Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine

Lisa 1

Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

29.02.2024. a otsusele nr 1-3/8

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Karujärve lasketiiru detailplaneering

Hõlmab Karujärve külas Karujärve lasketiir katastriüksust (katastritunnus

71401:001:2871).

Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-032

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Kaitseliit

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva 100 m lasketiiru

pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine

kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 13 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Kihelkonna

valla üldplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa

juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks.

Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused ja kaalutlused.

Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: 100%

maatulundusmaa

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem

GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+

Kihelkonna valla üldplaneering

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 20.11.2023 kiri nr 4-1/23/5409-3.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 03.11.2023 kiri nr 16-12/22-03886-

004.

Terviseameti 14.11.2023 kiri nr 9.3-4/23/7290-2.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 27.11.2023 kiri nr 14-3/3126-1.

Keskkonnaameti 20.11.2023 kiri nr 6-2/23/21903-2.

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Koostada mürakaart.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise

vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ei krundita.

KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: riigikaitsemaa ja

maatulundusmaa. Riigikaitsemaa sihtotstarve määrata ehitisi teenindava ala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

29.02.2024. a otsusele nr 1-3/8

TUURSED

NÕUDED

ulatuses või kuni 50% (säilitamaks rohelist puhvrit täna kasutuses olevate

terviseradade ja lasketiiru vahel).

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, tuua

välja ka ehitusteatise kohustuslike hoonete ehitamise võimalikkus või

mittelubatavus.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: ---

HOONETE KORRUSELISUS: ---

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: ---

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: ---

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: ---

HOONESTUS: ---

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: ---

VÄLISVIIMISTLUS: ---

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Lisaks kirjeldada

võimalike piirdeaedade lahendused või kuidas on tagatud puhkealal liikuvate

inimeste ohutus selles osas, et nad ei satuks lasketiiru territooriumile.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: ---

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: ---

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Juurdepääsutee alates riigiteelt Kärla-

Karujärve 21117 üle Karujärve baasi tee 3010560 lõigu pikkusega 318 m, mis

on eraomandis (lähiaadress Karu tee, katastritunnus 71401:001:1456) ja edasi

metsateelt Lasketiiru tee 3010064. Seada servituudid.

TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja

juurdepääsuvajadustega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistutel vastavalt

kehtivatele normidele.

HEAKORD JA HALJASTUS: Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste

väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala rohelises võrgustikus. Käsitleda

planeeringus rohevõrgustikku. Kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted

seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Anda

ülevaade olemasolevast taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada

olemasoleva looduskeskkonnaga. Planeeringuga seada metsa säilitamise

kohustus hoonestusalast väljaspool. Raadamine lubatud vaid hoonestusala ja

juurdepääsutee ulatuses.

JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Lasketiiru tegevuse tulemusel

tekkivad jäätmed anda olenevalt jäätmeliigist üle vastavale jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus,

(vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon,

elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus).

VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Teedelt ja kõva kattega platsidelt

sademevett kogudes lähtuda `Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (Vastu

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

29.02.2024. a otsusele nr 1-3/8

võetud 08.11.2019 nr 61)` määrusest.

REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga

VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Päästeamet

+ Kaitseministeerium

+ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

+ Keskkonnaamet

+ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

+ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

+ Terviseamet

+ Katastriüksused: Kihelkonna metskond 11 (71401:001:2870), Karu tee

(71401:001:1456).

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9.

PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil

põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks

valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks

kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.

Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele

geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus

PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASUKOHASKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped

jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA:

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

29.02.2024. a otsusele nr 1-3/8

RINGU

ESITAMINE

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg

formaadis

11. PLANEERI-

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 09. nädal 2024

DP eskiislahenduse koostamine 10.–30.nädal 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 34.–35. nädal 2024

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 44. nädal 2024

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 3.–4. nädal 2025

DP esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 17. nädal 2025

Kuressaare 29. veebruar 2024 nr 1-3/8

Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 02.10.2023 nr 5-2/5229-1) detailplaneeringu algatamiseks Karujärve küla

Karujärve lasketiir katastriüksusel. Planeeringuala suurusega ca 13 ha hõlmab Karujärve külas

Karujärve lasketiir katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2871, 100% maatulundusmaa,

pindala 13,02 ha). Detailplaneeringu nimetus on Karujärve lasketiiru detailplaneering.

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse taotlemine olemasoleva 100 m lasketiiru

pikendamiseks kuni 300 meetrini ja taktikalise liikumis- ja laskmisala rajamine maksimaalselt 50

m laskedistantsiga.

