Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks

Lisa 1

EELNÕU

KÄSKKIRI

Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja

nr 1-3/76 " Toetuse andmise tingimused

ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ eelnõu muutmine

Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012.

a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktiga 2 ja Vabariigi Valitsuse

9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“

1. Muudan siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused

ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ alljärgnevalt:

1.1. muudan käskkirja punkti 1.3.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas

käsitletakse tegevuste elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse

osakonda (edaspidi elluviija).“;

1.2. muudan käskkirja punkti 2.4.1.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja I vahetuse avaliku konkursi korras leitud

partnerid Tallinna Strateegiakeskus; Elva vald, mida esindab Elva Vallavalitsus; Saarde

vald, mida esindab Saarde Vallavalitsus; Saaremaa vald, mida esindab Saaremaa

Vallavalitsus; Narva linn, mida esindab Narva Linnakantselei; Kohtla-Järve linn, mida

esindab Kohtla-Järve Linnavalitsus; Rapla vald, mida esindab Rapla Vallavalitsus ja

Viljandi linn, mida esindab Viljandi Linnavalitsus ning II vahetuse avaliku konkursi korras

leitud partnerid Hiiumaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus,

Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Valga Vallavalitsus

ning Võru Linnavalitsus.”;

1.3 muudan käskkirja punkti 5 ja sõnastan selle järgmiselt:

”5. Tegevuste eelarve

Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal

2 (3)

1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja

kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks

580 000 100%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 406 000 70%

sh SKA 406 000

1.2 Riiklik kaasfinantseering 174 000 30%

sh SKA 174 000

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Koolitused ennetusalase kompetentsi

arendamiseks ning riskikäitumise

ennetamiseks

460 000 100%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70%

sh TAI 322 000

2.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30%

sh TAI 138 000

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude

ja riskikäitumise ennetamiseks

460 000 100%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70%

sh TAI 322 000

3.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30%

sh TAI 138 000

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine

turvalisuse suurendamiseks

1 636 840 100%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 145 788 70%

sh Tallinna Strateegiakeskus 24500

sh Elva Vallavalitsus 24500

sh Saarde Vallavalitsus 24500

sh Saaremaa Vallavalitsus 24500

sh Narva Linnakantselei 24500

sh Rapla Vallavalitsus 24500

sh Kohtla-Järve Linnavalitsus 24500

sh Viljandi Linnavalitsus 24500

sh Hiiumaa Vallavalitsus 24500

sh Lääne-Nigula Vallavalitsus 24500

sh Kanepi Vallavalitsus 24500

sh Mustvee Vallavalitsus 24500

sh Paide Linnavalitsus 24500

sh Rakvere Linnavalitsus 24500

sh Valga Vallavalitsus 24500

sh Võru Linnavalitsus 24500

4.2 Riiklik kaasfinantseering 491 052 30%

sh Tallinna Strateegiakeskus 10500

sh Elva Vallavalitsus 10500

sh Saarde Vallavalitsus 10500

sh Saaremaa Vallavalitsus 10500

sh Narva Linnakantselei 10500

sh Rapla Vallavalitsus 10500

sh Kohtla-Järve Linnavalitsus 10500

sh Viljandi Linnavalitsus 10500

3 (3)

sh Hiiumaa Vallavalitsus 10500

sh Lääne-Nigula Vallavalitsus 10500

sh Kanepi Vallavalitsus 10500

sh Mustvee Vallavalitsus 10500

sh Paide Linnavalitsus 10500

sh Rakvere Linnavalitsus 10500

sh Valga Vallavalitsus 10500

sh Võru Linnavalitsus 10500

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 KOKKU 3 136 840,00 100%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ 2 195 788,00 70%

5.2 Riiklik kaasfinantseering 941 052,00 30%

5.3 Omafinantseering 0 0%

1.4 muudan käskkirja punkti 8.2.10 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2.10. säilitama kulu

abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18

viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.“;

1.5 muudan käskkirja punkti 12.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet

vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.“.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 2

EELNÕU

Seletuskiri „Siseministri 24. mai 2023. a

käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise

tingimused ennetava ja turvalise

elukeskkonna arendamiseks“

muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse siseministri 24. mai 2023. aasta käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise

tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT). Muutmine on

tingitud vajadustest kaasata TAT-i punktis 2.4 kirjeldatud tegevuse „Kohaliku tasandi

võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse arenguprogrammi teise

vahetuse partnerid ja eraldada neile tegevusteks vajalik eelarve.

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike

2 punktiga 2 ja Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 "Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine.

Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Marin Olo (e-post

[email protected], telefon 5332 2708). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected],

telefon 612 5042).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides.

Punktis 1.3.1 käsitletakse peale struktuurimuudatust toetatavate tegevuste elluviijana

Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonda.

Punkti 2.4.1.1 muudatusega sätestatakse, et toetatava tegevuse „Kohaliku tasandi

võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse kaasatakse kaheksa

II vahetuse partnerit, kelleks on Hiiumaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Kanepi

Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Valga

Vallavalitsus ning Võru Linnavalitsus. Partnerid hakkavad ellu viima TAT-i punktis 2.4.3.1.2 ja

2.4.3.1.3 kirjeldatud tegevusi.

