Meediapäring
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/26/685-1 |
| Registreeritud | 19.02.2026 |
| Sünkroonitud | 20.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Postimees |
| Saabumis/saatmisviis | Postimees |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Mees suri ning tema lähedased kahtlustavad Karell Kiirabi meditsiinitöötajate võimalikku viga: inimest ei hospitaliseeritud ning ta jäeti koju. Kui ta järgmisel
päeval siiski haiglasse viidi, teatasid arstid, et oli juba liiga hilja, ning patsient suri. Lahkunu lähedased
- tema elukaaslane ja lapse ema ning lahkunu täisealine poeg
- esitasid kiirabile kaebuse, kuid said vastuseks, et ilma pärimistunnistuseta
ei tegele raviasutus kaebuse läbivaatamise ega lahkunu isikuandmete töötlemisega. Poeg lisas oma bioloogilise suguluse tõendamiseks ka sünnitunnistuse, kus on märgitud tema isa.
Kas raviasutus võib tõepoolest keelduda lähedaste kaebuse läbivaatamisest ja sisejuurdluse läbiviimisest? Kas see tähendab, et juhul, kui lahkunul puuduvad ametlikud
pärijad, võib raviasutus ametlikel alustel oma töötajate võimalikku viga varjata?
Lähedased saavad pärimismenetlusse astuda alles kuu aja pärast (isik suri jaanuari lõpus). Nad kardavad, et kui möödub veel üks kuu, võib raviasutus vastata,
et juhtunust on möödunud liiga palju aega ning asjaolusid ei ole enam võimalik tuvastada.
Kas saate anda kommentaari, mida peaksid lähedased sellises olukorras tegema ning kas raviasutus käitub õiguspäraselt, kui keeldub kaebust läbi vaatamast?
