täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme

matuse korraldamise kulu ulatus, tasumise tingimused ja kord“). Matusekuluks loetakse surnu

matuseks ettevalmistamise, transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulu.

96. Kaitseliidu ülema ja veebli, auliikme ja Valgeristi I klassi kavaleri ning ametis oleva

struktuuriüksuse juhi, keskjuhatuse liikme ja vanematekogu esimehe matuse korraldamise

kulud kannab Kaitseliit kesksest omatulude reservist kuni 3000 euro ulatuses.

97. Struktuuriüksus katab riigieelarvelistest vahenditest käesolevas juhendis ära toodud

Kaitseliidu väärtuspaketi kulud kuni 150 euro ulatuses. Kaitseliidu liikme matusel osaleva

delegatsiooni transpordikulud kantakse üksuse eelarvest struktuuriüksuse kehtestatud korras.

Rehabilitatsioon omastele (perele)

98. Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunu omastele ettenähtud sotsiaalnõustamine ja

psühholoogiline abi tagatakse nende soovi alusel ja organiseeritakse TVJ ToTeKe-se poolt.

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 10

Sarga, inimeste, lippude jm paigutus tseremooniaruumis

Seisukohad saatjatele Seisukohad saatjatele

Kaitseliidu esindajad Omaksed

Istekohad sugulastele

Istekohad matuselistele

Istekohad matuselistele

Istekohad matuselistele

Istekohad matuselistele Istekohad matuselistele

Orkester rõdul

Auvahtkond

Kõnepult

Lipud alustel

Teenetemärgid padjal

Pärjad

1 2

4

6 5

3

1/1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 11

Matusekolonni liikumine sarga tseremooniaruumist väljakandmisel Tseremooniaruum

Saatjad

Orkester

Omaksed

Sargaauto

Kaitseliidu esindajad

Sargameeskond sargaga

Teenetemärkide padja kandja

Kaplan

Liputoimkond

Pärjakandjate spaleer

Saateüksus

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

Lisa 12

Sarga, inimeste jm paigutus kalmistul

A

Orkester

Omaksed

Saatjad

Saatjad

1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 13

Matusekäsu näidis (Maleva pealiku käsk) KÄSK

X xx.xx.20xx nr xxxxx XX MATUSE KORRALDAMINE Viited: a. Kaitsevliidu seadus § …; b. Kaitseliidu kodukord § ….; c. …. d. Kaitseliidu matusejuhend (KLÜ xx.xx.20xx käskkiri nr xx).

1. OLUKORD

Teenistusülesande täitmisel hukkus XX ja Kaitseliidu aukohus on korraldada tema matus. Hukkunu omastega on kokku lepitud, et matusetseremoonia toimub xx.xx.20xx X kirikus ja sark sängitatakse X kalmistule.

Matuse korraldusmeeskonna pealikuks on määratud XX ja matuseid korraldavaks üksuseks XX. Moodustatud on matusekomisjon, nimed ja kontakttelefonid vt punkt 5.a.

2. PÕHIÜLESANNE

X malev korraldab matuse xx.xx.20xx X kirikus ja X kalmistul, et sängitada Kaitseliidu hukkunud liige hauda sõjaväeliste auavaldustega ja Kaitseliidu traditsioonide kohaselt.

3. TEOSTUS

Pealiku kavatsus: Matuste laiem eesmärk on Kaitseliidu traditsioonidest lähtuvalt avaldada hukkunud liikmele viimset austust ning koordineerida omaste kriisinõustamist ja toetamist. Selle saavutamiseks koduüksus koostöös teiste struktuuriüksustega korraldab matusetalituse ja muldasängitamise tseremooniad arvestades hukkunu omaste soove ja vajadusi. Hukkunu omastele tagatakse igakülgne abi tseremooniatel osalemiseks ja nõustatakse neid Kaitseliidu kasutada olevate toetusvõimaluste osas.

a. Kontseptsioon

(1) Matuste korraldamisel on juhtroll X malevkonnal rõhutamaks üksuse kokkukuuluvust, traditsioone ja põhimõtet, et üksus on omade kõrval kuni surmani.

(2) Üksust nõustab ja toetab erialaselt X maleva kaplan. Matuse korraldamisele on kaasatud X orkester, KLÜ administratsiooni protokollispetsialist, KLPS strateegilise kommunikatsiooni osakond ja rahandusosakond ning muud üksused vastavalt vajadusele.

(3) Ülesande täitmine on jagatud kolme etappi: (a) I ETAPP – ettevalmistused matusteks; (b) II ETAPP – matusetalitus X kirikus xx.xx.20xx kell xx.xx; tseremoonia kava vt LISA 1; (c) III ETAPP – sarga viimine X kalmistule ja muldasängitamine samal kuupäeval kell xx.xx; tseremoonia kava vt LISA 2.

b. Ülesanded üksustele

(1) KORRALDUSMEESKONNA PEALIK

(a) Korralda XX matuse läbiviimine koostöös KL veebli, kaplaniteenistuse, protokollispetsialisti, SKO, rahandusosakonna, X orkestri, ….. ja politseiga.

(b) Koordineeri orkestri, saateüksuse, auvahtkonna ja politsei osalemine tseremooniatel. (c) Korralda matusebüroo kaudu matuseteenused: sarga transport ja hoiustamine, haua

kaevamine ja kinniajamine, nimeplaadi valmistamine. (d) Korralda transport lähedastele, vajadusel korralda lähedaste majutus. (e) Koordineerida SKO-ga teavitamist ja suhtlemist ajakirjandusega.

2

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

(2) MALEVA KAPLAN

(a) Ole kontaktisikuks lahkunu lähedastega. (b) Koordineeri lahkunu lähedastega nende transpordivajadused II-III etapi vältel ja

peielaua korraldamine. (c) Koordineeri X kogudusega kiriku kasutamist. (d) Koosta koostöös KL peakaplani ja X orkestriga matusetseremoonia ja

muldasängitamise kava ja laululeht. (e) Vii koostöös kaplaniteenistusega läbi matustalitus ja muldasängitamise tseremoonia.

(3) TSEREMOONIAPEALIK

(a) Koordineeri ruumi ettevalmistamist, lippude, pärgade, teenetemärkide, pildi ja kaastunderaamatu paigutamist ettenähtud kohale X kirikus.

(b) Korralda matusetalitusel matuseliste juhatamine ettenähtud kohtadele, juhenda pärgade sarga juurde paigutamist; juhi matusekolonni rivistamist ja liikumist kirikus, tänaval ja kalmistul; koordineeri kalmistul muldasängitamisel üksuste ja saatjate paiknemist ja tegevusi.

(c) Enne matust harjuta sargameeskonna ja matusekolonni meeskonnaga ettenähtud tegevusi.

(d) Korralda koostöös KL veebliga sarga katmine Eesti lipuga.

(4) STAABI REFERENT

(a) Telli Kaitseliidu pärg matuseks. (b) Korralda koostöös kaplaniga kaastundeavaldus ajalehes. (c) Korralda koostöös kaplaniga esimesel võimalusel hukkunu pildi, küünla ja

kaastunderaamatu paigutamine staapi.

(5) STAABI TAGALASEKTSIOON

(a) Taga matusel osalevate autode jaoks mustad lindid. (b) Taga matustega seotud transport vastavalt tellimustele. (c) Taga esmaabi meditsiiniautoga (parameedik või meditsiiniõde) tseremooniatel. (d) Taga korraldusmeeskonna toitlustamine III etapis.

(6) X MALEVKOND

(a) Pane tseremooniatele välja sargameeskond (6+1), auvahtkond (4+4+1), pärgade ja teenetemärkide kandjad (x) ja nimeplaadi kandja.

(b) Pane välja malevkonna liputoimkond vastavatel tseremooniatel. (c) Pane välja saateüksus (xx) ja aupauke laskev meeskond (6+1) III etapis. (d) Pane välja matusetalitusele saabujatele laululehtede jagajad (2).

