Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa Oviir

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kantselei

[email protected]

Teie 05.02.2026 Meie 19.02.2026 nr 2.3-8/26/492-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole küsimusega, mis puudutab tööandja poolt eriliiki

isikuandmete küsimist ja sellega seonduvaid isikuandmete kaitse reegleid. Teadmata täpseid

asjaolusid, sh millised on tööandja andmekaitsetingimused ning kuidas toimub reaalne

andmetöötlus, saan anda üldisi selgitusi.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks

olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Isikuandmete hulka kuuluvad inimese nimi, isikukood,

kontaktandmed jms. Õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks on sätestatud IKÜM artiklis 6

lõikes 1.

Eriliiki isikuandmete loetelu on toodud IKÜM artiklis 9 lõikes 1. Eriliiki isikuandmeteks on

andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised

veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks

tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku

seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Eriliiki isikuandmete puhul peab lisaks IKÜM artiklist

6 lõikes 1 toodud õiguslikule alusele esinema ka mõni IKÜM artiklis 9 lõikes 2 toodud eranditest.

Seega andmed, mis puudutavad inimese seksuaalset sättumust, rassi või terviseandmeid, vajavad

lisaks IKÜM artiklis 6 lõikes 1 toodud õiguslikule alusele IKÜM artiklis 9 lõikes 2 toodud erandit.

Selliseid isikuandmeid töödeldes peab tööandja selgelt välja tooma, mis on nende eriliiki

isikuandmete kogumise õiguslik alus ja eesmärk.

Pöördumises tõite välja, et küsimustik on töölesoovijale täitmiseks vabatahtlik. Sellest võib

eeldada, et tööandja peab andmete kogumise aluseks inimese nõusolekut. Siinkohal on oluline

rõhutada, et töösuhete kontekstis ei ole nõusolek reeglina sobivaim õiguslik alus, sest töötaja ja

tööandja on erinevatel võimupositsioonidel. 1 Nimelt peab nõusolek vastama neljale samaaegselt

kohalduvale tingimusele ehk nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja

ühemõtteline. Muuhulgas saab nõusolekut igal hetkel tagasi võtta.2

Voliniku hinnangul on küsitav nõusoleku vabatahtlikkus. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult

antuks, kui inimesel puudub vaba valikuvõimalus või ta ei saa nõusoleku andmisest kahjulike

tagajärgedeta keelduda või seda tagasi võtta. Kirjeldatud küsimustiku puhul võib töölesoovijale

jääda mulje, et selle täitmine on kohustuslik ning täitmisest keeldumine võib vähendada tema

1 Suunised 05/2020 nõusoleku kohta vastavalt määrusele 2016/679. Veebilink: https://www.aki.ee/nousolek 2 Isikuandmete töötleja üldjuhend, 9. ptk. Nõusoleku küsimine. Veebilink: https://www.aki.ee/9-peatukk-nousoleku-

kusimine

2 (2)

võimalust valituks osutuda, st keeldumisega kaasnevad talle kahjulikud tagajärjed. Seetõttu on

küsitav nõusoleku vabatahtlikkus ja seeläbi selle kehtivus töölesoovija isikuandmete töötlemiseks.

Lisaks peab töölesoovija olema teadlik, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse. Tööandja peab

enne andmete tegelikku kogumist töölesoovijale arusaadavalt selgitama, kuidas isikuandmeid

töödeldakse ja milliseid andmeid kogutakse. Töölesoovijal peab olema võimalus tutvuda

andmekaitsetingimustega. Selgitus isikuandmete töötlemise kohta ja viide

andmekaitsetingimustele on olulised, et töölesoovija saaks teha teadliku otsuse nõusoleku

andmisel. Selge ja läbipaistev andmetöötlus on osa läbipaistvuse põhimõtte rakendamisest, mis

tuleneb IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist a.

Mis puudutab anonüümsete andmete kasutamist ning eesmärki koondtulemuste jälgimiseks, siis

ka peab see olema andmekaitsetingimustes üheselt ja eristatult välja toodud ning samuti

töölesoovijale tutvustatud. Isikuandmed saavad olla anonüümsed üksnes juhul, kui neid ei ole

võimalik tagasi keerata isikustatud andmeteks. Teisisõnu, tööandja peaks suutma tagada ja

tõendada, et kogutud andmed on anonüümsed, need on eraldi teistest kandideerimisprotsessis

kogutud andmetest ning selgitama töölesoovijatele, mis on selliste andmete kogumise eesmärk.

Kokkuvõtlikult, nõusolek ei pruugi olla kirjeldatud olukorra puhul sobiv ja asjakohane õiguslik

alus, sest nõusoleku vabatahtlikkus on küsitav. Lisaks ei ole selge, kas töölesoovija saab anda

nõusoleku selliselt, et ta saab aru, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse, sh kui kaua neid

säilitatakse. Kui tööandja siiski leiab, et tal on selliste eriliiki isikuandmete kogumiseks ja

edasiseks töötlemiseks õiguslik alus, selge ja õiguspärane eesmärk, peab ta enne andmete tegelikku

kogumist arusaadavalt selgitama, kuidas töölesoovija isikuandmeid töödeldakse ja milliseid

andmeid kogutakse. Seda millisel õiguslikul alusel tööandja töötleb töölesoovijate isikuandmeid,

peab selgitama tööandja ise.

Loodan, et vastusest on abi.

Lugupidamisega

Grete-Liis Kalev

jurist

peadirektori volitusel