Elluviija viis läbi 2025. aastal konkursi partnerite leidmiseks kohaliku omavalitsuse (edaspidi

KOV) turvalisuse arenguprogrammi läbimiseks ning mille tulemusel rahuldati kaheksa KOV-i

taotlust kaheksast maakonnast (Hiiu, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Valga ja Võru

maakonnast). Igast maakonnast saab võimaluse arenguprogrammis osalemiseks üks KOV.

2 (3)

Arenguprogrammi teine vahetus kaheksale KOV-ile toimub aastatel 2026–2028.

Arenguprogrammi esimene vahetus toimub aastatel 2023–2026 ning selles osalevad 8 KOV-i.

Arenguprogrammi kestus KOV-i jaoks on üldjuhul kaks aastat.

Taotluste sisu hindamise kriteeriumideks oli KOV-i poolt koostatud taotluse eesmärgipärasus

ja põhjendatus, KOV-i valmidus turvalisuse arenguprogrammis osalemiseks, KOV-i turvalisuse

valdkonna strateegiline vaade, KOV-i koostöövõime teiste maakonna KOV-idega ja KOV-i

suutlikkus arenguprogrammi läbi viia (sealhulgas kuluefektiivsus). Hindamiskomisjon KOVide

poolt esitatud taotluste hindamiseks oli moodustatud Siseministri käskkirjaga ning sellesse

kuulusid korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna, elanikkonnakaitse osakonna, strateegia- ja

arendusosakonna ja kriisivalmisuse osakonna nõunikud, kes omavad valdkondlikke

kompetentse, et hinnata kehtestatud kriteeriumide alusel esitatud taotlusi.

Taotlusi said esitada kohaliku omavalitsuse üksused ning taotlusele pidi olema lisatud KOV-i

kollegiaalne otsus arenguprogrammis osalemise ja tegevuste läbiviimise kohta. Üldiselt on

kohaliku omavalitsuse üksusel partneriks olemise vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik,

organisatsioonilised ja tehnilised eeldused toetatavate tegevuste elluviimiseks kavandatud

viisil.

KOV-ide suutlikkust arenguprogrammi tegevusi tulemuslikult ellu viia sõltub peamiselt

juhtkonna motiveeritusest, turvalisuse arenguprogrammi panustamise valmidusest ning

turvalisuse valdkonna tegevuste tähtsustamisest ning KOV rolli mõistmisel turvalise

elukeskkonna kujundajana.

Punkti 5 muudatusega sätestatakse toetatavate tegevuste eelarve tabel uues sõnastuses, kuid

muudetakse ainult tabeli järku nr 4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“. Muudatusega nähakse TAT-i lisatavatele partneritele ette eelarve nende

tegevuste läbi viimiseks. Iga partneri eelarve suuruseks on 35 000 eurot, millest 70% ehk

24 500 eurot moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ning 30% ehk 10 500 eurot moodustab

riiklik kaasfinantseering.

Kuna vastavalt punktile 1.1.2 ei ole toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude

hüvitamine riigiabi, siis kustutatakse punkti 8.2.10 lõpust viide riigiabi reeglitele.

Punkt 12.3 sõnastatakse järgmiselt – „Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse

abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4“.

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

3 (3)

5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad avaliku konkursi tulemusele ning võimaldavad

seatud eesmärkide saavutamist kavandatud ajaraami ja eelarve piires.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Eesti riigi vahenditest TAT-

i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

täiendavaid kulusid. Käskkirjaga rakendamisega tulu ei teenita.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi

Tugiteenuste Keskus), Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium).

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rakenduskava

seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning TAT-i lisatud partneritele.

Lisa 3

EELNÕU

KÄSKKIRI

Toetuse andmise tingimused ennetava ja

turvalise elukeskkonna arendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. Käskkiri „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) jaoks

ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri)

meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ järgmiste sekkumiste

(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:

1.1.1.1. spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks;

1.1.1.2. koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks;

1.1.1.3. alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise

kompetentsi loomine;

1.1.1.4. kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks.

1.1.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.1.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 kirjeldatud olulist kahju artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärkidele.

1.1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/10601 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu otsuses

1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

2 (14)

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti

2035“) nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega panustatakse regionaalselt

tasakaalustatud arengusse ja seda mõõdetakse „Eesti 2035“ alasihi „Hooliv

ühiskond“ näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Toetatavad tegevused panustavad

ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse edendamisse ja seda

panust mõõdetakse vastavate „Eesti 2035“ alasihi „Hooliv ühiskond“ näitajatega

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

(edaspidi teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna arendamine“.

1.1.6. TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia programmi

„Siseturvalisus“ meetme „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevuse

„Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ elluviimist.

1.1.7. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad

vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

1.2 Toetuse andmise eesmärk

1.2.1. Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem

Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset

kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset

osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast

konkurentsivõimet“ saavutamisesse.