(7) KLÜ ADMINISTRATSIOONI PROTOKOLLISPETSIALIST

(a) Korralda ja koordineeri suhtlemist väljaspool Kaitseliitu Vabariigi Presidendi, Valitsuse ja ajakirjanikega.

c. Koordineerivad juhised

(1) Ajalised nõuded:

(a) Ettevalmistused tehtud, lipud, teenetemärgid, pilt ja kaastunderaamat paigaldatud oma kohale kirikus MHK xx.xx.20xx kell xx.xx.

(b) Kiriku esine plats peab olema tühi kõikidest autodest alates xx.xx.20xx kell xx.xx kuni kell xx.xx.

(c) Hauaplatsi ettevalmistused kalmistul valmis MHK xx.xx.20xx kell xx.xx. (d) Matusetalitusel osalevad üksused kirikus kohal MHK xx.xx.20xx kell xx.xx.

(2) Planeerimise ja koordineerimise koosolekud toimuvad vastavalt korraldusmeeskonna pealiku juhistele ja korraldustele.

(3) Transpordi vajadused kooskõlastatakse maleva tagalasektsiooniga. POC XX. (4) Tseremoonia tegevuste ja liikumiste läbiharjutamine kirikus toimub xx.xx.20xx kell xx.xx. (5) Muude kui Kaitseliidu asutuste teenuste kasutamisel tekkinud kulutuste arved saata X …

või KLPS protokollispetsialistile.

3

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

4. ADMINISTREERIMINE JA LOGISTIKA

a. Vormiriietus ja relvastus: (1) sarkade kandjad – xx välivorm (2) auvahtkond/spaleer – xx välivorm (3) medalite ja plaadi kandjad – xx välivorm (4) teenistuskaaslased ja teised leinajad - välivorm või tume ülikond

b. Matusetalitusel osalevate kaitseliitlaste toitlustamine toimub … POC XX.

c. Sarga, meeskonnaliikmete ja üksuste paiknemise ja liikumise skeemid on lisas 3.

5. JUHTIMINE JA SIDE

a. Vastutavad: (1) Matuse korraldusmeeskonna pealik: XX (tel …) (2) Maleva kaplan: XX (tel ….) (3) Tseremooniapealik: XX (tel …) (4) Sargameeskonna pealik: XX (tel …) (5) Maleva veebel: XX (tel …) (6) Kaitseliidu veebel: XX (tel …) (7) …….

XX X Maleva pealik

Lisad:

Lisa 1. Matusetalituse tseremoonia kava Lisa 2. Muldasängitamise tseremoonia kava Lisa 3. Sarga, meeskonnaliikmete ja üksuste paiknemise ja liikumise skeemid

Koopiate jaotuskava: (8 eks)

Täitmiseks:

X Maleva staap X Malevkond …

Teadmiseks:

Kaitseliidu Peastaap

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 14

Juhised haua kaevamise ja kääpa kujundamise kohta 1. Haua kaevamine ja kinni ajamine tellitakse matusebüroo kaudu. Soovi korral võib haua kinniajamist toimetada või osaleda ka sargameeskond või teised kaitseliitlastest abilised.

2. Hauakaevamisega seonduvad üksikasjad ja erisused lepitakse töö tellimisel kokku. Tuleb täpsustada sarga mõõtmed, pehme pinnase puhul hauaseinte toestus, talvise külma ajal hauast välja kaevatud pinnase kinni katmine jms.

3. Soovitavalt paigutatakse hauast välja kaevatud pinnas vähemalt 1 m hauast eemale, et haua ümber jääks sargameeskonnale liikumis- ja tegutsemisruum. Haua vahetu ümbrus tugev- datakse laudade või plaatidega.

4. Matusetseremoonia ajaks varutakse matuseliste poolt kolme mullapeotäie viskamiseks liiva. Matusel osalejatele ulatatakse liiva vastavatel alustel, madalaservalises kastis või labidal haua juures mitmes kohas.

5. Kui hauda ajavad kinni sargameeskonna liikmed või teised appi kutsutud kaitseliitlased, tagatakse kalmistutöötaja juuresolek, kes juhendab hauakääpa kujundamist.

6. Haua kinniajamisel kujundatakse kääbas trapetsi või ristküliku kujuliselt, kusjuures päits võib olla jalutsist pisut kõrgem. Kääpale asetatakse kuuseoksad suunaga ülespoole.

7. Hauatähis (nimeplaat), kui see on hangitud, asetatakse kääpa peatsisse. Kui nimeplaat pannakse jalutsisse, tõstetakse see hiljem kääpa tasandamisel peatsisse.

8. Pärgade asetamist alustatakse peatsist, kuhu pannakse omaste pärjad, siis Kaitseliidu ja kõrgemate riigiametite pärjad, seejärel ülejäänud. Vajadusel jätkatakse pärgade asetamist hauaplatsile ümber kääpa. Matusele toodud lõikelilli või potte kääpa peale ei panda, vaid kogutakse haua kõrvale sobivasse kohta.

9. Küünlad (soovitavalt vähemalt 6) süüdatakse ümber kääpa, jälgides tuleohutuse nõudeid.

Surmajuhtum Vastutaja Matuse korraldaja Matuse- tseremoonial

osalejad

Matusetoimkonna moodustamine

Surma ja matuse info jagamine

Leinalipp

Allüksuse liige (malevlane) MK või Üko pealik

Omaksed Koduüksuse delegatsioon

Vajadusel malevkonna pealiku otsusel

Koduüksuse infokanalites

*

Joa, rühma ja kompanii pealik MK või Üko pealik

Omaksed, allüksus osaleb *

MK delegatsioon Vajadusel malevkonna pealiku otsusel

MK infokanalites Kodumaleva staabis (s)

Malevkonna (ja üksikkompanii) pealik Maleva pealik

Omaksed, allüksus osaleb *

Maleva delegatsioon

Vajadusel maleva pealiku otsusel

Maleva infokanalites Kodumaleva staabis (s)

Maleva staap: staabi liige, juhatuse liige, erialapealik, spetsialist

Maleva pealik

Omaksed, allüksus osaleb *

Maleva delegatsioon

Vajadusel maleva pealiku otsusel

Maleva infokanalites Kodumaleva staabis (s)

Struktuuriüksuse juht (maleva, KLK, KKÜ pealik; NKK esinaine, NK ja KT peavanem)

KL ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KL ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

KLPS, KKÜ ja KLK spetsialist, instruktor KLPS ülem Omaksed, struk- tuuriüksus osaleb *

Struktuuriüksuse delegatsioon

KLPS ülema otsusega Struktuuriüksuse infokanalites

Struktuuriüksuse staabis (s)

KLPS, KKÜ ja KLK: osakonnaülem, vanemohvitser

KLPS ülem Omaksed, struk- tuuriüksus osaleb *

Struktuuriüksuse delegatsioon

KLPS ülema otsusega KLPS infokanalites Struktuuriüksuse staabis (s)

KKÜ ja KLK pealik KL ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KL ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

KLPS ülem KL ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KL ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

Keskjuhatuse liige, vanematekogu esimees KL ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KL ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

KL auliige, Valgeristi I klassi kavaler KL ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KL ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

Endine KL ülem ja KL veebel KL ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KL ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

KL ülem, KL veebel KLPS ülem KL korraldab Kõigi struktuuriük- suste delegats-d

KLPS ülema otsusega KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

Teenistusülesande täitmise tõttu hukkunud KL liige

Maleva pealik

KL korraldab Struktuuriüksuse delegatsioon

Vajadusel maleva pealiku otsusel

KLPS ja struktuuri- üksuse infokanalites

Kõigis struktuuriüksustes

X = jah / (s) = soovitav / * = juhi otsusega

Pilt ja küünal staabis

Leinalindid autodel Kaastunde- raamat või -kiri

Eesti lipp Üksuse lipp Sümbol- esemed

Mõõk sargal

Pärg/kimp Teenete- märgid

Sarga- mees- kond

Auvaht- kond

* Matusel osalejate autodel

Pealiku kaastundekiri

* * x Isiklik mõõk

MK kimp* Annetatud teenetemärgid

(s) 2 või 4

Kodumaleva staabis (s)

