Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE)

Vabariigi Valitsus

.02.2026 nr 1-1/15-825/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 16. veebruaril

algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825

SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri üheksal lehel

3) seletuskirja lisa 14 lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Seaduseelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, millega seatakse kutsealustele B1-

tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kutsealustele ajateenistuse eelne eesti keele

tasemeeksamil osalemise kohustus. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti keele eksamit,

siis peab isik läbima keelekursused ühe aasta jooksul. Tasemeeksamile mitteilmumisel või

keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus

rakendada kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid.

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga 664 SE sooviti esmalt täiendada ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu,

lisades sätte, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt

B1-tasemel. Nõude kehtestamise vajadust põhjendati asjaoluga, et ajateenijate väljaõpe toimub

eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning

spetsiifilisi erialaseid mõisteid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega

õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat

läbimist.

Vabariigi President jättis 04.12.2025. a otsusega väljakuulutamata „Kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” põhjendusel, et

vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna sellega antakse kaitseväekohustuse

täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. Nõnda rikutakse võrdse

kohtlemise põhimõtet (PS § 12). Vabariigi President viitas, et kui sama eesmärgi saab saavutada

võrdsema kohtlemisega, siis tuleb seda eelistada. Alternatiivne meede ajateenistusse kutsutute

keeleoskuse parandamiseks oleks Presidendi hinnangul see, kui kutsealune suunataks vajadusel

enne teenistuse algust intensiivsesse keeleõppesse.

Riigikaitsekomisjon pidas ajateenijatele B1-taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamist

kindlalt vajalikuks, mistõttu moodustati riigikaitsekomisjoni juhtimisel põhiseaduspärase

eelnõu väljatöötamiseks eraldi töörühm.

Riigikaitsekomisjoni juhtimisel moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi,

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja

Noorteameti ning Integratsiooni sihtasutus. Töörühmas kokkulepitust lähtuvalt koostasid

eelnõu ja seletuskirja Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud ning eelnõu teksti

täpsustas riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on kehtestada ajateenistusse asuvale kutsealusele B1-taseme eesti keele

oskuse nõue, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest

alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või

lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega

ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada,

2

vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele.

Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest

suunistest ja käskudest.

Kaitseväe põhiülesanne on anda sõjaväelist väljaõpet, mitte õpetada eesti keelt, mida praegusel

juhul on praktikas ette tulnud. Seetõttu on seaduse eesmärgiks võimaldada Kaitseväel

keskenduda oma põhiülesande täitmisele ning fokuseerida oma võimed riigi sõjalisele

kaitsemisele ja selleks ettevalmistamisele. Eelnevast tulenevalt võetakse eelnõukohase seaduse

jõustumisel Kaitseväelt ära koormus õpetada alla B1-taseme eesti keele oskusega ajateenijatele

eesti keelt, mis võimaldab Kaitseväel keskenduda paremini oma põhiülesannetele.

Eelnõukohase seaduse legitiimne eesmärk on tagada isikute parem ettevalmistus tulevasteks

võimalikeks lahinguteks ning seeläbi tõhusam riigi sõjaline kaitsmine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust

ning eelnõu §-ga 2 reguleeritakse kõnesoleva seaduse jõustumist.

Eelnõuga nähakse ette muudatused kaitseväeteenistuse seaduses, millega kehtestatakse

kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue, tasemeeksamil osalemise kohustuslikkus ning

vajadusel ka keeleõppes osalemise kohustuslikkus.

Joonis. Keeloskuse tuvastamise ja hindamise kord

• Kutsealuse, kes on juba eelnevalt läbinud KRA terviseseisundi ja muude ajateenistusse

kutsumata jätmist välistavate asjaolude tuvastamist, eesti keele oskust hinnatakse

eelkõige registriandmete põhjal (kaitseväekohustuslaste registrist (edaspidi KVKR)

päringud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ja eksamite infosüsteemi (EIS)).

3

• Kui kutsealuse eesti keele oskus on registripäringute alusel tuvastatud, kutsutakse ta

ajateenistusse. Ajateenistuse kutse antakse kutsealusele kätte aasta enne ajateenistusse

asumist (KVTS § 36 lg 4).

• Kui kutsealune avaldab, et tema eesti keele oskus ei pruugi sisuliselt vastata B1-

tasemele, siis KRA annab kutsealusele juhiseid, kuidas oma keeleoskust aasta jooksul

parandada.

• Kui registripäringute tulemusel ei ole kutsealuse keeleoskus tuvastatav, siis KRA

suunab kutsealuse tasemeeksamile.

• Tasemeeksamite ajad ja mahud lepib KRA kokku HARNO-ga arvestusega, et eksamid

toimuvad kord kvartalis. Täna on tuvastatud aastane vajadus tasemeeksamil hinnata ca

200 kutsealuse eesti keele oskust B1-tasemel.

• Kui kutsealune ei ilmu tasemeeksamile, siis saadetakse talle korduskutse. Korduvalt

tasemeeksamile mitteilmumise korral saab KRA rakendada sunniraha ja muid

sunnimeetmeid.

• Kui kutsealune läbib tasemeeksami ehk tema eesti keele oskus vastab B1-tasemele,

kutsub KRA ta ajateenistusse. Ajateenistuse kutse antakse kutsealusele kätte aasta enne

ajateenistusse asumist (KVTS § 36 lg 4).

• Kui kutsealune ei soorita tasemeeksamit B1-tasemel, siis suunatakse ta keelekursusele.

• Keeleõppe tagab riik üks kord läbi INSA. KRA teavitab INSA-t koolitusvajadusest

ning saab kokkulepitult edastada kutsealusele keeleõppesse registreerimise info. Kuna

keeleõpet tagab INSA, siis edaspidine suhe on kutsealuse ja INSA vahel.

• Kui kutsealune ei registreeru keelekursusele või ei ilmu sellele, siis saadetakse talle

korduskutse. Korduvalt keelekursusele mitteilmumise korral saab KRA rakendada

sunniraha ja muid sunnimeetmeid.

• Kui kutsealune läbib keelekursuse ja pärast seda sooritab tasemeeksami positiivsele

tulemusele, kutsub KRA ta ajateenistusse. Otsus ajateenistusse asumise kohta tehakse

teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva.

• Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud keelekursust ei soorita tasemeeksamit

positiivsele tulemusele, tuleb kutsealusel tegeleda keeleoskuse parandamisega

iseseisvalt, täiendava keelekursuse läbimise või muud keeleõppe võimalust kasutades.

KRA’l on õigus nõuda tõendeid jätkuva keeleoskuse parandamise tuvastamiseks.

• Selline menetlus kestab kuni kutsealuse 28. aastaseks saamiseni (ajateenistusse

kutsutakse isik vanuses 18-27 k.a). Või kui kutsealusel ei esine muu KVTSis toodud

ajateenistusse kutsumisest vabastamise alus.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse KVTS § 11 ja 14. Vastava muudatusega täiendatakse

kaitseväekohustuslaste registris töödeldavate andmete koosseisu ning lisatakse, et registris

hakatakse töötlema ka kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse andmeid, mis on vajalik

kutsealuse ajateenistusse kutsumise korraldamiseks. Kutsealuse eesti keele oskuse taseme

tuvastab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS)

ja testide andmekogust (edaspidi EIS) saadava andmevahetuse kaudu. Seetõttu täiendatakse

KVTS-is andmete töötlemise aluseid ning lisatakse, et KRA-l on õigus teha päringuid ja saada

andmeid ka kaitseväekohustuslase eesti keele oskuse kohta.

EHIS-est saadakse andmeid kutsealuse hariduse kohta, mis muuhulgas näitab, mis keeles

toimus hariduse omandamine. Kui EHIS-e andmete põhjal ei ole võimalik õppekeelt tuvastada

4

või kui õppekeel ei ole olnud eesti keel, siis täiendavalt teeb KRA päringu EIS-i, et tuvastada,

kas isik on sooritanud eesti keele tasemeeksami.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KVTS § 331, lisades KRA-le õiguse peatada

jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, kalastuskaart, relvaluba ja relvasoetamisluba

ning väikelaeva ja jeti juhtimise õigus, kui kutsealune jätab korduvalt KRA määratud ajal ja

kohta keeletaseme eksamile või keelekursusele ilmumata. Eelnevalt tuleb KRA-l kutselaust

hoiatada, et tema lube või õigusi võidakse piirata (nt mootorsõiduki juhtimise õigus), kui ta

kõnealuseid kohustusi ei täida.

Kutsealusel, kes ei ole haridust omandanud eesti keeles või kelle eesti keele oskust ei ole

võimalik andmekogudest saadava päringu alusel tuvastada, tuleb sooritada eesti keele B1-

taseme eksam. Sellisel juhul on keeleeksamil osalemine kutsealusele kohustuslik. Juhul, kui

kutsealune ei soorita keeleeksamit nõutaval tasemel, tuleb tal läbida keeleõpe ühe aasta jooksul.

Ka keeleõppes osalemine on kutsealusele kohustuslik. Kuivõrd muudatusega pannakse

kaitseväekohustuslasele täiendav kohustus (keeleõppes ja eesti keele tasemeeksamil

osalemine), siis nähakse KVTSis ette kõnesoleva kohustuse täitmata jätmisel samad meetmed,

mida rakendatakse korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või

ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 351 millega sätestatakse kutsealuse

keeleoskustaseme tuvastamise ja hindamise kord. Nagu punktide 1 ja 2 juures sai selgitatud,

siis kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab KRA EHIS ja EIS saadava andmevahetuse

kaudu.

EIS on riiklik andmekogu, mis on mh loodud eesti keele tasemeeksamite ja vastavate

tunnistuste üle arvestuse pidamiseks.

EISi kantakse järgmised andmed:

• eesti keele tasemeeksami sooritamise andmed;

• tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;

• testiandmed;

• hindamisandmed;

• tasemeeksamiga seotud vaideandmed;

• tunnistuste andmed;

• statistilised andmed.

EISi vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi HARNO), kes korraldab ja viib läbi

eesti keele tasemeeksameid.

Keeleseaduse § 24 kohaselt on esmane viis eesti keele oskuse tõendamiseks eesti keele

tasemeeksam. Lisaks täpsustab keeleseaduse § 26, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama

isik:

• kes on omandanud põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse eesti keeles (sealjuures

haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% õppetööst toimus eesti

keeles);

• kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning töötab kutsetunnistusel märgitud

kutsealal.

