Leping

1

Lisa 1

Tehniline kirjeldus Projekti „Kinniste lasteasutuste ja vangla personali teadmiste ja oskuste parandamine töös lastega” raames, mida rahastati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitud partnerlusleppe alusel viidi aastatel 2022-2023 läbi kolm koolitust kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile. Kokku läbis koolituse 72 kinnise lasteasutuse teenuse töötajat ja alaealistega töötavat kriminaalhooldusametnikku. Projekti käigus koostöös Tartu Ülikooli Narva kolledžiga loodud õppekava autoriõigused kuuluvad Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet on käigus loodud õppekava vastavalt koolitusgruppide tagasisidele uuendanud ning jätkab kinnise lasteasutuste teenuse töötajate kompetentside arendamisega. Hanget rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine” tegevus vahenditest.

Hange on jaotatud VII osaks ehk koolituste mooduliteks. Pakkuja võib esitada pakkumuse ühele või kõikidele osadele/moodulitele.

1. Hanke eesmärk ja koolituse sihtgrupp

Teenuse eesmärgiks on:  Koolituse „Kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile

baaskoolitus” ühe või mitme mooduli koolitajate leidmine, koolituse ette valmistamine ja läbiviimine (sh õppijate iseseisva töö andmine, tööde läbivaatamine, hindamine ning grupitasandil tagasisidestamine).

 koolituse tulemusena kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavate spetsialistide professionaalse arengu toetamine, arvestades valdkonna spetsiifikat ning noorsootöö, sotsiaaltöö, traumateadliku lähenemise ja miljööteraapiaga seotud oskuste arendamine, et toetada noorte käitumise ja hoiakute muutmist ja valida probleemide lahendamiseks kohane lähenemine.

Sihtgrupp: Koolituse sihtrühmaks on kinnises lasteasutuses vahetult lastega kokkupuutuvad töötajad ja/või asendushoolduse töötajad.

2. Koolituse sisu ja nõuded

Tegevused/protsessid:

1) koolituse moodulite teemadel loodud koolituse sisu, sh õppematerjalid (moodulite koolituskavad); 2) iseseisva osa läbimiseks on õppijatele antud selged ja konkreetsed juhised ning korrektsed materjalid, mis on õppijatele kättesaadavad veebikeskkonnas; 3) läbi viidud tellija poolt tellitud koolitused koolitusgruppidele; 4) iseseisvad tööd on tagasisidestatud kirjalikult igale koolitusel osalejale või grupi tagasisidena koolitusgrupile. Koolitus toimub kontaktõppena Sotsiaalkindlustusameti poolt tagatavates ruumides Tallinnas ja/või Tartus ning Tellija teavitab koolitatavaid. Täitjale sellega kulusid ei kaasne. Erandolukordades nt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervishoidu tagavate piirangute kehtivuse

2

ajal või Tellija ja Täitja kokkuleppel on võimalik korraldada kontaktõppe vormis toimuvat koolitust veebikoolitusena.

Koolitus viiakse läbi moodulite kaupa, üks koolitusmoodul kestab kaks tööpäeva, eelduslikult läbitakse kaks moodulit ühes kalendrikuus. Esimese koolitusega alustatakse eelduslikult kuu aja jooksul peale lepingu sõlmimist.

Koolituse viimane moodul peab olema osaliselt seminarivormis ning sisaldama grupitöid ning valdkonnaekspertide kaasamist lõpuarutelus.

I moodul – 1. Teema: Lapse õigused ja täiskasvanu roll nende rakendamisel (1 päev). 2. Teema: Grupiprotsessid ja grupiga töötamine (1 päev), kokku 24 akadeemilist tundi.

 Ülevaade rahvusvahelistest lapse õigustest ja lapse õiguste konventsiooni põhiprintsiipidest, lapsesõbralikust menetlusest.

 Ülevaade spetsiifiliselt kinnisel teenusel viibivate laste õigusi reguleerivast riigisisesest ja rahvusvahelisest õigusest.

 Ülevaade õiguskantsleri kontrollkäikudel kinnistesse asutustesse tehtud praktilistest soovitustest ja järeldustest.

 Grupiprotsessid, grupi dünaamika, gruppide liigid.

 Grupi juhendamine ja individuaalsuse märkamine ning individuaalsete tugevuste arendamine grupis.

 Grupikliima mõju noore arengule ja iseseisvuse kujunemisele.

 Töötajate meeskond kui grupp. II moodul – Lapse areng ja arengukeskkonna mõju (maht 24 akadeemilist tundi)

 Lapse areng ja trauma mõju lapse vanuselisele arengule.

