Eesti Ametiühingute Keskliit_avaldus

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Ülle Madise

Õiguskantsler 20.02.2026 nr 1-9/14

[email protected]

Alaealiste töötamine Eestis

Lugupeetud õiguskantsler

Alaealiste töötamise reegleid Eestis on palju, need sõltuvad alaealise vanusest ja on ära toodud erinevates

töölepingu seaduse (TLS) paragrahvides. Seaduse sätete paljusus ja erisused tekitavad segadust seaduse

rakendajatele ehk tööandjatele, alaealistele ja ka lapsevanematele. Nõuded seaduses on ka pidevas

muutmises. Viimased muudatused jõustusid 13.02.2026.

Õppimiskohustus Eestis

Laste põhikohustuseks peab jääma õppimine. Eesti Vabariigi põhiseadus § 37 lõige 1 sätestab muuhulgas,

et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike

omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.

Haridusseaduse § 101 järgi on kohustus õppida 18-aastaseks saamiseni või kesk- või kutsehariduse

omandamiseni.

Eesti Vabariigi haridusseadus § 101:

(1) Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi,

oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng.

(2) Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata

kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on

õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist

juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.

Töölepingu seaduse (TLS) § 7 lg 11 järgi järgi on kohustus õppida kuni 17-aastaseks saamiseni või

põhihariduse omandamiseni.

TLS § 7 lg 11 muudatus jõustus 13.02.2026 ja selle kohaselt: Õppimiskohustus käesoleva seaduse

tähenduses on alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

TLS-s olev õppimiskohustuse mõiste ei kattu haridusseaduses oleva õppimiskohustuse mõistega.

Õppimiskohustuse mõiste lisati Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (602 SE)

menetlemisel (paindliku tööaja eelnõu), kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas

08.10.2025 Riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku eelnõu täiendamiseks alaealiste tööd puudutavate

ettepanekutega. MKM poolt esitatud täiendavaid ettepanekuid ei räägitud läbi ühegi huvigrupiga ega

sotsiaalpartneriga. Kuna õppimiskohustuse mõiste lisandus eelnõusse alles riigikogus, siis eelnõu

seletuskirjast ei leia selgitust õppimiskohustuse mõistele.

Erinevates seadustes oleva sama mõiste erinev tähendus võib viidata vastuolule õigusselguse põhimõttega

(põhiseaduse § 10, § 13). Tööandjatele, alaealistele töötajatele, lapsevanematele võib jääda arusaamatuks,

millise vanusepiirini on alaealisel kohustus õppida. Õigusaktid peaksid olema sõnastatud selgelt ja

arusaadavalt, et igaühel oleks võimalik regulatsioonist üheselt aru saada.

Kui õigusnormid ei ole kooskõlas ja muutuvad ebaselgeks, siis riik ei taga järjepidevalt alaealiste õigust

haridusele (põhiseadus § 37).

Alaealise tööaeg

Lisaks õppimiskohustuse mõistele lisandus oktoobris 2025 Riigikogu menetluses olevasse eelnõusse 602SE

ka alaealiste tööaega muutvaid sätteid (TLS § 43 lg 4), mis võimaldavad alaealistel rohkem töötada. Näiteks

suurendati 7-12 aastase alaealise maksimaalset tööaega koolivaheajal 3 tunnilt 6 tunnini päevas ja 15

tunnilt 30 tunnini seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja anti võimalus vähemalt 15- aastastele töötada

koolivaheajal täistööajaga.

Kuivõrd MKM poolt lisatud täiendusi ühegi huvigrupiga eelnevalt läbi ei räägitud, siis jällegi ei ole seaduse

sätete muutmise kohta selgitust eelnõu seletuskirjas. Jääb arusaamatuks, miks oli vaja TLS § 43 muuta ning

kas TLS-s olevad alaealise tööaega reguleerivad sätted on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 32 sätestab lapstööjõu keelustamise ja noorte töökaitse. Harta

artikkel 32 järgi: Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui

iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja

piiratud erandeid.

