Halduspoliitika programm 2026-2029

KINNITATUD rahandusministri 20.02.2026

käskkirjaga nr 16 Lisa

Programmi koostaja ja vastutaja

Rahandusministeerium, strateegia- ja finantsosakond

Programmi kinnitamise aeg 20.02.2026

Dokumendi sisu kasutamise selgitus

Dokumendis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve koostamise (RE) protsessis. Programmi eelnõu kohandatakse lähtuvalt RES-i ja RE otsustest. Programmi kinnitab minister käskkirjaga peale riigieelarve Riigikogus vastu võtmist.

Tulemusvaldkond Riigivalitsemine

Tulemusvaldkonna eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna arengukava -

Programmi nimi Halduspoliitika programm

Programmi eesmärk Eesti riik on arukalt ja avatult hoitud, riigi ressursid tõhusalt hallatud ja riigi töö efektiivselt korraldatud, otsuste tegemiseks on tagatud kvaliteetne ja usaldusväärne statistika.

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon

2

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................ 4

2. Positiivsed arengud valdkonnas .......................................................................................................... 6

3. Olulisemad programmi tegevused riigi eelarvestrateegias ................................................................. 7

4. Programmi tegevused ja teenused...................................................................................................... 8

Tegevus: Riigi halduse korraldamine ................................................................................................. 8

Teenus: Riigi personalipoliitika kujundamine ................................................................................ 10

Teenus: Riigivalitsemise valdkonna arendamine .......................................................................... 11

Teenus: Riigi kinnisvarapoliitika ja selle elluviimise koordineerimine .......................................... 12

Teenus: Riigihangete poliitika kujundamine ................................................................................. 14

Teenus: Riigihangetealaste vaidlustuste lahendamine ................................................................. 15

Teenus: Riigiabi poliitika ja regulatsiooni elluviimine ................................................................... 15

Teenus: Riigi osaluspoliitika kujundamine .................................................................................... 16

Tegevus: Riigi tugiteenuste pakkumine ........................................................................................... 18

Teenus: Personali- ja palgaarvestus .............................................................................................. 19

Teenus: Finantsarvestus ................................................................................................................ 19

Teenus: Riigihangete korraldamine ............................................................................................... 20

Teenus: Toetuste kasutamise korraldamine ................................................................................. 20

Teenus: Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus ................................................................................. 21

Teenus: IT äriteenused .................................................................................................................. 22

Teenus: Töökohateenuse allhange ................................................................................................ 23

Teenus: Ühishoone tugiteenused.................................................................................................. 23

Teenus: Riigimajade korraldamine ................................................................................................ 25

Tegevus: Riikliku statistika tegemine ............................................................................................... 25

Teenus: Riikliku statistika tegemine .............................................................................................. 26

Teenus: Statistikaalaste tellimustööde tegemine ......................................................................... 27

5. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 29

LISA 1. Halduspoliitika programmi teenuste rahastamiskava ................................................................ 30

3

Sissejuhatus

Joonis 1. Tulemusvaldkonna Riigivalitsemine programmid ja eesmärgid.

Halduspoliitika programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud tulemusvaldkonna

„Riigivalitsemine“ eesmärgi „Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine“

saavutamisse. Programm hõlmab avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, osaluspoliitika,

kinnisvara, riigihangete ja riigiabi poliitika kujundamist ja õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet

riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond hõlmab ühtlasi riikliku statistika tegemist ning kesksete

tugiteenuste pakkumist riigis. Programmiga mõjutatakse kõige enam keskvalitsuse sektorit

tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel.

Halduspoliitika programm panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ valdkondade vajalike

muutuste saavutamisse:

1. Majandus ja kliima: Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku.

2. Ruum ja liikuvus: Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna

vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.

3. Riigivalitsemine: Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise; Suurendame valitsemise ühtsust ja

tagame riigi sujuva toimimise.

Eesti on koos 198 liikmega Pariisi leppe osapool. Pariisi leppe eesmärgiks on hoida globaalse

soojenemise tase alla 1,5 kraadi. Samuti on Eesti Euroopa rohelise kokkuleppe osapool, mille eesmärgiks

on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 võrreldes 1990. aastaga ja saavutada

kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seatud kliimaeesmärgid mõjutavad laialdaselt nii Euroopa Liidu kui

erinevate riikide poliitikaid ning nende saavutamisse aitavad panustada halduspoliitika programmis

kavandatud tegevused.

4

Suure osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad

rahandusministeeriumi ühisosakond, riigi tugiteenuste keskus ja rahandusministeeriumi

infotehnoloogiakeskus. Riikliku statistika tegevuse eelarve on peamiselt statistikaameti juhtida. Lisaks

on rahandusminister kliimakoalitsiooni liige koos 98 riigiga üle maailma, mille eesmärgiks on kaasata

rahandusministeeriumid kliimapoliitika kujundamisse.

1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Eesti riik on arukalt ja avatult hoitud, riigi ressursid tõhusalt hallatud ja riigi töö

efektiivselt korraldatud, otsuste tegemiseks on tagatud kvaliteetne ja

usaldusväärne statistika.

Tabel 1. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-2029.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029

Sihttase

Keskvalitsuse töötajate

hüvitiste osakaal SKP-st,

%,<= Allikas: Rahandusministeerium

6,6% 6,2% 5,9% 6,6% 6,9% 6% 6% 6% 6%

Keskvalitsuse osakaal

tööhõivest (20-64), %,<= Allikas: Rahandusministeerium

8,9% 9% 8,7% 8,9% 9,1% 9% 9% 9% 9%

Statistika tarbija

rahuloluindeks Allikas: Statistikaamet

73 72,2 75,7 82 84 82 82 82 88

5

Joonised 2 ja 3. Halduspoliitika programmi valitud mõõdikud.

Tabel 2. Halduspoliitika programmi rahastamiskava (tuhat eurot), perioodil 2025-2029.

Programmi eelarve täitmine tegevuste lõikes, tuhat eurot

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Halduspoliitika programm -98 550 -91 768 -94 727 -111 015 -103 356

Tegevus: Riigi halduse korraldamine -37 680 -27 702 -33 012 -51 052 -43 366

Tegevus: Riigi tugiteenuste pakkumine

-48 380 -50 583 -50 374 -48 623 -48 667

Tegevus: Riikliku statistika tagamine -12 486 -13 482 -11 340 -11 340 -11 323

Tabelis kajastatud 2025. aasta eelarve on Riigikogu poolt vastu võetud 11.12.2024 (redaktsiooni

kehtivus alates 01.01.2025) ning seda on korrigeeritud vastavalt 2026. aasta riigieelarve eelnõu kulude

metoodikale, st kuludest on elimineeritud amortisatsioonikulud (mitterahalised kulud).

2025. ja 2026. aasta eelarvete muutuste selgitused on toodud 2026. aasta riigieelarve eelnõu

seletuskirjas ptk 3.14 "Rahandusminsiteeriumi valitsemisala" ja selle alapeatükkides. Vt infoks ka 2026

riigieelarve eelnõu seletuskirja ptk 1.3 "Amortisatsioon".

Tabel 3. Halduspoliitika programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (muudatuste

selgitused koos eelarvega, tuhat eurot)

Ülekantavad vahendid

(2024→2025)

Eelarve

muudatus

Selgitused

Halduspoliitika programm -6 340 Rahandusministri 17.02.25 käskkiri nr 8 ja

20.05.25 käskkiri nr 35 Tegevus: Riigi halduse

korraldamine

-1

011

6

Tegevus: Riigi tugiteenuste

pakkumine

-4 363 https://adr.rik.ee/ram/dokument/16681226 ja

https://adr.rik.ee/ram/dokument/17037803

Tegevus: Riikliku statistika

tegemine

-966

2025.a riigieelarve I p.a.

seadusemuudatused

Eelarve

muudatus

Selgitused

Halduspoliitika programm -549 Vt 2025 lisaeelarve eelnõu seletuskiri

Rahandusministeeriumi kodulehel:

https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/riigieelarve-ja-

eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-

lisaeela

Tegevus: Riigi tugiteenuste

pakkumine

-249

Tegevus: Riikliku statistika

tegemine

-300

2025.a riigieelarve II p.a.

seadusemuudatused

Eelarve

muudatus

Selgitused

Halduspoliitika programm 0

VV reservide eraldised Eelarve Selgitused

Halduspoliitika programm -151 Rahandusministri 15.04.25 käskkiri nr 24

https://adr.rik.ee/ram/dokument/16894725 Tegevus: Riigi tugiteenuste

pakkumine

-151

2. Positiivsed arengud valdkonnas

 Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust,

mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku tööjõu olemasolu

regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt

regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. 2024. aastal töötas 5 protsenti riigiasutuste

teenistujatest täielikult kaugtööl (2023. aastal 4 protsenti). Püsiva kaugtöö kokkuleppega

teenistujate arv on suurenenud1 – 2024. aastal oli püsiv kaugtöö kokkulepe sõlmitud 1061

teenistujaga (2023. aastal 973 teenistujaga) ning nendest 67 protsenti (711 teenistujat) elab

väljaspool Harju maakonda. Paindlikku töökorraldust toetab ka riigi kinnisvarapoliitika, luues

riigimajades töökohti üle Eesti.

 Riigi tugiteenuste keskus (RTK) jätkab riigi tugifunktsioonide pidevat tõhustamist. 2023. aastal

alustati keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse osutamist kaheksale pilootasutusele. Alates

01.09.2025 on teenusel 20 riigiasutust, sealhulgas 7 ministeeriumi. RTK finantsarvestuse teenust

kasutab 84 protsenti keskvalitsuse üksustest. Teenuse rahuloluindeks oli 2024. aastal 66 protsenti.

1 ATAR 2023_Iõplik.pdf

7

Ühe raamatupidaja kohta menetletakse 1367 arvet kuus, millega on ületatud senine siht jõuda

1300 arveni. Personali- ja palgaarvestusteenuse kasutajaid on samuti 84 protsenti keskvalitsuse

üksusest, teenuse rahuloluindeks on tõusnud 70 protsendini ning läbi riigitöötajate

iseteenindusportaali (RTIP) laekub 88 protsenti personaliandmetest. Riigihangete korraldamise

teenusega rahulolu kasvas 2024. aastal 81 protsendini. 38 protsendil hangetest kasutati

hindamiseks kvaliteedikriteeriume. Samuti on kõrgel tasemel püsinud rahulolu RTK kui toetuse

andjaga – 2024. aastal oli koostöökogemusega rahulolu 72.

 Statistikaameti eesmärk on oluliselt vähendada andmeesitajate koormust ja selle nimel tehakse

pidevalt tööd. 2025. aastal jätkus koostöös poliitikakujundajatega andmeesitajate halduskoormuse

vähendamine. Mitu aastat kestnud arendusprojekti tulemusena õnnestus statistikaametil 2025.

aastal edukalt piloteerida uut kogumisrakendust, mis on saanud andmeesitajatelt head tagasisidet.

Järgmisel paaril aastal on kavas järk-järgult kõik ettevõtlusküsimustikud uude kogumisrakendusse

üle viia. See tagab andmeesitajatele tunduvalt parema kasutusmugavuse.

 Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud valitsemine, mida keskselt kujundab

rahandusministeerium. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus

uuendatud riigi osaluspoliitika põhimõtted 2025. aasta veebruaris ning uuendatud põhimõtete

rakendamiseks on koostatud riigivaraseaduse muutmise eelnõu eesmärgiga jõustada see 2026.

aaasta esimesel poolaastal. Äriühingute nõukogude liikmete valimiseks on moodustatud

nimetamiskomitee (tegutseb kaheksandat aastat).

 Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev. Riigihangete 2024. aasta ülevaate põhjal

korraldati Eestis e-riigihankena 98 protsenti hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on madal,

ulatudes 2024. aastal 1,8 protsendini kõigist riigihangetest. 2025. aasta alguses valmis analüüs

riigihangete lihtsustamise võimaluste kohta, mille baasil on ettevalmistatud riigihangete seaduse

muutmise eelnõu, eesmärgiga jõustada see 2026. aasta 1. juulist.

 2023. aasta novembris leppis valitsus kokku riigihangete läbiviimise strateegilistes põhimõtetes:

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutustunde ja innovatsiooni toetamine, julgeolekuriskidega

arvestamine ning mõistlikkuse ja usaldusväärsuse tagamine. Strateegiliste põhimõtete praktikasse

rakendamiseks koostati 2024. aasta lõpuks väärtusi edendav tegevuskava.

3. Olulisemad programmi tegevused riigi eelarvestrateegias

 Riigivalitsemise prioriteediks on kujundada selge ja arusaadav mõjusa valitsemiskorralduse mudel,

mis sobitub Eesti õigusruumi ning toetab ametis oleva Vabariigi Valitsuse eesmärkide elluviimist,

hoides samal ajal avalike ülesannete täitmise stabiilsust. See võib hõlmata nii regulatsioonide

ülevaatamist kui ka mitteregulatiivseid tegevusi, sealhulgas tugiteenuste juhtimispõhimõtete

ühtlustamist, valitsuse eesmärkidele suunatud meeskondade loomist ning toetatud

karjäärijuhtimist üle kogu avaliku teenistuse.

 Riigi kinnisvaraportfell on riigile üle jõu käiv ning nappide ressursside tingimustes kinnisvarapoliitika

elluviimine nõuab teadlikku andmepõhist lähenemist. Riigiasutuste roll on ise teha otsused

kinnisvara kasutamise tõhustamise osas oma teenuste pakkumisel. Vaja on kasutusele võtta

andmepõhised mõõdikud, mis suunavad riigiasutusi tegema kinnisvara osas ressursisäästlikke

otsuseid.

8

 Osaluspoliitika põhimõtete rakendamine vajab analüüsi ja arutelusid, kuna strateegilise– ja

finantsjuhtimise eesmärgid lahknevad, rahastus pole õiglane ning erastamine ei toimu ühtsetel

alustel. Riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste valitsemine ja juhtimiskvaliteet on

ebaühtlane ning valitsejate sisuline huvi on olnud pigem vähene.

 Riigihangete valdkonnas on fookuses riigi strateegilisi arengusuundi toetavate ehk väärtuspõhiste 

riigihangete edendamine aga ka lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine. Väljakutseks on

hankespetsialistide kompetentside tõstmiseks süsteemse võimekuse loomine ja riigihangete

kompetentsikeskuse väljaarendamine.

 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register vajab arendamist ning tehnoloogilist uuendamist, et oleks

vastavuses pidevalt muutuva riigiabi reeglistikuga, tagatud oleks abi läbipaistvus ja valdkonna

statistika kättesaadavus ning oleks võimalik vältida ebaseadusliku riigiabi andmist.

 Riigi tugiteenuste keskuse eesmärk on ühtsete, integreeritud ja kliendisõbralike tugiteenuste

pakkumiseks terviklahenduste loomine. Üheks olulisemaks tegevuseks eesmärgi täitmisel on

uuendatud majandusarvestuse tarkvara eelanalüüs ja juurutamine, et uuendada tarkvara enne

2028. aastat, mil lõpeb senine kasutajatugi (väljakutseks on eelarvevahendite leidmine).

Uuendustele üleminek nõuab lisaks tarkvarale ka seotud süsteemide (sh veebipõhine

aruandluskeskkond, riigitöötaja iseteenindusportaal jm) liidestuste üleviimise analüüsimist ja

vajalike uuenduste juurutamist.

 Kvaliteetse statistika õigeaegse ja tõhusa tootmise ning Euroopa Liidu õigusaktidele vastavuse

tagamiseks toimuvad statistikaametis 2028. aastani põllumajandus-, keskkonna-, rahandus- ning

rahvastiku- ja sotsiaalstatistika tootmise mahukad arendused ning uue statistika koostamine.

Jätkub riikliku andmehalduse arendamine, sh riigi põhiandmete määramine ja riigi käsutuses olevate

andmete kirjeldamine, mis panustavad otseselt riigiülese digipöörde eesmärkide saavutamisse läbi

andmete korrastamise nende korduvkasutamiseks. 2025. aastal plaanib amet üle vaadata ning

vajadusel täpsustada oma strateegilist fookust. Statistikaameti kehtivad strateegilised prioriteedid

leiab ameti arengukavast2.

4. Programmi tegevused ja teenused

Tegevus: Riigi halduse korraldamine

Eesmärk: Riigi ressursid, nii inimesed kui ka vara, on arukalt hallatud.

Tabel 4. Riigi halduse korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20293.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029

Sihttase

Riigi ametiasutuste

teenistujate

pühendumus indeks (5

palli skaalal)

- 3,7 - - 3,7 - 3,6-3,8 - -

2 Statistikaameti arengukava 2023-2030 https://www.stat.ee/et/statistikaamet/meist/strateegia 3 Tegevuse „Riigi halduse korraldamine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029.

9

Allikas: Rahandusministeerium

Riigi ametiasutuste

teenistujate vabatahtlik

voolavus, % Allikas: Rahandusministeerium

6,1% 8,3% 10% 8,3% 7,6% 5-8% 5-8% 5-8% 5-8%

Keskvalitsuse keskmine

palk võrdluses Eesti

keskmise palgaga Allikas: Rahandusministeerium

- 1,32 1,30 1,32 1,31 1,30-

1,32

1,30-

1,32

1,30-

1,32

1,30-

1,32

Euroopa Komisjoni

negatiivsete riigiabi

otsuste arv Allikas: Rahandusministeerium

1 0 0 0 0 0 0 0 0

Keskmine pakkujate arv

hankes Allikas: Rahandusministeerium

4,6 3,64 3,51 4,1 4,4 4 4 4 4

Kvaliteedikriteeriumite

alusel hinnatud hangete

osakaal, % Allikas: Rahandusministeerium

13% 13% 13% 12% 14% 20% 20% 20% 30%

Kohtusse kaevatud ning

kohtu poolt hankeasjana

sisuliselt läbi vaadatud

vaidlustuskomisjoni

otsuste jõusse jätmise

määr, % Allikas: Rahandusministeerium

72% 78% 80% 83% 75% 78% 78% 78% 78%

Positiivse majandusliku

lisaväärtusega (EVA) riigi

äriühingute osakaal

kõigist riigi

äriühingutest, % Allikas: Rahandusministeerium

22% 12% 35% 24% 25% 50% 50% 50% 50%

Energiatõhususe

miinimumnõuetele

vastavaks viidud m²

osakaal

miinimumnõuetele

mittevastavast

portfellist, % Allikas: Rahandusministeerium

1% 2% 1% 2% 3,6% 3% 3% 3% 3%

10

Joonised 4 ja 5. Halduspoliitika programmi valitud mõõdikute joonised.

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Programmi tegevuse „Riigi halduse korraldamine“ teenused:

Teenus: Riigi personalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Riigi töötajaskond on võimekas ning kohaneb ühiskonna muutuvate vajaduste ja

võimalustega.

Vajab tähelepanu: 

Personalipoliitikas tuleb arvestada tööealiste elanike arvu üldise vähenemise ja elanikkonna

vananemisega. Eesmärgiks on hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast

8 7,7

6,1

8,3

10

8,3 7,5

0

2

4

6

8

10

12

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, %

Tegelik väärtus Sihtväärtus

11

stabiilsena, kuid viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki täita suudetud. Valitsussektor

moodustas 2024. aastal tööealisest elanikkonnast 15,9 protsenti (siht oli 15,2 protsenti).

2022. aastal rekordini jõudnud avalike teenistujate koguvoolavus on veidi vähenenud, kuid oli

2024. aastal siiski kõrgem kui 2018-2021. Peamiselt lahkutakse töölt liiga suure töökoormuse tõttu.

Teenistujate vabatahtliku lahkumise põhjusena tõid mitmed ministeeriumid välja ümberkorraldusi ja

nende mõju, mis tekitasid teenistujates ebakindlust. Avalikus teenistuses peavad töötama

pühendunud ja kompetentsed inimesed ning kvalifitseeritud spetsialistide hoidmiseks ja värbamiseks

peavad töötasu, töötingimused ja arenguvõimalused olema konkurentsivõimelised erasektoriga.

Alates 2024. aastast ei rahastata keskseid koolitusi enam välisvahenditest ning ressursid kesk- ja

esmatasandi juhtide arendamiseks tuleb leida asutuste eelarvetest. Kulude optimeerimiseks ja

avaliku teenistuse sisemiste võimaluste paremaks rakendamiseks on oluline luua e-õppe võimalused

juhtidele oma kompetentside arendamiseks, toetada võrgustumist ning sisekoolitajaid.

Tegevused: 

Riigieelarve protsessi ning riigiasutuste juhtimisotsuste toetamine personali- ja palgaandmetega.

Avaliku teenistuse seaduse rakendamisalane nõustamine ja vajalike seadusemuudatuste

ettevalmistamine. Avaliku sektori ja avaliku teenistuse ülevaadete koostamine.

Ametnikueetika nõukogu töö toetamine. Personali- ja koolitusjuhtide võrgustike eestvedamine.

§ Hoobade loomine (nt talendipank, rotatsiooni hoogustamine, vajalikud muudatused avaliku

teenistuse seaduses) avaliku teenistuse järelkasvu ja vaheldusrikka karjääriteekonna toetamiseks, et

ametnik saaks panustada seal, kus tema oskusi enim vajatakse.

Sisekoolitusel põhineva keskse koolitussüsteemi loomine, mis tugineb individuaalsele e-õppele ja

sisekoolitajate toel läbiviidavatele praktikumidele.

Avaliku teenistuse andmestiku ülevaatamine (sh riigi ühtse majandustarkvara kasutajatoe

lõppemisel uuele lahendusele üleminekul), et see toetaks poliitikakujundamise otsuseid ning

võimaldaks automaatset aruandlust. Personali- ja palgaandmete juhtimislaudade arendamine

toetamaks juhtimisotsuseid.

Teenus: Riigivalitsemise valdkonna arendamine

Eesmärk: Haldusorganisatsioon areneb vastavalt riigivalitsemise strateegilistele suundadele ja

väärtustele.

Vajab tähelepanu:

12

Muutuvate oludega kohanemiseks peab ajakohastama valitsemiskorraldust, et tagada

valitsemisalade sujuv ja mõistlik ümberkorraldamine ka kiirete muudatusvajaduste puhul, tagades

samal ajal stabiilsuse avalike ülesannete täitmisel.

Surve vähendada avaliku sektori töötajate arvu nõuab avalike ülesannete ülevaatamist ja

keskendumist suurema mõjuga ülesannetele, mida pole võimalik delegeerida erasektorile. Seejuures

peab kriitiliselt üle vaatama halduskoormust ja sisebürokraatiat suurendavad kohustused ning

jätkama riigi tugiteenuste tõhusamaks muutmise võimaluste otsimisega.

Tegevused:

Halduskoormust tekitavate ülesannete pidev seiramine ja ettepanekute tegemine dubleerimise

vähendamiseks ja/või koostoime parandamiseks.

Avaliku sektori efektiivsemaks muutmise juhtrühma teenindamine ja bürokraatiat vähendavate

algatuste elluviimine ja seire.

Mõjusa valitsemiskorralduse kontseptsiooni loomine, mis arvestab seniste ministeeriumite

ümberkorralduste õppetundidega ning pakub erinevaid lähenemisviise ja praktilisi soovitusi vajalike

muutuste elluviimiseks.

Tugiteenuste arvestus- ja juhtimispõhimõtete (nn tugiteenuste kataloogi) kokkuleppimine, et muuta

sujuvamaks asutusevahelised ümberkorraldused, parandada koostööd ning toetada teenuspõhist

juhtimist ning teenuste võrreldavust.

Kesksete tugiteenuste jätkuv arendamine, et laiendada teenuste kasutajate ringi ning seeläbi

tõhustada pakkumist.

Luua kohalikele omavalitsustele ligipääs riiklikele kesksetele teenustele ja IT-lahendustele (nt RTK

poolt pakutavad kesksed tugiteenused ja infosüsteemid) nii, et see ei riivaks autonoomiat, kuid aitaks

kulusid kokku hoida.

Statistika kogumise lihtsustamine, automatiseerimine ja dubleeriva andmekorje vähendamine

koostöös statistikaametiga.

Teenus: Riigi kinnisvarapoliitika ja selle elluviimise koordineerimine

Eesmärk: Riigile põhitegevuseks vajalik kinnisvarakeskkond on tõhusalt korraldatud ja toetab teenuste

pakkumist.

Vajab tähelepanu:

Riigi kinnisvaraportfell on riigile üle jõu käiv ning nappide ressursside tingimustes

kinnisvarapoliitika elluviimine nõuab teadlikku andmepõhist lähenemist. Riigiasutuste roll on ise teha

13

otsused kinnisvara kasutamise tõhustamise osas oma teenuste pakkumisel. Vaja on kasutusele võtta

andmepõhised mõõdikud, mis suunavad riigiasutusi tegema ressursisäästlikke kinnisvara otsuseid.

Üleeuroopaliselt püstitatud eesmärk hoonete energiatõhususele - minna üle liginullenergia- ja

heitevabadele hoonetele - ei ole teadaolevate tehniliste lahenduste ja rahastusmahtude juures

saavutatav. Kui põhjamaades on liginullenergia tase keeruliselt saavutatav ka uutel majadel, siis

rekonstrueerimistel on see kättesaamatu. Samas tuleb teha eesmärgi saavutamise nimel pingutusi

uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Tegevused:

Riigile vajaliku kinnisvara planeerimine ja eelarvestamine, hoonete energiatõhususe nõuete

täitmiseks sobilike rahastusmeetmete välja töötamine. Juhtimiskavade koostamise koordineerimine,

riigiülese juhtimis- ja investeeringukava koostamine. Kulude ja investeeringute planeerimine riigi

eelarveprotsessis. Selleks vajalike tööprotsesside kirjeldamine ja tõhustamine, juhendmaterjalide ja

õigusaktide väljatöötamine, samuti valitsemisalade nõustamine ja koolitamine kinnisvaraotsuste

tegemisel.

Koostöö tegemine Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS) riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete

rakendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

Jätkata riigile vajalike varade võõrandamisega RKAS-ile, et leida optimeerimisvõimalusi ja

suurendada paindlikkust. Bürookeskkonna kavandamise põhimõtete juurutamise läbi büroopinna

kasutamise sihttaseme saavutamine.

Uute ja rekonstrueeritavate hoonete investeeringu maksumuse optimeerimispotentsiaali

kindlaksmääramine.

Uue kinnisvarakulude eelarvestamise protsessi juurutamine ja seire, et asutused saaksid oma

kinnisvarakulusid juhtida sisuliselt, hoonete kasutajatel tekiks motivatsioon jälgida hoonete

kasutusefektiivsust ning kulusid ja teha säästlikke otsuseid.

Investeeringute kavandamise protsessi muutmine koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga, et investeeringud

jääksid eelarve piiresse ja valmiksid tähtaegselt.

Kinnisvara andmete korraldamine. Riigi kinnisvararegistri igapäevane administreerimine ja

arendamine ning kasutajate nõustamine ja koolitamine. Andmekoosseisude haldamine,

andmekvaliteedi tagamine ja parandamine.

Üleminek registripõhistele juhtimiskavadele ja juhtimislaudadele, sh võtmenäitajate

metoodikate väljatöötamine ja sihttasemete seadmine, et riigi kinnisvara valitsemisel ja otsuste

langetamisel tugineda kvaliteetsetele andmetele.

Omandireformi lõpuleviimine. Viimaste vara tagastamise ja kompenseerimise toimingute

korraldamine koostöös maa- ja ruumiameti ning kohaliku omavalitsuse üksustega.

14

Teenus: Riigihangete poliitika kujundamine

Eesmärk: Riigihanked toetavad valdkondlike poliitikaid, on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja

läbipaistvad.

Avalik sektor ostjana on majanduskeskkonnas suur jõud. Igal aastal tegutsevad hankijatena umbes

700 erinevat organisatsiooni ning riik tellib aastas ca 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja

ehitustöid, mis moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist 12-18 protsenti ja riigieelarvest pea

kolmandiku. Seega on avalikul sektoril märkimisväärne mõju turule ning vastutus maksumaksja

vahendite kasutamisel oma tegevuste elluviimiseks tagada võimalikult hea tulemus. Riigihanked on

avalikule sektorile arvestatavaks töövahendiks oluliste eesmärkide saavutamisel, sh keskkonna-,

sotsiaal- ja majanduspoliitikas. Järjest olulisem on ka julgeolekuaspektidega arvestamine.

Vajab tähelepanu:

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavate riigihangete tase oli 2024. aastal vaid 13,9 protsenti

hangete koguarvust ja 22 protsenti hangete mahust. Edendamist vajab hangete väärtuspõhisuse

suurendamine, mille üheks võimaluseks on muuhulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite

kasutamine. Hankijad vajaks täiendavat tuge, et hakata praktikas strateegilisi põhimõtteid sisukalt

järgima.

Riigihangete korraldamist peetakse liiga keeruliseks ja aeglaseks ning protsessi oleks vaja

lihtsustada, et hankeprotsess oleks kiire ja lihtne, aga ka mõjus. Euroopa Komisjon on algatanud

riigihangete direktiivide reformi, mille eesmärgiks on muu hulgas lihtsustamine ja bürokraatia

vähendamine, kuid ei ole veel selge, kuidas need eesmärgid saavutatakse. Samal ajal on võetud suund

riigihangete abil viia ellu muid poliitikaid, näiteks saavutada keskkonna eesmärke või edendada

innovatsiooni. Selleks on Euroopa Liidu tasandil muuhulgas vastu võetud mitmeid teiste valdkondade

õigusakte, mille rakendamine on hangete korraldajatele keeruline ja võib lihtsustamise eesmärgile

vastu töötada ning muuta riigihankeid kulukamateks.

Tegevused:

Riigihangete seaduse muutmine ja täiendamine eesmärgiga tagada õigusselgus ning vähendada

haldus- ja töökoormust.

Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide

täitmise üle.

Nõustamine, juhiste koostamine ja koolitamine, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest

kinnipidamine ja seaduses antud võimaluste paremal viisil rakendamine. Vajaduspõhiselt

riigihankepoliitika elluviimist toetavate analüüside läbiviimine. Juhiste andmine riigihankereeglite

rakendamiseks muutlikus majanduskeskkonnas ja julgeolekuolukorras. Riigihankeid puudutavate

statistiliste andmete töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

15

Koostada juhendmaterjalid, tegevuskava ja koolitada hankijaid selgitamaks paremini riigi ootusi

väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel ning anda hankijatele konkreetseid juhiseid, soovitusi,

kuidas väärtuspõhisust riigihangetes rakendada.

Riigihangete läbiviimise strateegiliste põhimõtete rakendamiseks ning hankespetsialistide

kvalifikatsiooni tõstmiseks viiakse koostöös OECD-ga ellu Euroopa Komisjon rahastatud projekt.

Projekti eesmärk on hinnata strateegiliste hangete olukorda Eestis, töötada välja rakenduslikud

meetmed strateegiliste hangete osakaalu tõstmiseks ning analüüsida ja teha ettepanekud

hankespetsialistide kvalifikatsiooni süstemaatiliseks tõstmiseks (2023-2025). Edasisteks sammudeks

on jätkutegevuste planeerimine ja elluviimine.

Seirata iga-aastaselt väärtuspõhiste riigihangete parimaid praktikaid väärtuspõhiste riigihangete

kasutamise taseme tõstmiseks. Töötada välja riigihangete mõjude hindamise metoodika, mille abil on

võimalik analüüsida erinevat liiki hangete mõju nende lõpptulemusele (2026-2027).

§ Riigihangete lihtsustamiseks töötatakse välja riigihangete seaduse eelnõu (2025), mille raames

vaadatakse üle senine regulatsioon ning viiakse sisse muudatused, millega riigihangete seaduse

regulatsioon muutub selgemaks ja lihtsamaks. Riigihangete seaduse vastuvõtmisele/jõustumisele

(2026) järgneb seadusemuudatuste integreerimine ka riigihangete registrisse, muutes registri

kasutamise lihtsamaks ja selgemaks (2026-2027).

Teenus: Riigihangetealaste vaidlustuste lahendamine

Eesmärk: Kohtuvälised riigihangete vaidlused on lahendatud riigihangete seaduses sätestatud alustel

ja korras.

Rahandusministeeriumi juures asuv sõltumatu riigihangete vaidlustuskomisjon tagab riigihangetes

esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele. Vaidlustusmenetluse kaudu on vaidlustuskomisjonil

võimalik riigihankepraktikat kujundada ja suunata.

Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammiga algatanud riigihangete vaidlustuskomisjoni

integreerimise kohtute menetlussüsteemi. Reformi vastutaja on justiits- ja digiministeerium, vajalik on

hinnata muutuse otstarbekust, mõju protsessile ja eelarvele.

Teenus: Riigiabi poliitika ja regulatsiooni elluviimine

Eesmärk: Riigiabi andmine on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega.

Vajab tähelepanu:

Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja

seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi

16

ekspertide vähesus, kes oleks võimelised rakendama riigiabi reegleid. Eriti kriitiline on olukord siis, kui

korraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register vajab arendamist ning tehnoloogilist uuendamist, et oleks

vastavuses pidevalt muutuva riigiabi reeglistikuga ja tagatud oleks abi läbipaistvus ning valdkonna

statistika kättesaadavus.

Tegevused:

Õiglase konkurentsikeskkonna hoidmise eesmärgil aitab rahandusministeerium tagada, et riigiabi

andjate poolt antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

Osalemine Euroopa Komisjoni riigiabi töögruppides, et kaasa rääkida Euroopa riigiabi reeglistiku

kujunemises.

Riigiabi andjate ja teiste huvitatud osapoolte nõustamine, juhiste avaldamine, riigiabi veebi

haldamine, et riigiabi andmist ja saamist puudutav info oleks aja- ja asjakohane.

Riigiabi ekspertide koolitamine, suurendamaks ja parendamaks ülevaadet riigiabi maastikust ja

reeglistikust, et abi andjate nõustamine oleks kiirem ja tõhusam.

Viia läbi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri eel- ja ärianalüüs, et parandada registri kvaliteeti

ja tagada terviklik teenuse pakkumine kõigi etappide üleselt, kvaliteetse andmehõive- ja töötluse abil.

Analüüsi käigus selgitatakse välja vajalikud muudatused andmetes ning registris endas (2025-2026).

Registri arendamisega, lähtuvalt analüüsi järeldustest, minnakse edasi 2026. aastal vastavalt

rahalistele võimalustele.

Töötada välja riigiabi mõjususe/efektiivsuse hindamise metoodika, mille abil on võimalik

analüüsida riigiabi andmise mõju Euroopa Liidu konkurentsile ja kaubandusele (2026-2027).

Igal aastal Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine antud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi kohta.

Teenus: Riigi osaluspoliitika kujundamine

Eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus.

Vajab tähelepanu:

Riigi osalusega äriühingute kasumlikkus ei ole piisav, et katta riigi investeeritud kapitali tootlust,

arvestades vastava tegevusvaldkonna riskitaset, mis võib seada ohtu ühingute jätkusuutlikkuse,

investeerimis- ja dividendivõimekuse. Lisaks tavapärasele majandustegevusele ja turutingimustele

mõjutavad kasumlikkust negatiivselt ka tegevused, mida riik avalikel eesmärkidel äriühingutelt ootab,

kuid mida ei rahastata üldse või piisavalt.

17

Osaluspoliitika põhimõtteid ei ole täielikult rakendatud, kuna jätkuvalt lahknevad strateegilise– ja

finantsjuhtimise eesmärgid, rahastus pole õiglane ning erastamine ei toimu samadel alustel. Riigi

osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste valitsemine ja juhtimiskvaliteet on ebaühtlane ning

valitsejate sisuline huvi on olnud pigem vähene.

Tegevused:

Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine lähtuvalt

rahvusvahelistest parimatest praktikatest. Riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes

osalemist puudutavates küsimustes.

Järjepidev osaluste ja sihtasutuste vajaduste hindamine ning õigel hetkel osalusest loobumine.

Riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva

nimetamiskomitee töö korraldamine.

Vabariigi Valitsusele hinnangute andmine riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes

tehtavate otsuste kohta, sealhulgas neid puudutavate finantsküsimuste kohta ning ettepanekute

tegemine äriühingute ja sihtasutuste konsolideerimiste ning neis jätkamise otstarbekuse kohta.

Riigi asutajapoliitika põhimõtete sõnastamine riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimispraktikas,

tõstmaks juhtimiskvaliteeti, parendamaks eesmärgistamist ja tulemuslikkust (2025-2026). Selleks

võetakse kasutusele sihtasutuste juhtimise tulemuslikkuse hindamismetoodika hanke tulemused.

Nimetamiskomitee põhimõtete rakendamine äriühingute nõukogudes on taganud suure

juhtimiskogemusega inimeste kaasamise nõukogudesse ning kaaluda tuleks komitee volituste

laiendamist tulevikus (2025-2027). Analoogset lähenemist võib olla otstarbekas rakendada ka

suuremate riigi asutatud sihtasutuste (või ka tulundusasutuste) puhul ja sätestada vastav põhimõte

pikemas vaates ka riigivaraseaduses.

§ Täiendada riigivara seadust, et edaspidi tuvastataks avaliku huvi ülesannete kulud ning kajastaks

need riigi äriühingute ja riigi poolt asutatud sihtasutuste majandusaasta aruannetes (2026-2028).

§ Asutaja ootuste kohustuslikuks muutmine läbi asutajapoliitika kujundamise ja riigivaraseaduse

muutmise (2026-2028), mille tulemusel on asutaja poolt seatud strateegilised- ja finantseesmärgid

omavahel kooskõlas ning rahastamine õiglane.

Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile regulaarne aruandlus valdkonna

tulemuslikkuse kohta iga-aastase koondaruande näol.

Riigi esindajate nõustamine ja koolitamine eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes.

Omaniku ootuste seadmine on riigi osalusega äriühingutele olnud mitmeid aastaid rakendatud

nö hea tava, mis muudeti kohustuslikuks alates 2022. aastast. Ootuste seadmise praktika

ühtlustamiseks peab rahandusministeerium neid hindama ja andma koondülevaate valdkonna

18

tulemuslikkuse kohta iga-aastastes koondaruandes Vabariigi Valitsusele. Lisaks tuleb jälgida, et

omaniku ootuste ja tegevuste tulemuslikkuse hindamise seostatus oleks tagatud.

Tegevus: Riigi tugiteenuste pakkumine

Eesmärk: Riigi tugiteenused on tõhusalt korraldatud.

Tabel 5. Riigi tugiteenuste pakkumise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20294.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029

Sihttase

Kliendi rahuloluindeks personali- ja

palgaarvestuse teenusega, %

Allikas. Riigi Tugiteenuste Keskus

65 72 65 68 70 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Kliendi rahuloluindeks

finantsarvestuse teenusega, %

Allikas. Riigi Tugiteenuste Keskus

61 61 54 63 66 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Kliendi rahuloluindeks riigihangete

korraldamise teenusega, %

Allikas. Riigi Tugiteenuste Keskus

58 74 76 71 81 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Toetuse taotlejate rahuloluindeks

RTK kui rakendusüksusega, %

Allikas. Riigi Tugiteenuste Keskus

66 74 67 74 69 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Kliendi rahuloluindeks

dokumendihaldus-ja

arhiiviteenusega, %

Allikas. Riigi Tugiteenuste Keskus

- - - 38 31 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

RmITi poolt pakutavate teenuste

kliendirahulolu (5-palli skaalal)

Allikas: RmIT

4,5 4,37 4,03 4,21 3,98 4,0 4,2 4,5 4,5

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Programmi tegevuse „Riigi tugiteenuste pakkumine“ teenused:

Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt pakutavad tugiteenused

Vajab tähelepanu:

RTK kasutab arvestusteenuse pakkumiseks ühtset majandustarkvara, mis on juurutatud aastal

2013. Kuna ühtse majandustarkvara kasutusel oleva versiooni tootjapoolne tugi lõpeb 2028. aastal,

alustati 2024. aastal ühtse majandustarkvara uuendamise projektiga.

4 Tegevuse „Riigi tugiteenuste pakkumine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs.

19

RTK osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste kokkuleppes ja teenuste

kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal. Tugiteenuste osutamise

raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja

makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide

kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid.

Järgnevatel aastatel on RTK fookuses terviklahenduste loomine ja protsesside tõhustamine,

teenuste ulatuse ja kliendibaasi laiendamine, ning ühtse dokumendihalduse- ja arhiiviteenuse

kujundamine.

Teenus: Personali- ja palgaarvestus

Eesmärk: Klientide kõrge rahulolu kvaliteetse ja kuluefektiivse personali- ja palgaarvestuse teenusega,

kliendibaas laieneb.

RTK pakub personali- ja palgaarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus

hõlmab kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade haldamist, asutuse töötajate ja muude

isikute personaliandmete haldamist, personaliarvestust, palgaarvestust ning nõustamist personali- ja

palgaarvestuse ning aruandluse alal. Kvaliteetse teenuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli

ning teiste sise- ja välisaudiitoritega.

Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ning sellega

seotud toetavaid infosüsteeme. Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide

põhitegevuse infosüsteeme.

Võimalusel klientide arvu kasvatamine. Kõikide valitsemisalade üleminek kesksele RTIP

terviklahendusele, sh personali- ja palgaarvestuse ühtlustamine.

Teenus: Finantsarvestus

Eesmärk: Klientide kõrge rahulolu kvaliteetse ja kuluefektiivse finantsarvestuse teenusega,

kliendibaas laieneb.

RTK pakub finantsarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab ostu- ja

müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste korraldamist, saadud ja antud toetuste

arvestust, varade arvestust, maksude arvestust ja deklareerimist, saldode inventeerimist,

finantsaruandlust, juhendite ja sise-eeskirjade koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse

ja aruandluse alal. Lisaks koostab RTK riigi raamatupidamise koondaruande, mis hõlmab endas kogu

avaliku sektori finantsaruannete koostamist ning riigieelarve limiitide õigsuse tagamist. Teenuse

kvaliteetsuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning teiste sise- ja välisaudiitoritega.

Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ja sellega

seotud toetavaid infosüsteeme ning saldoandmike infosüsteemi. Vajadusel on majandustarkvaraga

liidestatud ka klientide põhitegevuse infosüsteeme.

20

Teenus: Riigihangete korraldamine

Eesmärk: Klientide kõrge rahulolu kvaliteetse ja kuluefektiivse riigihangete korraldamise teenusega,

kliendibaas laieneb.

RTK on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud vabatahtlikuks keskseks hankijaks. RTK korraldab

avaliku sektori hankijate riigihankeid ja viib läbi keskseid- ja ühishankeid kokkuleppe alusel. RTK ei

korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse

hankija.

RTK pakub oma klientidele riigihangete korraldamise teenust jagatud teenusmudeli alusel,

eesmärgiga tagada klientide vajadustele vastavate riigihangete läbiviimine. Pakutav teenus hõlmab

riigihangete planeerimist, riigihangete korraldamist (menetlusdokumentide ettevalmistamist,

registritoimingute teostamist ja hankemenetluse läbiviimist) ja riigihangetega seonduvat nõustamist,

sh vaidluste lahendamisel. Sõlmitud hankelepingute täitmist jälgib klient ehk asutus.

Teenuse osutamisel on olulisemaks töövahendiks riigihangete register, mille haldamine liikus

2024. aasta alguses rahandusministeeriumist RTK-sse.

Valitsemisalade üleminek kesksele riigihangete korraldamise teenusele. Edendame väärtuspõhist

hankimist ning oleme selles osas rakenduspartneriks rahandusministeeriumile.

Teenus: Toetuste kasutamise korraldamine

Eesmärk: Toetuste kasutamise korraldamine on ühetaoline, kliendisõbralik ja efektiivne.

Toetuste kasutamise korraldamisel täidetakse Euroopa Liidu struktuurivahendite, taaste - ja

vastupidavusrahastu, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi korraldusasutuste, samuti Eesti-

Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku

kontaktasutuse, riigisiseste programmide rakendamise ülesandeid ning erinevatest

toetusmeetmetest toetust saanud projektide järelevalve ja kontrolli ülesandeid.

Toetuste süsteem kujundatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse prioriteetidele ja poliitikakujundaja

õigusraamistikule. Vajadusel kehtestatakse reeglid abikõlblikkusele, et tagada kokkulepitud

eesmärkide saavutamine ja toetuse vahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel

arvestatakse rahastusallika nõudeid, kuid võimalusel ühtlustatakse protsesse. Pikaajaline suund on

protsesside ühtlustamine sõltumata rahastamisallikast. Erandiks on Euroopa territoriaalse koostöö

eesmärgi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi programmid, mille tegevuste kavandamisel,

korraldamisel ja rakendamisel tehakse koostööd kõigi programmides osalevate riikidega ning

projektipartnereid teenindatakse keskselt kõikidest programmides osalevatest riikidest.

Toetuse valdkonna eesmärk on korraldada ja juhtida toetuste andmist ning teha nende üle

järelevalvet kvaliteetselt, ühetaoliselt, kliendisõbralikult ja efektiivselt. Toetuste andmise

korraldamisel, juhtimisel ja rakendamisel juhindutakse riskijuhtimise põhimõtetest. See tähendab, et

mida väiksemad on toetuse andmise riskid, seda vähemkoormavad on toetuse andmise tingimused.

21

Valdkonna lihtsustamiseks on loodud üks „aken“ (IT-süsteem SFOS e-toetus) väliste ja Eesti-siseste

ergutava mõjuga toetuste taotlemiseks, menetlemiseks, arendamiseks ja toetuse saajaga suhtlemiseks.

Tulemuspõhise rahastusmudeli kasutamine, et vähendada bürokraatiat. Euroopa Liidu ja Eesti vahel

rakendatavate tulemuspõhiste rahastusmudelite positiivne mõju tuleb siseriiklikult viia toetuse

saajani ja luua vajalikud lihtsustused. Bürokraatia vähendamisel ja kontrolltegevuse minimeerimisel

tekkivaid finantsriske tuleb hinnata ja nende katmiseks kavandada vajalikud vahendid.

Struktuurifondide 2021-2027 rahastusperioodi ja Õiglase ülemineku fondi, Solidaarsusfondi, taaste-

ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade ja Šveitsi toetuse elluviimine ning Norra ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismide uue rahastusperioodi käivitamine.

Struktuurifondide 2028+ rahastusperioodi ettevalmistamine.

Luuakse ühetaoline rakendussüsteem ka riigisisestele toetusskeemidele ja kehtestatakse selged

põhimõtted projektide menetlemiseks rakendusüksuses ning elluviimiseks. Halduskoormuse

vähendamiseks luuakse automatiseeritud protsessid, et toetuse saaja saaks keskenduda tulemuste

saavutamisele. Poliitikakujundaja keskendub meetme eesmärkide saavutamisele ja RTK pakub

rakendussüsteemi ülesehitamisel eesmärgi saavutamiseks sobivamaid tõhusamaid lahendusi.

Teenus: Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus

Eesmärk: Klientide kõrge rahulolu kvaliteetse ja kuluefektiivse dokumendihaldus- ja arhiiviteenusega,

kliendibaas laieneb.

Keskselt korraldatud dokumendihaldus- ja arhiiviteenus võimaldab erinevate praktikate ja

tööprotsesside ühtlustamist, dubleerimise vähendamist ja senisest ulatuslikumat automatiseerimist.

See muudab teenuse kasutajatele mugavamaks ning riigi jaoks kulutõhusamaks.

Puudub ühtne kaasaegne dokumendihaldussüsteem, mida kasutada keskse dokumendihalduse

pakkumiseks. Teenindavate asutuste arhiivid paiknevad erinevates asukohtades, mis tekitab vajaduse

keskse ja tõhusama haldusmudeli järele.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse raames korraldab RTK tugiteenuste osutamise kokkuleppe

sõlminud asutuste dokumendihaldus- ja arhiiviteenust, sh dokumendiringluse korraldamine,

dokumendihaldussüsteemi sisuline haldamine ja teenindatavate asutuste arhiivide haldamine;

selgitab välja dokumendihaldussüsteemi arendusvajadused ning esitab need arendajale; nõustab

asutusi dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse küsimustes ning dokumendihaldussüsteemi kasutamisel;

peab ametnike teenistuslehtede arhiivi.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse pakkumisel on peamiseks töövahendiks asutuse

dokumendihaldussüsteem (DHS).

Keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse arendamise ja teenuse ühtlustamisega jätkamine, uutele

asutustele teenuse pakkumine. Ühtse dokumendihaldussüsteemi arendamine ja etapiviisiline

22

kasutuselevõtt. Kõikide valitsusasutuste üleminek kesksele dokumendihaldus- ja arhiiviteenusele ning

ühtsele dokumendihaldussüsteemile.

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolt pakutavad tugiteenused

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT) pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkonnas arendus- ja haldusteenuseid rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele ning

vastavalt kokkuleppele teistele riigi- ja omavalitsusasutustele.

IKT teenuste keskne pakkumine aitab vältida dubleerimist ning koondada teenuste pakkumiseks

vajalik kompetents – kliendid saavad kvaliteetsed, turvalised ja kaasaegsed IT-teenused ning

asutused saavad keskenduda oma põhitegevustele.

RmIT eesmärk on, et pakutavad teenused vastaks normatiiv- ja turvanõuetele. Klientidele pakutakse

turvalisi ja kvaliteetseid teenuseid, mis tagavad rahulolu ja usalduse. Organisatsiooni süsteemid ja

protsessid on tõhusad ning suunatud toimepidevuse tagamisele ja pidevale parendamisele.

Teenus: IT äriteenused

Eesmärk: Äripartneri teenuse eesmärkide toetamine.

Rahandusministeeriumi valitsemisala digiarengut kujundavad vajadus kasutada olemasolevaid

ressursse sihipäraselt, liikuda pilvepõhiste ja tulevikukindlate lahenduste suunas, vähendada

tehnoloogilist võlga ning tagada kõrge infoturbe tase. Samal ajal tõusevad ootused andmete

kvaliteedile ja kättesaadavusele ning tehisintellekti kiire areng loob uusi võimalusi. Nende

muutusteguritega tõhusaks toimetulekuks on vaja ühtset tegutsemisraamistikku kogu valitsemisalas.

Tegevused:

Teenuste valdkond: Muutunud tingimustega toimetulekuks on valitsemisalas loodud digiteenuste

strateegiline juhtimisraamistik, mis loob ühtse suuna digivõimekuse kasvatamiseks ning tagab, et

digiteenuste juhtimine on läbipaistev, arendused koordineeritud ja kooskõlas riiklike ning

valitsemisala eesmärkidega. Kaardistatakse kriitilised teenused ja nende seosed, et toetada

valitsemisalaülest arendusvajaduste prioriseerimist ning kasutada enam ühiseid komponente piiratud

ressursitingimustes.

Andmete valdkond: Koostöös Statistikaameti ja teiste asutustega luuakse ülevaade andmehalduse

olukorrast, sh rollidest, juhistest ja andmeprotsessidest, et tagada andmestike selged vastutused.

Parandatakse andmete kvaliteeti, leitavust ja mõistetavust ning suurendatakse andmete

taaskasutust. Arendatakse võimekust kasutada andmeid ja tehisintellekti läbipaistvalt ja turvaliselt.

Infoturbe valdkond: Kujundatakse valitsemisalaülene infoturbeteadlikkus ning ühtlustatakse

tehniliste riskide hindamise põhimõtted, et tehnilised riskid ja taakvara oleksid arusaadavalt

seostatavad teenuste toimimise ja juhtimisotsustega. Tugevdatakse küberturbe võimekust ja

kriisiolukordadeks valmisolekut, et teenused toimiksid stabiilselt ka häiringute ja rünnakute korral.

Tehnoloogia valdkond: Töötatakse välja ja juurutatakse süsteemide kriisikindluse lahendusi,

vähendatakse tehnoloogilist võlga, parandatakse süsteemide kooskõla ning luuakse eeldused

kaasaegsete ja ühtsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks.

23

Teenus: Töökohateenuse allhange

Eesmärk: Toetada kliente nende igapäevatöös pakkudes kvaliteetseid IT lahendusi parima digiriigi

kogemuse nimel.

Arvutitöökoha tugiteenust pakub RmIT RIT-le allhanke raames, kuni kõik asutused on üle läinud RIT

kesksele teenusele.

Rahandusministeeriumi poolt pakutavad tugifunktsioonid ministeeriumite ühishoones

Teenus: Ühishoone tugiteenused

Eesmärk: Kinnisvara-, haldus-, õigus- ja asjaajamisteenust osutatakse vastavalt tugiteenuste

kokkuleppele.

Rahandusministeeriumi ühisosakond täidab tugifunktsioone ühishoones (Suur-Ameerika 1, Tallinn)

asuva kuue ministeeriumi jaoks:

- justiits- ja digiministeerium;

- sotsiaalministeerium;

- rahandusministeerium;

- majandus- ja kommunikatsiooniministeerium;

- kliimaministeerium;

- regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Ülesandeid täidetakse põhimääruse ja ministeeriumitega sõlmitud tugifunktsioonide kokkuleppe

alusel, kulude katmiseks on keskne eelarve, millesse on oma panuse andnud kõik ühishoone

ministeeriumid. Osakonna tööd suunavad ministeeriumite kantslerid ühiselt.