Matusel osalejate autodel

Pealiku kaastundekiri

(s) MK lipp (s)

x

Isiklik mõõk

MK kimp* Annetatud teenetemärgid

(s) 2 või 4

Kodumaleva staabis (s)

Matusel osalejate autodel

Pealiku kaastundekiri

(s) MK lipp

x

Isiklik mõõk

Maleva pärg Annetatud teenetemärgid

(s) 2 või 4

Kodumaleva staabis (s)

Matusel osalejate autodel

Pealiku kaastundekiri

(s) MV lipp (s)

x

Isiklik mõõk

Maleva pärg Annetatud teenetemärgid

(s) 2 või 4

Kõigis struktuuriüksustes

KLPS ja kõigi malevate autodel (s)

Kaastunde- raamat

x KL ja kõigi struk- tuuriüksuste lipud

x

Maleva pealiku mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Struktuuriüksuse staabis (s)

Matusel osalejate autodel

Osakonnaülema kaastundekiri

(s) Struktuuriüksuse lipp (s)

x

Isiklik mõõk

KL pärg* Annetatud teenetemärgid

(s) 2 või 4

Struktuuriüksuse staabis (s)

Matusel osalejate autodel

Ülema/pealiku kaastundekiri

(s) Struktuuriüksuse lipp

x

Isiklik mõõk

KL pärg* Annetatud teenetemärgid

(s) 2 või 4

Kõigis struktuuriüksustes

KLPS ja kõigi malevate autodel (s)

Kaastunde- raamat

x KL ja kõigi struk- tuuriüksuste lipud x

Isiklik mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Kõigis struktuuriüksustes

KLPS ja kõigi malevate autodel (s)

Kaastunde- raamat

x KL ja kõigi struk- tuuriüksuste lipud x

Isiklik mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Kõigis struktuuriüksustes

Matusel osalejate autodel

Kaastunde- raamat

x KL lipp x

Isiklik mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Kõigis struktuuriüksustes

Matusel osalejate autodel

Kaastunde- raamat

x KL ja kõigi struk- tuuriüksuste lipud x

Isiklik mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Kõigis struktuuriüksustes

Matusel osalejate autodel

Kaastunde- raamat

x KL ja kõigi struk- tuuriüksuste lipud x

isiklik mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Kõigis struktuuriüksustes

KLPS ja kõigi malevate autodel (s)

Kaastunde- raamat

x KL ja kõigi struk- tuuriüksuste lipud x

KL ülema/ veebli mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 6

Kodumaleva staabis (s)

Matusel osalejate autodel

Kaastunde- raamat

x Struktuuriüksuse lipp x

Isiklik mõõk

KL pärg Annetatud teenetemärgid

x 4

Saateüksus Mälestus- signaal

Aupaugud Orkester Korralduskulude katmine

Võimalusel pool- jagu kuni 1 jagu

* Vähemalt 3 automaatidega

* Omaksed; allüksus kannab oma osaluse, lisakulud MK juhatuse otsusel

Võimalusel pool- jagu kuni 1 jagu

* Vähemalt 3 automaatidega

* Omaksed; allüksus kannab oma osaluse, lisakulud MK juhatuse otsusel

Võimalusel kuni 2 jagu

* 3 kuni 10

automaatidega

* Omaksed; allüksus kannab oma osaluse, lisakulud maleva juhatuse otsusel

Võimalusel kuni 2 jagu

* 3 kuni 10

automaatidega

* Omaksed; allüksus kannab oma osaluse, lisakulud maleva juhatuse otsusel

1 rühm x Jagu

automaatidega

(s) KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

Võimalusel kuni 2 jagu

* 3 kuni 10

automaatidega

* Omaksed, struktuuriüksus kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

Kuni 2 jagu (s) * 3 kuni 10

automaatidega

* Omaksed, struktuuriüksus kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 rühm x Jagu automaatidega

(s) KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 rühm x Jagu automaatidega

(s) KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 rühm (s) Jagu automaatidega

(s) KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 rühm (s) Jagu automaatidega x

KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 rühm (s) Jagu automaatidega ja

suurtükid x

KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 kompanii x Jagu automaati- dega ja (KLÜ)

suurtükid x

KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1 rühm x Jagu automaatidega

(s) KL kannab kulud ettenähtud summa piires; lisakulud keskjuhatuse otsusel

1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 1 Eesti lipu ja Kaitseliidu sümbolesemete asetamine sargale ja lipu kokkuvoltimine 1. Kaitseliidu liikme sarga võib austuse märgiks katta matusetseremoonia ajaks riigilipuga.

2. Sargale laotatakse vastavate mõõtudega Eesti Vabariigi lipp ehk sargalipp (105 x 250 cm). Sargalipu asemel võib kasutada ka standardmõõdus majalippu (105 x 165 cm).

3. Lipp asetatakse nii, et lipu sinine laid asetub tinglikult lahkunu südame (vasaku külje) kohal. Seejuures ei tohi lipp puutuda maapinda.

4. Sarga peatsisse asetatakse lahkunu vormimüts (suvine tavavormi müts, barett või suvine välivormi müts), Kaitseliidu käelint. Sargale asetatakse Kaitseliidu liikme enda vormimüts ja käelint. Kui lahkunu enda mütsi ja käelinti kasutada ei saa, antakse üksuse poolt uued. Kui lahkunul oli isiklik mõõk või talle oli ette nähtud institutsionaalne mõõk, asetatakse ka mõõk sargale. Soovi korral võib sargale asetada ka kaanekimbu (paigutatakse mütsis peatsi poole).

Sargalipp koos vormimütsi, Kaitseliidu käelindi ja mõõgaga. Majalipp ja lillekimp sargal.

5. Võimalusel laotatakse lipp sargale juba enne tseremooniaruumi toomist. Lipp, müts, käelint ja mõõk kinnitatakse vajadusel sarga külge, kuid selliselt, et neid saab omastele üleand- miseks ilma vaevata sargalt ära võtta. Soovitav on kasutada lipu kinnitamiseks takjateipi või horisontaalselt ümber sarga seotud paelaga.

6. Kui sark on matusetseremoonia ajal avatud, asetatakse sümbolesemetega sarga kaas sarga lähedusse alusele.

7. Lipp võetakse sargalt enne selle hauda laskmist või tuhastamismatuse puhul matusetali- tuse lõpus. Sargameeskonna 1 või 2 liiget võtavad määratud ajal sargalt mõõga, Kaitseliidu käelindi ja vormimütsi. Teised 2 sargameeskonna liiget võtavad sargalipu otstest kinni ja tõstavad lipu sarga pealt ära, seejärel voldivad lipu kokku.

8. Lipu kokkuvoltimisel 2 sargameeskonna liiget:

1) hoiavad lippu endi vahel sirgelt kahest otsast kinni hoides ja pööravad valge siilu musta siilu peale;

2) pööravad sinise siilu valge siilu peale nii, et valge siil jääb musta ja sinise siilu vahele; 3) pikkupidi kolmeks kokku pandud lipp murtakse pooleks kokku nii, et sinine pool jääb

sissepoole ja must väljapoole; 4) siilu pooleks kokku voltimist jätkatakse piisavalt kompaktse suuruseni.

9. Lipu peale asetatakse käelint ja vormimüts ning antakse need matuseid korraldava juhi kätte, kes annab need omakorda üle hukkunu omastele. Kui sargal oli lahkunu isiklik mõõk, antakse see koos teiste mälestusesemetega omastele üle.

