Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI

18.02.2026

nr 17

Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ punktidega 9.1 ja 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel ja punktis 2.1.5 arvu „2027“ arvuga „2028“.

2. Asendan punktis 3 näitajate tabeli järgmise tabeliga:

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Alg- tase

Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekande- teenuse saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 45 45 Väljundnäitaja saavutamist raporteerib elluviija vahearuannetes ja lõpparuandes. Näitaja sihttase saavutatakse 2027. aasta lõpuks, 2028. aastal uusi hoolekande- teenuste saajaid ei lisandu.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hooldus- koormusega seotud olukord paranes

0 0 70% 70% Tulemusnäitaja saavutamist raporteerib elluviija lõpparuandes, kuigi meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttase saavutatakse 2027. aasta lõpuks.

2

3. Asendan punktis 4 eelarve tabeli järgmise tabeliga:

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 4 000 461 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 714 484 30%

3 Eelarve kokku 5 714 945 100%

4. Sõnastan punkti 6.2 järgmiselt: „6.2. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 5. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt: „8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“.

TAT- spetsiifiline väljundnäitaja

Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 1 4 4 Näitaja saavutamist raporteerib elluviija vahearuannetes ja lõpparuandes. Näitaja sihttase saavutatakse 2027. aasta lõpuks, 2028. aastal uusi sekkumisi ei lisandu.

TAT- spetsiifiline tulemusnäitaja

Mitmekülgse abivajadusega lastele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 0 4 4 Näitaja saavutamist raporteerib elluviija vahearuannetes ja lõpparuandes. Näitaja sihttase saavutatakse 2027. aasta lõpuks, 2028. aastal uusi sekkumisi ei rakendata.

TAT spetsiifiline väljundinäitaja

Mitmekülgse abivajadusega laste sihtrühma rehabilitatsioon iteenuste korralduses terviseteejuhi töökorraldus on välja töötatud (mõõtühikuks on töökorralduse arv)

0 0 0 1 Näitaja saavutamist raporteerib elluviija lõpparuandes.

3

6. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“

käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 7. Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri 18.02.2026 käskkiri nr 17 „Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise tingimuste

„Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmine“ Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2026

2.1.2. Sekkumiste arendamine 2026. aastal jätkatakse mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamisega sekkumiste sihipärase analüüsimise ja rakendamisega. Eesmärk on pakkuda tõendus- ja vajaduspõhiseid lahendusi, mis toetavad laste arengut ning perede toimetulekut. 2025. aastal alustati Eestis Austraalias välja töötatud Cool Kids1 sekkumise katseprojekti2, mis keskendub ärevuse riskiga laste toetamisele. Katseprojekt jätkub 2026. aastal, hõlmates sekkumise rakendamist, teostatavuse hindamist ja tulemuste analüüsi. Aastal 2026 elluviidav katseprojekt on sihitatud ärevushäire riskiga lastele vanuses 7–12 eluaastat ning nende vanematele. Sõltuvalt teostatavusuuringu tulemustest soovime arendada Eestis ka nimetatud sekkumise teisi mooduleid: sekkumine autismispektrihäirega noortele; sekkumine lastele vanuses 3–6 eluaastat ja teismelistele vanuses 12–17 eluaastat. 2026. aasta lõpuks peab valmima sekkumise Cool Kids laiema rakendamise ja võimalike lisamoodulite katsetamise tegevuskava. 2025. aastal tehti ettevalmistavad tegevused kõne hilistumise ja autismispektrihäirega HANEN3 sekkumiste rakendamiseks Eestis. Tegevused hõlmasid väikehankega sobiva sekkumise leidmist, teostatavusuuringu tegemist ja rakenduspartneri hangete koostamist. 2026. aastal jätkub HANEN sekkumiste katseprojekti elluviimine koostöös rakenduspartneri ja teostatavusuuringu tegijaga. Esmase tegevuskava kohaselt koolitatakse 12 + 12 spetsialisti, kes hakkavad pakkuma peredele sekkumisi „More than words“ ja „It takes two to talk“. Praktilistele tegevustele eelneb sekkumise elluviimist toetavate materjalide tõlkimine ning sekkumist rakendavate asutuste ja spetsialistide leidmine. Hange „WHO poolt loodud nägemis- ja kuulmispuudega lastele sihitatud sekkumise paketi võrdlus Eestis täna toimiva süsteemiga ning kulutõhususe analüüs Sotsiaalministeeriumile“ luhtus, kuna ei laekunud ühtegi pakkumust, kuid kuna vajadus analüüsi järele nimetatud sihtrühma vaates on jätkuv, planeeritakse 2026. aastal kordushange. Hanke tulemusest lähtudes tehakse 2026. aasta lõpul ettevalmistused katseprojektiks. Lisaks planeeritakse tellida analüüs, mille põhjal kirjeldatakse praegust laste vaimse tervise teekonda valdkondadeüleselt, tuues muu hulgas välja erinevad vaimse tervise toe vajadust märkavad ja tuge pakkuvad spetsialistid ning nende rollid. Lapse vaimse tervise teekonna loomisel võetakse aluseks erinevate vaimse tervise murede, riskide ja häiretega laste persoonad. Koostöös valdkondade spetsialistide, sealhulgas erialaliitudega, kirjeldatakse „to be“ teekonda ning selleks kooskõlastatakse / lepitakse kokku, milline võiks olla loodav laste vaimse tervise valdkondadeülene terviklik teekond. Samuti planeeritakse 2026. aastal suurendada lastega töötavate spetsialistide teadlikkust kognitiivkäitumisteraapial põhinevast dialektilisest käitumisteraapiast4, mis on kohandatud inimestele, kellel on raskusi just oma emotsioonide reguleerimisel nii iseendaga toimetulekul kui inimsuhetes. Samuti on soov parandada dialektilise käitumisteraapia kättesaadavust.