 Arengukeskkonna sh traumeerivate kogemuste mõjust psüühika- ja käitumishäirete kujunemisele.

 Ebasoodsate lapsepõlvekogemuste mõju lapse arenguloole.

 Toetava keskkonna mõjust lapse enesekindluse tõstmisel läbi tugevustele/kaitsefaktoritele keskendumise.

 Traumast taastumise toetamine.

 Töötaja enese eest hoolitsemine.

III moodul – Suhete loomine ja hoidmine. Miljööteraapia (maht 24 akadeemilist tundi)

 Suhtlemine, kui noorsootöö ja sotsiaaltöö põhialus, mis on suunatud lapse heaolu tagamisele.

 Suhtlemise põhialused – usaldus, stiilid, rollid, suhtlemise mõju, lapsega suhtlemine.

 Turvaline suhtluskeskkond.

 Kiindumussuhted.

 Töötaja roll.

 Miljööteraapia - organisatsioon kui terapeut.

 Suhtlemisoskuste arendamine.

IV moodul – Konflikti mõistmine ja lahendamine (maht 22 akadeemilist tundi)

 Konflikti tekkimise põhjused, konflikti olemus, konflikti mõtestamine.

 Kõrge riskiga noore konfliktse käitumise põhjused ja ajendid.

 Karistav ja mittekaristav lähenemine negatiivsele käitumisele ja konfliktidele.

 Taastava õiguse mõiste ja eesmärgid, põhimõtted ja meetodid, paradigma vahetus.

V moodul – Täiskasvanu võimalused agressiivse käitumise ennetamiseks ja turvalisteks sekkumisteks (maht 22 akadeemilist tundi)

 Vägivald ja agressioon KLAT teenusel: riski- ja kaitsefaktorid.

 Agressiooni ennetamise alustalad.

 Enda käitumise teadlikustamine.

 Esimesed sammud füüsilise agressiooniga kokkupuutel.

3

 Turvalised füüsilised sekkumisvõtted.

VI moodul - Noorte iseseisva toimetuleku arendamine - kinnine teenus ja või õigussüsteemi teenus kui ajutine meede lapse ja noore elus (maht 22 akadeemilist tundi)

 Noorsootöö põhialused.

 Noorte areng ja heaolu.

 Noorte iseseisvust toetavad tegevused.

 Enesemääratlemise teooria. VII moodul - Pere, kogukonna ja võrgustikutöö ehk töö lapse ümber oleva süsteemiga (maht 18 akadeemilist tundi)

 Ülevaade perekesksest lähenemisest ja pere kaasamisest.

 Võrgustikutöö ja kogukonnatöö kui ressurss.

 Turvaline tugivõrgustik.

 Ühenduses olemine.

 Nügimine.

 Lapse kogukonda naasmise planeerimine

Täitja võib esitada lisaks moodulite loetelu täiendamiseks pakkuda omalt poolt sobilikke lisateemasid, mille ülesehitus ja sisu kooskõlastatakse Tellijaga. Täitja roll ja kohustused:

 koolituse täpsema fookuse, teemade määratlemine ja praktiliste ülesannete kinnitamine koostöös koolituse Tellijaga ning lähtudes Tellija poolt välja töötatud õppekavast;

 osalejatele koolitusmaterjalide välja töötamine ning kooskõlastamine Tellijaga;

 esmaste elektrooniliste koolitusmaterjalide edastamine Tellijale vähemalt 5 päeva enne koolituse toimumist, laadides need üles e-keskkonda digiriigiakadeemias;

 koolituse läbiviimine. Koolituse toimumise aeg ja koolituse tellimine: Koolituse moodulid peavad toimuma etteantud järjekorras ning vähemalt kaks moodulit ühele koolitusgrupile peavad toimuma ühe kuu jooksul. Lepingu perioodil viiakse läbi minimaalselt üks koolitus (ehk VII moodulit) ühele koolitusgrupile aastas. Tellija tellib eeldatavasti kord aastas koolituse ühele koolitusgrupile. Täpsem ajakava lepitakse Tellija ja Täitja vahel kokku. Tellija annab Täitjale teada koolituse hilisema alguse aja, mil koolituse I moodul peab algama. Tellija annab Täitjale uue koolitusgrupi läbi viimise tellimuse arvestusega 3 kuud enne koolituse eeldatavat algust. Tellijal on õigus, vastavalt eelmise koolitusgrupi tagasisidele ja Tellija põhjendatud ettepanekule, enne uuele koolitusgrupile koolituse tellimist, nõuda Täitjalt ühe või mitme koolitusmooduli koolitaja välja vahetamist. Tellija jätab endale õiguse kootöös Täitjaga korrigeerida koolituste aegu vastavalt vajadusele ehk samal ajal võib paralleelselt käia erinevate moodulite koolitused erinevatele gruppidele (üks grupp on lõpetamas ja teine alustab). Tellijal on õigus tellida koolituse mooduleid lisaks eraldiseisvana ehk ei telli kõiki koolituse mooduleid. Grupi suuruseks on maksimaalselt 25 osalejat.

3. Tööde teostamine ja üleandmine

Koolitus toimub Tellija poolt tagatud koolituseks sobivates ruumides, kus on võimalik viia läbi grupiarutelusid ja rollimänge.

4

Tellijal on õigus küsida selgitusi valitud teemade ja meetodite osas, anda suuniseid õppeprotsessi ja materjalide ning koolituse sisu ja korralduse osas. Tellija annab tagasiside hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Tellija kinnise lasteasutuse teenuse tiimi liikmetel on võimaldatud viibida koolitusel kohapeal, monitoorida ning anda koolitajatele jooksvalt tagasisidet, millega koolitajatel on kohustus arvestada. Tellija kogub koolitusel osalejatelt kirjaliku tagasiside vahetult iga koolituspäeva lõpus ja pool aastat pärast koolituse läbimist. Lepingu täitmisega seotud kohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku täpne koolituse ajakava, ning muud dokumenteerimisega seotud küsimused. Täitja annab Tellijale lõplikud korrigeeritud materjalid, milles on arvestatud Tellijapoolse sisendiga, mis on saadud koolitavatelt ja koolituse vaatlustelt. Lõplikud koolitusmaterjalid antakse üle digitaalsel kujul pärast koolitusmooduli läbiviimist. Kõik õppematerjalidega seotud õigused tulevad üle Sotsiaalkindlustusametile. Tööde üleandmine kinnitatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tööde eest tasutakse iga mooduli järel, pärast iseseisvate tööde tagasisidestamist. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

4. Keskkonnahoidlikud lahendused

Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi: töökoosolekud ja muud kohtumised viiakse läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

5. Nõuded koolitajale

5.1. Täitja peab tagama koolitajate arvu selliselt, et on võimeline läbi viima koolituse vastavalt tehnilises kirjelduses (sh õppekavas) toodud eesmärkidele ja sisule.

5.2. Täitja kaasab koolituse läbiviimisesse vastavalt mooduli teemadele sobivad valdkondliku koolitamise kogemusega koolitajad ja vajadusel kaasates täiendavad eksperdid. Tellija poolt etteantud kompetentsid koolitajale peavad olema tagatud koolitajate peale kokku.

5.3. Täitjal on õigus vahetada või lisada pakkumuses nimetatud koolitajaid ainult pärast lepingu sõlmimist tingimusel, et Tellija on andnud eelneva kirjaliku nõusoleku ja koolitaja asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga.

5.4. Arvestades koolituse iseloomu ning seotust laste heaolu valdkonnaga, tagab täitja koolituste läbi viimisel koolitajad, kes ei ole toime pannud süütegu alaealise vastu ega

5

isikuvastast süütegu ning kelle suhtes ei ole koolituste toimumise ajal pooleli menetlust nimetatud süütegudega seoses. Koolitajatel peab olema: I mooduli I teema koolitajal peab olema vähemalt riiklikult* tunnustatud kõrghariduse II aste õppekavagrupis*** õigus või sotsiaalteadus ja süvendatud teadmised laste õigustest ning nende tagamisest sh laste õiguste tagamisest kinnisel teenusel. I mooduli II teema koolitajal peab olema vähemalt riiklikult* tunnustatud kõrgharidus I aste õppekavarühmas sotsiaaltöö ja nõustamine või õppekavagrupis sotsiaalteadustes ja vähemalt 3 aastane töökogemus grupiprotsesside ja/või grupitööde läbiviimise koolitajana/õppejõuna**. II mooduli koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste õppekavarühmas psühholoogia ning praktiline töökogemus traumakogemusega lastega töös. III mooduli koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste õppekavarühmas psühholoogia ja miljööteraapia meetodi järgi töötamise kogemus või muu riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste ja miljööteraapia meetodi järgi töötamise kogemus ja vähemalt 3 aastane töökogemus traumakogemusega lastega töötavas asutuses. IV mooduli koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste õppekavagrupis sotsiaalteenustes või sotsiaalteadustes ja läbitud Taastava õiguse koolitaja koolitus ning vähemalt kolme aastane töökogemus taastava õiguse vahendajana. V mooduli koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste õppekavagrupis sotsiaalteenustes või sotsiaalteadustes ja läbitud VERGE metoodika instruktori koolitus ning vähemalt kolme aastane töökogemus VERGE instruktorina. VI mooduli koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste õppekavagrupis sotsiaalteadustes või õppekavarühmas sotsiaaltöö ja nõustamine või muu sotsiaalvaldkonna kõrgharidus ning laialdased teadmised enesemääratlemis teooria rakendamisest. VII mooduli koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste õppekavagrupis sotsiaalteadustes või õppekavarühmas sotsiaaltöö ja nõustamine ja/või töökogemus lapsepõhise võrgustiku juhina (juhtumikorraldajana)/koolitaja (õppejõud). *Riiklikult tunnustatud kõrghariduse I astme all peetakse silmas bakalaureuse kraadi või rakenduskõrgharidust ja II aste magistrikraad või sellega võrdsustatud tase. Välismaal väljastatud diplomite puhul peab isik tõendama, et õppeasutus on diplomi väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus. **koolitaja (k.a õppejõud) töökogemuse all peetakse silmas koolitusi, mis kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt. ***õppekavarühm/õppekavagrupp- hankija peab silmas Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrus nr 62 „Kõrgharidusstandard” Lisas 3 sätestatud õppekavarühmasid ning nende jaotust.