1.2.2. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv,

koostöömeelne ja avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“ ning valdkondliku arengukava

„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärki „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine“.

1.2.3. Toetatavate tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning

juurutada võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada kohalikul tasandil turvalise

elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide

kindlakstegemist ja lahendamist. Samuti on eesmärk võimaldada maakondliku ja

kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlikel spetsialistidel omandada paremaid oskusi,

töövahendeid ja -meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele.

1.3 Elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitletakse

tegevuste elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonda

(edaspidi elluviija).

1.3.2. Elluviija partnerid on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tervise Arengu Instituut

(edaspidi TAI) ja avaliku konkursi korras leitavad kohalikud omavalitsused

(edaspidi KOV).

1.3.3. Tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ).

1.3.4. Tegevuste rakendusasutus on Siseministeeriumi välisvahendite osakond (edaspidi RA).

2. Toetatavad tegevused

2.1. Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks

2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendavad elluviija ja tema partner SKA.

3 (14)

2.1.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata tegevuse sisu ning

toetada ja jälgida partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks

moodustab elluviija juhtrühma. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada tegevuse

elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele

ja tulemuslikkusele.

2.1.1.3. Partneri ülesanne on keskmise ja kõrge riskitasemega noortele suunatud spetsialistide

koostöömudeli „Ringist välja“ (edaspidi „Ringist välja“ koostöömudel) arendamine,

rakendamine ja laiendamine, sealhulgas rakendamise kompetentsi viimine KOV-

idesse ning rakendamise toetamine riiklikul tasandil.

2.1.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.1.2.1. Tegevuse tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kuueteistkümnes KOV-is

„Ringist välja“ koostöömudelit ning selle abil on toetatud vähemalt 420 keskmise või

kõrge riskikäitumisega noort, et vähendada nende riskikäitumist.

2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. „Ringist välja“ koostöömudeli arendamine, rakendamine ja laiendamine

2.1.3.1.1. Kaardistatakse Eestis ja teistes riikides kasutatavaid spetsialistide tasandi koostöö- ja

juhtumikorralduse mudeleid keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks.

Kaardistuse tulemusena omab partner tervikvaadet juba toimivatest mudelitest.

Vajaduse korral tehakse õppereise teistesse Euroopa riikidesse, korraldatakse

ekspertide visiite ning koostatakse analüüse.

2.1.3.1.2. Arendatakse „Ringist välja“ koostöömudelit ning laiendatakse selle kasutamist

KOV-idesse üle Eesti. Arendamisel ja laiendamisel võetakse arvesse varasemalt

läbiviidud tegevuste tulemusi ja ilmnenud vajadusi ning punktis 2.1.3.1.1 nimetatud

tegevuste käigus saadud teadmisi ja kogemusi.

2.1.3.1.3. Täiendatakse „Ringist välja“ koostöömudeli koolitusprogrammi ja koolitusi,

sealhulgas töötatakse vajaduse korral välja uusi koolitusi, ning korraldatakse

koolitusi, seminare, nõustamisi ja jätkukoolitusi (sealhulgas e-õppe vormis) „Ringist

välja“ koostöömudeli võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele. Partner osaleb

väljaspool Eestit toimuvatel seminaridel ja konverentsidel kogemuste vahetamise

eesmärgil.

2.1.3.1.4. Koostatakse ja täiendatakse „Ringist välja“ koostöömudeli koolitus-, juhend- ja

teavitusmaterjale. Materjalid tehakse kättesaadavaks eelkõige elektrooniliselt,

vajaduse korral paberkandjal, sealhulgas kirjastatult.

2.1.3.1.5. „Ringist välja“ koostöömudelit kasutavate spetsialistide võrgustikud viivad läbi

võrgustikutöö kohtumisi, kus toimub juhtumite hindamine, probleemide tuvastamine

ja lahenduste otsimine koostöös noore, tema pere ning juhtumist lähtuvate

spetsialistidega.

2.1.3.1.6. Partner analüüsib „Ringist välja“ koostöömudeli rakendamise tulemuslikkust,

protsessi ja mõju ning seirab selle rakendamist KOV-ides.

2.1.3.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.12.2023 –31.12.2027.

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on 12 kuni 18-aastane noor, kellel on keskmise või kõrge

riskitasemega käitumine, noore lähedased või seaduslikud esindajad, noore usaldusisik

ning „Ringist välja“ koostöömudeli võrgustikku kuuluvad spetsialistid.

2.2. Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise

ennetamiseks

4 (14)

2.2.1. Elluviija ja partner

2.2.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner TAI.

2.2.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata sisu ning toetada

ja seirata partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks

moodustab elluviija juhtrühma. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada tegevuse

elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele

ja tulemuslikkusele.

2.2.1.3. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist,

milleks on arendada ja läbi viia rahvusvahelisel ennetusõppekaval European Universal

Prevention Curriculum (EUPC) põhinevad ennetuskoolitused

(edaspidi ennetuskoolitused).