A. Olemasolev olukord

Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub, kitsendused puuduvad, tegemist on peamiselt

metsamaaga ja ala on hoonestamata. Ehitisregistri andmete alusel asub planeeringualal rajatis

Karujärve 100 m Lasketiir. Ala on ümbritsetud riigi omandis oleva Kihelkonna metskond 11

(katastritunnus 71401:001:2870, maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%) katastriüksusega.

Avalikult teelt juurdepääs puudub. Planeeringualale pääseb riigiomandis oleva Kihelkonna

metskond 11 katastriüksusel kulgevat teed mööda ja eraomandis olevat Karu tee katastriüksust

(katastritunnus 71401:001:1456) mööda. Juurdepääsuservituute seatud ei ole.

B. Kehtiv üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu

26. mai 2010. a otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu

maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal.

Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt

teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja

lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja

rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike. Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus.

Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega.

Detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir

katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks.

Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitsemaa juhtotstarvet käsitletud ei ole, kuid on kajastatud

üldplaneeringu maakasutusplaanil (nt Undva piirivalvekordon). Planeeringuala asukohta on

maakasutusplaanil märgitud „tiir“ eeldatavalt alusandmetest tulenevalt.

Üldplaneeringu maakasutusplaani alusel asub planeeringuala rohevõrgustiku alal.

Üldplaneeringuga on kehtestatud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused ja

2

soovitused: vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist; planeeringutega maakasutuse

kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus; maakasutuse

muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju

(strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega.

C. Kaalutlused

Tulenevalt planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja üldplaneeringust ei ole antud juhul tegemist

detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga ega juhuga. Kuna aga kavandatud tegevus ei ole

kehtivas üldplaneeringus toodud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega kooskõlas, siis on vajalik

koostada detailplaneering.

PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel on

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine

on ulatuslik, kuna puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse riigikaitsemaa juhtotstarbeks

terve katastriüksuse osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust.

Katastriüksusel on olemasolev lasketiir ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990.-ndatest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on 23.05.2023 andnud loa olemasoleva lasketiiru

ümberehitamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on planeeritava ehitise suurim

ehitisealune pind kokku ca 3 ha, kavandatav maksimaalne kõrgus 12 m (kuni 300 m

laskedistantsiga lasketiiru tagavall). Kaitseliidu andmetel on kavandatav lasketiir kõikidel

laskedistantsidel ohualata, see tähendab, et oht peatub vallis ja ei kandu lasketiiru maa-alalt

välja.

Saare maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on olemasolevast lasketiirust ca 3 km kaugusele

põhja ja kagusuunas märgitud perspektiivne riigikaitselise ehitise asukoht ja seletuskirja peatüki

5.1. kohaselt: „Lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest ning ajaloolistest ja

logistilistest eelistest, määratakse maakonnaplaneeringuga lasketiiru asukohaks maa-ala

Karujärve külas, lasketiiru ohuala ulatub Nõmpa külasse. Lasketiiru ja selle piiranguvööndi

piirid täpsustatakse üldplaneeringuga.“ Maakonnaplaneeringu koostamise ajal olemasolev

lasketiir ei vastanud vähendatud ohualaga lasketiiru nõuetele, kuid detailplaneeringuga

kavandatakse Kaitseliidu andmetel ilma ohualata lasketiiru. Kuna kehtivas üldplaneeringus ei ole

riigikaitselist ehitist antud asukohta planeeritud, on tegemist ka sellest aspektist üldplaneeringut

muutva detailplaneeringuga. Kuna kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud lasketiiru

piiranguvööndi ulatust, tuleb detailplaneeringus käsitleda lasketiiru piiranguvööndi määramise

vajadust ja ulatust.

Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja peatüki 5.1. alusel määratakse müra normtaseme

kategooria üldplaneeringus lasketiiru mürakaardi alusel. Sellest tulenevalt tuleb koostada

detailplaneeringu koostamisel mürakaart. Detailplaneeringus tuleb käsitleda müra levikut

piirkonnas, kaasa arvatud üldplaneeringus määratud puhke- ja virgestusmaal.

Olemasoleva lasketiiru senine kasutamine üldplaneeringu kohasel puhke- ja virgestusmaa

juhtotstarbega alal ei ole teadaolevalt konflikte tekitanud ning olemasolevate terviseradade ja

discgolfipargi kasutamist ei ole mõjutanud, mistõttu leiab vallavolikogu, et detailplaneeringuga

saab kaaluda lasketiiru laiendamist olemasolevas asukohas. Lähim Karujärve

terviserada/suusarada jääb lasketiirust ca 270 meetri kaugusele ja asukoht ei ole laskmise suunal.

Kuna lasketiiru ümbrusesse ohuala ei kavandata, saab ümbruskonna puhke- ja virgestusala ka

edaspidi kasutada. Detailplaneeringu käigus koostatava mürakaardi alusel saab analüüsida

eeldatava müra kandumise kaugust ning võimaliku mõju avaldumist puhketaristu kasutamisele.

3

Lasketiiru laiendamine on riigikaitse huvides, riigi huvi selles asukohas lasketiiru planeerimiseks

on väljendatud ka kehtivas maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise raames

tehti eelvalik Kaitseliidu Saaremaa malevale uue, 300 m lasketiiru asukoha leidmiseks,

arvestades maa omandit, ala suurust, elamute kaugust ja looduskaitselisi piiranguid ning

lasketiiru asukohaks määrati maa-ala olemasoleva Karujärve lasketiiru asukohas. Lähim elamu

asub kavandatud lasketiirust ca 1,3 km kaugusel, looduskaitselisi piiranguid ei ole, ala jääb

ümbritsema piisavalt suur metsapuhver ja katastriüksus piirneb riigimaaga. Seetõttu on

üldplaneeringu muutmine lasketiiru laiendamise võimaldamiseks põhjendatud.

Planeeringuala jääb rohevõrgustiku alale, seega planeeringus tuleb käsitleda rohevõrgustikku ja

määrata rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused.

Tulenevalt eelnevast on vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik

ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka keskkonnaministri 29.08.2005 määruses nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevusvaldkondade alla, mille korral on vajalik

keskkonnamõju eelhindamise koostamine. KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 kohaselt tuleb kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav

detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Lisaks eelnevale on

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul PlanS §

142 lõike 6 kohaselt samuti vajalik kaaluda KSH vajalikkust.

Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald oli koostatud eelhinnangu põhjal

seisukohal, et Karujärve lasketiiru detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d.

Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja PlanS § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1

Keskkonnaametile (KeA), Kaitseministeeriumile, Päästeametile, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile (ReM) 30.10.2023 kirjaga nr 5-2/5804-1 käesoleva otsuse eelnõu

koos lisadega seisukoha saamiseks.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma 03.11.2023 kirjas nr 16-12/22-03886-004

kooskõlastab detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Terviseamet oma 14.11.2023 kirjas nr 9.3-4/23/7290-2 ei esita vastuväiteid Karujärve lasketiiru

detailplaneeringu algatamisele ega KSH algatamata jätmisele. Juhiti tähelepanu, et ehitustööde

ajal tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” nõudeid.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma 20.11.2023 kirjas nr 4-1/23/5409-3 ei esita

detailplaneeringu algatamisele ega KSH algatamata jätmisele ettepanekuid ega vastuväiteid.

ReM oma 27.11.2023 kirjas nr 14-3/3126-1 nõustub KSH eelhinnangu tulemusega ja on

seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju ning KSH-d ei ole põhjust algatada. Samas märgitakse, et vastavalt PlanS § 4

lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid

4

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 palub ReM detailplaneeringu koostamise käigus

määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded, arvestades võimalikke alal tekkivaid

mürahäiringuid. ReM oma kirjas palub täiendada KSH eelhinnangut ja rohevõrgustiku osas

detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud.

KeA 20.11.2023 kirjas nr 6-2/23/21903-2 nõustub KSH eelhinnangus toodud järeldusega, et

planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 2 mõistes ning

KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. KeA-l puudusid ettepanekud lähteseisukohtadele.

Samas toob KeA omapoolsed tähelepanekud, millega palub arvestada:

1. Kavandatava tegevusega kaasnevaks peamiseks mõjuks linnustikule, sh kaitsealustele

linnuliikidele, on selle kasutamisega kaasnev mürahäiring. Juhime tähelepanu, et

detailplaneeringu algatamise taotlusega koos ei ole esitatud müra modelleerimise andmeid.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on öeldud, et detailplaneeringu koostamisel

tuleb koostada mürakaart ning detailplaneeringus käsitleda müra levikut piirkonnas, kaasa

arvatud üldplaneeringus määratud puhke- ja virgestusmaal. Samas on KSH eelhinnangu p-s

4.3. toodud järeldus, et eeldatavasti ei mõjuta planeeringu elluviimine negatiivselt lindude

populatsioone, pesitsemist ega rännet arvestades, et olemasoleva lasketiiru olemuse tõttu nad

ilmselt seal ka ei pesitse. Keskkonnaameti hinnangul ei saa sellist järeldust teha ilma

vastavaid andmeid omamata. Arvestades, et sarnaseid lasketiire on planeeritud ja ehitatud

Eestis mitmeid, neile on koostatud mürakaardid, tuleks vastav info lisada juba

eelhinnangusse. Vastasel korral ei saa välistada kavandatava tegevuse mõju linnustikule.