Asjaajamiseteenuse eesmärk: Korraldada dokumendi- ja arhiivihaldust justiits- ja

digiministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja

sotsiaalministeeriumile ning koordineerida ministeeriumite ja RTK dokumendihaldus- ja

arhiiviteenuse osakonna vahelist koostööd. Vajadusel tehakse ettepanekuid protsesside

muutmiseks.

Alates 2023. aastast osutab RTK dokumendi- ja arhiivihalduse tegevusi (dokumentide registreerimine

ja väljasaatmine, dokumendihaldussüsteemi administreerimine ja kasutajatugi, arhiivi korrastamine)

teenusleppe ja toimemudeli alusel ning lähtub teenuse osutamisel asutuses kehtestatud kordadest

ja juhistest.

Koostatakse ministeeriumitele juhendeid, kordasid ja dokumentide liigitusskeeme, osaletakse

ministeeriumite teabehalduse põhimõtete rakendamisel. Tagatakse ministeeriumitele perioodika ja

raamatute tellimine.

Nõustatakse ja koolitatakse ministeeriumite teenistujaid ning nõustatakse ministeeriumite

valitsemisala asutusi valdkonna teemades.

24

Täidetakse Riigihangete Vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid.

Kinnisvarateenuse eesmärk on korraldada ja koordineerida ühishoone ministeeriumite kinnisvara

valitsemist, korraldada kinnisasjade avalikes huvides omandamist, täita riigi kui kinnisasja omaniku ja

kasutaja seadustest tulenevaid kohustusi ja kanda õiguseid, sh osaleda planeerimismenetlustes ning

anda ehitusseadustikust ja maapõueseadusest tulenevaid kooskõlastusi. 

Korraldatakse eelpool nimetatud ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste riigivara

valitsemist, sealhulgas kasutusse andmine ja võtmine, koormamine, võõrandamine; tagatakse

riigivara heaperemehelik ja otstarbekohane kasutamine; korraldatakse, koordineeritakse ja

kontrollitakse ministeeriumite valitsemisalades projekteerimis- ja ehitustegevust ning vajadusel

uuendatakse riigivara käsutamist koordineerivaid haldusakte.

Plaanis on jätkata ministeeriumite riigivara valitsemise kordade uuendamist ning parendada teenust

selliselt, et ministeeriumite ümberkorraldamise järgselt on tagatud kinnisvara valitsemise ühetaolisus

ja kvaliteet.

Haldusteenuse eesmärk on tagada ühishoone ministeeriumite töökeskkond ja ühiskasutatavad

teenused ning korraldada ministeeriumide riigivara haldamist.

Korraldatakse kuue ministeeriumi ühistöökeskkond, mille eesmärgiks on vara ja eelarve mõistlik

kasutus ning parem koostöö ministeeriumide vahel.

Korraldatakse ühiste ruumide heaperemehelikku ja paindlikku kasutamist ja teenindamist,

jälgitakse ruumide optimaalset kasutust, varustatakse teenistujaid vajalike töövahendite, inventari ja

teenustega (välja arvatud IT-vahendid) ning tagatakse kokkulepitud töökeskkond ja vallasvara õige

kajastamine RTIP-is, korraldatakse ühishoone turvalisust.

Osutatakse ühishoones administraatoriteenust ning keskset transpordivahendite kasutamist ja

hooldamist ning hoone optimaalset kasutamist.

Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes justiits- ja digiministeeriumi,

sotsiaalministeeriumi, kliimaministeeriumi ja rahandusministeeriumi teenistujaid ning tagada sise- ja

üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele.

Peamiselt nõustatakse ministeeriumite struktuuriüksusi või juhtkonda - riigihanke, riigivara,

toetuse andmise, töö- ja teenistussuhete ja lepinguõiguse valdkonnas. Nõustatakse või esindatakse

ministeeriume õigustalituse valdkondi puudutavates vaidlustes. Koostatakse ministeeriumi

juhtkonnale õiguslikke arvamusi ja analüüse, vajadusel nõustatakse ministeeriumite valitsemisala

asutusi juriidilistes küsimustes. Koordineeritakse ministeeriumite siseselt hankeplaani koostamist ja

täitmist ning kontaktisikuna ministeeriumite ja RTK riigihangete osakonna vahelist koostööd,

vajadusel tehakse ettepanekuid protsesside muutmiseks. Korraldatakse ja suunatakse juriidilist tööd

ministeeriumites ning töötatakse välja protsessid, juhendid ja õigusaktid (töökorrad), mis tagavad

õigusaktides kehtestatud nõuetest kinnipidamise või osaletakse nende väljatöötamisel. Korraldatakse

valdkonda puudutavaid koolitusi.

25

Õigusteeninduse kvaliteedi, efektiivsuse ja ühetaolisuse tagamiseks ning kasutades ära erinevate

ministeeriumite parimaid praktikaid, ühtlustatakse protsesse ja dokumente kõigis õigustalituse

nõustatavates ministeeriumites. Ministeeriumite ümberkorraldustega seonduvalt tagatakse pärast

üleminekuperioodi sarnaste protsesside rakendamine lisandunud valdkondades ja võetakse

kasutusele sarnased dokumendimallid. Õigustalitus tagab, et asutusesisesed töökorrad, protsessid ja

juhendid oleksid ajakohased ning kooskõlas õigusaktidega, algatades vajadusel nende muutmise,

samuti jätkatakse protsesside väljatöötamist standardseteks olukordadeks ning ministeeriumite

töötajate majasisest koolitamist.

Teenus: Riigimajade korraldamine

Eesmärk: Riigimajades on tagatud ametiasutuste toimimiseks vajalik töökeskkond, teenused ja

vahendid (v.a. IT vahendid).

Riigimajade kontseptsioon loodi üle 10 aasta tagasi. Viimaste aastate jooksul on palju muutunud

nii kontorikasutuse harjumustes kui riigiasutuste paiknemises maakondades. Kontseptsiooni

tagasivaate raames andis VV suunise tõhustada büroopindade kasutust. Eesmärgiks on

maakonnakeskuste büroohoonetes Vabariigi Valitsuse seatud büroopinna kasutustõhususe

sihttaseme saavutamine, sh maakonnakeskustes eraldi büroopinda kasutavate asutuste kolimine

riigimajadesse.

Jälgitakse, et riigimajade ruumikasutus võimaldaks riigiasutustel korraldada üleriigilist värbamist

ning tagaks kiirelt muutuvates oludes riigiasutustele vajaliku ruumikasutuse ning töökorralduse.

Riigimajade kontseptsiooni rakendamine aitab panustada haldusalade ülesesse paindlikku

riigivalitsemisse.

Riigimajades ühiselt kasutatavate IT-seadmete toimivuse tagamise koordineerimine.

Tegevus: Riikliku statistika tegemine

Eesmärk: Riiklik statistika on usaldusväärne, tõhus, kättesaadav ning ajakohane

Tabel 6. Riikliku statistika tegemise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20295.

Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029

Sihttase

Andmeesitaja rahulolu indeks

(skaala muutus 2023)

Allikas. Statistikaamet

13 16,4 28 3,3 3,3 3,6 3,7 3,8 3,9

Statistika kasutamine,

veebikülastuste arv, miljonit

Allikas. Statistikaamet

1,52 1,66 2,2 2,05 2,1 1,8 1,8 1,8 1,9

5 Tegevuse „Riikliku statistika tegemine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029.

26

Andmeesitajate (ettevõtted)

halduskoormus tundides,

eesmärk aastaga vähendada ca

5% eelmise aasta tundide arvust

(alates 2025 4%)

Allikas. Statistikaamet

234

951

252

992

278

258

295

333

226

987

209

191

200

824

192

791

185

079

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Programmi tegevuse „Riikliku statistika tegemine“ teenused:

Teenus: Riikliku statistika tegemine

Eesmärk: Kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning anda ühiskonnale rahvastiku,

sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet.

Riiklik statistika on kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistav teave, mis iseloomustab

massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete

statistilise töötlemise tulemusena.

Vajab tähelepanu:

Statistika tegemine muutuvas keskkonnas ja uuringute kahanevate vastamismäärade puhul ilma

andmeesitajate koormust oluliselt suurendamata, eeldab uute andmeallikate (sh eraandmete),

meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline

kvalitatiivne muutus vajab piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid

käigus hoida.

Prioriteetne tegevussuund on andmeesitajate halduskoormuse vähendamine, mis lisaks ameti

poolt tehtavatele muudatustele nõuab ka keskset riiklikku juhtimist. Vaja on välja selgitada primaarse

andmekoguja kohustus teiste andmekasutajate ees: kas primaarsel andmekogujal on andmete

kogumisel nende olemuse ja vormi üle ainuotsustusõigus või peaks arvestama ka nende asutuste

vajadustega, kes samu andmeid kasutavad (mis ulatuses, milliste reeglite alusel, et oleks tagatud

ühekordse esitamise põhimõtte rakendamine.

