Leping

Justiits- ja digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Taotlus sihtotstarbelise toetuse taotlemiseks Meie: 30.01.2026

Taotleja

1. Taotleja nimi ja registrikood Taotleja nimi: Inimõiguste Instituut Registrikood: 80013293

2. Taotleja kontaktandmed Aadress: Telliskivi 60A/A2, Tallinn, 10136 Telefon: 642 1000 e-post: [email protected]

3. Projektijuhi nimi ja kontaktandmed Nimi: Aet Kukk GSM: 533 02328 e-post: [email protected]

4. Pangakonto number Pank: Swedbank Arvelduskonto: IBAN: EE762200221056930699

5. Taotletav summa 230 000,00 € (kakssada kolmkümmend tuhat eurot)

6. Taotleja esindaja nimi ja ametikoht Vootele Hansen Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees

Projekt

7. Projekti nimi Inimõiguste olukorra analüüsimine ja tutvustamine

8. Projekti algus ja lõpp 01.01.2026 – 31.12.2026

9. Projekti ülevaade

Inimõiguste Instituudi tegevus ja eesmärgid 2026. aastal

2026. aastal jätkab Inimõiguste Instituut 2025. aastal väljakujunenud põhitegevustega. Instituut korraldab aastakonverentsi kui keskse kohtumispaiga inimõiguste teemaliseks aruteluks, koostab ja vajaduse korral tellib analüüse ning eksperthinnanguid, arendab koostööprojekte koos partneritega ning tagab nende kaasfinantseerimise. Instituudi töövõimekuse hoidmiseks arendatakse võimaluse korral digitaristut ning tagatakse kodulehe ja avalike kanalite baashaldus ning sihitud kommunikatsioon. Vajaduspõhiselt kasutatakse projektipõhiseid visuaalseid väljundeid ja näituseformaate, et tuua inimõiguste teemad avalikkusele lähemale.

Inimõiguste Instituudi roll ja visioon

Instituudi tegevuse läbivaks jooneks 2026. aastal on inimõiguste väärtuste ja teadlikkuse suurendamine ühiskonnas olukorras, kus rahvusvaheline õigus ja demokraatlikud põhimõtted on tugeva surve all. Inimõigusi kasutatakse järjest sagedamini nii julgeoleku- kui ka geopoliitiliste eesmärkide õigustamiseks või vaidlustamiseks.

Seetõttu käsitleb Instituut inimõigusi laiemalt kui pelgalt õiguslikku raamistikku, sidudes need sotsiaalsete, julgeolekuliste ja demokraatlike väärtustega, et paremini mõista nende mõju ja tähendust inimeste igapäevaelus.

Eesmärgid 2026. aastaks

Inimõigusalase teadlikkuse suurendamine

 Arendame ja tutvustame õppematerjale, haridusprogramme ja rändnäitusi koolides ning noortekeskustes.

 Seome inimõigused tänaste ühiskondlike pingekohtadega (sh sõda Ukrainas, ränne, polariseerumine, digikeskkonna mõju ja tehisintellekt), et inimesed tajuksid inimõigusi praktilise igapäevaelu osana, mitte abstraktse õiguskeelena.

Rahvusvahelise koostöö ja Eesti rolli tugevdamine

 Toetame oma tegevustega Eesti kandideerimist ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aasta- teks 2026–2028, rõhutades usaldusväärsust, põhimõttekindlust ja koostöövõimet muutu- nud julgeoleku - olukorras.

 Süvendame koostööd Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja teiste rahvusvaheliste or- ganisatsioonidega, et kaitsta reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning tugevdada ini- mõiguste standardite rakendamist ka kriiside ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes.

Uuringud ja inimõiguste hetkeseisu analüüs

 Viime läbi avaliku arvamuse uuringuinimõiguste, sõnavabaduse, demokraatia ja jul- geoleku teemadel, pöörates eraldi tähelepanu ühiskonna sidususele, usaldusele institut- sioonide vastu ning infosõja mõjudele.

 Avaldame tulemusi laiapõhjaliselt ja edendame arutelu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist ja ennetada ühiskondlike lõhede süvene- mist.

Innovatsioon ja ühiskonna kaasamine

 Käsitleme inimõiguste teemat nüüdisaegselt ja kõnetavalt (veebimaterjalid, mälestusüri- tused ja digilahendused), et jõuda eri sihtrühmadeni ning hoida inimõiguste teema nähta- vana ka kriisiväsimuse tingimustes.