5

KRA tuvastab seega eesti keele taseme eeskätt neil kutsealustel, kelle õppekeel põhi-, kesk- või

kõrghariduses ei ole olnud eesti keel. Keeleseaduse §-st 26 kohaselt väljastatakse võõrkeelse

põhikooli või gümnaasiumi lõpetajale eesti keele kui teise keele eksami sooritamisel eesti keele

tasemeeksami tunnistus.

Keeletaseme hetkeseis ja riskirühmad

Analüüs näitab, et osa põhikooli lõpetajatest, kes sooritavad eesti keele teise keelena eksami,

ei pruugi saavutada B1-taset. Alljärgnevad andmed kajastavad potentsiaalset riskirühma:

Õppeaasta Koolide

arv*

Sooritajate arv Keskmine

tulemus (%)

Üle 60%

soorituste osakaal (%)**

2022/2023 106 3591 60 55

2023/2024 140 3794 61 56

2024/2025 146 3690 58 50

* Õppeasutused, kus sooritati eesti keele teise keelena eksamit.

** Tulemus üle 60% ei pruugi tähendada B1-taseme saavutamist, kuna arvesse lähevad ka

osaoskuste punktiskoorid, mille detailne info EHISes puudub.

Seos eestikeelsele õppele üleminekuga

1. septembril 2024. a jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise

seadus, millega alustati järkjärgulist üleminekut eestikeelsele õppele. Reformi kohaselt alates

1. septembrist 2024. a on koolieelsete lasteasutuste ning 1. ja 4. klasside õpe eestikeelne.

Üleminek eestikeelsele õppele toimub klasside ja õppeaastate kaupa ning reform peaks

eelduslikult lõpule jõudma 2030. aastaks.

Eeldatavalt omandavad alates 2030. aastast kõik põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad eesti

keele vähemalt B1-tasemel. Üleminekuperioodil on siiski vajalik kutsealuste keeleoskuse

kontrollimine ning vajaduse korral nende suunamine täiendavatele keelekursustele.

Eesti keele tasemeeksami ja keelekursuse korraldus

Eesti keele tasemeeksami läbiviimise kord on sätestatud keeleseaduses. Tulenevalt

keelseadusest korraldab tasemeeksamite koostamise, korraldamise, hindamise ja analüüsimise

HARNO.

Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord on sätestatud haridus- ja

teadusministri 13.06.2011. a määruses nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja

läbiviimise kord“.

Vastava korra kohaselt koosneb eesti keele tasemeeksam neljast osaoskusest: kuulamine,

lugemine, kirjutamine ja rääkimine.

Kutsealuse suunab tasemeeksamile KRA.

Tasemeeksami toimumise aja ja koha valikul lähtutakse HARNO poolt korraldatavate eksamite

ajakavast. Eksami aeg ja koht teatatakse kutsealusele kirjalikult või e-posti teel hiljemalt 14

päeva enne eksami toimumist ning kutsealusel tuleb end registreerida teates ettenähtud ajal

6

toimuvale keeleeksamile. Kutsealune saab eksamile registreeruda kirjalikult või testide

andmekogu kaudu. Registreerumine lõpeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Eksameid

korraldatakse vähemalt üks kord kvartalis. Enne tasemeeksami sooritamist on kutsealusel

võimalik saada rühmakonsultatsiooni vormis eksamieelseid konsultatsioone kuni kuue

akadeemilise tunni ulatuses. Tasemeeksamil kui ka sellele eelnevas konsultatsioonis osalemine

on tasuta. Kokku saab kutsealune sooritada tasemeeksameid riigi kulul kaks korda tasuta,

seejärel tuleb tal endal tasuda tasemeeksamile registreerimise ja sooritamise eest riigilõiv.1

Isik, kes puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või saavutab alla 45% võimalikust punktisummast,

võib eksamit uuesti sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel.

Keeleeksami mittesooritamise korral tuleb kutsealusel läbida keeleõpe ning sooritada

tasemeeksam uuesti ühe aasta jooksul. Juhul, kui kutsealune ei sooritanud eesti keele B1-

tasemel tasemeeksamit positiivsele tulemusele, võib tekkida vajadus määrata isiku tegelik

keeletase. Sellisel juhul võib olla vajalik suunata kutsealune kõigepealt A2-taseme

keelekursusele, sest osal kutsealustest võib olla ebapiisav keeletase, et alustada õppimist eesti

keele B1-taseme kursusel.

Eksam loetakse ka mittesooritatuks ning eksaminand kõrvaldatakse, kui ta kasutab kõrvalist abi

või häirib eksami läbiviimist.

Keeleõppele suunamist koordineerib Kaitseressursside Amet, s.t Kaitseressursside Amet lepib

kokku keeleõpet korraldava asutusega keeleõppe toimumise aja ja koha. Täpsema keeleõppe

läbiviimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. Esmakordne keeleõppe läbimine

on kutsealusele tagatud tasuta riigi poolt. Täiendavate keeleõppe kursuste läbimiseks tuleb

kutsealusel tasuda õppekulud ise.

Vastavalt kokkuleppele hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Kutsealustele on

plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, seega oluline on arvestada

ajalise aspektiga. Praeguse korralduse kohaselt toimub keelekursustele registreerimine ning

õppe algus üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-tasemel kursus

mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele

A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud.

Juhul, kui kutsealune alustas keeleõpet esimesel pakutud võimalusel pärast tasemeeksami

sooritamata jätmist, kuid keeleõpe ei ole veel ühe aasta jooksul läbitud tulenevalt keeleõpet

läbiviiva asutuse töökorralduslikest põhjustest, siis teavitab keeleõpet korraldav asutus sellest

KRA’d. Teavitamine on vajalik, et vältida haldussunnimeetmete ebaproportsionaalset

rakendamist.

Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud kursust ei soorita tasemeeksamit positiivsele

tulemusele, siis keeleoskuse parandamiseks tuleb kutsealusel jätkata keeleõpinguid iseseisvalt.

Veendumaks, et kutsealune jätkuvalt tegeleb oma keeleoskuse parandamisega, on KRA’l õigus

nõuda kutsealuselt keeleõppe läbimise kohta tõendeid ja kinnitust (keelekursusel osalemise

leping või muu taasesitatavas vormis esitatav dokument).

1 Eelnõukohase KVTS § 351 lõike 2 kohaselt tuleb asjakohasel juhul kutsealusel sooritada eesti keele tasemeeksam

keeleseaduses sätestatud korras. Riigikogu menetluses on keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 740SE, mille kohaselt peab isik tasuma eesti keele tasemeeksami samal

tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 50 eurot. Eelnõu 740SE jõustub

kõnesoleva seadusega samal ajal, mistõttu hakkab kutsealustele kohalduma sama kord.

7

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 nähakse ette keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest

hüvitise maksmise kord. Sarnane hüvitise maksmise kord on sätestatud kutsealuse

terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning kutsesobivuse hindamisel

viibimise eest. Hüvitise eesmärk on hüvitada eelpool nimetatud toimingute tegemisega

kaasnevad toidu- ja sõidukulud, kuivõrd nendel kohustuslikel toimingutel osalemine võib

toimuda kutsealuse elukohast teises paikkonnas või toimingu sooritamine on ajakulukas,

mistõttu tuleb isikul oma raha eest tagada toitlustus.

Seega eelnõus täiendatakse § 36 lõikega 11 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 3, millega

sätestatakse sõidu- ja toidukulu hüvitise maksmise tingimused, kord ja ulatus. Muudatuse

kohaselt makstakse kutsealusele sõidu- ja toidukulu hüvitist ka juhul, kui ta osaleb

tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse läbimisel. Siinjuures aga makstakse hüvitist, kui

tasemeeksam on sooritatud B1-tasemel ja keelekursus on läbitud ettenähtud mahus.

Tasemeeksami sooritamise eest makstav hüvitise suurus on 15 eurot. Kui rahvastikuregistri

andmetel välisriigis elav kutsealune tuleb tasemeeksamit sooritama Eesti, siis hüvitise

suuruseks on 70 eurot. Keelekursusel osalemise hüvitis on 15 eurot ühe läbitud loengu kohta,

kuid mitte rohkem kui kümnekordne hüvitise summa ehk kui 150 eurot kogu kursuse läbimise

eest. Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elava kutsealuse puhul on hüvitise suuruseks

vastavalt 70 eurot ja hüvitise maksimum summa 700 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 37 lõikega 11, millega sätestatakse tingimus, et

ajateenistusse kutsutakse kutsealune, kelle eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele.

Muudatuse vajadus tuleneb kaitseväeteenistuse praktilistest nõuetest, kuna ajateenistuse

läbiviimine eeldab piisavat eesti keele oskust, sealhulgas käskude mõistmist, ohutusnõuete

järgimist ning väljaõppes osalemist. Ebapiisav keeleoskus võib mõjutada nii isiku enda kui ka

kaasvõitlejate turvalisust ning teenistuse tulemuslikkust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 punktiga 3. Kui üldjuhul tuleb

ajateenistusse asumise otsus toimetada kutsealusele kätte vähemalt üks aasta enne

ajateenistusse asumise kuupäeva, siis §-s 37 on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib

ajateenistusse kutsumise otsuse teha kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse

asumist. Nendeks juhtudeks on, kui kutsealune on eelnevalt omanud KVTSis sätestatud alustel

ajapikendust ja kui kutsealune on varem jätnud ajateenistusse ilmumata. Muudatusega lisatakse

erandite loetellu ka keeleõppes osalemine, kuna keeleõppes osalemine on võrreldav

ajapikendusega ehk teatud tingimustel on kutsealuse ajateenistusse asumise aeg lükkunud edasi,

samas olles teadlik, et tal tuleb ajateenistusse asuda niipea, kui seadusest tulenevad tingimused

ja nõuded on täidetud.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KVTS § 40 lõiget 1 punktiga 51, milles nähakse ette

kutsealuse kohustus osaleda Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas keeleoskuse

tasemeeksami sooritamisel ja keeleõppes.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 226 lõiget 1 punktiga 4 ning sätestatakse, et tahtliku

kõrvalehoidmise korral nii keeleõppest kui ka eksamist nähakse ette ettekirjutuse tegemine ja

sunniraha määramine.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

8

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Mõjutatud sihtrühmad:

Kutsealused: Keelenõude kehtestamine ning kohustuslikul keeleeksamil ja keelekursusel

osalemise nõue riivab kutselause põhiõigusi, eelkõige isikuvabadust ja õigust eneseteostusele

(PS § 19) ning õigust haridusele (PS § 37). Riive seisneb kutsealusele täiendava kohustuse

panemises omandada või tõendada riigikeele oskus ning osaleda selleks ettenähtud õppe- ja

hindamistegevustes enne ajateenistust.

Riive on õigustatud, kuna see teenib legitiimset eesmärki tagada riigikaitse toimimine, sh

sõjalise juhtimise, käskude edastamise ja ohutuse nõuete üheselt mõistetavus. Riigikeele oskus

on ajateenistuses vältimatult vajalik teenistusülesannete täitmiseks ning üksuste tõhusaks

koostööks. Meetmed on sobivad ja vajalikud nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning

proportsionaalsed, arvestades, et keeleõppe ja eksami korraldamine toimub riigi kulul.

Riigikeele oskuse nõue ei lähtu isiku rahvusest ega emakeelest, vaid teenistusülesannete

täitmiseks vajalikust funktsionaalsest vajadusest. Kõigile kutsealustele, kelle keeleoskuse tase

on alla B1-taseme on tagatud võrdne ligipääs keelekursustele ja keeleeksamile.

Keeleoskuse parandamine toetab ajateenistujate lõimumist teenistuskeskkonda ning suurendab

nende konkurentsivõimet tööturul pärast ajateenistuse läbimist. Eriti oluline on mõju nendele

ajateenistujatele, kelle riigikeele oskus enne teenistusse asumist on olnud puudulik.

Kohustuslik keelekursusel osalemine võib ajutiselt suurendada kutsealuse koormust, kuid see

on hädavajalik, et tagada tulevase ajateenija ohutus.

HARNO: 2025. aastal sooritas tasemeeksami ca 12 000 isikut. Eksamid toimuva kord kvartalis.

Seadusemuudatusega suureneks tasemeeksamil osalejate arv 200 isiku võrra, seega arvestades

HARNO aastast töömahtu, siis muudatus HARNO halduskoormusele olulist mõju ei avalda.

Keeleõpet korraldav asutus: Muudatusega ei looda uut süsteemi. Vastavalt kokkuleppele

hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Kutsealustele on plaanis pakkuda

keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, seega oluline on arvestada ajalise aspektiga.

Praeguse korralduse kohaselt toimub keelekursustele registreerimine ning õppe algus üldjuhul

kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-taseme kursus mahus 250

akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-tasemel

kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud. Kokkuvõttes kaasneb

INSA’le täiendav halduskoormus ja tööjõukulu kasv.

Kaitsevägi: Mõju on positiivne, sest vähendab Kaitseväe koormust anda lisaks sõjaväelisele

väljaõppele ajateenijatele ka keeleõpet. Keelenõude kehtestamine avaldab positiivset mõju

ajateenistuse korraldusele. Ühtse töökeele kasutamine parandab väljaõppe kvaliteeti, vähendab

9

kommunikatsioonivigu ning suurendab üksuste koostöövõimet. Samuti aitab keeleoskuse

ühtlustamine kaasa distsipliini ja teenistuse sisemise sidususe tugevdamisele.

Kokkuvõtvalt on mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele positiivne. Keelenõude kehtestamine

ajateenijatele ning vähese keeleoskusega kutsealuste kohustuslik keeleeksamil ja keelekursusel

osalemine on põhjendatud, proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega. Meetmel on selgelt

positiivne mõju ajateenistuse toimimisele, riigikaitsevõimele ning ajateenistujate keeleoskusele

ja sotsiaalsele toimetulekule, samas kui võimalikud negatiivsed mõjud on piiratud ja

leevendatavad.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud riigieelarvele

Keeleeksamil ja keelekursusel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest.

HARNO on hinnanud, et ühe isiku tasemeeksami läbiviimise kulu on ca 100 eurot.

B1-taseme keelekursuse maksumus on keskmiselt 1700 eurot, A2-taseme maksumus on 1000

eurot. Võttes arvesse sihtrühma suurust, siis keeleeksamile ja keelekursusele tuleks suunata ca

200 isikut aastas. Seega keeleksami esimese soorituse kulu oleks ca 20 000 eurot aastas ning

200 isiku keelekursuse läbimise kulu oleks 340 000 eurot aastas.

Tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstava hüvitise kulu oleks (200

kutsealuse osas) 35 000 eurot. Kokku kulu riigieelarvele oleks hinnanguliselt 400 000 eurot

aastas.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvele.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri

määruseid:

1) Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrus nr 13 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“, kuhu lisatakse kaitseväekohustuslaste registriga andmeid vahetavate

andmekogude loetellu testide andmekogu. Samuti täiendatakse registrisse kantavate andmete

loetelu, lisades andmesubjekti andmeteks kaitseväekohustuslase keeleoskuse andmed.

2) Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse keeleõppes osalemise kord ja

tingimused.

3) Kaitseministri 17.04.2023 määrus nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust

võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks

arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu-

ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, kuna muudatuse rakendamiseks on vaja luua

andmevahetus KVKRi ja EISi vahel. Samuti vajab täiendavat arutamist keeleõpet korraldava

asutusega keeleõppesse suunamise ja keeleõppe läbiviimise kord.

______________________________________________________________________

Algatab riigikaitsekomisjon 16.02.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

Riigikaitsekomisjoni esimees

1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(ajateenistuse keelenõue) seletuskirja juurde

LISA

Kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõude ning keeleõppes ja tasemeeksamil

osalemise kohustuse kehtestamise põhiseaduspärasus

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 1 1. Riivatavate põhiõiguste määratlemine ................................................................................... 1 2. Põhiseaduspärasuse kontroll .................................................................................................. 3

2.1. Riive olemasolu tuvastamine........................................................................................... 3 2.2. Formaalne põhiseaduspärasus ......................................................................................... 5

2.2.1. Pädevus, menetlus ja vorm ....................................................................................... 5 2.2.2. Seadusreservatsiooni põhimõte ................................................................................ 5 2.2.3. Seadusreservatsiooni liik .......................................................................................... 6 2.2.4. Õigusselgus (PS § 13 lg 2) ..................................................................................... 7

2.3. Materiaalne põhiseaduspärasus ....................................................................................... 8 2.3.1. Riive legitiimne eesmärk .......................................................................................... 8 2.3.2. Riive proportsionaalsus ............................................................................................ 9

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13

Sissejuhatus

Eesti riigi sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning Põhja-Atlandi lepingust tulenev

kollektiivkaitse. Esmane iseseisev kaitsevõime põhineb reservarmeel, mille üksused

mehitatakse kohustusliku ajateenistuse läbinud ning vastava väljaõppe saanud isikutega. See

tähendab vajadust anda sõjaväelist väljaõpet kõikidele kaitseväeteenistuskohustuslastele.

Sõjaväelise väljaõppe andmise eesmärk on õpetada ajateenijale järjest keerukamate relva- ja

sidesüsteemide käitlemist ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid.

Kaitseväes tuleb sõjaväelist väljaõpet anda eesti keeles. Sõjavälises väljaõppes vene keeles või

mõnes muus keeles korralduste andmine on keelatud. Järjest enam väheneb nende juhtide hulk,

kes oskaksid näiteks vajadusel tõlkida käske vene keelde, mistõttu on asutud seisukohale, et

vähemalt B1-taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamine ajateenistusse asumiseks on

hädavajalik, et tagada eesmärgipärane sõjaväeline väljaõpe ning teiste väljaõppes osalejate

ohutus.

Eelnõukohase seadusega nähakse ette muudatused kaitseväeteenistuse seaduses, millega

kehtestatakse kutsealusele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning asjakohasel juhul

keeleõppes ja tasemeeksamil osalemise kohustuslikkus.

1. Riivatavate põhiõiguste määratlemine

PS § 54 lg 1 kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta

Eesti iseseisvust. PS § 124 lõikest 1 tuleneb keskne riigikaitseline kohustus, mille kohaselt on

Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. See

säte näeb ette üldise riigikaitsekohustuse. PS § 124 lõike 2 järgi on usulistel või kõlbelistel

põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses

2

ettenähtud korras. Seega on põhiseaduses ette nähtud nii põhikohustus (riigikaitsekohustus) kui

ka asendusteenistuse läbiviimise kohustus.1 Seejuures on kohustuslik ajateenistus osa PS § 124

lg 1 järgsest riigikaitsekohustusest.2

PS § 124 lg 3 täpsustab, et kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes

ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused.

Piirata ei tohi põhiseaduse §-des 8 lõiked 3 ja 4, 11-18, 20 lõige 3, 21-28, 32, 33, 36-43, 44

lõiked 1 ja 2 ning 49-51 ettenähtud õigusi ja vabadusi. Kaitseväes ja asendusteenistuses olevate

isikute õigusliku seisundi sätestab seadus. See ei tähenda, et loetletud põhiõigusi ja -vabadusi

ei tohiks üldse piirata. Piirangute seadmine on jätkuvalt lubatav PSi II peatükis sätestatud

alustel. PS § 124 lg 3 tähenduses on „kaitsevägi“ mõistetav kaitseväeteenistusena.3

Kaitseväeteenistus toimub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisena (ajateenistus ja

reservteenistus) ning tegevteenistusena. PS § 124 lg 3 kolmanda lause järgi määratakse

kaitseväe- ja asendusteenistuses olevate isikute õiguslik seisund seadusega.

Seadusereservatsioon garanteerib, et kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulised

kaitseväe- ja asendusteenistusega seotud küsimused reguleeritakse seaduse tasemel.4

Üheks PS § 124 lg 1 järgse riigikaitsekohustuse täitmise väljenduseks on kaitseväekohustus,

mida sisustab kaitseväeteenistuse seadus (KVTS). KVTS § 2 lg 1 järgi on kaitseväekohustus

Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja KVTSis sätestatud toimingute tegemises5 (nt

terviseseisundi hindamisel osalemine6). Isik, kellel on kaitseväekohustus, on

kaitseväekohustuslane. KVTS § 2 lg 2 p 1 järgi on kaitseväekohustuslane mh kutsealune. Sama

paragrahvi lg 3 täpsustab, et kutsealune on 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni

aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.

Kuna kutsealune on kaitseväekohustuslane ja kaitseväekohustus on PS § 124 lg 1 järgse

riigikaitsekohustuse täitmise väljendus, on põhiseadusega kooskõlas võimalik piirata

kutsealuste põhiõigusi, et tagada nende riigikaitsekohustuse täitmine, mh nt seada kohustusi

ilmuda erinevate toimingute tegemiseks.

PS § 124 lõike 1 järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud

alustel ja korras. See tähendab, et seadusega saab täpsustada riigikaitsest osavõtmist. KVTS § 5

kohaselt on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha

kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. KVTSis on ajateenistusest

osavõtmisele seatud erinevaid piiranguid või tingimusi. Näiteks ei ole KVTSi kohaselt

kutsealused naissoost isikud (vt KVTS § 2 lg 3). KVTS § 38 lõikes 1 sätestatakse ka juhud,

millal kutsealust ajateenistusse ei kutsuta. Näiteks ei kutsuta ajateenistusse isikuid, kes ei ole

läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses või

1 R. Alexy, lk 31: „Riigikaitsekohustus on sätestatud väljaspool põhiõiguste peatükki (PS § 124 lg 1). Siiski on see

kahtlemata klassikaline põhikohustus. Kaitseväeteenistusest loobumise õigus kujutab endast selle kohustuse

piirangut.“ Kättesaadav:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/prof_robert_alexy._pohioigused_eesti_pohisead

uses.pdf. 2 M. Gross. PS § 124 komm, p 10. – Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia

Riigiõiguse Sihtkapital 2022. Arvutivõrgus: https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/x-

riigikaitse-ss-124-131/ss-124-riigikaitses-osalemise-kohustus. 3 Samas, p 27. 4 M. Gross. PS § 124 komm, p 32. – Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia

Riigiõiguse Sihtkapital 2022. Arvutivõrgus: https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/x-

riigikaitse-ss-124-131/ss-124-riigikaitses-osalemise-kohustus. 5 KVTS § 2 lg 1. 6 KVTS § 261 lg 8.

3

kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KVTS § 39

lõikes 1 sätestatakse juhud, millal isik vabastatakse ajateenitusse kutsumisest.

Käesoleva eelnõuga sätestatakse juba täna kutsealustele kehtivatele nõuetele täiendavalt nõue,

et ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele (eelnõukohane

KVTS § 37 lg 11). Kutsealusele keelenõude kehtestamine võib riivata eelkõige

võrdsuspõhiõigust (PS § 12). Kutsealusel eesti keele oskuse tase tuvastatakse eelnõu järgi Eesti

hariduse infosüsteemi ja teistide andmekogu andmete põhjal (eelnõukohane KVTS § 351 lg 1).

Kui kutsealuse keeleoskustaset ei ole võimalik eelnimetatud registripäringute põhjal tuvastada,

pannakse eelnõukohase seadusega kutsealusele kohustus sooritada tasemeeksam keeleseaduses

sätestatud korras (eelnõukohane KVTS § 351 lg 2). Juhul, kui kutsealuse eesti keele oskus on

alla B1-taseme või isik jätab tasemeeksami sooritamata nõutaval tasemel, on eelnõukohase

seaduse järgi kutsealusel kohustus läbida ühe aasta jooksul keeleõpe B1-tasemel eesti keele

omandamiseks (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Sellise keeleõppe tagab riik kutsealusele ühe

korra tasuta ning tasemeeksamile ja keeleõppesse suunab kutsealuse Kaitseressursside Amet

(KRA) (eelnõukohane KVTS § 351 lg-d 5 ja 6). Kui kutsealune pärast riigi poolt tagatud kursust

ei soorita tasemeeksamit positiivsele tulemusele, siis keeleoskuse parandamiseks tuleb

kutsealusel jätkata keeleõpinguid iseseisvalt. Veendumaks, et kutsealune jätkuvalt tegeleb oma

keeleoskuse parandamisega, on KRA-l õigus nõuda kutsealuselt keeleõppe läbimise kohta

tõendeid ja kinnitust (keelekursusel osalemise leping või muu taasesitatavas vormis esitatav

dokument). Keelekursuse läbimise ja tasemeeksami sooritamise kohustus võivad riivata isiku

vaba eneseteostuse õiguse teostamist (PS § 19), mistõttu on vajalik kontrollida kavandatava

regulatsiooni põhiseaduspärasust.

2. Põhiseaduspärasuse kontroll

2.1. Riive olemasolu tuvastamine

PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. PS § 6 on üheks rahvusriigi põhimõtet väljendavaks

PS normiks, mille kaudu viib riik ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele

ja kultuuri säilimine läbi aegade. Keele määratlemine riigikeelena väljendab ühtlasi riigi

rahvuslikku identiteeti ja riigi kohustust seda keelt kaitsta ja arendada. Samuti rõhutatakse

riigikeele ühiskonda konsolideerivat toimet, isikute õigust riigikeelsele suhtlemisele kogu riigis

ning seda, et riigikeele staatus peab tagama keele igakülgse arengu ja laia kasutamise

poliitilises, kultuurilises ja teadussfääris.7 Eesti demokraatliku vabariigina toimimise üheks

tingimuseks on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja

kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi (RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98). PS §-st 51

tuleneb põhimõte, et avaliku võimu teostamine toimub eesti keeles. Ajateenijad, kes alluvad

käsuliinile ja rakendavad õpitut riigikaitsekohustuse täitmisel, täidavad avalik-õiguslikku

kohustust ja seega on põhjendatud neile teatud tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine.

Vabariigi President osutas oma 04.12.2025 otsuses nr 623 „„Kaitseväeteenistuse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” väljakuulutamata jätmine“8

ebavõrdsele kohtlemisele, kui seaduses sätestatakse üksnes kutsealuse kohustus osata B1-

tasemel riigikeelt, kuid kui sellega ei kaasne ebapiisava keeleoskusega isikute suunamist

keeleõppesse, et neil ei tekiks võimalus ajateenistusest n-ö pahatahtlikult kõrvale hoida.

Käesolev eelnõu näeb varasema eelnõuga võrreldes täiendavalt ette ka mehhanismid, et suunata

7 L. Madise, L. Mälksoo. PS § 6 komm, p 3. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. Ü.

Madise (koost.). Arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3475. 8 RT III, 06.12.2025, 1.

4

ebapiisava keeleoskusega isik keeleõppesse ja tasemeeksamile ning et hüvitada keelekursusel

või tasemeeksamil osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu.

- Üldine võrdsuspõhiõigus

PS § 12 lg 1 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,

rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste,

samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseaduse kommenteeritud

väljaande kohaselt hõlmab üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala (mida

võrdsuspõhiõigus kaitseb) kõiki eluvaldkondi (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13).

Kõikide võrdsus seaduse ees tähendab „eelkõige võrdsust seaduse kohaldamisel ning selle mõte

seisneb nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile isikutele erapooletult ja ühtemoodi“

(RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 16; nt ka RKKKo 08.10.2015, 3-1-1-68-15, p 15). Lisaks

võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses –

seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“

(RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo

20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26). Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala (isikute ring, keda

põhiõigus kaitseb) hõlmab kõiki isikuid (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13).

Võrdsuspõhiõigus on eraldiseisev põhiõigus, mille kohaldamine ei sõltu sellest, kas piiratud on

mõnd teist PS-s sätestatud põhiõigust või vabadust (nt RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 47

jj; RKPJKo 08.11.2017, 5-17-9/8, p 25 jj; RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 47 jj; RKPJKo

19.12.2017, 5-17-13/10, p 37). PS § 12 lg 1 tagab õigusliku võrdsuse. Õiguslik võrdsus on

tagatud, kui seadus kohtleb isikuid ühtemoodi. (RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p

25; RKPJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14, p 35, vt ka RKPJKo 16.09.2003, 3-4-1-6-03, p 24).

Õiguslik võrdsus ei too aga kaasa seda, et saavutatud on sisuline või tegelik võrdsus.

Riigikohus on korduvalt selgitanud sisulise võrdsuse ideed: „Õigusloome võrdsus nõuab

üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi.

Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja

ebavõrdseid ebavõrdselt.“ (RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKPJKo 26.09.2007, 3-4-

1-12-07, p 19; RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Sellest võib järeldada, et luua tuleb

õigusaktid, mis võimaldavad isikuid ka tegelikult (faktiliselt) võrdselt kohelda. Faktilise

võrdsuse saavutamiseks võib riik kasutada spetsiifilisi meetmeid, nn positiivseid erimeetmeid.

Riigil ei ole keelatud kõrvaldada või leevendada õiguslikust võrdsusest tulenevat faktilist

ebavõrdsust õiguslike meetoditega. Teatud juhtudel on see suisa kohustuslik. (RKHKo

20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 27). Selles kontekstis on oluline hinnata, kas ajateenistusse

kutsumise sidumine B1-tasemel eesti keele oskusega ning samuti kutsealuste, kes ei valda

ajateenistuse läbimiseks piisaval tasemel riigikeelt, keeleõppesse suunamine ja

tasemeeksami sooritamise kohustuse panemine on vaadeldav sisulise võrdsuse idee

avaldumisena (võrdsusõiguse riive puudub) või erineva kohtlemisena keeleoskuse alusel

(võrdsusõiguse riive esineb).

Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine

soomõiste) ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute grupid (vt RKÜKo 30.06.2016, nr 3-

3-1-86-15, p 47; RKPJKo 16.09.2003, nr 3-4-1-6-03, p 18; RKPJKo 20.03.2020, 5-20-3/43, p

93). Seejärel tuleb näidata, kuidas riik võrdlusgruppi kuuluvaid isikuid ebavõrdselt kohtleb. PS

§ 12 lg 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras

olevaid isikuid (RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 40), st kui kaebajat koheldakse halvemini kui

võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKÜKo nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

(RKPjKo 16.10.2025, 5-25-4/14, p 50) Antud juhul on võrdlusgruppideks kutsealused,

5

kellel on ajateenistusse kutsumiseks piisav keeleoskus, ning kutsealused, kelle keeleoskus

ei ole ajateenistusse kutsumiseks piisav. Senise praktika kohaselt käsitletakse sisulise

võrdsuse ideena positiivsete erimeetmete kasutamist ehk halvemas olukorras olevale grupile

soodustingimuste kohaldamist (nt keeleoskusele vastavat lihtsamat ajateenistuse programmi).

