Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamise ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

19.02.2026 nr 18

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamise ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026

Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 3 lõike 2 punkti 1 ja § 6 lõike 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalministri 24. märtsi 2025. a käskkirjaga nr 31 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ Kinnitan Šveitsi-Eesti koostööprogrammi programmikomponendi: 1. tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026 (lisatud); 2. eelarve perioodil 01.01.2026–31.12.2026 (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

KINNITATUD sotsiaalministri 19.02.2026 käskkirjaga nr 18

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja

kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026

Tegevuskava põhineb sotsiaalkaitseministri 25.03.2025 käskkirjaga nr 31 kinnitatud Šveitsi- Eesti koostööprogrammi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimustel (edaspidi: TAT). Tegevus 1 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine“ 1.2. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse arendamine Tegevuste eesmärk on tagada sotsiaalvaldkonna spetsialistide väljaõpe ja tugi, mis vastab tööturu vajadustele pakkuda kvaliteetseid teenuseid. 2025. aasta tegevuskavas olid fookuses erinevad kaardistused (ametite kvalifikatsiooninõuded, teenuste kvaliteedijuhised, ülevaade tehtud uuringutest, erinevad välispraktikad jne), et mõista, kus spetsialistide pädevuste arendamisega täna ollakse. 2026. aasta tegevuskava keskendub ühtse ja süsteemse aluse loomisele spetsialistide pädevuste arendamiseks. Tegevuskava perioodil alustab Sotsiaalministeerium TAT elluviijana (edaspidi: SoM) valitud ametite kvalifikatsioonipõhimõtete korrastamist. Tegevuse eesmärk on kujundada ühtsemad alused ametite kvalifikatsiooninõuete ja nende rakendamise põhimõtete määratlemiseks, lähtudes kehtivatest kvalifikatsiooninõuetest, töö sisust ja vastutusest ning tööturu vajadustest. SoM eestvedamisel koos TAT partnerite ja SA-ga Kutsekoda luuakse ametialased kompetentsiprofiilid, mis on jätkuks 2025. aastal alustatud sotsiaalvaldkonna ülese kompetentsraamistiku loomisele ja sisendiks nii kvalifikatsioonipõhimõtete korrastamise tegevuse kui ka õppekavade arendamise protsessile. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (edaspidi: ESTA) jätkab 2025. aastal loodud sotsiaalvaldkonna ülese kompetentsiprofiili kohandamise protsessi vastavalt sisendile, mis on valideerimise käigus valdkonna erinevatelt osapooltelt kogutud. ESTA jätkab kutse edendamisega seotud tegevustega. Kutse taotlemise protsessi ning kutsestandardi rakendamise ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks korraldatakse kutseseminare ning kirjutamislaagreid kutse taotlejatele, mis toetavad spetsialistide reflektiivpraktika arendamist. SoM tellib võrdleva analüüsi lastekaitsetöö korraldus- ja karjäärimudelite kohta, mis panustab lastekaitsetöö korraldusmudeli kujundamisse, lastekaitseseaduse III eelnõu muudatuste elluviimisesse, mille aluseks on 2023. aastal valminud seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus (VTK), ning lastekaitse töötaja karjäärimudeli loomise alustegevustesse. Tegevuse elluviija: SoM, ESTA Sihtrühm: sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad

Jrk

nr

Tegevus 1.2 Tegevuse

üldajaraam

Tegevuse

algus- ja

lõppkuupäev

Vastutaja

3

kirjeldatud

perioodil

1.2.1 Sotsiaalvaldkonna ametialaste kompetentsiprofiilide loomine vastavalt SoM-i suunistele

2025–2027 01.01.2026– 31.12.2026

SoM, ESTA

1.2.2 Kutse propageerimisega seotud tegevused

2025–2028 01.01.2026– 31.12.2026

ESTA

1.2.3 Visiooni loomine sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamiseks

2025–2027 01.01.2026– 31.12.2026

SoM

1.3. Kõrghariduse õppekavade uuendamine 2026. aastal kaasatakse TAT partnerina kõrgkoolid, kelle leidmiseks viib SoM läbi konkursi. TAT partneriks võetakse kõrgkool, mis õpetab vähemalt ühte järgmist õppekava, mis kuulub õppekavarühma „Sotsiaaltöö ja nõustamine”, ning õppekavade arendamise partnerite valimise eelisjärjekord on vastavalt projekti eesmärkidele järgmine:

a. Sotsiaaltöö (BA ja rakenduskõrgharidus);

b. Sotsiaaltöö (MA);

c. Lastekaitse (MA);

d. Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus (rakenduskõrgharidus);

e. Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas (MA);

f. Sotsiaalpedagoogika (BA)

Õppekavade uuendamisel peab TAT partner lähtuma järgmistest kriteeriumidest a, b ja c, mis põhinevad TAT punkti 2.1 tegevuse raames 2025. a läbi viidud kaardistustel:

a) Õpe korraldatakse oskuspõhiselt, suurendades selle praktilisust ja vastavust tööelu

vajadustele – kas praktikate mahu kasvatamise või kontaktõppes praktiliste

õppemeetodite rakendamise kaudu. Õpe hõlmab muu hulgas juhtumikorralduse meetodi

rakendamise (sh juhtumiplaani koostamise) oskuste arendamist, sealhulgas eluliste

olukordade süsteemset käsitlemist, ettevalmistust haavatavate sihtrühmadega

töötamiseks ning väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kasutamise oskusi,

õppesse tuuakse sisse Eesti kontekstis innovaatilisi metoodikaid;

b) õppes lähtutakse sotsiaalvaldkonna tööturu vajadustest ning arvestatakse järgmistes

uuringutes esitatud ettepanekuid väljaõppe korraldamiseks:

o Pihl, K., Krusell, S. (2021). „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele:

sotsiaaltöö“. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda;

o CIVITTA (2022). „Analüüs lastekaitsetöö ning lastega töötavate spetsialistide

baasõppe kohta laste heaolu tagamiseks, väärkohtlemise märkamiseks ja

abivajavast lapsest teavitamiseks”;

o Toros, K., Kriisk, K., Lehtme, R., Toots, A., Neeme, E., & Sirotkina, R. (2024).

„Kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tööheaolu ja ametialane

areng“. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool, CIRIC;

o Purre, M., Roon-Elvisto, M., Lõhmus, L., Tarto, L., Sisask, M., Lupanova, O.,

Märtsin, M., Kriisk, K., Kalda, L. & Haljasmets, K., (2025). „Metoodika väljatöötamine

4

tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas rakendatavate kvalifikatsiooninõuete

asjakohasuse ning kvalifikatsiooni omandamise teekondade optimaalsuse

hindamiseks vaimse tervise valdkonna näitel“. II aruanne: metoodika rakendamine;

o Toros, K., Kriisk, K., & Tiko, A. (2022). „Estonian Undergraduate Social Work

Students' Reflections on Field Placement: Challenges for Novice Social Workers”.

The Routledge Handbook of Field Work Education in Social Work (pp. 295–309).

Routledge India;

o Toros, K., LaSala, M. C., & Medar, M. (2016). „Social work students’ reflections on

a solution-focused approach to child protection assessment: A qualitative study”.

Social Work Education, 35(2), 158–171.

c) õppekavade arendamisel lähtutakse ESTA ja SA Kutsekoda eestvedamisel väljatöötatud

ja 2026. aasta jaanuaris valminud sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikust ning

seotud kutsestandarditest või ametialastest kompetentsiprofiilidest. Ametipõhised

kompetentsiprofiilid valmivad 2026. aasta II kvartalis SoM eestvedamisel koostöös SA-

ga Kutsekoda ning on kooskõlas kutsesüsteemi reformiga. Ametialaste profiilide loomine

toimub paralleelselt õppekavade arendamisega, mistõttu on vajalik sisuline koostöö

koolide, SoM-i ja SA Kutsekoda vahel.

TAT partner avab uuendatud tegevustega õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks. Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekavas või sellega seotud ainekavades või ainekaartides on tehtud punktidega a-c kooskõlas olevad sisulised muudatused ja need on kinnitatud kõrgkooli sisese otsustuskomisjoni (instituudi nõukogu või akadeemiline otsustuskogu) poolt. Maksimaalne rahastussumma ühe õppekava kohta on 120 000 eurot kogu tegevuste elluviimise perioodi kohta. Partnerlustaotluste menetlus ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab konkursist ja partnerina osalemise võimalusest kodulehel

vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Kodulehele lisatakse viide TATile.

2. Partnerlustaotlusi saab esitada 10 tööpäeva jooksul taotlusvooru avamisest.

3. Vormikohane taotlus tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti

aadressil [email protected] märksõnaga „Kõrghariduse õppekavade arendamine”. Taotluse

kättesaamise kohta saadab Sotsiaalministeerium kinnituse taotluses märgitud e-posti

aadressile. Koos taotlusega esitab kõrgkool kinnituse (koos EHIS õppekava koodiga)

avatud „Sotsiaaltöö ja nõustamise“ õppekavarühma õppekava kohta, õppekava

uuendamiseks planeeritud tegevused ja eelarve.

4. TAT partneriks võetakse kuni viie õppekava uuendamisega seotud kõrgkooli ülaltoodud

eelistusjärjestuse alusel. Kui taotlusi esitatakse rohkem ja konkursi eelarves on vabu

vahendeid, kaasab Sotsiaalministeerium partnereid eelistusjärjekorra ja taotluste esitamise

aja põhjal kuni eelarve ammendumiseni. Ajalist eelistust rakendatakse ka juhul, kui taotluste

kogumaht ületab eelarve võimalused.

5. Sotsiaalministeerium sõlmib taotlejaga TAT partnerluslepingu (edaspidi leping).

6. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta

lepingut kümne tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, loetakse, et taotleja on

rahastusest loobunud.

Partnerlusleping sõlmitakse perioodiks, mis algab partnerluslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast ning kestab kuni 30.04.2028. TAT partneri õigused ja kohustused on kirjeldatud TAT peatükkides 9 ja 10; õppekavade

5

arendamisega seotud kulude abikõlblikkuse tingimused on kirjeldatud TAT peatükis 7. Tegevuse elluviija: kõrgkoolid, kes on nimetatud TAT partneriks Sihtrühm: potentsiaalsed sotsiaalvaldkonna töötajad (tulevased üliõpilased)

Jrk

nr

Tegevus 1.3 Tegevuse

üldajaraam

Tegevuse

algus- ja

lõppkuupäev

kirjeldatud

perioodil

Vastutaja

1.3 Kõrghariduse õppekavade uuendamine

2026–2028 01.01.2026– 31.12.2026

Kõrgkoolid, kes on nimetatud

TAT partneriks

1.4. Kutsehariduse õppekavade uuendamine 2026. aastal kaasatakse TAT partneritena kutsekoolid, kelle leidmiseks viib SoM läbi konkursi. TAT partneriks võetakse kutsekool, mis õpetab vähemalt ühte õppekava õppekavarühmas „Sotsiaaltöö ja nõustamine“ ning viib läbi töökohapõhist õpet hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade alusel. Tegevusjuhendaja 4. taseme õppekavade taotluste esitamisel lähtutakse partneriks võtmisel töökohapõhise õppe läbiviimise asukohast arvestades, millises maakonnas on suurim arv erihoolekandeteenuse pakkujaid. Selles tulenevalt on partnerite valimise eelisjärjekord vastavalt töökohapõhise õppe asukohale järgmine:

1. Harju maakond

2. Tartu maakond

3. Ida-Viru maakond ja Pärnu maakond

4. Lääne-Viru ja Viljandi maakond

5. Järva maakond

6. Valga maakond

7. Jõgeva maakond ja Saare maakond

8. Rapla maakond

9. Põlva maakond

10. Lääne maakond

11. Võru maakond

12. Hiiu maakond

Hooldustöötaja 3. ja 4. taseme õppekavade taotluste esitamisel lähtutakse partneriks võtmisel töökohapõhise õppe läbiviimise asukohast arvestades, millises kohaliku omavalitsuse üksuses on suurim arv üldhooldekodusid. Sellest tulenevalt on partnerite valimise eelisjärjekord vastavalt töökohapõhise õppe asukohale järgmine:

1. Põhja-Pärnumaa vald 2. Kanepi vald 3. Väike-Maarja vald, Tõrva vald, Viru-Nigula vald ja Räpina vald 4. Saarde vald ja Rõuge vald 5. Setomaa vald ja Loksa linn

Kutsekoolide õppekavade uuendamisel lähtutakse kriteeriumidest a, b ja c, mis põhinevad TAT punkti 2.1 tegevuse raames 2025. aastal läbi viidud kaardistustel:

6

a) õppes lähtutakse sotsiaalvaldkonna tööturuvajadustest ning arvestatakse järgnevates

uuringutes esitatud ettepanekuid väljaõppe kohta:

o Pihl, K., Krusell, S. (2021). „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö.