Tõstame avalikkuse teadlikkust inim- ja põhiõigustest ning arendame oskusi desinformatsiooni ja manipulatsiooni tuvastamiseks, et tugevdada demokraatlikku vastupanuvõimet tehnoloogiate ja mõjutusoperatsioonide poolt kujundatud keskkonnas.

1. Aastakonverents kui Instituudi keskne mõjuplatvorm

Eesmärk: Jätkata ja kujundada avalikku arutelu ning tuua inimõiguste teemad otsustajate, eks- pertide ja kodanikuühiskonna ühisesse aruteluruumi – nii Eestis kui ka rahvusvahelises võrgusti- kus.

Tegevused 2026. aastal: Korraldame Instituudi aastakonverentsi sisuliselt kureeritud ja partnerlussuhteid koondava plat- vormina, mis ühendab:

 teemade valiku ja planeerimise ning kõnelejate ja partnerite kaasamise;  sündmuse logistika ja tehnilise teostuse;  külaliste töökorralduse (sh reisid ja majutuse);  kommunikatsiooni;  järelmõju: kokkuvõtted, järeldused, soovitused ja kontaktvõrgustiku hoidmine.

Tõstame konverentsi väärtust mitte ainult sündmuse toimumise, vaid ka järelmõju kaudu: tule- muste struktureeritud koondamine (nt arutelupunktid, partnerite ühised järeldused).

2025. aastal moodustasid konverentsiga seotud kulud selgelt suurima ploki ning jäid plaaniga si- suliselt kooskõlla. See näitab, et konverents on Instituudi keskne mõjuinstrument, mida tasub kir- jeldada strateegilise mõjuna, mitte lihtsalt korralduskuluna.

2. Uuringud, eksperthinnangud ja analüüsid kui Instituudi tegevuse ja mõju tuum

Eesmärk: pakkuda tõenduspõhist, usaldusväärset ja sisuliselt tugevat inimõigustealast teadmist, mis toetab nii avalikku debatti kui ka praktilisi otsuseid.

Tegevused:

 Tellime ja koostame vastavalt vajadusele ja rahalistele võimalustele analüüse, eksperthin- nanguid ja tekste inimõiguste teemadel, lähtudes ühiskondlikust vajadusest ja Instituudi fookusteemadest.

 Muudame teadmuse kasutatavaks: lisaks põhjalikele tekstidele loome vajaduse korral lü- hemaid vorme (kokkuvõtted, selgitusmaterjalid).

 Seome uuringute ja analüüside tööliini projektide ning konverentsiga: analüüsid aitavad kujundada konverentsi sisu ning konverents omakorda tekitab teemapüstitusi järgmisteks ana- lüüsideks. 2025. aastal kasvasid eksperditasud ja analüüsikulud võrreldes kavandatuga, mis näitab, et seda tööliini kasutati ja vajati. 2026. aasta kirjeldus annab sellele institutsionaalse kaalu: Instituut ei tee ainult üritusi, vaid toodab ka teadmuspõhist sisu.

3. Mälutöö ja ajalooline õiglus ehk inimõigustealane haridus 2026. aastal jätkab Instituut haridus- ja mälutöö suuna arendamist, mille keskmes on koolidele suunatud rändnäitused ning veebinäitused. Nende kaudu muudame ajaloolise kogemuse noortele arusaadavaks ja seome selle inimõiguste põhiküsimustega: inimväärikus, vabadus, vastutus, sundmigratsioon, õiglus ja mälu. Näitused valmivad ja liiguvad üle Eesti koostöös partneritega ning on toetatud digitaalse väljundiga, mis hoiab sisu avalikkusele kättesaadavana ka pärast rändperioodi.

Korraldame või viime koostöös teiste vabaühendustega läbi mälestus- ja teavitusüritusi, mis hoia- vad elus Eesti lähiajaloo kogemust ning seovad selle tänapäevaste inimõiguste küsimustega (riigi- vägivald, küüditamised, sundränne, vastutus ja mälu). Programmi fookuses on märgilised täht- päevad ja kogukondlikud mälestuspraktikad, sh märtsiküüditamise mälestamine, juuniküüdita- mise mälestuspäev ning suurpõgenemine (1944. aasta põgenike mälestus).

