| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/862-1 |
| Registreeritud | 20.02.2026 |
| Sünkroonitud | 23.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu majanduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu majanduskomisjon |
| Vastutaja | Hendrik Kull (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikogu majanduskomisjon
Rahandusministeeriumi
muudatusettepanekud
riigivaraseaduse muutmise
seaduse 772 SE eelnõule
Austatud härra Marek Reinaas
Esitame ettepanekud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772 SE kohta. Ettepanekud
on koostatud eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikult esitatud
ettepaneku ja Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud täiendavate vajaduste põhjal.
1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktidega 1 ja 2 (muutes vastavalt järgmiste punktide
numeratsiooni) järgmiselt:
„1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatakse riigi omandis olev kinnisasi, mida ei
valitseta ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärgil. Maareservis
säilitatakse kinnisasi, mis võib osutuda riigile vajalikuks ühel nimetatud eesmärgil või
kohalikule omavalitsusele seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.“.“
„2) paragrahvi 10 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Täpsema loetelu kinnisasja liikidest, mida tuleb maareservis säilitada ja kinnisasja riigi
maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.“
Selgitus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjaliku esitatud tagasiside põhjal
ilmnes vajadus muuta hetkel kehtivat RVS § 10 lõiget 8 selles sisalduva volitusnormi
täpsustamiseks.
RVS § 10 täiendatakse lõikega 71, et sätestada kehtiva RVS § 10 lõike 8 esimene lause eraldi
lõikena tulenevalt HÕNTE § 11 lõikest 4, mille kohaselt sätestatakse volitusnorm
ühelauselises lõikes. RVS § 10 lõige 71 sätestab üldisema riigi maareservi arvamise põhimõtte
ning võrreldes kehtiva sätte sõnastusega tehakse selles vaid tehnilisi muudatusi, et vältida
kordusi ning lisada viide RVS § 10 lõike 1 punktidele.
RVS § 10 lõiget 8 muudetakse, et täpsustada volitusnormi ning laiendada selle ulatust seoses
tekkinud vajadusega vastava määruse koostamisel. Ettepanek tuleneb vajadusest üheselt ja
terminoloogiliselt korrektselt kirjeldada volitusnormi ulatus, milleks on loetelu loomine
kinnisasja liikidest, mida tuleb maareservis säilitada ja samuti kinnisasja maareservi arvamise,
Meie 20.02.2026 nr 1.1-10.1/862-1
2
seal säilitamise ning ka sealt väljaarvamise täpsemad alused. Hetkel kehtiv volitusnorm kõiki
eelnevaid aspekte ei hõlma ja seega ei taga õigusselgust.
Käesoleval hetkel rakendatava riigimaa reservina säilitamise põhimõttest lähtudes tuleb
määruse kontekstis riigi maareservina käsitleda riigile kuuluvaid kinnisasju, mis on kantud
riigi kinnisvararegistrisse ja mida nimetame riigi maaportfelliks. Sellest maaportfellist on
võimalik eraldada maad nt KOVide arengu vajadusteks, kuid tuleb arvestada, et suurem osa
riigile kuuluvast maast jääb ka tulevikus riigi valitsemisele reservina säilitamise põhimõtete
alusel. Seda eeskätt põhjusel, et suur osa arendatavast maaportfellist on tänaseks juba
koondunud eraomanikele või KOV-ide omandisse ja perspektiivseteks riigi vajadusteks
sobivat maad on alles jäänud vähe. Maareservina säilitatakse kohalike omavalitsuse
territooriumil maad, mida on perspektiivselt vajalik riigile arendusmaana või riigi avalikes
huvides. Riigil on arenguvajadusteks vajalik hoida maareservi igas maakonnas, sh eeskätt
tiheasustuses. Maareservi kaudu säilitatakse maad, arvestades, et kõiki tulevasi vajadusi ei ole
võimalik ette näha. Põhjendatud juhtudel ei ole välistatud maade andmine kohalikele
omavalitsustele, kui see on vajalik avalike ülesannete täitmiseks. Kuna kõigi avalike
ülesannete täitmine ei eelda aga maa omandamist, eelistatakse üldjuhul maade võõrandamise
asemel nende kasutusse andmist, et riigil säiliks maaressurss tulevikuvajaduste katteks.
2. Muuta eelnõu § 1 punktis 2 (uue numeratsiooni järgi 4) sätestatud riigivaraseaduse § 75
lõiget 33 ja sõnastada see järgmiselt:
„(33) Käesoleva paragrahvi lõike 31 punkti 2 kohaldatakse riigi otsustusõigusega
äriühingutele, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse.“.