2

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

NÄIDIS: Sargalipu kokku voltimine ja üleandmine

Sargameeskonna üks või kaks liiget võtavad sargalt mõõga, Kaitseliidu käelindi ja vormimütsi.

Kaks sargameeskonna liiget võtavad sargalipu musta siilu nurkadest kinni ja tõstavad lipu sarga pealt ära.

Lippu sirgelt endi vahel kahest otsast kinni hoides pööratakse valge siil musta siilu peale, seejärel sinine siil valge siilu peale nii, et valge siil jääb musta ja sinise siilu vahele.

Pikkupidi kolmeks kokku pandud lipp volditakse pooleks nii, et sinine pool jääb sissepoole ja must väljapoole.

3

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

Siilu pooleks kokku voltimist jätkatakse mitu korda kuni piisavalt kompaktse suuruseni.

Kokku volditud lipp pannakse sargameeskonna liikme kätele, selle peale asetatakse vormimüts ja Kaitseliidu käelint.

Eesti lipp, vormimüts, Kaitseliidu käelint ja mõõk antakse mälestusesemetena üle omaste esindajale.

Fotod: Kaitseliit/Kristlin Kõrgesaar

1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 2

Teenetemärkide väljapanek 1. Lindiga aumärkide sarga juurde väljapanekuks kinnitatakse need teenetemärkide padjale või patjadele, mis asetatakse vastaval alusel sarga jalutsisse. Kaitseliidu korraldatavatel matusetseremooniatel kasutatakse kuni kolme patja mahutavat alust.

2. Kui teenetemärke on rohkem kui patjadele mahub, võib teenetemärgid kinnitada suure- male väärika kujundusega alusele (stendile) ja paigutada see tseremooniaruumi nähtavale kohale.

3. Juhul kui Kaitseliidu liikme matust korraldavad lahkunu omaksed ise ja soovivad matuse- tseremoonial panna sarga juurde välja lahkunule omistatud aumärke, võib kasutada teenete- märkide padja asemel muud sobivates mõõtmetes ühevärvilist patja või alust (nt tekstiiliga kaetud pildiraam). Oluline on silmas pidada, et teenetemärke kasutatakse neile kohase väärikusega ja statuudis lubatud viisil.

4. Lindiga aumärgid kinnitatakse patjadele vastavalt nende hierarhiale, järjestades neid va- sakult paremale. Võimalusel mahutatakse riiklikud teenetemärgid, Kaitseliidu Valgeristi I klass ja teiste institutsioonide poolt annetatud teenetemärgid eraldi patjadele.

5. Täpsemad juhised teenetemärkide järjekorra kohta on Kaitseväe vormikandmiseeskirja teenetemärkide ja sõjaväeliste rinnamärkide kandmise korras (LISA 10), vt väljavõtet allpool. (Vt ka Kaitse Kodu! 6/2023, Mis järjestuses kanda Kaitseliidu ja Kaitseväe medaleid, lk 18-19.)

Teenetemärgid ühel padjal. Teenetemärgid kahel padjal, Kaitseliidu Valgeristi I klass eraldi padjal.

Kolm patja, järjestatud vasakult paremale. Kolm patja, tähtsaima medali padi keskel. Teenetemärkide padja hoidmine matusekolonnis liikudes.

Fotod: Kaitseliit/Kristlin Kõrgesaar

2

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

Väljavõte Kaitseväe vormikandmiseeskirjast: (Lisa 10. Teenetemärkide ja sõjaväeliste rinnamärkide kandmise kord. Kaitseväe vormikandmiseeskiri, kinnitatud Kaitseväe juhataja 21.07.2022 käskkirjaga nr 1206) Lindiga aumärkide kandmise järjekord

10.25 Vabariigi Presidendi antavad riiklikud autasud (Vabadusristi aumärk, Riigivapi teenete- märk, Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk) – kantakse teenetemärkide seaduse kohaselt, kooskõlas teenetemärkide kandmise hea tavaga ning kõigist teistest teenetemärkidest eespool.

10.26 Kaitseliidu Valgerist I klass – kantakse peale Vabariigi Presidendi antavaid riiklikke autasusid.

10.27 Välisriikide riiklikud teenetemärgid, -ristid ja -medalid – kantakse vastavalt klassidele ning riikide prantsuskeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantak- se eespool.

10.28 Kaitseministeeriumi teeneteristid – kantakse vastavalt teeneteristi klassidele.

10.29 Teiste ministeeriumide lindiga aumärgid – kantakse vastavalt aumärgi klassile ja sta- tuudile ning saamise ajalises järjekorras.

10.30 Kaitseväe ja Kaitseliidu aumärgid lindiga (v.a Kaitseliidu Valgerist I klass) – kantakse alltoodud järjestuses:

1 Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest (mõõkadega)

2 Kaitseväe teenetemärk kaitsealaste teenete eest

3 Kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest (endine Kaitseväe eriteenete rist)

4 Kaitseväe teeneterist eeskujuliku teenistuse eest (endine Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist)

5 Maaväe teenete- märgi Kuldrist (I klass)

Õhuväe teeneteristi I klass

Mereväe teenetemärk Mereväe Rist

6 Mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe I klassi märk Kuldankur

7 Maaväe teenete- märgi Hõberist (II klass)

Õhuväe teeneteristi II klass

Mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe II klassi märk Hõbeankur

Kaitseliidu Valgeristi II klass

8 Maaväe teenete- märgi Pronksrist (III klass)

Õhuväe teeneteristi III klass

Mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe III klassi märk Raudankur

Kaitseliidu Valgeristi III klass

9 Kaitseliidu teenetemärk (väljaandmine on lõpetatud) *

10 Kaitseväe peastaabi teeneterist

11 Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal (teenistusmedal) (endine Rahuvalvaja medal)

12 Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal

13 Kaitseliidu teenetemedali eriklass (teenistusmedal)

14 Kaitseliidu teenetemedali I klass (teenistusmedal)

15 Kaitseliidu teenetemedali II klass (teenistusmedal)

16 Kaitseliidu teenetemedali III klass (teenistusmedal) **

17 Mereväe NATO kontingendi medal (teenistusmedal)

18 Vabadusvõitleja mälestusmedal (väljaandmine on lõpetatud)

19 Mälestusmedal „10 aastat taastatud kaitseväge“ (väljaandmine on lõpetatud)

20 Relvastatud Vastupanu Teeneterist (sisuliselt mälestusrist)

21 Võidutule kandja medal (Kaitseliidu ülema poolt antav mälestusmedal)

3

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

10.31 Välisluureameti teenetemedalid – kantakse vastavalt medali klassile.

10.32 Teiste riigiasutuste aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ja statuudile ning saamise ajalises järjekorras.

10.33 Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored Kotkad aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ja statuudile ning saamise ajalises järjekorras.

10.34 Kaitseväe üksuste teenetemärgid lindiga – kantakse saamise ajalises järjekorras.

10.35 Kaitseliidu Kooli teeneteristid ja -medal – kantakse vastavalt statuudile.

10.36 Rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO jne) aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantakse eespool.

10.37 Eesti riigikaitseliste vabaühenduste aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. ***

10.38 Välisriikide ametkondlikud aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantakse eespool.

10.39 Välisriikide riigikaitseliste organisatsioonide aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantakse eespool.

10.40 Välisriikide riigikaitseliste vabaühenduste aumärgid lindiga – kantakse saamise ajalises järjekorras.

10.41 Muude (usuorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused jne) lindiga aumärkide kandmi- ne vormikuuel on lubatud Kaitseväe juhataja loal. Neid aumärke kantakse riigikaitseliste vabaühenduste aumärkide järel ning saamise ajalises järjekorras.

________________________

MÄRKUS: * Pärast Valgeristi III klassi ja punktis 9 nimetatud Kaitseliidu teenetemärki lisanduvad tabelisse Kaitse- liidu keskkogu kinnitatud teenetemärgid: Kaitseliidu eriklassi teeneterist mõõkadega (väljaandmine lõpetatud 2023.a); Kaitseliidu eriklassi teeneterist (väljaandmine lõpetatud 2023.a); Kaitseliidu teenete- rist (vastavalt klassile).