2.2.2. Toetatava tegevuse tulemus

2.2.2.1. Toetatava tegevuse tulemusena arendatakse ja viiakse läbi ennetuskoolitusi, mis

aitavad kujundada maakonna ja kohalikul tasandil ühtset arusaama ennetusest,

edendada tõenduspõhiste meetodite kasutamist, võimestada kohalikku tasandit ning

tõhustada ennetusega tegelevate erinevate osapoolte (sealhulgas KOV,

haridusasutused, noorsootöö organisatsioonid, politsei, lastekaitse jne) ja tasandite

(näiteks juhid, spetsialistid) vahelist koostööd.

2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Ennetuskoolituste arendamine ja elluviimine

2.2.3.1.1. Ennetuskoolituste kvaliteedi tagamiseks ja koolituste pakkumise võimekuse

tõstmiseks korraldatakse koolitajate koolitusi, täienduskoolitusi ja supervisioone.

2.2.3.1.2. Ennetuskoolituste arendamiseks täiendatakse koolitusprogrammi ja õppematerjale

nii teemade kui metoodika osas, et tagada nende järjepidev aja- ja asjakohasus ning

vastavus sihtrühma vajadustele.

2.2.3.1.3. KOV-ides lastele ja noortele suunatud ennetuses tõenduspõhiste meetodite

kasutuselevõtu toetamiseks ja selles kohaliku tasandi võimestamiseks viiakse läbi

ennetuskoolitusi KOV-ide ja ennetustegevusse kaasatud osapoolte esindajatele (nii

lähiõppe kui veebiõppe vormis).

2.2.3.1.4. Luuakse veebikeskkond, mis võimaldab sihtrühmal pääseda ligi ennetuskoolitustega

seotud materjalidele ja vajaduse korral veebikoolitus(t)ele ning kus avaldatakse

teisigi ennetusvaldkonna ja selle arengutega seotud materjale.

2.2.3.1.5. Ennetuskoolituste mõju hindamiseks luuakse hindamissüsteem, kohandatakse eesti

keelde sobivad hindamisvahendid ning seiratakse muutusi osalejate teadmistes,

oskustes ja hoiakutes.

2.2.3.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.08.2023–30.06.2027.

2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuse sihtrühm on kohalikul, maakonna ja riiklikul tasandil ennetustööd

kavandavad, ellu viivad ja sellega kokku puutuvad juhid ja spetsialistid.

2.3. Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise

kompetentsi loomine

5 (14)

2.3.1. Elluviija ja partner 2.3.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner TAI.

2.3.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatavale tegevusele prioriteedid, suunata sisu ning

toetada ja seirata partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks

moodustatakse juhtrühm. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada elluviimisega

seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja

tulemuslikkusele.

2.3.1.3. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist,

milleks on kohandada, arendada ja läbi viia Rootsi Kuningriigis välja töötatud

programmil Stockholm Prevents Alcohol and Drug Problems (STAD) põhinev

sekkumisprogramm kohaliku tasandi toetamiseks alkoholi- ja narkootikumide kahjude

ennetamisel ja vähendamisel (edaspidi sekkumisprogramm).

2.3.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.3.2.1. Tegevuse tulemusena kohandatakse Eestile sekkumisprogramm ning viiakse seda läbi

KOV-ides. Selle tulemusel suureneb KOV-i tasandil erinevate osapoolte ja tasandite

vaheline koostöö, paraneb selgus vastutuses ja rollides ning oskus korraldada

järelevalve teostamist. Suurenevad meelelahutusasutuste teenindajate ja turvatöötajate

teadmised ja oskused tõkestada alkoholimüüki joobeseisundi tunnustega isikutele ja

alaealistele. Paraneb alkoholiseadusest tuleneva järelevalve teostamine KOV-i

tasandil.

2.3.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Sekkumisprogrammi ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine

2.3.3.1.1. Sekkumisprogrammi ettevalmistamiseks tutvutakse STAD-programmi tulemustega

ja rakendamist kirjeldavate materjalidega. Vajaduse korral korraldatakse kogemuste

vahetamise eesmärgil õppereise Rootsi Kuningriiki ja teistesse Euroopa riikidesse

ning välisekspertide visiite Eestisse.

2.3.3.1.2. Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel koostatakse selle kirjeldus ja töötatakse välja

juhendmaterjal KOV tasandil sekkumisprogrammi läbiviimiseks. Koostatakse

(sealhulgas tõlgitakse ja kohandatakse) sekkumisprogrammi läbiviimiseks vajalikud

materjalid (sealhulgas teavikud, jaotusmaterjalid ja teised töövahendid).

Sekkumisprogrammi tutvustatakse kohtumistel, koosolekutel, seminaridel ja teistel

asjakohastel üritustel.

2.3.3.1.3. Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel töötatakse välja vastutustundliku

alkoholimüügi ja teeninduse koolitused teenindajatele ja meelelahutusasutuste

töötajatele ning koolitused järelevalvega seotud spetsialistidele (sealhulgas politsei,

KOV spetsialistid). Tõlgitakse, kohandatakse ja avaldatakse seonduvad materjalid.