Selgitus: muudatusettepanekuga asendatakse sõna „osalusega“ sõnaga „otsustusõigusega”.
Vastav sisu, et finantsplaani esitamise kohustus kohaldub riigi otsustusõigusega äriühingutele,
mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse, oli esitatud varem eelnõu
seletuskirjas, kuid eelnõus oli ekslikult kasutatud laiemat terminit „riigi osalusega äriühing“.
3. Jätta eelnõust välja § 1 punkt 4, millega täiendatakse kehtiva riigivaraseaduse § 79 lõikega
21.
Selgitus: eelnõu punktis 4 esitatud sätte eesmärk oli sõnastada finantsplaanide esitamise
kohustus sarnaselt äriühingutele ja sihtasutustele. Samas on kehtivas riigivaraseaduses
finantsplaanide esitamise kohustust reguleerivad sätted äriühingute (RVS § 75 lõige 31) ja
sihtasutuste põhikirjale (RVS § 79 lõige 21) oma ülesehituselt erinevad ning sihtasutuste puhul
osutus lisatud lõige üleliigseks. Kehtiva seaduse § 79 lõike 2 punktiga 2 on sihtasutuste
asutajaõiguste teostajatele pandud kohustus sätestada kõikide sihtasutuste põhikirjades
finantsplaanide esitamise nõue.
4. Muuta eelnõu § 1 punktis 24 (uue numeratsiooni järgi 25) sätestatud riigivaraseaduse § 108
lõiget 12 ja sõnastada see järgmiselt:
„(12) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi
asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2026.
aasta 31. augustiks.“.
Selgitus: eelnõud esitades oli eeldus, et seadus jõustub 1. aprillil, kuid menetluse praegune
ajakava tingib vajaduse nihutada põhikirjade muutmise tähtaega hilisemaks. Peamiselt
mõjutab see Kultuuriministeeriumit, mille valitsemisel on 38 sihtasutust, mille põhikiri vajab
muutmist.
3
5. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 26 (võttes arvesse muutunud numeratsiooni) järgmiselt:
„26) paragrahvi § 1083 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Osaluse valitseja otsusel võib riigi äriühingu ja selle tütarettevõtja omandis olevaid
vallasasju, mis on seotud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise,
energia ja kütuse varustuskindluse tagamise või infrastruktuuri ja elamufondi taastamisega,
anda kuni 2030. aasta 31. detsembrini Ukraina riigile ja temale kuuluvatele äriühingutele. Kui
vallasasjade harilik väärtus erisuse kehtivuse perioodil on kokku 1 000 000 eurot või rohkem,
võib vallasasjade üleandmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Nimetatud
vallasvara ei loeta toetuseks või annetuseks käesoleva seaduse § 88 lõike 1 punkti 11
tähenduses.“.
Selgitus: Kehtiv seadus lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada vaid riigi
äriühingutel aga mitte nende tütarettevõtjatel. Liigse bürokraatia vähendamiseks laiendatakse
võimalust ka riigi äriühingu tütarettevõtjatele, kuid emaettevõtja üldkoosoleku otsuse vajadus
laieneb ka neile. Ettepanekuga pikendatakse ka erandi kehtivuse tähtaega kolme aasta võrra,
kuna vajadus Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise, energia ja kütuse
varustuskindluse tagamise või infrastruktuuri ja elamufondi taastamise järele on jätkuvalt
aktuaalne. Jätkuv aktiivne sõjategevus on muutnud vajaduse infrastruktuuri taastamise järele
veelgi kriitilisemaks ning kauakestvamaks.
6. Jätta eelnõust välja § 2.
Selgitus: menetluslike põhjuste tõttu on tõenäoline, et eelnõu jõustumissättes nimetatud
tähtaeg (1. aprill) saabub enne seaduse vastuvõtmist. Sellise olukorra vältimiseks
kavandatakse seaduse jõustumine üldkorras. Arvestades, et eelnõu punktis 24 (uue
numeratsiooni järgi 25) sätestatud põhikirjade vastavusse viimise kohustuse täitmistähtaega
lükatakse edasi, ning et ülejäänud muudatused võimaldavad ka seaduse jõustumise järgselt
piisavalt aega nendega tutvumiseks, ei ole hilisemal kuupäeval jõustumisaja kehtestamine
vajalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Hendrik Kull 5302 2908