Eesmärk: tõsta teadlikkust inimsusevastastest kuritegudest, totalitarismi pärandist ning õiguse- mõistmise ja mälu rollist demokraatia vastupidavuses.

Tegevused viiakse ellu koostöös partneritega ja projektipõhiselt, kasutades võimaluse korral kaasrahastust ja mitterahalist panust.

4. Rändnäitused ja digitaalsed näituseformaadid (projektipõhiselt)

Arendame ja uuendame jooksvalt ning rahaliste võimaluste piires koostöös partneritega kooli- dele suunatud rändnäitusi ja veebinäitusi. Tagame materjalide kättesaadavuse üle Eesti (sh väl- jaspool suuremaid keskusi) ning loodud on näitustele digitaalse järelvaadatavus (veebinäitus, lü- hitekstid, õpetajamaterjalid), et Instituudi töö mõju ei sõltuks ainult ühest sündmusest.

Instituut arendab ja uuendab regulaarselt haridusprojekte ja näitusi, näiteks:

 „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“ (rändnäitus ja veebinäitus)  „Anne Franki elu“ (koostöös Anne Franki majaga)  „Inimõiguste 10 peamist õigust“  „Inimõiguste kujunemislugu“, (rändnäitus ja veebinäitus)  Rändnäitus on nii tehniliselt kui ka teksti poolest uuendamisel  veebinäitused (nt Krimmi põlisrahva tatarlaste kohta)

Tegevused:

 koolidele suunatud rändnäituste loomine ja ringlus üle Eesti;  veebinäituste ja digitaalse järelmõju (sh materjalid õpetajatele) tootmine;  näituste sidumine mälestuspäevade ja avalike aruteludega (märtsi- ja juuniküüditamised,

suurpõgenemine). 

5. Rahvusvaheline koostöö

Inimõiguste Instituut jätkab koostööd mitme rahvusvahelise organisatsiooniga, sealhulgas:

 Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga;  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA);  EGAMi ja ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukoguga (ECOSOC), kus meie New Yorgi kontaktisik

tagab aktiivse panuse teemade käsitlemisse;  ECRI (Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon) töös osalemise kaudu.

Kokkuvõtvalt

2026. aastal tegutseb Inimõiguste Instituut kiiresti muutuvas ja ebastabiilses rahvusvahelises olu- korras, mida iseloomustavad relvakonfliktid, julgeolekupinged, demokraatlike väärtuste surve alla sattumine ning tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste kiirenemine. Nendes tingimustes on Instituudi keskne eesmärk inimõigusalase teadlikkuse suurendamine, inimõiguste olukorra süste- maatiline ja tõenduspõhine analüüs ning rahvusvahelise koostöö tugevdamine.

Instituut panustab kaasava ja demokraatliku väärtusruumi kujundamisse, aidates tugevdada ühis- konna vastupanuvõimet nii sise- kui ka välispoliitilistele pingetele. Erilist tähelepanu pööratakse inimõiguste rollile julgeoleku, demokraatia ja ühiskondliku sidususe tagamisel, arvestades nii Eesti riiklikku konteksti kui ka laiemat rahvusvahelist arengut.

Instituudi pikaajaline visioon on jätkata Eesti juhtiva sõltumatu inimõiguste organisatsioonina, mis ühendab analüütilise ja teaduspõhise lähenemise praktiliste lahendustega. Eesmärk on toe- tada õiglust, võrdsust ja inimväärikust olukorras, kus need väärtused on mitmel pool maailmas kasvava surve all, ning tugevdada Eesti rolli usaldusväärse ja põhimõttekindla inimõiguste eestkõ- nelejana rahvusvahelisel tasandil.

Projektide tegevused toimuvad peamiselt Eestis, välja arvatud rahvusvahelised konverentsid ja seminarid, kus Instituut osaleb aktiivselt rahvusvahelises teadmiste ja kogemuste vahetuses. Siht- rühm on laiem avalikkus alates 15. eluaastast, sealhulgas noored, haridustöötajad, arvamusliidrid ja otsustajad.

Projekt viiakse ellu Inimõiguste Instituudi töötajate (4 inimest) eestvedamisel, kaasates lisaks Ins- tituudi liikmeid, vabatahtlikke ning koostööpartnereid nii Eestist kui ka välismaalt.