Töötatakse välja tehniline lahendus e-koolituste pakkumiseks ning hangitakse ja

koolitatakse koolitajaid eelkõige kontaktõppe läbiviimiseks.

2.3.3.1.4. Sekkumisprogrammi katsetatakse vähemalt kahes piirkonnas, kus viiakse läbi

koolitusi, korraldatakse kohtumisi ja seminare, sealhulgas KOV sekkumisprogrammi

meeskonna juhendamiseks, ning kaardistatakse tulemusi.

2.3.3.1.5. Võetakse arvesse sekkumisprogrammi katsetamise tulemusi ja ilmnenud vajadusi

ning vajaduse korral täiendatakse selle kirjeldust, juhendmaterjale ja sellega seotud

koolitusi.

2.3.3.1.6. Sekkumisprogrammi katsetamise järel toimub sekkumisprogrammi elluviimine,

arendamine ja laiendamine.

2.3.3.1.6.1. Partner toetab ja suunab KOV-is moodustatud sekkumisprogrammi meeskonda ja

selle juhti regulaarselt sekkumisprogrammi tegevuste elluviimisel ning seirab selle

elluviimist.

6 (14)

2.3.3.1.6.2. Partner tagab sekkumisprogrammi järjepideva arendamise lähtuvalt elluviimise

käigus kujunevatest vajadustest.

2.3.3.1.6.3. Sekkumisprogramm võetakse igal aastal kasutusele vähemalt kahes uues

piirkonnas.

2.3.3.1.7. Valmistatakse ette ja viiakse läbi sekkumisprogrammiga seonduvaid teavitustegevusi

(sealhulgas meediasõnumite, artiklite ja visuaalsete materjalide koostamine,

kujundamine, avaldamine ja levitamine) ning korraldatakse üritusi

(näiteks seminare) või osaletakse asjakohastel üritustel sekkumisprogrammi

tutvustamiseks ja kogemuste vahetamiseks.

2.3.3.2. Sekkumisprogrammi tulemuslikkuse ja mõju hindamine

2.3.3.2.1. Hinnatakse sekkumisprogrammi rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas muutusi

osapoolte tegevustes vastavalt soovitud eesmärgile.

2.3.3.2.2. Töötatakse välja sekkumisprogrammi hindamise metoodika, vajaduse korral

tellitakse uuringuid või analüüse sekkumisprogrammi protsessi, rakendamise ja mõju

hindamiseks.

2.3.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.05.2023–31.12.2027.

2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuse sihtrühm on KOV-i personal, kohalikud ettevõtjad, klienditeenindajad ja

klienditeenindajaid koolitavate õppe- ja koolitusasutuste personal, turvateenistujad,

alkoholi ja uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamisega tegelevad üksused

või spetsialistid, sealhulgas mittetulundusühingutest, Politsei- ja Piirivalveameti,

Politsei- ja piirivalvekolledži ning teiste valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste

teenistujad ja töötajad.

2.4. Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

2.4.1. Elluviija ja partner

2.4.1.1.Tegevust rakendavad elluviija ja I vahetuse avaliku konkursi korras leitud partnerid

Tallinna Strateegiakeskus; Elva vald, mida esindab Elva Vallavalitsus; Saarde vald,

mida esindab Saarde Vallavalitsus; Saaremaa vald, mida esindab Saaremaa

Vallavalitsus; Narva linn, mida esindab Narva Linnakantselei; Kohtla-Järve linn, mida

esindab Kohtla-Järve Linnavalitsus; Rapla vald, mida esindab Rapla Vallavalitsus ja

Viljandi linn, mida esindab Viljandi Linnavalitsus ning II vahetuse avaliku konkursi

korras leitud partnerid Hiiumaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Kanepi

Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus,

Valga Vallavalitsus ning Võru Linnavalitsus.

2.4.2. Toetatava tegevuse tulemus

2.4.2.1. Tegevuse tulemusena on KOV-ides, eeskätt turvalisuse valdkonna tegevustes,

juurutatud turvalisuse tegevusmudel, mis tugineb võrgustikutöö ning valdkonnaülese

ennetustöö põhimõtetele.

2.4.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.4.3.1. Kohalike omavalitsuste arenguprogramm turvalisuse tegevusmudeli

katsetamiseks ja arendamiseks

2.4.3.1.1. Elluviija leiab avaliku konkursi korras KOV-id, kes hakkavad arenguprogrammi

raames katsetama turvalisuse tegevusmudelit2.