Eelnõus pannakse puuduliku keeleoskusega isikutele vastupidiselt täiendav kohustus

keeleõppeks. Seetõttu ei ole tegemist sisulise võrdsuse idee avaldumisega, vaid ebavõrdse

kohtlemisega (esineb võrdsuspõhiõiguse riive). Samas esineb võrdsuspõhiõiguse riive ka

teistpidi seeläbi, et kutsealust, kes vastaks muudele ajateenistusse kutsumise nõuetele, kuid

vaatamata keelekursustel osalemisele ei omandagi 27. eluaastaks nõutud tasemel eesti keelt,

jäetakse ajateenistusse kutsumata, mis tähendab, et nõutud tasemel keeleoskusega isikutega

võrdluses ei pea keeleoskuseta isik läbima PS § 124 lg-st 1 tulenevat kohustuslikku

ajateenistust. Järgnevalt tuleb analüüsida võrdsuspõhiõiguse riive õiguspärasust.

- Vaba eneseteostus

Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Tegemist on üldise

vabaduspõhiõigusega, mis kaitseb isiku tegevusvabadust kõigis eluvaldkondades, mis ei ole

hõlmatud mõne spetsiifilise põhiõigusega. Riiveks PS § 19 tähenduses on iga avaliku võimu

meede, mis kitsendab isiku vabadust oma elu ja tegevust vabalt kujundada.

Kui B1-tasemel riigikeelt mitteoskavad isikud kohustatakse enne ajateenistusse asumist läbima

B1-taseme omandamiseks keelekursuse, on tegemist kohustusliku avalik-õigusliku nõudega.

See piirab isiku otsustusvabadust nii aja kasutamise, tegevusvalikute kui ka elukorralduse osas.

Isikul puudub võimalus sellest kohustusest vabatahtlikult loobuda, kui ta on kutsealune.

Selline kohustus kujutab endast PS § 19 lg 1 kaitsealasse kuuluva üldise tegevusvabaduse riivet.

Riive on formaalne, sest isiku vabadust piiratakse sõltumata sellest, kas keeleõppe eesmärk on

isikule kasulik või mitte. Kuna PS § 19 riive esineb, on vaja analüüsida ka riive

proportsionaalsust.

2.2. Formaalne põhiseaduspärasus

Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et riive vastab kõigile põhiseaduse pädevus-,

menetlus- ja vorminõuetele ning järgitud on õigusselguse põhimõtet.

2.2.1. Pädevus, menetlus ja vorm

Keelenõude ja kaitseväekohustuse korralduse kujundamine on Riigikogu pädevuses ning

vormiliselt kuulub see seadusereservatsiooni alasse (põhiõigusi riivavad kohustused peavad

tuginema seadusele). Eelnõu lahendab põhikohustuse (B1-tasemel keeleoskus, keeleõppesse

suunamine, tasemeeksam) seaduse tasandil.

2.2.2. Seadusreservatsiooni põhimõte

PS § 11 kohaselt võib põhiõigusi piirata seadusega formaalses ja materiaalses mõttes.

Formaalses mõttes on seadus iga seadusandlikus korras vastu võetud õigusakt. Materiaalses

mõttes on seadus iga abstraktseid õigusnorme sisaldav õigusakt ehk õigustloov akt. Kavandatav

eelnõu vastab materiaalselt ja formaalselt seaduse nõuetele. Seega on kavandatav piirang eelnõu

kohaselt määratud kindlaks seadusega.

6

Seadusreservatsiooni põhimõttega võib olla vastuolus nt see, kui volitusnormiga antakse

täidesaatvale riigivõimule liiga ulatuslikud volitused põhiõiguste piirangu määratlemiseks. Nt

leidis Riigikohus keeleõiguse kontekstis, et liiga üldine delegatsioon võib rikkuda

õiguskindlust; volitus peab olema eesmärgi, sisu ja ulatuse poolest selge, et isik saaks ette näha,

mis teda võib kohustada. (RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98). Üldiselt (andmetöötluse ja

varjatud riivete kontekstis) rõhutab Riigikohus parlamentaarset reservatsiooni: mida

intensiivsem riive, seda täpsem peab olema volitusnorm ja menetlusraam (RKPjKo 20.03.2014,

3-4-1-42-13)

Eelnõu puhul sõltub seadusreservatsiooni järgimine sellest, kui olulised küsimused on

seaduses endas lahendatud (nt nõutav tase, ajatusperioodi piir, tagajärjed rikkumise korral)

ning kas Vabariigi Valitsuse määrusega jäetakse reguleerida üksnes korralduslikud detailid.

Eelnõu põhikonstruktsioon (B1-tase, suunamine, tasemeeksam, seos ajateenistusse asumisega

ning § 226 sunnimeetmed) on antud juhul seaduses kirjas. Vabariigi Valitsuse määrusega

üksnes täpsustatakse neid asjaolusid (eelnõukohane KVTS § 351 lõige 5 ja § 36 lõige 2).

2.2.3. Seadusreservatsiooni liik

- Üldine võrdsuspõhiõigus

Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus9, mille riive on

põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane

põhjus.

Eelnõuga tagatakse, et kutsealune saab eesmärgipäraselt ja ohutult täita PS § 54 lg-st 1 ja § 124

lg-st 1 tulenevat riigikaitsekohustust. Ajateenistuse läbimisel omandab ajateenija lisaks

tehnilistele relva kasutamise ja sõjapidamise oskustele ka teadmised sellest, kuidas riigikaitse

toimib ja milline on tema roll riigi sõjalises kaitses, st keeleoskus tagab, et isik saab paremini

aru enda rollist ja oskab sellele vastavalt käituda. Ajateenistuse käigus kasutab ajateenija relvi

ja muid seadmeid, mille ohutu kasutamise juhendite mitte mõistmisel keeleoskuse puudumise

tõttu võib ta olla ohtlik teistele ja endale. Seega on keelenõude kehtestamine vajalik ka teiste

ajateenijate ning ajateenijatega seotud tegevväelaste elu ja tervise kaitseks, mis on põhiõigused,

mille kaitseks on lubatud lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusi riivata. Kaudselt toetatakse

kutsealuste keeleoskuse tagamisega riigi valmisolekut sõjaliseks kaitseks ja riigi julgeolekut,

sest kutsealused saavad paremini aru nii enda kohustustest, kui ka on enam integreeritud Eesti

poliitilisse, sotsiaalsesse ja kultuuriruumi. Need riigi julgeoleku ja riigikaitse tõhusa tagamise

eesmärgid on kaalukad põhiseadusega kooskõlas olevad avalikud huvid.

Hindamaks riive põhiseaduspärasust tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud

ebavõrdse olukorra raskust (vt RKPJKo 29.01.2014, nr 3-4-1-52-13, p 47; RKÜKo 30.06.2016,

nr 3-3-1-86-15, p 53; RKPJKo 20.03.2020, 5-20-3/43, p 94). Mõistlik ja asjakohane on põhjus

juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega. Mida suurem on

erineva kohtlemise mõju isikutele, seda kaalukamad peavad olema erineva kohtlemise

põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad grupid, seda erinevamalt võib seadusandja neid

kohelda (RKPJKo nr 5-24-26/18, p-d 63–64 ja seal viidatud kohtupraktika). Tunnistades

seadusandja avarat otsustusruumi, on erinev kohtlemine meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt

asjakohatu (vrd RKPJKo nr 3-4-1-7-03, p 37; RKÜKo 14.05.2025, 3-22-246/31, p 40).

(RKPjKo 16.10.2025, 5-25-4/14, p 54).

9 A. Kivioja, K. Muller, L. Oja. PS § 12 komm, p 22. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne

2020. Ü. Madise (koost.). Arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3475.

7

Vabariigi President jättis kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (eelnõu 664 SE) välja kuulutamata põhjusel, et sellega anti

põhjendamatu eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt.10 Eelnõuga pannakse

kutsealustele, kes ei oska eesti keelt, täiendav kohustus omandada ajateenistuse läbimiseks

vajalik eesti keele oskus keeleõppe läbimise kaudu (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Kuigi

eelnõu koostamisel on peetud silmas eelkõige Eesti Vabariigi territooriumil elavaid

kutsealuseid, siis laieneb regulatsioon ka teises riigis elavatele Eesti kodanikele, kes on seaduse

mõttes kutsealused, isegi kui neil pole olnud võimalik oma elukohariigis eesti keelt õppida,

kuid kes ei täida KVTS § 39 lg 1 p 4 tingimusi.

Keeleoskus ei ole PS § 12 lg 1 teises lauses otsesõnu nimetatud tunnus, kuid Riigikohtu praktika

kohaselt ei ole loetelu ammendav. Keeleoskus võib olla tihedalt seotud rahvusliku kuuluvuse

või päritoluga ning selles osas kujutada endast kaudset diskrimineerimist. Seega kuulub selline

regulatsioon PS § 12 lg 1 kaitsealasse ka intensiivsema võrdsuspõhiõiguse kaitse aspektist

niivõrd, kui see võib kujutada diskrimineerimist rahvuse alusel.

Kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole vabastada eesti keelt B1-tasemel mitte

valdavaid kutsealuseid ajateenistusest, vaid tagada, et ajateenistusse kutsutakse

kutsealused, kellel on ajateenistuse eesmärgipäraseks täitmiseks vajalik keeleoskus.

- Vaba eneseteostuse õigus

PS § 19 lõike1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Sellest sättest tuleneb nii

üldine vabadusõigus kui ka üldine isikuõigus. Paragrahvi 19 lõike 1 esemelisse kaitsealasse

kuulub õiguslik vabadus. Õiguslik vabadus seisneb loas teha ja tegemata jätta seda, mida isik

soovib. Riigikohus on § 19 lg 1 kaitsealasse kuuluvaks eneseteostuseks lugenud nt

elukorralduse ja ajakasutuse üle otsustamist (RKKKo 28.12.2009, 3-1-1-100-09, p 20).

Vaba eneseteostuse õigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis

tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (viimati RKPJKo 5-19-28/10, p 79; RKPJKo

17.12.2019, 5-19-40/36, p 53). Sarnaselt võrdusõigusega võib ka vaba eneseteostust piirata

ajateenistuse eesmärgipärase läbimise tagamiseks ning isiku enda ja teiste inimeste elu ja tervise

ohutuse tagamiseks (vt täpsemalt eespool).

2.2.4. Õigusselgus (PS § 13 lg 2)

PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Selleks peab seaduse tekst

iseenesest olema piisavalt selge ja üheselt mõistetav, et vältida erinevat halduspraktikat ning et

mitte jätta isikut täidesaatva riigivõimu meelevalda. Seaduse tekst peab tagama, et riigivõimu

teostamine oleks selgelt ette määratud ja isikul peab olema võimalik seadusele tuginedes

kontrollida, kas täidesaatev riigivõim järgib seadusega määratud raame. Eelnõu seisukohalt on

peamine küsimus, kas seaduses sätestatud kohustus on piisavalt ettenähtav.

