| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-1/646-2 |
| Registreeritud | 19.02.2026 |
| Sünkroonitud | 20.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
| Toimik | 12.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Cuesta Advokaadibüroo OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Cuesta Advokaadibüroo OÜ |
| Vastutaja | Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Britta Oltjer
Cuesta Advokaadibüroo OÜ
Järelevalvemenetluse algatamata
jätmine
Austatud proua Oltjer
Esitasite Rahandusministeeriumile 09.02.2026 järelevalveteate Saue Vallavalitsuse poolt
avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Ekraanide ja projektorite ostmise ja
üürimise raamleping“ (viitenumber 300887; edaspidi: riigihange) kohta.
Juhtisite järelevalveteates tähelepanu, et riigihanke alusdokumentidest (RHAD) tulenevalt on
viidatud hankemenetluses määratud riigihanke osas 5 kindlaks hankelepingu kestvus
perioodiga 36 kuud alates 05.01.2026. Hankija on RHAD-s seega ette näinud, et raamlepingut
tuleb täitma hakata alates 05.01.2026. Samas ei ole hanke osas 5 järelevalveteate esitamise
hetkeks hankelepingut sõlmitud. Kuna käesolevas riigihanke staadiumis ei saa enam RHAD
muuta, et võimaldada edukal pakkujal raamlepingu täitmisega alustada hiljem. Riigihanke
RHAD-st ja osa 5 ühestki muust tingimusest ei tulene, et hankijal on õigus raamlepingu
alustamise tähtpäeva edasi lükata. Leiate, et vaidlusalusel juhul esinevad alused
järelevalvemenetluse alustamiseks ning palute eeltoodu tõttu Rahandusministeeriumil
hankijat teavitada järelevalvemenetluse algatamisest ja keelata hankelepingu sõlmimine.
Rahandusministeerium tutvus riigihangete registris (edaspidi: RHR) riigihanke kohta
avaldatud andmetega ja tuvastas järgmist. Riigihange on alustatud 17.10.2025 hanketeate
avaldamisega RHR-is, hanke üldandmete kohaselt kaasneb hankega raamlepingu sõlmimine.
Hanketeate p 5.1.3 kohaselt on hankija märkinud riigihanke osas 5 raamlepingu eeldatavaks
alguskuupäevaks 05.01.2026 ja kestuseks 36 kuud.
Riigihanke alusdokumentide hulka kuuluvas raamlepingu projektis on hankija p-s 3.3
sätestanud: „Raamleping jõustub ja loetakse sõlmituks selle allkirjastamisel kõigi poolte poolt
(raamlepingu sõlmimise päev on viimase digitaalallkirja andmise päev) ja kehtib 36 kuud
raamlepingu sõlmimisest või kuni kuni riigihanke alusel sõlmitud kõikide osade
raamlepingute kumulatiivse maksimaalse rahalise mahu täitumiseni, kui see saabub varem.“
Pakkumuste esitamise tähtpäev saabus riigihankes 01.12.2025.
Teie 09.02.2026
Meie 19.02.2026 nr 12.2-1/646-2
2
Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) tegi 28.01.2026. a otsuse jättes
rahuldamata Aktsiaseltsi Hansab vaidlustuse riigihanke osas 5 Aktsiaseltsi Hansab
kvalifitseerimata jätmise ja Aktsiaseltsi Datel pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele.
VaKo otsus on jõustunud.
Rahandusministeeriumi riigihankealase järelevalve kontrollimastaap on piiratud hankija
riigihanketegevuse objektiivse õiguspärasuse kontrollimisega avalikes huvides. Tõdemusest,
et Rahandusministeerium teeb RHS-i alusel järelevalvet üksnes avalikes huvides, tuleneb, et
erinevalt vaidlustus- ja kohtumenetlusest ei ole riigihangete järelevalve ülesandeks erahuvide
ja subjektiivse õiguste vahetu kaitse (vt. Riigihangete seaduse eelnõu, 450 SE I. Seletuskiri,
lk 141), mistõttu RHS-i 9. ptk-i sätted jätavad Rahandusministeeriumile ulatusliku
otsustusvabaduse küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil alustada või
mitte alustada, samuti diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet
rakendada.
Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma
seaduses toodud menetlustakistused – järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.
Järelevalvemenetluse ajendiks on järelevalveteade või RHS-i rikkumisele viitav muu teave.
Järelevalvemenetluse alus on RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine järelevalvemenetluse
ajendis. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja ühtlasi kui
puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustamise esmane eeldus alati ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab
olema küllaldane alus, st ajendis (järelevalveteates) toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise
kohta peavad olema Rahandusministeeriumil RHS-i rikkumise võimalikkuse osas
põhjendatud kahtluse tekkimiseks piisavad. RHS § 206 lg 1 p 3 sätestab otsesõnu, et
järelevalvemenetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse
tekkimiseks küllaldased või kui rikkumist (ilmselt) ei esine.