** Kaitseliidu taastaja mälestusristi kantakse Kaitseliidu III klassi teenetemedali järel, pärast tabelis too- dud Vabadusvõitleja medalit (väljaandjaks kaitseminister), kuid enne mälestusmedalit „10 aastat taastatud Kaitseväge“ mälestusmedalit.

*** Siia punkti alla kuuluvad Admiral Pitka luurevõistluse, Erna retke, Põrgupõhja retke, Taasiseseisvu- mise kaitsja jt MTÜ-de ja seltside (sh ohvitseride kogude) poolt antavad lindiga medalid sõltumata nimetusest.

1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 3

Sarga kandmise rivivõtted 1. Sargameeskond koosneb vähemalt kuuest sarga kandjast ja sargameeskonna pealikust.

2. Sarka kantakse õlgadel või kätel (sangadest hoides). Sarga jaluts on kandmisel alati liikumise suunas, peats pisut kõrgemal jalutsist.

3. Sarga kandmine õlgadel:

1) sargameeskonna pealik annab sargameeskonnale käsklused taktsammul või vabasam- mul sarga juurde liikumiseks ja peatumiseks; sargakandjad jäävad seisma kahel pool sarka, meeskonna pealik nende lähedusse sarga peatsisse/jalutsisse; 2) käsklus „POOL!“ – sargakandjad teevad pöörde sarga suunas; 3) käsklus „SARK KÄELE – VÕTT!“ – eelkäskluse ajal asetatavad sargakandjad mõlemad käed õlgade laiuselt sarga alla, peopesad ülespoole ja pöidlad toetumas sarga küljele; täitekäskluse järel tõstavad sargakandjad sarga sujuvalt aluselt umbes vöö kõrgusele; 4) käsklus „RINNALE – VÕTT!“ – sark tõstetakse aeglaselt nii kõrgele, et sarga põhi jääb õlgade kõrgusele; 5) käsklus „ÕLALE – VÕTT!“ – sargakandjad teevad pöörde sarga liikumise suunas; samaaegselt võtavad nad sarga oma sargapoolsele õlale ja toetavad seda välimise käega, pöörates peopesa vastu sarga külge; sarga alla jääv käsi asetatakse kaaslase välimisele õlale; 6) käsklus „AEGLAST TAKTSAMMU – MARSS!“ – sargakandjad alustavad liikumist määratud suunas (sammu pikkus on 30–35 cm / takt umbes 60 sammu minutis); 7) sarga kandmisel liigub sargameeskonna pealik sarga kõrval esimese sargakandja joonel; 8) paremale või vasakule liikumine toimub sarnaselt sargata liikumisega.

4. Sarga õlgadelt võtmine ja asetamine sargaalusele või -autole: kui sargameeskond on jõudnud sargaaluse või –autoni, annab sargameeskonna pealik käsklused sarga õlalt uuesti rinnale ja seejärel käele võtmiseks (tegutsetakse sarga õlgadele võtmisele vastupidises järje- korras). Käskluse peale „SARK ALUSELE/AUTOLE – ASETA!“ asetatakse sark sujuvalt määratud kohale ja sargakandjad tegutsevad edasi vastavalt sargameeskonna pealiku juhis- tele ja käsklustele.

5. Sarga kandmine kätel:

1) sargameeskonna pealik annab sargameeskonnale käsklused taktsammul või vabasam- mul sarga juurde liikumiseks ja peatumiseks, vajadusel ümberpöörde tegemiseks; sarga- kandjad jäävad seisma kahel pool sarka, näoga sarga liikumise suunas, meeskonna pealik nende lähedusse sarga peatsisse/jalutsisse; 2) käsklus „SARK KÄELE – VÕTT!“ – eelkäskluse ajal võtavad sargakandjad käega sarga sangast ja täitekäskluse ajal tõstavad sarga aluselt; 3) käsklus „AEGLAST TAKTSAMMU – MARSS!“ – sargakandjad alustavad liikumist määratud suunas (sammu pikkus on 30–35 cm / takt umbes 60 sammu minutis); 4) sarga kandmisel liigub sargameeskonna pealik sarga kõrval esimese sargakandja joonel; 5) paremale või vasakule liikumine toimub sarnaselt sargata liikumisega.

6. Sarga asetamine sargaalusele või -autole: kui sargameeskond on jõudnud sargaaluse või – autoni, annab sargameeskonna pealik käskluse „SARK ALUSELE/AUTOLE – ASETA!“ – sargakandjad asetavad sarga sujuvalt määratud kohale ja tegutsevad edasi vastavalt sargameeskonna pealiku juhistele ja käsklustele.

2

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

FOTOD: Sarga kandmine kätel

Sargameeskond liigub kahele poole sarka ja pöörab sargameeskonna pealiku märguande peale näoga sarga liikumise suunas.

Sargameeskonna pealiku märguande peale võtavad sargakandjad käega sarga sangast ja tõstavad sarga aluselt. Seejärel alustatakse märguande peale aeglast liikumist.

Fotod: Kaitseliit/Kristlin Kõrgesaar

3

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

FOTOD: Sarga kandmine õlgadel

Sargameeskond liigub kahele poole sarka ja pöörab sargameeskonna pealiku märguande peale sarga suunas.

Käsklusega „SARK KÄELE – VÕTT!“ tõstetakse sark aluselt rinna kõrgusele. Käsklustega „RINNALE – VÕTT!“ ja „ÕLALE – VÕTT!“ tõstetakse sark õla kõrgusele ning pöörates sarga liikumise suunas võetakse samaaegselt sark oma sargapoolsele õlale.

Sarka õlal kandes toetatakse seda välimise käega, pöörates peopesa vastu sarga külge, ja sarga alla jääv käsi asetatakse kaaslase välimisele õlale.

Fotod: Kaitseliit/Kristlin Kõrgesaar

1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 4

Auvalve korraldamine, rivivõtted seismisel ja mõõkade hoidmisel 1. Auvahtkond moodustatakse vähemalt kahest auvahtide vahetusest (6+6; 4+4 või 2+2 auvahti) auvahtkonna pealiku juhtimisel.

2. Auvahid seisavad kahel pool sarka, 1–2 sammu sargast eemal, näoga sarga jalutsi suunas. Seistakse paljastatud peaga ja valvelseisangus.

3. Kuueliikmelise vahetuse puhul seisavad auvahid järgmiselt: 2 sarga peatsis, 2 jalutsis sarga kõrval selle otsajoonel ja 2 nende vahel võrdsetes kaugustes sarga kõrval.

4. Neljaliikmelise vahetuse puhul seisavad auvahid järgmiselt: 2 sarga peatsis ja 2 jalutsis sarga kõrval selle otsajoonel.

5. Kaheliikmelise vahetuse puhul seisavad auvahid sarga kõrval peatsis, selle otsajoonel.

6. Auvahtkonna paiknemine: kõrgema auastmega või positsiooniga auvaht seisab sarga peatsis südame (vasaku külje) poolel, järgmine seisab päitsis sarga paremal poolel ja noorim jalutsis sarga paremal poolel (vt joonist, LISA 10). Kui auvahtkonnas osaleb lahkunu lähisugulane, seisab tema tähtsaimal kohal.

Kuueliikmeline auvalve Neljaliikmeline auvalve Kaheliikmeline auvalve

7. Kui ohvitserid/allohvitserid on auvalves mõõkadega, hoitakse paljastatud mõõka püst- loodis allalastult, tera paremale ja ots vastu põrandat saapaninade vahel nende joonel; käed ristamisi mõõga käepidemel, parem käsi all ja vasak peal. Vormimütsi hoitakse paremat serva pidi vasaku käe pöidla ja nimetissõrme vahel, mütsi nokk suunatud paremale. Auvatkonna mõõkade täpsemad rivilised võtted määrab auvahtkonna pealik.

8. Auvahtkonna pealik korraldab auvahtide vahetuse vastavalt võimalustele ja vajadusele, soovitavalt 5–7 minutise intervalliga.

9. Auvahtkonna vahetus:

1) uus vahetus astub auvahtide kõrvale, küljega sarga poole; 2) auvahtkonna pealiku märguande peale uus vahetus pöördub näoga sarga poole ja senine vahetus liigub sarga juurest ära; 3) uus vahetus astub sammu sargale lähemale ja 4) pöördub näoga sarga jalutsi suunas ja jääb oma kohale seisma.

10. Kui sarga matusekolonnis liikumisel on ruumi, võib auvahtkond sarka saata, liikudes mõlemal pool sarka. Auvahtkonna pealik liigub paremal pool sarka esimese auvahi kõrval.

2

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

NÄIDIS: Auvahtkonna vahetus

Uus vahetus astub auvahtide kõrvale, küljega sarga poole. Auvahtkonna pealiku märguande peale uus vahetus pöörab näoga sarga poole.

Endine vahetus liigub sarga juurest ära ja uus vahetus astub sammu sargale lähemale. Seejärel pöörab uus vahetus näoga sarga jalutsi suunas ja jääb oma kohale seisma.

NÄIDIS: Mõõga hoidmine auvalves (mütsiga ja ilma mütsita)

Fotod: Kaitseliit/Kristlin Kõrgesaar

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 5

Saateüksuse rivistamine ja auavalduse andmine 1. Saateüksus rivistatakse tseremooniaruumi sissepääsu ette, väljudes üldjuhul paremale poole nii, et matusekolonni välja liikumisel on võimalik sark rivi eest mööda kanda.

2. Saateüksus seisab rindega sargasõiduki suunas. Kalmistul seisab saateüksus hauaplatsi läheduses nagu kalmistu planeering seda võimaldab, rindega haua suunas. Saateüksuse jt soovitava paigutuse joonis on lisas 10 ja 11.

3. Kui saateüksuse juures on ka liputoimkond, rivistub see oma tavapärasele kohale rivi eesotsas.

4. Olukorras, kui saateüksust pole matusele välja pandud ja matusel osaleb üksnes liputoimkond, rivistub ta auavalduseks saateüksuse kohale. Kui matusetseremoonial osaleb rohkem liputoimkondi üksuste lippudega (nt on kohal kõik malevate lipud), moodustatakse liputoimkondadega spaleer.

5. Matusekolonni tseremooniaruumi välisuksel nähtavale ilmumisel annab saateüksuse pealik käsklused: „AUAVALDUSEKS – VALVEL!", [„TERVITUSEKS – VÕTT!“,] „VASAKULE – VAAT!“

6. Võimalusel mängib orkester leinamarssi alates auavalduse algusest kuni sarga asetamiseni sargasõidukile (autole või lafetile).

7. Matusekolonn liigub saateüksuse eest läbi kuni sargasõidukini. Kui sark on asetatud sõidukile (ja mälestusesemed on omastele üle antud), annab saateüksuse pealik käsklused: „OTSE – VAAT!“, [„JALALE – VÕTT!“,] „VABALT!“

8. Kalmistul toimub saateüksuse auavaldus sarga hauda laskmise ajal.

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 6

Aupaukude laskmine 1. Aupaukude laskmiseks määratakse vastav arv laskjaid lisaks saateüksusele või saate- üksuse hulgast. Aupaukude laskjaid on vähemalt kolm, soovitavalt jao suurune arv.

2. Aupauke lastakse käsitulirelvast (karabiin või automaat), paukpadrunitega ja relva suudmele kinnitatava paukpadrunite laskmise otsikuta. Relv ja laskemoon peavad olema hooldatud ja kontrollitud. Ettenähtud arvu paukpadrunitega laetud salved kinnitatakse relvale enne tseremoonia algust, relva ei vinnastata.

3. Kaitseliidu ülema ja kõrgema ohvitseri matusel lastakse aupauke vaheldumisi käsituli- relvadest ja suurtükkidest, kolm kogupauku mõlematest.

4. Aupauke lastakse selleks määratud pealik käskluste peale, 15-sekundiliste intervallidega.

5. Aupauke laskev üksus paigutatakse sobivasse kaugusse, võimalusel väljapoole kalmistut. Suurtükid paigutatakse väljapoole kalmistut ja võimalikult kaugele elumajadest ja autodest.

6. Aupauke lastakse sarga haudalaskmise ajal. Tuhastamismatuse puhul lastakse aupauke sarga asetamisel sargasõidukile või sarga alla krematooriumisse laskmise ajal. Urni mulda- sängitamisel lastakse aupauke, kui eelneval tseremoonial pole aupauke lastud.

7. Sarga haudalaskmiseks ja aupaukudeks annab saateüksuse pealik või tseremooniapealik käskluse: „AUAVALDUSEKS – VALVEL!", „KESKELE – VAAT!" Kui sark on lastud hauda ja antakse käsklus „OTSE – VAAT!“, „VABALT!“

8. Käsklused aupaukude laskmisel:

1) Automaadi käelt palge (laskeasendisse) võtmiseks antakse käsklus „PALGE - VÕTT!“. Täitekäskluse järel:

1. võte: võtta vasaku käega laesäärest; 2. võte: tõmmata relva vasaku käega otse ettepoole maapinna suhtes 45º nurga alla; 3. võte: astudes parema jalaga pool sammu tagasi, keerata parem käsi püstolkäe- pidemel laskesuunas, tõsta relv üles, hoides parema käega püstolkäepidemest ja toetades vasakuga laesäärest ning asetada mõlema käega õlga 45º nurga all ette üles.

2) Aupaukude laskmisel vaadatakse laskesuunas üle relva sihtimisseadmete (mitte läbi sihtimisseadmete), pea otse püstiasendis, ja jälgitakse relva täpset nurka ning suunda.

3) Relva vinnastamiseks antakse käsklus „RELV - LAE!“. Laadimise ajal hoitakse laskenurka. Eelkäskluse järel haarata ühe käega (parema või vasakuga olenevalt relva vinnastuskäepideme asukoha poolest) vinnastushoovast, kuna teine käsi hoiab relva laskeasendis õlas. Täitekäskluse järel vinnastada kiirelt relv ning asetada käsi tagasi laskeasendi kohale, sõrm õrnalt päästikule.

4) Lasu sooritamiseks antakse käsklus „TULD!“, mille järel sooritada kiirelt lask. Relva uuesti laadimiseks antakse käsklus „RELV - LAE!“.

5) Pärast automaadist aupaukude laskmist antakse käsklus „KÄELE - VÕTT!“. Täite- käskluse järel:

1. võte: lasta relv mõlema käega, umbes 45º nurka hoides, õlast alla kabaga paremale puusale-küljele; 2. võte: keerata parem käsi püstolkäepidemel laskesuunast hoidesuunas ja tuua parem jalg vasaku kõrvale; 3. võte: lükata relv laesäärest vasaku käega vastu paremat õlga püstiasendisse; 4. võte: lasta vasak käsi alla.

9. Tõrke korral aupaukude laskmise võtteid ei katkestata.

1

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

Lisa 7

Matusetseremoonia ülesehitus

Enne matusetseremoonia algust

1. Sargameeskond toob sarga matusebüroost piisavalt aegsasti tseremooniaruumi ja asetab selleks ette valmistatud alusele, jalutsiga väljaliikumise suunas. Eesti lipp ja teised sümbolese- med asetatakse sargale juba matusebüroos või tseremooniaruumi jõudes. Eesti ja üksuse/ üksuste lipud alustel, patjadel teenetemärgid, soovi korral ka foto asetatakse määratud kohta- dele. Omastele ja Kaitseliidu ametlikele esindajatele reserveeritakse istekohad. Kui lahkunu omastele andmiseks on kasutusel kaastunderaamat, on selle koht sissekäigu läheduses eraldi laual, et tseremooniale saabuvad matuselised saaksid soovi korral teha sissekande.

