Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeadvokaat

Esitasite Rahandusministeeriumile taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks (edaspidi

järelevalveteade) SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi ka hankija) tegevuse kontrollimiseks

seoses hankija poolt lülisambakirurgia implantaatide ja meditsiiniseadmete ostmisega.

Järelevalveteates juhite tähelepanu asjaolule, et SA-l Tallinna Lastehaigla ei ole teadaolevalt

vähemalt 2021. aastast alates hankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingut lülisamba

operatsioonide teostamiseks vajalike implantaatide ja nende paigaldamiseks vajalike

meditsiiniseadmete ostmiseks. Samas on SA Tallinna Lastehaigla läbivalt osutanud ravi, mis

hõlmab lülisambaoperatsioonide teostamist. Eeltoodu annab alust arvata, et SA Tallinna

Lastehaigla, mis on hankija riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 2 p 2 tähenduses, on rikkunud

seadusest tulenevat kohustust järgida asjade ostmisel RHS-s sätestatud korda. Teate esitaja

hinnangul ei saa välistada võimalust, et SA Tallinna Lastehaigla on sõlminud lubamatuid

otselepinguid müüjatega.

Selgitame, et avalik võim saab tegutseda ainult seaduse alusel ja seaduses sätestatud

tingimustel.1 Rahandusministeeriumi pädevus riigihankealase järelevalve teostamisel tuleneb

RHS 9. peatükist, mis annab ministeeriumile kaalutlusõiguse otsustada, kas

järelevalvemenetlus algatada ja milliseid abinõusid rakendada. Järelevalve eesmärk on

kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust, mitte otstarbekust ega tulemuslikkust (RHS § 203

lg 2).

Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma

seaduses toodud menetlustakistused – järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.

Järelevalvemenetluse ajendiks on järelevalveteade või RHS-i rikkumisele viitav muu teave.

Järelevalvemenetluse alus on RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine järelevalvemenetluse

ajendis. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse

alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel

muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja ühtlasi kui

puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse

1 Vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.

Teie 28.01.2026

Meie 20.02.2026 nr 12.2-1/454-2

2

alustamise esmane eeldus alati ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab

olema küllaldane alus, st ajendis (järelevalveteates) toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise

kohta peavad olema Rahandusministeeriumil RHS-i rikkumise võimalikkuse osas

põhjendatud kahtluse tekkimiseks piisavad. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-dest 3 ja 4 ei alustata

järelevalvemenetlust, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse

tekkimiseks küllaldased või kui rikkumist ei esine ning kui riigihanke menetlus on lõppenud.

RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.

Rahandusministeeriumi esindaja tutvus järelevalveteates märgituga ja hankija poolt

riigihangete registris läbi viidud riigihangetega ning pöördus selgituste saamiseks hankija

poole. Riigihangete registris kättesaadava teabe põhjal tuvastasime järgmist. Hankija on

korraldanud raamlepingu sõlmimiseks rahvusvahelise avatud hankemenetluse „Trauma

implantaatide ostmine“ (viitenumber 284724) avaldades vastava hanketeate 01.12.2025. a.,

pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.12.2025. Riigihanke tulemusel sõlmiti 11.02.2026

raamleping nr 6-14.2/2026/19 ettevõttega OneMed OÜ. Hankija selgitustest tulenevalt on

selle riigihanke tehnilisse kirjelduse lisatud tooted, mis on nimetatud järelevalveteate

punktides 5.6 ja 5.8 toodud riigihangetes viitenumbritega 233991 (Trauma implantaatide

ostmine IV) ja 228999 (Trauma implantaatide ostmine II). Täiendavalt selgitas SA Tallinna

Lastehaigla, et enne Syntrade Oy-ga sõlmitud hankelepingu kehtivuse lõppemist teavitas

ettevõtja hankijat, et tal ei ole enam võimalik sama hinnaga tooteid järgnevas hankes pakkuda.

Selle tulemusena telliti kehtiva lepingu alusel võimalikult palju tooteid ette ning ette tellitud

toodetest jätkus kuni ca 2025. aasta kevadeni. Hankeväliseid oste on pärast riigihanke

viitenumbriga 228999 lepingu lõppemist tehtud kokku summas 40 220,65 eurot. Toodete

ostmise vajaduse tingisid eelkõige erakorraliselt vajaminevad tooted, mille tükihind on kallis

ning mida oli tarvis kasutada koos hankija poolt hankelepingu alusel ette tellitud toodetega.

Seoses raamlepingute väliste ostudega selgitame järgmist. RHS § 28 lg 2 keelab hankijal

jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. RHS § 28 lg-s 1 sätestatud

üldise summeerimise reegli kohaselt on osadeks jaotamine võimalik tingimusel, et hankija

kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava

maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. Erandina sellest võib menetlusliigi valikul

lähtuda ainult konkreetse hankelepingu (nn väikese osa) eeldatavast maksumusest, kui nende

väikeste osade maksumus kokku ei ületa 20% kogu riigihanke eeldatavast maksumusest ja

juhul, kui kogu riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise

piirmääraga, on iga väikse osa maksumus maksimaalselt 80 000 eurot asjade ja teenuste puhul

(RHS § 28 lg 3 ja 4).

Eeltoodust tulenevalt on hankijal võimalik tugineda RHS § 28 lg-tes 3-4 sätestatud nn väikeste

osade erandile ja teha soetusi raamlepingu väliselt, lähtudes vastava osa eeldatava

maksumusega hankelepingu sõlmimise korrast, sh järgides oma asutusesiseses hankekorras

ette nähtud alla lihthanke piirmäära maksumusega jääva riigihanke menetluse regulatsiooni

(RHS § 9 lg 4 p 3). SA Tallinna Lastehaigla raamlepingu välised soetused ei ületa praegusel

juhul 20% kogu uue riigihanke (viitenumber 284724) eeldatavast maksumusest (300 000

eurot) ja väikese osa maksumus jääb alla 80 000 euro.

Käesoleval juhul ei ole Rahandusministeeriumil järelevalveteate, riigihangete registris

nähtuvate andmete põhjal ega hankija edastatud selgituste põhjal tekkinud põhjendatud

kahtlust rikkumise esinemise kohta. Hankija on läbi viinud konkurentsile avatud

3

rahvusvahelise riigihanke menetluse ja raamlepingute vahelised ostud mahuvad RHS § 28 lg-

tes 3-4 sätestatud nn väikeste osade erandi kohaldamisalasse.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, RHS § 203 lg-test 1-3, § 205 lg 1

p-st 1 ja § 206 lg 1 p-dest 3 ja 4 ning lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta

esitatud järelevalveteate alusel järelevalvemenetlust hankija tegevuse õiguspärasuse

kontrollimiseks.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 5885 1394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]