Käesoleval juhul ei ole Rahandusministeeriumil järelevalveteate, hankija selgituste ja
riigihangete registris nähtavate andmete ajendil põhjendatud rikkumise kahtlust tekkinud ning
järelikult puudub järelevalvemenetluse alustamise primaarseks eelduseks olev element.
Selgitame seoses teie poolt järelevalveteates osutatud väidetava RHS-i rikkumisega riigihanke
läbiviimisel järgmist.
Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping,
millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid
reguleerivad tingimused (RHS § 4 p 15). Raamlepinguga määrab hankija kas tervikuna või
osaliselt kindlaks tulevikus sõlmitavate üksikute hankelepingute tingimused. Raamlepingu
peamine erinevus hankelepingust seisneb selles, et raamlepinguga ei ole hankija kohustatud
tellima raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või teenuseid. See tähendab, et klassikalise
raamlepingu võib hankija jätta täies ulatuses kasutamata, st mitte sõlmida selle alusel ühtegi
hankelepingut.1
Hankelepingu sõlmimisega võtavad niisiis hankija ja pakkuja siduvad kohustused, näiteks
võtab ettevõtja kohustuse asuda teenust osutama, asju valmistama või tarnima, sealjuures on 1 E.-A. Roosik, E. Pallo § 29 komm 3-4 - M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025
3
sageli väga oluliseks lepingu tingimuseks lepingu kehtivuse algusaeg. Raamlepingu
sõlmimisega aga samasuguseid siduvaid kohustusi pooltele ei kaasne. Seetõttu ei ole
hanketeates avaldatud raamlepingu kehituse algusajal samasugust kaalu kui seda on
hankelepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses. Asjaolu, et hanketeates kavandatud
eeldatav raamlepingu sõlmimise algusaeg on möödunud ilma, et hankija oleks hankes
osalenud ettevõtja(te)ga sõlminud raamlepingu, ei too kaasa samasuguseid tagajärgi kui
hankelepingu algusaja möödumine, sest raamlepingu sõlmimisest üksi ei piisa, et nii hankija
kui pakkuja oleksid võtnud siduva kohustuse asjade tarnimiseks. Raamlepingu kehtivusajal
selle alusel sõlmitud hankelepingu tähtaeg võib olla raamlepingu tähtajast lühem või pikem
(RHS § 29 lg 3).
Kuigi hankijal on kohustus hankemenetluses täpselt kinni pidada enda kehtestatud
tingimustest ning hankija ei tohi kriteeriume ühegi pakkuja suhtes muuta ning peab jääma
kriteeriumide sama tõlgenduse juurde,2 ei too antud juhul raamlepingu eeldatava kehtivusaja
alguse möödumine kaasa seda, et hankija oleks muutnud tingimusi või ei peaks kinni enda
poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustest. Raamlepingu alusel saab hankija
siduvaid kohustusi võtta üksnes hankelepingu sõlmimisega. Seepärast ei saa raamlepingu
sõlmimiseks korraldatud hankemenetluse puhul tekkida menetluses osalenud ettevõtjal
õigustatud ootust, et raamlepingu täitmist tuleb alustada hanketeates avaldatud eeldatud
raamlepingu algus kuupäevast.
Kui järelevalvemenetluse läbiviimine hankijale ettekirjutuse tegemist ettenähtavalt kaasa ei
tooks, järelevalvemenetlust üldjuhul ei alustata.
Samuti ei ole ka VaKo pidanud hanketeates eeldatavana märgitud raamlepingu alguskuupäeva
möödumist asjaoluks, mis ei võimaldaks raamlepingut õiguspäraselt sõlmida ja võiks
seepärast tuua kaasa Rahandusministeeriumi ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks
tunnistamiseks. Vastupidisel juhul oleks VaKo vaidlustuse läbivaatamise RHS § 195 lg 10
alusel peatanud ning teavitanud järelevalvemenetluse läbiviimise vajadusest
Rahandusministeeriumi. Antud juhul aga lahendas VaKo 09.01.2026 laekunud vaidlustuse
28.01.2026 otsusega sisuliselt, kuigi hanketeates märgitud raamlepingu eeldatav
alguskuupäev oli juba 05.01.2026 möödunud.
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, § 203 lg-test 1-3,
§ 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta
Teie poolt Saue Vallavalitsuse poolt avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke
„Ekraanide ja projektorite ostmise ja üürimise raamleping“ (viitenumber 300887) osa 5
kohta esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
2 T. Kuusmann § 3 komm 44 - M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025
4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Estella Põllu 5885 1336
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|