Rahvusvahelise õiguse standardid nõuavad, et alaealise töötamine enne täiskasvanuks saamist oleks

hariduse omandamise ajal kõrvaltegevus, mitte põhitegevus. ILO ja Sotsiaalharta kontekstis kerge töö

tegemine eeldab osalist töökoormust.

Euroopa Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, noorte kaitse kohta tööl artikkel 8 punkt 1 d kohaselt tuleb piirata

laste tööaega seitsme tunnini päevas ja 35 tunnini nädalas kerge töö puhul, mida teevad lapsed, kes

siseriikliku õiguse alusel ei kuulu enam täieliku koolikohustuse alla.

Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee on oma 2023. aasta hinnangus alaealiste tööaja lubatud määra kohta

Eestis leidnud, et „13-14-aastaste 7 tundi päevas / 35 tundi nädalas koolivaheajal töötamist on lastele liig-

selt koormav ning rikub Sotsiaalharta Artikkel 7 § 1 nõudeid, mille kohaselt on alla 15-aastasel lubatud

töötada koolivaheajal mitte rohkem kui 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas“ https://rm.coe.int/conclusions-

2023-estonia-en-2749-3646-0553-1/1680aedd0d

Kindlasti peaksid ka alaealised töötama töökogemuse saamiseks. Seaduses olevate normide muutmisele

peaks eelnema analüüs, miks kehtivaid nõudeid muudetakse ja kas kavandatavad muudatused on noorte

kaitsmise eesmärgiga kooskõlas. Eesti ei peaks muutuma riigiks, mis valib alaealisele maksimaalse lubatud

tööaja koos minimaalse töötasuga.

Palume õiguskantsleri hinnangut, kas alaealiste töötamise reeglite muudatused TLS-s, mis jõustusid

13.02.2026 on kooskõlas EV põhiseadusega ja Eestile kohustusliku rahvusvahelise õigusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

EAKLi esimees

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Ülle Madise

Õiguskantsler 20.02.2026 nr 1-9/14

[email protected]

Alaealiste töötamine Eestis

Lugupeetud õiguskantsler

Alaealiste töötamise reegleid Eestis on palju, need sõltuvad alaealise vanusest ja on ära toodud erinevates

töölepingu seaduse (TLS) paragrahvides. Seaduse sätete paljusus ja erisused tekitavad segadust seaduse

rakendajatele ehk tööandjatele, alaealistele ja ka lapsevanematele. Nõuded seaduses on ka pidevas

muutmises. Viimased muudatused jõustusid 13.02.2026.

Õppimiskohustus Eestis

Laste põhikohustuseks peab jääma õppimine. Eesti Vabariigi põhiseadus § 37 lõige 1 sätestab muuhulgas,

et õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike

omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.

Haridusseaduse § 101 järgi on kohustus õppida 18-aastaseks saamiseni või kesk- või kutsehariduse

omandamiseni.

Eesti Vabariigi haridusseadus § 101:

(1) Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi,

oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng.

(2) Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata

kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on

õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist

juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.

Töölepingu seaduse (TLS) § 7 lg 11 järgi järgi on kohustus õppida kuni 17-aastaseks saamiseni või

põhihariduse omandamiseni.

TLS § 7 lg 11 muudatus jõustus 13.02.2026 ja selle kohaselt: Õppimiskohustus käesoleva seaduse

tähenduses on alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

TLS-s olev õppimiskohustuse mõiste ei kattu haridusseaduses oleva õppimiskohustuse mõistega.

Õppimiskohustuse mõiste lisati Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (602 SE)

menetlemisel (paindliku tööaja eelnõu), kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas

08.10.2025 Riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku eelnõu täiendamiseks alaealiste tööd puudutavate

ettepanekutega. MKM poolt esitatud täiendavaid ettepanekuid ei räägitud läbi ühegi huvigrupiga ega

sotsiaalpartneriga. Kuna õppimiskohustuse mõiste lisandus eelnõusse alles riigikogus, siis eelnõu

seletuskirjast ei leia selgitust õppimiskohustuse mõistele.

Erinevates seadustes oleva sama mõiste erinev tähendus võib viidata vastuolule õigusselguse põhimõttega

(põhiseaduse § 10, § 13). Tööandjatele, alaealistele töötajatele, lapsevanematele võib jääda arusaamatuks,

millise vanusepiirini on alaealisel kohustus õppida. Õigusaktid peaksid olema sõnastatud selgelt ja

arusaadavalt, et igaühel oleks võimalik regulatsioonist üheselt aru saada.

Kui õigusnormid ei ole kooskõlas ja muutuvad ebaselgeks, siis riik ei taga järjepidevalt alaealiste õigust

haridusele (põhiseadus § 37).

Alaealise tööaeg

Lisaks õppimiskohustuse mõistele lisandus oktoobris 2025 Riigikogu menetluses olevasse eelnõusse 602SE

ka alaealiste tööaega muutvaid sätteid (TLS § 43 lg 4), mis võimaldavad alaealistel rohkem töötada. Näiteks

suurendati 7-12 aastase alaealise maksimaalset tööaega koolivaheajal 3 tunnilt 6 tunnini päevas ja 15

tunnilt 30 tunnini seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja anti võimalus vähemalt 15- aastastele töötada

koolivaheajal täistööajaga.

Kuivõrd MKM poolt lisatud täiendusi ühegi huvigrupiga eelnevalt läbi ei räägitud, siis jällegi ei ole seaduse

sätete muutmise kohta selgitust eelnõu seletuskirjas. Jääb arusaamatuks, miks oli vaja TLS § 43 muuta ning

kas TLS-s olevad alaealise tööaega reguleerivad sätted on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 32 sätestab lapstööjõu keelustamise ja noorte töökaitse. Harta

artikkel 32 järgi: Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui

iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja

piiratud erandeid.

Rahvusvahelise õiguse standardid nõuavad, et alaealise töötamine enne täiskasvanuks saamist oleks

hariduse omandamise ajal kõrvaltegevus, mitte põhitegevus. ILO ja Sotsiaalharta kontekstis kerge töö

tegemine eeldab osalist töökoormust.

Euroopa Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, noorte kaitse kohta tööl artikkel 8 punkt 1 d kohaselt tuleb piirata

laste tööaega seitsme tunnini päevas ja 35 tunnini nädalas kerge töö puhul, mida teevad lapsed, kes

siseriikliku õiguse alusel ei kuulu enam täieliku koolikohustuse alla.

Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee on oma 2023. aasta hinnangus alaealiste tööaja lubatud määra kohta

Eestis leidnud, et „13-14-aastaste 7 tundi päevas / 35 tundi nädalas koolivaheajal töötamist on lastele liig-

selt koormav ning rikub Sotsiaalharta Artikkel 7 § 1 nõudeid, mille kohaselt on alla 15-aastasel lubatud

töötada koolivaheajal mitte rohkem kui 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas“ https://rm.coe.int/conclusions-

2023-estonia-en-2749-3646-0553-1/1680aedd0d

Kindlasti peaksid ka alaealised töötama töökogemuse saamiseks. Seaduses olevate normide muutmisele

peaks eelnema analüüs, miks kehtivaid nõudeid muudetakse ja kas kavandatavad muudatused on noorte

kaitsmise eesmärgiga kooskõlas. Eesti ei peaks muutuma riigiks, mis valib alaealisele maksimaalse lubatud

tööaja koos minimaalse töötasuga.

Palume õiguskantsleri hinnangut, kas alaealiste töötamise reeglite muudatused TLS-s, mis jõustusid

13.02.2026 on kooskõlas EV põhiseadusega ja Eestile kohustusliku rahvusvahelise õigusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

EAKLi esimees