Suur vajadus on kvalifitseeritud ja kogemustega andmeteadurite ning valdkondlike teadmistega

statistikute järele, kes saaksid eest vedada metoodika uuendusi. Sama suur vajadus on

statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali järele. Ametil ja andmeteenuste

tellijatel kulub üha rohkem ressurssi andmekaitseküsimuste lahendamisele, mis tulenevad ühest

küljest ühiskonna suuremast teadlikkusest andmete kasutamisega seotud riskidest ja

potentsiaalsetest väärkasutamistest ning teisalt tehisintellekti võimalustest ja arengu kiirusest

tingitud survest ja vajadustest andeid kiiremini analüüsida.

Tegevused:

27

Kiiresti muutuvas maailmas eeldavad statistika tarbijad, et saavad statistikat neid huvitavate

nähtuste kohta kiiresti, eelistatult reaalajas. Kiirusega ja uute andmeallikatega kaasneb statistika

usaldusväärsuse vähenemise risk. Riski maandamiseks peab andmetele, töötlusprotsessile ja

andmete kvaliteedile lisama protsessi käigus kvaliteetsed metaandmed. Statistikaamet jätkab

metaandmete töö standardiseerimist ja automatiseerimist, katsetades ka tehisarulahendusi. Statistika

kvaliteedi riskide ohjamiseks on vajalik läbimõeldud eksperimentaalne tegevus, mille käigus luuakse

uut riiklikku statistikat või muudetakse olemasoleva metoodikat, et paremini vastata klientide

ootustele. Lisaks võetakse kasutusele uusi administratiivseid või eraandmete allikaid, vähendades

andmeesitajate halduskoormust.

Väljakutseks on näiteks pangaandmete ja mobiilsusandmete kasutuselevõtu õiguslikud küsimused

ja ühiskondliku kokkuleppe saavutamine. Selleks on statistikaamet alustanud privaatsust säilitava

tehnoloogia kasutatavust analüüsiva projekti, mis võimaldaks isikustatud andmeid analüüsida nii, et

andmesubjektide privaatsus oleks täielikult kaitstud, kuid poliitikakujundamiseks vajalikke andmeid

oleks sellegipoolest võimalik analüüsida ilma lisahalduskoormust tekitamata.

Statistikaameti kohustus on jälgida, et juba olemasolevaid ja kättesaadavaid andmeid ei

küsitaks uuesti. Statistikaameti eesmärk on koguda andmeid üha väiksema halduskoormuse ja kuluga.

Detailsema statistika tegemine ilma andmeesitajate koormust suurendamata eeldab uute

andmeallikate, meetodite ja tööriistade kasutamist, aga ka pidevat statistikavajaduse ülevaatamist ja

vähemkasutatavate näitajate asendamist vajalikega. Kiirema, detailsema ja täpsema statistika üheks

eelduseks on statistikaameti ligipääs eraandmetele, mis aga eeldab ühiskondlikku kokkulepet,

muudatusi valdkondlikes õigusaktides ning investeeringuid tehnoloogiasse ning metoodikate

väljaarendamisse. Andmeesitamiseks ja –kogumiseks kuluva aja vähendamiseks on oluline rakendada

masin-masin liidestusel põhinevat andmevahetust nii riiklike andmekogude (x-tee teenused) kui

erasektoriga (andmepõhine aruandlus). Andmepõhise aruandluse tegevusi koordineerib majandus ja

kommunikatsiooniministeerium.

Statistika kasutajatele on oluline anda vajalikku teavet neile sobival moel. Statistikaameti

eesmärk on pakkuda klientidele Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse arengust

ülevaate saamiseks töövahendeid, kus statistika on esitatud visualiseerituna ja mugavalt

kättesaadavalt. Statistikaamet pakub andmete kasutajatele nn andmeabi teenust klienditeeninduse

kaudu ning infotehnoloogilist lahendust andmete korduvkasutuseks konfidentsiaalsete andmete

taaskasutuskeskkonna kaudu.

Teenus: Statistikaalaste tellimustööde tegemine

Eesmärk: Statistikaameti põhitegevus keskendub statistikaprogrammis kokkulepitud töödele. Et

arvestada tarbija soove ja teha statistika mitmesugustel viisidel laiemalt kättesaadavaks, pakub

statistikaamet võimalust tellida detailsemat infot kui on statistikaandmebaasis või digitaalsetes

väljaannetes.

Statistikaametilt tellitakse mitmesuguseid ja üha keerukamaid andmete parema

kasutuselevõtuga seotud teenuseid: teabenõue, tellimusuuringud, analüüsid, erinevad statistika

visualiseerimise lahendused, andmekaeve, teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine,

statistikaalased koolitused, andmejagamisteenus, andmehalduse alane nõustamine, uudiskirjade

28

tellimine, avaldamiste ja pressiteadete eelinfo tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika

kättesaadavuse kohta, andmeesitajale tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi.

Statistikaamet täiustab andmejagamisteenust, mille kvaliteetne toimimine edendab

infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine teaduse või statistilisel eesmärgil, mille

käigus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik edastab tema valduses

olevad andmed statistikaametile või statistikaamet töötleb statistikatöö käigus saadud andmeid ning

edastab anonüümitud andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule või avaldab andmed kokkuvõtliku ja üldistatud teabena.

29

5. Programmi juhtimiskorraldus

Halduspoliitika programmi täitmise eest vastutab rahandusministeerium, kelle roll on peamiselt

koordineerimine ja suunamine: riigi kinnisvara, riigi haldusorganisatsiooni korralduse ja riigi

personalipoliitika, kesksete tugiteenuste, riigiabi, riigihangete ja statistika valdkonnas.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika programmi partneriteks on eelkõige keskvalitsuse asutused, kuid

personalipoliitika teemades on puutumus ka avaliku sektoriga laiemalt. Riigiabi valdkonnas on

partneriteks avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi sihtasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jt

riigiabi andjad. Riigihangete valdkonnas on lisaks avaliku sektori organisatsioonidele partneriteks

ettevõtted ja neid esindavad organisatsioonid. Riigi osaluspoliitikas on partneriteks teised osalusi

valitsevad ministeeriumid, riigi äriühingud, sihtasutused ja MTÜ-d. Riigi kinnisvara valdkonnas on

partneriteks lisaks teistele ministeeriumidele, Riigi Kinnisvara AS (riigi hoonetega seotud

kinnisvarateenused) ja Maa-amet (riigi maade haldamine). Halduspoliitika valdkondadel on tugev seos

eelarvepoliitikaga (näiteks kinnisvaraga seotud investeeringud ja keskne palgapoliitika). Statistikaameti

peamisteks koostööpartneriteks on riigiasutused, ettevõtted ning teadus- ja akadeemilised ringkonnad

statistika tarbijatena, rahvusvahelised organisatsioonid ning andmeesitajad. Riigi Tugiteenuste Keskuse

peamisteks partneriks on teenuseid kasutavad riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, avalik-

õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, Euroopa Komisjon, Šveitsi ja Norra

koostööpartnerid ning RTK poolt rakendatavatest meetmetest toetuse taotlejad.

Rahandusministeeriumi partneriteks rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjon, OECD ja teised

organisatsioonid.

Halduspoliitika programmi juhib halduspoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi

koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Rahandusminister

kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm avalikustatakse

Rahandusministeeriumi veebilehel.

Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta

kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Riigivalitsemine“

tulemusaruandesse.

30

LISA 1. Halduspoliitika programmi teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud (tuhat eurot) 90 851 94 727 111 015 103 356

Tegevus: Riigi halduse korraldamine 27 702 33 012 51 052 43 366

Riigihangetealaste vaidlustuste lahendamine 336 333 393 426

Riigi kinnisvara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine

25 402 30 919 48 887 41 163

Riigivalitsemise valdkonna arendamine 216 212 213 214

Riigi osaluspoliitika kujundamine 271 247 248 249

Riigihangete poliitika kujundamine 719 636 641 642

Riigiabi poliitika ja regulatsiooni elluviimine 300 216 217 217

Riigi personalipoliitika kujundamine 459 450 453 454

Tegevus: Riigi tugiteenuste pakkumine 49 666 50 374 48 623 48 667

Personali- ja palgaarvestus 1 987 1 955 1 961 1 967

Finantsarvestus 5 262 5 177 5 190 5 207

Riigihangete korraldamine 1 220 1 201 1 203 1 207

Dokumendihaldus- ja arhiivindusteenus 1 534 1 163 1 258 1 263

Toetuste kasutamise korraldamine 10 608 10 373 10 797 10 821

IT äriteenused 18 970 20 394 18 148 18 136

Töökohateenuse allhange 426 448 403 403

Ühishoone tugiteenused 5 655 5 658 5 658 5 658

Riigimajade korraldamine 4 005 4 005 4 005 4 005

Tegevus: Riikliku statistika tegemine 13 482 11 340 11 340 11 323

Riikliku statistika tegemine 11 270 9 975 9 975 9 975

Statistikaalaste tellimustööde tegemine 2 212 1 365 1 365 1 348

Põhjalikum ülevaade riigieelarve juhtimislaual 2026 Riigieelarve | Rahandusministeerium

KÄSKKIRI

Halduspoliitika programmi

aastateks 2026-2029 kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Halduspoliitika programm aastateks 2026–

2029“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Halduspoliitika programm aastateks 2026–2029

20.02.2026

nr 16