Uuringu lühiaruanne“. Tallinn: SA Kutsekoda;

o Leppik, M. (2022). „Kutse-ja kõrgharidusõppe lõpetanute edukus tööturul 2021.

aastal: statistiline ülevaade“;

o Liivik, R., Rekkor, S., & Sirk, M. (2019). „Kutseõppedidaktika teoorias ja praktikas:

üliõpilaste tähelepanekud vaatluspraktikal“. Estonian Journal of Education/Eesti

Haridusteaduste Ajakiri, 7(2);

o K.H Paas (2023) „Tänuväärne töö, mis ei mahu ühiskonna poolt loodud ideaalidesse”

– erihoolekandes töötavate spetsialistide töömotivatsiooni ja töörahulolu mõjutavad

tegurid”. Tallinna Ülikool.

b) õppekavade arendamine peab toetama piirkondlike erinevuste vähenemist

sotsiaalteenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis ning tugevdama kohaliku omavalitsuse

üksuste võimekust ja koostööd teenusepakkujatega;

c) õppekavade arendamisel lähtutakse ESTA ja SA Kutsekoda eestvedamisel väljatöötatud

2026. a jaanuaris valminud sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikust ning seotud

kutsestandarditest või ametialastest kompetentsiprofiilidest. Ametipõhised

kompetentsiprofiilid valmivad 2026. aasta II kvartalis SoM-i eestvedamisel koostöös SA-

ga Kutsekoda ning on kooskõlas kutsesüsteemi reformiga. Ametialaste profiilide loomine

toimub paralleelselt õppekavade arendamisega, mistõttu on vajalik sisuline koostöö

koolide, SoM-i ja SA Kutsekoda vahel.

TAT partner avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks. Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekava rakenduskavas tehtud punktidega a-c kooskõlas olevad sisulised muudatused on kinnitatud kutsekooli direktori käskkirjaga. Maksimaalne rahastussumma ühe õppekava kohta on 100 000 eurot kogu tegevuste elluviimise perioodi kohta. Partnerlustaotluste menetlus ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab konkursist ja partnerina osalemise võimalusest kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Kodulehele lisatakse viide TATile. 2. Partnerlustaotlusi saab esitada 10 tööpäeva jooksul taotlusvooru avamisest. 3. Taotlus tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Kutsehariduse õppekavade arendamine”. Taotluse kättesaamise kohta saadab Sotsiaalministeerium kinnituse taotluses märgitud e-posti aadressile. Koos taotlusega esitatakse kinnitus (koos EHIS õppekava koodiga) töökohapõhise hooldustöötaja või tegevusjuhendaja õppekava alusel õppe läbiviimise kohta, õppekava uuendamiseks planeeritud tegevused ning eelarve prognoos. 4. TAT partneriks võetakse mõlema eelisjärjekorra peale kokku kuni seitsme õppekava uuendamisega seotud kutsekooli. Kui taotlusi esitatakse rohkem ja konkursi eelarves on vabu vahendeid, kaasab Sotsiaalministeerium partnereid vaheldumisi mõlemast eelisjärjekorrast, lähtudes taotluste esitamise ajast, kuni eelarve ammendumiseni. Sama lähenemist rakendatakse ka juhul, kui taotluste kogumaht ületab eelarve võimalused. 5. Sotsiaalministeerium sõlmib taotlejaga TAT partnerluslepingu (edaspidi leping). 6. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, loetakse, et taotleja on rahastusest loobunud. Partnerlusleping sõlmitakse perioodiks, mis algab partnerluslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast ning kestab kuni 30.04.2028.

7

TAT partneri õigused ja kohustused on kirjeldatud TAT peatükkides 9 ja 10; õppekavade arendamisega seotud kulude abikõlblikkuse tingimused on kirjeldatud TAT peatükis 7. Tegevuse elluviija: kutsekoolid, kes on TAT partneriks nimetatud Sihtrühm: potentsiaalsed sotsiaalvaldkonna töötajad (tulevased õppijad)

Jrk

nr

Tegevus 1.4 Tegevuse

üld-

ajaraam

Tegevuse algus-

ja lõppkuupäev

kirjeldatud

perioodil

Vastutaja

1.4 Kutsehariduse õppekavade uuendamine

2026–2028 01.01.2026– 31.12.2026

Kutsekoolid, kes

on TAT partneriks

nimetatud

1.6. Tööalane sisseelamisprogramm eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele sotsiaalvaldkonnas tööle asumiseks 2026. aasta teises pooles alustatakse tööalase sisseelamisprogrammi elluviimist teise keele- ja kultuuritaustaga hooldustöötajatele. Programmi raames luuakse erialane eesti keele kursus, koolitatakse asutuste juhendajaid sisseelamise toetamiseks ning kujundatakse töökultuuri, mis soodustab keeleõpet. Tegevuse elluviija: SoM Sihtrühm: rändetaustaga inimesed, kes on potentsiaalsed sotsiaalvaldkonna töötajad

Jrk

nr

Tegevus 1.6 Tegevuse

üld-

ajaraam

Tegevuse

algus- ja

lõppkuupäev

kirjeldatud

perioodil

Vastutaja

1.6.1 Tööalase

sisseelamisprogrammi

hange

2026–2027 01.01.2026– 31.12.2026

SoM

Tegevus 2 „Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ 2.2. Täienduskoolitussüsteemi loomine sotsiaalvaldkonna spetsialistidele Tegevuskava perioodil tellib Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi: SKA) sotsiaalvaldkonna täienduskoolituse maastiku kvaliteedi hindamiseks uuringu, mille eesmärk on kujundada tervikvaade valdkonna täienduskoolitustest. See toetab täienduskoolitussüsteemi rakendamist ning sotsiaalvaldkonna spetsialistide professionaalset arengut süsteemselt. Uuring on järg 2025. aastal tehtud SKA-sisesele kaardistusele riiklike täienduskoolituste senise korralduse ja tavade osas. Täienduskoolitussüsteemi korrastamise tegevused panustavad kogu sotsiaalvaldkonna väljaõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamisse, kuivõrd nad aitavad tuua välja tänaseid täienduskoolituse kitsaskohti ja mõtestada, milliseid kompetentse tuleb õpetada tasemeõppes, milliseid aga täienduskoolituste tasandil. 2025. aastal töötas SKA täienduskoolituste mõju ja asjakohasuse hindamiseks välja tagasiside- ja järelhindamise süsteemi prototüübi. 2026. aastal jätkatakse selle arendamisega.

8

Tagasiside- ja järelhindamise süsteem sisaldab koolitusel osalejate teadmiste kaardistamist enesehindamise teel enne koolitust, tagasiside küsimist vahetult pärast koolituse toimumist ja järelhindamist oskuste omandamise kohta kuus kuud pärast koolituse toimumist. Järelhindamise käigus hinnatakse, kui suurel määral on koolitusel osaleja võtnud koolituselt saadud teadmisi ja oskusi praktilisse kasutusse. Hinnangut küsitakse nii töötajalt kui ka tema tööandjalt. ESTA toetab SKA tegevusi tagasiside- ja järelhindamise süsteemi juurutamisega valdkonna koolituste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse elluviija: SKA , ESTA Sihtrühm: sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad

Jrk

nr

Tegevus 2.3 Tegevuse

üld-

ajaraam

Tegevuse

algus- ja

lõppkuupäev

kirjeldatud

perioodil

Vastutaja

2.2.3 Tegevused

täienduskoolitusmaastiku

korrastamiseks

2024–2028 01.01.2026–

31.12.2026

SKA

2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide (täiend)koolitamine Paralleelselt sotsiaalvaldkonna täiendkoolitussüsteemi arendustegevustega pakutakse valdkonnas töötavatele inimestele täiendkoolitusi kõige enam tuge vajavatel teemadel. Valdkonna spetsialistide arendamiseks toimuvad täienduskoolitused nii SKA, ESTA kui SoMi eestvedamisel. SKA jätkab 2025. aastal väljatöötatud õppekavade alusel koolitamist, loob sotsiaalvaldkonna töötajatele uusi õppekavasid ning alustab nende alusel koolitamist. Välja töötatakse kogu valdkonda puudutavatel teemadel (nt enesehoid, vägivalla märkamine ja abivõimalused) kui ka kitsama teemafookusega koolitused, mille vajadus ilmnes nt 2025. a SKA poolt KOV sotsiaalvaldkonna spetsialistide seas läbiviidud küsitlusest. Lastekaitsevaldkonna spetsialistide pädevuste arendamiseks korraldab SKA koolitusi, mis arendavad oskusi lastekaitse tööprotsessides, suhtlemisel eri taustaga laste ja peredega ning lapse heaolu hindamisel. Lisaks panustab SKA kui valdkonna riikliku täienduskoolituse pakkuja ka asutuse enda täienduskoolituste pakkumise ja arendamisega tegelevate töötajate pädevuste tõstmisesse. Kõik koolitused panustavad nii sotsiaaltöö kvaliteedi tõstmisesse, uute oskuste ja teadmiste arendamisesse kui ka töötajate heaolu paranemisse. ESTA jätkab 2025. aastal alustatud ja spetsialistide poolt hästi vastu võetud eetika ja enesehoole koolitustega eelkõige hooldustöötajatele ning digioskuste ja tehnoloogiate (sh AI) ja kultuuride vahelise kommunikatsiooni teemalistele koolitustega. SoM hangib sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni raames sisse uue loodava ameti (integratsioonitöötaja) väljaõppe aluseks oleva täienduskoolituse, mida hakatakse esmalt pakkuma hoolduskoordinaatoritele. Tegevuse elluviija: SoM, SKA, ESTA Sihtrühm: sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad

9

Jrk

nr

Tegevus 2.4 Tegevuse

üld-

ajaraam

Tegevuse

algus- ja

lõppkuupäev

kirjeldatud

perioodil

Vastutaja

2.3.2 Sotsiaalvaldkonna

täienduskoolitused

2025–2028 01.01.2026– 31.12.2026

SKA

2.3.3 Sotsiaalvaldkonna

täienduskoolitused

2025–2028 01.03.2026– 31.10.2026

ESTA

2.3.4 Sotsiaalvaldkonna

täienduskoolitused

2025–2028 01.05.2026– 31.12.2026

SoM

2.4. Sotsiaalvaldkonna spetsialistidele töökohapõhise tugivõrgustiku loomine Tööjõu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja töötajate valdkonnas hoidmiseks loob ESTA tugimeetmeid ja tööriistu, mis suurendavad tööheaolu ja toetavad professionaalset arengut. Jätkatakse meistri-õpitubadega, mille eesmärk on innovaatiliste praktikate jagamine valdkonna töötajatele. Lisaks konkreetsetele toetavatele tegevustele arendab ESTA töökohapõhist tugisüsteemi, mida on plaanis katsetada KOV-ides 2027. aastal. SKA keskendub valdkonna koolitajate võimestamisele ning asutusesisese koolitus- ja tugisüsteemi puudutava koostöö tugevdamisele. Uue tegevussuunana võtab SKA Tervise Arengu Instituudilt alatest 2026. aastast üle ajakirja „Sotsiaaltöö“ haldamise ja arendamise, mis toetab valdkonna spetsialistide professionaalselt arengut. Tegevuse elluviija: ESTA, SKA Sihtrühm: sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad

Jrk nr Tegevus 2.5 Tegevuse

üld-

ajaraam

Tegevuse algus-

ja lõppkuupäev

kirjeldatud

perioodil

Vastutaja

2.4.2. Tugisüsteemi elementide

arendamine

2025–2028 01.01.2026– 31.12.2026

ESTA

2.4.3. Professionaalse arengu võimalused

2025–2028 01.01.2026– 31.12.2026

ESTA, SKA