Vastus kirjale "Teabenõue: invatranspordi teenuse (tasuline) nõuded eriotstarbelisele sõidukile ja juhile – Tartu Hooldekodu"

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Ero Kukk

Tartu Hooldekodu

[email protected]

Teie 04.02.2026

Meie 19.02.2026 nr 4-9/26/91-2

Vastus kirjale "Teabenõue: invatranspordi

teenuse (tasuline) nõuded eriotstarbelisele

sõidukile ja juhile – Tartu Hooldekodu"

Austatud hr Ero Kukk

Tänan Teid pöördumise eest!

Veo korraldamine, load

Ühistranspordiseaduse § 41 lõike 2 punktiga 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122025019) on

kehtestatud erand:

Kuni üheksa istekohaga sõiduautoga tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud taksovedu,

on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud, välja arvatud juhul,

kui: 1) vedu korraldab omavalitsusüksus oma elanike veoks sotsiaaltranspordina

tervishoiuteenuse, apteegiteenuse või muu samalaadse teenuse kättesaadavamaks muutmiseks.

Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna hoolekandeteenistusest saadud informatsiooni

kohaselt ei peeta Tartu Hooldekodu poolt küsitud teenuse osutamist omavalitsuse poolt

korraldatava üldhooldusteenuse osaks ning leitakse, et vajalik on vedajal ühenduse tegevusloa ja

sõidukil ühenduse tegevusloa tõestatud koopia olemasolu.

Kohalikele omavalitsustele on antud õigus ise otsustada, millisel viisil ja milliste volituste ning

hooldusplaanide alusel milliseid sotsiaalteenuseid osutatakse.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 20 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025029) ja

sotsiaalkaitseministri 19.03.2023 määruse nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatava

ööpäevaringse üldhooldusteenusele“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/122062023011) kohaselt on

sätestatud, et teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning

muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Sotsiaalkindlustusamet on koostanud kohalikele omavalitsustele abiks juhendi

„Sotsiaaltransporditeenuse juhendi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule“

(https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

02/Sotsiaaltransporditeenuse%20juhend_2023.pdf)

2 (4)

Taksoga veoteenuse korduvaks kasutamiseks lepingu sõlmimisel on oluline, et teenuse osutaja

omab kehtivat taksoveoluba. (ÜTS § 54 lõige 1). Taksoveoks loetakse teeliikluses sõitjate vedu

tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või

sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine (ÜTS § 3 lõige 2). Taksoveo lube annavad oma

haldusterritooriumil välja kohalikud omavalitsused. Taksoveo tegevuslubade kohta info on avalik

ja kättesaadav majandustegevuse registrist.

(https://mtr.ttja.ee/taotluse_tulemus/eriotsing/taksoluba?_reset=1&m=123).

Nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele (ÜTS § 64) ning poolte õigused ja kohustused

taksoveol (ÜTS § 65).

Mis puutub sõiduki registreerimisse eriotstarbelise sõidukina ja kasutusotstarbe märget

liiklusregistris, siis Teile täpse vastuse andmiseks palume saata sõiduki riikliku

registreerimismärgi andmed või andmed sõiduki täismassi kohta, siis saame anda vastuse ka

küsimusele, kas sõiduki juhtimiseks on sõidukijuhil vaja B-kategooria või mingi muu kategooria

luba.

Sõidumeeriku kasutamist reguleerivad Liiklusseaduse § 130 ja § 131. Vastavalt LS § 130 viidatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 2 p.1.b) peab sõidumeerik

olema paigaldatud autoveo korral, mille puhul teostatakse vedu reisijateveoks kasutatavate

sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht

kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud. Kui eelnimetatud §-des sätestatud erandid

sõidumeeriku nõuete mitterakendamise suhtes ei kohaldu, siis on sõidukijuhil sõidumeeriku

kasutamise kohustus. Sõidumeeriku kasutamise kohustus puudub juhil reisijateveo korral

sõidukiga, mis on üheksa või vähema inimese veoks (juht kaasa arvatud) ettenähtud.