Eelnõu kohaselt peab kutsealuse keeleoskuse tase vastama B1-tasemele ja seda tuleb tõendada

kas põhikooli- või gümnaasiumi lõputunnistusega (registriandmete päring) või keeleoskuse

tasemeeksamiga (eelnõukohane KVTS § 351 lõiked 1 ja 2). Nii keeleoskuse tase kui ka

tasemeeksam on piisavalt standardiseeritud ja üldlevinud, et olla üheselt mõistetavad ka ilma,

et seaduse enda tekstis oleks nõutavaid teadmisi ja oskusi üksikasjalikult lahti kirjutatud.

10 RT III, 06.12.2025, 1.

8

Mõningast selgitamist vajab, millistest kriteeriumitest lähtuvalt hinnata „keeleõppe läbimise“

ja „mõjuval põhjusel mitteilmumise“ kriteeriume, mis on muu hulgas haldussunni kohaldamise

eeldusteks. Keeleõppe läbimise kohustus on konkretiseeritud läbi tasemeeksami sooritamise

regulatsiooni ja seab seega täidesaatvale riigivõimule selge piiri. Ka põhjendatud ilmumata

jätmine on paljudes teistes õigusaktides määratletud ja analoogiliselt sisustatav ilma, et selles

õigusaktis tuleks määratleda, millised on konkreetsed põhjendatuse kriteeriumid.

Mitteilmumine võib olla põhjendatud näiteks mõjuvatel perekondlikel põhjustel, haigestumise

tõttu vms.

2.3. Materiaalne põhiseaduspärasus

2.3.1. Riive legitiimne eesmärk

Põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive

peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Eesmärk

vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse preambuliga, mis

nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse. Tegemist on legitiimse

ja kaaluka põhiseadusliku eesmärgiga võrdsuspõhiõiguse riivamiseks (RKPjKo, 11.06.2023, 5-

23-6/13, p 71).

Keeleoskuse nõude kehtestamise võimalikuks legitiimseks eesmärgiks on eelkõige riigikaitse

tõhususe ja kaitsevõime tagamine. Ajateenistus on osa riigikaitse korraldusest ning PS § 124

kohaselt on Eesti kodanikel kohustus osaleda riigikaitses. Riigil on ulatuslik otsustusruum selle

kohustuse sisustamisel ja täitmise korraldamisel. Efektiivne sõjaline väljaõpe ja teenistuse

läbiviimine eeldavad, et ajateenijad mõistavad käsklusi, juhiseid ja ohutusnõudeid ühtses

töökeeles. Piisav keeleoskus aitab vältida eksimusi, mis võivad ohustada nii teenistujate elu ja

tervist kui ka riigikaitseliste ülesannete täitmist.

Teiseks võib legitiimse eesmärgina esile tuua teenistuse ohutuse tagamise. Sõjalises

keskkonnas, kus kasutatakse relvi, tehnikat ja lahingumoona, on arusaadav kommunikatsioon

keskse tähtsusega. Keeleoskuse puudulikkus võib suurendada õnnetuste ja vigastuste riski,

mistõttu keeleoskuse nõue võib olla suunatud elu ja tervise kaitsele, mis on põhiseaduslikult

kaalukas väärtus (PS § 16).

Kolmandaks võib eesmärgina käsitada teenistuse korralduslikku efektiivsust ja ressursside

mõistlikku kasutamist. Kui ajateenistusse asuvad isikud, kes ei suuda piisavalt hästi mõista

õppe- ja teenistusalast infot, peab riik panustama täiendavatesse keeleõppe- või

tõlkemeetmetesse, mis võib koormata ebaproportsionaalselt riigikaitse ressursse. Selline

eesmärk on seostatav hea halduse ja riigi toimimise tõhususe põhimõtetega.

Lisaks võib legitiimse eesmärgina arvestada ajateenijate kollektiivse ühtsuse ja alluvussuhete

toimimise tagamist. Ühine töökeel soodustab meeskonnatööd, distsipliini ja usaldust üksuste

sees, mis on sõjalise struktuuri toimimise seisukohalt olulised väärtused.

Kokkuvõttes võib B1-tasemel keeleoskuse nõude kehtestamise legitiimseks eesmärgiks pidada

riigikaitse tõhususe ja ohutuse tagamist, elu ja tervise kaitset ning ajateenistuse kui sõjaväelise

väljaõppe andmise korralduslikku efektiivsust.

9

2.3.2. Riive proportsionaalsus

Hindamaks riive põhiseaduspärasust tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud

ebavõrdse olukorra raskust (vt RKPJKo 29.01.2014, nr 3-4-1-52-13, p 47; RKÜKo 30.01.2016,

nr 3-3-1-86-15, p 53; RKPjKo 20.10.2020, 5-20-3/43, p 94).

Riigikohtu praktika kohaselt peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev

(legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,

vajalik ja mõõdukas). (RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13, p 63) Põhiõiguse riive on eesmärgi

saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik

aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat

meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. (RKPjKo 22.06.2023, 5-

23-6/13, p 74) Kui riivel on mitu eesmärki ning puudub üks meede, mis võimaldaks mõlemat

eesmärki sama efektiivselt saavutada, tuleb hinnata eelkõige põhiõiguste riive mõõdukust.

(RKPjKo 22.06.2023, 5-23-6/13, p 76) Järgnevalt on analüüsitud eelnõus valitud meetmete

mõõdupärasust eeltoodud skeemist lähtudes.

Sobivus

- Võrdne kohtlemine

Sobiv on abinõu, kui see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Abinõu sobivus ei tähenda, et see

peab tagama eesmärgi saavutamise igas olukorras. Abinõu on sobimatu siis, kui see üldse ei

aita eesmärgi saavutamisele kaasa. (RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 180) Abinõu ei muutu sobimatuks

sellest, et puudutatud isikud oma tegevusest loobusid või käitumist muutsid (vt RKPjKo

02.12.2024, 5-24-22/16, p 82).

B1-tasemel keeleoskuse nõue on sobiv riigikaitse tõhususe, kaitseväeteenistuse ohutuse ja riigi

sõjalise kaitse efektiivsuse tagamiseks. Piisav keeleoskus võimaldab ajateenijal mõista

käsklusi, ohutusnõudeid ning väljaõppe sisu, mis omakorda vähendab eksimuste ja õnnetuste

riski ning suurendab üksuse lahingu- ja tegutsemisvõimet. Samuti võimaldab ühtne töökeel

vältida vajadust pideva tõlke või erikorralduste järele, mis võiks takistada teenistuse ladusat

toimimist. Seega on keeleoskuse nõue legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv abinõu.

- Vaba eneseteotuse õigus

Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.11 Regulatsioon

on kavandatud isiku kaitse tagamise vajadust arvestades selliselt, et enne tasemeeksami

sooritamist veendutakse esmalt registri andmete põhjal, kas vastav keeletase on omandatud või

mitte. Eelnõukohaselt tuvastatakse kutsealuse eesti keele oskuse tase KRA poolt Eesti hariduse

infosüsteemi (edaspidi EHIS) ja testide andmekogust (edaspidi EIS) saadava andmevahetuse

kaudu (eelnõukohane KVTS § 351 lõige 1). Registripäringute abil taseme tuvastamine on

vajalik, et kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest, mis on antud juhul analüüsitava

meetme sobivuse hindamise aluseks. Keeleoskus tuvastatakse kõikide kutsealuste puhul

ühtmoodi registripäringute abil, välistades seejuures subjektiivsed hinnangud. Kui

registriandmete põhjal ei ole võimalik kutsealuse eesti keele oskuse taset välja selgitada, siis

suunatakse isik tasemeeksamile (eelnõukohane KVTS § 351 lõiked 2, 5 ja 6), mida käesoleva

analüüsi kohaselt käsitletakse kui KVTS-kohast toimingu tegemist KRA poolt ning toimingu

11 RKPJKo 06.03.2002 a nr 3-4-1-02, p. 15.

10

sooritamist kutsealuse poolt. Tasemeeksami sooritamise kohustus on sobiv meede, et

objektiivselt ja kontrollitavalt tuvastada kutsealuse keeleoskus juhul, kui olemasolevate

registriandmete põhjal seda tuvastada ei ole võimalik.

Kutsealune, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes jätab tasemeeksami sooritamata

nõutaval tasemel, peab läbima ühe aasta jooksul eesti keele B1-tasemel omandamiseks

keeleõppe (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Riigi poolt tagatud keeleõppe läbimise kohustuse

seadmine on sobiv meede, et tagada kutsealuse poolt nõutud tasemel eesti keele oskuse

omandamine. Ilma sellise kohustuse seadmiseta jääks keeleoskuse omandamine kutsealuse

enda otsustada ja suurendaks võimalust, et kutsealune ei omanda B1-tasemel eesti keelt. See

omakorda suurendaks võrdsuspõhiõiguse riivet, kuna võimaldaks suurema tõenäosusega n-ö

pahatahtlikult PS § 124 lg 1 järgsest riigikaitsekohustusest kõrvale hoida.

Siinkohal tuleb arvestada, et seadusandja on eelnõus ette näinud, et keeleoskuse tasemeeksamil

viibimisega seotud sõidukulu katteks makstakse kutsealusele hüvitist, samuti on võimalik

maksta tasemeeksami soorituse eest täiendavalt ühekordset hüvitist (eelnõukohane § 36 lg 11 ja

lg 2). Ühtlasi võimaldab riik läbida keeleõppe ühe korra tasuta (eelnõukohane KVTS § 351 lg

4). Hüvitise maksmine kompenseerib vaba eneseteostuse riive intensiivsust.

Keeleoskustaseme hindamine on sobiv, kui tasemeeksamile suunatakse kutsealune peale seda,

kui tema suhtes on kõik teised, kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks vajalikud, tingimused

täidetud, nt peab kutsealuse terviseseisund vastama kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. Terviseseisund ei pruugi olla ajutine, mistõttu tuleks enne kutsealuse

tasemeeksamile suunamist veenduda, kas esinevad ajateenistusse kutsumist välistavad teised

asjaolud või mitte. Kui isik saab nt terviseseisundi tõttu ajateenistusse asumisest vabastuse, siis

oleks ilmselgelt ülemäärane tema tasemeeksamile suunamine.