Raamleping (KLAT baaskoolitused) V osa Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski maantee 80, 15092 Tallinn (edaspidi käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel Maret Maripuu ja .........................................., registrikood ....................., asukoht ........................ (edaspidi käsundisaaja), mida esindab ......................................., edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Leping sõlmitakse RHS § 30 lõike 1 alusel, lähtudes käsundisaajaga XX.XX.XXXX sõlmitud

raamlepingust nr ............................ 1.2 Lepingu eseme detailsem kirjeldus on toodud lisas 1 (tellimus). 1.3 Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

2. Lepingu maksumus ja maksetingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale läbiviidud koolituse eest vastavalt raamlepingu lisas 2

toodud hinnale XXXX eurot (edaspidi hind). Hinnale lisandub käibemaks. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.

3. Kontaktisikud 3.1 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:

3.1.1 käsundiandja kontaktisik on ............................................................ 3.1.2 käsundisaaja kontaktisik on ............................................................

4 Lõppsätted 4.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 4.2 Lepingule kehtivad kõik poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud raamlepingus nr ......................

sätestatud tingimused. 4.3 Käesoleva hankelepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.

4.4 Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis puudutavad käesoleva lepinguga sätestatud koolituste läbiviimist.

5 Lisad 5.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: 5.1.1 Lisa 1 - tellimus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

Raamleping (KLAT baaskoolitused) V osa nr 5.2-9/5689-1 Sotsiaalkindlustusamet registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Osaühing VERGE EESTI registrikood 12500417 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida esindab juhatuse liige Airiin Demir, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Kõrge abivajadusega laste ja noortega töötavate

spetsialistide baaskoolitused“ (viitenumber 302834) tulemusena hanke osas V. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – hankelepingu projekt.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on koolituste läbiviimine, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Hanget rahastatakse riigieelarvest ja välisrahastuse puhul projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu.

1.8. Leping kehtib kuni 31.12.2027.

2. Tellimuse esitamine ja täitmine 2.1. Lepingu täitmine toimub vastavalt käsundiandja vajadustele sõlmitud hankelepingute alusel

lepingu lisas 2 fikseeritud hindade kohaselt. 2.2. Tellimus esitatakse käsundisaaja volitatud esindaja e-posti aadressile. 2.3. Alla 10 000 eurose eeldatava käibemaksuta maksumusega tellimuse puhul kirjalikku

hankelepingut ei sõlmita ning teenuse tellimise aluseks on tellimuses sätestatud tingimused, käsundisaaja poolt esitatud pakkumus ning tellimusega seotud ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud kokkulepped. Kui tellimuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 10 000 eurot või rohkem, sõlmitakse hankeleping kirjalikult.

2.4. Raamlepingus ei fikseerita kõiki hankelepingu tingimusi, kuid raamlepingu tingimused kohalduvad ka raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele, välja arvatud juhul, kui hankelepingus on sätestatud teisiti.

2.5. Käsundisaaja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Lepingu eeldatav kogumaksumus hanke osas V on 10 714 eurot, millele lisandub

käibemaks.Lepingu lõplik maksumus kujuneb vastavalt sõlmitud hankelepingutele. 3.2. Lepinguga fikseeritakse lisas 2 toodud moodulite maksumused 12 kuuks vastavalt

käsundisaaja esitatud pakkumusele. Hiljemalt 30 päeva enne 12 kuu möödumist lepingu sõlmimisest võib käsundisaaja teha käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldava

ettepaneku hindade korrigeerimiseks (muutmisavaldus). Hindu võib tõsta vastavalt ettepaneku esitamisele eelneva 12 kuu tarbijahinnaindeksi (THI) muutusele, lähtudes Eesti Statistikaameti andmetest, kuid mitte rohkem kui 4%. THI negatiivse muutuse korral ei saa käsundisaaja muutmisavaldust esitada.

3.3. Kui käsundisaaja ei tee punktis 3.2 sätestatud tähtajaks muutmisavaldust, kehtivad lepingu lisas 2 fikseeritud hinnad edasi.

3.4. Muutmisavalduse saamisest arvates on käsundiandjal 10 (kümne) tööpäeva jooksul võimalik kontrollida muutmisavalduses toodud hindade vastavust lepingu tingimustele ja esitada vajadusel põhjendatud vastuväide.

3.5. Muutmisavalduses toodud hinnad jõustuvad 30 päeva möödudes arvates muutmisavalduse esitamisest, kui käsundiandja ei ole vastuväidet esitanud või käsundisaaja aktsepteerib vastuväite ja on esitanud käsundiandjale vastuväitega kooskõlas oleva muutmisavalduse. Viimasel juhul lepivad pooled kokku uute hindade jõustumisaja, mis ei või olla lühem kui kaks (2) nädalat sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldava kokkuleppe tegemisest.

3.6. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

3.7. Käsundiandja tasub käsundisaajale pärast iga koolituse läbiviimist ja lepingu lisa 1 punktis 5 nimetatud dokumentide kinnitamist käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. Käsundisaaja esitab käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime Taimi Nilson, lepingu numbri 5.2-9/5689-1. riigihanke viitenumbri 302834 ning hankelepingu osa viitenumbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus koolitaja(te) vahetuseks, peab ta

selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Koolitaja(te) vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

4.2. Käsundisaajal on õigus: 4.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 4.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,02% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

4.3. Käsundisaaja on kohustatud: 4.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 4.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

4.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 5.1 alusel määratud tähtajaks.

4.4. Käsundiandjal on õigus: 4.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 4.4.2. anda käsundisaajale juhiseid; 4.4.3. põhjendatud juhtudel nõuda käsundisaajalt koolitaja väljavahetamist.

4.5. Käsundiandja on kohustatud: 4.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 4.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 4.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 4.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda

käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

5.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

5.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt üle läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

5.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

5.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

5.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

6. Intellektuaalne omand6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose käsundiandjale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata käsundisaajalt üle käsundiandjale.

6.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas, mis on autori isikust lahutamatud ja ei ole üleantavad, kohustub käsundisaaja mitte teostama oma õigust teose puutumatusele ega õigust vaidlustada moonutusi ja teisi ebatäpsusi viisil, mis takistaks käsundiandjal teose sihtotstarbelist kasutamist, sealhulgas teose muutmist, täiendamist või parandamist. Juhul kui käsundisaaja teostab oma õigust teose täiendamisele või parandamisele või õigust teos tagasi võtta, on ta kohustatud hüvitama käsundiandjale tekkinud kahju.

6.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et käsundiandja näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning käsundisaaja ärinime ja/või kaubamärgi.

6.4. Käsundisaaja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine käsundiandjale käesolevas peatükis sätestatud moel. Käsundiandjal on õigus käsundisaaja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks käsundisaajalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

6.5. Kui käsundisaaja poolt käsundiandjale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt käsundisaajalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud käsundisaajaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub käsundisaaja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda käsundiandjale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad käsundiandjal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

6.6. Kui käsundisaaja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu käsundiandjale edasiandmiseks või kui käsundisaaja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb käsundiandjale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

6.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt käsundiandjale.

6.8. Käsundisaaja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel käsundisaaja poolt tekib käsundiandjale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

6.9. Käsundisaaja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning käsundisaajal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet käsundiandja vastu.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Käesolevas peatükis kirjeldatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest võib käsundiandja nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot.

7.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.4. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

7.6. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

8. Teadete edastamine ja kontaktisikud 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Käsundiandja kontaktisik on Taimi Nilson, telefoninumber 51916630, e-post:

[email protected]. Käsundisaaja kontaktisik on Airiin Demir, telefoninumber 56453347, e-post:

[email protected]. 8.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

8.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

9. Lõppsätted9.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

9.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

9.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).

9.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Airiin Demir peadirektor juhatuse liige