2 Siseministeerium 2022. „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja

võimekuse arendamine“. https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-

osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti

7 (14)

2.4.3.1.2. Turvalisuse tegevusmudeli katsetamise käigus analüüsitakse arenguprogrammis

osalevas KOV-is turvalisusalast lähteolukorda, koostatakse KOV-tasandi

tegevuskava turvalisuse suurendamiseks, viiakse ellu tegevuskavas kavandatud

tegevusi (sealhulgas võimalusel TAT-i punktides 2.1–2.3 nimetatud „Ringist välja“

koostöömudelit, ennetuskoolitusi ja sekkumisprogrammi) ning seiratakse ja

hinnatakse tegevuskava täitmist ja tulemuslikkust. Selleks hangitakse või

koostatakse analüüse, korraldatakse koolitusi, seminare, kohtumisi, nõustamisi ja

(teavitus)üritusi ning hangitakse või koostatakse koolitusmaterjale, juhendeid,

teabematerjale jms.

2.4.3.1.3. Turvalisuse tegevusmudeli arendamiseks ja sellealaste kogemuste jagamiseks

korraldatakse koostööseminare ja -üritusi ning tutvutakse Eesti ja vajaduse korral

teiste Euroopa riikide KOV-tasandi tegevustega turvalisuse suurendamiseks

(võimaluse korral korraldatakse õppereise ja ekspertide visiite).

2.4.3.1.4. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028.

2.4.3.2. Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse edendamine

2.4.3.2.1. Maakonna turvalisuse nõukogude ja turvalisusvõrgustike tegevuse edendamiseks

korraldatakse maakonnaüleseid ja maakondade vahelisi koolitusi, seminare ja

kohtumisi maakondlike arendusorganisatsioonide (edaspidi MARO) ja maakondlike

turvalisusnõukogude esindajatele ning asjassepuutuvate asutuste, ettevõtete ja

ühingute esindajatele.

2.4.3.2.2. Kohaliku tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse edendamiseks ja kohalike

omavalitsuste tegevuse nõustamiseks ja toetamiseks turvalisuse valdkonnas

korraldatakse koolitusi ja seminare.

2.4.3.2.3. Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusalaste võrgustike võimestamiseks

korraldatakse üleriigilisi seminare, koolitusi, õppuseid, välisvisiite ja konverentse

võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

2.4.3.2.4. Võrgustike töö mõjude hindamiseks kohaliku ja maakonna tasandi turvalisuse

valdkonnas hangitakse mõju hindamise mudeli väljatöötamine ja mõjude hindamine.

2.4.3.2.5. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028

2.4.4. Sihtrühm

2.4.4.1. Tegevuse sihtrühm on KOV-ide, MARO-de, turvalisusnõukogude ja -võrgustike,

Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja teiste asjaomaste asutuste (sealhulgas

haridus-, sotsiaalvaldkonna ning vabakonna) esindajad ning maakondlikul ja KOV-i

tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste

katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad.

8 (14)

3. Tulemused

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2023–31.12.2029.

5. Tegevuste eelarve

Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal

1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge

riskikäitumisega noorte toetamiseks

580 000 100%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 406 000 70%

sh SKA 406 000

1.2 Riiklik kaasfinantseering 174 000 30%

sh SKA 174 000

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Koolitused ennetusalase kompetentsi

arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks

460 000 100%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70%

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Mõõt-

ühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024. a)

Sihttase

(2029. a)

Selgitav

teave

Meetmete

nimekirja

näitaja(d)

Tulemus-

näitaja

Ei kohaldu - - Ei

kohaldu

Ei kohaldu -

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes

osalejate

arv

Osalus-

kord

0 240 1140 Näitaja

kujuneb

toetatavate

tegevuste

2.1–2.3

väljundnäita

jatest.

TAT-

spetsiifilise

d näitajad

Toetatav

tegevus 2.1

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes

osalejate

arv

Osaleja 0 40 420 „Ringist

välja“

teenusesse

suunatud

noorte arv

Toetatav

tegevus 2.2

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes

osalejate

arv

Osalus-

kord

0 120 340 Ennetus-

koolitustel

osalenute

arv

Toetav

tegevus 2.3

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes

osalejate

arv

Osalus-

kord

0 80 380 Sekkumis-

programmi

koolitustel

osalenute

arv

Toetatav

tegevus 2.4

Väljund-

näitaja

Arengu-

programmis

osalevate

KOV-ide

arv

KOV 0 8 16 KOV-ide

arv, kes

osalevad

arenguprogr

ammis.

9 (14)