Instituudi töövõimekuse hoidmiseks tagatakse IT-lahenduste ja side töökindlus ning turvalisus – see on eeltingimus projektide juhtimiseks, sündmuste korraldamiseks ja partnerlussuhete halda- miseks. Kommunikatsioonis keskendub Instituut kodulehe ja avalike kanalite baashaldusele ning sihitud teavitustegevusele (eelkõige konverentsi ja olulisemate analüüside ning projektitule- muste ümber), et Instituudi töö ja tulemused oleksid avalikkusele arusaadavalt kättesaadavad.

Kõiki tegevusi kajastatakse võimaluste piires trükimeedias ja sotsiaalmeediakanalites (Flickr, You- Tube, Facebook, Instagram, X), Inimõiguste Instituudi kodulehel ning partnerite uudiskirjades ja kanalites. Ürituste pressiteated saadetakse meediakontaktidele üle Eesti.

Lisateave: https://inimoigusedeestis.ee

Lisa 1. Eelarve 2026

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/26-28-1 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Inimõiguste Instituut, registrikood 80013293, asukoht Telliskivi 60a/2, 10412 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Vootele Hansen (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist tõsta inimeste põhiõiguste alast teadlikkust ja toetada inimeste õiguste kaitsmise arendamist ning toetuse saaja poolt 30.01.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline tegevustoetus summas 230 000 (kakssada kolmkümmend tuhat) eurot

(edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust oma põhikirjaliste ülesannete ja arengudokumentides määratud

eesmärkide täitmiseks, sealhulgas toetuse saaja poolt esitatud taotluses (lepingu lisa 1) toodud tegevusteks (eesmärk).

1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2026. Juhul kui toetuse saaja ei ole toetust mõjuval põhjusel nimetatud tähtpäevaks ära kasutanud, võib toetuse kasutamise tähtaega toetuse andja volitatud esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis väljendatud nõusolekul pikendada kuni 31.12.2027.

1.4. Toetuse andja on nõus pikendama toetuse saajaga 30.01.2025 sõlmitud toetuse kasutamise lepingu nr 4-7/25-60-1 alusel antud toetuse summa tähtaegselt kasutamata osa, milleks on 72 eurot, kasutamise tähtaega kuni 31.12.2026.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise kohta esitab toetuse saaja tegevusaruande üks kord aastas kuni toetuse

ärakasutamiseni. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale

aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. 3.4. Toetuse kasutamise aruanne koosneb tegevusaruandest ja finantsaruandest, mis peavad olema

toetuse saaja volitatud esindaja poolt allkirjastatud. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

4.4. Toetuse saaja võib kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks Euroopa Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et nimetatud nõuete täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga ning ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Heddi Lutterus,

tel 620 8122, e-post [email protected], või teda asendav isik.

2

5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Aet Kukk, tel 642 1000, e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – Toetuse saaja 30.01.2026 taotlus (eraldi failina) 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm.

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 642 1000 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE762200221056930699

3

LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 4-7/26-28-1

Toetuse kasutamise aruande vorm

Toetuse saaja on kohustatud aruandeperioodi kohta esitama Toetuse andjale toetuse kasutamise aruande, mis koosneb kahest osast: tegevusaruandest ja finantsaruandest. Toetuse kasutamise aruanne peab olema Toetuse saaja volitatud esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama järgmist kinnitust: „Kinnitan enda allkirjaga, et aruandes toodud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele.“ I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruandes tuleb kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk tuleb anda põhjalik ülevaade läbiviidud tegevustest vastavalt toetuse kasutamise eesmärgile. Tegevusaruande võib esitada vabas vormis kirjeldusena. II osa: Finantsaruanne Finantsaruanne esitatakse järgneva tabeli vormis.

Jrk.

nr Makse saaja Makse kuupäev

Summa

käibemaksuga Tehingu sisu

Summa kokku

Aruande esitamise ajaks:

- toetuse andja poolt üle kantud toetuse summa

- toetuse saaja poolt kasutatud toetuse summa

- toetuse saaja poolt võetud kohustustega kaetud ja tulevikus väljamakstav toetuse summa

- toetuse saaja poolt kasutamata ja kohustustega katmata toetuse jääk

Toetuse saaja kinnitab enda allkirjaga, et aruandes toodud andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/