Nõuded sõidukile

Kohalduvad tüübikinnituse ja turule laskmise ning üksiksõiduki tüübikinnitusega,

ümberehitusega, liiklusregistris registreerimisega seotud haldusnormid ja tehnilised nõuded, mis

on toodud järgmistes õigusaktides:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu sõidukite tüübikinnituse raammäärus (EL) 2018/858

 MKMi määrus nr 37 „ Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse,

üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“

 MKMi määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“

 MKMi määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“

 MKMi määrus nr 19 „ Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“

Kui ülaltoodud õigusaktides tehnilised nõuded puuduvad, siis juhindutakse ÜRO Euroopa

Majanduskomisjoni Viini 1968. a „Teeliikluse konventsioonist” või autoehituse üldpraktikast (s.o.

standardid, normid, autoehituse hea tava). Sõidukid peavad olema ehitatud ja varustatud selliselt,

et oleks tagatud liikluses osalejate turvalisus ning liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase.

Kui sõidukile teostatakse teise astme valmistaja poolt ümberehitus, mille sisuks on

ratastoolikohtade ja/või kanderaamikohtade sõidukile lisamine, peab sõiduki ümberehituse

teostaja tõendama esitatud dokumentide, katsetuste, ekspertiisi või kontrollimise alusel sõiduki

nõuetele vastavust vastavalt kehtivatele tehnonõuetele, standarditele jm.

MKMi määruse nr 37 järgi on nõutud (EL) määruse või direktiivi, E-reegli või muu

3 (4)

normdokumendi kohase sertifikaadi, katsekoja katseprotokolli või kinnituse, valmistaja tunnistuse

esitamine, mis kinnitab piirväärtuste täitmist;

M1 sõidukikategooria ratastooliga juurdepääsetavate sõidukite ratastoolikohtade paigaldusnõuded

on toodud määruse (EL) 2018/858 II lisas ja selle III osa 3. liites. M2 ja M3 kategooria sõidukitesse

mõeldud ratastoolikohad (sh ratastoolikoha tähistusnõuded) peavad vastama ÜRO eeskirja nr 107

nõuetele.

Kuna tüübikinnituse raammäärus (EL) 2018/858 ega Eesti siseriiklikud sõidukite tehnonõuded ei

kehtesta spetsiifilisi nõudeid sõidukis olevale kanderaamikohale ja kanderaamile, siis kohalduvad

siseriiklikes või rahvusvahelistes standardites olevad asjaomased nõuded.

Sõidukisse paigaldatud kanderaamisüsteemidele, nende kinnituskohtadele ja patsiendi

transpordivahenditele kohalduvad nõuded on toodud näiteks standardites:

 Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus - EVS-EN 1789

 Kiirabiautodes kasutatavate patsiendi transpordi abivahendite spetsifikatsioonid - EVS-EN

1865

 Jt.

Kuid aktsepteeritakse ka alternatiivsetele nõuetele või standarditele vastavaid sõidukeid, kui

nende järgimisega on tagatud samaväärne liiklusohutuse tase.

Kui sõidukis on kohti, mis on ette nähtud ratastoolis või kanderaamil reisija transpordiks, siis need

on märgitud sõiduki registreerimistunnistusel ratastooli ja/või lamamiskohtadena sõiduki

märkuste lahtrisse, kuhu on samuti märgitud ka kanderaam kui lisaseade.

Üldiselt M1 kategooria sõiduki ratastooli ja kanderaami nõuetest ja nendes reisija sõidutamist:

 Kui sõidukis on kohti, mis on ette nähtud ratastooliga reisija transpordiks, siis loetakse

ratastooli asukohti isetekohtadeks ning ratastooli asukohad peavad vastama asjaomastele

nõuetele (näiteks: MKM nr 42 lisa 1 koodi 618 ja koodi 620 jt).

 Kui sõidukis on kohti, mis on ette nähtud kanderaamil reisija sõidutamiseks, siis loetakse

neid asukohti lamamiskohtadeks, millele kohalduvad sõidukivalmistaja poolt ettenähtud

nõuded (tulenevalt rakendatud standardist).