Sarnasele seisukohale tuleb asuda ka kutsealuse keelekursusele suunamise osas. Sobiv on

keelekursusel osalemise kohustuse panemine kutsealusele, kellel puuduvad muud

ajateenistusse asumise vabastamise alused ning kelle tasemeeksami tulemusest nähtub, et isik

võib puuduliku keeleoskuse tõttu seada ohtu enda ning teiste ajateenijate elu ja tervise.

Eelnevast tulenevalt võib keelekursusel osalemise nõue olla suunatud elu ja tervise kaitsele,

mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus (PS § 16). Kohustuslik keelekursusel osalemine aitab

vähendada tahtlikult ajateenistusest kõrvalekaldumise riske.

Vajalikkus

- Võrdne kohtlemine

Abinõu vajalikkuse üle otsustamisel tuleb leida alternatiivne abinõu, mis koormaks põhiõiguste

kandjat vähem, aga aitaks asjassepuutuva normiga taotletavat eesmärki ellu viia sama

efektiivselt kui algne abinõu (RKÜKo nr 3-4-1-6-12, p 182; RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16,

p-d 83 ja 84). Riive vajalikkust saab jaatada aga üksnes siis, kui eesmärki pole võimalik

saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (vt RKÜKo nr 5-18-5/17,

p 65; RKPjKo 23.02.2023, 5-22-12/19, p 43)

Eelnõukohase KVTS § 37 lõikega 11 nähakse ette kohustuslik B1-tasemel keeleoskuse nõue

ajateenistusse kutsutavale isikule ehk kutsealusele, kes peab vastava keeleoskuse taseme

saavutama enne ajateenistusse asumist. Tagamaks, et kõik ajateenistusse kutsutud oskaksid

vähemalt B1-tasemel eesti keelt, puuduvad muud alternatiivsed õiguslikud lahendused kui

11

sätestada seaduse tasemel nõue, et ajateenistusse kutsutakse isikud, kelle eesti keele oskus

vastab B1-tasemele.

Selleks, et vajaliku keeleoskuseta kutsealused omandaksid enne ajateenistusse asumist B1-

tasemel eesti keele oskuse, on erinevaid võimalusi. Võimalused B1-tasemel keeleoskuse

saavutamiseks on, kas näha ette kohustuslikud keelekursused või alternatiivselt anda isikule

täiendav ajapikendus keeleoskuse nõutava taseme saavutamiseks, kuid jätta viis keeletaseme

saavutamiseks isiku enda otsustada. Vabatahtlik keeleoskuse omandamine riivab tugevamalt

võrdsuspõhiõigust kui kohustusliku keeleõppe ettenägemine, kuna jätab keeleoskuse

omandamise rohkem isiku enda kujundada ja otsustada. Riigil on võimalik tagada

ajateenistujate piisav keeleline toimetulek ka muude abinõudega, nagu keeleõppe pakkumine

ajateenistuse algfaasis. See tähendab, et nõutavat keeleoskust mitte omavad ajateenijad peavad

ilmselt samaväärse väljaõppe saamiseks olema pikemat aega ajateenistuses. Ajateenistus on

isiku põhiõigusi väga ulatuslikult koormav kohustus, olles oma intensiivsuselt võrreldav muude

vabaduse võtmise vormidega, st ajateenistus riivab isiku omandi-, perekonna- ja eraelu,

liikumisvabaduse ja vabaduse, kodu- ja eraelu puutumatuse, hariduse omandamise, töö- ja

tegevusala valiku, ettevõtluse ja pea kõiki teisi põhiõigusi olulisel määral. Niivõrd ulatuslik

põhiõiguste piiramine on õigustatud ainult riigi eksistentsi tagamisega seotud olulise väljaõppe,

st sõjaväelise väljaõppe, läbimiseks vajalikus ulatuses. Keeletaseme omandamiseks

ajateenistuse pikendamine oleks isikut ülemäära koormav, sest ajateenistuseks vajaliku

keeleoskuse omandamine on võimalik muul viisi. Samuti riivaks selline lahendus tugevalt

võrdsuspõhiõigust, kuna ajateenistus ei oleks kõigile ajateenijatele sama kestvusega.

Keeleoskuse asemel on võimalik muuta ka ajateenistuse sisu keeleoskuse tasemele vastavaks.

Madalama keeleoskuse tasemega ajateenijaid võib suunata lihtsamatele või toetava iseloomuga

ülesannete täitmisele, kuid sellisel juhul võivad jääda riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega

seotud ülesanded täitmata vajalike võimetega isikute puudumise tõttu. Samuti on võimalik

kohandada juhendmaterjalide ja väljaõppe taset keeleoskuse tasemele vastavaks, lisades

keeleoskust mitte vajavaid pilte ja jooniseid. Sellised lihtsustused ja mööndused ei võimalda

siiski viia ajateenistust läbi eesmärgipäraselt. Lisaks tuleb arvestada, et täiendavate ja

lihtsamate materjalide alusel väljaõppe läbiviimine võib tuua kaasa selle, et sõjaväeline

väljaõpe pikeneb nii isikutel, kes ei valda nõutaval tasemel eesti keelt, kui ka nendel, kes

valdavad, aga kuuluvad esimese grupiga samasse sõjalisse üksusesse. Kuna ajateenistus on

äärmiselt piirav meede, mis on õigustatud üksnes sõjaväelise väljaõppe andmiseks

eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, siis toob ajateenistuse pikenemine keeleõppest või

sellest tingitud puuduste kõrvaldamiseks kaasa suurema hulga isikute põhiõiguste

intensiivse riive.

Eeltoodud põhjustel tuleb pidada eelnõus kavandatud meetmeid vähem piiravaks kui

alternatiivseid meetmeid. Seega on eelnõus kavandatud meetmed vajalikud.

- Vaba eneseteostus

PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust riivab eelkõige keeleõppe läbimise kohustus.

Kutsealuse poolt eesti keele oskuse B1-tasemel omandamise tagamiseks oleks võimalik

seadusandja poolt ette näha erinevaid lahendusi, mis riivavad isikute põhiõigusi erineval moel.

Üks variant on võimaldada riigi poolt isikule tasuta keelekursusel osalemine, kuid sellel

osalemine või soovi korral muul viisil keele omandamine jääks isiku enda otsustada. Sel juhul

võiks riik anda isikule ajateenistusse asumiseks ajapikendust, mille jooksul peaks isik leidma

võimaluse keel vajalikul tasemel omandada. See tähendab, et keelekursusel osalemine oleks

12

isikule sisuliselt vabatahtlik. Selline lahendus riivaks minimaalselt PS § 19 järgset vaba

eneseteostuse õigust (kuna jätab isikule suurema valikuvabaduse keele omandamise viisi osas),

kuid tugevamalt PS § 12 järgset võrdsuspõhiõigust, kuna jätab üles suurema riski, et keelt mitte

osakajal on võimalik pahatahtlikult keelt mitte omandades riigikaitsekohustusest n-ö kõrvale

hiilida, samas kui keeleoskajatel seda võimalust ei ole. Alternatiivselt on võimalik lahendus,

kus riik kohustab sunnimeetme abil nõutaval tasemel eesti keelt mitteoskajat kindlal

keelekursusel osalema, mille läbimine peaks mõistliku pingutuse korral tagama isikule B1-

tasemel eesti keele oskuse. Selline lahendus riivab vähem võrdsuspõhiõigust, kuna väheneb

risk, et isik ei osale ühelgi keelekursusel ja keelt ei omanda. Samas riivab selline lahendus

tugevamalt PS § 19 järgset vaba eneseteostuse õigust, kuna riik kohustab isikut kindlatel

aegadel, kindlas kohas ja ainult teatud spetsiifilisel kursusel osalema.

Eelnõukohase seaduse järgi nähakse ette, et kui kutsealune ei oska B1-tasemel eesti keelt, tuleb

kutsealusel keel omandada. Tagamaks, et keel omandatakse, näeb eelnõu ette, et nõutaval

tasemel keeleoskuseta kutsealune peab läbima ühe aasta jooksul eesti keele B1-tasemel

omandamiseks keeleõppe, kuhu isiku suunab KRA (eelnõukohane § 351 lg-d 3 ja 6). Selline

keeleõpe on tagatud kutselausele ühe korra riigi poolt tasuta. Kuigi vabatahtlik keeleõpe riivaks

PS § 19 järgset põhiõigust vähem intensiivselt, tuleb siinkohal arvestada ka PS § 12 järgse

võrdsuspõhiõiguse riivet. Kohustuslik keeleõppe läbimine tagab vabatahtlikust keeleõppest

paremini abinõu eesmärgi täitmist (st seda, et isik ka tegelikult omandab eesti keele oskuse

vajalikul tasemel, asub ajateenistusse ja suudab selle läbida eesmärgipäraselt) ja kujutab vähem

intensiivset riivet võrdsuspõhiõigusele.

Mõõdukus

- Võrdsuspõhiõigus

Abinõu mõõdukuse juures tuleb ühelt poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teiselt poolt

vabaduse riive intensiivsust. (RKPjKo 02.12.2024, 5-24-22/16, p-d 85-87) Keeleoskus on

ajateenistuse läbimise eelduseks, kuna see on vajalik nii käskudest arusaamiseks, väljaõppe

läbimiseks, ohutusjuhendite mõistmiseks jms. Kui isik ei saa aru ajateenistuse käigus toimuvast

õppetööst või ei oska esitatud küsimustele vastata, siis minetab ajateenistus mõtte.

Ajateenistuse kui põhiõigusi oluliselt ja ulatuslikult piirava meetme õiguspärasus tuleneb riigi

sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise vajadusest. Kui isik ei omanda selleks ajateenistuse käigus

vajalikke teadmisi ja oskusi, siis ei ole ka tema ajateenistusse kutsumine põhiseaduspärane.