2. Omastel võimaldatakse tulla tseremooniaruumi enne teiste matuseliste saabumist. Kui sark on tseremoonia ajal suletud, võimaldatakse omaste soovi korral ja kaplaniga kokkuleppel neil sark avada ja lahkunuga isiklikult hüvasti jätta.

3. Kui sargameeskond ja auvahtkond soovib oma tegevusi läbi harjutada, püütakse seda teha enne omaste saabumist.

4. Kokkulepitud ajal avatakse tseremooniaruum matuselistele. Tseremooniale saabujad vii- vad oma pärjad ja lilled sarga juurde, avaldavad omastele kaastunnet ja võtavad istet. Soovijad saavad teha sissekande kaastunderaamatus. Soovitav on paigutada sissepääsu juurde paar abilist, kes juhatavad matuselisi edasi ja vajadusel jagavad laululehti. Kogunemise ajal on saateks sobilik muusika.

Matusetseremoonia

5. Matusetalitus algab, kui matuselised on oma kohtadele jõudnud ja istet võtnud. Vaimuliku talituse peab kaplan või kutsutud vaimulik; ilmaliku talituse puhul juhib tseremooniat matuse- kõneleja või määratud ohvitser.

6. Matusel osaleva Kaitseliidu ülema või struktuuriüksuse juhi, riigi esindaja (Vabariigi Pre- sident, kaitseminister, Kaitseväe juhataja jt) või kellegi teise omastega kokku lepitud esineja sõnavõtt lepitakse eelnevalt kaplani või tseremoonia korraldajaga kokku.

7. Hauamatuse puhul informeerib kaplan või tseremooniapealik matuselisi tseremoonia- ruumis toimunud osa lõppedes järgnevatest tegevustest (võimalik lahkunuga hüvastijätmine, pärgade väljaviimine, spaleeri moodustamine, matusekolonni rivistamine jms).

Sarga väljakandmine tseremooniaruumist

8. Sarga tseremooniaruumist väljakandiseks moodustatakse matusekolonn. Kui matusel osaleb saateüksus (ja orkester), rivistuvad nad oma kohtadele välisukse juures. Soovi korral moodustatakse pärgadest spaleer. Tseremooniapealiku või kaplani märguande peale hakkab matusekolonn liikuma. Sargameeskond seisatab tseremooniaruumi välisukse lävel format- siooni korrastamiseks, seejärel jätkatakse liikumist sargasõidukini.

9. Matusekolonni nähtavale ilmudes annab saateüksuse pealik käskluse auavalduseks, orkester alustab leinamarssi. Matusekolonn liigub saateüksuse eest läbi kuni sargasõidukini ja sargameeskond asetab sarga sõidukile. Orkester mängib leinamarssi kuni sark on asetatud sõidukile.

10. Sargasõidukisse asetatakse sarga juurde mõned tähtsamad pärjad, kuivõrd autosse pärgi mahub, ülejäänud pärjad pannakse selleks ettenähtud autosse. Sarga kalmistule viimiseks moodustatakse autodest matuserong.

11. Kui aupaukude laskmine on kavas tseremooniaruumist väljumise järgselt, siis toimub see pärast sarga sõidukile asetamist (ja mälestusesemete omastele üleandmist).

2

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

Sarga viimine kalmistule ja muldasängitamine (hauamatus)

12. Soovitavalt saabub korraldusmeeskonna esindaja (tseremooniapealik) kalmistule piisavalt varakult enne matuserongi saabumist ning kontrollib üle sarga liikumistee ja hauaplatsi olukorra.

13. Sarga ja teiste matuserongis sõitjate saabudes moodustab tseremooniapealik matuseko- lonni. Sargameeskond võtab autost sarga ja liigub matusekolonniga koos hauaplatsile. Saateüksus ja orkester liiguvad matusekolonniga kaasa, mängides leinamarssi kuni sarga jõudmiseni hauale. Soovi korral võib saateüksus ja orkester minna eelnevalt haua juurde ja alustada leinamarssi matusekolonni lähenedes. Kui matusekolonn kujuneb väga pikaks, võib orkester liikuda kolonni peas.

14. Haual asetavad sargakandjad sarga aluspuudele ja seejärel, pärast kaplani/matuse- kõneleja sissejuhatustust, eemaldavad sellelt vormimütsi, käelindi (ja mõõga) ja lipu ning voldivad lipu kokku. Toimub nende mälestusesemete omastele üle andmine. Seejärel laseb sargameeskond sarga aeglaselt hauda. Samal ajal annab saateüksuse pealik käskluse auavalduseks, lastakse kolm aupauku.

15. Kui sargameeskond on astunud haua juurest eemale, peab kaplan muldasängitamise talituse või matusekõneleja peab kõne. Seejärel viskavad matuselised hauda kolm peotäit mulda, samal ajal mängib orkester sobivat koraali. Esimesena viskavad mulda omaksed ja siis ülejäänud matuselised.

16. Sargameeskond ja/või kalmistutöötajad ajavad haua kinni ja kujundavad hauakääpa, peatsisse asetatakse nimeplaat. Tseremooniapealiku juhendamisel asetatakse hauale pärjad ja süüdatakse haua ümber küünlad. Soovi korral ja kokkuleppel tseremooniapealikuga võib haua juures öelda järelhüüdeid. Võimalusel planeeritakse järelhüüded peielauda.

17. Matusetseremoonia lõpeb mälestussignaaliga ja Eesti Vabariigi hümniga. Seejärel teatab kaplan või tseremooniapealik tseremoonia lõppemisest ning tänab matusel osalejaid, avaldab omaste soovil peielaua kutse. Seejärel sargameeskond, orkester ja üksused lahkuvad kalmistult.

Tseremoonia tuhastamismatusel

18. Matusetseremoonia ja sarga väljakandmine toimub tuhastamismatusel nagu hauamatu- segi puhul.

19. Enne sarga väljakandmist eemaldatakse sargalt mõõk, vormimüts, käelint ja lipp ning volditakse lipp kokku. Sargameeskonna pealik kannab seda matusekolonnis sarga ees kuni sargasõidukini. Tseremoonia lõpeb sarga asetamisega sargasõidukile. Mälestusesemed an- takse omastele üle ja soovi korral lastakse aupauke. Seejärel alustab sargasõiduk liikumist krematooriumisse.

20. Krematooriumis toimuval matusetseremoonial, kui sark lastakse poodiumilt liftiga otse alla, saateüksus ei osale. Enne sarga alla laskmist antakse mälestusesemed omastele üle.

21. Tuhastamismatusele üldjuhul pärgi ei tooda. Tseremooniale toodud pärjad, kimbud ja lilled viiakse soovitavalt hauaplatsile, kuhu tuhaurn on plaanis hiljem sängitada, või muu väärika mälestusmärgi juurde.

22. Hilisemat urni muldasängitamist koordineerib kaplan lahkunu omastega. Kui soovitakse, peetakse asjakohane tseremoonia. Sõjaväelisi auavaldusi kasutatakse sõltuvalt olukorrast ja kokkuleppest omastega. Põhjendatud on pärgade asetamine, üksuse lipu kasutamine ja mälestussignaal, aupauke lastakse juhul, kui matusetseremoonial neid ei olnud.

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 8

Matusetseremoonia kava näidis (tuhastamismatus) …… MATUSETSEREMOONIA KAVA

Aeg: XX.XX.20XX kell XX.XX Koht: … kirik Tseremoonia eest vastutaja: kaplan …

Aeg Täitja Tegevus

08.30 Sargameeskond Sarga ettevalmistus (kinnitatakse lipp/mõõk/müts/käelint).

09.00 Sargameeskond Sarga transport matusebüroost kirikusse.

09.00 Matusekolonni meeskond

Tseremooniaruumi ettevalmistus (lippude paigutamine alustele, sarga aluse, pildi ja teenetemärkide asetamine oma kohale).