 Ratastooliga reisija transpordil kasutatav ratastooli kinnitus- ja ratastooli kasutaja

turvasüsteemi (ingl. k lühend WTORS) peab koosnema samas süsteemis kasutamiseks

valmistatud komponentidest, olema töökorras ning hõõrumis-, kulumis- ja

rebenemisjälgedeta ning vastama valmistaja poolt ettenähtule ning vastama MKM määruse

nr 42 lisa 1 koodi 620 lõigetele 2, 3, 4, 8 ;

 Iga ratastooli asukoht peab olema varustatud kinnituspunktidega, mille külge peab olema

võimalik kinnitada ratastooli kinnitus- ja ratastooli kasutaja turvasüsteem (WTORS) ning

mis vastavad ratastooli kinnitus- ja ratastooli kasutaja turvasüsteemi lisanõuetele (, mis on

toodud määruses (EL) 2018/858);

 Iga ratastooli asukoht peab olema varustatud ratastoolis reisijale ettenähtud turvavööga,

mis vastab ratastooli kinnitus- ja ratastooli kasutaja turvasüsteemi lisanõuetele(, mis on

toodud määruses (EL) 2018/858);

 Kanderaami, kui ka ratastooli kinnitus- ja ratastooli kasutaja turvasüsteemi

kinnituspunktid, peavad olema vabad mustusest, korrosioonist ning muudest teguritest, mis

võivad takistada või raskendada kanderaami või ratastooli kinnitamist;

 Kanderaamil reisijat peab olema võimalik kinnitada reisija turvasüsteemiga kanderaamile

stabiilsuse ja ohutuse tagamiseks transportimise ajal nii sõidukis kui ka selle välisel

4 (4)

liigutamisel.

 Ratastooli ja kanderaami asukohas ei tohi olla ratastoolis reisijat ohustavaid

konstruktsioone.

 Ratastooli või kanderaami asukohas kinnitatud ratastool või kanderaam ja selles olev

reisija ei tohi tekitada ohtu teistele reisijatele ega juhile.

 Sõidu ajal peab olema tagatud, et näiteks sõidukis olev pagas või muud esemed oleksid

nõuetekohaselt kinnitatud ja ei mõjutaks ratastooli/kanderaami ja selles viibiva reisija

turvasüsteemi – et oleks piisavalt ruumi turvasüsteemide kinnitamiseks ja avamiseks, ning

oleks välditud selle ootamatu lahti tulemine.

 Ratastooliga/kanderaamiga reisija sõidutamisel peab arvestama reisija tervisliku

seisundiga, seda nii ratastooli/kanderaami valikul kui ka reisija kinnitamisel

ratastooli/kanderaami kinnitus- ja ratastooli/kanderaami kasutaja turvasüsteemiga ning

juht peab reisija tervislikku seisundit silmas pidama oma sõidustiili valikul.

 Liiklusseadus paneb vastutuse sõidukis reisijate õige ja nõuetekohase turvasüsteemiga

kinnitamise eest eelkõige sõiduki juhile, mistõttu juht peab olema teadlik kuidas seda

õigesti teha. Näiteks sõiduki juht peab teadma:

a. kus asuvad kinnitatava kanderaami ja ratastooli kinnituspunktid (, sest

kanderaami/ratastooli valmistaja poolt ettenähtud transpordi kinnituskohad või -punktid

asuvad ja on konstrueeritud erinevatel ratastoolidel erinevalt);

b. kuidas toimub kanderaami/ratastooli õige käsitsemine;

c. kuidas isikut ohutult turvasüsteemi kinnitada – metoodikat (näiteks ei tohi turvasüsteemi

kinnitada ratastooli osade külge või üle nende ratastooli osade, mis on eemaldatavad –

rattad, jalatoed, käetoed jt osad).

Ratastooliga reisija sõidukis transportimisel on soovitav kasutada ratastooli, mille ehitus vastab

standardi ISO 7176-19 asjaomase osa nõuetele, et see peaks vastu erinevates sõidutingimustes

avalduvatele jõududele/koormusele. ISO 7176-19 nõuetele vastavad ratastoolid on ettenähtud

transpordivahendites kasutamiseks - neile on tehtud kokkupõrketestid, omavad tugevamat raami,

peatugesid ning sobilikke punkte/aasasid turvavarustuse kinnitamiseks. Antud Soovitus on toodud

ka mitmetes ELi ja rahvusvahelistes õigusaktides ning muudes juhistes, ja üldiselt selle

eesmärgiga, et ratastooli kasutajad, nende isikute hooldajad (eraisikud, hooldeasutused, haiglad)

ja neile transporditeenuse osutajad peaksid pöörama sellele rohkem tähelepanu.

Sõidukis reisija tarnsportimiseks kasutatavate kanderaamide nõuded on toodud eespool nimetatud

standardites.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Linna

ekspert

sõidukite tehnoosakond

Ene Pill

juhtivekspert

Veonduse järelevalve osakond

[email protected]