Vabariigi President leidis, et üksnes B1-tasemel keeleoskuse kehtestamine ei ole kooskõlas

põhiseadusega (Vabariigi Presidendi 04.12.2025 otsus; RT III, 06.12.2025, 1). See riivaks

presidendi hinnangul ebaproportsionaalselt võrdsuspõhiõigust, sest jätaks üles võimaluse

ajateenistuse kohustusest keelt mitte omandades kõrvale hoiduda, samas kui keelt nõutud

tasemel oskajatel sellist võimalust ei ole. Eelnõukohane seadus näeb ette, et kutsealusel, kes

B1-tasemel eesti keelt ei oska, tuleb ühe aasta jooksul läbida keeleõpe ning sooritada

tasemeeksam keeleoskuse hindamiseks (eelnõukohane KVTS § 351 lg 3). Täiendavalt sätestab

eelnõukohane seadus sunnimeetmed, millega kohustada kutsealust keeleõppes või

tasemeeksamil osalema (eelnõukohane KVTS § 331 lg 1, § 226 lg 1 p 4). Eelnõujärgse

seadusega eesti keelt B1-tasemel mitte oskavale kutsealusele seatavad kohustused ja

riigipoolsed sunnimeetmed vähendavad oluliselt Vabariigi Presidendi poolt viidatud

võrdsuspõhiõiguse riivet, kuna viivad miinimumi võimaluse, et isikul on võimalik keelt mitte

omandades pahatahtlikult ajateenistuse kohustusest kõrvale hoiduda.

13

Üldine võrdsuspõhiõigus tähendab, et isikud on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguse tuuma rikuks,

kui mõnda isikute gruppi käsitletakse täielikult väljaspool põhiõiguste süsteemi olevana või

seadusandja paneks ühele isikute grupile teistega võrreldes ulatuslikud erikohustused ja

tingimused. Riigikeele oskuse nõue on maailmas üldlevinud ning ka väljaspool sõjalise

riigikaitse vajadust tavapärane nõue. Seetõttu eelnõu üldise võrdsuspõhiõiguse tuuma ei

puuduta.

- Vaba eneseteostus

Vabariigi President leidis, et puuduliku keeleoskuse tõttu ajateenistusse kutsumata jätmine ei

ole kooskõlas põhiseadusega (Vabariigi Presidendi 04.12.2025 otsus; RT III, 06.12.2025, 1).

Sellest tulenevalt on vaja töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kohaldada ajateenistust

põhiseadusega kooskõlas ning ajateenija enda ja teiste suhtes ohutult. Ainus võimalus selleks

on omandada ajateenistuse läbimiseks vajalik keeleoskus keelekursusel osalemise kaudu.

Eelpool on analüüsitud, et kohustusliku keeleõppe läbimine riivab kutsealusel PS § 19 järgset

vaba eneseteostuse õigust. Et vähendada riivet isiku põhiõigustele, näeb eelnõukohane KVTS

§ 351 lõige 4 ette, et keeleõppe võimaldab riik läbida isikul ühe korra riigi kulul. Eelnõukohase

KVTS § 351 lõike 2 kohaselt tuleb asjakohasel juhul kutsealusel sooritada eesti keele

tasemeeksam keeleseaduses sätestatud korras. Tasemeeksami sooritamine on täna kehtiva

regulatsiooni alusel isikule tasuta. Riigikogu menetluses on keeleseaduse, riigilõivuseaduse

ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 740SE, mille kohaselt peab isik

tasuma eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks

registreerimise eest riigilõivu 50 eurot. Eelnõu 740SE jõustub kõnesoleva seadusega samal ajal,

mistõttu hakkab kutsealustele kohalduma sama kord ehk siis kutsealusel oleks võimalik

tasemeeksamit sooritada tasuta kaks korda. See tähendab, et kui isik osaleb täiemahuliselt

keeleõppes ja omandab B1- tasemel eesti keele oskuse, ei teki isikule keeleõppe läbimise ja

keeletaseme omandamisega kulusid.

Vaba eneseteostuse õiguse riive intensiivsuse leevendamiseks on eelnõus ette nähtud ka teatud

hüvitamismeetmed. Kutsealusele, kes osaleb tasemeeksamil või keeleõppes, hüvitatakse sellega

kaasnevad sõidu- ja toidukulud (eelnõukohane KVTS § 36 lg 2). Samuti nähakse eelnõuga ette

võimalus maksta kutsealusele keeleoskuse tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemise

eest ühekordset hüvitist (eelnõukohane KVTS § 36 lg 11).

Sellised kompensatsioonimeetmed vähendavad oluliselt riivet isiku põhiõigustele ja

tagavad regulatsiooni proportsionaalsuse kitsamas mõttes.

Kokkuvõte

B1-tasemel keeleoskuse nõue on legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv. Selle vajalikkus

ja mõõdukus ei ole aga iseenesestmõistetavad ning eeldavad põhjalikku põhjendamist

seadusandja poolt. Arvestades võrdsuspõhiõiguse ja vaba eneseteostusõiguse riive

intensiivsust, on regulatsioon põhiseaduspärane üksnes juhul, kui puuduvad võrreldava

tõhususega, kuid vähem piiravad alternatiivid ning kui nõue on kujundatud paindlikult ja isikute

õigusi säästvalt.

Kutsealusele keelenõude kehtestamise legitiimseks eesmärgiks on eelkõige riigikaitse

tõhususe ja kaitsevõime tagamine, samuti väljaõppes osalevate isikute elu ja tervise kaitse

tagamine. Eesmärk vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse

preambuliga, mis nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse.

14

Tegemist on legitiimse ja kaaluka põhiseadusliku eesmärgiga võrdsuspõhiõiguse riivamiseks.

Keelenõude kehtestamine on sobiv ja vajalik, sest efektiivne sõjaline väljaõpe ja teenistuse

läbiviimine eeldavad, et ajateenijad mõistavad käsklusi, juhiseid ja ohutusnõudeid ühtses

töökeeles. Piisav keeleoskus aitab vältida eksimusi, mis võivad ohustada nii teenistujate elu ja

tervist kui ka riigikaitseliste ülesannete täitmist.

Keeleeksam ehk keeleoskustaseme hindamine on sobiv ja vajalik meede keeleoskuse

hindamiseks, kui tasemeeksamile suunatakse kutsealune peale seda, kui tema suhtes on kõik

teised, kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks vajalikud, tingimused täidetud. Nt terviseseisund

ei pruugi olla ajutine, mistõttu tuleks enne kutsealuse tasemeeksamile suunamist veenduda, kas

esinevad ajateenistusse kutsumist välistavad muud asjaolud või mitte. Kui isik saab nt

terviseseisundi tõttu ajateenistusse asumisest vabastuse, siis oleks ilmselgelt ülemäärane tema

tasemeeksamile suunamine.

Sarnasele seisukohale tuleb asuda ka kutsealuse keelekursusele suunamise osas. Sobiv ja

vajalik on keelekursusel osalemise kohustuse panemine kutsealusele, kellel puuduvad muud

ajateenistusse asumise vabastamise alused ning kelle tasemeeksami tulemusest nähtub, et isik

võib puuduliku keeleoskuse tõttu seada ohtu enda ning teiste ajateenijate elu ja tervise.

Keelekursusel osalemise kohustus tagab, et isik aktiivselt omandab nõutud tasemel eesti keele

oskust. Eelnevast tulenevalt võib keelekursusel osalemise nõue olla suunatud elu ja tervise

kaitsele, mis on põhiseaduslikult kaalukas väärtus. Keelekursusel osalemise kohustusega

kaasneva riive intensiivsust vähendavad eelnõus ette nähtud erinevad

kompensatsioonimeetmed.

Kuivõrd eelnevalt sai asutud seisukohale, et ajateenistuse pikendamine keeleoskuse

omandamiseks on ilmselgelt ülemäärane, siis on ainus võimalik meede mõjutada kutsealust

omandama ajateenistuse läbimiseks vajalik keeleoskus enne ajateenistusse asumist, mida

analüüsitava eelnõuga ka kavandatakse.

Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatav B1-tasemel eesti

keele oskuse nõude kehtestamine kutsealusele ning asjakohasel juhul keeleeksami

sooritamise ja keelekursusel osalemise kohustuse panemine enne ajateenistusse asumist

riivab põhiõigusi, kuid see on sobiv, vajalik ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga,

sest riivel on kaalukas legitiimne eesmärk ning tagatud on vajalikud

kompensatsioonimeetmed.

Koostatud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnike poolt 11.02.2026

1

EELNÕU

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

(ajateenistuse keelenõue)

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 11 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „haridusandmed“ tekstiosaga „, eesti

keele oskuse andmed“;

2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hariduse“ tekstiosaga „, eesti keele oskuse,“;

3) paragrahvi 331 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kutsealune eirab korduvalt käesolevas seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustust või tasemeeksami sooritamise kohustust või keeleõppes osalemise

kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab Kaitseressursside Amet kutsealust, et

nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud

õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda.“;

4) seadust täiendatakse paragrahviga 351 järgmises sõnastuses:

㤠351. Kutsealuse keeleoskustaseme tuvastamine ja hindamine

„(1) Kutsealuse eesti keele keeleoskustaseme tuvastab Kaitseressursside Amet Eesti hariduse

infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal.

(2) Kutsealune, kelle eesti keele oskuse taset ei ole võimalik Eesti hariduse infosüsteemi või

testide andmekogu andmete põhjal tuvastada, on kohustatud sooritama tasemeeksami

keeleseaduses sätestatud korras.

(3) Kutsealusel, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit

nõutaval tasemel, tuleb läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul

(4) Keeleõppe läbimine on kutsealusele tagatud riigi poolt üks kord tasuta.

(5) Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Kutsealuse suunab tasemeeksamile ja keeleõppesse Kaitseressursside Amet.

(7) Kutsealune, kes läbib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeleõpet täiendava

keeleõppe, peab Kaitseressursside Ameti nõudmisel esitama keeleõppes osalemist kinnitava

tõendi.“;

5) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kutsealusele võib maksta keeleoskuse tasemeeksami soorituse eest või keelekursusel

osalemise eest ühekordset hüvitist.“;

6) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „viibimise“ sõnadega „või keeleoskuse

hindamisel tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega“;

2

7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele.“;

8) paragrahvi 37 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) osalenud keeleõppes.“;

9) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas keeleoskuse tasemeeksami

sooritamisel ja keeleõppes;“;

10) paragrahvi 226 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ei osale käesoleva seaduse § 351 sätestatud korras tasemeeksami sooritamisel või

keeleõppes.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

______________________________________________________________________

Algatab riigikaitsekomisjon 16.02.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

Riigikaitsekomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 18.02.2026 / 1-1/15-825; Riigikantselei / 18.02.2026 / 2-5/26-00380

Resolutsiooni teema: Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE)

Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 27.02.2026

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 25.02.2026

Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 25.02.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.3.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0230.

Kontroll: Kertu Nurmsalu

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 18.02.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],  

.