1 Cool Kids programs | Lifespan Health and Wellbeing centre | Macquarie Univesity. 2 Programm "COOL KIDS" – Ojaveere. 3 The Hanen Centre - The Hanen Centre. 4 https://www.dkteesti.ee/.

Üldised teavitustegevused ja spetsialistide toetamine jätkuvad 2026. aastal seminaride ja koosloome vormis sarnaselt 2025. aasta formaatidega.

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Cool Kids sekkumise katseprojekti ellurakendamine

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

2. HANEN sekkumiste materjalide tõlge ja trükk; ettevalmistavad tegevused

2025–2026

01.01.2026–28.02.2026

3. HANEN sekkumiste katseprojekti ellurakendamine

2025–2026

01.01.2026–01.12.2026

4. Piloteerimistegevuste hindamine ja jätkutegevuste planeerimine

2026–2028 01.01.2026–31.12.2026

5. Sekkumiste ekspertide jt oluliste spetsialistide kaasamine (sh välisriikide külastused)

2024–2028 01.01.2026–31.12.2026

6. IV sekkumise katseprojekti ettevalmistamine (materjalide tõlge; spetsialistide koolitamine; hangete korraldamine)

2026 01.06.2026–01.12.2026

7. Teavitus- ja arendustegevused sekkumiste tutvustamiseks ning suure hooldus- ja abivajadusega laste toetamiseks

2024–2028 01.03.2026–01.12.2026

2.1.3. Maakondlike koostöövõrgustike taotlusvoorude korraldamine ja elluviimine sotsiaalteenuste arendusjuhi ja rehabilitatsiooniteenuste terviseteekonna juhi ametikohtade loomiseks (maakondliku koostöö arendamine) Sotsiaalministeerium on välja arendamas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise lahendusi, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalvaldkondi formaliseeritud maakondlikku koostöövõrgustikku (TERVIK), et toetada tuge vajavate inimeste liikumist läbi süsteemide ning pakkuda vajaduspõhist tuge ja abi, ennetades abivajaduse süvenemist. Selleks, et toetada mitmekülgse abivajadusega lastele ja nende peredele rehabilitatsiooniteenuste korraldust, on kavas toetada sotsiaalteenuste arendusjuhi ja valdkonnaüleselt teenuseid koordineeriva terviseteekonna juhi töö arendamist ning tööle rakendamist. Mõlema spetsialisti tööle rakendumine on vajalik, et tagada muu hulgas rehabilitatsiooniteenuste korralduse sujuv üleminek uutele alustele. Nii sotsiaalteenuste arendusjuht kui ka terviseteekonna juht panustavad sellesse, et terviseseisundi põhiselt oleks tugi mitmekülgse abivajadusega laste sihtrühmale üle Eesti paremini kättesaadav. Laste sihtrühma puhul keskendutakse ka alaealisest täiskasvanu vanuserühma üleminekuga seotud muudatustele toe ja teenuste teekonnal. Eesmärk on pakkuda terviseseisundi tõttu rehabilitatsiooniteenuseid vajavatele lastele ja nende peredele terviklikku tuge. Praegu terviseteekonna juhte planeeritud kujul ei ole ega rahastata. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni käigus toetatakse nende spetsialistide rolli loomist ja koolitamist. Rehabilitatsiooniteenuste reformi käigus on planeeritud toetada nende spetsialistide kasutuselevõttu mitmekülgse abivajadusega laste sihtrühmas, kes vajavad rehabilitatsiooniteenuseid. Projektist rahastatakse spetsialistide

ettevalmistust, mis on vajalik, et nad saaksid edaspidi töötada otse klientidega riiklikus süsteemis. Maakondlik koostöövõrgustik – tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) – formaliseeritud koostöövõrgustik, mille moodustavad vähemalt piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sealhulgas perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sealhulgas kohalikud omavalitsused). Terviseteekonna juht (alates 2027. aastast) on valdkonnaüleselt teenuseid koordineeriv spetsialist, kes korraldab riskirühma kuuluva inimese tervikvajaduse hindamise, inimesekeskse heaoluplaani[1] koostamise, moodustab plaani täitmisega seotud spetsialistidest meeskonna, koordineerib meeskonnatööd plaani elluviimisel, aidates abivajajat õigeaegsel sujuval teenustele jõudmisel ja liikumisel erinevate tervishoiuteenuse osutamise tasandite vahel (sh liikumisel perearsti suunamise korral eriarsti vastuvõtule või haiglasse), võimestab abivajajat plaani elluviimisel ning hindab regulaarselt plaani täitmist ja koordineeritud teenuseosutamise jätkamise vajadust, kaasates meeskonda. Abivajajast lapse korral toetab ja nõustab tervisejuht ka lapse pereliikmeid, kaasates nad lapse tugimeeskonda. Sotsiaalteenuste arendusjuhi ametikoha peamine eesmärk on selgitada välja maakonna tervise- ja sotsiaalvaldkonna arenguvõimalused ning arendusvajadused, sealhulgas kaardistada olemasolevaid võimalusi ja vajadusi mitmekülgse abivajadusega lapse ja tema pere sihtrühma vaates, samuti luua ja korraldada maakonna võrgustikutööd rehabilitatsioonivaldkonnas, kaardistades ja tehes ettepaneku oluliste rehabilitatsiooniteenuse osutajate kaasamiseks maakonna koostöövõrgustikku. Sotsiaalteenuste arendusjuhi töö peamiseks väljundiks on mitmekülgse abivajadusega laste koordineeritum ja terviklikum teekond erinevate teenuste vahel ja sihtrühmale vajaduspõhiste teenuste arendamine. Sotsiaalteenuste arendusjuht koordineerib oma piirkonna terviseteekonna juhtide tööd, kujundab piirkonna teenuseosutajate võrgustikku ning analüüsib olemasolevat piirkonna teenusevajadust (sh piirkonna terviseteekonna juhtide vajadus sihtrühma suurusest lähtuvalt ja võimalik paiknemine), teenuse statistikat ja praktikat, lähtudes mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede vajadustest. Samuti vastutab ta tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate ning teiste oluliste osapoolte koostöökorralduse ja infovahetuse arendamise eest. 2026. aasta peamiseks fookuseks on taotlusvooru ettevalmistamine (sotsiaalteenuste arendusjuhi ametikoha loomiseks TERVIKutes; terviseteekonna juhi taotlusvoor jääb 2027. aastasse) ja arendustegevustega alustamine. Arendustegevustega planeeritakse alustada aasta II pooles. Tegevustega planeeritakse jätkata 2027. aastal. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1. Taotlusvoorude ettevalmistamine ja elluviimine

2026–2027 01.01.2026–01.10.2026

2. Arendustegevused 2026–2028 01.10.2026–31.12.2026

Rehabilitatsiooniteenuste maakondliku korralduse arendustegevus

Taotleja esitab: TERVIKu moodustamise aluseks oleva(d) kokkuleppe(d) ja võimalikult sisuka kirjelduse, kuidas plaanitakse maakonnas edasi minna koordineeritud teenuste osutamisega.5 Muu hulgas tuuakse välja: - moodustatud maakondliku koostöövõrgustiku või planeeritava maakondliku koostöövõrgustiku kontseptsioon, sealhulgas

o kuidas on planeeritud koostöö enne maakondliku koostöövõrgustiku moodustamist; o kuidas toimub / on planeeritud maakondliku koostöövõrgustiku juhtimine ja töö

korraldus; o kes on kaasatud osapooled ning keda ja kuidas on veel planeeritud kaasata

o maakondliku koostöövõrgustiku moodustamisse o maakondliku koostöövõrgustiku korraldatavasse võrgustikutöösse;

o millistele prioriteetsetele rehabilitatsiooniteenuste sihtrühmadele maakondlik koostöövõrgustik esmalt keskendub/keskenduks, lähtudes mitmekülgse abivajadusega laste ja noorte ning nende perede sihtrühma vajadustest;

o indikatiivne koostöövõrgustiku moodustamise ajakava; - kuidas planeeritakse saavutada projekti eesmärgid ja täita tulemusnäitajad, sealhulgas

o kes ja kuidas on planeeritud projekti tiimi; o kus asuvad planeeritud sotsiaaltöö arendusjuhtide ja terviseteekonna juhtide töökohad; o kuidas on planeeritud nimetatud ametikohtade töö raporteerimine maakondlikule

koostöövõrgustikule ja toetuse andjale. Taotleja: maakondlik koostöövõrgustik (TERVIK) Moodustatud maakondlikule koostöövõrgustikule (TERVIKutele) antakse toetust sotsiaalteenuste arendusjuhtide palkamiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on kuni 2027. aasta lõpuni ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast. Maakondliku koostöövõrgustiku peavad moodustama koostöökokkuleppe alusel vähemalt järgmised osapooled: piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sh KOV-id). Sotsiaalteenuste arendusjuht võib täita ülesandeid mitme maakondliku koostöövõrgustiku juures, kuid tööjõukulude palgafondi piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta sellest ei muutu (st ühe sotsiaalteenuste arendusjuhi tööjõukulud jäävad samaks olenemata sellest, kas ta täidab ülesandeid ühe või mitme maakondliku koostöövõrgustiku juures). Toetatavad tegevused: Sotsiaalteenuste arendusjuhi ametikoha loomine Abikõlblikud kulud: sotsiaalteenuste arendusjuhi tööjõukulud

Teenus Palgafond* (1 kuu)

12 kuud

15 TERVIKut (1 kuu)

15 TERVIKut (1 aasta)

2026 (2 kuud) * 15 TERVIKut

Sotsiaalteenuste arendusjuht

3800 eurot 45 600 eurot

57 000 eurot 684 000 eurot

114 000 eurot

* Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta:

- Sotsiaalteenuste arendusjuhi töötasu vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 2840,06 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 3800 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral.

Taotlusvoor

5 Kõik taotlejad, kes vastavad tingimustele, saavad toetust ning taotlejate vahel konkureerimist ei toimu. SoM elluviijana rakendusüksuse ülesannetes ei ole.

Taotlusvooru eelarve tegevuste kaupa nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine

1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Veebilehele lisatakse viide TAT-le.

2. Taotlemine on avatud kuni 1. septembrini 2026. 3. Toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatud

taotlus e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Sotsiaalteenuste arendusjuht”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tõendid tingimuste täitmise kohta.

4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates.

5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel taotlejaga toetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus.

8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud.

Sotsiaalkaitseministri 11.12.2023 käskkirjaga nr 163 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ muutmise seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega vähendatakse eelarvet kokku 713 626 euro võrra, mis suunatakse REARMi ehk kaitsekuludesse, ja pikendatakse abikõlblikkuse perioodi 2028. aasta lõpuni. Sellest tingitult korrigeeritakse toetatavaid tegevusi ja nende eelarvet. Varasemalt kinnitatud näitajate sihttasemete saavutamist abikõlblikkuse perioodi pikendamine ei mõjuta. Abikõlbulikkuse perioodi pikendamisega seoses lisati uus TAT spetsiifiline väljundinäitaja „Mitmekülgse abivajadusega laste sihtrühma rehabilitatsiooniteenuste korralduses terviseteejuhi töökorraldus on välja töötatud“, mille sihttase saavutatakse abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Käskkirja muutmisega ei kaasne tegevuste elluviijale haldus- ega töökoormuse kasvu. Kuigi edaspidi tuleb toetuse saamiseks esitada kuludokumente üks kord kuus, puudub muudatusel mõju, sest praktikas selliselt juba toimitakse. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 524 3827, [email protected]), laste ja perede osakonna peaspetsialist Alice Juurik (tel 5911 0732, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Märkused Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, võrreldes kehtiva TAT-ga andmete kogumises muudatusi ei ole. Käskkirja muutmisega ei kaasne tegevuste elluviijale haldus- ega töökoormuse kasvu. Lisatakse küll kohustus esitada makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju puudub. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 asendatakse avalehel aasta 2027 aastaga 2028, sellega seonduvalt pikendatakse TAT punktis 2.1.5 abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra. Pikendamine on vajalik, et tagada TAT-s kavandatud tegevuste elluviimine vähendatud eelarve tingimustes, mis ei mõjuta projekti varasemalt kinnitatud tulemuste saavutamist. Punktiga 2 asendatakse senine näitajate tabel uuega, sest lisandub sihttase aastaks 2028 ja uus TAT spetsiifiline väljundnäitaja. Meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttase saavutamine ei muutu, aga meetmete nimekirja tulemusnäitaja sihttaseme saavutamise raporteerimine lükkub aasta võrra edasi (kooskõlas näitajate metoodikaga). Uue TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „Mitmekülgse abivajadusega laste sihtrühma rehabilitatsiooniteenuste korralduses terviseteejuhi töökorraldus on välja töötatud“ lisamine on vajalik, et hinnata terviklahenduse rakendumist ning valdkondade ülese teenusmudeli moodustumist. Punktiga 3 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 6 428 571 eurot) kokku 713 626 euro võrra, millest ESF+ toetus on 499 538 eurot ja riiklik kaasfinantseering 214 088 eurot. Eelarve vähendamine on tingitud Vabariigi Valitsuse otsusest suunata täiendavad vahendid kaitsekulude katteks.

2

TAT eelarve on pärast muutmist kokku 5 714 945 eurot, millest ESF+ toetus on 4 000 461 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 714 484 eurot. Punktiga 4 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus, kui varem oli võimalik seda teha ka üks kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 5 sätestatakse, et kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande, ning sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus jääb ära. Punktiga 6 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ uute lisadega. Uusi lisasid on täiendatud vastavalt tekkinud vajadustele ja need on viidud kooskõlla TAT muudatustega (kogu eelarve vähenemine, abikõlblikkuse perioodi pikendamine, 2026. aasta detailne tegevuskava ja eelarve). Punktiga 7 nähakse ette, et muudatused jõustuvad alates 2026. aasta algusest, sest muu hulgas kinnitatakse 2026. aasta tegevuskava. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõju Eelarve vähendamise tagajärjel ei jäeta ühtegi olulist sihtrühmadele suunatud tegevust ära, kuid vähendatakse tegevuste mahtu täiendavate arendustegevuste arvelt (nt analüüsid jms). TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamisel on positiivne mõju, sest see võimaldab peale katseprojektide elluviimist teha vajalikke kohandusi (parandada juhendmaterjalide tõlkeid, arendada supervisioonisüsteeme) ning koolitada laiemat võrgustikku spetsialiste sekkumist rakendama eesmärgiga tagada laste ja perede vajadustele vastav integreeritud süsteem. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine on vajalik ka selleks, et toetada rehabilitatsiooniteenuste korralduse muudatusega seotud lahenduste rakendamist, et pakkuda paremini integreeritud ja vajaduspõhist abi peredele, kus kasvab mitmekülgse abivajadusega laps. Kuna kavandatavad teenuste korralduse muudatused jõustuvad 2027. aasta lõpus, on 2028. aastal vajalik toetada muutunud korralduse rakendamist ning teha laste ja perede vajadustest lähtuvalt täiendavaid arendustegevusi. TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamine ei mõjuta varem kokku lepitud näitajate sihttasemete saavutamist 2027. aasta lõpuks, muutub ainult meetmete nimekirja tulemusnäitaja saavutamise lõpliku raporteerimise aeg (lükkub aasta võrra edasi arvestades näitaja metoodikat). V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Tervise Arengu Instituut kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega enamasti arvestati. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.