09.15 Sargameeskond Sarga saabumine; pärgade buss pargib kiriku kantselei kõrvale.

Sargameeskond Kannab sarga kirikusse ja asetab alusele, peatsiga altari poole.

09.20 Auvahtkond Auvahtkonna vahetuse harjutamine.

09.30 Auvahtkond Esimene vahetus astub sarga juurde oma kohtadele.

Organist Alustab orelimuusikat; orelimäng kuni auvahtkonna lahkumiseni.

Kaplan Omaste saabumine (reserveeritud istekohad esimeses reas paremal).

09.35 Sargameeskond Uste avamine matuselistele, laululehtede jagajad ukse juurde.

Saatjad Matuseliste saabumine: uksel saavad laululehe, soovijad teevad sissekande kaastunderaamatusse, avaldavad omastele kaastunnet ja paigutavad pärjad ettenähtud kohtadele, seejärel istuvad pinkidele.

Auvahtkond Auvahtkonna vahetused 7 minuti intervalliga.

10.00 Auvahtkond Auvahtkond lahkub oma kohalt.

10.00 Kaplan, organist Kaplan peab vaimuliku talituse (kava laululehel).

10.25 Kaplan Annab sõna järelehüüdeks: „Sõna on Kaitseliidu ülemal. Härra kindral, palun!” Järgneb KL ülema kõne.

Sargameeskond Võtab sargalt mõõga, käelindi, mütsi ja lipu, voldib lipu kokku

10.30 Kaplan „Matusetseremoonia on lõppenud. Palun kõigil matuselistel peale omaste koguneda kiriku peaukse ette, uksest väljudes vasakul“. Ja muud juhised.

Organist Orelimuusika kuni matusekolonni liikuma asumiseni.

Saatjad Liiguvad kirikust välja ja kogunevad uksest väljudes vasakule.

Saateüksus, orkester Asuvad kiriku ees oma kohtadele.

Tseremoonia- pealik

Moodustab matusekolonni: liputoimkond, kaplan, teenetemärkide kandjad, sargameeskond, omaksed, Kaitseliidu ametlikud esindajad. Pärjad jäävad oma kohtadele.

10.40 Kaplan, organist Kaplani märguandel alustab matusekolonni saatmismuusikat.

Matusekolonn Matusekolonn alustab liikumist, peatub uksel formatsiooni korrastamiseks ja jätkab siis liikumist.

Saateüksus, orkester

Kui kolonn ilmub kiriku uksele, annab saateüksuse pealik käsklused: „AU- AVALDUSEKS - VALVEL! KESKELE - VAAT!“ Orkester alustab mängimist.

Matusekolonn Matusekolonn liigub saateüksuse eest mööda sargaauto juurde.

Matusekolonn Kaplan ja teenetemärkide kandjad astuvad auto juures kõrvale, sargamees- konna pealiku käskluste järgi asetavad sargakandjad sarga autole ja astuvad kõrvale.

Sargameeskond Pealik annab mälestusesemed KL ülemale ja ülem annab need üle omastele.

10.45 Aupaukude laskjad Sargameesk. pealik suleb sargaauto luugi. Samal ajal lastakse 3 aupauku.

Saateüksus Saateüksuse pealik annab käskluse: „OTSE - VAAT! RELVAD - KÄELE VÕTT! VABALT!“

Sargameeskond Sarga transport krematooriumisse.

Pärgade kandjad Pärjad viiakse kiriku kantselei kõrval seisvasse bussi.

KAITSELIIDU MATUSEJUHENDI LISA

LISA 9

Sarga muldasängitamise kava näidis

….. SARGA MULDASÄNGITAMISE TSEREMOONIA KAVA

Aeg: XX.XX.20XX kell XX.XX Koht: … kalmistu Tseremoonia eest vastutaja: kaplan …

Aeg Täideviija Tegevus

11.00 Kõik Transport kirikust .............. kalmistule.

Tseremooniapealik Matuseplatsi ülevaatus.

11.30 Sargameeskond Sark ja kõik matusel osalejad saabuvad .......... kalmistu väravasse.

Nimeplaadi kandja, kaplan, omaksed, pärjakandjad, saatjad, orkester, saateüksus

Rivistuvad matusekolonniks: nimeplaadi kandja, kaplan, (sarga koht), omaksed, pärjakandjad, saatjad, orkester ja saateüksus. Sarga jaoks jäetakse kolonni vaba ruum.

Sargameeskond Sargameeskonna ülem rivistab sargakandjad auto juurde, annab käsklused sarga autolt võtmiseks. Sargakandjad liiguvad oma kohale matusekolonnis.

Matusekolonn Matusekolonn alustab liikumist haua juurde, orkester mängib leinamarssi.

Matusekolonn Hauale jõudes asetab sargameeskond sarga lahtise haua peale kahele põiktalale. Kaplan, omaksed, saateüksus, pärjakandjad, orkester ja saatjad liiguvad tseremooniapealiku juhendamisel oma kohtadele.

Sargameeskond Võtab sargalt mõõga, käelindi, mütsi ja lipu, voldib lipu kokku ja annab sargaülemale. Sargaülem annab mälestusesemed vastutavale pealikule. Pealik annab mälestusesemed omastele.

Sargameeskond, saateüksus

Sargameeskond astub haua juurde ja tõstab sarga rihmadele. Saateüksuse pealik annab käsklused: „AUAVALDUSEKS - VALVEL! KESKELE - VAAT!“ Sargameeskond laseb sarga aeglaselt hauda.

Aupaude laskjad Sarga hauda laskmise ajal lasevad 3 aupauku.

Saateüksus, sargameeskond

Kui sark on hauas, annab saateüksuse pealik käsklused: „OTSE - VAAT! VABALT!“ Sargameeskond tõmbab rihmad sarga alt välja ja astub eemale.

Kaplan Peab vaimuliku talituse (sh viskab kolm peotäit mulda).

orkester, omaksed, matuselised

orkester mängib leinaviisi. Omaksed, seejärel ülejäänud matuselised viskavad 3 peotäit liiva hauda.

Kalmistutöötajad,

orkester

Haua kinni ajamine, samal ajal orkestri muusika. Sargameeskond aitab haua kinniajamisel kaasa.

Kalmistutöötajad Kääpa viimistlemine, katmine okstega. Nimeplaat pannakse peatsisse.

Omaksed, saatjad Pärgade asetamine hauale. (järelehüüded, kui on soovijaid).

Kaplan Tänusõnad, õnnistamine

Trompetist Mängib mälestussignaali („Head ööd!“ – vaikus - „Äratus!“).

orkester Eesti Vabariigi hümn

Tseremooniapealik Teated

12.30 Fotograaf Pildistamine

13.00 ….pealik Peielaud

… Tseremoonial osalev koosseis

Tagasisõit

                    K Ä S K K I R I   Tallinn                                                                       7. märts 2024 nr K-0-13/24/7700U               Kaitseliidu matusejuhendi kinnitamine  

Kaitseliidu keskjuhatuse 07.02.2024 otsuse nr K-0-1/24/5009PR alusel:           1.        Kinnitan "Kaitseliidu matusejuhendi" koos lisadega 1-15.   2.        Avaldada matusejuhend koos lisadega Kaitseliidu siseveebi koostöökeskkonnas.   3.        Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseliidu veeblile, Kaitseliidu struktuuriüksuste ja allüksuste  juhtidele ja teadmiseks Kaitseliidu peastaabi osakonnajuhtidele.     [allkirjastatud digitaalselt]     Ilmar Tamm Kindralmajor       Peeter Paenurm

.