sh TAI 322 000

2.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30%

sh TAI 138 000

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja

riskikäitumise ennetamiseks

460 000 100%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70%

sh TAI 322 000

3.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30%

sh TAI 138 000

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine

turvalisuse suurendamiseks

1 636 840 100%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 145 788 70%

sh Tallinna Strateegiakeskus 24500

sh Elva Vallavalitsus 24500

sh Saarde Vallavalitsus 24500

sh Saaremaa Vallavalitsus 24500

sh Narva Linnakantselei 24500

sh Rapla Vallavalitsus 24500

sh Kohtla-Järve Linnavalitsus 24500

sh Viljandi Linnavalitsus 24500

sh Hiiumaa Vallavalitsus 24500

sh Lääne-Nigula Vallavalitsus 24500

sh Kanepi Vallavalitsus 24500

sh Mustvee Vallavalitsus 24500

sh Paide Linnavalitsus 24500

sh Rakvere Linnavalitsus 24500

sh Valga Vallavalitsus 24500

sh Võru Linnavalitsus 24500

4.2 Riiklik kaasfinantseering 491 052 30%

sh Tallinna Strateegiakeskus 10500

sh Elva Vallavalitsus 10500

sh Saarde Vallavalitsus 10500

sh Saaremaa Vallavalitsus 10500

sh Narva Linnakantselei 10500

sh Rapla Vallavalitsus 10500

sh Kohtla-Järve Linnavalitsus 10500

sh Viljandi Linnavalitsus 10500

sh Hiiumaa Vallavalitsus 10500

sh Lääne-Nigula Vallavalitsus 10500

sh Kanepi Vallavalitsus 10500

sh Mustvee Vallavalitsus 10500

sh Paide Linnavalitsus 10500

sh Rakvere Linnavalitsus 10500

sh Valga Vallavalitsus 10500

sh Võru Linnavalitsus 10500

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 KOKKU 3 136 840,00 100%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ 2 195 788,00 70%

5.2 Riiklik kaasfinantseering 941 052,00 30%

10 (14)

5.3 Omafinantseering 0 0%

(muudetud siseministri 13.02.2024 käskkirjaga nr 1-3/12)

6. Kulude abikõlblikkus

6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja tasutakse tegevuste abikõlblikkuse

perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

6.2. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21 ning

TAT-is sätestatud tingimustest.

6.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

6.3.1. Kaudsed kulud

6.3.1.1. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud administreerivate tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud

personalikulud.

6.3.1.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 15%

toetatavate tegevuste otsestest personalikuludest.

6.3.2. Otsesed kulud on:

6.3.2.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud,

mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate

tegevustega on võimalik tõendada.

6.3.2.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise

õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud.

Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt

toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks,

kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule.

6.3.2.2. Lähetus- ja transpordikulud.

6.3.2.2.1. Abikõlblikud on otsese personali ja toetatavate tegevuste sihtrühma lähetus- ja

transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse

kulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need

kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud.

6.3.2.2.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja

transpordikulud on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides

kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.

6.3.2.3. Nõustamis- ja hindamiskulud.

6.3.2.4. Uuringute ja analüüside kulud.

6.3.2.5. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud,

sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu

ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul ning

peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue)

ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas.

6.3.2.6. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas TAT-i punktis 1.1.5 nimetatud teavitusmäärusega.

6.3.2.7. Tõlkekulud.

6.3.2.8. Juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise,

kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud.

6.3.2.9. Veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud.

6.3.2.10. Toetatavate tegevuste litsentside ja töövahendite kulud.

6.3.2.11. Toetatava tegevuse 2.1 sihtrühma transpordikulud.

6.3.2.11.1. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

6.3.2.11.2. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja mootorsõiduki kasutamise kulud.

6.3.2.11.3. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

6.3.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

11 (14)

6.4. Abikõlbmatud kulud

6.4.1. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatule järgmised

kulud:

6.4.1.1. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;

6.4.1.2. kinnisasjade ostmise kulu;

6.4.1.3. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26. Makse saamiseks

dokumentide esitamise, makse menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33.

7.2. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt

ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Makseid ühtse määra alusel arvestatud kaudsete

kulude katteks tehakse kooskõlas ühendmääruse § 28 lõikega 3.

7.3. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmine.

7.4. Toetus makstakse välja elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le esitatud makse

saamise taotluse alusel. Makse saamise aluseks nõutavad dokumendid ja tõendid esitab

elluviija nii enda kui partnerite kohta samuti e-toetuse keskkonna kaudu.

7.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib elluviija esitada vastavalt

punktis 8.2.4 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte

tihedamini kui kord kuus.

7.6. Enne esimese makse saamise taotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

RÜ-le:

7.6.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende

tasumist elluviija muudest kuludest;

7.6.2. koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

7.6.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad.

7.7. Punktis 7.6 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid

varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle

kohta kirjaliku kinnituse.

7.8. Esimese makse taotlemisel esitab elluviija kõikide selle taotluse aluseks olevate otseste

kulude kuludokumentide koopiad väljaarvatud ühendmääruse § 24 lõikes 3 toodud juhul.

7.9. Järgmiste maksete taotlemisel tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiaid ning teisi makse saamise aluseks olevaid dokumente ja

tõendeid esitada vastavalt RÜ päringutele.

7.10. Riigihangete korraldamisega seotud dokumendid esitab elluviija RÜ-le kontrolliks

hiljemalt koos maksetaotlusega, milles sisaldub riigihankega seonduv kulu.

7.11. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 6.3.1.2 nimetatud ühtse määra alusel

vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele.

7.11.1. Ühtse määra alusel hüvitatavate kulude teket, maksumust ega tasutust ei tõendata ega

kontrollita.

7.11.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon toetatavate tegevuste otseste

personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka ühtse

määra alusel hüvitatavate kulude summast.

7.12. Viimase makse saamise taotluse esitab elluviija hiljemalt koos toetatavate tegevuste

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

RA on lõpparuande kinnitanud.

7.13. RÜ menetleb makset kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Tähtaeg võib

pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

12 (14)

8. Elluviija kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule on elluviija kohustatud:

8.2.1. esitama käimasoleva aasta 1. novembriks RA-le kinnitamiseks järgneva aasta

tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning

vabas vormis eelarve seletuskirja;

8.2.1.1. esimese aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja esitab elluviija RA-le 15

tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

8.2.1.2. aasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA ning

edastab seejärel RÜ-le;

8.2.1.3. RA kinnitatud tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda

tegevuskava ja eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe

kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse

eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

8.2.1.4. punkti 8.2.1.3 kohaselt muudetud tegevuskava ja eelarve esitab elluviija RA-le

teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse

saamisest;

8.2.2. taotlema RA-lt enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist eelarve ja vajaduse

korral tegevuskava muutmist juhul, kui muudatused on punktis 8.2.1.3 sätestatud

mahust suuremad. Kinnitatud muudatused edastab RÜ-le RA;

8.2.3. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu

jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest RÜ poolt;

8.2.4. esitama RÜ-le järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda,

kui RA on tegevuskava ja eelarve kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse

keskkonnas;

8.2.4.1. esimese aasta maksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i

kinnitamist;

8.2.5. esitama RÜ-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

8.2.6. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest

arvates;

8.2.7. teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

8.2.7.1. asjaolust, et toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

8.2.7.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

8.2.7.3. TATi muutmise vajalikkusest;

8.2.7.4. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuste saavutamist.

8.2.8. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

8.2.9. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda riigihangete nõustamist RÜ

riigihangete eelnõustamise protseduuri kohaselt;

8.2.10. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 18 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates;

8.2.11. sõlmima partneritega partnerluslepingud, milles kirjeldatakse partnerite täpsed

ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;

8.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas kooskõlas ÜSS2021_2027

§ 19 lõikega 3 koguma ja töötlema isikuandmeid toetatavate tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3

raames koolitatavate isikute kohta olenevalt neile korraldatud tegevuste mahust ning

tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas iga kvartali lõpu

seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

13 (14)

9. Partnerite kohustused

9.1. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

9.2. Partner on kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepingus

lepitakse kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste

elluviimisel, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise

edenemise kohta ning isikuandmete kogumise ja töötlemise kohustus.

10. Toetuse kasutamisega seotud aruandlus

10.1. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja

lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija

kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate

saavutamise seisust ning panusest punktis 1.1.4 nimetatud „Eesti 2035“ alasihti ja

näitajatesse. Seirearuannetes kajastatav teave tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande

vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil.

10.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul

iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga, RÜ või RA põhjendatud

nõudmisel tihedamini.

10.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega 30 kalendripäeva jooksul toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

10.3.1. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja

nõuetekohast täidetust.

10.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja teavitab sellest RA-d.

10.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul ja teavitab sellest RA-d.

10.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie

tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta

sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

10.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.

10.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel

menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 10.8.

10.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab

RÜ-d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

11. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

11.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid

tegevusi, eelarvet, partnereid, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste

abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse.

11.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

11.4. RA vaatab punktis 11.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise pärast punktis

11.6 nimetatud RÜ arvamuse saamist.

11.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

14 (14)

11.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha

saamiseks. RÜ-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga

kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste

sisust ja ulatusest.

11.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks

elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise

taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul

taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata

jätmise.

11.8. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, kui selgub, et muudatuste tegemine

on vajalik toetatavate tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks või elluviijal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

11.9. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest

RÜ-d ja elluviijat.

11.10. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu ühendmääruse § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

11.11. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 8.2.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende

eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

11.12. RA edastab muudetud TAT-i viie tööpäeva jooksul elluviijale, RÜ-le ja

korraldusasutusele.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja

ühendmääruse §-des 34–36.

12.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30 ning

ühendmääruse §-dele 37 ja 38.

12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet

vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.

12.4. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude

summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Vaidemenetlus toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

13.2. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RÜ. 14. Rakendussätted

14.1 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

Lisa 2. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 3. Seletuskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

19.02.2026 nr 14-13.6/211-1

Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja

nr 1-3/76 "Toetuse andmise tingimused

ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamiseks" eelnõu muutmine

Siseministeerium esitab ministeeriumidele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks

ning koostööpartneritele teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks käskkirja eelnõu,

millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja

turvalise elukeskkonna arendamiseks“.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava

ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu

Lisa 2. „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava

ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa 3. „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“

muudetud tervikteksti eelnõu

Teadmiseks:

Hiiumaa Vallavalitsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Kanepi Vallavalitsus

Mustvee Vallavalitsus

Paide Linnavalitsus

2 (2)

Rakvere Linnavalitsus

Valga Vallavalitsus

Võru Linnavalitsus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Marin Olo

[email protected]