Piirkonnas pesitseb mitmeid kaitsealuseid linnuliike ja selle põhjal, et olemasoleva lasketiiru

kasutamine ei ole neid häirinud, ei saa teha järeldust, et lasketiiru laiendamisel mõju ei

muutu. Mõju ulatus sõltub lasketiirus kasutatavast lasketehnikast ja selle lasketiiru

kasutamise intensiivsusest ning kasutusaegadest. Kui planeeringu algatamisel ja KSH

eelhinnangu koostamisel ei ole vastavad andmed veel teada, siis tuleks arvestada

maksimaalse võimaliku mõjuga, mis sarnaste lasketiirude puhul on teada, ning hilisemas

etapis saab vastavat infot täpsustada või seada vajalikud ehituslikud tingimused või

kasutustingimused. Peetakse vajalikuks juba KSH eelhinnangus käsitleda kavandatava

tegevusega kaasneva müra ulatust ja selle mõju täpsemalt, et oleks võimalik teha järeldusi

mõju puudumise või selle suuruse kohta.

2. Eelhinnangu kokkuvõttes on kirjutatud, et: „Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa

kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline

kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara“. Rõhutame, et

kui eelhinnangus öeldakse, et mingis valdkonnas olulisi mõjusid ei esine, siis tuleb seda ka

lühidalt selgitada, millest tulenevalt saab nii väita. Hetkel on eelhinnangust puudu KeHJS §

33 lg 5 p 2 kohane käsitlus.

Päästeamet ja Kaitseministeerium 30 päeva jooksul seisukohti ei esitanud.

Vallavalitsus on asutuste seisukohtade alusel täiendanud käesolevat otsust. Kuna planeeringu

algatamisel vajalik info müra osas puudub ja kuna vajalik on juba KSH eelhinnangus käsitleda

kavandatava tegevusega kaasneva müra ulatust ja selle mõju täpsemalt, et oleks võimalik teha

järeldusi mõju puudumise või selle suuruse kohta, siis kaalutakse KSH algatamise vajalikkust

edaspidi eraldi otsusega.

Kaitseliit tutvustas 31.01.2024 Kihelkonna rahvamajas piirkonna elanikele lasketiiru laiendamise

plaane. Lasketiiru laiendamise eesmärk on Kaitseliidu sõnul arendada kaasaegsete tingimustega

lasketiir, andmaks vabatahtlikele kaitseliitlastele harjutamise ja panustamise võimaluse

riigikaitsesse. Kohtumisel selgitas Kaitseliit lasketiiru laiendamise vajalikkust ja kirjeldas

täpsemalt kavandatavat tegevust ning tõi võrdluseks näiteid teistest Eesti olemasolevatest

lasketiirudest. Täpsustati, et relvade kasutus jääb samaks, mis olemasolevas lasketiirus ning

5

lasketiir on kavandatud vaid kindlat tüüpi relvade kasutuseks. Laskeala pikendamisel ei lisandu

laskeala kasutajaid, vaid saab harjutada pikemalt distantsilt laskmist. Ala muudetakse

ohutumaks, kuna paigaldatakse hoiatussildid, videovalve ja teele tõkkepuu ning lasketiiru saab

edaspidi kasutada vaid Kaitseliidu loal. Lisaks rajatakse laskmise suunas kaitsevallid.

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada mürakaart ja detailplaneeringus tuleb

käsitleda müra levikut piirkonnas, kaasa arvatud üldplaneeringus määratud puhke- ja

virgestusmaal. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need

teha ning planeeringusse lisada.

Detailplaneeringu algatamise otsustamise tähtaega on pikendatud 31.10.2023 kirjaga nr

5-2/5229-2.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud 08.02.2023 lepingu nr 2-7.7/324-1 huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

Eeltoodust lähtudes ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ning § 128 lõike 1,

Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneering, mille eesmärgiks on

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva

100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala

rajamine kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Karujärve lasketiiru detailplaneering“.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 13 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees