Arvamus


Lp Karmen Joller
Sotsiaalminister Meie 20.02.2026 nr 1-4/21


Tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), koondades koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab oma tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule.
EPKK toetab eesmärki muuta nakkushaiguste suhtes läbiviidavate tervisekontrollide regulatsioon selgemaks ning tagada parem sidusus töötervishoiu süsteemiga.
Käesolevale eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuse dokumendile esitasime oma ettepanekud 25.06.2025 kirjaga „Tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsusele“ nr 1-4/72 (edaspidi VTK vastuskiri). Eelnõu koostamisel on mitmete EPKK tõstatatud probleemidega arvestatud, kuid mitmed sisulised küsimused – sh riskipõhise lähenemise rakendamine, teavitussüsteem, kulude proportsionaalsus ja analüüside ühtne standard – ei ole eelnõus piisava selguse ja konkreetsusega lahendatud.
EPKK hinnangul on eelnõus arvestatud järgmiste VTK vastuskirjas esitatud seisukohtadega:
1. Tervisekontrolli ja nakkushaiguste tõendi eesmärgi selgem määratlemine. EPKK on varasemalt rõhutanud, et kehtiv süsteem on tööandja jaoks segane ning vajab selgemat eesmärgistamist. Selguse huvides, reguleerib kahte valdkonda edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS).
2. Töötervishoiu ja nakkushaiguste kontrolli parem sidumine. Eelnõus on ette nähtud võimalus siduda nakkushaiguste kontroll töötervishoiu süsteemiga, mis on põhimõtteliselt positiivne areng.
3. Tööandjate jaoks tekkinud regulatiivne segadus. Probleem, et tööandjale võib jääda mulje kahe eraldiseisva riskihindamise (TTOS ja NETS) kohustusest ning kattuvatest kohustustest, on eelnõus teadvustatud.
Siiski tahame osundada olulisele küsimuse, mis eelnõu välja töötamisel lahenduseni ei jõudnud. Nimelt:
Teavitussüsteemi puudumine nakkushaiguse diagnoosimisel
EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu puuduvale mehhanism, mis teavitaks toidukäitlejast tööandjat olukorras, kui töötajal diagnoositakse nakkushaigus, mis võib ohustada toiduohutust.
Eelnõu paneb tööandjale vastutuse nakkusohu vältimise eest, kuid ei sätesta seaduslikku ega tehnilist lahendust, kuidas tööandja nakkushaigusest teada saab. Tekib õigusliku vastuolu: tööandjal on kohustus tagada ohutu töökeskkond ja toiduohutus, kuid tal puudub juurdepääs vajalikule teabele. Selline regulatsioon ei taga piisavat õigusselgust ning võib viia olukorrani, kus tööandja vastutab asjaolude eest, mida tal ei ole võimalik kontrollida.
Lisaks tuleb märkida, et EPKK tõi VTK vastuskirjas välja mitmed probleemid, mis jäävad lahendata, sest peale seaduse vastuvõtmist jäävad need TTOS-i valdkonda, samas kui käesolev eelnõu TTOS-i muudatusi sel määral ei sisalda:

1. Riskipõhise lähenemise tegelik rakendamine
EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu asjaolule, et nakkusohu tase toidukäitlemises ei ole ühtlane ning erineb oluliselt sõltuvalt tegevusest (nt loomsete saaduste töötlemine vs taimsete toodete käitlemine või joogitööstus). Eelnõu viitab riskipõhisusele üldpõhimõttena, kuid ei diferentseeri konkreetselt tegevusvaldkondi ega ametikohti. Samuti ei sätesta selgeid kriteeriume, mille alusel riskitaset hinnatakse ega täpsusta, millistel juhtudel võib tervisekontrolli nõudest loobuda või seda lihtsustada. Need ei ole sätestatud eraldi ka rakendusmäärusega. Selline üldsõnaline regulatsioon ei taga tegelikku riskipõhist lähenemist, vaid võib praktikas viia jätkuvalt universaalse kohaldamiseni. See ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega arvesta sektori eripäradega.

2. Tervisekontrolli ja nakkushaiguste kontrolli sisuline integreerimine ja maksumus
EPKK tõi VTK vastuskirjas välja, et töötervishoiu kontroll ja nakkushaiguste tõend ei ole omavahel seotud ega koordineeritud ehk et kui praeguse süsteemi järgi toimub töötervishoiu kontroll regulaarselt, siis nakkushaiguste tõend väljastatakse tööle asumisel. Nende kahe sidususmehhanism on puudlik. Eelnõus sätestatakse küll võimalus kahe süsteemi sidumiseks, kuid ei täpsusta kas nakkushaiguste kontroll muutub töötervishoiu kontrolli osaks, milline on kontrollide sagedus ega sõnasta kuidas edaspidi välditakse dubleerimist või vastupidi – kontrollide lünklikkust. Ilma selge normitehnilise lahenduseta jääb integratsioon deklaratiivseks ning tööandja jaoks ei muutu süsteem arusaadavamaks.

VTK vastuskirjas märgiti, et töötervishoiu miinimumteenuse maksumus on juba üle 200 euro. Senine praktika näeb, et ette nakkushaiguste tõendi kulud jäävad formaalselt töötaja kanda, isegi kuid praktikas tasub need sageli tööandja. Hetkel jääb ebaselgeks kas nakkushaiguste analüüsid integreeritakse tervisekontrolli osaks ning kes analüüsid tulevikus tasuma peaks.

3. Analüüside ühtse standardi kehtestamine
EPKK tõi VTK vastuskirjas esile, et töö tervisekontrolli analüüside vajadus ja maht sõltub praktikas perearsti otsusest, mistõttu esinevad nii analüüsinimekirjad ja sellest tulenevad visiidi hinnad.

EPKK hinnangul liigub eelnõu eesmärkide osas õiges suunas, kuid mitmed rakenduslikud küsimused vajavad täpsustamist, et tagada:
• regulatsiooni proportsionaalsus,
• õigusselgus tööandjale,
• kulude prognoositavus,
• tegelik riskipõhine lähenemine,
• vastutuse tasakaal tööandja ja riigi vahel.

EPKK on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium


Lp Karmen Joller
Sotsiaalminister Meie 20.02.2026 nr 1-4/21


Tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), koondades koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab oma tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule.
EPKK toetab eesmärki muuta nakkushaiguste suhtes läbiviidavate tervisekontrollide regulatsioon selgemaks ning tagada parem sidusus töötervishoiu süsteemiga.
Käesolevale eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuse dokumendile esitasime oma ettepanekud 25.06.2025 kirjaga „Tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsusele“ nr 1-4/72 (edaspidi VTK vastuskiri). Eelnõu koostamisel on mitmete EPKK tõstatatud probleemidega arvestatud, kuid mitmed sisulised küsimused – sh riskipõhise lähenemise rakendamine, teavitussüsteem, kulude proportsionaalsus ja analüüside ühtne standard – ei ole eelnõus piisava selguse ja konkreetsusega lahendatud.
EPKK hinnangul on eelnõus arvestatud järgmiste VTK vastuskirjas esitatud seisukohtadega:
1. Tervisekontrolli ja nakkushaiguste tõendi eesmärgi selgem määratlemine. EPKK on varasemalt rõhutanud, et kehtiv süsteem on tööandja jaoks segane ning vajab selgemat eesmärgistamist. Selguse huvides, reguleerib kahte valdkonda edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS).
2. Töötervishoiu ja nakkushaiguste kontrolli parem sidumine. Eelnõus on ette nähtud võimalus siduda nakkushaiguste kontroll töötervishoiu süsteemiga, mis on põhimõtteliselt positiivne areng.
3. Tööandjate jaoks tekkinud regulatiivne segadus. Probleem, et tööandjale võib jääda mulje kahe eraldiseisva riskihindamise (TTOS ja NETS) kohustusest ning kattuvatest kohustustest, on eelnõus teadvustatud.
Siiski tahame osundada olulisele küsimuse, mis eelnõu välja töötamisel lahenduseni ei jõudnud. Nimelt:
Teavitussüsteemi puudumine nakkushaiguse diagnoosimisel
EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu puuduvale mehhanism, mis teavitaks toidukäitlejast tööandjat olukorras, kui töötajal diagnoositakse nakkushaigus, mis võib ohustada toiduohutust.
Eelnõu paneb tööandjale vastutuse nakkusohu vältimise eest, kuid ei sätesta seaduslikku ega tehnilist lahendust, kuidas tööandja nakkushaigusest teada saab. Tekib õigusliku vastuolu: tööandjal on kohustus tagada ohutu töökeskkond ja toiduohutus, kuid tal puudub juurdepääs vajalikule teabele. Selline regulatsioon ei taga piisavat õigusselgust ning võib viia olukorrani, kus tööandja vastutab asjaolude eest, mida tal ei ole võimalik kontrollida.
Lisaks tuleb märkida, et EPKK tõi VTK vastuskirjas välja mitmed probleemid, mis jäävad lahendata, sest peale seaduse vastuvõtmist jäävad need TTOS-i valdkonda, samas kui käesolev eelnõu TTOS-i muudatusi sel määral ei sisalda:

1. Riskipõhise lähenemise tegelik rakendamine
EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu asjaolule, et nakkusohu tase toidukäitlemises ei ole ühtlane ning erineb oluliselt sõltuvalt tegevusest (nt loomsete saaduste töötlemine vs taimsete toodete käitlemine või joogitööstus). Eelnõu viitab riskipõhisusele üldpõhimõttena, kuid ei diferentseeri konkreetselt tegevusvaldkondi ega ametikohti. Samuti ei sätesta selgeid kriteeriume, mille alusel riskitaset hinnatakse ega täpsusta, millistel juhtudel võib tervisekontrolli nõudest loobuda või seda lihtsustada. Need ei ole sätestatud eraldi ka rakendusmäärusega. Selline üldsõnaline regulatsioon ei taga tegelikku riskipõhist lähenemist, vaid võib praktikas viia jätkuvalt universaalse kohaldamiseni. See ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega arvesta sektori eripäradega.

2. Tervisekontrolli ja nakkushaiguste kontrolli sisuline integreerimine ja maksumus
EPKK tõi VTK vastuskirjas välja, et töötervishoiu kontroll ja nakkushaiguste tõend ei ole omavahel seotud ega koordineeritud ehk et kui praeguse süsteemi järgi toimub töötervishoiu kontroll regulaarselt, siis nakkushaiguste tõend väljastatakse tööle asumisel. Nende kahe sidususmehhanism on puudlik. Eelnõus sätestatakse küll võimalus kahe süsteemi sidumiseks, kuid ei täpsusta kas nakkushaiguste kontroll muutub töötervishoiu kontrolli osaks, milline on kontrollide sagedus ega sõnasta kuidas edaspidi välditakse dubleerimist või vastupidi – kontrollide lünklikkust. Ilma selge normitehnilise lahenduseta jääb integratsioon deklaratiivseks ning tööandja jaoks ei muutu süsteem arusaadavamaks.

VTK vastuskirjas märgiti, et töötervishoiu miinimumteenuse maksumus on juba üle 200 euro. Senine praktika näeb, et ette nakkushaiguste tõendi kulud jäävad formaalselt töötaja kanda, isegi kuid praktikas tasub need sageli tööandja. Hetkel jääb ebaselgeks kas nakkushaiguste analüüsid integreeritakse tervisekontrolli osaks ning kes analüüsid tulevikus tasuma peaks.

3. Analüüside ühtse standardi kehtestamine
EPKK tõi VTK vastuskirjas esile, et töö tervisekontrolli analüüside vajadus ja maht sõltub praktikas perearsti otsusest, mistõttu esinevad nii analüüsinimekirjad ja sellest tulenevad visiidi hinnad.

EPKK hinnangul liigub eelnõu eesmärkide osas õiges suunas, kuid mitmed rakenduslikud küsimused vajavad täpsustamist, et tagada:
• regulatsiooni proportsionaalsus,
• õigusselgus tööandjale,
• kulude prognoositavus,
• tegelik riskipõhine lähenemine,
• vastutuse tasakaal tööandja ja riigi vahel.

EPKK on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium